Peep Varju käsitletavad teemad on seega enamasti ajalookesksed ning põhinevad paljuski isiklikul kogemusel. Samas aga kirjutas ta Kultuuri ja Elu kevadnumbris 1/2011 arvamusloo kirjanik Sofi Oksanenist. Ajakirjaniku lood on tihti kriitilised ja rahvuslikult meelestatud. Ajakirjale Kultuur ja Elu kirjutab ajaloohuviline ning Enn Tarto abikaasa Piret Tarto. Artiklite põhitemaatika on seotud lähiajalooga. Ajakirja autorite hulka kuulub arhitekt Kuno Raude, kes on neljas käsitletavas numbris kirjutanud kaks persoonilugu (Roland Reaganist (1/2011) ja Harald Nugiseksist (3/2011)) ning ühe arhitektuuriga seotud artikli loo Maarjamäe mälestusväljaku sünnist (2/2011). Ajaloolase ja Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liikme Jüri Kotsinevi põhiteemaks on Saksa vägede võitluse uurimine Teises maailmasõjas. Ajakirja sügisnumbris 3/2011 ilmub ka portreelugu ajakirjanikust endast. Autorkonda kuulub sõjaajaloo uurija Vaino Kallas, kes võitles Teises maailmasõjas Kuramaal
· 1956 abiellus Mart Lepikuga · 1953 kurtis vennale, et tervis on üsna käest ära. · betti suri 1989. aastal Tartus olles 83. aastane. LOOMING · 1931. aastal ilmus "Noor-Eesti" kirjastusel poeem "Lugu valgest varesest" · 1966. aasta valikkogus "Tähetund" / Algsest 1561 värsist järele 897 · 1933. aastal avaldas Beti Alver "Loomingu 2", selles oli 25 kümnevärsilistest stroofidest koosnev poeem "Ulla". · 1935- aasta "Loomingu" 3. numbris avaldatud poeemis "Vahanukk" · Pirnipuu "stiil on endiselt vaimukas, kujutatud tüübid ja situatsioonid on rohkem vallatult najakad kui karmilt iroonilised. · 1937. aastal valminud ja 1938. aasta "Loomingu" maikuu numbris ilmunud poeem "Pähklikoor" · 1939. aastal hakkas Betti Alver kirjutama poeemi "Mõrane peegel": · "Tuli ja tolm" ilmus 1936, sisaldab 62 luuletust, see on jagatud neljaks tsükliks
Ülevaade loomingust. Betti Alveri kirjanduslikuks debüüdiks on illustreeritud kirjandus- ja pilkeajakirjas ,,Sädemed" 1927. aasta jaanuaris ilmunud ,,Liivi Deevidiiv". Selles loos on kujutatud jala- nõudeäri naiivset müüjaõpipoissi, kes uuriketi tarvis säästetud raha ohverdab nelkide ostmiseks jumaldatud neiule. Sama väljaande aprillinumbrites ilmus Betti Alveri veel jutuke ,,Pärtel Paulseni Naine". 1927. aasta ,,Loomingu" neljandas numbris avaldati Betti Alveri etüüdlik novell ,,Vaene väike". Gümnaasiumi viimases klassis kirjutas Betti Alver Vallikraavi tänava korteris poolsalamisi romaani ,,Tuulearmuke". 1.oktoobril 1927 pälvis romaan kirjastuse ,,Loodus" romaanivõistluse auhinna. ,,Tuulearmuke"-sest sai selgelt 20.sajandi teos, oma sisemise rütmi, meeleolude närvilikkuse ja tõtleva lausete poolest. 1929.aasta ,,Lastelehe" 4.numbris avaldas ta muinasjutu ,,Nukra mehe prillid", mille
kõigile huvilistele kättesaadav. Ajakirjas pole pilte, ajakiri ei panusta kujundusele, vaid sisule. Looming läbi aegade Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sinimustvalge Loomingus avaldatu on autoritele ka ebameeldivusi põhjustanud. 1981. aasta septembrikuu numbris ilmus Andrus Rõugu luuletus, akrostihhon "Silmades taevas ja meri". Andrus Rõuk heideti selle luuletuse tõttu Kunstiinstituudist välja ja sai õpinguid jätkata alles mitme aasta pärast. Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemaid kalla Tuli neelab kõik alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa Sisu
Kuidas otsisite? Räägib poliitika ringvaatest ja väljamaa sõnumitest, Venemaast, Hiinast, Argentiinast ja Tšiilist, rahvusvahelisest maadlejate võitlusest ja tulekindlast puust. Vali väljaanne: Postimees (Tartu : 1886-1944) Algus: 10. 04. 1901 lk: 2 Digitaalne arhiiv DIGAR - http://digar.nlib.ee 3. Leidke arhiivist kommunikatsiooni ja suhtekorralduse ajakirja „Kaja” märtsis 2015 ilmunud number. Millest kirjutatakse antud numbris lehekülgedel 13-14? Mis on artikli pealkiri ja kes on autor? Kuidas otsisite? Dea Martinjonis kirjutas artikli, mille pealkiri on „Kuidas kommunikatsiooniga raha kaasata ehk sõna saab härra ühisrahastus“. Antud numbris kirjutatakse Hooandjast ja uuest ühisrahastuskeskkonnast nimega Fundwise. Pealkiri: Kaja Ilmumisaeg: 2015-2015 4. Leidke raamat „Rahvusarhiivi juhised: fotode, filmide, heli- ning videosalvestite säilitamine“ (ilmunud 2003). Kes on raamatu autorid
