SISSEJUHATUS Hellenismi perioodil püüdsid kreeklased mõnigi kord sõeluda paljude maailma vaatamisväärsuste seast välja kõige kaunimaid, suurejoonelisemaid ja imetlusväärseimaid. Arvati, et nagu tähtsamad planeete taevas, peaks neidki olema seitse. Nii koostati mitmeid nimekirju nn seitsmest maailmaimest. Nii mõnigi kord nimetati neis erinevaid vaatamisväärsusi. Kõige sagedamini loeti maailmaimede hulka aga järgnevaid ehitisi ja kunstiteoseid: Egiptuse suured püramiidid, Baabüloni rippuvad aiad, Halikarnassose mausoleum, Aleksandria tuletorn, Jumalanna Artemise tempel, Zeusi kuju Olümpias ja päikesejumal Heliose kuju. Seitse maailmaimet (täpsemalt vanaaja seitse maailmaimet) olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Mus...
Katoliiklus ja reformatsioon Eesti vaimuelu arendajad või takistajad keskajal? Ristiusustamine algas Eestis 13. sajandil. 10.-11. sajandil võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. Kristlus ise jagunes 1054. aastal lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks, mis komplitseeris Eesti seisundit veelgi. Luterlus hakkas levima 1520. aastatest. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus. Reformatsioon oli usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lut...
Estonian Business School ANALYSIS OF A PRESENTATION Home assignment Tallinn 2015 For the home assignment we had to choose one presentation from Ted.com. I chose about a 4 minute presentation by Nilofer Merchant on the following topic: “Got a meeting? Take a walk”. The main reason for choosing this presentation was that I had read Steve Jobs's biographical book and there he talked how he liked to go for a walk when having a meeting and therefore, I thought it would be a good idea to get to know a bit more about something that I already know about. Also, I think that in the future, it pays off to know some easy tricks about how to make your meetings more interesting, more memorable and more healthier. Last thing mentioned in the previous paragraph is nowadays in my opinion, one of the hottest topics and we can see it in the headlines on a daily basis. I am quite sure that people under...
Maja trepp mis viib tuppa on sissejuhatus. Terve maja on teema arendus ning viimaseks on katus mis võtab sinu jutu kokku ning selleks on kokkuvõte. Esiteks kõige raskem on valida teemat. Vali selline teema mis on sulle kõige lähedasem, kuid ära vali sellist teemat nagu ,, Mina ja ühiskond", ,,Mina ja minu pere" need on tavaliselt kõige raskemad kirjandi teemad. Järgmiseks kui sul on teema valitud siis püstita probleem. Probleemid tuleb püstitada ALATI sissejuhatuses. Ükski kirjand ei tohiks olla ilma probleemita. Kolmandaks on sissejuhatus. Kirjandit alustatakse teemast natuke kaugemalt. Nt. Kõik maailma loomad... ja siis lähed täpsemaks, kuid pea meeles kõige täpsemaks lähed sa alles teema arenduses. Neljandaks oleks teema arendus, milles sa arutled NEID PROBLEEME mis sa püstitasid sissejuhatuses. Kui probleemideks olid nt. küsimused siis teema arenduses peavad alati olema nende küsimuste vastused.
- päevateemaline põige - tuuakse teema või probleemiga seostuv päevakohane näide. - ajalooline ülevaade - alustatakse nähtuse või probleemi juurtest, antakse ajalooline ülevaade. - kohe asja juurde - alustatakse teema arendusega. 2. Lõpetus Eesmärgid: - tuua esile teksti tuum, põhiidee; Mida sa öelda tahtsid? - esitada hinnang; - teravndada tähelepanu millegi/kellegi suhtes; - võtta kirjutatu kokku; Lõpetus ja sissejuhatus võiksid kokku langeda. nt. küsimus sissejuhatuses saab vastuse lõpetuses, sissejuhatuses alustatud lugu saab lõpplahenduse või järelduse lõpetuses. Tüübid: - huvilugu - arendatakse sissejuhatuses arendatud lugu lõpuni, korratakse seda teisest vaatepunktist. - kokkuvõte - tuuakse oluline lühidalt kokku. Teiste sõnadega lõikude mõtete ümbersõnastamine. - hinnang - esitatakse autori põhjendatud arvamust; miks nii arvad, mõistad hukka või kiidad heaks?
Sissejuhatus e uurimistöö rakenduslik osa koostamine. Sissejuhatuses ehk töö rakenduslikus osas peaksid sisalduma järgmised aspektid: 1. teema valiku ja selle aktuaalsuse põhjendus (lühike olukorra kirjeldus käsitletavas valdkonnas) 2. probleem e vastuolu, mida töös käsitletakse ning millele püütakse leida lahendust (kui on teaduslik või probleemkäsitlusega uurimistöö) 3. eesmärk (milleni autor soovib oma uurimistöös jõuda) 4. püstitatud eesmärgi saavutamiseks täita tulevad ülesanded (milles tuleks selgus
Ainult pealkiri võib olla kirjutatud kirjasuurusega 14. Paksu ja kaldkirja võib kasutada ainult pealkirjade, alapealkirjade väljatoomiseks. Esse peab olema jaotatud lõikuteks(vähemalt3). 1.Lõik- sissejuhatus(introduction): Siin räägi teemast üldiselt ning kui tarvis püstitad küsimuse. Sissejuhatuse pikkuseks on 4-5 lauset. Et eristada lõike jätan nende vahele tühja rea. Või alustan uut lõiku peale 5 tühikut. 2.Lõik- teema arendus- siin arendan pealkirjas ja sissejuhatuses mainitud teemat edasi, avaldan oma arvamust ja pähjendan seda. Kui pean vajalikuks, võin tuua ka mõne konkreetse näite. 3.Lõik- kokkuvõte(summary): Siin võtan teises lõigus käsitletu lühitalt kokku ning kui püstitasin sissejuhatuses küsimuse, siis vastan sellele. Kokkuvõte on ka hea koht väljendamaks oma veendumusi ja põhimõtteid.
