Kuna määruste andmine administratsiooni poolt kujutab endast legislatiivfunktsiooni realiseerimist, mis kuulub aga otseselt legislatuuri pädevusse, siis võib see toimuda üksnes delegatsiooni(volituse) alusel ja piiratud ulatuses. Generaaldelegatsioon ja spetsiaaldelegatsioon. Esimene on üldiselt määratud volitus, põhiseadusega. Teine on ühekordne volitus määruse andmiseks ja sisaldub konkreetses seaduses. On olemas kolme liiki määrusi: intra legem, praeter legem ja contra legem. Määrused intra legem on haldusaktid, millega administratsioon on volitatud rakendama kehtivat seadust, ta konkretiseerib rakendatava seaduse norme ning peab olema nendega kooskõlas. Määrused praeter legem on haldusaktid, mis reguleerivad neid valdkondi, mida seadusega ei ole veel korraldatud. Selles mõttes loovad need määrused uut õigust. Sellised aktid peavad olema kooskõlas volitava seaduse põhimõtetega ning vältima vastuolusid seadustega, mis
Vabariigi valitsusel, ministril, kohaliku omavalitsuse volikogul, Eesti Panga presidendil. Määrusandlusmahu järgi võib eristada 3 liiki määrusi: 1) intra legem määrused on halduse aktid, millega on administratsiooni volitatud täitma ja ellu viima seadust. Selline määrus konkretiseerib neid norme, mis sisaldavad rakendatavas seaduses. Intra legem määruses ei tohi olla ühtegi normi, mis ei ole kooskõlas rakendatava seadusega. 2) praeter legem määrused on halduse aktid, mida antakse suhete reguleerimiseks, mis on seni seaduse poolt reguleerimata. Nad ei tohi minna vastuollu varasemate seadustega, mis reguleerivad ligilähedasi valdkondi. 3) contra legem on halduse akt, millega muudetakse v tühistatakse seadusi. Demokraatlikes riikides seda määrust kaasajal ei kasutada, kuna see on vastuolus õigusriigi põhimõtetega. Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Täiskasvanutele vaadates tundub see üsna tühise asjana, kuid lastele on see väga dramaatiline. Piisab ainult paarist sõnast, et laguneks ka kõige suurem side sõprade vahel. Sõna jõud on ülemaailmne igas eluvaldkonnas. Ta mõjutab inimest armastuses, sõpruses, suhetes teiste riikidega jne. Piisab ainult ühest sõnast kui terve maailm võib pöörduda meie jaoks teistpidi. Inimene märkb nende tähendust alles peale selle lausumist. Unus vox opes praeter 1000 sententia üks sõna tähendab rohkem kui 1000 mõtet.
ja millises mahus on täitevorganid pädevad õigusakte välja andma. Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki: Generaaldelekatsioon- põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses.(Eestis seda ei eksisteeri) Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: Intra legem määrused-kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadused Praeter legem määrused- määrused kus sisaldub uus õigus Contra legem määrused- määrused mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus. Kehtivad ka määrused kus õigustloovate haldusaktide kehtimine on vahetult seotud nende avaldamisega. Eesti õiguskorras kasutatakse ka teisi õigusaktide nimetusi: direktiiv, juhend, käskkiri. Määrusi võtavad üldaktide tähenduses vastu ka kohalikud omavalitsused.KOV on kohaliku
tulla. Määrused on õiguse allikad, mida annavad seaduse alusel ja täitmiseks valitsus ja ministrid. Valitsusel ja ministritel on õigus anda intra legem (seadusi täpsustavad) määrusi. Valitsuse ja ministrite määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist. Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või seaduses sätestatud juhtudel on õigus anda määrusi ka kohalike omavalitsuste volikogudel. Määrustel hierarhia puudub. Praeter legem määrus seadusi muutuvad või tühistavad määrused. Otsus on õigusakt, mille abil ühenduse institutsioonid võtavad vastu seisukoha konkreetsete juhtumite puhul. O. on individaalne ja otsuse adressaadid peavad otsuses olema ära näidatud see eristab otsust määrusest. O.võtavad seadustest tulenevalt üksikaktidena vastu oma pädevuse piires nt: Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud ja kõrgemad ametiisikud, kuulutab välja seadused, annab armu jne.