Need on säilinud tänu põgenemisele, sest nii ei pidanud ta kirjutama korduvaid ja igavaid, ilma tunneteta teoseid nagu Stalini ajal kombeks oli. Ka ei hävitatud tema tööd kultuuri nullimise eesmärgil. Ristikivi romaanid on elulähedased, realistlikud ja vanamoodsed. Uurijad peavad teda suurte kogemustega meheks, sest vastupidiselt ei ole võimalik kirjutada nii häid raamatuid. Eesti filosoof ja kirjanik Madis Kõiv on ajakirja "Akadeemia" 2005. a. kuuendas numbris võrrelnud Ristikivi Itaalia kirjaniku Umberto Ecoga ning tõdenud, et neil mõlemal on salastrateegia paljude probleemide lahti mõtestamiseks, mille filigraarsuseni teised autorid ei küündi. Ka lugejad hindavad võrratut kirjutamisoskust ja laialdasi teadmisi. Tema teosed annavad suurepärase ülevaate aegadest ja kommetest, mis kaugel minevikus. ''Mõrsjalinikus'' toimub tegevus keskajal ning kirjeldatud on nii kiriku, ühiskonna kui ka pereelu
Ajakirja kvaliteeti on käsitletud visuaalsest, ülesehituslikust, stiililisest ning sisulisest aspektist. Väljaande sisu hindamisel on lähtutud ajakirja teemade ja probleemide mõjust lugejale ja ühiskonnale laiemalt. Visuaalse külje pealt on käsitletav ajakirja number traditsiooniline. Väljaanne on tavapärases A4 formaadis. Klantspaberist kaant ilmestab suur foto 90-aastaseks saanud Raudristi Rüütliristi kavaler Harald Nugiseksist. Tiitellehel on välja toodud üheksa pealkirja numbris avaldatud artiklitest. Kolme pealkirja juures on väiksemad pildid. Kaane värvigammas esindatud põhitoonid on pruun, roosa, oranz ja valge, mida on visuaalselt hea jälgida. Ajakirja seitse esimest ja viimast lehekülge on samuti värvilised, ülejäänud ajakiri mustvalge. Lugude juures on rohkelt illustreerivat materjali (eelkõige fotosid), mis tekitab lugejas artikli vastu suuremat huvi. Peaaegu kõigi artiklite juurest võib leida valitud tsitaate artiklist, mis on trükitud suuremalt
kõnetavad väga poliitilised teemad ning kogemused, sest puutun nendega ka igapäevaselt kokku. Meeldiv on lugeda kellegi teise edurõõmu ning kogemusi teadmisega, et nad on õppinud samas gümnaasiumis kui sina ja neil on sarnased ambitsioonid kui endal. Need artiklid jäid juba esikaanel silma ningi kutsusid lugema. Väljaande üldpilt on väga ilus ning muljetavaldav. Ühes rubriigis jooksis tekst natukene piltidega kokku kuid see polnud eriti silmapaistev viga. Mina tahaksin järgmises numbris lugeda mõnda arvamuslugu või vilistlaste kogemusi.
luksuslikust numbrist, et välja puhata. Nad kõik olid sellega päri. Abraham tõusis istukile ja pani teleri käima. Otsekohe süttis tema silmades leek, nähes, et uudistes näidati tema kaaslaste fotosid ning kommenteeriti juhtunut. Reporter oli närviline, seistes õnnetuskohast kõigest kümne meetri kaugusel. Märjal asfaldil, millelt peegeldusid linnatulede valgusvihud, lamasid kaks surnukeha. Abrahami sisemus muutus õõnsaks ning järgmisel hetkel kostis numbris uksekoputus, mille peale ta ehmus. Pea oli mõtetest tühi ja hetkeks talle tundus, et kõik ümbritsev oli kadunud, kuid järgmisel momendil tabasid tema aju koputuse helilained kui noad. Peas oli kakofoonia ja otsustusvõimetus. Lõpuks puudutasid jalad põrandat ja ta astus ukse poole, kuid poolel teel jäi seisma ning mõtles järele, mida täpselt oli ta eile teinud. Tean, et mul oli eile palju tegemist, kuid mida ma täpselt tegin, mõtles ta pingsalt. Ta pilk
Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid.Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Tarapita oli eelkõige kirjanduspoliitiline rühmitus, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Friedebert Tuglas avaldas Tarapita ajakirja esimeses numbris võimude vähest kultuurihuvi tauniva kirjutise ,,Kirjanduse ja kunsti osa riigi eelarven". August Alle vastandas poleemilises kirjutises Iseseisvus ja meie" välise, formaalse iseseisvuse tõelisele vaimsele iseseisvusele, kuulutades: ,,Maha iseseisvus kui ainult kroonu! Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimukultuur!" Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja
transtsendentseks arvuks. Matemaatikute jaoks väljendab arv pii üheaegselt korda ja korratust. Kuidas on see võimalik? On arvutatud väga palju pii kümnendkohti ( neid on teada miljoneid ), aga pole suudetud nende esimemises leida mingit korrapärasust: ligikaudne väärtus on 3,14159265358979323846264338327950288419716939937510... Niisugune on korratuse pool. Teiselt poolt aga teatakse väga korrapäraseid arvuridasid, mis koonduvad arvuks pii. Pii 31 esimeses numbris ei esine nulli. .Pii-l on pikk ajalugu. Seda kasutati juba Babüloonias arvuna 25/8 ja Egiptuses arvuna 256/81 aastal 1900 eKr. Archimedes (287-212 eKr) arvutas pii väärtuseks 3.1419 ning arvas, et see ongi pii tõeline väärtus. Ta eksis umbes 0.0002 koha võrra. Esimesena seostas kreeka tähe arvuga 3,14... Walesi matemaatik William Jones aastal 1706. Tänapäeval kasutatakse pii-d nii matemaatikas, füüsikas kui ka tehnoloogias.
