Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kompromissileping ei mõjuta vaieldavast või ebaselgest õigussuhtest tulenevaid kolmanda isiku õigusi. 1.7 Seltsinguleping Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. Igal seltsinglasel on õigus ja kohustus osaleda seltsingu juhtimises. 1.8 Teenuste osutamise leping
Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED AGENDILEPING Tallinnas, "....."........................ .a. Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud "käsundiandja", juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja
kohustub andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laenud) ning laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kindlustusleping osapoolte vaheline kirjalik leping kindlustusriski ülevõtmiseks ja riski realiseerumisel kahju hüvitamiseks Kahjukindlustus Elukindlustus Õnnetusjuhtumikindlustus *Toetamislepingud Elurendis Ülalpidamisleping Kompromissileping Seltsinguleping isikuteühenuds, mis on asustatud lepingulise ühinemise teel ühise eesmärgi saavutamiseks. *Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping Töövõtuleping Maaklerileping Agendileping Komisjonileping Maksekäsund ja arveldused Tervishoiuteenuse osutamise leping Veoleping Ekspedeerimisleping Pakettreisileping Hoiuleping 4 Kasutatud materjal http://www.eesti
24. causa põhjus, alus 25. offert/propositum pakkumus 26. mancipatio mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing 27. stipulatio stipulatsioon, verbaalse lepingu liik 28. mutuum muutlaen, 29. commodatum pruuklaen 30. depositum hoiuleping, hoius 31. pignus pant 32. emptio-venditio ost-müük 33. pretium hind, väärtus 34. arrha käsiraha 35. locatio conductio üür-rent 36. mandatum korraldus, käsund 37. societas seltsinguleping 38. permutatio vahetus 39. obligationes ex contractu lepingust tulenevad obligatsioonid 40. obligationes quasi ex contractu nagu lepingust tulenevad obligatsioonid 41. negotiorum gestio käsundita asjaajamine 42. bona fides hea usk 43. mala fides paha usk 44. creditor võlausaldaja 45. debitor võlgnik 46. novatio uuendus, muutmine 47. cessio loovutamine 1 48. dare andma
kasutamise leping,tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud), kindlustuslepingid(kahjukindlustus,elukindlustus,õnnetusjuhtumikindlustus,ravikindlustus), teenuste osutamise lepinugd(käendus,töövõtu,maakleri,anendi,komisjonileping, maksekäsund ja arveldused,tervishoiteenuste osutamise leping,veoleping,ekspedeerimisleping,pakettreisileping,hoiuleping), toetmislepingud(elurendis,ülalpidamisleping), väärtpaberid(veksel,tsekk), seltsinguleping(vaikiva seltsingu leping), kompromissileping, võõrandamislepinugd(müügileping,vahetusleping,faktoorileping,kinkeleping)
Kindlustuselpingud on kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus ja ravikindlustus. Toetamisleping on ühe poole kohustus abistada teist poolt kokkulepitud ajal – elurendis, ülalpidamisleping. Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Seltsinguleping – kaks või enam isikut (seltsinglased) kohustuvad tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Teenuste osutamise lepinguteks on käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja makseteenus, tervishoiuteenuste osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping ja seotud reisikorraldusteenused, hoiuleping. Osutatakse
toiming, töö; 74. via- läbiminek; 75. aquaeductus- akvedukt; 76. servitutes urbanorum praediorum- linnaservituudid ; 77. obligationes (/divisio obligationum)- obligatsioonid ; 78. obligationes ex contractu- lepingust tulenevad obligatsioonid ; 79. obligationes ex delicto- deliktidest tulenevad obligatsioonid ; 80. emptio-venditio - ost-müük; 81. pretium- hind; 82. societas- seltsinguleping; 83. mandatum- käsk, käsund, käsundusleping; 84. locatio-conductio- üür-rent; 85. obligationes quasi ex contractu- nagu lepingust tulenevad obligatsioonid; 86. obligationes quasi ex delicto- nagu deliktist tulenevad obligatsioonid.