Vabariigi Valitsuse ja ministri määrus - Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. Ka minister annab määrusi seaduste alusel ja täitmiseks. Määrusi andes teostavad Vabariigi Valitsus ja ministrid sisuliselt seadusandlikku funktsiooni. Määruste liigid - intra legem määrusi ehk seadusi täpsustavaid määrusi, praeter legem määrusi ehk seadusega käsitlemata valdkondi reguleerivaid määrusi ning contra legem määrusi ehk seadusi muutvaid või tühistavaid määrusi. Intra legem määrused - Intra legem määruse puhul peab seaduses olema norm, mis sätestab selgelt, et haldusorgan võib selle alusel anda haldusakti. [...] õiguse subjektil peab seadusega tutvumisel olema võimalik jõuda kindlale arusaamale, et selle seadusega reguleeritud küsimustes võib täitevvõim anda halduse üldakti.
Määrused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. On haldusdokument, organisatsiooniline, korraldav dokument, mis on seaduse ja seadluse täitmiseks. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: Intra Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool legem õiguskorda järgivad ja kehtiva seaduse rakendamiseks antavad määrused, korraldab seaduse rakendamist; Praeter legem määrused, kus sisaldub uus õigus teatud ajani ainult eritingimustel; Contra legem Määrused mille vastuvõtmiseks peab olema kindlamast kindlam (lad.k. expressis verbis) põhiseaduslik volitus. Eesti õiguskorras võivad valitsus ja ministrid vastu võtta intra legem ja praeter legem määrusi. 14. Üksikakti mõiste: Üksikakt on õigusakt, mis on kindla üksikjuhu reguleerimiseks või adresseeritud kindlale isikule (nt. Preemia maksmine)
meie sõprusest kestavad igavesti. (Cicero) Unus verus amicus est rarus ut reperio üht tõelist sõpra on raske leida O tempora, o mores oh ajad, oh elud Repetitio est mater studiorum kordamine on tarkuse ema Homo homini lupus est inimene on inimesele hunt Amicitia es qui punctum vos plurimus sõbrad on need, kes sind kõige enam tüütavad Diligo ut alio quisnam molestus vos plurimus armasta seda, kes tüütab sind kõige enam, Unus vox opes praeter 1000 sententia üks sõna tähendab rohkem kui 1000 mõtet Carpe Diem naudi päeva Qui habent recipient - Them that has, gets Teneo hoidma Odi et amo näe ja armasta Quare id faciam, fortasse requires - Wherefore this the making , perhaps to seek Nescio; se fieri sentio et excrucior ignoreerima, ennast panid tundma ja piinama Scio te victorium esse enda võitu sa tead Animae dimidium meae pool minu hingest(Horace) Alea jacta est täringumäng uhkustamine on
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (15.11.2013) Oksendamine on refleks, mida juhib oksekeskus piklikus asju. Refleks käivitub keskuse erutuse korral. Erutus teatud stiimulite mõjul ning juhitakse kas närvide kaudu oksekeskusesse või mõjutavad oksekeskust veres ja ajuvedelikus sisalduvad ained. Oksekeskuse erutuse kutsuvad esile lõhnad (ebameeldivad, mis võivad olla põhjustatud nt roiskunud toidust või seotud hoopis ebameeldiva kogemusega), maitsed, mao liigne venitus, roiskunud toiduainete mõju maos, ebameeldivad nägemisstiimulid (visuaalsed stiimulid, mis seotud ebameeldiva sündmusega), rasedus (raseduse algul iiveldust ja oksendamist rohkem – esimestel kuudel, hiljem toimib kohandumine), ravimid ja toksiinid, valu, koljusisese rõhu tõus (koljutraumade tagajärjel või ülekuumenemise tõttu, samuti väga kõrges palavikus. Traumade korral tekib ajuturse ja kolju kitsub – iiveldus pärast traum...