aastal. Uue seaduse kehtivusajaks kavandati esialgu kuus aastat, kuid see püsis kuni isevalitsuse kokkuvarisemiseni 1917. aastal. Omavalitsusreformi olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Omavalitsus sai senisest avaramad tegutsemisvõimalused. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas 1857. aastal välja andma ajalehte "Perno Postimees". Juba selle esimeses numbris pöördus ta eesti rahva, mitte enam maarahva poole. Eesti rahvas sai maarahva seisusest täielikult välja 1869. aastal kui toimus Tartus esimene eesti üldlaulupidu, mis aitas kaasa laiade rahvahulkade rahvuslikule ärkamisele. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsemist. Rahvusliku liikumise juhtide arvates oli eesti rahva tuleviku jaoks võtmeküsimuseks haridustaseme tõstmine. Talurahvas sai oma haridusteed jätkata peale
nimi ja vajadusel ka organisatsioon (näiteks teine leht, väljaanne), kus ta töötab. Näiteks: Pildil on makseterminal ja selle all järgnev tekst: ,,Pangakaardi kasutamist pidasid küsitletud turvalisemaks, sest see kaitseb raha kaotamise eest." Paremas ääres püstipidi on foto autori nimi Toomas Huik/Postimees Teabegraafika Käesolevas numbris puudusid igasugu graafikud ja diagrammid. Vaadates ka vanemaid/uuemaid numbreid ei leidnud mitte kui midagi. Reklaam Reklaami on lehes päris palju. Käesoleva numbri kaheteistkümnest leheküljest kuuel on reklaam, kusjuures viimane neist on puhtalt pühendunud ainult reklaami edastamisele. Leidub nii toidupoe, lillepoe, prillipo-,
Liiv kasvas üles Rupsi külas Oja talus, õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Õpingute ajal jälgis ta ühiskonnaelu ja tema esimene trükis avaldatud ajalehekirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal.Juhan Liiv töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses.Aastatel 18871888 töötas Liiv Viljandis Sakala toimetuses ajakirjanikuna. Sakala lisa 1. numbris ilmus 1888. aastal Liivi esikjutustus "Päästetud".1902 ilmus 38-aastane Liiv taas avalikkuse ette, külastades Tartut ja Tallinna. 1903 kogusid "Noor-Eesti" liikmed raha vaese kirjaniku olukorra leevendamiseks. 1903. aasta suvel ja 1904. aasta kevadtalvel peatus Juhan Liiv oma tuttava Mihkel Neumanni juures, kes toimetas Tallinnas ajalehte Uus Aeg, mille kaasandena andis välja mitmeid eesti kirjanike teoseid.Aastail 19041905 võimaldas arst Juhan Luiga Liivil elada Tartu närvikliinikus
usalda teatud inimesi. Elus tuleb ette ka olukordi, kus ei saa olla leebe ja alluv, kui tehakse ikka millegiga liiga, siis ei tohi alla anda, vaid tuleb ikka vastu öelda ja mitte lasta end solvata ega alandada. Arvamus kahe juhtumi kohta 6. Te olete ajakirja ,,Eesti mees" reklaamioskakonna juhataja. Teie poole pöördub ühe iiri viskifirma maaletooja esindaja ja tahab, et Teie ajakiri kujundaks ja avaldaks igas viies järjestikuses numbris ühe nende viskimargi üheleheküljelise reklaami. Kohustusliku elemendina nõuab ta reklaamiteate visuaalis: ,,Camel" sigaretipaki äratuntavat eksponeerimist. Teiepoolse täpsustava küsimuse: ,,Miks nii?" vastuseks saate Te küllaltki ebakonkreetse selgituse selle viskimargi ja ,,Camel" traditsioonilisest kokkusobivusest. Kasutades oma tutvusi, saab Teile selgeks, et suure tõenäosusega on asja põhjuseks kahe maaletooja omavaheline leping, kusjuures
- ütles vahele Natasa. -Ja ma jätsin meelde, sellise auto peale on võimatu mitte tähelepanu pöörata.- lisas Andres -No mis, helistame miilitsasse?- küsis Andres, kui noored tagasi tuppa tulid. -Mõttetu, nii kui nii ei leia. Võtan uurimise enda peale- ütles Andrei Varast nägid tema, Andres, Natasa, toateenija ja hotelli administraator(portjee) Mõne minuti pärast oli Andreil kogu info olemas. ANDMED: Andrei See oli must Mercedes, esisillal olid mõlgid, rool asus vasakul ja auto numbris olid tähed A, E ja nr. 3 Toateenija Numbril olid tähed O, B ja nr. 4, kaks ust Andres Rehvil polnud ... , kuid autouksi polnud mitte 2, vaid 4 Natasa Mõlk oli vasakul pool ja esituli oli katki. Portjee Autol oli kahel pool peeglid. Üks kojamees ja antenn katusel Andrei ja Andres mõtlesid ja said aru, et nemad ja portjee, kui mehed, said asjast õigest aru. Toateenija ja Natasa , nagu ükskõik millised naised, eksisid.
1. Publikatsiooni nimetus Postimees.ee Artikli pealkiri - Galojan peab vangi minema veebruaris Autor Merike Teder Kuupäev 25.01.2012 2. Juhtum: faktid · Ligi 60 000 euro omastamises süüdimõistetud MTÜ Eesti Euroopa Liikumise (EEL) eksjuht Anna-Maria Galojan peab minema viie kuu pikkust vangistust kandma 7. veebruaril. · Harju maakohus määras, et Galojan (29) peab minema Tallinna vanglasse 7. veebruaril kell 10. · Galojan mõisteti süüdi suures ulatuses omastamises ja võltsitud dokumendi kasutamises · Kohus karistas teda ühe aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega, millest tal tuleb vanglas kohe ära kanda viis kuud · Lisaks tuleb tal maksta tsiviilhagi katteks 47 956,29 eurot ning MTÜ Eesti ...
9. Inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese iguse privaatsusele. Tagajärje-eetika: Poliitikute puhul võib isegi see punkt paika pidada, avalikkus peab saama teada tõde asjade kohta, mis võivad mõjutada näiteks valimisi. 10. Kui kellegi kohta avaldatakse tsiseid süüdistusi, tuleks talle vimaluse korral pakkuda kommentaari vimalust samas numbris vi saates. Vooruse-eetika: Kõik peavad saama õiguse ennast kaitsta, kas süüdistused peavad siis paika või mitte. Need 10 punkti on koodeksist juhuslikult valitud, need pole ainukesed punktid ajakirjanduseetika koodeksis. Sellest lähtuvalt ka järjekorranumbrid ei pea paika. Vabandan, et nii hilja ära saadan.
