Riigikogu Laura-Liisa Vikat 9. klass Oru kool 2014 Riigikogu Riigikogu on... ...Eesti rahva esinduskogu, kellele põhiseaduse kohaselt kuulub seadusandlik võim. Kuid lisaks õigusloomele on Riigikogul ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelevalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu ülesanded on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 65 järgi. Riigikogul on ... ...101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel. Hääletamine on salajane. Riigikogu valimised toimuvad
Ajalugu. Eesti riigi kord ja sisepoliitika 1920 – 1934 Eesti riigi pindala oli 47’450 km2 Rahvaarv oli 1 059 000 inimest Riigikorralduselt oli eestis parlamentaarne demokraatia Kõrgeim võim oli parlamendil e riigikogul Välisriikidega suhtlemises esindas riiki riigivanem, kes oli ka ühtlasi peaminister Igapäevaelu riigis juhtus valitsus, kuhu kuulusid ministrid Oli poliitiliselt ebastabiilne aeg, erakondade paljusus, valitsused vahetusid tihti, ei suudetud valimislubadusi täita, tihti esinesid valitsuskriisid e. Omavahelised lahkhelid Eestis võimaldati kõigile siin elanud rahvustele kultuurautonoomia – lubati
SUUR KRIIS (aastatel 1930-1934) 1929. aasta lõpul sai alguse USAst ülemaailmne majanduskriis (esimesed ilmingud Eestisse 1933. a suvel) Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus (kriis tabas eelkõige põllumehi) toiduainete hinnad maailmaturul langevad, tollimaksud tõusevad. Talurahva sissetulekud ka riigis vähenesid, oldi sunnitud tootmist piirama, sagenesid oksjonid, talud läksid paljud pankrotti. Samalaadsed protsessid ka teistes majandusharudes. Väliskaubanduse bilanss negatiivne (sissevedu > väljavedu), hulk ärisid ja ettevõtteid läksid pankrotti, tehaseid suleti, piirati tootmist, lühendati tööpäevi, kärbiti tööliste arvu. 1932. aastaks tööpuudus enneolematu 32 000'ni. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati ulatuslikult põllumehi, jne. Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid. (raidteede, maanteede, lennuväljade, jms rajamisi) Kriisi ül...
Porpotsionaalne süsteem iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule Valimiste korrapärasus ehk regulaarsus kindlaksmääratud ajavahemiku möödudes korraldatakse alati uued valimised. Osalusdemokraatia saadikute korrapärane side oma valijatega, kodanike võimalus suhelda kohaliku ja keskvõimu esindajatega ning informeeritus poliitika igapäevaprobleemidest Istungjärkparlamendi tööperiood, mis koosneb istungitest; Riigikogul on tavalisel kaks stungjärku, mida lahutab suvepuhkus Komisjon parlamendi jaotumine alarühmadesse, milles iga tegeleb teatud valdkonnaga Fraktsioon ehk saadikurühm erakonna paralamendiesindus Valitsus ehk koalitsioonipartei nii Riigikogus kui valitsuses esindatud erakond Opositsioonipartei valitsuses mitteesindatud erakond Poolthäälteenamus positiivse otsuse langetamiseks peab hääletama rohkem saadikuid poolt kui vastu
Kokk Referaat Kersti Univer Pärnu 2010 1 1) Riigikogu töökorraldus: Riigikogu töökorraldus (1) Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. Komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu . Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Riigikogu töökorraldus (2) Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatud erakonnal on oma fraktsioon. Iga saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonis kujundatakse erakonna seisukohad arutlusele tulevates küsimustes, koostatakse seaduseelnõude
Riigikogust KUMU-ni Riigikogul ja KUMUl polegi üldiselt suur erinevust. Mõlemas kohas toimetatakse pidevalt. Riigikogust on juttu kõikjal. See on koht kus käib töö täie hooga. Seal on palju inimesi ja mitmeid erinevaid valdkondi, kus töötatakse. Kas aga sellel kõigel on mõtet ? Riigikogu on inimesi ja rahvaid saatnud päris kaua aega. Alguse sai see juba ammu Kreekas. Ma arvan, et inimestel on vaja, et neist asjatundlikumad paneksid paika mingid reeglid, mille järgi elada. See ongi üks asi, millega vaeva nähtakse. Kui sattuda kuulama mõnda istungit, siis ei pruugi tavainimene kohe arugi saada, millest jutt käib. Kasutatakse ju erinevaid sõnu, millel võib olla võõras hääldus, kuid tuttav tähendus. Inimestel, kes on külastanud riigikogu, võib olla väike ettekujutus, mida selles kõrgete lagedega majas õieti tehakse. Riigikogus langetatakse tähtsaid otsuseid. Need asjad, mille üle vaieldakse võivad tuua riigile ja üksikisikutele nii kasu kui...
