Anglikaani kirik: Inglise kiriku peaks oli kuningas. Lahkuti Rooma katoliku kiriku alluvusest. Jäädi truuks katoliikluse dogmadele ning senisele jumalateenistuse korrale. Inglise keelne jumalateenistus, keelati indulgentside müük, vähendati kirikupühade arvu. Suleti kõik kloostrid, konfiskeeriti maad ja varad. Kõik tulu läks kuningale. Generaalstaadid: seisuse esindus kogud. Notaablite kogud: kuninga määratud isikute kitsas ring. Pragmaatiline Sanktsioon: võttis paavstilt õiguse Prantsusmaa piiskoppe ametisse määrata. Hugenotid: Prantsusmaal hakati nimetama kalviniste hugenottideks. Sinoid: neile kuulus kõrgeim kiriklik võim, mille liikmeskonna valisid kogudused. Humanism ja renessanss ja ka reformatsiooniga seotud vaidlused ja võitlused soodustasid kriitilise mõtte arnegut, andes ka teaduses tõrke uutele otsingutele. Reformatsioon inglismaal: Pärast Rooside sõda pääses võimule Tudori dünastia,
Praktiline filosoofia http://www.eetika.ee Moraal - ühiskonnas kehtivate normide järgmine. Eetika - uurib ühiskonnas moraalisuhteid. Moraaliprintsiip - Tegutsemisjuhis, kuidas ühiskonnas käituda. Moraali põhimõte peab olema autoriteetne. Peab olema teostatav ja avalik. Erinevad väärtused: iseväärtused, segaväärtused, instrumentaalväärtused. Sanktsioon - karistus ebamoraalse teo eest : süümepiinad, teiste laitumus, reputatsiooni langus. Altruism - erapooletu tegu, neutraalne. Egoism: psühholoogiline egoism - altruism on võimatu; eetiline egoism - mõnikord inimene arvestab ka teistega. Inimuuringud Informeeritud nõusolek ?Organidoonorlus Eesmärgiks on parandada saaja tervist, ei tohi olla seotud doonori suure riskiga. Transplatatsioon - toimub ühe organi eemaldamine ja siirdamine teisele inimesele. Ainelise kasu keeld - organitega ainelise kasu teenimine on Eestis keelatud. 1) kas keelatud on üksnes ainelise kasu saamine? ...
Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: 1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. Vastavalt sellele õigusnormi loogilisele struktuurile eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt: · Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse · Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused · Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. Õigusnormi hüpoteesi liigitatakse: · Määratletud hüpotees, näitab täpselt normi kehtivuse piirid
sunniviisilise ümberasustamise, väljasaatmise, prostitutsioonile sundimise, neilt alusetult vabaduse võtmise või muu väärkohtlemise eest – karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Suhteliselt määratletud hüpotees (normi kehtimise tingimuste olemasolu/puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist); Kirjeldav dispositsioon(iseloomustab keelatud käitumist lähemalt, annab selle olulisemad tunnused; Kriminaalõiguslik sanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist). § 90. Genotsiid Rahvusliku, etnilise, rassilise, usulise, okupatsioonirežiimile vastupanu osutava või muu sotsiaalse grupi liikme tapmise, piinamise, talle tervisekahjustuse tekitamise, sellises grupis laste sündi takistavate sunnimeetmete rakendamise või sealt laste vägivaldse äravõtmise eest eesmärgiga hävitada grupp
Faktiline koosseis on eluline asjaolu(d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud. Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Lihtne faktilise koosseis - kui faktiline koosseis koosneb ühest elulisest asjaolust Keeruline faktiline koosseis - mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine Alternatiivne faktiline koosseis - õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe elulise asjaolu esinemisest Lihtne õiguslik tagajärg - näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise variandi või riikliku sunni liigi ja määra. Keeruline õiguslik tagajärg - näeb ette võimalike või vajalike käitumiste kogumi või mitu riikliku sunni liiki ja määra. Alternatiivne õiguslik tagajärg - näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. Õigusnormi hüpotees - eluliste asjaolude kirjeldus õigusnormi kehtimiseks Dispositsioon - näitab, milline pea...
..........................................................................................6 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR....................................................................8 3.1. Hüpotees...........................................................................................................................8 3.2. Dispositsioon....................................................................................................................9 3.3. Sanktsioon..................................................................................................................10 4. ÕIGUSNORMI SÕNASTAMINE ÕIGUSAKTI TEKSTIS.............................................12 5. JURIIDILINE FAKT.........................................................................................................13 6. ÕIGUSSÜSTEEM , ÕIGUSHARU JA ÕIGUSPEREKOND..........................................14 Õigussüsteem....................................
ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 1 Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt: Kui…, siis…, vastupidisel juhul… Õigusnorm koosneb täismahus tema loogilise struktuuri kolmest elemendist: hüpotees (H), dispositsioon (D) ning sanktsioon (S). Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Hüpoteesid liigitatakse: absoluutselt (täielikult) määratletud hüpotees – näitab täpselt normi kehtivuse piirid; suhteliselt (osaliselt) määratletud hüpotees – näitab samuti normi kehtivuse tingimused, kuid nende olemasolu või puudumine tuvastatakse igal konkreetsel juhul eraldi;
Seadlused; 5) Määrused; 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid 4. Õigusnormid on käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Need ei ole õiged või väärad, need on kas kehtivad või mitte. Reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna. Hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Õigusnorm on üles ehitatud: kui (hüpotees) siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon) 5. Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul
5) Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. on fikseeritud õigusallikas, nt sõnastatud õigusaktis. 3.3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKUUR. Lk 40-45 Õigusnormi 3 elementi: 1) Hüpotees tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile 2) Dispositsioon subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine 3) Sanktsioon normi rikkuja suhtes kohaldatav mõjutusvahend Õigusnorm: Kui (hüpotees) siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon). I Hüpotees Sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Selliste tingimustena võivad esineda aeg(sõjaaeg, erakorraline seisukord), koht(avalik koht, väeosa territoorium, looduskaitseala), subjekti
Sotsioloogia põhimõisted Sotsiaalseks tegevuseks nimetatakse sellist tegevust, mille eesmärk on muuta inimese käitumist, hoiakuid või ka indiviidide ning koosluste püüdlusi. Tegevustel on mitu tasandit: Sund keeldude ja käskude vormis, eesmärk represseerida soovimatut käitumist Veenmine mõjutab tegevust stiimulite abil, ei kasuta repressioone Kohanemine eesmärgi saavutamine ilma hirmutamiseta Opositsioon eesmärgi saavutamine hirmutamise ja eesmärgipärane tegevus Instrumentaalne aktiivsus kavandatud ja eesmärgipärane tegevus Spontaanne aktiivsus jõudeajategevus, ilma eesmärgita, nt mäng, harrastus jms. Neli tegevuse liiku: 1. Sihiratsionaalne tegevus tegevus, mille raames taotlevad indiviidid ratsionaalsete vahenditega ratsionaalseid eesmärke 2. Väärtusratsionaalne tegevus tegevus, mille määrab usk mingi käitumisvormi väärtusesse, sõltumata selle kasulikkusest, tegevuse sooritamises nä...
valikuvabadust · suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse valida kahe või enama käitumisvariandi vahel Liigitamine õigusliku iseloomu järgi: · imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda · dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse oma õigused ja kohustused määrata Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: · Kriminaalõiguslikud sanktsioonid kuritegude eest, karistusseadustik, kohtu poolt rakendatavad · Haldussanktsioonid väärtegude eest, karistusseadustik, rakendab politsei, amet, inspektsioon
Maria Theresia Marianne Haug 10.c Hugo Treffneri gümnaasium Kes ta oli? 13.mai 1717 29.november 1780 Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna Karl VI tütar Franz I Stephan Marie-Antoinette, Leopold II, Joseph II Kuidas ta troonile sai? Pragmaatiline sanktsioon 1713 Austria pärilussõda 1740-1748 Seitsmeaastane sõda 1756-1763 Tänan kuulamast!
antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele või subjektidele andakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sest õigusnorm on ülesehitatud tingimuslausetena. 7. Milline on õigusnormi loogiline strukutuur, miks just selline? Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: Hüpotees – õigusnormide kehtivuse tingimus. Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi. Sanktsioon – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul 8. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas sed aliigitatakse? Hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimusi. Üpoteesi tingimuste määratlemise astme järgi eristatkse määratletud ehk absoluudselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese. 9. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse?