enda haridusteed. Ülikooli sisseastumisel põrus ta esimesel katsel läbi. 1896. aastal loobus Albert saksa kodakondsusest, sest tahtis vältida sõjaväge. Selle asemel läks ta õppima gümnaasiumi õpetajaks. Vaatamata sellele, et ta oli edukas, ei olnud ta kuigi silmapaistev õpilane. Mõni kuu pärast õpingute lõppu, 1900. aastal hakkas ta saatma artikleid ajakirja Annalen der Physik. Tema esimene artikkel, mis oli teemal vedeliku voolamine joogikõrtes, ilmus samas numbris Plancki kvantteooriaga. Samal aastal kohtus ta enda tulevase naise Mileva Mariuga ning peagi kujunes nende sõprus armastuseks. Ajaloolased on vaielnud, kas Mari mõjutas Einsteini või mitte. Suurem osa neist arvavad siiski, et naine ei olnud mitte kuidagi Alberti mõjutajaks. 1902. aastal sündis Albertil ning Mileval tütar, kelle nad lapsendada andsid. Aasta hiljem otsustas paar abielluda ning aastal 1904 sündis neil esimene poeg, Hans Albert Einstein
klassile ,,Labürint" · Luuleraamatus ,,Seitse paid" · Luuleraamatus ,,Kõik, kõik on uus septembrikuus" · "Tuulepesad" - 5. klassi kirjanduse õpik · "Kivikillud" 6. klassi kirjanduse õpik jm · Kogumikus "Eesti jõulumuinasjutte. Kuu ja tähed kuusepuul." (TEA) · Jõuluraamatus "Päkapikk, kus peidad end?" (TEA) · Eesti keele õpik 2. klassile II osa (AVITA 2007) · Kogumikus "Minu esimene raamat" (Eesti Lastekirjanduse Keskus) · Ajakirjas "Eesti Naine" - 2008. aasta juulikuu numbris - novell "Salgamise salgamise teooria" · Kogumikus "Neli kaunist kleiti" - luuletusi aastaaegadest (TEA) · Kogumikus "Eesti lasteluule kuldraamat" (TEA) · Kogumikus "Las laps loeb" (koostanud H. Vilep) Sõnad lastelauludele: Ilmapuu lävel. Ja suvi tantsib. Eurolaul. Kaks pilti. Ema. Jõulutäht. Vanaema jutud. Tahaksin olla. Emmele. G. Adolfi Güm. hümn. Vanaisaga. Lapsel on mure. Unelaul
Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. Kogu trükiti 600 eksemplari, neist sada nummerdatud ja autori poolt signeeritud. Tiraaz müüdi kiiresti läbi. "Palavikule" on iseloomulik igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb kõike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja võllanali. 1934. aasta "Loomingu" 6. numbris ilmus Talviku luuletsükkel "Dies irae" (Viha päev), pealkirjastatud ühe keskaegse hümni algussõnadega; samal aastal on kirjutatud ka "Jumalate hämaras" (ilmus "Loomingus" aasta lõpul). 1937.a. ilmus temalt luulekogu "Kohtupäev". Eelmise koguga võrreldes on see suhteliselt uudne. Lüürilise mina siseheitlustelt on rõhk nihkunud inimese võitlusele välismaailmaga. Stiil on rahulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki.
Tabel 1. Tsiteeritud raamatud. Tsitaadid veebist loetud ajakirjadest: Enne viidete lisamist täita tabel 3. „Sarapuu (Corylus avellana) on rahvapärimuses tähtis puuliik pähklite pärast. See saab iseäranis selgeks, kui võrrelda paljude rahvaste usundipilti.“ (Hiiemäe, 2009) (lisada viide allikale 4) „Juba sajand tagasi ilmus Eestis raamatuid ja ajakirju, mida võib liigitada populaarteaduslikeks. Sarja “Elav Teadus” numbris 101/102 avaldati 1940. aastal ülevaade “Eesti populaarteaduslik kirjandus”, mistõttu 20. sajandi nelja esimese aastakümne aimeraamatute ainestikul ja esitusviisidel järgnevas ei peatuta.“ (Veismann, 2006) (lisada viide allikale 5) Nr URL 4 http://www.eestiloodus.ee/artikkel3023_2993.html 5 http://www.horisont.ee/arhiiv_2003_2006/artikkel802 _786.html Tabel 2. Allikate 4 ja 5 URLid.
sarnased on kahe teose ehituslaadid oma jutustajapoolsete kõrvalepõigetega, samuti värsirütm. Poeemi peategelane on Barbaara Lohe. Autori suhtumine Barbaarasse on kakspidine. Paljuski solidariseerub ta temaga, ent samas naerab kirjanik ka oma tegelast selle nõrkuste ja järeleandmiste pärast. Uuesti avaldus Betti Alveri poeemi ,,Lugu valgest varesest" 1966. aasta valikkogus ,,Tähetund". Algsest 1561 värsist jäi järele 897. 1933. aastal avaldas Betti Alver ,,Loomingu" 2. numbris 25 kümnevärsilisest stroofist koosneva poeemi ,,Ulla". Betti Alveri varasemale poeemiloomingule iseloomulik karnevaliseeritud tegelikkusekujutus ilmneb eriti ehedelt 1935. aasta ,,Loomingu" 3. numbris avaldatud poeemis ,,Vahanukk". Vaimuka pilke objektideks on siin peategelnae, kummaliselt vastuoluline Peeter Piparpuu. ... Vastu lauda nii et raksus Piparpuu lõi hirmsas vihas,
19.juunil 1989.aastal Tartus luuletaja suri. Ta sängitati 23.juunil Tartu Vana Jaani kalmistule, oma teise ustava abikaasa Mart Lepiku kõrvale. 8 2 LOOMING 2.1 PROOSA Betti Alveri kirjanduslikuks debüüdiks on kirjandus- ja pilkeajakirjas ,,Sädemed" 1927.aasta jaanuaris ilmunud ,,Liivi Deeviidi". Samas ajakirjas avaldati aprillinumbrites veel Betti jutuke ,,Pärtel Paulseni naine". 1927.aastal avaldati ,,Loomingu" neljandas numbris Alveri etüüdilik novell ,,Vaene väike". Gümnaasiumi lõpus kirjutas Alver salamisi romaani ,,Tuulearmuke". Ta sai ka julgustust ,,Vaene väike" avaldamisest, mistõttu andis ta ka oma uue teose ,,Linda" käsikirja lugeda Friedebert Tuglasele. Too soovitas tal selle ümberkirjutamist nind saatmist romaanivõitlusele, mida korraldas kirjastus ,,Loodus". 1.oktoobril 1927 tehti teatavaks zürii otsus, kus võitjaks oli tulnud ka Betti ,,Tuulearmuke".
) „Ma hakkan tema pärast sambo trennis käima.“ VILLU: See on Guits! (Naer.) GUIDO: Kuulge, see ei ole minu käekiri. TOOMAS: Kuulge... (Andrusele) Mis sa trügid? Kelle käekiri? GUIDO (võtab Toomase vihiku): Need on küll minu meelest sarnased käekirjad! TOOMAS: Õudselt sarnane on jah?! Õudselt sarnane!... VILLU: Anna ma loen edasi. „Aga ta on alati koos teiste tüdrukutega.“ TOOMAS: „Ma tahaksin talle midagi öelda, aga ei julge kohe kudagi.“ GUIDO: „Aidake mind järgmises numbris. Aivar“ ANDRUS (rebib kirja enda kätte): Ma tahan ka vaadata! Koolikell. Rullnokkade elu Reede pärastlõuna tänaval TÕNU: Noh, lähme täna sõitma ka või? MARKUS: Loomulikult, mis muud ikka teha. KALLE: Teeme enne ikka mõned joogid ka! TÕNU: Minugipoolest! KALLE: Mul on vaba pind olemas, olge kell üheksa kohal! MARKUS: Ära põe, muidugi oleme! Kell üheksa ollakse peopaigas kohal. TÕNU: Kalle, kuhu lubatud joogid jäid?
üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratud subjektide ringile. Euroopa Liidu õigusloome nurgakivid peavad olema läbipaistvus ja selge keel.Sellest kirjutas Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Eneli Illaru ajakirja „Õiguskeel“ 2009 aasta numbris 4 artiklis „Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus“. (Vt Illaru, E. Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus. Õiguskeel 2009-4, http://www.just.ee/et/oiguskeele-numbrid-2007 / http://www.just.ee/47851) Õigus ja selle rakendamise praktika peab olema sihtrühmale selge ja arusaadav. Selle üheks oluliseks eelduseks on selge ja üheselt mõistetava õigusliku regulatsiooni olemasolu. Samuti
Portugal, Puerto Rico, Rumeenia, Venemaa, Serbia, Singapur, Sloveenia, Lõuna-Aafrika, Hispaania, Taiwan, Tai, Türgi, Ameerika Suurbritannia, USA, Ukraina, Venezuela ja Vietnam. Ajakirja ülesehitus Iga Cosmo sisaldab 11 erinevat valdkonda, kuhu kuulub 3-4 teemat. 1. Meelelahutus 2. Kõik meestest 3. Cosmo soping 4. Arm ja kirg 5. Cosmo ilu 6. Sina, sina, sina 7. Mood ja ilu 8. Tippvorm 9. Tervis 10. Elustiil 11. Igas numbris (kaanelugu, pihtimused, lugejate kommentaarid, horoskoop, reismine, kokkamine, filmi/raamatu soovitused, test) Cosmopolitan EESTIS Eestis ilmub ajakiri aastast 2004 Kirjastus -Ühinenud Ajakirjad AS Osad lood ja enamus statistika tulevad Ameerikast frantsiisi kaudu. Peatoimetajad: Merle Liivak, Anu Lill ja hetkel Mari-Liis Helvik. Lugejate üldarv 37 000 Aastal 2014 saab Cosmopolitan Eesti 10 aastaseks Cosmopolitan Eestis
Arvutivõrgud 1. Mida tähendab digitaalne, analoogne? Juba skaneeritakse raamatukogutäite viisi infot laserplaatidele, paljud ajalehed pannakse täies mahus üles Internetti. Fotod, filmid, videod kõik muudetakse digitaalseks infoks, kantakse laserplaatidele. Kui didgitaalne info on juba kord salvestatud, pääseb igaüks sellele personaalarvuti abil ligi. 2. Arvutivõrgud Laivõrk ja kohtvõrk vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks 3. Mida tähendab klient/server? Kaheastmeline võrk 4. Loetle arvutivõrkude eelised! Selle kaudu on võimalik faile vahetada kiire ja mugav andme edastus 5. Loetle arvutivõrkude puudused! Kontakt inimesega puudub andmete hävimine muutmine ja volitamata juurdepääs. 6. Mis on LAN? kohtvõrk 7. Mis on WAN? laivõrk 8. Millist arvutivõrku kasutab firma, mille harukontorid on üle maailma? laivõrku 9. Millist arvutivõrku kasutab firma, mis asub ühes majas? ...
õpilane. Aastal 1862, sõitis Moran Londonisse, et saada täiendavat õpet Royal Akadeemias ja aastal 1871, läks ta New Yorki, kuhu asutas oma stuudio. 1877 1879 oli ta Pariisis, Prantsusmaal reisil. Ta oli Pennsylvania Kunstiakadeemia liige, ja alates 1873. aastast käis ta läbi ka Rahvusliku Akadeemiaga. 1880-ndatel, peeti teda selliseks eksperdiks, et ta ,,vihjed praktiliseks õppimiseks" meremaalimiseks avaldati septembris ja novembris, 1888, ,,Art Amateur" numbris. Tema pojad Edward Percy Moran, sündinud 1862, ja Leon Moran, sündinud 1864, ja tema vennad Peter Moran, sündinud 1842 ja Thomas Moran, said samuti silmapaistvateks Ameerika kunstnikeks. Edward Moran suri 8. juunil, 1901. aastal New Yorgis, ta oli siis 71 aastane. Oma pika ja eduka karjääri kestel sai Edward Moranist Philadelphia Kunstiakadeemia ja Rahvusliku Disainiakadeemia liige. Pärast tema surma, kirjutas üks tema suur austaja, et
HEA ELU, MORAAL JA SOTSIAALNE ÕIGLUS: Aristotelesest tänapäevani. Elu mõtet on raske võtta ühe lausega kokku ja täpne sõnastus puudub tegelikult. Kui mõelda inimese elu mõttele, siis esmalt enamus vastaks- ellujäämine, eksisteerimine. Kuid see pole päris nii. Me kõik soovime midagi teha ja näidata, teostada end, mis tuleb just meie endi püstitatud eesmärkidest. Elu koosneb eesmärkidest ja nende ergonitest! Kõik me soovime elada õnnelikku ja head elu, kuid selle saavutamine tuleb kategoorilisest soovist eesmärke teostada. Bioloogilisest vaatenurgast on elu põhimõtteliselt ainukeseks mõtteks hoopis järglaste saamine. Kuid kas see on see kõik, mida vajame eluks, õnnelikuks eluks? Enda soovide teostamine annab elu mõtte vaid meile iseendile, kuid alati tuleb mõelda laiemalt. Kuidas see mõjutab teisi ja kas minu eesmärkide ergon´it toetab keskkonna tingimused ja huvid? Kui mul puuduvad sihipärased e...