absoluutne monarhia ainuvalitsejaks kuningas, emiir või sultan, võim pärilik (islami usuga maad Bahrein), diktatuur ühe isiku või ringkonna valitsus, võim pole pärilik (Liibüa), kollektiivne diktatuur valitseb kitsas ringkond, sõjavägi (Alzeeria), vaimulikud (iraan) või ideoloogiline partei (hiina), põhiseaduslik demokraatia arenenud maades ja arengu maades, osades põhiseaduslik monarhia (riigipea kuningas, võim peaministril ja riigikogul Rootsi), vabariik (Argentiina) ja parlamentaarne (Eesti). Tööjaotus sai alguse linn, siis riik, õigusriigis eristatakse võime seadusandev, täidesaatev ja järelvalve, võimude lahusus täidesaatevvõim (lahendab riigis kõik küsimused), seadusandlikvõim (enim hääli saanud parteid moodustavad valitsuse ja nimetab ametisse kohtu liikmed), kohtuvõim (kontrollib seadusi, mida võtab vastu seadusandlikvõim ja kas täidesaatevvõim on seaduspärane)
võrdlus- ja arutlusoskus ESITAMISE TÄHTAEG: 25. oktoober 2014 aadressile [email protected] 1.TÖÖ PÕHISEADUSEGA (PABERKANDJAL VÕI VAATA www.eesti.ee) Tutvu Põhiseaduses Riigikogu, EV valitsust, presidenti, kohust, seadusandlust, õiguskantslerit ja riigikontrolli puudutavate peatükkidega. Kui vastus piirneb loetlemisega, siis võib küsimuse järele panna ka ainult peatüki ja paragrahvi numbr 1. Keda võib valida Riigikogusse?§ 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. 2. Millised on Riigikogu tähtsamad ülesanded? § 65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79;
Eesti Vabariik 1920-1940 1) Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. Põhiseaduse koostas ASUTAV KOGU. I põhiseadus võeti vastu 1920. aastal 15. juunil, see jõustus sama aasta detsembris. Riigikord oli põhiseaduse järgi PARLAMENTAARNE. Kõrgeim SEADUSANDLIK VÕIM oli ühekojalisel riigikogul. Riigikogude liikmete arv oli 100. Täidesaatvat võimu teostas VALITSUS, ta vastutas RIIGIKOGU EES ja valitsust juhtis RIIGIVANEM. Riigipea kohta EI LOODUD. Demokraatiaga liialdamine: POLIITILISTE erakondade paljusus ja presidendi ametikoha puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid
Näiteks kaotati rahvaalgatuse võimalus ja streigid, valimisiga tõsteti 22 eluaastale. Riigikogu muutus kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu, valitsuse määras ametisse president. Eesti riigipeaks sai laialdaste õigustega president, kelleks sai Päts. Peaministrina moodustas valitsuse Kaarel Eenpalu. Nõnda hakati olukorda riigis nim "juhitavaks demokraatiaks", st formaalselt oli kõrgeim võim valitaval Riigikogul, tegelikult määrasid president ja talle alluv peaminister riigi arengusuunad. Järelikult olid uue põhiseadusega määratud sätted suurteks muutusteks ühiskonnas ja riigi valitsemisel. Vaikiva ajastu muutused ei olnud ainult negatiivsed. Kuigi inimeste sõna- ja tegutsemisvabadus olid piiratud, hakkas riik jõudsalt sekkuma majandusellu. eeldusteks olid sise- ja välistegurite positiivne koostoime maailmamajanduses, samuti krooni väärtuse langetamine
Eesti valimissüsteem Riigikogu on Eesti riigi ühekojaline parlament, mille põhiülesanne on normiloova funktsiooni täitmine. Teine tähtis Riigikogu ülesanne on iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel. Hääletamine on salajane. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Riigikogu valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. Hääletamisest ei võta osa isik,
Märkige õige vastusevariant ristiga. Kellel on Eesti Vabariigis õigus riigi ja seaduste kaitsele? 1. Kõigil inimestel. x 2. Ainult eestlastel. 3. Ainult Eesti Vabariigi kodanikel. 4. Eesti Vabariigi ja Vene 5. Föderatsiooni kodanikel. Täida põhiseaduse IV peatüki § 60 alusel lüngad. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik- Eesti kodanik Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale. Riigikogu liikmed (§ 62; § 63; § 76) Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites.Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus...
Seadusandlus, rahandus, riigieelarve • Seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega (PS § 102) • Seaduste algatamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel; 5) Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. • Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu (PS § 103) • Seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodukorra seadus (PS § 104) • Lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73) • PS § 104 lg 2 sätestab, millised seadused ehk konstitutsioonilised seadused tuleb
Seadusandliku protsessi staadiumid Seadusi võetakse vastu põhiseaduslikke protseduure järgides. Seaduse algatamise õigus on: Riigikogu liikmel Riigikogu fraktsioonil Riigikogu komisjonil Vabariigi Valitsusel Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu soovitav eelnõu. Riigikogus vastuvõetavate seaduste vastuvõtmise korra sätestab riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Rahvahääletusel seaduste vastuvõtmist reguleerib rahvahääletuse seadus. Põhiseaduse muutmist reguleerib Eesti Vabariigi põhiseadus. Seaduse algatamine Algatatav seaduseelnõu antakse Riigikogus koos seletuskirja ja muude vajalike lisadega istungi juhatajale. Riigikogu juhatus teeb 3 päeva jooksul otsuse, kas võtta eelnõu menetlusse. Menetlusse võetud eelnõule määratakse juhtivkomi...