Retsensioon Ahto Altoja referaadile ,,Päike" Ahto uurimistöö koosneb sissejuhatusest, kahest suuremast peatükist ja nende alapeatükkidest, kokkuvõttest, kasutatud kirjanduse loetelust ja lisadest. Töö pikkus on nõuetekohane. Sisukorrast on puudu punktiirid numbrite ees, muidu on äärtest korrektselt joondatud ja sisukord loogilises järjekorras. Referaadil sisukorda ei nummerdata. Sissejuhatuses on püstitatud hüpoteesid, mille paikapidavuse kohta on kokkuvõttes tehtud järeldused. Sissejuhatuses on üks kirjaviga: esimeses lauses on kirjas, et see referaat ''on põhineb'' Päikesele. Esimeses peatükis ''Päike ja tema omadused'' on tabel ja see on hästi arusaadav. Tekstis on liiga palju arve ja seda on raske lugeda. Päikese omadustest oleks võinud pikemalt ja lihtsamini kirjutada. Teises peatükis on teksti piisavalt ja on üheselt arusaadav.
!!) Sissejuhatus Sissejuhatuse pikkuseks peaks olema u 5 lauset, millest viimane lause peaks olema probleemlause. Sissejuhatus peaks liikuma üldiselt üksikule. Seega tuleks algul tutvustada, miks antud teema on valitud, miks on see kirjutajale oluline. Alustada võib aga ka hoopis mõne mõiste selgitusest. Lõpuks tuleb sõnastada konkreetne probleem, mille üle hakatakse arutlema. NB! · Sissejuhatus ei tohi muutuda arutluseks! · Sissejuhatuses ei tohiks veel olla ühtki konkreetset näidet. · Mingil juhul ei tohi sissejuhatuses probleemi vastust ära öelda. · Küll tohib aga sissejuhatuses kasutada mõnd tabavat tsitaati. · Sissejuhatus ei tohi muutuda heietuseks millest ma küll kirjutan! Kokkuvõte · Arukas on kohe pärast probleemi väljamõtlemist ja sissejuhatuse kirjutamist kirjutada valmis ka kokkuvõtte esialgne variant. See annab garantii, et kui kirjutamise käigus
Töö ülesehitus on loogiline ja annab hea ülevaate praktikast. Autori teema valik on väga hästi põhjendatud, kuid ei sisaldada empiirilist informatsiooni. Diplomitöö teema on praegu väga aktuaalne, kuna käsitletu on hüdrograafias vajalik ja lahutamatu osa. Töö eesmärk on anda teistele üliõpilastele ülevaate mõõdistamistöödest. Uurimisprojekt on piiritletud Raahe sadama näitel pealkirjas, kuid sissejuhatuses pole seda mainitud. Lisaks, on puudu töö ülesehituse selgitus ja pole ära märgitud olulisemaid lähtematerjale ja allikaid sissejuhatuses Ainukene infoallikas, mida mainitakse sissejuhatuses on Royal Boskalis Westminister. Töö puhul on kasutatud kvalitatiivset andmekogumismeetodit, mille käigus on uurija ja teiste kogemusi üldistatud, sündmusi ja situatsioone selgitatud. Uurimistöös on kasutatud puhtteoreetilist meetodit
Jaguneb kolmeks alaosaks, mis suunavad lugeja ldiselt konkreetsele: (a) Alustatakse probleemi laiema tausta kirjeldusega. (b) Seejrel tutvustatakse konkreetset kitsamat seni lahendamata vi vaieldavat probleemi/probleeme antud vallas, mis kesoleva uurimustga on otseselt seotud. (c) Lpuks eldakse lhidalt ja vimalikult konkreetselt, mida kavatseti antud uurimist kigus nende probleemide selgitamiseks ra teha: pstitatakse uurimist eesmrk(id) ja thpotees(id). Sissejuhatuses pstitatud eesmrgid/ksimused/hpoteesid tpsustavad pealkirjas esitatud probleemi. Kik sissejuhatuses toodud vited peavad olema varustatud viidetega kirjandusallikaile, kust vited prinevad vi mille alusel need tehtud on. Probleemi teoreetiline taust Mnikord koosneb uurimist nii levaateosast kui ka uurimuslikust osast. Sellisel juhul antakse siin phjalikum levaade uuritava probleemi senise uurituse seisust. Vajadusel jaotatakse see omakorda alapeatkkideks.
Tulemuste rakendavusele osutamine 2 rakendusvõimaluste põhjal tehtavad järeldused puuduvad. Pole välja toodud, mida antud andmetega edasi saaks uurida või teha. Uurimistöö vastavus mahule 5 uurimistöö vormiline math on sisuliselt põhjendatud ja heas kooskõlas nõuetega. Uurimistöö keelekasutus 4 töö on keelekasutuselt ja stiililt ühtne ning vastab teadusteksti nõuetele. Õigekirjutus on enamasti nõuete kohane. Sissejuhatuses on kasutatud sõna koolijüts, mis pole kohane ametlikule tekstile. Vastavus vormistusnõuetele 4 töö vastab vormistusnõuetele, on üksikuid tähevigu. Sissejuhatuses on koolijütsi asemel kirjutatud koolijuts ja leheküljel 11 on esimese ja teise lõigu vahe liiga pikk. Vastavus viitamisnõuetele 2 Viitamisnõuetest ei ole kinni peetud. Viitamine puudub 6 lk ning on puudulik 7 ja 8 lk. Kasutatud kirjandus pole tähestikulises järjekorras.