Igal aktsial on üks hääl. Kui kahe aasta jooksul eelisaktsia dividende välja ei maksta, siis muutub eelisaktsia tavaliseks ning omanikul on hääleõigus. Hääletada saab ka posti teel net kiri peab olema kohal enne üldkoosolekut. Kui hääled on pooleks, loeb juhatuse esimehe hääl. Aktsionärid võivad kokku leppida, kuidas nad hääletavad. 1.5 Leppetrahv Aktsionäride vahelisel lepingul on seltsingu sätted kokkulepe, kes kui palju panustab. Aktsionäride vaheline leping või seltsinguleping ei muutu kunagi töötavaks, kui sellel puudub leppetrahv. Kui sanktsiooni pole lepingus, siis on see kehtetu. Sanktsioon sunnib lepingut täitma. See peab olema nii suur, et aktsionär mõtleb enne kümme korda, kui hääletab vastupidiselt. Aktsionäridevahelisel lepingul vorminõue puudub. 1.6 Juhatus ja nõukogu Piiratud teovõimega isik ei saa olla juhatuse liige. Nõukogu valib alati esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Aastas peab käima vähemalt 4 korda koos
heaperemeheliku hoolsusega;ta peab andma atu oma tegevusest ja andma käsundajale üle kõik lepingu alusel saadu. Käsundaja-mandant.on kohustatud tasuma mandataarile kõik selle poolt kantud kulud. Mandandil on käsundi täitja vastu hagi, mis mandataari kahjuks tehtud otsuse puhul toob kaasa viimase autuks tunnistamise. Mandaadileping lõpped: ühe poole surmaga;ülesande täitmisega;eriti mandataari loobumisega. 4.Societas-seltsinguleping- konsensuaalne leping, millega kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oma oskusi ühise, seadusega lubatud, kõigile kasuliku sihi saavutamiseks. Klassikalises õiguses:kõikide varade seltsing;äriline seltsing Vabariigi ajal:erilised maksude sissenõudmise seltsingud Ühe seltsingu liikem surm või väljaastumine lõpetas seltsingu. Seltsinguleping võis ulatuselt olla:
Ofert ja aktsept. Esindus kaudne tegutseb oma nimel ja teise arvel; otsene teise nimel ja arvel Roomas puudus. Lepingud vanimas õiguses: mancipatio, nexum, in iure cessio. Hilisemas: verbaalsed suuline lubadus täita kohustus. Literaalsed põllumaj. Ja kaub. Reaalsed muutlaen, pruuklaen, hoiuleping, fiducia ehk pant, pignud ehk pant. Konsensuaalsed emptio-venditio, lacatio-conductio, mandatum ehk käsundusleping. Seltsinguleping. Nimeta lepingud: vahetus, sobing, kasutus, aestimatum. NAGU lepingust volituseta võõraste asjade ajamine, aluseta rikastumine, varaühisus. DELIKTID Publica ja privata. Infamia ehk autus. Liigid iniuria ehk õigusvastane tegu, mis tekitab kahju Rooma kodanikule. Vargus. Röövimine. Võõra asja õigusvastane rikkumine või hävitamine. Vägivald ja ähvardus. Pettus. Kahju tekitamine kreeditorile. Nagu deliktist aluseks kahju tekitamine. Pärimine Õigusjärglus.
manumissio, onis f. vabaks laskmine, (orja) vabastamine aequitas, atis f võrdsus, õiglus civitas, atis f. kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik hereditas, atis f. pärand heres, edis m.f. pärija libertas, atis f. vabadus; sõltumatus potestas, atis f. jõud, võim societas, atis f. seltsinguleping dos, dotis f. kaasavara gens, gentis f. rahvas, hõim servitus, utis f. servituut uxor, oris f. (abielu) naine, abikaasa lex, legis f. seadus merx, mercis f. kaup, asi urbs, urbis f. linn; Rooma causa, ae f. põhjus; alus; (kohtu)asi, protsess culpa, ae f. süü, hooletus cura, ae f. hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelevalve
........................................................................................................................................ 58 Tehinguõiguse eriosa. Kasutamislepingud. (Slaid 28) .............................................................. 59 Kasutamislepingud. .............................................................................................................................................. 60 Tehinguõiguse eriosa. Seltsinguleping. (Slaid 29) ...................................................................... 61 Seltsinguleping. ...................................................................................................................................................... 62 Tehinguõiguse eriosa. Lepingud teenuste osutamiseks. (Slaid 30) ...................................... 63 Lepingud teenuste osutamiseks. .............................................