Assamblees 1991. aasta lõpul. Sellele assambleele järgnes kohe üldrahvalik arutelu. 1992. aasta 28. juunil toimunud rahvahääletusel kiideti heaks uus põhiseadus. Põhiseadus sätestab, et riik peab tagama eesti rahvuse ning kultuuri säilimise läbi aegade. Parlamendi- ning presidendivalimised võtsid aset 1992. aasta septembris. Kuna presidendivalimiste esimeses vooruse ehk siis üldvalimistel ei saavutanud mitte üksgi kandidaat üle poole valijate häältest, tuli riigipea valida riigikogul. President tuli valida kahe kõige enam hääli saanud kandidaadi seast ja nendeks olid Arnold Rüütel ja Lennart Meri. Riigikogu valis esimeseks taasiseseisvunud Vabariigi presidendiks Lennart Meri. Peale riigikogu valimisi lõpetas oma töö ka Eesti Kongress ning pagulasvalitsus. 1993. aasta kevadel alustas tööd Eesti esimene Riigikohus. Suurt tähelepanu hakati pöörama kaitsejõudude, piirikaitse ja politsei loomisele.
Eesti Vabariik 1920-1938 õ lk 57-88 1. Sisepoliitiline areng 1920-1934 parlamentaarse vabariigi periood 1934-1940 autoritaarse vabariigi periood * Riigis oli täidesaatev võim, mis kuulus Vaba-riigi * Kaitseseisukord Valitsusele (Valitsus koosnes ministritest ja * Rahvasaadikute laialisaatmine (parlament riigivanemast). Seadusadlik võim Riigikogul „vaikivas olekus“) * Valimis õigus kõigil EV kodanikel alates 20. * Poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine eluaastast. (ainupartei – Isamaaliit) * KOV- maa,-linna –ja vallavalitsustel oli suur * Trükikodade tsensuur – opositsiooni suu iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsusta-misel. sulgemine * Kasvas tööstusettevõtete arv * Riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle
piirati tootmist, nõrgemad talud läksid pankroti. 4. Mis vahendeid kasutas valitsus kriisiga võitlemiseks? - Kokkuhoiu poliitika, kontroll väliskaubandusele, toetati põllumehi, hädaabitööd (raudteede, maanteede, lennuväljade, jms rajamised). 2.ISELOOMUSTAGE KRIISE EESTIS. Majanduskriis Sisepoliitiline kriis Põhiseaduslik kriis peamiselt põllumajandus, Süveneb rahulolematus; riigikogul liiga suur võim, langesid toiduainete hinad, Autoriteedi langemine; valitsus ei suutnud riiki tollimaksud tõusid, normaalselt juhtida, toimus Killustatus; talurahvasissetulekud esimene rahvahääletus Hakati kõnelema erakondade vähenesid, tootmist piirati põhiseaduse muutmiseks.
Kuid mis on täpsemalt Riigikogu ülesanded? Kes kuuluvad Riigikokku? Kuidas valitakse Riigikogu liikmeid? Milline on Riigikogu struktuur? Kes kuuluvad praegusesse Riigikokku? Nendele küsimustele üritame vastused saada. Ülesanded Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim, mis tähendab seda, et nende ülesandeks on seadusi välja töötada ning vastu võtta. Kuid lisaks seadusloomele on riigikogul ka muud ülesanded. Teiseks ülesandeks on esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid ning neid arutada ja tasakaalustada. Just väitlemine, oma seisukohtade propageerimine ning kokkuleppe otsimine on Riigikogu liikmete põhiline töö. Riigikogu kolmas funktsioon on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Juhul kui peaminister, mõni minister või valitsus ei tule saadikute arvates tööga toime, korraldab parlament umbusaldushääletuse
Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm. Rahvasteliit. Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel (lepingu salak...
· Väline põhjus : Suur majanduskriis USA's alates aastast 1929 · Mõju Eestile : Tollid tõusid, põllumajandustoodete hinnad langesid, siseturu nõudlus vähenes, rahva ostujõud langes, väliskaubandus negatiivne, pankrotid ( põllumajandus, tööstus, kaubandus, pangad) · Suurbritannia devalveeris naela, krooni kattevara vähenes · Tööpuudus Põhiseaduse kriis · Etteheited põhiseadusele · Riigikogul suur võim · Puudub president · Riigikogu poolt ettevalmistatud enne põhiseaduse projektid kukkusid hääletusel läbi · 1933. Okt toimus vabadussõdalaste põhiseaduse eelnõu hääletus - seadus võeti vastu 6. 1934 aasta riigipööre 7. Sisepoliitiline kriis · Rahulolematus parlamentis · Parteide lagunemine · Valitsuste vahetumine 8. Kultuur ( kultuurikapital, professionaalne kultuur) 1925a
ja õpsi peale urisevad. Kuid päästab meid nüüd koolikell ja suur tähtsus ongi sel. Turulkäik Turul oli palju rahvast, müügil oli tomat vahva. Ostsin selle ära ma, ja sõin siis lõpuks ära ka. Kuid kõhus hakkas keerama ja jäin ma lõpuks magama. Mind üles äratas üks mees, ja tema oli supi sees. Ma aitasin ta supist välja, ning tema ostis mulle kalja. Küll oli see üks tore mees kes oli enne supi sees. Majanduskriis Meil riigis möllab üks suur kriis, ja riigikogul on see piin. Kui iga päev on uus eelarve, ja tuleb maksta rohkem arvet. Kuid Lätis on see asi hullem, ei uju enam konnakulles. Ei saa seal süüa kilukonservi, ja mõtle vaid kui saaks sardelli. Me varsti ei saa elada, ja videomänge pelada. Küll on kahju et riik tahab, võtta kõigilt raha maha.