Õigusnorm on oma struktuurist tulenevalt üles ehitatud tingimuslausena Põhjus karistus tagajärg KUI (hüpotees) – SIIS (dispositsioon) – VASTASEL JUHUL (sanktsioon) H-S- on kindlasti karistus seadus Igal elemendil H-D-S on oma kindel tähendus: - Hüpotees – näitab õigusnormi kehtivuse tingimusi; - Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi (näitab mis on õige ja tagajärg); - Sanktsioon – näitab riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni-nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul (näitab karistust) “Kui laps puudub, siis vanem peab teavitama kooli” H-D struktuur: H- laps puudub D- vanem peab teavitama Hüpotees Hüpoteesi tingimuste määratletuse astme järgi eristatakse: -Määratletud hüpotees- konkreetselt määratud
“Sotsioloogilisest aspektist on huvitav, et tavade juures võib rolli mängida etalon-käitumine: grupi liikmed jäljendavad liidri(te) käitumist.” Oluline roll on seejuures kriitikal ja hirmul kriitika ees. Näiteks võetud õigusnormi ehk legaalse käitumisjuhise vorm on esitatav järgmiselt: “on seaduseks, et on keelatud autoga punase fooritule alt läbi sõita”. Kehtivuse kriteeriumid: a) On välja kuulutatud seadus, milles on olemas viide nimetatud normile ja sanktsioon, b) on kästud, et seadused on täitmiseks, c) on kästud ja sanktsioneeritud, et õigusnormide täitmist valvavad ametnikud karistavad keelu rikkujaid, d) norm kehtib efektiivselt ehk funktsioneerib, kui seda üldiselt täidetakse, rikkujaid karistatakse ja üldsus kiidab seaduskuulekuse heaks, e) norm kehtib formaalselt, kui tingimused (a), (b) ja (c) on legitiimselt vormistatud ja kehtestatud; vorminõuded esinevad ühtlasi kas tavaõiguse normidena või seadusenormidena,
kujutletav asi-kõik see mille suhtes inimene võtab hinnangulise positisiooni. Kahjulik või kasulik. Iga inimese väärtussüsteem on üles ehitatud hierarhiliselt st osa väärtusi on tähtsamad kui teised. Seega inimesed on orienteeritud väärtustele. Väärtusorientatsiooni alusel toimub meie käitumine ja elutee kavandamine. Väärtused meie käitumise regulaatorid. Väärtused võimaldavad hinnata teiste tegusid Norm ja sanktsioon Ühiskonnas tunnustatud väärtuste alusel kujuneb välja normide ja sanktsioonide süsteem. Norm on reegel, mis määrab ära sobiliku käitumise. Sanktsioonide abil jõustatakse norm. Positiivne sanktsioon kutsub üles. Neg näitab eksimust ja võib kaasa tuua ka karistuse. Neid võib liigitada formaalseteks nt noomitus ja mitteformaalsed on pilkamine hukkamõistev sõna v märkus. Moraalinormide rikkumise korral reageerime samuti mitteformaalselt aga kasutame rangeimaid meetmeid
1 AVALIK- JA ERAÕIGUS Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patend...
Austria keisririik Habsburgid · Varauusajal Saksa keisririik kuulus Habsburgidele · Karl V-st (1519-1556) sai alguse Habsburgide dünastia Hispaania ja Austria haru · Keiser Karl VI ei olnud meessoost järeltulijat · 1713 kuulutati välja pragmaatiline sanktsioon, mis tunnistas pärimisõigust naisliinis · 1740 valitsema Karl VI tütar Maria Theresia Maria Theresia · Eluaastad 13.05.1717- 29.11.1780 · Valitsemisaeg 1740-1780 · Slaidid (video) Maria Theresia · Hea haridus võõrkeeltes, ajaloos, geograafias,muusikas · Kõlbluse eeskuju, vastandudes Prantsuse õukonnale · Rajas Kasinuskomissariaadi, mille ametnikud vangistasid prostituute Marie Antoinette · Maria Theresial 16 last
milles on ka ühiskond kokku leppinud nt. liiklus. 3. formaalne määratletus normid on kirja pandud. · Õigusnormi eritunnused, mis teevadki normist õigusnormi: 1. loomine riigi poolt 2. garanteerimine riigi poolt · ÕIGUSNORM ON PIDAMISNORM!!! · Igal õigusnormil on olemas oma loogiline struktuur. · Õigusnorm: hüpotees ja dispositsioon loogika; sanktsioon garanteerimise mehhanism. · Õigusnormi ettekirjutuslik ja loogiline struktuur ei lange kokku. · H+D (kui siis...) reguleerivad · H+S (kui...sanktsioon) kaitsvad · Õigus on ius scriptum. · Õigusel on oma loogika. · Õiguste ettekirjutuslik struktuur on teisiti üles ehitatud kui loogika. Õigusnormide strukuur TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID: 1. HÜPOTEES
Sanktsioon, lihtne õiguslik tagajärg: karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. § 34. Kaupade ja teenuste reklaami keelu rikkumine (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. Antud õigusnormis esineb alternatiivne faktiline kooseis : reklaami keeldu eirava reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Sellele tegevusele järgneb lihtne õiguslik tagajärg, sanktsioon: juriidilist isikut karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 12. Reklaami koopia säilitamise kohustus Reklaami avalikustaja on kohustatud säilitama reklaami koopiat vähemalt 20 päeva reklaami viimasest avalikustamisest arvates ja esitama reklaami koopia kontrollimiseks reklaamialase järelevalve teostajale tema esimesel nõudmisel. Eelpool toodud õigusnormis on lihtne faktiline koosseis: reklaami avalikustaja