Pignus - pant Emptio-venditio – ostu-müügi leping Venditor - müüja Emptor - ostja Merx – teatav asi Pretium – hind, väärtus Arrha (arra) - käsiraha Locatio-conductio - kasutusleping Locatio-conductio rei – asja üür, rent Locatio-conductio operarum - tööleping Locatio-conductio operis – tööettevõtte-leping Mandatum - käsundusleping Honorarium – tasu kohustuste täitmise eest ja kulutuste tasumine Societas – seltsinguleping Permutatio - vahetus Aestimatum – kokkulepe, millega üks osapool usaldab teisele müügiks asja kindla hinna eest Transactio - sobing Precarium - kasutusleping Negotiorum gestio – volituseta võõraste asjade ajamine Condictiones – erilised obligatsiooniõiguslikud hagid Communio incidens - ühisomand Mala fides – halvas usus/halb usk Delictum – õigusrikkumine, lubamatu tegu Poena - rahatrahv Infamia – autus Iniuria – iga õigusevastane tegu Furtum - vargus Rapina - röövimine
.....................................................................13 2.4.1. Elurendis......................................................................................................................13 2.4.2. Ülalpidamisleping........................................................................................................13 2.5. Kompromissileping.............................................................................................................13 2.6. Seltsinguleping....................................................................................................................13 2.7. Teenuste osutamise lepingud..............................................................................................14 2 2.7.1. Käsundusleping............................................................................................................14 2.7.2. Töövõtuleping....
88. Lepingute liigid. 1) võõrandamislepingud- müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping 2) kasutuslepingud- üürileping, rendileping, liisinguleping, litsnetsileping,frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu- ja krediidileping 3) kindlustusleping- kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus 4) toetamislepingud- elurendis, ülalpidamisleping 5)kompromissileping 6)seltsinguleping 7) teenuste osutamise leping- käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervisehoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveo-reisijaveo), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping 89. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma
teisele poolele ajutiselt kasutamiseks anda, mingisuguseid samme sooritada või mingisuguse tööresultaadi ja teine pool kohustub andma selle eest vastutasu. Locatio-Conductio objekt võib olla kolmesugune 1.Võõras asi (ori) 2.Samme sooritamine Töötamine 3. Töötulemus. Mandatum käsundusleping on selline konsensuaalne leping, mille alusel üks pool teeb teisele ülesandeks oma mõne üksiku asja või kõikide asjade ajamise. Societas-seltsinguleping on selline, millega kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oma oskusi ühise, seadusega lubatud, kõigile kasuliku sihi saavutamiseks. 44.Reaalsed lepingud Reaalsed on lepingud, mille kehtivuseks on vajalik asja (res) üleandmine ühelt isikult teisele. Muutlaen selle lepingu alusel antakse asendatav asi teisele omandiks, kohustusega sama palju ja samas väärtuses tagasi anda. Pruuklaen Vastandina muutlaenule annab siin üks isik