KOMISJONID FRAKTSIOONID ° Eri erakondade liikmed ° Ühendab konkreetse erakonna liikmeid ° Töötab seaduseelnõudega ° Kujundatakse erakonna poliitikat riigikogus PRESIDENT ° Demokraatliku vabariigi valitav riigipea, seega kõrgeim ametiisik riigis. Presidendi kandidaadi ülesseadmisõigus on ainult Riigikogul. Presidendi kandidatuuri peab üles seadma vähemalt 21 Riigikogu liiget. Riigikogu Riigikogus viiakse vajadusel läbi 3 hääletamisvooru. ° Valituks osutub kandidaat kelle poolt Kui keegi ei saa vajalikku häälteenamust, siis hääletab 68 Riigikogu liiget ( 2/3 ) moodustatakse valimiskogu Valimiskogu (koosseis) ° Riigikogu liikmed Valimiskogus esitatakse presidendikandidaadiks 2
Eesti kroon ja devalveerimine Eesti avalik arvamus on praeguseks rohkelt vaielnud selle üle, kas Eesti kroon tuleks devalveerida ning kas see oleks mõttekas. On tõsi, et krooni devalveerimine lahendaks küll väga lühiajaliselt maailma haaranud majanduskriisi tekitatud probleemid, ent seda ainult näiliselt, ning tegelikult tekitaks krooni devalveerimine ainult inflatsioonile lisa. Meil kehtiva valuutakomitee süsteemi kohaselt on Riigikogul küll õigus krooni devalveerida, ent seda tuleks teha ainult viimases hädas. Eesti majandus pole veel nii jubedas seisus, et seda teha. Põhimõtteliselt võib öelda, et Eesti krooni väärtuse langetamine oleks halb idee, kuna see kahjustaks korralikult toimivat valuutasüsteemi, mis on Eestile seni edu toonud. Valuutakomitee süsteem sätestab järgmist käibel olev raha peab olema tagatud reservidega ja keskpangal on minimaalselt võimalusi rahapoliitikat teostada, peale
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Diktatuuride tüübid : Autoritaarsed riigid Totalitaarne: fasism , natsism , kommunism Adolf Hitler (1889-1945 ) Sündis Austrias Tõusis 1921 natsionaalsotsialistide liidriks Osales 1923a riigipöördekatses ja vangistati 9kuuks. Tema teos ,, Mein Kampf,, saab natsionaalsotsialistide ideoloogia aluseks. 1933 sai temast Saksamaa kantsler. Saksamaa sisepoliitika Pärast teist maailmasõda demokraatliku Weimari vabariiki (Saksamaa) süüdistati sakslaste poolt kõikides hädades ( kaotatud sõda, pettumine Versailles lepingus jne ) Lisaks kardeti kommuniste, neid oli ka Saksamaal Kommunistide põhivaenlaseks sai Saksa töölispartei , mis nimetati 1920 aastal ümber natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks . Loodi pruunide särkidega rünnakrühmad ,kes võitlesid kommunistide ja juutidega 1923 . korraldasid hitlerlased riigipöörde katse : ***See kukkus läbi ,mõneks ajaks ...
Õigusteadlaste arvamused, analüüsid. · Kust saadakse idee kehtiva õiguse sisu kohta ehk millistes sotsiaalse elu valdkondades õigus tegelikult tekib? Eelkõige on selleks rahva kultuur ja kombed. Rahva tänased õigushinnangus ja õiguslikud väärtused. · Kindlasti ei tohi õigusloome tähendada üksikute isikute isiklike arvamuste vahetut ülekandmist õigusnormidesse. Õigusloome protsess · Õigusloome pädevus on Riigikogul Riigikogu liikmed valitakse rahva seast. Nad võtavad hääletuspultide juurde kaasa oma väärtushinnangud. Töötavad läbi erinevaid materjale. Eeltoodud tunnetuse põhjal kujuneb õiguspoliitiline otsus panna mingi reegel kehtima õigusnormina. · Tulemus kehtiv seadus. · Õiguse tunnetamise allikad on andmekandjad läbi mille edastatakse kehtiva õigus
kirjapanemist eetikakoodeksina või mõnel muul moel saab pidada heaks vahendiks, mis aitab tekitada paremat eetilist kliimat, suurendab avalikkuse usaldust organisatsiooni vastu moraalsete käitumisnormide tutvustamise abil, laiendab liikmete teadmisi ja oskusi eetiliste probleemide lahendamisel ning pakub õiguslikule regulatsioonile alternatiivi või täiendust. Eesti Vabariigi Riigikogu on tihti kokku puutunud erinevate skandaalidega, millega seoses tekibki küsimus, kas Eesti Vabariigi Riigikogul oleks vaja eetikakoodeksit? Vaadates Riigikogu liikmete kuluhüvitiste kasutamist, siis kulutatakse meeletud summad asjadele, mida tavainimene peab maksma oma palgast. Tavainimeste jaoks on need igapäevased kulud, mis on igapäeva eluosa ja ilma milleta ei saa elada täisväärtuslikku elu. Samas kui Riigikogu liikmetele on loomulik , et nendele hüvitatakse transport, kallid lõunasöögid, vajadusel eluase kui nad seda ainult soovivad