ÕIGUSE ALLIKAD ÕA tähendused tuletatult E. Ilusa süstematiseeringust: Materiaalne tähendus õiguse allikateks on õigustloovad jõud. Hõlmab ühiskondlikkesuhteid, mille õigusliku reguleerimise vajadus ilmneb üldise huvi tõttu nende suhetesotsiaalse, majandusliku, poliitilise, eetilise või muu aspekti vastu;- Formaalne tähendus õiguse allikateks on need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid (tavad e tavaõigus, seadused ja muud õigusaktid, ajalooliselt ka nn juristideõigus ehk õigusteaduslikud teosed). Hõlmab põhiliselt õigusloome protseduuri jainstitutsionaalse pädevuse nõude järgimist; Institutsionaalne tähendus õiguse allikateks on organid, kes annavad üldkohustuslikke norme (Roomas nt rahvakoosolek, üksikud magistraadid, hiljem senat, jt) Ürikuline tähendus allikateks on ka materiaalsed esemed, millele on fikseeritud õigusnormid (savitahvlid, hauasambad (steelid), papüürused, mitmesugused [käsikirjalised] ürikud, nüüdse...
riigisekretär. Vabariigi valitsuse õigusaktid: 1.VV määrus - Vabariigi Valitsusel on õigus anda õigustloovaid akte määrusi. Määruste andmisega teostab Vabariigi Valitsus sisuliselt seadusandlikku funktsiooni. Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. Vabariigi Valitsus ja ministrid õigustatud andma intra legem (seadusi täpsustavaid) määrusi. Vabariigi Valitsuse ja ministrite õigus anda praeter legem määrusi on vaieldav. Siiski võib Riigikohtu seisukohtadest järeldada, et teatavatel juhtudel on lubatav praeter legem määrusi anda. Seadusega käsitlemata valdkonda reguleeriva määruse ehk praetar legem määruse volitusnorm peab sisaldama selget luba, et täitevvõim võib selle sätte alusel anda niisuguseid määrusi. Toimides praeter legem võtab valitsus üle osa seadusandja kompetentsist ning seda saab ta teha üksnes siis, kui seaduseandja on teda
seadusandluse korras vastu võetud tahteakt, mida on nimetatud seaduseks sisu poolest seadus ehk materiaalne seadus on iga abstraktseid õigusnorme sisaldav üldakt. Seadlus ehk dekreet. Presidendi poolt antud õigust loov akt, ehk üldakt. Määrus täitevvõimu üldakt. Seadusele alluv. Peab olema seadusega kooskõlas. Volitusnorm norm, mis lubab anda määrusi. INTRA LEGEM PRAETER LEGEM CONTRA LEGEM määrused, mis on antud seaduse reguleerivad valdkondi, määrused, mis on vastuolus alusel, seadusetäitmiseks. Kõige mida seadus ei reguleeri. seadusega, reguleerivad teisiti, tüüpilisemad määrused. kui seadused. Põhiseadus ei luba. Direktiiv paneb paika eesmärgi, mis tuleb saavutada. Soovituslikud õigusallikad. Eesmärgi osas kohustuslik.
1) ametnike valitsus: koosneb keskametkondade juhtidest, kindla ametiajaga, parlamendi poolt nimetatud (Sveits); 2) spetsialistide valitsus: erispetsilistid, kelle nimetab parlament; 3) parlamentaalne valitsus e poliitiline valitsus: professionaalsed poliitikud parlamendi koalitsioonierakondadest; 4) presidentaalne valitsus: võim riigipeal, valitsuse liikmed presidendi haldustehnilised abilised. Parlamendi pädevus sõltuvalt riigikorrast: intra legem korras (pm Eesti); praeter leger; eelmised kaks, lisaks contra legem; valmistada parlamendile seaduseelnõusid, anda arvamusi parlamendi seaduseelnõudele; tsentraliseeritud haldussüsteemi kui ka kohahalduse konstrueerimise õigus; täidesaatvate organite töökorraldus; riigivara kasutamine ja käsutamine; avaliku sektori majanduse korraldamine; riigikaitsetöö korraldamine; välissuhtlus; riigi raharingluse kontroll; ettevõtluse, kohalike omavalitsuste, regionaalprogrammide toetamine jne.