terminid Õigusnormi struktuur Õigusnormi loogiline struktuur : Kui ( hüpotees) - siis(dispositsioon) - vastasel juhul ( sanktsioon) Hüpotees - eeldused, et miskit juhtuks ( nt : veeavarii) Dispositsioon - näitab, kuidas peab õigussubjekt käitua hüpoteesi tingimuste olemasolul ehk keelab või lubab miskit (nt : alkoholi jooves ei tohi sõidukit juhtida ) Täielik õigusnorm - on olemas hüpotees, dispositsioon või sanktsioon. ÕIGUSE RAKENDAMISE ETAPID 1) Õigusliku küsimuse esitamine (nt: Kas on relvaloa taotlemis alused täidetud ?) 2)Faktiliste asjaolude väljaselgitamine ( nt: millal, kus, kuidas ja mis juhtus ?) 3)Asjakohase õigusnormi valik ehk kohaldatava õiguse kindlakstegemine *Seaduse sätte tõlgendamine *seaduse lünkade(Analoogia) ja vastuolude ületamine(hilisem varsemast üle, kõrgem madalamast üle, erinorm on üle üldnormist) *määratlemata õigusmõiste rakendamine
vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 07.10.2014 Õigusnormi loogiline struktuur ja õigusnormiettekirjutuse struktuut Loogika: Hüpotees Dispositsioon Sanktsioon KUI-SIIS-VASTASEL JUHUL räägib meile õigusnormi loogilisest struktuurist. Sellist õiguslikku struktuuri valdavalt me ei leia õigusnormide ettekirjutustest. Ettekirjutus: A/Hüpotees; dispositsioon B/ Hüpotees; sanktsioon. Õigusnormide loogiline struktuur loob tervikpilti. Õigusnormi ettekirjutused sõltuvalt normi eesmärgist seda tervikpilti ei sisalda ja ei peagi sisaldama. Nii on õigusnormide ettekirjutus struktuur, siis on ta koos seisev osa kas hüpoteesi ja dispositsiooniga või hüpoteesi ja sanktsiooniga. I regulatiivsed normid II Õigustkaitsvad normid. Kui HÜPOTEES siis DISPOSITSIOON. Kui HÜPOTEES vastasel juhul SAKNKTSIOON.
21. Õigusnormi tunnused. Õigusnorm lähtub riigist. Täitmine tagatakse riigi sunniga. Üldkohustuslik käitumisreegel. Annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. Õigusnormi sisu võib lõhtuda erinevatest aspektidest (kultuur, sotsiaalne areng jm). Ühe õiguskorra keeled võivad erineda. 22. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. Hüpotees – millal reeglid kehtivad Dispositsioon – käitumise sisu Sanktsioon – karistus. Kui –hüpotees-, siis –disp.-, vastasel juhul –sanktsioon-. Siin peaks vist see pikk jutt neist eraldi ka olema? 23. Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus. Suhte järgi – valitus + KOV Reguleerimisobjekti järgi – mis valdkond Ajalise kehtivuse järgi Territoriaalse kehtivuse järgi Ettekirjutuse iseloomu järgi – imperatiivsed ja
H-D-S struktuur Hüpotees - sisaldab faktiliste asjaolude määrangu, mille ilmnemisel tuleb normiadressaatidel õigusnormi alusel tetaval viisil käituda, nim ka juriidilisteks faktidks. Dispositsioon asjaolud, mille puhul tuleb norm rakendamisele, tulenevalt käitumisreeglist. Viimase eksimisel järgneb õiguslik tagajärg (sanktsioon). Dispositsioon on haldusõigusnormi struktruuri keskne lüli, mis määrab ära käitumisreegli, mida norm ette kirjutab, keelab, lubab või soovitab. Sanktsioon näeb ette normiga kehtestatud käitumiseeskirja rikkumise eest teatud sunniabinõu, enamlevinud haldusõigusnormide sanktsiooniks on distsiplinaar- või haldusvastutuse vahendid. 3. Subjektiivne avalik õigus on, lähtudes isikust, subjektile õigusnormidega antud õigusvõime nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. Haldusõigussuhted haldusõigussuhte mõiste avamine eeldab selle sisu, tekkimise, lõppemise ja muutmise aluste, samuti subjektide käsitlemist
subjektile lubatud,keelatud või kohustatud käitumise 3.normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon) 8. Õigusnormi hüpotees on õigusnormi loogilise struktuuri järjestuselt esimene element, mis näitab õigusnormi kehtivuse tingimused. 9. Õigusnormi dispositsioon on õigusnormi loogilise struktuuri järjestuselt teine element, mis näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi 10. Õigusnormi sanktsioon on õigusnormi loogilise struktuuri järjestuselt kolmas element, mis näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. 11. Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel: 1.Subjekti järgi – eristatakse seaduse norme ja seadusjärgsete aktide norme. 2.Reguleerimisobjekti järgi – õigusnormid liigitatakse vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele. 3.Ajalise kehtivuse järgi –