Referaat Juhendaja: Kutse Nimi Tallinn Aasta Nädis2: PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Õpilase ees- ja perekonnanimi Klass TÖÖ PEALKIRI Referaat Tallinn Aasta 2. Sissejuhatus Sissejuhatuse maht ei tohiks ületada 1/10 töö põhiosa mahust. Sissejuhatuses märgitakse: teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus; töö eesmärk ja ülesanded; valdkond ja uurimisobjekt; meetodid (teed ja viisid, mida kasutatakse materjali kogumiseks ja läbitöötamiseks); lähtematerjalid ja allikad. Sissejuhatuses ei tooda ära tööga saadud tulemusi ja järeldusi. 3. Töö põhiosa Töö põhiosa annab vastused sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele ja ülesannetele. Töö
· meetodid (teed ja viisid, mida kasutatakse materjali kogumiseks, läbitöötamiseks ja hüpoteesi tõestamiseks). Sissejuhatus (nagu ka kokkuvõte) on töö ,,visiitkaardiks"- nende põhjal kujuneb sageli arvamus tööst. Seega peab nende formuleering olema konkreetne ning üheselt arusaadav. Sisejuhatuses võiks mainida ka , milliseid lähtematerjale ja andmeid on töös kasutatud. Sissejuhatuses ei tooda välja tööga saadud tulemusi ja järeldusi. Sissejuhatus ei tohi täita töö peatüki ülesandeid ja seda ei kuhjata üle arvudega. Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö sisulise osa (põhiosa) mahust, piirdudes enamasti kahe- kolme leheküljega. Töö põhiosa: Ehk sisuline osa koosneb peatükkidest, alapeatükkidest ning jagudest, mille pealkirjade lõppu punkte panna.
andmed lehe 2/3 kõrguselt (16cm) vaata Näidis1. b) Tiitelleht juhendajata lehekülje keskosa algab ½ lehe kõrguselt (12cm) vaata Näidis2. Nädis1: PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Õpilase ees- ja perekonnanimi Klass TÖÖ PEALKIRI Referaat Juhendaja: Kutse Nimi Tallinn Aasta Nädis2: PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Õpilase ees- ja perekonnanimi Klass TÖÖ PEALKIRI Referaat Tallinn Aasta 2. Sissejuhatus Sissejuhatuse maht ei tohiks ületada 1/10 töö põhiosa mahust. Sissejuhatuses märgitakse: teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus; töö eesmärk ja ülesanded; valdkond ja uurimisobjekt; meetodid (teed ja viisid, mida kasutatakse materjali kogumiseks ja läbitöötamiseks); lähtematerjalid ja allikad. Sissejuhatuses ei tooda ära tööga saadud tulemusi ja järeldusi. 3. Töö põhiosa Töö põhiosa annab vastused sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele ja ülesannetele. Töö põhiosa peatükid peavad olema sisulis-loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama
Referaat Juhendaja: Kutse Nimi Tallinn Aasta Nädis2: PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Õpilase ees- ja perekonnanimi Klass TÖÖ PEALKIRI Referaat Tallinn Aasta 2. Sissejuhatus Sissejuhatuse maht ei tohiks ületada 1/10 töö põhiosa mahust. Sissejuhatuses märgitakse: teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus; töö eesmärk ja ülesanded; valdkond ja uurimisobjekt; meetodid (teed ja viisid, mida kasutatakse materjali kogumiseks ja läbitöötamiseks); lähtematerjalid ja allikad. Sissejuhatuses ei tooda ära tööga saadud tulemusi ja järeldusi. 3. Töö põhiosa Töö põhiosa annab vastused sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele ja ülesannetele. Töö
SISSEJUHATUS Sissejuhatus on üldjuhul igal tekstil. Sissejuhatuseta tekst on suhteliselt erandlik. Sissejuhatus on alustus, mis viib meid probleemi juurde. Seda võib nim. Ka suunavaks algus tekstiks. Millised on sissejuhatuse eesmärgid? 1. Elustada lugeja mälus teadmisi ja hoiakuid, mis tal antud teema kohta on. 2. Püstitada teksti põhieesmärk. 3. Juhata lugeja teemasse 4. Luua lugejaga usalduslik suhe ning sobiv meeleolu. Sissejuhatuses tuleks alustada rahulikult ja tasakaalukalt, ei ole hea alustada sissejuhatust kriitiliselt. 5. Ülesehituselt võib sissejuhatuse jagada järgmiselt: Mõiste avamine ,,Uudishimu inimloomuse omadus"; Huvilugu esitatakse teemaga seonduv juhtum, millest võib autor olla osaline; Sisujuht annab ülevaate tekstiteemast, osadest ja eesmärkidest; Kirjutada tsitaadina, keel kui ühendaja ja eraldaja; Ajalooline ülevaadet alustatakse nähtuse või probleemi juurest;
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Anna-Margarita Nukk PS-2-E-P-tal PERSONALI VÄRBAMINE JA VALIK Ainetöö Juhendaja: Helina Vigla Tallinn 2010 Personali värbamine ja valik SISSEJUHATUS Kõik puutuvad erinevate organisatsioonidega oma igapäeva elus kokku. Organisatsioon omakorda sõltub seal töötavatest inimestest, kuna personal tegutseb ühiste eesmärkide nimel. Töötajad on need, kes moodustavad mingi organisatsiooni ehk ettevõtte, sellepärast ongi inimeste palkamine teatud asutusse väga oluline protsess. Viimasel ajal on suurt tähelepanu pööratud organisatsiooni töötajate otsimisele. Kuna õige personali värbamine ja valik aitab kokku hoida rahalisis kulutusi, siis peab iga asutuse juhtkond sellest teadlik olema. Seda eriti ...