,,Pallas". Ajakirjandus 1900 .aastast alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh Lastelehes. Aastatel 1906-1907 ilmus lasteajakirjas Laste-rõõm, koos Enno ja Söödi loominguga ka Vahtra loomingut. 1910. aastal töötas Viljandi teataja toimetuses. 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja Ronk. 1917. aastal Pealinna Teataja korrespondendina viibis ta esimesel ülevenemaalisel nõukogude kongressil. 1920 ilmusid ajakirja Ilo kolmandas numbris tema puulõiketehnikas illustratsioonid Töörahva Elu ajalehe rajaja ja toimetaja. Töörahva elu sai alguse 1944.aastal ning praegu ajaleht ikka ilmub, kuid ajalehe nimeks Võrumaa Teataja. Looming Jaan Vahtra on küll rohkem tuntud kunstnikkuna kuid on kirjutanud hulga raamatuid nii täis- kasvanutele kui ka lastele ja noorsoole. Kirjandusmaastikule ilmus Vahtra 1900.aastal, mil tema luule ja jutukesed hakkasid ilmuma ,,Lastelehes"
Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. Kogu trükiti 600 eksemplari, neist sada nummerdatud ja autori poolt signeeritud. Tiraaz müüdi kiiresti läbi. "Palavikule" on iseloomulik igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb kõike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja võllanali. 1934. aasta "Loomingu" 6. numbris ilmus Talviku luuletsükkel "Dies irae" (Viha päev), pealkirjastatud ühe keskaegse hümni algussõnadega; samal aastal on kirjutatud ka "Jumalate hämaras" (ilmus "Loomingus" aasta lõpul). 1937.a. ilmus temalt luulekogu "Kohtupäev". Eelmise koguga võrreldes on see suhteliselt uudne. Lüürilise mina siseheitlustelt on rõhk nihkunud inimese võitlusele välismaailmaga. Stiil on rahulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki. Luulest
Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. Kogu trükiti 600 eksemplari, neist sada nummerdatud ja autori poolt signeeritud. Tiraaz müüdi kiiresti läbi. "Palavikule" on iseloomulik igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb kõike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja võllanali. 1934. aasta "Loomingu" 6. numbris ilmus Talviku luuletsükkel "Dies irae" (Viha päev), pealkirjastatud ühe keskaegse hümni algussõnadega; samal aastal on kirjutatud ka "Jumalate hämaras" (ilmus "Loomingus" aasta lõpul). 1937.a. ilmus temalt luulekogu "Kohtupäev". Eelmise koguga võrreldes on see suhteliselt uudne. Lüürilise mina siseheitlustelt on rõhk nihkunud inimese võitlusele välismaailmaga. Stiil on rahulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki. Luulest
Samas leidsin keset ajakirja ka hämmastavalt huvitava loo eesti keelt õppivatest välismaalastest, kelle võluvad keeleseigad olid üpris humoorikad. Lugu dirigent Triin Kochist oli väga haarav, sest olen temaga mõned korrad kokku puutunud ning ta jättis endast väga sihikindla ja karmi naise mulje. Tänu artiklile sain teada tema eluteest dirigendiks saamiseni. Kõige isuäratavam rubriik Eesti Naise juunikuu numbris on Köök. Selle eest läheb au ja kiitus teksti ja fotode autorile, Hele-Mai Alamaale, kes kujundas artikli oma kogemuste ja maitsete järgi. Luubi all on suvised salatid tomati-mozzarellaga, lõhega, tuunikalaga ja ka fetaga. Pariisi salatiga räägib ta väikese loo, kus ta külastas Pariisi restorani ning armus esimesest silmapilgust sellesse salatisse ning püüdis siin võimalikult autentselt tutvustada ka Eesti Naise lugejatele. Tervikuna jäi siiski mulje, et
Sel puhul oli 28.märtsil Tütarlaste kommertskoolis aktus ja ,,Estonias". Tallinna Naisklubi ja Akadeemiline Naisklubi ja Akadeemiline Naisühing valisid Underi oma auliikmeks. 2 1934.aasta 13.novmbril suri Underi ema Leena Under.1939.aasta kevadel elas Maria poolteist aastat koos Adsoniga Berliinis ja Pariisis. Underi viimased luuletused ilmusid vabas Eestis 1940.aastal ajakirjas ,,Varamu" viimases, kuuendas numbris.1944.aastal sõja sündmuste arenemisel pidi luuletajapaar kodumaalt lahkuma Rootsi, peatudes mitmes põgenikelaagris. Pere asus 1945.aastal elama Stockholmi äärelinna Mälärhöjdenisse. Ta töötas seal arhiivitöötajana. Paguluses avaldas Under kaks uut luulekogu. Sel ajal tähistas ta ka 70.juubeli sünnipäeva.1973.aastal Maria haigestus ja ta viidi 28.augustil Saint Eeriku haiglasse, kus ta jagas palatit oma abikaasaga.1977.aastal 5
Euroopas peetakse pii ümardamise päeva 22. Juulil (22/7, kui need arvud jagada saab pii tuhandike täpsusega) Pii meeldejätmise maailmarekord kuulub hiinlasele Lu Chaole, kes suutis 24 tunni ja 4 minutiga esitada ilma eksimata peast 67 890 pii kümnendkohta. Maailmarekordi järgi on kõige rohkem pii arvukohti arvutatud Kanadas ning selleks on 1,2411 trillionit kohta. Jõgede tegelik pikkus jagatud nende pikkusega linnulennult võrdub umbes 3,14. Pii 31 esimeses numbris ei esine nulli. Pii ruut on samuti irratsionaalne arv. Pii meeldejätmiseks on loodud mitmeid mooduseid (pieemid) ning selleks on isegi oma teadusharu pipoloogia. Kokkuvõte 5 Vaadates suuruse „pii“ avastamise ajalugu, on näha, kuidas on kulunud sajandeid ja paljude matemaatikute elust tuhandeid ja tuhandeid tunde sellele, et jõuda üha rohkemate pii arvukohtadeni
" (Naer.) ,,Ma hakkan tema pärast sambo trennis käima." VILLU: See on Guits! (Naer.) GUIDO: Kuulge, see ei ole minu käekiri. TOOMAS: Kuulge... (Andrusele) Mis sa trügid? Kelle käekiri? GUIDO (võtab Toomase vihiku): Need on küll minu meelest sarnased käekirjad! TOOMAS: Õudselt sarnane on jah?! Õudselt sarnane!... VILLU: Anna ma loen edasi. ,,Aga ta on alati koos teiste tüdrukutega." TOOMAS: ,,Ma tahaksin talle midagi öelda, aga ei julge kohe kudagi." GUIDO: ,,Aidake mind järgmises numbris. Aivar" ANDRUS (rebib kirja enda kätte): Ma tahan ka vaadata! Koolikell. Enesekindlalt kraavi Reede, vahetund koolis OTT: Noh, lähme täna hängima ka või? MIKK: Mida sa arvasid siis? KARL: Teeme enne ikka mõne pläru ja joogid ka! OTT: Minugipoolest! KARL: Mul pind vaba, saame üheksast siin kokku! MIKK: Davai, ma sebin ostja! Kell üheksa ollakse peopaigas kohal. OTT Kalle, kuhu lubatud toss ja alks jäi? KARL: Joodikud polnud nõus ostma ja me ise ka alles 15, ei anta poes kätte ju
aastal aastast ka Päevalehes kultuuritoimetaja ametis. Aga märgiline pööre toimus 1993, mil Kivirähist sai pärast ülikooli lõpetamist Päevalehe huumoritoimetaja koos omaenda huumoriküljega. Kiviräha kirjanduslik noorus möödus mitmes kohas, aga eriti Pikri kaante vahel(Pikker oli nõukogude satiir- ja huumoriajakiri). Ta hakkab Pikrisse ilmuma vaikselt. Murre saabub 1990. aasta keskel. Siis hakkab temalt tulema peaaegu igas numbris mõni lugu ja lisaks oma nime all ilmunule kannab ta toodang mõnikord nimesid A.Kiibits, Ü.Jalakas ja K.Rähk. 1992. aasta lõpuks on aga klassiku noorus läbi. Sealt edasi on Kivirähk Päevalehe autor. Ja sel ajal leiab Kivirähk ka oma stiili. Seda peegeldavad lühilood, mis ilmuvad kogumikus ,,Kalevipoeg"(1997). Peale seda hakkasid ilmuma Kiviräha järjelood Ivan Orava mälestustest Päevalehes, mis peagi raiuti raamatuks ,,Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised
Kes nad siis ometi on? Robotite sissetung meie argiellu on alanud. Tolmuimejad, muruniidukid, aknapesijad, basseinipuhastajad ja mänguasjad on robotkujul juba saadaval. Robot on ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasutatakse inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavais töödes (näiteks esemete teisaldamisel, tööriista käsitsemisel, keskkonna jälgimisel ja uurimisel). Eristatakse tööstus-, sõjandus-, uurimis-, meditsiini-, põllumajandus- ja majapidamisroboteid. Robotil iseloomulikeks tunnusteks on tavaliselt ühe- või mitmekäeline manipulaator ja programmjuhtimisseade. Päriselu Kaks teadlasterühma valmistasid samaaegselt intelligentsed masinad, mis suudavad iseseisvalt andmeid analüüsides mõelda välja teooriaid ja omandada uusi teadmisi. See on oluline edasiminek tehisintelligentsi loomisel. Sellised robo-teadlased saab panna tööle näiteks uute ravimite leidmiseks. Nad suudavad läbi tööta...
