FIE asutamine: tegevuse alustamiseks tuleb ennast registreerida äriregistris. Registreeritud FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime.Kui tegemist on talupidajaga, siis ei pea FIE ärinimi sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi. Asutamisdokumendid: Avaldus, milles väljendatatakse soovi kanda end äriregistrisse(ettevõtja ärinimi, FIE ettevõtte postiaadress,Fie andmed, majandusaasta algus ja lõpp), sidevahendite numbrid, teave kavandatud põhitegevuse kohta, riigilõivu tasumise tõend, notari tasu, riigilõiv FIE registritoimingute eest, registrimenetlus Lõpetamine: lõpetamisavalduse esitamine, maksude tasumine ja vara isiklikku tarbimisse võtmine, FIE kustutamine äriregistrist.
kiirraudtee. Kokkuleppeid pole Poolaga. Raudtee uus trass hakkaks erinema senisest põhiraudteemagistraalist. ETTEVALMISTUS Eesti, Läti ja Leedu peaministrite 2011. aastal vastu võetud ühisavaldus seadis eesmärgiks Rail Balticu rajamiseks. Tallinnast läbi Pärnu kulgev trassi valik on määratletud 2011. aasta Vabariigi Valitsuse otsusega. Urve Palo allkirjastas 2014. aastal raudteeühenduse Rail Baltic Eesti valdusettevõtte asutamisdokumendid. 2014. aastal allkirjastati kolme Balti riigi poolt Rail Balticu ühisettevõte RB Rail AS asutamisdokumendid. Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome transpordiministrid allkirjastasid 2015. aastal Rail Balticu koostööprotokolli. Rail Balticu juhtkomitee langetas 2015. aastal otsuse eelistatud trassikoridori osas. 2015. aastal heaks kiidetud Euroopa Komisjoni transporditaristu toetuste paketi, mille üheks osaks oli ka Rail Balticu projekt.
Osaühing Aktsiaselts Tulundus-ühistu Äritegevuses osaleja nimetus Osanik Aktsionär Liige Vastutus ühingu kohustuste Ei vastuta Ei vastuta Vastutab tasumata osamaksu eest ulatuses Asutamisdokumendid Asutamisleping/ Asutamisleping/ Asutamis koosoleku põhikiri põhikiri protokoll/põhikiri Kohustuslik kapitalimäär 2500 (40000eek) 25000 (400000eek) Pole/kehtestatakse põhikirjaga (eurodes) Sissemakse osa, aktsia eest Peab olema tasutud Peab olema tasutud enne Ühe aasta jooksul vastavalt
sotsiaalhooldused, tööturg, biotsiid, meediateenused, raudtee, post ja side, trantsport, hasartmängud, lõhkematerjal, elektrienergia, maagaas, kaugküte, teed, keskkond, põllumajandus, merendus, muinsuskaitse, relvaohutus, turvateenused. Kiirmenetlus –ja tavamenetlus Kiirmenetlust ei saa teha AS,SA Tavamenetlus- notariaalne,kõik äriühingud+FIE+ühingud,asutamisdokumendid-asutamisotsus- põhikiri,sissemaksed kapitali teha,sissemaksed kapitali teha-rahaline-mitte rahaline-ilma esimese sissemakseta(OÜ ainult),avaldus äriregistrisse. Äriseadus-mida see reguleerib? Kehtiv äriseadustik reguleerib otsesõnu vaid nende äriühingute omavahelist ühinemist, mis on kantud Eesti äriregistrisse (ÄS § 391 lg 6). Ettevõtjate tegevust.
registrikood/isikukood) Asutatava ettevõtte juhatuse liikmete andmed (nimi, aadress, registrikood/isikukood) ja esindusõiguse piirangud kui neid on. Soovitav nimi äriühingule Osakapitali suurus ja selle jaotus osanike vahel Aadress Sidevahendid (näiteks telefon, faks, e-post) Põhilised tegevusalad Majandusaasta algus ja lõpp. Vajalikud toimingud osaühingu asutamisel Asutamisdokumendid allkirjastatakse notaris ja allakirjutamisel peavad kohal viibima kõik asutajad (nende esindajad) ja juhatuse liikmed. Kui asutaja esindajatel on ühine esindusõigus, siis peavad asutamislepingu allkirjastama mõlemad asutaja esindajad. Asutajad avavad stardikonto pangas ja tasuvad kontole osakapitali asutamislepingus mainitud summas. Seejärel tuleb pangast võtta teatis osakapitali sissemakse kohta esitamiseks Äriregistrile, kus on märgitud kogu tasutud summa.