teemavaliku põhjendamine; b) Töö eesmärgi piiritlemine: mida soovid tõestada, käsitleda, millistele probleemidele otsitakse lahendusi, millistele küsimustele otsitakse vastuseid, mis on selles valdkonnas tehtud; c) Töö ülesehituse selgitamine (Näiteks: Töö koosneb näiteks 4 peatükist, esimene peatükk kirjeldab tervislikku toitumist, teine peatükk kirjeldab ... jne); d) kasutatavate andmete ja meetodite tutvustus. Sissejuhatuses ei lahendata probleemi, ei vastata küsimustele, ei tehta järeldusi. Osaliselt on sul punktid täidetud, kuid kui oled kõik need punktid välja toonud, siis on sul ka sissejuhatus pikem. Kindlasti ei tohi olla sissejuhatuses, et teema valisin kuna oli kiire. Kirjuta näiteks, et soovisid teha aiatooli kuna kodus oli sellist vaja, soovisid õppida aiatooli tegema, oled huvitatud mööbli valmistamisest, sind huvitas, mis vahendeid peaksid kasutama ja kui teinekord ise soovid mööblit
selgitada või saavutada. Eesmärk peaks olema lihtne ja arusaadav. Uurimistöö teema peaks olema konkreetselt sõnastatud. 2.2. Uurimistöö ülesehitus 2.2.1. Töö kava Koosneb kavandatavatest peatükkidest ja nende alajaotustest. Reeglina töö käigus esialgne skeem muutub, kuid see etapp on oluline uurimistöö loogilisele ülesehitusele. Koostaja peaks esitama juhendajale esialgse kava, et vältida asjatut tööd. 2.2.2. Sissejuhatus Sissejuhatuses (umbes 1/10 töö mahust) peab töö autor põhjendama teema valikut aktuaalsuse ja uudsuse seisukohast lähtuvalt ning püstitama uurimistöö eesmärgi. Sissejuhatuses tuleb fikseerida uuritav probleem, selle oletatav lahendus ehk hüpotees, ülesanded hüpoteesi saavutamiseks ning uurimistöö meetodid. Sissejuhatuses antakse lühiülevaade töö ülesehitusest. 2.2.3. Sisuline osa Töö sisuline osa sisaldab tavapäraselt kolm kuni viis peatükki.
Viimase lahtimõtestamine avab teksti peamõtte. 3. Pealkirjad, milles teema või probleem on esitatud üldsõnaliselt („Aeg ja inimene”). Autor peab leidma probleemi ja sellele lahenduse. SISSEJUHATUS (kuni 1/5 tööst) juhib selle teema juurde, mis järgnevas kirjandis arutluse all on. Sissejuhatuses * võid põhjendada, miks sa just selle teema valisid, * võid rõhutada teema tähtsust, * võid mainida enda seotust selle teemaga, * võid valitud teema ükskõik mil muul viisil sisse juhatada.
miks peaks Eesti erinema teistest?") 2. Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail (,,Oleme muutuste kiirteel"). Viimase lahtimõtestamine avab teksti peamõtte. 3. Pealkirjad, milles teema või probleem on esitatud üldsõnaliselt (,,Aeg ja inimene"). Autor peab leidma probleemi ja sellele lahenduse. SISSEJUHATUS (kuni 1/5 tööst) juhib selle teema juurde, mis järgnevas kirjandis arutluse all on. Sissejuhatuses * võid põhjendada, miks sa just selle teema valisid, * võid rõhutada teema tähtsust, * võid mainida enda seotust selle teemaga, * võid valitud teema ükskõik mil muul viisil sisse juhatada. PÕHIOSA on tähtsaim osa, kus hakkad valitud teemal pikemalt arutlema, esitama nn tõestusmaterjali, kasutades järgnevat: ALUSTEKST * omaenda mõtted, arvamused, seisukohad, * tunnis arutatu, raamatutest loetu, * teadaolevad faktid, * teiste, autoriteetide arvamused, * igalt poolt mujalt kuuldu,
o Vldi ksimust, millele on vga kerge heselt vastata. o Vldi ksimust, mis eeldab vastuseks loendamist, kirjeldamist. o Hea probleemipstitus nuab vrdlemist, analsi, seostamist, phjendamist. o J teema raamidesse. Sissejuhatus (sltuvalt teemast) viks sisaldada isiklikku hoiakut/suhtumist teemasse, probleemi esiletoomist (vajadusel misteid seletades), tausta lhikirjeldust ja ajastu mratlust (teema tuleb siduda taustsndmuste ja ajaperioodiga). Pea meeles, et sissejuhatuses ei tohi esitada vastuseid teemas (pealkirjas) pstitatud ksimusele/probleemile! ra pa kirjutada liiga pikka ja detailset sissejuhatust, t phiosa peab moodustama teema-arendus. 5. Teemaarendus Umbes kolm tekstiliku pikk (taandread!) Pane kirja nii poolt- kui ka vastuargumendid ja too mlema kohta niteid. Ligu lesehitus: Seisukoht vi argument Nited Isiklik arvamus vi jreldus Kik seisukohad peavad olema phjendatud ja sobivate nidete vi faktidega kinnitatud
rahvusvahelise majanduse ja ärikorralduse õppiv üliõpilane Kaarel Kosk. Lõputöö eesmärgiks autor seadis, kui oluliseks peavad tarbijad nutitelefoni valikul ostuotsuse langetamisel seadme erinevaid füüsilisi parameetreid ja milliseid toiminguid kõige enam nutitelefoniga igapäevaselt teostatakse. Üliõpilase töö omab praktilist väärtust ja on kindlasti osaliselt kasutatav õppematerjalina. Autori teema valik on väga hästi selgitatud sissejuhatuses. Teema on teoreetiline, seega annab probleemide selgitamist, võrdlemist või edasiarendamist. Pole kahtlust, et nutitelefoni valik tänapäeval on väga aktuaalne ja praktiline teema, kuna nutitelefon on saanud lühikese ajaga enim müüdud personaalne olmeelektroonika seade. Teema on hästi piiretletud, kuigi edaspidi tuleb välja, et autor läheb piiride välja ja käsitleb ka kasutusharjumused nutitelefoni igapäevakasutuses, mis ostmisega ei ole seotud
töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine sõnastatud on uurimisküsimused ja võimalusel hüpotees või hüpoteesid. Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. 2.4. Põhiosa Ülesehitatud peatükkidena ja/või alapeatükkidena, sisaldab: uuriva töö (UT) puhul probleemi seletava kirjelduse. Loova töö (LT) (kunstitöö, muusikateos, project) puhul ajaloo või taustainfo esitamise UT - Probleemi analüüsi; LT Tööprotsessi kirjeldus Tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema
töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine sõnastatud on uurimisküsimused ja võimalusel hüpotees või hüpoteesid. Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. 2.4. Põhiosa Ülesehitatud peatükkidena ja/või alapeatükkidena, sisaldab: uuriva töö (UT) puhul probleemi seletava kirjelduse. Loova töö (LT) (kunstitöö, muusikateos, project) puhul ajaloo või taustainfo esitamise UT - Probleemi analüüsi; LT Tööprotsessi kirjeldus Tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema
numbrit tiitellehele ei kirjutata. 1.1. Tiitelleht Tiitellehel kajastuvad järgmised andmed: töö pealkiri, koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, kool, juhendaja, koostamise koht ja aeg. Tiitellehe kujundust vaata käesoleva töö tiitellehte. 1.2. Sisukord Näitab töö struktuuri koos lehekülje numbritega, lisade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid, kasutatud materjalid. 4 1.3. Sissejuhatus Sissejuhatuses põhjendatakse teema valikut. Selleks kirjutatakse teema aktuaalsusest, tähtsusest, töö kirjutaja eesmärgist, mida uut annab töö juurde olemasolevale teadmisele. Sissejuhatuses kirjutatakse ka vajadusel töö hüpoteesidest, ülesannetest, mida käsitletakse probleemi lahendamiseks. Antakse ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest. 1.4. Töö sisu Töö sisu ja töö jaotamine pea- ja alapeatükkideks ning
ainult ühes keelemurdes. TULETISED, ETÜMOLOOGILISED KAUGSEOSED JA LÕUNAEESTI On otse paratamatu, et laenatud sõna hakkab sihtkeeles kuuluma uutesse seostesse. Näiteks number: nummerdama, klamber : klammerdama näitavad süsteemipärast laadivaheldust tuletussüsteemis ja nii seda tulebki käsitleda, kuigi number ja nummerdama pole keelde tulnud tuletusseoses olevate sõnade laadivaheldussuhtega (vt ka ETS: 321). Sissejuhatuses käsitletakse lõunaeestitpõhjaeesti enam-vähem võrdväärse paralleelina, sõnaraamatus kahjuks mitte. Ootaks, et lõunaeesti keelt ei koheldaks vähem iseseisva keelena kui isuri keelt. Sissejuhatuses tehakse põhjaeesti keeles vahet näiteks kirderannikumurde ja südaeesti keele vahel, lõunaeesti on kõik üks: seda esindab kord võru-, kord tartukeelne sõnakuju. Mõnikord seostuks lõunaeesti sõnakuju etümoloogiliste paralleelidega paremini kui
põhjendatakse teemavalikut ja esitatakse töö eesmärk 2. püstitatakse hüpotees * Põhiosa (oluline on selgesti välja tuua töö tegija isiklik panus ja eristada seda teiste autorite seisukohtadest) 1. väga lühidalt võib tutvustada töö teoreetilist tausta 2. kirjeldatakse uurimismaterjali 3. kirjeldatakse töömeetodit 4. esitatakse tulemused 5. arutelu (tulemuste analüüsi) ja järelduste esitamine * Kokkuvõte 1. antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele 2. antakse soovitusi töö tulemuste rakendamiseks, kirjeldatakse edaspidist uurimist vajavaid probleeme.
variant) Teemaarendus · Nii mitu mõtet on, nii mitu lõiku on ka · Näited, faktid · Poolt- ja vastuargumendid · Oma arvamus "Mina arvan, et...", "Mulle meeldib...", "Pean oluliseks...", "Tulenevalt eelnevast..." · Iga lõigu lõpus järeldus, kokkuvõttev lause lõigu mõtte kohta (saad pärast kokkuvõttesse panna) Kokkuvõte · 2-4 lausega võtad teemaarenduses räägitu kokku (lõikude lõpus olnud järeldused) · Vastad sissejuhatuses esitatud küsimusele Kui kirjutad arvutis... · Kirjastiil ehk srift Times New Roman · Kirjasuurus 12 · Reavahe 1,5 · Tavaline püstkiri · Paigutus rõhtne blokk-kiri · Võõrkeelsed sõnad kaldkirjas Kui kirjutad käsitsi... · Taandread · Käekiri!
X. XXX referaat räägib veidi R. Kaljujärve lapsepõlvest, suurem osa tööst on pühendatud Kaljujärve karjäärile. XXX on toonud ilusti välja põhjuse, miks on tema referaat kirjutatud just Kaljujärvest. Nimelt on Kaljujärv olnud juba ammu XXX lemmiknäitleja ning ta soovis veidi rohkem teada saada. XXX töö sisaldab sisukorda, sissejuhatust, kahte peatükki, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse nimekirja ning pilte. Kokku 15 lehte. Sissejuhatuses räägib XXX, miks ta R. Kaljujärve valis, millistest peatükkidest töö koosneb ja millest need peatükid räägivad. Esimeses peatükis kirjutab XXX Kaljujärve eluloost. Minu arvates oleks veidi põhjalikumalt võinud kirjutada Kaljujärve lapsepõlvest, kohe on hakatud rääkima rollidest, seal peatükis on räägitud ka Kaljujärve ning tema isa suhtest. Teises peatükis on kirjutatud üsnagi põhjalikult ning täpselt Kaljujärve näitlejakarjäärist. See on pikk ja seda on hea lugeda