a. Põhimaanteed ja tugimaanteed - tee numbrid vahemikus 1 - 100 · kõrvalmaanteed XX101 - XX999, kus XX on maakonna kood · rambid ja ühendusteed XX01 - XX99, kus XX on maakonna kood Tallinna Tehnikakõrgkool 8 Tallinna Tehnikakõrgkool 15.12.2012 Mitut maakonda läbivale kõrvalmaanteele numbri määratlemisel lähtutakse selle maakonna koodist, kust tee algab. Antud kõrvalmaantee numbris sisalduv maakonna kood jääb muutumatuks kogu maantee ulatuses. b. Teenumbrid maakonniti: · 11xxx - Harjumaa · 12xxx - Hiiumaa · 13xxx - Ida-Virumaa · 14xxx - Jõgevamaa · 15xxx - Järvamaa · 16xxx - Läänemaa · 17xxx - Lääne-Virumaa · 18xxx - Põlvamaa · 19xxx - Pärnumaa · 20xxx - Raplamaa · 21xxx - Saaremaa · 22xxx - Tartumaa · 23xxx - Valgamaa · 24xxx - Viljandimaa · 25xxx Võrumaa
näitustetegevus ja püstitati uusi loomingulisi programme. Seda ajajärku iseloomustab ka kubismi teke eesti kunstis. Kui teatavasti tekkis kubism Prantsusmaal 1907. a paiku P.Picasso ja G.Braque'i loomingus, siis Eestisse jõudis kubism hiljem ja märksa teisel kujul, olles mõjustatud mitmest erinevast kunstivoolust futurismist, ekspressionismist, konstruktivismist ja purismist. Eestisse tõi kubismi Jaan Vahtra (1882-1947). 1920 ilmusid ajakirja Ilo kolmandas numbris tema puulõiketehnikas illustratsioonid. Need kandsid endas küll ekspressionismi, kuid samas oli tunda ka kubofuturismi vaimu. Aasta hiljem valmistas ta need graafikamapiks ,,Blanc et noir" (,,Valge ja must"). Eestis viljeldi kubismi 1920. aastate lõpuni. Ühed järjekindlamad kubistid olid Arnold Akberg ja Jaan Vahtra. Jaan Vahtra eestvedamisel loodi 1923. aastal Eesti Kunstnikkude Rühm. Kunstnikud Arnold Akberg Georges Braque Robert Delaunay Roger de La Fresnaye Juan Gris Fernand Léger
Kindlasti ei suuda siinne lühike jutuke anda täielikku ülevaadet taimede kuivatamise kunstist. Huvilistel tuleks kasutada põhjalikumat kirjandust. Herbaariumi valmistamise juhendeid on eesti keeles ilmunud mitmeid: eraldi vihikuna ,,Taimekogud" Abiks Loodusevaatlejale sarjas 1954, seda vihikut on võimalik Tartust looduseuurijate seltsist osta või raamatukogudes vaadata. Eesti Loodus üllitas põhjaliku juhendi 1972. aasta juuni (pärnakuu) ja juuli (heinakuu) numbris. Tõsisema huvi korral saab nõu ka meie suuremate herbaariumite kuraatoritelt Tartu Ülikoolis, Eesti Maaülikoolis ja Eesti Loodusmuuseumis.
Millise mõtlejana ent Suburg Linda lehekülgedel avaldub? Kui (ühekülgset) vaimu-keskne ta on? Ka Sirje Olesk on formuleerinud tutvustavaks kokkuvõtteks, et Linda oli idealistlikult vaimu hariv, mitte praktilisi naiselikke tarkusi jagav. Siinne essee, nagu eespool juba korduvalt otseselt ja kaudsemalt on formuleeritud, ei taha sellele vastu vaielda, kuid mainigem siiski ajakirja sellist püsirubriiki nagu Juhatused sisemises majatalituses. See lisandub teise aastakäigu 2. numbris, võimalik, et osaliselt ka kirjasaatjate ettepanekul. Selles jagatakse mitmekesist ja detailset nõu toiduvalmistamise, kaasaegse rõivamoe, külmetavate jalgade, seebi keetmise jm kodumajapidamise alal ... ehkki võib sedagi rubriiki uurides tuvastada suburgilikku intellektualismi ja ajakohast uuenduslikkust, rääkimata põhisuunitletust naise vabastamisele? Ei taha meie ka riiete poolest suuremate haritud rahwaste seltskonda
Albert Einstein (1879 - 1955) 1905. aastal ilmus Saksa ajakirjas "Füüsika annaalid" rida artikleid, mille autoriks oli noor ametnik Sveitsist. Ta ei leidnud tööd üheski ülikoolis, tema käsutuses ei olnud ühtegi laboratooriumi ja ta sai kasutada vaid Sveitsi patendiameti raamatukogu. Ta töötas kolmanda astme patendiametnikuna. Ametnik oli Albert Einstein ja aasta jooksul avaldas ta viis artiklit. Kolme neist loetakse siiani tähtsaimateks füüsika ajaloos. Üks neist käsitles fotoefekti Plancki uue kvantteooria valguses, teine Browni liikumist ja kolmandas olid esitatud erirelatiivsusteooria alused. Esimene, mis selgitas valguse loomuse ja aitas ilmale tulla televisioonil, tõi autorile Nobeli preemia. Tõsi küll autasu tuli tal oodata 16 aastat, ta sai selle kätte alles 1921 aastal. Kuigi võrreldes näiteks Frederick Reinesiga oli see suhteliselt lühike aeg, Reinesil tuli oma autasu oodata 38 aastat pärast...