28. juunil 1992. aastal toimunud rahvahääletusel kiideti uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. Põhiseadus sätestab, et riik peab "tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade". Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. aasta septembris. Kuna presidendivalimiste esimeses voorus üldvalimistel ei saavutanud ükski kandidaat üle poole valijate häältest, tuli riigipea valida kahe enim hääli saanud kandidaadi (Arnold Rüütli ja Lennart Meri) vahel Riigikogul. Riigikogu valis taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri. Riigikogu valimiste järel lõpetas oma tegevuse Eesti Kongress ja pagulasvalitsus. 1993. aasta kevadel alustas tööd Riigikohus. Suurt tähelepanu pöörati kaitsejõudude, piirikaitse ja politsei loomisele. ÜLEMINEK TURUMAJANDUSELE Iseseisvuse taastamine lõi poliitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Majandusreformi põhialuseks oli 1992. aasta juunis toimunud
. Eesti tööerakond - kuuluti tsentrisse, baasi mood. väikekodanlus. O.Strandman, J. Kukk Asunike koondis - 1923 eraldus Tööerakonnast, esindas asundustalunikke. Usuti põllumajandusse, kui riigi rikkuse allikasse. O. Köster, O. Tief Eesti sots. tööliste partei - sotsiaal-reformistlikj partei. Parempoolsed: A. Rei.. Vasakpoolsemad: M.Martna Eestimaa kom. Partei - keelatud, juhiti Moskvast - Esimene põhiseadus: 15. juuni 1920 võeti konstutatsioon vastu seadusandlik võim Riigikogul (100 liiget) algselt oli see asutav kogu. kõrgeim võim rahval valitsus: riigivanem ja ministreid Püsis kaitseseisukord teatud piirkondades: kitsendas põhiseadust - 1. dets 1924 üritasid EKP liikmed riigipööret - neid ei toetatud - Loodi kaitseliit 3. Suure Kriisi aastad: - Kriis tabas esmasjoones põllumajandust, kuna see oli peamiseks ekspordiartikliks. Toiduainete hinnad langesid - Sama juhtus seejärel tööstusega
4.Kas Riigikogu liikmete arvu peaks vähendama ning kui suur see võiks olla? Palun põhjendage oma vastust. Arvan, et ei peaks vähendama, sest kui on väiksem valitsus, siis on ka arvesse võetavaid arvamusi vähem. 5.Kes kuulutab välja Riigikogu poolt vastuvõetud seadused? Vabariigi president 6.Kus avaldatakse Eestis vastuvõetud seadused? Riigi Teatajas 7.Teatud hädaolukordades võidakse anda seadusandlikke volitusi ka täidesaatvale võimule ning see tähendab, et Riigikogul pole võimalik kokku tulla. Sel juhul on presidendil koos Riigikogu esimehe ja peaministriga õigus välja anda seaduse jõuga seadlusi. Viimaste puhul aga kehtivad teatud piirangud. Millised piirangud on seadlusel võrreldes seadusega? Seadlusega ei saa kehtestada, muuta või tühistada põhiseadust ega ka riigimakse ja riigieelarvet puudutavaid seadusi ning nn 51 poolthääle seadusi. 8.Milline roll on seadusloomes valitsusel, milline presidendil?
toetama. Seepeale töötas Riigikogu välja uue põhiseaduse eelnõu. Esimene rahvahääletus lõppes napi läbikukkumisega. Läbikukkumise peamisteks põhjusteks olid rahva üldine rahulolematus riigis valitseva olukorraga ning sotsialistide ja vabadussõjalaste tugev vastupropaganda.. Parandati ja täiendati kord juba läbikukkunud põhiseaduse eelnõu ning pandi see teist korda rahvahääletusele. Parandatud variant kukkus taas läbi 1933. Riigikogul ei jäänud muud üle kui korraldada kolmas rahvahääletus, kus valijatel tuli anda oma hinnang vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõule. Pätsi-Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu: Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Päts ja Laidoner 12.03.1934 riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe
EESTI 1920-1940 1. Eesti majandus: 1920-ndatel: · sõltuvus idaturust, · põllumajanduse taandareng; · suured võlad; · kasvas tööstusettevõtete arv; · seoses Eesti Panga avamisega, võeti arutult laenu -> pank laenas välja raha üle oma võimete ning krediidi tagasisaamiseks tuli kullatagavarad realiseerida; · Venemaa sulges turu Eesti kaupadele; · mõisnikele kuuluvad maad riigistati; · asundustalude loomine; · 1924.a. kuulutati välja uus majanduspoliitika, mille tagajärjel kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati eksporti, raskendati laenude saamist -> Eesti majandus viidi normaalsele tasemele; · tähelepanu pöörati söödakultuuridele ja põllumajandusele; · alus keemiatööstusele, küttetööstus, turbatootmine, puidutööstus; · 1.jaan.1928 Eesti Vabariigi kroon; Suure kriisi aastatel (1929-1933): · ületootmiskriis hinnad langesid ...