Retsensioon Retsenseeritav: Kristin Jõgi, giiditekst „ Tartu kui ülikoolilinn“ , sihtgrupp Läti gümnasistid. Kaart ja objektid on minu arvates väga head. Kõik on mõnusalt lähedal ja ei pea vägapalju kõndima. Alguspunkt on küll märgitud aga lõpp jääb arusaamatuks. Sissejuhatuses on minu arvates liiga palju numbreid. Olles ise alles gümnaasiumi lõpetanud, tean, et ega neid keegi väga kuulata ei viitsi. Võib-olla oleks võinud tuua rohkem näiteid, mis on Eestil ja Lätil ühist. Tekst on minu arvates gümnasistide jaoks liiga faktipõhine ja keeruline, nad ei viitsi kuulata seda lihtsalt. Samas on vahva, et Kristin on toonud sisse ühe legendi. Kuna teema oli ülikoolilinn võib-olla oleks saanud lahedamat infot blogidest või üliõpilastelt endilt. Rohkem
Iseloomustatakse põhilisi allikaid (n. töö põhineb mälestustel, ankeetküsitluse andmetel, ajakirjanduses ilmunud artiklitel vms) Ülevaade töö peatükkideks jaotamise põhimõtetest Märkida, milliseid raskusi töö kirjutamisel ette tuli Teema perspektiivikus (n. materjali kogunes nii palju, et on otstarbekas tulevikus jätkata vms) Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. TÖÖ LIIGENDAMINE PEATÜKKIDEKS Liigendamisest oleneb töö selgus, ülevaatlikkus ja arusaadavus Koostajal tuleb valik teha ja välja jätta üleliigne materjal Teabe kogumisel võib ilmneda, et andmeid koguneb lünklikult, siis tasub kaaluda pealkirja konkretiseerimist Vältida tarbetut kordamist PÕHIOSA sisaldab peatükkidena: probleemi seletava kirjelduse probleemi analüüsi tulemuste esitamise töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses
Kadrioru kunstimuuseum Juhkam Juhan Sissejuhatuses kadrioru lossist endast. See on kavandatud ja ehitatud Vene tsaari Peeter Esimese jaoks, Itaalia arhitekti N,Michetti poolt 1718 aastal.Ning selle peasaal on põhja euroopa üks ilusaimaid barokkarhitektuuri näiteid. Käisin Kadrioru kunstimuuseumis 24. Septembril, sest sissepääs oli tausta, sellepärast pole ka piletit ette näidata. Aga kui ausalt öelda siis mulle need maalid mis seal olid väga huvi ei pakkunud, kuna suurem osa neist olid portreed mis ei ole eriti „lummavad“ . Silma jäi mul kaks maali esimene Ivan Šiškini „Männimets“ kui ma õigesti mäletan, sest märkmeid ma ei teinud ja teine oli portree Peeter Esimesest. Aga need nendeks. Rohkem mulle meeldisid see suure saali kujundus mis oli väga ilusti9 nikerdatd minu arust, lisan ka pildi. Ja teine asi mis mulle meeldis olid need skulptuurid, umbes poole meetri pikkused aga poleks oodanud, et nad nii elutruud välja näevad. Lisan ...
ARUTLUSE KIRJUTAMISE JUHEND Arutluse e essee kirjutamise eesmärk on saada teada mida õpilane teab kuidas ta mõtleb kuidas ta oskab oma teadmisi kasutada Arutlus omab ühisjooni arutleva kirjandiga. Arutluse osad on sissejuhatus. See ei tohi olla liiga pikk ja peab äratama huvi. Mitme teema puhul võib sissejuhatuses põhjendada teema valikut. teema arendus e arutluse põhiosa. Selles peab valitsema tasakaal jutustuse ja analüüsi vahel. Põhiskeem: fakt + analüüs (järeldus, hinnang). Julgesti võib avaldada oma arvamust, kuid lõppjäreldus peab olema tasakaalustatud, toetuma faktidele, mitte lihtsalt oma arvamusele. kokkuvõte. Lõppjäreldused tuleb esitada selgelt, lühidalt ja lihtsalt. Kui pealkirjas on küsimus, tuleb sellele lühidalt vastata
ARUTLUSE KIRJUTAMISE JUHEND Arutluse e essee kirjutamise eesmärk on saada teada mida õpilane teab kuidas ta mõtleb kuidas ta oskab oma teadmisi kasutada Arutlus omab ühisjooni arutleva kirjandiga. Arutluse osad on sissejuhatus. See ei tohi olla liiga pikk ja peab äratama huvi. Mitme teema puhul võib sissejuhatuses põhjendada teema valikut. teema arendus e arutluse põhiosa. Selles peab valitsema tasakaal jutustuse ja analüüsi vahel. Põhiskeem: fakt + analüüs (järeldus, hinnang). Julgesti võib avaldada oma arvamust, kuid lõppjäreldus peab olema tasakaalustatud, toetuma faktidele, mitte lihtsalt oma arvamusele. kokkuvõte. Lõppjäreldused tuleb esitada selgelt, lühidalt ja lihtsalt. Kui pealkirjas on küsimus, tuleb sellele lühidalt vastata
Kokkuvõte koosneb reeglina kahest osast: 1. tööst tulenevad peamised järeldused; 2. soovitused (üldist edasise tegevuse suunda andvad) ja ettepanekud (konkreetsetele asjaosalistele adresseeritud). NB! Soovitused ja ettepanekud esitatakse esitatakse kindlas kõneviisis – töö autor on asja uurinud ja väljendab sellega oma veendumust soovituste ja ettepanekute asjakohasuses. Kokkuvõttest peab selguma, millise tulemuse andis iga töö sissejuhatuses püstitatud ülesanne ning milliste tulemuste ja hinnanguteni ühe või teise aspekti käsitlemisel jõuti. Kokkuvõttes ei tooda enam uusi, tekstis varem esitamata andmeid, samuti ei sisalda kokkuvõte viiteid varasematele tekstidele või kirjandusele. Järeldusena tuuakse välja töö kõige olulisemad tulemused (mis on hästi ja vajaks säilitamist/tugevdamist, mis ja mis põhjusel on halvasti ja vajaks parandamist).