vastutusega sissemakse tegemata aktsia Osanikult võib usaldusosanik jätmise korral tuleb eest nõuda kohustuse vastutab sissemakse vastutada tasumata aktsia täitmist üksnes ulatuses. sissemakse ulatuses ulatu rahas. isikliku varaga Asutamisdokumendid ühinguleping ühinguleping asutamisleping / asuta põhikiri (lisa) põhik Kohustuslik kapitali Puudub. Puudub. 2500 eurot või Aktsi määr Sissemaksete suurus Sissemaksete suurus puudub, kui minim
ei ole tegemist ülereguleerimisega. Samas on ilmselge, et esmaseks ja peamiseks lahenduseks võiks vähemalt väikeettevõtluses ja ka keskmise suurusega ettevõtetes olla erinevate kommenteeritud tüüp- ja näidislahenduste kasutamine. Kindlasti ei tohiks ka ükski äriplaani koostamist sisaldav kursus lõppeda äriplaani õiguskeskkonna kirjelduse ja äriplaani realiseerimisega seonduvate õigusdokumentide (nt äriühingu asutamisdokumendid, tegevusega seonduvad lepingud ja muud dokumendid) ning õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist tõendavate dokumentide (nt töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist tõendavad dokumendid, töökorralduse reeglid jms) projektide koostamiseta, mis kataksid ära kogu äriplaani realiseerimise vajadused. Ettevõtlust reguleerivatest õigusnormidest ülevaate saamist ja järgimist lihtsustaks nende süstematiseerimine. Esmajärjekorras oleks aga vajalik
krooni. Maksukoormus on suurem võrreldes OÜga - FIE peab maksma teenitud tulult nii tulu- kui sotsiaalmaksu. Raamatupidamine on lihtsam. Kuni käibemaksuga maksustatava käibe tekkimiseni (250 000 krooni) võib FIE pidada kassapõhist raamatupidamist. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. FIE vastutab oma kohustuste eest kogu varaga. OÜ võrreldes FIEga: Osaühingu asutamisel on vajalikud asutamisdokumendid (põhikiri, asutamisotsus jms). Asutamisega kaasnevad kulud (riigilõivud, notaritasud). Osakapitali nõue, st minimaalne osakapitali suurus 40 000 krooni. Kohustuste eest vastutab osaühing (mitte osanik isiklikult). Osaühingul peab olema juhatus. http://www.lvrkk.ee/kristiina/piret/ettevotlus/ettevtlusvormi_valimine.ht ml SIIT VÕETUD, PÄRIS HUVITAV LUGEMINE MINU ARVATES KA, KUI JÄÄB MATERJALIST PUUDU, SAAB SEALT VEEL http://www.emta.ee/index.php?id=24364 SIIT VÕTAKSIN EHK
kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste nimetusi • sõnu „riigi” või „linna” või „valla” või muid riigi või kohaliku omavalitsusüksuse osalusele viitavaid sõnu võib äriühingu ärinimes kasutada ainult siis, kui riigile või kohalikule omavalitsusele kuulub üle poole ühingu osadest või aktsiatest • ärinimi peab olema kirjutatud eesti- ladina tähestikus. Numbrite kasutamine nimes on samuti lubatud 7) Ettevõtte asutamisdokumendid - asutamisotsus (juhul kui asutajaid on üks) • asutamisleping (juhul, kui asutajaid on mitu) • põhikiri • asutamislepingule on kohustatud allkirjastama kõik asutajad või nende poolt määratud notariaalselt kinnitatud volikirjaga esindajad 8) Ärieetika - aineks on äritegevuse moraalinormid ja – ideaalid • “äri ” ja “eetika” – kas sobib kokku? • kasumit teenitakse valdkonnas, mille järgi on nõudlus suur – seega on see ka
OBJEKTI ISELOOMUSTUS lk 5 OBJEKTI TEHNILINE SEISUND lk 5 KAHJUSTUSED JA NENDE PÕHJUSTAJAD lk 6 ETTEPANEKUD KAHJUSTUSTE LIKVIDEERIMISEKS lk 7 EHITUSLIKUD JA FUNKTSIONAALSED MUUDATUSED ALGSE ARHITEKTUURSE LAHENDUSE JUURES lk 8 KOKKUVÕTE lk 9 ALLIKAD lk 10 LISAD ASENDISKEEM PLAANID-LÕIKED ALGPROJEKT MUUD ASUTAMISDOKUMENDID 3 MAAKRI 28A ELUMAJA TEHNILISED NÄITAJAD Hoonealune pind 233m² Hoone maht 2032m³ Kasulik pind (eluruumide pind) 375,5m² (hiljem suletud netopind parandatud 442,2m²) Elamispind 243,5m² Abiruumide pind 132m² Üldkasutatav pind 66,7m² Eluruumide arv 6
nõu küsida, sest kui kõike ise mõelda ja teha, läheb raudselt kordades kauem. Teisest küljest tuleks kasuta ka kõiki võimalikke infomaterjale ettevõtte loomise kohta, mida leiab internetis (nt. Aktiva). Konsultantide ja finantsala spetsialistide näiteks raamatupidajate kaasamine on vajalik ka äriplaani kirjutamisel. Ettevõtte loomiseks vajalik paberimajandus. Järgnevalt on punktidena toodud tegevused mis on vajalikud ettevõtte alustamiseks: · Enda koostatud asutamisdokumendid tuleb notariaalselt tõendada. · Notaris tõendatud dokumentidega tuleb minna panka ja avada seal firma nimele stardikonto, kuhu tuleb maksta osakapital. · Pangas tuleb tasuda ka asutamise riigilõiv · Notari dokumentidele lisatud pangast küsitud tõend osakapitali sissemakse kohta ning riigilõivu tasumise kviitungi tuleb viia Äriregistrisse. · Seejärel tuleb Äriregistri vastus, et firma on registreeritud.