määratletud reegel 6.Kuidas määratleda Õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumis-reegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sest õigusnorm on ülesehitatud tingimuslausetena. 7.Milline on õigusnormi loogiline strukutuur? Miks just selline? Hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Sellise loogilise struktuuri ja selle elementide erisuste tundmine võimaldab paremini mõista õigusnormide regulatiivset toimet ja selle erisusi sõltuvalt ühe või teise normi spetsiifikast. 8.Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut
1. Õigus-riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse idee jaguneb õigluseks (inimkoosluse põhiväärtus), õiguslik garanteeritus (usaldus õiguskorra vastu) ja eesmärgipärasus (suunatlus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. 2. Õiguse liigid avalik õigus (riigi õigus, rahvusvaheline õigus, finants õigus, teenistus õigus jne. Eraõigus (Tsiviilõigus-asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus ja Äriõigus) 3. Õigusharu-õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlike suhteid.(tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus) Õigusharu sees võivad reguleerimisobjekti erisustest lähtudes tekkida omakorda normirühmad, mis teataval määral võivad erineda teistest. Neid õigusnormide rühmi, mis on suhtel...
3. Õiguslik tagajärg 4. Õigusnormide liigitus (tooge näited põhiseadusest ja seadustest ning selgitage järgnevalt mõisteid) Õigusnormi loogiline struktuur: · kui (hüpotees) -siis (dispositsioon) -vastasel juhul (sanktsioon) Õigusnorm 1) hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused; 2) dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused; 3) sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Regulatiivsed normid- Vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Annavad suhetest osavõtjatele õigused ja kohustused. Võib nimetada ka õigust kehtestavateks normideks. Ei ole suunatud karistuse kohaldamisele. Esmane eesmärk on suhte loomine, mitte kaitsmine.
mis on tagatud riigi poolt ning suunatud kas rahvale üldiselt või teadud isikute ringile. 21. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Õigurnorm reguleerib inimese käitumist käsu või keeluga, mis jõuab adressaadini teadvuse kaudu. Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: · Hüpotees õigusnormide kehtivuse tingimus. · Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi. · Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul 22. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hypotees-----1.määratletud hyptees,suhteliselt mööratletud h,määratlemata h, 23. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse?lihtne d, kirjeldav d, 24. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?kriminaalõiguslikud s,
määrama: 1) tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile; 2) subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad); 3) normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsiooni). Vastavalt sellele eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi (osa): 1) hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused; 2) dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused; 3) sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Seega on õigusnorm üles ehitatud tingimuslausena: kui (hüpotees) siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon). Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Hüpoteesi tingimuste määratletuse
Õigusnorm on formaalselt määratud reegel, st õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigus allikas e fikseeritud õigusakt. Õigusnormi loogiline struktuur Õigurnorm reguleerib inimese käitumist käsu või keeluga, mis jõuab adressaadini teadvuse kaudu. Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: Hüpotees – õigusnormide kehtivuse tingimus. Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi. Sanktsioon – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul Selline käitumis reegel peab vastama 3 küsimusele: Ta peab näitama tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile Peab näitama õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad ehk subjektilt nõutav käitumine Peab näitama milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Seminaritöö Juhendajad Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2019 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Kolmandal töönädalal loetud õigustloov akt ning tingimused mille põhjal võib väita, et tegemist on objektiivsesse õigusesse kuuluva aktiga?.........................4 2. Kümnendana loetud õigusakt. Millisesse mandrieuroopalikku õiguskultuuri õigusvaldkonda loetud akt kuulub?....................................................................5 3. 13. töönädalal loetud õigusakt. Milline on loetud õigustloo...