Õiguse entsüklopeedia lektor Jüri Liventaal, õppeaine-ainekood P2OG.02.149 4AP (lisainfo ÕE oma veebilehel) Õiguse entsüklopeedia on teadmiste ring õiguse ja riigiga seotud valdkondades. (ÕE lk 11-13, LM I lk 10 ja 12) TEEMA IX. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine Taska: põhimõisted: aeg ja ruum, ese, kausaliteet Põhimõisted Instituudid- õiguse instituut on kogum õigusnorme, mis reguleerivad ühte kindlat ühiskondlike suhete valdkonda ja on sisemiselt süsteemselt omavahel seotud. Instituut võib esineda ka mõistete tava või õpetus tähenduses. Institutsioonid- õigusteaduses on riigi poliitilise süsteemi ühik (organ) kindla funktsiooni teostamiseks oma pädevuse raames Terminid- (ld terminus) õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termin koosneb ühest ... Definitsioonid- (ld definitio) on määratlus, mõiste põhilise sisu avamine. Definitsioonis antakse harilikult antud mõiste...
KEILA HARIDUSE SA Referaat JOSQUIN DESPREZ (JOSQUIN DES PREZ) Marjana Kuusmaa 10k Turba 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 ELULUGU..........................................................................................................................4 1.1 Sünd ja noorpõlv..........................................................................................................4 1.2 Milano..........................................................................................................................5 1.3 Rooma..........................................................................................................................5 1.4 Lahkumine Roomast. Milani ja Prantsusmaa...............................................................6 1.5 Ferrara.................
olla ühtegi normi, mis ei ole kooskõlas rakendatava seadusega; Intra legem määruste andmiseks peab olema erivolitus, mis peab sisalduma mõnes seaduses. Seaduses ei või lihtsalt olla volitusnorm, vaid olema koos täpsusustega: volituse sisu (reguleerimise ese) volituse eesmärk volituse ulatus. Delegatsiooninormid, mis sisalduvad seaduse lõpus on vastuolus Põhiseadusega (nt seaduse lõpus norm, et selle seaduse kohaldamist reguleerib VV oma määrustega). 2. Praeter legem määrused haldusaktid, mis reguleerivad valdkondi, mida seadusega pole käsitletud ehk siis, mida antakse suhete reguleerimiseks, mis on seni seaduse poolt reguleerimata. ning selles mõttes asendavad nad seal seadusi. Praeter legem määrused 47 peavad olema kooskõlas ja vastama nendele tingimustele, mis on sätestatud volitavas
On olemas kaks volituste liiki: 1. GENERAALDELEGATSIOON – PS-is sätestatud kestvat volitust määrusandluses 2. SPETSIAALDELEGATSIOON – seaduses sisalduv ühekordne volitus Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: 1. INTRA LEGEM MÄÄRUSED – kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrused 2. PRAETER LEGEM MÄÄRUSED – määrused, kus sisaldub uus õigus 3. CONTRA LEGEM MÄÄRUSED – määrused, mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus Eestis võib valitsus võtta vastu intra ja praeter määruseid. Määrused on õigusaktid, mis sisaldavad üldnorme. KOV-id pole riigiorganid. Need on iseseisvad. 3. Euroopa Ühenduse õigus Euroopa integreerimise idee pärineb juba XIV sajandist
VI. Määrused. Formaalselt on nad normi sisaldavad legistatiivaktid, aga välja annab neid kõrgem täitevorgan. Generaaldelegatsioon (on mingisugune üldine positiivsest õigusest tulenev volitus. Enamjaolt tegemist põhiseadusest tuleneva kestva volitusega) ja spetsiaaldelegatsioon (on ühekordne seaduses sisalduv volitus). Määrused võivad olla: - Intra legem ehk kehtiva seaduse rakendamiseks välja antud määrused - Praeter legem ehk seni seaduse poolt reguleerimata õigussuhete reguleerimiseks. - Contra legem ehk seadusi muutvad määrused. VII. KOV Õigustloov kompetents. 1. Kuidas mõista õigusnormi funktsiooni? Selgita! Õigusnormid ei ole vaid olemisnormid vaid ka pidamisnormid. Õigusel kui reeglil on kirjutatud õiguses nn õiguslause vorm. Need õiguslaused sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta. Nad on pidamislaused, kus midagi peab "peanduma"