asutajaõiguste teostamine. Sihtasutuse asutamiseks tuleb vastu võtta asutamisotsus, määrata SA nõukogu ja juhatuse liikmed, tasuda riigilõiv, esitada notariaalselt kinnitatud registreerimisavaldus ja muud dokumendid asukohajärgse maakohtu registriosakonnale. Mittetulundusühistu asutamiseks sõlmitakse ühistu asutamist soovivate ja käesoleva seaduse järgi õigust omavate isikute vahel asutamisleping. Asutamislepingu sõlmijad on ühistu asutajaliikmed. Ühistu asutamisdokumendid on asutamisleping ja põhikiri ning sõltuvalt ühistu liigist normatiivaktidega ettenähtud muud dokumendid. 1.1.2 Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine võib toimuda üldjuhul üldkoosoleku otsuse alusel. Seadus annab õiguse teatud juhtudel nõuda juriidilise isiku sundlõpetamist kohtu kaudu, sealhulgas ka kriminaalkaristusena. Sundlõpetamine toimub kohtuotsusega siseministri või muu selleks seadusega õigustatud
teostamine. Sihtasutuse asutamiseks tuleb vastu võtta asutamisotsus, määrata SA nõukogu ja juhatuse liikmed, tasuda riigilõiv, esitada notariaalselt kinnitatud registreerimisavaldus ja muud dokumendid asukohajärgse maakohtu registriosakonnale. Mittetulundusühistu asutamiseks sõlmitakse ühistu asutamist soovivate ja käesoleva seaduse järgi õigust omavate isikute vahel asutamisleping. Asutamislepingu sõlmijad on ühistu asutajaliikmed. Ühistu asutamisdokumendid on asutamisleping ja põhikiri ning sõltuvalt ühistu liigist normatiivaktidega ettenähtud muud dokumendid. 2.2 Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine võib toimuda üldjuhul üldkoosoleku otsuse alusel. Seadus annab õiguse teatud juhtudel nõuda juriidilise isiku sundlõpetamist kohtu kaudu, sealhulgas ka kriminaalkaristusena. Sundlõpetamine toimub kohtuotsusega siseministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku
1.1. Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad. 1.2. Planeeritud müügistrateegia ei toimi. 1.3. Laenu tagastamise tähtajad. 1.4. Projekteeritud tootmisvõimsuse saavutamine nõuab rohkem ressursse. 1.5. Klimaatilised tingimused. 1.6. Allhanke probleemid (pankrott, hinnad tõusevad). 1.7. Kliendid ei täida lepingukohustusi. 1.8. Võõrkapitali ei õnnestu kaasata 1.9. muud ettevõtlusega seotud riskid. Lisad Käivitusprogramm Laenugraafikud Asutamisdokumendid. Sõlmitud lepingud. Reklaambukletid. 51
sõnu ,,riigi" või ,,linna" või ,,valla" või muid riigi või kohaliku omavalitsusüksuse osalusele viitavaid sõnu võib äriühingu ärinimes kasutada ainult siis, kui riigile või kohalikule omavalitsusele kuulub üle poole ühingu osadest või aktsiatest ärinimi peab olema kirjutatud eesti- ladina tähestikus. Numbrite kasutamine nimes on samuti lubatud 7) Ettevõtte asutamisdokumendid asutamisotsus (juhul kui asutajaid on üks) asutamisleping (juhul, kui asutajaid on mitu) põhikiri asutamislepingule on kohustatud allkirjastama kõik asutajad või nende poolt määratud notariaalselt kinnitatud volikirjaga esindajad 8) Ärieetika aineks on äritegevuse moraalinormid ja ideaalid kasumit teenitakse valdkonnas, mille järgi on nõudlus suur seega on see ka kasulik ühiskonnale
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Äriõigus Referaat Koostaja: Tiia Ossipenko, Jana Versinina Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2015 Sisukord Sissehuhatus.....................................................................................................................................4 Mida peaks iga inimene teadma äriühinguõigusest?.......................................................................5 Ettevõtlus.........................................................................................................................................7 Äriühingute liigid.............................................................................................................................9 Füüsilisest isikust ettevõtja..................................................................................................