Essee Mehhiko ja Türgi perekonnad Perekond võib tähendada iga inimese jaoks midagi erinevat. Ühele on oluline armastus, head suhted ja ühtekuuluvus, teisele aga hoopis stabiilsus, autoriteediks olemine ja kindlate reeglite järgi elamine. Selline erinevus võib olla küll riigi siseselt, kuid pigem paistab see silma just siis, kui võrrelda kahte erinevat riiki. Valisin nendeks Mehhiko ja Türgi. Mehhiko on üks neid riike, mis on tuntud lisaks muule ka suurte perekondade poolest. Ka tänapäeval võib leida leibkondi, kus elab koos mitu põlvkonda ehk lapsed, nende vanemad, vanavanemad, onud, tädid ning nende lapsed. Mehhiklaste jaoks ongi kõige olulisemal kohal sugulased (kas siis lähemad või kaugemad) ning nendega heade sidemete hoidmine. Võrreldes Mehhiko perekonna suurust Türgi perekondadega, võib märgata mõningaid sarnasusi. Nimelt on ka Türgis küllalt levin...
ETTEKANNE Erinevate puuete kajastamine ajakirjas NÕUKOGUDE KOOL: Vaimselt alaarenenud Minu uurimused põhinevad ajakirjale Nõukogude Kool aastatel 1977-1988. 1977. a detsembri numbris kajastatakse vaimselt alaarenenud isikute sotsiaalse adaptsiooni probleemi järgmiselt: ,,Anomaalsete isikute sotsiaalse kohanemise probleemi võib pidada defektoloogias üheks aktuaalsemaks. Erikoolide lõpetajate defekti kompensatsioon ei lõpe koolis, vaid jätkub ka hilisemas elus. On vajalik laiendada sotsioloogilisi uurimusi, mis selgitaksid välja anomaalsete isikute sotsiaalse adaptsiooni ja rehabilitatsiooni efektiivsed teed ning ühiskonna kohustused nimetatud isikute suhtes."
Ja loomine ise on Talvikul kaootiline kord valmib mitu luuletust järjest, siis pikka aega ei ühtki. Kogu trükiti 600 eksemplari, neist sada nummerdatud ja autori poolt signeeritud. Tiraaz müüdi kiiresti läbi. "Palavikule" on iseloomulik igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb koike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja võllanali. 1934. aasta "Loomingu" 6. numbris ilmus Talviku luuletsükkel "Dies irae" (Viha päev), pealkirjastatud ühe keskaegse hümni algussõnadega; samal aastal on kirjutatud ka "Jumalate hämaras" (ilmus "Loomingus" aasta lõpul). 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat kokku 12 artiklit ja retsensiooni. Ta on erudeeritud ja peene maitsega nõudlik arvustaja, kes püüab mõista ja austada autori kavatsusi. 1934 saab Talvikust Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik
Eduard Vildega. Järgmisel, 1886. aastal püüdis Liiv jätkata haridusteed ning asus õppima Tartusse H.Treffneri eragümnaasiumisse. Ta ei suutunud seal kohaneda ja katkestas õpingud pool aastat hiljem. Liiv siirdus elama omaste juurde, tegi kaastöid ajakirjandusele. 1887. aastal koostas esimese luulekogu käsikirja "Õied ja okkad” 52 luuletusega, kuid seda ei õnnestunud avaldada. Aastatel 1887–1888 töötas Liiv Viljandi Sakala toimetuses ajakirjanikuna. Sakala lisa 1. numbris ilmus 1888. aastal Liivi esikjutustus “Päästetud”. 1890. aasta algusest töötas Liiv Tartu ajalehe Olevik juures.Tartus liikus ta ringi Sügisel 1892 lahkus 28-aastane Liiv toimetusest ja pühendus vabakirjanikuna loomingule. Ta üüris toa Tartus Hetzeli tänavas. Seal kirjutas ta muuhulgas jutustuse “Vari” (esialgse pealkirjaga “Kui seda metsa ees ei oleks”). Kuid kirjastaja otsimine oli vaevaline ja lootusetu.Ülepingutus, füüsiline kurnatus jm
Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid Salmonella Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas. Haigusetekitaja - Salmonelloosi tekitajaks on Salmonella bakter, millel on erinevatel andmetel üle 2500 serotüübi. Kõige sagedamini põhjustab haigestumist serotüüp Salmonella enteritidis. Nakkusallikas - Nakkusallikaks on inimene (haige, paranev haige, bakterikandja), kanad, kanapojad, kalkunid, veelinnud, sead, veised, närilised, lemmikloomad (kilpkonnad, sisalikud, roomajad, närilised), koerad ja kassid. Haigustekitajate levimine - Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Inimene nakatub haige või bakterikandja (eriti ohtlikud bakterikandjad on toidukäitlejad) inimese, looma või linnu roojaga saastunud toidu (liha, munade jm) söömisel või toorpiima, vee joomisel. Küllalt sageli levivad haigusetekitajad rist-saastumise teel, ...
eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid raamatuid. Tekkis eestikeelne ja meelne haritlaskond, kes tahtis teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks. ÄraTUS Click to edit Master text styles Ärkamisaja tulekut Second level kuulutas Johann Third level Fourth level Voldemar Jannseni Fifth level ajaleht Perno Postimees (1857), mille esimeses numbris pöördus Jannsen lugeja poole: "Tere, armas eesti rahvas..." Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht ajakirjandusClick to edit Master text styles Second level Tänu eestikeelse Third level ajakirjanduse tekkele Fourth level Fifth level levisid ärkamisaja ideed, rahvas hakkas mõtlema ühiskondlikele probleemidele. Olulisemad ajalehed: J. V
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