tasu eest teisele isikule andma oma töö saaduse. Objekt on kindel töötulemus. o Mandatum- käsundusleping- käsundaja teeb käsundi täitjale(volinikule) ülesandeks oma mõne üksiku asja või kõikide asjade ajamise. Käsund ülesande tegija huvides; käsund voliniku huvides; käsund kolmanda isiku kasuks. Lõppeb: ühe poole surmaga; ülesande täitmisega; käsundi täitja loobumisega. o Societas- seltsinguleping, kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oma oskusi ühise, seadusega lubatud, kõigile kasuliku sihi saavutamiseks. Kolmesugune: seltsinglased panevad kokku kogu oma vara; pannakse kokku vaid teatav vara; seltsing on loodud ühe operatsiooni teostamiseks Nimeta lepingud: 12
rendileping, liisinguleping, litsentsileping, laenuleping, krediidileping) 3. kindlustusleping – üks isik (kindlustuseandja) kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma 4. toetamislepingud – ühe subjekti kohustus abistada teist suhte poolt tema eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul (elurendis, ülalpidamisleping, seltsinguleping) 5. teenuste osutamise lepingud – ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis on teise suhte subjekti jaoks hüve (käsundusleping, toovõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, veoleping, pakettreisileping) 89. Tööleping ja selle sõlmimine Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma
· seadusjärgne õigussuhe: isiklik-õiguslik positsioon muutumatu seadusjärgset varasuhet ei teki personaalne varaline vastutus puudub teineteise ülalpidamiskohustus puudub seadusjärgne pärimisõigus · kooselu tehinguline korraldamine: vara omandamine ühis- või kaasomandisse ühise tegutsemise leping (TsK § 438jj)/seltsinguleping (VÕS § 580jj) elurendise leping (VÕS § 568jj)/ülalpidamisleping (VÕS § 572jj) testament (PärS § 19jj)/pärimiselping (PärS § 95jj) · Kooselu lõppemise õiguslikud tagajärjed · puudub teineteise ülalpidamiskohustus · kooselu kestel soetatud vara jagamine: asjaõiguslikud nõuded: · ainuomand (AÕS § 68) · kulutuste hüvitamine (AÕS § 88)
§ 1055) Elurendise (VÕS § 568) / ülalpidamisleping (VÕS § 572) Vara omandamine kaasomandisse/seltsingulepingu alusel ühisomandisse (VÕS § 580) Solidaarvõlg kokkuleppel (VÕS § 65) Varalised nõuded faktilise kooselu lõppemisel (S. Liin) Asjaõiguslikud nõuded: Ainuomaniku vindikatsioon (AÕS § 80) Ühise omandi (tuvastamine) lõpetamine (AÕS § 76) Võlaõiguslikud nõuded: Lepingust tulenevad nõuded: Seltsinguleping (VÕS § 596jj) (ühise tegutsemise leping (TsK § 440)) Töövõtuleping ... 30 Lepinguvälised kohustused: Käsundita asjaajamine (VÕS § 1018) Alusetu rikastumine (VÕS § 1028) Õigusvastane kahju (VÕS § 1043) Seltsinguleping Vorm: vormivaba Sisu: Ühine eesmärk Panuste tegemine ühise eesmärgi saavutamiseks (mitte vastastikused sooritused)
Võõrandamisleping (omandi üleminek) - Müügileping - Vahetusleping - Faktooringuleping - Kinkeleping Kasutusleping - Üürileping - Rendileping - Liisinguleping - Litsentsileping - Frantsiisileping - Ehitise ajutise kasutamise leping - Tasuta kasutamise leping - Laenuleping ja krediidileping Kindlustusleping Kompromissileping Toetamisleping - Elurendis - Ülalpidamisleping Seltsinguleping Teenuse osutamise leping - Käsundusleping - Töövõtuleping - Maaklerileping - Agendileping - Komisjonileping - Maksekäsund - Arveldusleping - Tervishoiuteenuse osutamise leping - Veoleping - Ekspedeerimisleping - Pakettreisileping - Hoiuleping 1. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema
Elukindlustus– страхование жизни Õnnetusjuhtumikindlustus– страхование от несчастного случая Toetamislepingud– договоры поддержки Elurendis– пожизненная рента Ülalpidamisleping– договор содержание с иждивенцем Kompromissileping– договор о компромиссе Seltsinguleping– договор простого товарищества Teenuse osutamise lepingud– договоры об оказании услуг Käsundusleping– договор поручения Töövõtuleping– договор подряда Maaklerileping– маклерский договор Agendileping– агентский договор Komisjonileping– договор комиссии
juhul, kui selleks on oluline põhjus. Kui kaasomandi ülesütlemiseks oli määratud tähtaeg, siis võib olulisel põhjusel kaasomandi üles öelda määratud tähtajast kinni pidamata. (4) Käesolevas paragrahvis nimetamata kokkulepe, millega välistatakse või piiratakse kaasomandi lõpetamise nõudeõigust, on tühine. Seadused: Perekonnaseadus §§ 7-20. Võlaõigusseadus 7. osa (seltsinguleping). Immissiooniõigus kõik mõjutused, mis lähtuvad teiselt kinnisasjalt ja võivad mingil moel kahjustada omandit (nt gaasid, aurud, lõhnad, suits, tahm, soojus, müra ja põrutused). Mõjutus võib lähtuda ka kaugemal asuvalt kinnisasjalt. Immissioonid: Füüsiliselt määratletavad immissioonid (ponderabiilid) Füüsiliselt määratlemata ained (imponderabiilid)
kinkeleping 2. kasutuslepingud - üürileping, rendileping, liisinguleping, litsnetsileping,frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu- ja krediidileping 3. kindlustusleping - kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus 4. toetamislepingud - elurendis, ülalpidamisleping 5. kompromissileping 6. seltsinguleping 7. teenuste osutamise leping - käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervisehoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveo-reisijaveo), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping 89. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd,
indlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt võ osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil Toetamislepingud – suhte ühe subjekti kohustus abistada teist suhte poolt tema eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul Eluerndis Ülalpidamisleping Kompromissileping – leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel Seltsinguleping – kaks või enam isikut kohustuvad tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates selele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panste tegemisega Teenuste osutamise lepingud – sisuks on suhte ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis on teise subjekti jaoks hüve Käsundusleping Töövõtuleping Maaklerileoing Agendileping Komisjonileping Maksekäsund Arveldusleping
Abielu alternatiiv-teadlik pikaajaline abielusarnane suhe, teadlikult hoidutakse selle juriidilisest fikseerimisest. Kooselu õiguslikud tagajärjed: 1. seadusjärgne õigussuhe-isiklik-õiguslik positsioon muutumatu, varalisi õigusi/kohustusi ei teki, personaalne varaline vastutus, puudub teineteise ülalpidamise kohustus; 2. lepinguline õigussuhe: vara omandamine ühis- või kaasomandisse, seltsinguleping, solidaarvõlg kokkuleppel, ülalpidamisleping, avalikus teenistuses abikaasale/elukaaslasele või nende sugulastele allumise keeld. Kooselu lõppemise tagajärjed: puudub teineteise ülalpidamise kohustus, varalised nõuded teineteise vastu- asjaõiguslikud nõuded (ühise omandi tuvastamine, kaasomandi lõpetamine) ning võlaõiguslikud nõuded (lepingust tulenevad nõuded, lepinguvälised kohustused nt käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine).