Kristel Palts 9.a klass Eesti Vabariigi Riigikogu 90 Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.-7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu
ÜHISKONNA KONSPEKT 1. Riigikogu valimised. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. Riigikogul ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelevalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu ülesanded on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 65. Fraktsioonid on Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud. Lisaks komisjonidele sünnivad just fraktsioonides olulised kollektiivsed seisukohad
Kriis puhastab ka ettevõtlusturgu. Tugevamad ja nö kvaliteetsemad ärid jäävad ellu, turu solkijad vajuvad põhja. Kriisis möllav tööpuudus on kaasa toonud töötute arvu suurenemise (seisuga 31.07.09 70 244 töötut) siis ilmselgelt koos sellega on tõusnud ka kuritegevus. Liigub valeraha ja võltsitud väärtpabereid, sagenenud hauarüüstamised, vargused, pettused, röövid. Inimestesse kogunenud stress ja pinged on palju põhjustanud peretülisid ning enesetappe. Valitsusel ja riigikogul tuleks kõrvale heita poliitilised erimeelsused, tunnistada majanduskriisi, selle sügavust, mille mõõdupuuks oleks julged radikaalsed otsused. Riik on oma negatiivset riigieelarvet üritanud täita makseude suurendamise ja paljude toetuste kärpimisega. Kas just maksude kehtestamine ja nende tõstmine kriisi olukorras on lahendus? Kui võtta näiteks Läti põhjakõrbenud majandus siis sellest järeldatuna, ei ole maksude tõus
Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament) · Täitesaatevvõim Valitsus- ametisse nimetas Riigikogu, vastutas Riigikogu ees, Riigikogu võis avaldada umbusaldust · Valitsuse tegevust juhtis riigivanem- täitis peaministri kohustustele lisaks riigipea esindusülesandeid Seadus ei hakanud tegelikult täielikult tööle, eriti rahvaalgatuse ja hääletuse koha pealt. Teiseks vajakajäämiseks
a) Üksnes Eesti kodanike b) Ainult Eesti kodanike ja alalise elamisloaga isikute c) Igaühe 82. Kas teiste riikide kodanikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda? a) Jah, kui nad on Eestis b) Ei ole c) Eesti Vabariigi põhiseaduses pole öeldud III. RIIGIKOGU, VABARIIGI PRESIDENDI, VABARIIGI VALITSUSE JA KOHTU PÄDEVUSE KOHTA VASTAVALT EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSELE AVATUD VASTUSTEGA KÜSIMUSED: 1. Kellele kuulub seadusandlik võim Eesti Vabariigis? 2. Mitu liiget on Riigikogul? 3. Kes võib kandideerida Riigikogusse? 4. Kas Riigikogu liige tohib olla ka mõnes muus riigiametis? 5. Kes võtab Eesti Vabariigis vastu seadusi? 6. Kes otsustab rahvahääletuse korraldamise? 7. Kes valib Eesti Vabariigi Presidendi? 8. Kes võtab vastu riigieelarve? 9. Kes nimetab ametisse õiguskantsleri? 10. Kes nimetab ametisse kaitseväe juhataja? 11. Loetlege/nimetage vähemalt kolm Riigikogu pädevusse kuuluvat ülesannet. 12. Kas Riigikogu istungeid on võimalik jälgida? 13
enamik Petserimaast · sõja eel kuulus Hiiumaa Läänemaa koostisesse, praegu omaette maakond · sõja eel Virumaa, nüüd Ida- ja Läänevirumaa * osast Võrumaast Põlva mkn. · Lõuna- Harjumaa Rapla maakond ,* P-Tartumaa Jõgeva mkn.* Valga mkn. Laienenud · 1920-34 võim kahetasandiline 1934-40 võim kolmetasandiline prageu kahetasandiline EV SISEPOLIITIKA 1920-1940 1919- Maaseadus&Põhiseadus. Seadusandlik saja kohal. Riigikogul 3a. TäidesaatevValitsus RIIGIPEA puudus PõHISEADUSE MIINUSED: presidendi puudumine välisriikides ei saanud Eesti riigipea tuntsuks PLUSSID: täielikud demokr. Vabadused (keelat.kommunistide partei) 1. dets. 1924- kommunistide relvastatud riigipööre GrigoriZinovjev 2. 1929- algas majanduskriis. Rahulolematus kehtiva poliitilise süsteemiga. Kommunistide populaarsus. Rahulolematus olemasolevate erakondadega. Mõeldi Põhiseaduse muutmise peale
EESTI VABARIIK Sisepoliitika 1920 aastatel · demokraatlik · põhiseadus 1920 · valimised rahvahääletusel · kodanikuõigused võrdsus seaduse ees - isikupuutumatus - kirjavahetuse saladus - usuvabadus - sõnavabadus · rahvas võis algatada seadusmuutlikust · seadusandlikvõim 100 liikmelisel riigikogul · valimisõigus 20 aastaselt + naised · kõrgem täidesaatevvõim valitsusel · riigivanem-peaminister-president (ainult '20 aastatel) · erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - ) · 1 sisevaenlane (kommunistid, illegaalne -1940) · kommunistide eesmärk liita NSVga · meetodid propaganda, streigid · juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta
Rahvusriigi põhimõte-riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Õigusriigi põhimõte- Õigusriigi põhimõte tähendab, et täitevvõim peab tegutsema seaduse alusel ning tema tegevus on allutatud sõltumatule kohtulikule kontrollile. Õigusriigi põhimõte sisaldab järgmisi komponente:haldusaktide õiguspärasuse kontroll,õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve ja kohtuvõimu sõltumatus. Iniväärikuse põhimõte-tuletatud põhiseaduse § 18 järgi. Vastavalt sellele ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Demokraatia põhimõte-Seadusandlik võim põhineb parlamendi tegevusel, riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Valdav enamus saab kasutada poliitilisi- ja inimõigusi, mis on kohtulikult tagatud ning valimised peavad olema üldised, perioodilised, ausad ja vabad. Võimudelahususe põhimõte- Seadusand...