tagajärjest. Faktiline koosseis on eluline(sed) asjaolu(d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Õigusteoorias nimetatakse faktilist koosseisu hüpoteesiks. Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Õigusteoorias liigitatakse õiguslik tagajärg dispositsiooniks ning sanktsiooniks. Dispositsioon on selline õiguslik tagajärg, kus isikud on kohustatud või õigustatud millekski. Sanktsioon on aga selline õiguslik tagajärg, kus nähakse ette võimalikud karistuse määrad ja vahendid, kui isikud ei käitu õigusnormile vastavalt. Faktiline koosseis võib olla: 1) lihtne- esineb üks eluline asjaolu; 2) keeruline- üheaegselt esineb mitu elulist asjaolu korraga; 3) alternatiivne- esineb mitu erinevat elulist asjaolu, kuid õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühest. Õiguslik tagajärg võib samuti olla: 1) lihtne- tagajärg näeb ette ühe võimaliku või
omanikul on hääleõigus. Hääletada saab ka posti teel net kiri peab olema kohal enne üldkoosolekut. Kui hääled on pooleks, loeb juhatuse esimehe hääl. Aktsionärid võivad kokku leppida, kuidas nad hääletavad. 1.5 Leppetrahv Aktsionäride vahelisel lepingul on seltsingu sätted kokkulepe, kes kui palju panustab. Aktsionäride vaheline leping või seltsinguleping ei muutu kunagi töötavaks, kui sellel puudub leppetrahv. Kui sanktsiooni pole lepingus, siis on see kehtetu. Sanktsioon sunnib lepingut täitma. See peab olema nii suur, et aktsionär mõtleb enne kümme korda, kui hääletab vastupidiselt. Aktsionäridevahelisel lepingul vorminõue puudub. 1.6 Juhatus ja nõukogu Piiratud teovõimega isik ei saa olla juhatuse liige. Nõukogu valib alati esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Aastas peab käima vähemalt 4 korda koos. Nõukogu võib anda mingi osa juhatuse pädevusse. Paljud asjad on nõukogu mitte üldkoosoleku pädevuses, sest see on kiirem
*väärtused, tähtsus väärtuseks on ükskõik milline asi, materiaalne või ideaalne, institutsioon, tegelik või kujuteldav asi, kõik see mille suhtes me võtame hinnangulise positsiooni. Väärtused määravad ära inimese käitumise. Igal inimesl on oma väärtuste süsteem, mis on järjestatud hinnanguliselt. *normid ja sanktsioonid norm on reegel mis määrab ära sobiliku käitumise. Normid kujunevad välja väärtuste alusel. Sanktsioonide abil jõustatakse norme. Positiivne sanktsioon kutsub kordama. Negatiivne näitab eksimust. *rituaalid- rituaalid on meetodid, mille abil inimene kohaneb inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega (nt matused). *siirderituaal- on avalik tseremoonia, millega tähistatakse inimese positsioonide muutumist ühiskonnas (nt lõpupidu, leerid). *sotsialiseerumine on elukestev õppimise protsess, mille jooksul inimene omandab kultuuri ja õpib tundma iseennast ehk oma sotsiaalset mina (kes ma olen, milline?)
kultuurinormid õigusnormid süstematiseeritud lähtuvad riigilt tagatakse riikliku sunniga ÕIGUSNORMI STRUKTUUR kui X siis Y HÜPOTEES Abstraktsed faktilised asjaolud - elulised asjaolud, mille esinemisel tuleb normi rakendada DISPOSITSIOON Õiguslik tagajärg, mis seisneb lubatud või keelatud käitumises. Sanktsioon Õigusnormid a) täielikud a) regulatiivse õigusnormid d b) mittetäielik b) konstitutiiv ud sed õigusnormid seletavad viitavad kitsendavad ÕIGUSE ALLIKAS õiguse allikas - õigusnormi väljendamise viis õiguse allikaks on õiguse üldaktid Eestis on kõige tähtsam õiguse allikas seadus. õigusakt – dokument, mille vahendusel riigiorganid
·Süütegude liigid: ·1. Töökohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine ·2. Usalduse kaotus tööandja poolt ·3. Vääritu tegu töötaja poolt ·Karistused: ·Noomitus, ·Rahatrahv ·Töölt kõrvaldamine ·Töölepingu lõpetamine tsiviilsanktsioon ·Mõjutusvahend, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest : ·üleastumine võib seisneda lepingu rikkumises või lepinguvälises suhtes kahju tekitamisena. ·Lepingu rikkumisel sanktsioon vastavalt lepingule. ·Lepinguvälises suhtes peab hüvitama kahju sellele poolele, kellele kahju tekitati. õigussüsteem ·Ühiskondlikke suhteid reguleerivate õigusnormide teatud kvalitatiivselt määratletud ühtsus. ·Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. ·Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. õigusharu ·Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist
tegelik või kujuteldav, kõik see, mille suhtes inimene võtab hinnangulise seisukoha, mille kohta arvatakse, et see on oluline, etendab elulist rolli, ning selle saavutamine, selle poole püüdlemine või selle tõrjumine on vajalik indiviidile või tervele grupile, ühiskonnale. Väärtused on enamuse poolt heaks kiidetud ja omaks võetud arusaamad sellest, mis on hea ja halb, lubatud ja keelatud, ilus ja inetu, kasulik ja kahjulik. Mis on norm ja sanktsioon? Norm on reegel, mis määrab ära sobiliku käitumise.Sanktsioon on tasustamis- või karistamisvahend, millega stimuleeritakse inimesi täitma sotsiaalseid norme. Sanktsioon on käitumisnormi järgimise reguleerimise viis. Mille poolest erinevad formaalsed ja mitteformaalsed normid? FORMAALSED NORMID Normi allikas MITTEFORMAALSED NORMID
Õigusnorm Reguleerimine: Individuaalne või Normatiivne Sots normide liigid: Moraali-, korporatiivsed-, tava-, religioossed ja välise kultuuri normid Õigusnormi tunnused: lähtub riigist, täitmine tagatakse riigi sunniga, üldkohustuslik käitumisreegel, annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused, formaalselt määratletud reegel Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon Hüpotees 1 Hüpotees 2 Hüpotees 3 Määratluse astme järgi Konkreetsuse astme järgi Õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi määratletud kasuistlik lihtne hüpotees
kinnistamises; 4) sotsialiseeriv- sotsialiseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud isiku integreerimises vastavasse sotsiaalsesse gruppi või kihti. Liigid on: 1) tavanormid; 2) moraalinormid; 3) korporatiivsed normid; 4) õigusnormid. 21. Õigusnormi tunnused. Liigitunnused ja spetsiifilised tunnused. 22. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused ja sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 23. Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus. nõudeõigus, privileeg, pädevus, immuniteet; kohustus, õigusetus, allumiskohustus, pädevusetus. Kehtivus on aja
Faktiline koosseis (=hüpotees) on eluline asjaolu (juriidiline fakt) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud. (nt Kui.....või vastasel korral juhtub nii) Õigusnormi loogiline struktuur koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees näitab ära normi kohaldatavuse tingimised, dispositsioon (lubava, kohustava või keelava) käitumiseeskirja normi kohaldumisel ja sanktsioon õigusliku sunni, millega normi järgimine on tagatud. Tinglikult väljendub õigusnormi loogiline struktuur järgnevas: kui (H) ... , siis (D)....., vastasel juhul (S)..... Õigusnormi struktuur on teatud mudel ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise vahelise seose esitamiseks. Juriidiline fakt on eluline asjaolu, mis on üldistatud kujul seotud õigusnormiga. Mitte kõik elulised
piirasid ainult kohtuasutused parlamendid. Eriti tähtsaks pidas ennast Pariisi parlament, mis pidi kuninga antud seadusaktid registreerima. Maksukoormust suurendasid kuninga ettevõetud röövsõjad. Algul olid need suunatud eelkõige Itaaliale. Kuningas ja kirik Paavsti- ja kuningavõimu vahel olid teised suhted kui mujal. Rahvuslikult oli loodud gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, aga oli tegelikult üsnagi iseseisev. 1438. aastal väljakuulutatud pragmaatiline sanktsioon võttis paavstilt õiguse Prantsusmaa piiskoppe ametisse määrata. Francois I sõlmis aga paastiga kokkuleppe, mille tulemusena nimetas kuningas inimesed kõrgematele kiriklikele ametikohtadele ja paavst kinnitas nad ametisse. Kuigi ei olnud vastuolusid kuninga ja paavstivõimu vahel, siis tekkisid siiski poliitilised ja sotsiaalsed pinged. Protestantism levis eriti linnakodanluse ja käsitööliste seas. Talupojad jäid aga usuvõistlustest kõrvale.