heaperemeheliku hoolsusega;ta peab andma atu oma tegevusest ja andma käsundajale üle kõik lepingu alusel saadu. Käsundaja-mandant.on kohustatud tasuma mandataarile kõik selle poolt kantud kulud. Mandandil on käsundi täitja vastu hagi, mis mandataari kahjuks tehtud otsuse puhul toob kaasa viimase autuks tunnistamise. Mandaadileping lõpped: ühe poole surmaga;ülesande täitmisega;eriti mandataari loobumisega. 4.Societas-seltsinguleping- konsensuaalne leping, millega kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oma oskusi ühise, seadusega lubatud, kõigile kasuliku sihi saavutamiseks. Klassikalises õiguses:kõikide varade seltsing;äriline seltsing Vabariigi ajal:erilised maksude sissenõudmise seltsingud Ühe seltsingu liikem surm või väljaastumine lõpetas seltsingu. Seltsinguleping võis ulatuselt olla:
teatud rahasumma v andma üle elurendiseid. -ülalpidamisleping- ülalpeetav kohustub andma ülalpidaja omandisse v kasutusse vara v teatud esemed ja ülalmidaha kohustub ülalpeetavat viimase eluaja v muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Peab olema notariaalselt tõestatud 5. Kompromissileping (leping õiguslikult vaieldava v ebaselge õigussuhte muurumise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel) 6. Seltsinguleping (kaks v enam isikut kohustuvad tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, panuste tegemisega) 7. Teenuste osutamise lepingud (ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis on teise suhte subjekti jaoks hüve) -käsundusleping- käsusaaja kohustub vastavalt lepingule osutama andjale teenuseid, andja aga maksma talle selle eest tasu kui selles on kokku lepitud.
Pank andis H-le volituse nõuda tasu (H enda nimel) K-lt sisse. K esitab protsessis vastuväite, et vaeselt H-lt ei ole hagi rahuldamata jätmise korral võimalik kohtukulusid sisse nõuda. Kuidas lahendab kohus vastuväite? kostja ei saa endale hagejat valida 141. Ansambel «Rock-Bänd» koosseisus K, L ja M esineb B tellimuse alusel kooli lõpetamise peol. B jätab ansamblile esinemistasu maksmata. Hagi B vastu esitab L. Kas hagi on lubatav? bändiliikmete vahel tõenäoliselt seltsinguleping vbl ka töövõtu- või teenuse osutamise leping kõigi bändi liikmetega eraldi järelikult on igaühel eraldiseisev nõue vbl nõuab ainult enda osa L saab vaid enda osa välja nõuda. Bänd ei ole õigusvõimeline isik. Hagi on lubatav, aga L ainult enda nimel. 142. A esitas hagi B vastu 200 000 kr välja mõistmiseks TsK alusel. Maakohus rahuldas hagi. Kohtuotsus jõustus. 1996. a pöörati otsus täitmisele ja täitur täitis selle 200 000 ulatuses.
seaduse puhul uuritakse seadusandja tahet reeglite kehtestamisel, tehingu puhul aga tehingu teinud isiku tahet 7. Tehingute tegemine. Lepingu sõlmimine. LEPING KUI MITMEPOOLNE TEHING (VÕS § 8 lg 1) Tehingu tähtsaim alaliik, vahetussuhete alus; Leping on olemuselt KOKKULEPE; Enamasti on lepingupoolte tahe vastassuunaline, kuid suunatud ühe ja sama eesmärgi saavutamisele (nt üks tahab müüa, teine osta sama asja); Mõnel juhul on tahe ka samasuunaline – nt seltsinguleping. Lepingud võivad olla võlaõiguslikud, asjaõiguslikud, perekonnaõiguslikud, pärimisõiguslikud, ühinguõiguslikud jne. VÕS sätestab võlaõiguslikud lepinguliigid (nt võõrandamislepingud, kasutuslepingud, teenuse osutamise lepingud). Lepingu sõlmimine tähendab tahteavalduste kokkulangevust ja konsensust Puudusteks kokkuleppes ehk dissensiks nimetatakse olukordi kus: 1) pooled on jätnud kokku leppimata olusises tingimuses
loobunu asemel pärib teine isik. Kui seadusjärgne pärija on pärimisest loobunud kaaspärijate kasuks neid täpsemalt nimetamata, loetakse, et loobutud on nende pärijate kasuks, kes põlvnevad loobunuga ühisest lähemast ülenejast sugulasest. Kui pärandaja ei ole testamendis ega pärimislepingus teinud korraldusi vara suhtes, mille pärimisest seadusjärgne pärija on loobunud, on nimetatud pärandile õigus pärandaja teistel seadusjärgsetel pärijatel. XV SELTSINGULEPING Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. XVI KOMPROMISSILEPING (1) Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel
teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Peab olema notariaalselt tõestatud. Kompromissileping Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Seltsinguleping Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. Teenuste osutamine lepingud 1) Käsundusleping. Käsundisaaja kohustub vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. 45