Kui töös kasutatakse vähem kui kümmet lühendit, defineeritakse nad esmakordsel kasutamisel tekstis. Täieliku kirjapildi lõppu lisatakse sulgudesse lühend, mida edaspidi tekstis kasutama hakatakse (näiteks sisemajanduse kogutoodang (SKT)). 2.4. Sissejuhatus Sissejuhatuse eesmärgiks on lugeja häälestamine. Sissejuhatuse maht on umbes 10-15% töö sisulise osa mahust, aga üldjuhul ei tohiks sissejuhatuse pikkus ületada kahte lehekülge. Sissejuhatuses püstitatud eesmärgid ja hüpoteesid/uurimisküsimused täpsustavad pealkirjas esitatud probleemi. Kõik sissejuhatuses esitatavad väited peavad olema varustatud viidetega allikatele. Uurimistöö sissejuhatus peab sisaldama järgmist: 10 1. Teema valiku põhjendamine (sh teema tähtsus ja uudsus). 2. Töö eesmärgi piiritlemine: mida soovitakse tõestada või ümber lükata, millisele
LOOVTÖÖDE KIRJUTAMISE JUHEND ÕPILASELE 1. SISSEJUHATUS Miks peab kirjutama loovtööd? Loovtööd tehes harjutab õpilane nii iseseisva õppimise oskusi kui ka koostööd oma juhendajaga. Lisaks nõuab loovtöö kirjutamist ka uus riiklik õppekava. 2. LOOVTÖÖ LIIGID 2.1. Uurimistöö Uurimistöö on kirjalik tekst, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile. Õpilase eesmärgiks on saada täpsemat teavet uuritava teema kohta, leida vastuseid töö sissejuhatuses püstitatud uurimisküsimustele. Uurimistöös tuleb oma mõtteid edasi anda loogiliselt ning korrektses keeles. Uurimistöö ei ole referaat. Kuigi teistele autoritele võib viidata, peaks töö iseloom olema valdavalt analüüsiv, kus olulisel kohal on autori enda järeldused, tõlgendused ja üldistused. Uurimistöö põhiosa maht on 6 -10 lehekülge. Peale uurimistöö teema ja juhendaja selgumist tuleb õpilase teha järgmist 1) koostada koos juhendajaga töö koostamise ajakava;
Retsensioon Tagasiside “Probleemi lahendamine” Antud retsensiooni eesmärgiks on anda tagasisidet esitatud töö “Probleemi lahendamine” kohta. Antud töö käsitleb väga põnevat teemat: kuidas lahendatakse probleeme ettevõttes. Juba sissejuhatuses seati oma tööle eesmärk, mis on üdini positiivne, sest nii suudetakse hoida sihti silme ees. Esimeses peateemas lahati juhi ja tema meeskonnavahelisi suhteid. Kõik välja toodud faktid olid argumenteeritud ning olulised. Lisaks on välja toodud maailma ühe edukama ning populaarsema tippliidri ja motivatsioonikõneleja John C. Maxwelli seaduspärasusi ning mõtteviise, mis seab antud tööle tugeva põhja. Lisaks lahati töise õhkkonna ja isikliku elu ning osakonna aja planeerimist
mida hakkad analüüsima. räägin täpsemalt sisus. tood väite!]. [2. kuni näiteks 7. lause põhjendad oma väidet puhaste faktidega]. [8. kuni näiteks 12. lause tood oma väitele ka teise poole või vastasleeri arvamuse vms]. [13. 14. lause tood välja oma arvamuse]. [15. lause tood välja mingi väikese järelduse, mis viitab väitele, mille püstitasid lõigu alguses]. o Kokkuvõte Kokkuvõttes on samuti nagu sissejuhatuses kasulik kasutada viit kuni kuut lauset. Kokkuvõttes teed järelduse sellest, mida avastasid teemalõikude käigus ning vastad probleemile, mille tõstatasid sissejuhatuses. Ega seal rohkem polegi teada väga palju. Need järeldused, mis tõid teemalõikude lõpus viimase lausena, need parafraseerid kokkuvõttesse (annad edasi teiste sõnadega).
Lisa 1 pealkiri 23 Lisa 2 pealkiri 24 III Sissejuhatus sisaldab: teema valiku põhjendus töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: probleemi seletava kirjelduse; probleemi analüüsi; tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt tõlgendatavad ja mõistetavad.
Referaadis esitab autor ka omapoolse arvamuse ja järeldused. Töös peavad selgelt eristuma töö autori poolt esitatud ja kirjanduse allikatest pärinevad tõed. Töö tuleb vormistada piisava liigendusega nii, et teema alapunktid oleksid selgesti arusaadavad ja loogilises järjekorras. Reeglina liigendatakse töö peatükkidena järgnevalt: · Sisukord · Sissejuhatus · Peatükid · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · Lisad (vajadusel) Sissejuhatuses peaks kajastuma: · Teema aktuaalsus ja vajalikkus · Töö eesmärk · Töö eesmärgi saavutamiseks kasutatava lahenduse põhimõte Töö sisulise osa erinevates peatükkides arutleb referaadi autor põhjalikult teemaga seotud asjaolude üle. Töö sisuline osa on kõige mahukam, ca 90 % referaadist. Siin selgitatakse autori arvamust ja tuuakse välja kirjanduses leiduv oluline informatsioon. Kirjanduse refereerimisel peab käsitlema vähemalt kahe autori seisukohta.