d) Peamised väliskaubanduspartnerid : a. Suurbritannia. b. Saksamaa. 5. Nimeta põhjuseid, miks jõudis Eesti ühiskond 1930.-ndate aastate alguses ühiskondlikku kriisi. 1) Sisepoliitilised kriisid(valitsuskriisid) valitsused vahetusid pidevalt. 2) Ülemaailma majanduskriis elatustase langes, töötus kasvas. Inimesed olid rahulolematud. 3) Riigikogul oli suur võim. 6. Nimeta Vaikivale ajastule iseloomulikke jooni ja selgita, kuidas nad demokraatiaga kokku sobivad. 1) Kaitseseisukord. Piirati : a) Demokraatlike vabadusi. b) Sõnavabadust(tsensuur). c) Erakondade tegevust. d) Inimeste omaalgatust(kutsekojad). 2) Riigijuhid tegid mida heaks arvasid ja rikkusid korduvalt põhiseadust. 3) Kolmikvõim ehk triumviraat. 4) Autoritaarne kord.
rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100liikmeline ühekojaline parlament), täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Val.itsus nimetas ametisse Riigikogu, valitsus vastutas Riigikogu ees(kui avaldas umbusaldust pidi viimane ametist lahkuma)Valitsuse tegevust juhtis riigivanem (peaministri+esindusülesande kohustused). Peaprobleem: Riigivanemal puudus õigus riigikogu laialisaatmiseks, riigikogul liiga suur võim (saab valitsuse laiali saata) põhiseadus oli liiga demokraatlik, riigipea puudus- nii tekkis oht, et seadusandlik võim domineerib täidesaatva võimu üle. Riigivanem ei saanud olla kahe võimu vahel,sest puudus õigus Riigikogu laiali saata ning valitsuse umbusalduse korral tuli tagasi astuda. Parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel muutus suuremaks. Esimene põhiseadus toimis kuni1930aastate algul vallandunud kriisini.
Eesti Vabariik 1919-1939 Mis põhjustas demokraatia kriisi EV? 1920. põhiseadusest tulenevad probleemid. *riigipea tasakaalustava rolli puudumine, * riigikogul liiga suur võim, *1930-1934, *rahva suur toetus referendumil vapside põhiseadusele, *Autoritaarne riigikord, 1933.a põhiseadus Erakondade rohkus. *parlamendis liialt palju erakondi, *valitsuse moodustamine keeruline, vaheldusid kiiresti, *valitsuskriisid, 1920-31 keskmise valitsuse eluiga 11 kuud, *ühepartei süsteem, Isamaaliit 1929.a majanduskriis. *tööpuudus, *majandus partnerite äralangemine, *1933 devalveeriti eesti kroon 35%, *demokraatlike jõudude ebapopulaarsus
Tänapäevalgi on säilinud ülesanne esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Parlamendi teine funktsioon on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Kolmas ja kõige tähtsam on seaduste vastu võtmine. Riigikogu võtab vastu eelarve. Riigikogu ülesandeks on ka välislepingute ratifitseerime, presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuuri kinnitamine, täitevvõimu(valitsuse) tegevuse kontrollimine. Riigikogul on tavaliselt aastas kaks istungjärku, vajadusel võib välja kutsuda erakorralise istungjärgu. Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda seast juhatuse. 4) Vabariigi valitsuse õigused ja ülesanded. Valitsuse peamised ülesanded on viia ellu riigi sise ja välispoliitikat, juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel, koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid, suunata ja kordineerida valitsusasutuste tegevust.