· konfliktsituatsioonide lahendamine. 3.3 Avaldus Avaldus on juhatuse poolt esitatav dokument, mille alusel kantakse ettevõte äriregistrisse. See sisaldab punkte ettevõtte üld- ja kontaktandmetega, osakapitali infot, samuti isiku- ja kontaktandmeid asutajate ja juhatuse liikmete kohta. Avalduse peavad allkirjastama kõik juhatuse liikmed. Elektroonilise kiirmenetluse korras ei ole avaldust vaja eraldi täita. Tavakorras esitatavale avaldusele lisatakse muud asutamisdokumendid, sh asutamisleping ja põhikiri, pangateatis osakapitali kohta jne. 3.4. Asutamisel oleva ettevõtte tehingud Kui olete asutamas oma ettevõtet, näiteks osaühingut, võib tekkida küsimus, kas saab teostada tehinguid alles asutamisel oleva ettevõtte nimel. Üldiselt on vastuseks, et ei saa. Näitena: asutamisel ehk enne äriregistrisse kandmist pole ettevõttel võimalik tehinguteks kasutada nö tava pangakontot, on avatud ainult stardikonto (kiirmenetluse korral deposiitkonto), mida
osalevate Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome ministrite ning Rail Balticu Euroopa koordinaatori poolt ühiste kavatsuste protokoll. Ühiseid kavatsusi kinnitati taaskord 2010. aastal, mil allkirjastati dokument Rail Balticu edasiseks arendamiseks. (Rail Baltica lugu 2018) 2014. aastal asutati Rail Baltic Estonia OÜ, mille ülesandeks on Rail Balticu projekti koordineerimine Eestis. 28. oktoobril 2014 allkirjastati Eesti, Läti ja Leedu poolt Rail Balticu ühisettevõtte RB Rail AS asutamisdokumendid. 31. jaanuaril 2017 allkirjastasid Balti riikide peaministrid Rail Balticu riikidevahelise kokkuleppe, millega määrati kindlaks riikide kohustused projektis. Kokkuleppega määratleti Rail Balticu üldised parameetrid, marsruut ning rajamise tähtaeg. 19. juunil 2017 ratifitseeris Riigikogu Rail Balticu rahvusvahelise kokkuleppe. (Rail Baltica lugu 2018) 1.2. Rail Balticu tehnilised näitajad Rail Baltic on kiire elektrifitseeritud kaherööpmeline raudteetrass. Reisirongidel on
müügileping. Allikatena on töö autor kasutatud Maksu- ja Tolliameti, Riiklike registrite ja infosüsteemide e-teenuste, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning muid veebis leiduvaid lehekülgi, mis seotud ettevõtluse ja äriseadustikuga. 1. ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS Käesolevas peatükis on äriühingute tabel koos analüüsiga. Tabelis on välja toodud erinevad äriühingu vormid, nende nõutud algkapitali suurus, asutamisdokumendid, minimaalne nõutud asutajate arvu, hääleõigus, varaline vastutus ning juhtimisorganid. Analüüsis on omavahel võrreldud kahte kõige enam levinud ettevõtlusvormi ning antud hinnang kumba ettevõtlusvormi eelistada ja miks 4 Tabel 1. Äriühingud ja nende tunnused (Eesti.ee, s.a.) Ettevõtl Algkapital Asutamis Hääleõig Varaline vastutus Juhtimine
- Kasvuperspektiivid ja suurus. Kommertspanga laenujuhtimise teooriates on levinud nn 6 "C" teooria, mille kohaselt klassifitseeritakse kliendi krediidianalüüsi riskifaktorid kuue kriteeriumi järgi: 1) Iseloom (character) - kliendi eelnevate laenude tasumine - kliendi äriline ettenägelikkus - laenude eesmärgi põhjendatus. 2) Õigusvõime (capacity) - kliendi teovõimelisus - asutamisdokumendid - kirjeldus ettevõtte struktuurist, omanikest ja põhitegevusaladest - muud õiguslikku seisundit määravad dokumendid. 3) Kapital (capital) - eelmiste perioodide sissetulekud - dividendid - müügikogemus - projekteeritud rahavoo adekvaatsus - likviidsete reservide olemasolu - käibekiirus - kapitali struktuur - kulutuste kontroll - juhtimise kvaliteet
10.1. Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad. 10.2. Planeeritud müügistrateegia ei toimi. 10.3. Laenu tagastamise tähtajad. 10.4. Projekteeritud tootmisvõimsuse saavutamine nõuab rohkem ressursse. 10.5. Klimaatilised tingimused. 10.6. Allhanke probleemid (pankrott, hinnad tõusevad). 10.7. Kliendid ei täida lepingukohustusi. 10.8. Võõrkapitali ei õnnestu kaasata 10.9. muud ettevõtlusega seotud riskid. 11. Muud (lisad) 11.1. Asutamisdokumendid. 11.2. Sõlmitud lepingud. 11.3. Reklaambukletid. 22