// Ülalpidamisleping Toetamisleping, millega kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimse eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Mis on kompromissleping? Leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Mis on seltsinguleping? Leping, millega kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. See on kehtivas õiguses uus mõiste, mis asendab varem tsiviilkoodeksis sätestatud ühise tegutsemise lepingut. Mis on käsundusleping? Leping, millega kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga
Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. // Ülalpidamisleping – Toetamisleping, millega kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimse eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Mis on kompromissleping? Leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Mis on seltsinguleping? Leping, millega kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. See on kehtivas õiguses uus mõiste, mis asendab varem tsiviilkoodeksis sätestatud ühise tegutsemise lepingut. Mis on käsundusleping? Leping, millega kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele
Sundlõpetamise otsustab kohus. Likvideerijatel (reeglina juhatuse liikmed) on kõik juhatuse ja nõukogu õigused ja kohustused ning eelduslikult ühine esindusõigus (SaS § 52). SA võib ühineda üksnes teise SA-ga või jaguneda SA-deks. Eeldab ühinemis- või jagunemislepingu sõlmimist juhatuse poolt ja selle heakskiitu nõukogu poolt ning kannet registris. 15. TSIVIILÕIGUSLIK ÜHENDUS EHK SELTSING LOENGUS RÄÄKIS VÄGA KIIRELT! Seltsinguleping VÕS eriosa: 7 osa sissejuhatus § 580 582; §587-593 §595-596; § 606-608; § 610; § 613-614 ja § 617
168. Mis on kompromissleping? · VÕS § 578. Kompromissilepingu mõiste (1) Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. (2) Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. (www.riigiteataja.ee VÕS) 169. Mis on seltsinguleping? · VÕS § 580. Seltsingulepingu mõiste (1) Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. (2) Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. (www.riigiteataja.ee VÕS) 170. Mis on käsundusleping? · VÕS § 619. Käsunduslepingu mõiste
avalikule enampakkumisele või kostja omandisse jätmisega õiglase hüvitise vastu. o Juhul kui teise järjekoha hüpoteek jääb hageja kaasomandi mõttelist osa koormama, võib hageja taotleda, et kinnistu jäetaks talle kostjale kohase hüvitise maksmise kohustuse vastu. Seadused: Perekonnaseadus § 15-37. Võlaõigusseadus 7. osa (seltsinguleping), 52. ptk 3. ja 4. jagu ( § 1037-1042). 7.–8. Kontrolltöö (üldine asjaõigus) II VALLASASJAÕIGUS 9.-10. Vallasomandi tekkimine Põhimaterjal: Kommentaar I § 92 – 951. 14/67 Kai Kullerkupp, Omandireservatsioon ja sellest tulenev ooteõigus. Juridica 1998 6, lk 279- 285. Schwab/Prütting: § 32 IV (lk 136-137),§ 36-39, § 41-42, § 45. Kohtupraktika:
sätestatut. 221. Mis on kompromissleping? Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes, mille tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 222. Mis on seltsinguleping? Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil (eelkõige panuste tegemisega) kaitstes seltsingut kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. 223. Mis on käsundusleping? Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule
hinnatavad peamiselt kõlbelistest kriteeriumidest lähtudes. 11.2.5. KOMPROMISSILEPING Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselgeks loetakse ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 11.2.6. SELTSINGULEPING Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. 59 Õiguse alused Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. Seltsingulepingut iseloomustab: o selle mitmekülgsus;
elurendise maksmine on tasuta. // Ülalpidamisleping Toetamisleping, millega kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimse eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama 226. Mis on kompromissleping? Leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. 227. Mis on seltsinguleping? Leping, millega kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. See on kehtivas õiguses uus mõiste, mis asendab varem tsiviilkoodeksis sätestatud ühise tegutsemise lepingut 228. Mis on käsundusleping? 80
annaabi.ee 