3.Johannes Aaviku tegevus rikastas eesti keelt;valdas 9 keelt;avaldas artikleid;andis välja ajakirja Keeleline Kuukiri 4.Edgar Allan Poe tähtsus Ameerika kirjanduse lühiproosa rajaja;põhiline žanr novell; õudusjuttude kirjutaja 5.Peet Vallak ja novelli tunnused Eesti omanäolisem novellikirjanik;kirjeldused tabavad ja täpsed;tegelased tekivad ja kaovad ootamatult;koomilised kirjeldused novell-lühike;1 põhisündmus;vähe tegelasi;ootamatu lõpp, püänt;napp keelekasutus;sissejuhatuses tutvustatakse tegevuspaika ja tegelasi 6.Friedebert Tuglase tähtsus novelli kirjanik;Eesti Kirjanike Liidu asutaja;kirjandusajakirja Looming asutaja;tuntum iseõppija;kirjeldab loodust peenelt; sõnadega maarija;toonud eesti keelde uusi värvinimetusi 7.August Gailiti tegevus ja looming omapärane stiil;osales vabadussõjas;sädelev novellimeister; võtted:liialdused ja piiritu fantaasia,kummalised nimed (“Toomas Nipernaadi”) 8.Artur Alliksaare elust ja loomingust
............................................................................................2 1.2.......................................................................................................................2 2. peatükk...............................................................................................................2 Kokkuvõte.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus Sissejuhatuses tuuakse välja teema valiku põhjendus, töö tegemise eesmärk, antakse ülevaade püstitatud ülesannetest, probleemidest ja kirjeldatakse töö metoodikat. 1 Antud nõue on kindlasti tähtis, kuna seda nõuavad mõlemad käsitletud juhendid. 2 Põhiosa Töö põhiosa tekst peab olema liigendatud: põhijaotised 2 ja alljaotised3. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega: 1. peatükk
Keeleriba: Start- settings-control panel-regional settings-language spikrite kirjutamine matem: ruutude vahe valemi saamisks, kirj axz+bx+c=0, mrgid z ra ja vorming-font- laindeks(kiirkorraldus ctrl + ?) Keemias vee valemi kirjutamiseks, sisesta h20, mrgi ra 2, vorming-font- subscribe(alaindeks) jne -------------------------------------------------------------------------------- ----------- Sissejuhatuses: temma valik, phjendus, vike levaade uurimisest, teema kstilemise levaade Kokkuvttes: ldistus t kohta, uusi mtteid ei lisata, vib lisada teemade nimed, mis lisavrtust annaksid, mida edais viks uurida. Tnamine kib kokkuvttesse, kuid see vahel kirjutatakse ka sissejuhatusse. resmee- kokkuvte siisevttest ja kokkuvttest. t sisuline osa-vib olla jagatd peatkkidesk, need alapeatkkideks, need oma korda viksemaks. Viksemaks ei sooovitata. kokkuvtte jrel tuled kasutatud materjalid, ts viidatud asjadele
andma uut informatsiooni. Töö koosneb järgmistest osadest: · sissejuhatus, · uurimisvaldkonna teoreetilise taust (kirjanduses esitatu ülevaade), · uurimismetoodika ning allikmaterjali iseloomustus (sarnaste meetodite ja allikmaterjalide olemasolul ka valiku põhjendus), · tulemused ja nende analüüs. Rakenduslikel töödel (keskkonnakorralduse erialal) esitatakse lähteülesanne, milles kirjeldatakse probleemi täpsemalt kui sissejuhatuses ja vajaduse korral esitatakse tellija soovid ning eritingimused. Tellija poolt kirjalikult esitatud tingimused ja soovid tuleb paigutada töö lisasse. Arendusliku iseloomuga tööde puhul: · probleemiseade, · projekteerimine probleemi kavandatava lahenduse teoreetiline põhjendus teaduskirjandusest ja praktilisest kogemusest lähtuvalt; probleemi lahendamise vahendi, nt õppekava, organisatsiooniliste meetmete, õppematerjali (õpik, töövihik, kontrolltööde
hüpoteesid. Ei tohi unustada, et kuigi autorile võib mõni mõttekäik iseäranis lihtne ja loogiline tunduda, ei saa lugeja seda jälgida ja jagada autori peas, vaid ainult kirjutatu põhjal. Ei ole olemas iseenesestmõistetavaid mõtteid. Teksti lõpetab kokkuvõte, mis teksti «kehast» vähemalt viis korda lühemalt peab esitama kandvad mõtted, näitama nende omavahelisi seoseid ning esitama autori järeldused oma mõttekäigust ning sissejuhatuses lubatud vastused kõne all olnud probleemidele. Sissejuhatuses selguvad autori kavatsused, kokkuvõttes tema töö tulemused, sisu on tee kavatsustest tulemuseni. Kirjaoskus on miski, mis omandatakse koolis emakeele tunnis. Siinjuures on oluline aru saada, et see keel, mida õpetatakse, ja see, mida kasutatakse, on üks ja seesama. Õpetatakse selleks, et teda osataks paremini kasutada. Nagu näiteks arvutiõpetust õpetatakse selleks, et arvutit paremini kasutada
üheselt tulevaste nõuete jaoks identifitseeriks ja autendiks. HTTP nõuded ja vastused liiguvad (sealhulgas ka kasutaja autentimiseks mõeldud kasutajanimi ja parool) üle võrgu avatekstina (clear text), st krüpteerimata - igaüks, kes võrku pealt kuulab võib neid lugeda. Siit tekkib (vähemalt) kaks võimalust rünneteks: 1) kasutajanime-parooli ja 2) sessiooni küpsiste pealtkuulamine, meid huvitab antud juhul viimane. WiFi ja Firesheep Nagu sissejuhatuses mainitud, on Firesheep Firefoxi lisa, mis võimaldab viia läbi rünnakuid, mida nimetatakse sessiooni hõivamiseks (session hijacking). Esmalt seab Firesheep WiFi võrguseadme monitooringu-seadistusse (Radio Frequency Monitor), mis tähendab, et ta kuulab kõiki WiFi signaale (mitte ainult neid, mis talle suunatud on), ilma, et peaks mõne traadita pääsupunktiga (WAP) ühendatud olema. Firesheepi teeb aga eriti ohtlikuks asjaolu, et teda on väga lihtne kasutada. Kui
c. keskse küsimuse püstitamine (või peaväite esitamine) ja selle teemaga seotuse näitamine d. järgneva essee teemaarenduse struktuuri lühiülevaade. (Nt. "Töö koosneb kolmest alaosast, millest esimeses vaatan ..., teises ... ja kolmandas... .) e. peamiste kasutatavate autorite välja toomine Teemaarendus koosneb (3-4 lk): erinevatest alaosadest autori vabal valikul struktureerituna. Meeles tuleb pidada, et iga alaosa oleks seotud essee sissejuhatuses püstitatud küsimusega (esitatud väitega). Kokkuvõte koosneb (0,5-1 lk.): a. lühikokkuvõte antud teemast b. veelkordne põhiküsimuse (-väite) esitamine, mida essee käigus analüüsiti c. lähtuvalt teemaarenduses esitatud struktuurile põhiküsimuse (-väite) kohta järelduste esitamine d. lõppjärelduse esitamine Essee nõuab uurimistöö tegemist konkreetse teema analüüs nõuab eelnevaid teadmisi ja erinevate lähenemistega tutvumist
annaabi.ee 