· Konkreetset äritegevust soodustav · Seadusaktide nõuete täitmise kulukus seadusandlus · Energia kallinemine · Soodsad krediiditingimused · Kvaliteedikontrolli tõhustumine · Turuhindade püsivus · Oskustööjõu puudus · Õnnetused, tulekahjud, vargused 11. ASUTAMISDOKUMENDID 1.2. Asutamisleping OSAÜHINGU MÖÖBLIPIONEER asutamisleping. Tallinn 1.november 2013. 1. Käesoleva lepinguga otsustame asutada osaühingu (edaspidi osaühing), mille ärinimi on OSAÜHING MÖÖBLIPIONEER asukohaga Peterburi maantee 5 Tallinn Harjumaakond. 2. Osaühingu tegevusalaks on: 1.1. Kvaliteetse väikeseeria täispuitmööbli müük. 1.2. Täispuitmööbli kavadamine. 3. Osaühingu asutamise eesmärk on: 3.1. Pakkuda kvaliteetset täispuitmööblit. 3.2
Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. OÜ ja AS asutamine Asutamislepingus märgitakse: 1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad; 3) osakapitali kavandatud suurus; 4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; 5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; Firma võib asutada nt elektrooniliselt. As 400 000 omakapital. Asutamisdokumendid: põhikiri ja asutamisotsus, mis kajastab kokkulepet osanike vahel. Lepitakse kokku, kui suur on osalus. Jagunevad osakud.. Märgitakse ära häälte kaalukus, võetakse vastu põhikiri, kinnitatakse osanike vahel. Põhikiri sätestab tegevusvaldkonna, millega firma tegeleb ning ka osakapitali suuruse ja osakapitali suurendamise kord. OÜ kõrgeim organ on üldkoosolek, mis koosneb osakute omanikest. Lotletakse pädevus. Hääletamine reeglina lihthäälteenamusena
osanik ei vastuta aktsionär ei vastuta kohustuste eest oma varaga) puhul tasumata ulatuses sissemakse ulatuses asutamisleping / asutamisleping / asutamiskoosoleku Asutamisdokumendid ühinguleping ühinguleping põhikiri põhikiri protokoll/põhikiri Kohustuslik kapitali pole / kehtestatakse pole pole 2500 EUR 25 000 EUR
on notariaalselt kinnitatud. (ÄS § 138 lg 4) · Asutajad annavad sissemaksed üle asutamisel olevale ühingule. Avatakse stardikonto / mitterahaliste sissemaksete korral vajalikud lepingud + registrikanded · Kui osad registreeritakse EVK-s, tuleb enne kandeavalduse tegemist avada osanikele väärtpaberikontod ja taotleda EVK-lt osade registreerimist (u. 5 tööpäeva) · Kandeavaldus registrile (5 tööpäeva pikendamine kuni 3 kuud ÄS § 53). Asutamisdokumendid · Asutamisleping (ÄS § 138 lg 2): Asutamisleping on mitmepoolne leping. Asutamislepingul on kahekordne toime: organisatsiooni moodustamine, asutajate kohustused äriühingu suhtes. ... Vt RKTKo 22.10.2002.a 3-2-1-113-02. Asutamislepingul on piiratud kehtivus. Asutamislepingu vaidlustamise piirangute kohta vt TsÜS § 27 lg 2; 40 lg 1 p. 2. Sisaldab: 1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad;
4. Juriidilise isiku asutamine ASUTAMISLEPING JA ASUTAMISOTSUS: Asutamisvabaduse (ühinemisvabadus ja ettevõtlusvabadus) põhimõte. Normatiivsüsteem. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamine eeldab sellekohast tahteavaldust. Asutamisstaadiumid: 1) Asutamisel oleva juriidilise isiku staadium ja 2) eelasutamisühingu staadium Eraõigusliku juriidilise isiku asutamiseks vajalik registrikanne (kohturegistrisse). Hagita menetlus. Kandel on konstitutiivne toime. Asutamisdokumendid: 1) Asutamisleping ja asutamisotsus ja 2) Põhikiri ja ühinguleping 5. Juriidilise isiku nimi, asukoht ja tegevuskoht JURIIDILISE ISIKU NIMI: Nõuded nimele: a) eristatav teistest nimedest ja b) mitteeksitav Juriidilise isiku nimi on seadusega kaitstud (VÕS §1045 lg1 p5; §1046 lg1) JURIIDILISE ISIKU ASUKOHT: Lubatud ainult üks asukoht Asukoht on seotud juhatuse asukohaga Asukohal ka tähendus rahvusvahelises eraõiguses TEGEVUSKOHT:
Passiva: (koht kust vara pärineb) kohustused ja omakapital Erisused OÜ sisesuhe kohta käivad normid on valdavalt dispositiivsed. Dispositiivsus ei ole piiratud seaduses üksnes sätestatud teisiti kokkuleppimise võimalustega (nt ÄS § 149 lg 3; 154 1 lg 1; 174 lg 1). Dispostiivsuse piirangud seonduvad: a) Vähemusosanike kaitsega (nt ÄS § 171 lg 2 p 3; 1711 lg 2) b) Nn tüübisunni sätetega (sätted, milles ei ole võimalik muudmoodi kokku leppida) (nt organid, asutamisdokumendid, kapital, aruandlus, otsuste vaidlustamise kord, tegevuse lõpetamine, ümberkujundamine). Erinevused Kapitali miinimumsuurus 2 500 ja 25 000 Osakapital on jagatud osadeks (ÄS § 135 lg 1), aktsiakapital on jagatud aktsiateks (ÄS § 222). Osa on jagatav (ÄS § 152), aktsia on jagamatu (ÄS § 224). Osa minimaalne nimiväärtus 1 , aktsiatel 0,1 . 19
liikmeteks ning kindlustada seeläbi ühtse kontserni juhtimispoliitika elluviimist. Osaühingu puhul on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga, mis tähendab, et osanikud osaühingu nimel võetud kohustuste eest oma isikliku varaga ei vastuta. Osaühingu võivad asutada üks või siis mitu isikut. Asutajaks võib olla juriidiline isik või füüsiline isik. Vastavalt ÄS § 136 kohaselt on OÜ osakapitali miinimum suuruseks 2500 eurot. Osaühingu asutamisdokumendid Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad notariaalselt tõestatud asutamislepingu. Kui osaühingul on üks asutaja, koostab ja kirjutab ta alla notariaalselt tõestatud asutamisotsuse, milles peavad olema toodud asutamislepingus nõutavad andmed. Asutamislepingus nõutavad andmed on sätestatud ÄS § 138 lg 2. Koos asutamislepingu või -otsusega kinnitatakse osaühingu põhikiri (ÄS § 138 lg 3). Asutamislepingule kirjutavad alla kõik asutajad
investeerima, kui märgid end aktsia kandidaadina, tuleb teha vastav sissemakse; toimub ka asutamiskoosolek (kus on “vanad” ja “uued” aktsionärid), kus võetakse vastu asutamisleping ja põhikiri. ∙ Tulundusühistu puhul peab olema asutajaid vähemalt viis. Kui ühistu asutajaks on aga ühistud ise, siis piisab kolmest asutajast. Asutamisleping ja põhikiri. ∙ MTÜ puhul miinimumarv kaks; asutamisdokumendid – asutamisleping ja põhikiri. ∙ Sihtasutuse puhul piisab ühest; asutamisdokumendid– asutamisotsus ja põhikiri. 3.5. Juriidilise isiku nimi ja asukoht Reegel on selline, et juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi (täis- ja usaldusühingu juhtimiseks õigustatud osanikke) asukoht. MTÜde ja sihtasutuste puhul, vt. MTÜde seaduse §3 ja Sihtasutuste §4; juriidilise isiku asukoht võib olla ka muu kui juhatuse asukoht.
Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad. 10.1. Planeeritud müügistrateegia ei toimi. 10.2. Laenu tagastamise tähtajad. 10.3. Projekteeritud tootmisvõimsuse saavutamine nõuab rohkem ressursse. 10.4. Klimaatilised tingimused. 10.5. Allhanke probleemid (pankrott, hinnad tõusevad). 10.6. Kliendid ei täida lepingukohustusi. 10.7. Võõrkapitali ei õnnestu kaasata 10.8. muud ettevõtlusega seotud riskid. 11. Muud (lisad) 11.1. Asutamisdokumendid. 11.2. Sõlmitud lepingud. 11.3. Reklaambukletid. 6. Ettevõtluse tugisüsteem ja muud ettevõttevälise abi allikad (vt. lisa 16) Ettevõtluse tugisüsteem ja muud ettevõttevälise abi allikad Lisa 16 Eestis on ettevõtluspoliitika suunatud eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on omakorda jagatud kolme kategooriasse: mikroettevõtted, väikeettevõtted ja keskmised ettevõtted
Loasüsteem asutamiseks on vaja luba. Asutamine A-Õ JI asutatakse seadusega, Riigikogu otsustab asutamine korra, registreerimise korra jne. Üldreeglid puuduvad. Eraõiguslike JI puhul käib asutamine vastava liigi kohta käiva seaduse alusel. Asutamine tähendab toiminguid kuni registrisse kandmiseni. On olemas Äriregister ja Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste register. Asutamine tähendab eelkõige asutamisdokumenditide vastuvõtmist ja JI registrisse kandmist. Asutamisdokumendid on reeglina asutamisleping ja põhikiri. TÜ-s ja UÜ-s on nende asemel ühinguleping. AS puhul eristatakse asutamist aktsiate märkimisega (kui soovitakse aktsiakapitali suurendada; selleks on vajalik kokku kutsuda asutamiskoosolek, võetakse vastu põhikiri) ja aktsiate märkimiseta (asutajad ise panevad piisavalt palju raha). Kui on 1 asutaja, siis piisab asutamisotsusest ja põhikirjast. MTÜ puhul on asutamisleping ja põhikiri. SA puhul asutamisotsus ja põhikiri.