arvamus, et Eestil on vaja kärpida Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et suure võimuga riigipea suudab korra majja luua. Riigipea ametikoha loomiseks oli vaja muuta põhiseadust. 5. Millal toimus Eestis riigipööre? 12.märtsil 1934. 5.1. Kes olid selle läbiviijad? Konstantin Päts ja Johan Laidoner. 6. Võrdle Eesti riigi juhtimist 1920ndatel ja peale 1934.aasta riigipööret. 1920ndatel: mitmeparteiline demokraatia. Seadusandlik võim oli Riigikogul, täidesaatev võim valitsusel. Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis nii peaministri kui presidendi ülesandeid. Enamasti olid võimul koalitsioonivalitsused. Peale 1934.a. riigipööret. Riigikogu saadeti laiali, parteid keelati (ainupartei Isamaaliit) Võim ainult riigipeal. 6.1. Millised muutused toimusid? Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vapside organisatsioonid, lükati
Ajaloo küsimused Pt.9-9B, 10B 1. Millal lõppes Saksa okupatsioon? 2. Mis siis esimestena loodi? 3. Kes sai kaitseliidu ülemaks? 4. Millal ja millega algas Vabadussõda? 5. Kes olid Eesti Punaste juhid? 6. Millal loodi Eesti Töörahva kommuun? 7. Kes oli Juhan Pitka? 8. Millal sai Johann Laidoner Eesti vägede ülemjuhatajaks? 9. Kes oli Julius Kuperjanov? 10. Millal toimub Paju lahing? 11. Millal vabastati Valga ja Võru? Millal Petseri? Millal Tartu? 12. Millal vallutati Pihkva? 13. Mis oli Landesvehr? 14. Millal algas Landesvehri sõda? 15. Millal ja mida tähistame võidupühana? 16. Millal Landesvehr alistus? 17. Millal sõlmiti Tartu rahu ja kes kirjutas eestlastest alla sellele? 18. Mida Venemaa lubas siis? 19. Millal ja kes võttis vastu esimese põhiseaduse? Millal see kehtima hakkas? 20. Kellele kuulus seadusandlik võim? Kellele kuulus täidesaatev võim? Kes juhtis val...
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
töösuhteid ja -tingimusi. põhiõigused ja vabadused-on PS-s loetletud ja on võrdselt nii Eeesti kodanikel, kui ka Eesti viibivatelvälisriigi kodanikel ja kodakondsuseta isikutel, laienevad ka juriidilistele isikutele niivõrd kui see on kooskülas nende üldiste eesmärkidega. Riigikogu- Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Vabariigi Valitsus-teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel ja teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu. Rahvas-Kõrgeima riigivõimu teostaja hääleõiguslike kodanike kaudu:
sulgesid uksed. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa suure tööpuuduse. (Hakati otsima süüdlast) 6. Sisepoliitiline kriis Elujärje halvenemises süüdistati erakondi ja poliitikuid. Erakondades oli rahva arvates koruptsioon, nad tõstisd erakonna huvid kõrgemale riigihuvidest, tekitasid meelega valitsuskriise ning venitasid liialt. Lisaks sellele nähti hädade põhjusena põhiseadust, mille järgi oli Riigikogul liiga suur võim. Taheti luua presidendi ametikoht, mis oleks saanud tasakaalustada valitsuse ja Riigikogu konflikte. Kriisi leevendamiseks proovis Riigikogu võtta kaks korda rahvahääletusega vastu uut põhieadust, kuid need ebaõnnestusid. Vapsid olid aanud palju toetajad ning just sellepärat võetigi nende seadueelnõu vastu ning valitsus läks laiali. 7. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre Kuna Laidoner ja Pät mõistsid, et neil pole võimalik valimii võita, otutasid nad koondada
1) Riigi tunnused on territoorium , ……rahvas……………………. ja …iseseisev riigivõim(riigiorganid) 2) Seadusandlikku võimu esindab ……parlament. 3) Valitsus esindab täidesaatvat võimu. 4) Parlament annab välja ………seadusi……………………….. . 5) Seaduste arutamist nimetatakse …seaduseelnõu lugemiseks…………. . 6) Eesti on parlamentaarne.. vabariik, sest presidendi võim on …väiksem… kui Riigikogul. 7) Vabariigi puhul on võim rahval (rahvas valib riigikogu) , monarhia puhul on võim …… monarhil(kuningal nt.)(absol.monarhia puhul)……………………. 8) Euroopas on monarhiad praegu …Rootsi…, Norra…., …Taani… ja …Holland(konstituts.monarhiad) 9) Eesti Vabariik sündis …24.02.1918………………………………….(kuupäev, kuu, aasta). 10) Eesti Vabariik taasiseseisvus ………20.08.1991………… (kuupäev, kuu, aasta).
52. Miks levis 20ndatel demokraatia ja 30ndatel diktatuur? Sest 53. Nimeta 2 20ndatel toimunud rahvusvahelist konverentsi. Genova konverents Itaalias 1922a. rahandus- ja majandus probleemid, esmakordselt osales NL. Locarno 1925 Sveitsis, sks esimest korda kui võrdväärne riik ja see aitas kaasa sks tähtsuse kasvu, sks piirid jäävad versailles järig samaks ja sks lubab hoida hoida Reini jõe äärse ala demilitariseerituna. 54. Mis probleem oli Eesti põhiseadusega? riigikogul oli liiga suur võim ja puudus riigipea tasakaalustav roll. 55. Nimeta II MS majanduslikke tagajärgi? sõda laastas rahaliselt, 56. Milliste valitsuste eluiga oli kahe MS vahelisel ajal kõige lühem? 57. Versailles' rahuleping 28.06.1919 - Võitjad otsustavad saksamaa saatuse ja määravad 20.saj näo; sks Kaotab 1/8 oma aladest ja maksab reparatsioone 132 mld kuldmarka, Keelatakse tugev armee, Reini jõe ala demilitariseerimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