*meta,makro,meso,mikro? Milliseid funktsioone täidab sotsioloogia.*kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest Mida tähendab sotsiaalne käitumine. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Mis on sotsiaalne suhe? Milliseid sotsiaalse suhte komponente tunnete (neli)? Mis on sotsiaalne struktuur? Mis on sotsiaalne süsteem? Mida tähendab väärtus? Mis on norm ja sanktsioon? Mille poolest erinevad formaalsed normid mitteformaalsetest? Mis on sotsiaalne staatus ja roll? Mis tähendab sotsiaalne grupp? Mida tähendab institutsioon? Mida tähendab organisatsioon? Mida tähendab kogukond? Millised neli komponenti iseloomustavad antiikaja eelsotsioloogiat.*sotsialiseerumine, polis, klass, ideaalne riik? Kuidas näeb välja Platoni kirjutatud utoopia.*kõlblus,lugemine,muusika,religioon,keha*iseloom,vaim*filosoofia*praktiline tegevus
1. hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused õigustatud subjekt, kohustatud subjektideks on kõik 2. dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti teised isikud (omanik omandiõiguslikes suhetes) õigused ja kohustused Õigussuhte funktsiooni järgi eristatakse: 3. sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida o Regulatiivsed õigussuhted tekitavad subjektidele õigusi ja rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega, õiguse tingimuste olemasolul. realiseerimisega. Sellised on eraõiguslikud (tsiviil-, perekonna-, Hüpotees: 1
õiguslausetena. Õigusnormid ei ole vaid olemisnormid, vaid pidamisnormid. Õigusel kui reeglil on õiguses lausevorm – õiguslause, mis on pidamislause Need ei ole õiged või väärad, need on kas kehtivad või mitte. Reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna. Hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Õigusnorm on üles ehitatud: kui (hüpotees) – siis (dispositsioon) – vastasel juhul (sanktsioon) . Õigusnorm lubab midagi teha; kirjutab midagi ette, tagab või jätab ilma. Õigusnormid on õiguslausetena formuleeritud käitumiseeskirjad. Õigusnormid pole tõesed ega väärad, need kas kehtivad või mitte
esemeks on haldusõigussuhe (Haldusõigussuhtes eksisteerib haldusõigus norm ja tal on abstraktne sisu). Haldusõigusnormi struktuur: (mõtteline jaotus) (elemendid) 1) hüpotees - sisaldab juriidilisi fakte/elulisi asjaolusid. Võib olla absoluutselt või ka suhteliselt määratletud (esineb mitmekesisus) 2) dispositsioon - määrab ära käitumisreeglid, mida norm keelab, käsib, lubab või soovitab 3) sanktsioon - abinõu käitumiseeskirja rikkumise korral Haldusõigusnormi realiseerimine: 1) normist kinnipidamise teel 2) normi kasutamise teel (subsumeerimine - rakendamise keeruline sõna) Subjektiivne avalik õigus ja haldusõiguslik suhe - nõuda temale kuuluvate õiguste järgimist kõigilt teistelt isikutelt Haldusõiguse allikad-distsipliin, millele rajaneb instituut 1) EV põhiseadus 2) seadused 3) määrused, käskkirjad jne (kuigi neid vähe) postuleerima ‹42›
2. Alternatiivne kui on T-1 või T-2 või T-n, peab olema R. Saabuvad õiguslikud tagajärjed võivad olla lihtsad, keerulised või alternatiivsed. Lihtne näeb ette ühe võimaliku või vajaliku tagajärje. Keeruline näeb mitu võimalikku või vajalikku tagajärge. Alternatiivne näeb ette ühe võimaliku/vajaliku tagajärje mitmest. Eluliste asjaolude kirjeldus on hüpotees (H) ning juriidiliste faktidele järgnev õiguslik tagajärg on dispositsioon (D) või sanktsioon (S). Hüpoteesis kirjeldatakse, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Dispositsioon näitab, milline peab olema käitumine, kui inimene on sattunud teatud situatsiooni. Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendite kasutamise. Ilma hüpoteesita pole õigusnormi. Siis puudub tal praktiline tähendus. Õiguslik tagajärg võib tulla kas õiguspäraselt käitudes või õigusnormi rikkudes. Vastavalt leiame õigusliku tagajärje dispositsioonist ning sanktsioonist.
Ajatempel - tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mis tõendab dok olemasolu kindlal ajahetkel. Andmed - isikuandmed «Isikuandmete kaitse seaduse» tähenduses või muud andmed, mida töödeldakse andmekogus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku ülesannete täitmiseks. Andmed- inimesele/masinale arusaadaval kujul formaliseeritud (erilisel viisil vormindatud) info esitlusviis, mida saab kasutada suhtluseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötluseks. Andmekogu - riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikõigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Andmesubjekt - isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Arhiiv - asutuse või isiku dok ter...
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi. sanktsioon- näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii r...
eelnõu tagasilükkamise. Õigusnorm – on üldise iseloomuga ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees on eeldus(ed) või tingimus, mille esinemisel on see norm kohaldatav. Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või tegevusetus, mis tunnistatakse õigusrikkumiseks. Karistusliku õigusnormi element on sanktsioon st seaduses ettenähtud karistus dispositsioonis toodud teo eest. Õigusakt – on pädeva institutsiooni (organi) või ametiisiku poolt tema pädevuse piires ja kehtestatud korras vastuvõetud otsus, mis tekitab, muudab või lõpetab õigusi ja kohustusi. Seega on õigustloov. Järeldused: 1. õigusakti saab välja anda üksnes pädev institutsioon ja ainult pädevuse piires. Pädevus tuleneb põhiseadusest või selle alusel vastu võetud seadusest (näit. Riigikogu pädevus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