10.1. Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad. 10.2. Planeeritud müügistrateegia ei toimi. 10.3. Laenu tagastamise tähtajad. 10.4. Projekteeritud tootmisvõimsuse saavutamine nõuab rohkem ressursse. 10.5. Klimaatilised tingimused. 10.6. Allhanke probleemid (pankrott, hinnad tõusevad). 10.7. Kliendid ei täida lepingukohustusi. 10.8. Võõrkapitali ei õnnestu kaasata 10.9. muud ettevõtlusega seotud riskid. 11. Muud (lisad) 11.1. Asutamisdokumendid. 11.2. Sõlmitud lepingud. 11.3. Reklaambukletid. 6. Ettevõtluse tugisüsteem ja muud ettevõttevälise abi allikad (vt. lisa 16) Eestis on ettevõtluspoliitika suunatud eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on omakorda jagatud kolme kategooriasse: mikroettevõtted, väikeettevõtted ja keskmised ettevõtted. Lisaks olemasolevate ettevõtete toetamisele on mitmed
sundlõpetamise otsus. Kolmandaks on võimalik algatada kandetegmist ka registripidajal endal. Seda juhul, kui tal andmeid, et registrisse kantud ühingul vara reaalselt puudub või pole esitatud kuue kuu jooksul majandusaruannet. Kui hoiatusele ei reageerita, kustutatakse ühing registrist. 192. Kuidas toimub osaühingu asutamine? Millised on osaühingu asutamisdokumendid? Asutamine: 1) sõlmida asutamislepingu 2) tasuda osade eest 3) esitada kandeavaldus Seadus annab võiamluse asutada osaühing ka ühel isikul. Pärast osade eest tasumist peab juhatus esitama äriregistrile avalduse OÜ kandmiseks äriregistrisse. Avaldusele tuleb lisada üldjuhul järgmised dokumendid: 1) asutamisleping või asutamisotsus, mis peab olema notariaalselt tõestatud 2) põhikiri 3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta
tagajärjel tuleb kanne teha, nt pankrotiotsus või ühingu sundlõpetamise otsus. Kolmandaks on võimalik algatada kandetegmist ka registripidajal endal. Seda juhul, kui tal andmeid, et registrisse kantud ühingul vara reaalselt puudub või pole esitatud kuue kuu jooksul majandusaruannet. Kui hoiatusele ei reageerita, kustutatakse ühing registrist. 192. Kuidas toimub osaühingu asutamine? Millised on osaühingu asutamisdokumendid? Asutamine: 1) sõlmida asutamislepingu 2) tasuda osade eest 3) esitada kandeavaldus Seadus annab võiamluse asutada osaühing ka ühel isikul. Pärast osade eest tasumist peab juhatus esitama äriregistrile avalduse OÜ kandmiseks äriregistrisse. Avaldusele tuleb lisada üldjuhul järgmised dokumendid: 1) asutamisleping või asutamisotsus, mis peab olema notariaalselt tõestatud 2) põhikiri 3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta
2) Aktsiate märkimisega kutsutakse aktsionäre investeerima, kui märgid end aktsia kandidaadina, tuleb teha vastav sissemakse; toimub ka asutamiskoosolek (kus on "vanad" ja "uued" aktsionärid), kus võetakse vastu asutamisleping ja põhikiri. · Tulundusühistu puhul peab olema asutajaid vähemalt viis. Kui ühistu asutajaks on aga ühistud ise, siis piisab kolmest asutajast. Asutamisleping ja põhikiri. · MTÜ puhul miinimumarv kaks; asutamisdokumendid asutamisleping ja põhikiri. · Sihtasutuse puhul piisab ühest; asutamisdokumendid asutamisotsus ja põhikiri. 3.5. Juriidilise isiku nimi ja asukoht Juriidiline isik peab olema idin Reegel on selline, et juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi (täis- ja usaldusühingu juhtimiseks õigustatud osanikke) asukoht. MTÜde ja sihtasutuste puhul, vt. MTÜde seaduse §3 ja Sihtasutuste §4; juriidilise isiku
tagajärjel tuleb kanne teha, nt pankrotiotsus või ühingu sundlõpetamise otsus. Kolmandaks on võimalik algatada kandetegmist ka registripidajal endal. Seda juhul, kui tal andmeid, et registrisse kantud ühingul vara reaalselt puudub või pole esitatud kuue kuu jooksul majandusaruannet. Kui hoiatusele ei reageerita, kustutatakse ühing registrist. 250. Kuidas toimub osaühingu asutamine? Millised on osaühingu asutamisdokumendid? Asutamine: 1) sõlmida asutamislepingu 2) tasuda osade eest 3) esitada kandeavaldus Seadus annab võiamluse asutada osaühing ka ühel isikul. Pärast osade eest tasumist peab juhatus esitama äriregistrile avalduse OÜ kandmiseks äriregistrisse. Avaldusele tuleb lisada üldjuhul järgmised dokumendid: 1) asutamisleping või asutamisotsus, mis peab olema notariaalselt tõestatud 2) põhikiri 3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta
kohustuste eest oma varaga) ulatuses puhul tasumata sissemakse ulatuses asutamisleping / asutamisleping / asutamiskoosoleku Asutamisdokumendid ühinguleping ühinguleping põhikiri põhikiri protokoll/põhikiri Kohustuslik kapitali pole / kehtestatakse pole pole 2500 EUR 25 000 EUR
Äriregistrisse kannete tegemine toimub enamasti ettevõtja enda avalduse alusel. Esmakandel osalevad kõik esindusõiguslikud isikud (kui ei ole sätestatud teisiti), hiljem piisab ühest. Avalduse allkirjad tuleb tõestada notariaalselt. On võimalik kasutada ka veebipõhist kiirmenetlust. Kande tegemist on võimalik algatada ka registripidajal, kui ettevõte pole esitanud seaduse alusel nõutavaid aruandeid. 192. Kuidas toimub osaühingu asutamine? Millised on osaühingu asutamisdokumendid? Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Selle sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka osaühingu põhikirja. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud
Firmade asutamise dokumendid, põhikiri, juhtide nimekiri, liikmete nimekiri, esindusõigused, põhikapitali suurus, iga-aastane bilanss, asukohtade muutus, likvideerimise teade, kohustuslik lõpetamise teade, likvideerijad. 244. Kuidas toimub äriregistri kannete tegemine? Äriregistri kandeid saavad teha kohtunikud ja abikohtunikud. Kande peab kohtule esitama ettevõte juhatuse liige. 245. Kuidas toimub osaühingu asutamine? Millised on osaühingu asutamisdokumendid? OÜ saab asutada füüsiline ja juriidiline isik, ei pea tingimata olema mitu isikut. Asutamine tuleb teha notari juures või teha seda ID kaardiga. Osanikud peavad sõlmima asutamislepingu, tuleb tasuda osade eest, esitada kandeavaldus. OÜ-l ei ole vaja audiitori kontrolli asutamisel. 246. Kuidas toimub osaühingu juhtimine? OÜ kõrgeim juhtorgan on osanike koosolek, kellele allub OÜ juhatus, seda juhul kui OÜ osakapital
register (kirikuregister) on iseseisev register, mille pidajaks on Siseministeerium. Viimast registrit peetakse siseministri määrusega kinnitatud Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registri põhimääruse alusel. Mittetulundusühingu registrisse kandmiseks esitab registreerija registripidajale 15 tööpäeva jooksul, arvates põhikirja registreerimise korralduse või käskkirja andmise päevast, nimetatud akti (selle ärakirja) ning ühingu poolt esitatud asutamisdokumendid. Lisada tuleb ka ühingu registreerimiskaart. Registreerimiskaardi peab täitma ühing (tema volitatud esindaja). Registrisse kantavad ning kaardil kajastamist vajavad andmed on määratud mittetulundusühingute ja nende liitude Eesti ettevõtteregistrisse kandmise korras. Kaardi vormi kehtestab registripidaja. Ühingu registrisse kandmise kohta saadab registripidaja teate ühingu juhatusele. Ühingu juhatuse volitatud isikule väljastab registripidaja ka tunnistuse ühingu registrisse
register (kirikuregister) on iseseisev register, mille pidajaks on Siseministeerium. Viimast registrit peetakse siseministri määrusega kinnitatud Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registri põhimääruse alusel. Mittetulundusühingu registrisse kandmiseks esitab registreerija registripidajale 15 tööpäeva jooksul, arvates põhikirja registreerimise korralduse või käskkirja andmise päevast, nimetatud akti (selle ärakirja) ning ühingu poolt esitatud asutamisdokumendid. Lisada tuleb ka ühingu registreerimiskaart. Registreerimiskaardi peab täitma ühing (tema volitatud esindaja). Registrisse kantavad ning kaardil kajastamist vajavad andmed on määratud mittetulundusühingute ja nende liitude Eesti ettevõtteregistrisse kandmise korras. Kaardi vormi kehtestab registripidaja. Ühingu registrisse kandmise kohta saadab registripidaja teate ühingu juhatusele. Ühingu juhatuse volitatud isikule väljastab registripidaja ka tunnistuse ühingu registrisse
annaabi.ee 