Määrusandlusõigust volitavaks organiks saab olla üksnes seadusandlik organ. Määrusandlusõiguse mahu järgi võib eristada kolme liiki määrusi: 1) intra legem määrused on haldusaktid, millega administratsioon on volitatud täitma, ellu viima seadust. Selline määrus konkretiseerib neid norme, mis sisalduvad rakendatavas seaduses. Intra legem määruses ei tohi olla ühtegi normi, mis ei ole kooskõlas rakendatava seadusega; 2) praeter legem määrused on haldusaktid, mida antakse suhete reguleerimiseks, mis on seni seaduse poolt reguleerimata. Selles mõttes nad asendavad seadust. Praeter legem määrused peavad olema kooskõlas ja vastama nendele tingimustele, mis on sätestatud volitavas seaduses ning nad ei tohi minna vastuollu varasemate seadustega, mis reguleerivad ligilähedasi valdkondi. Legaalsuse põhimõttega ei ole kooskõlas volitus praeter legem määruste andmiseks üldiselt
Määrusandlusõigust volitavaks organiks saab olla üksnes seadusandlik organ. Määrusandlusõiguse mahu järgi võib eristada kolme liiki määrusi: 1) intra legem määrused on haldusaktid, millega administratsioon on volitatud täitma, ellu viima seadust. Selline määrus konkretiseerib neid norme, mis sisalduvad rakendatavas seaduses. Intra legem määruses ei tohi olla ühtegi normi, mis ei ole kooskõlas rakendatava seadusega; 2) praeter legem määrused on haldusaktid, mida antakse suhete reguleerimiseks, mis on seni seaduse poolt reguleerimata. Selles mõttes nad asendavad seadust. Praeter legem määrused peavad olema kooskõlas ja vastama nendele tingimustele, mis on sätestatud volitavas seaduses ning nad ei tohi minna vastuollu varasemate seadustega, mis reguleerivad ligilähedasi valdkondi. Legaalsuse põhimõttega ei ole kooskõlas volitus praeter legem määruste andmiseks üldiselt
Sellised määrused ei tohi luua yhtegi normi, mis ei oleks subsummeeritav mõnele rakendava seaduse normile. Contra legem- määrused on sellised , mis ei pea olema kooskõlas mitte iga seadusega, vaid võivad antud seaduse alusel reguleerida midagi teisiti, kui varem vaastu võetud seaduses sätestatud alused. Seega osundatud seadused võivad olla seaduseandja varasema tahte vastu, kuid peavad olema kooskõlas nüüdse tahtega. Praeter legem-määrused on sellised , mida antakse küsimuste laehendamiseks, mis ei ole seni reguleeritud ühegi seadusega. Riigikogu – seadus, otsus President – seadlus e. dekreet, otsus, käskkkiri Valitsus – määrus, korraldus Minister – määrus, käskkiri Peaminister - -, korraldus Riigisekretär - - , käskkiri Ministeeriumi kantsler - -, Käskkiri Ameti või inspektsiooni peadirketor - -, käskkiri, ettekirjutus, otsus Maavanem - -, korraldus
pädevad õigusakte välja andma. Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki: • Generaaldelekatsioon- põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses.(Eestis seda ei eksisteeri) • Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: • Intra legem määrused-kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadused • Praeter legem määrused- määrused kus sisaldub uus õigus • Contra legem määrused- määrused mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus. 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid-kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla-ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetenea volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi.Määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. 10. Kuidas mõista õigusnormi funktsiooni
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning...
RIIGÕIGUS 07.01.2011 Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Hõljuvas olekus muudatus: eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arve...
Riigikogu ei saa delegeerida valitsusele seda, mis põhiseadusega on pandud Riigikogule. 85. Määruse andmise tingimused – mida tähendab, et valitsus tohib anda määrust „seaduse alusel ja täitmiseks“? Vabariigi Valitsus annab põhiseaduse § 87 p 6 kohaselt seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Eeldatus kajastub põhiseaduslik õigusaktide hierarhia ning järeldus, et täitevvõim ei saa praeter legem määrustega reguleerida valdkondi, mida põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusejõuliste „õigusaktidega”.” Et valitsus saaks realiseerida oma määrusandlusõigust, peab seadus sisaldama vastava volituse (delegatsiooni). Sellele on juhtinud tähelepanu Riigikohus (RKPJKo 20.12.1996, 3-4-1-3-96): „Täitevvõimu üldaktide andmiseks peab seaduses olema vastavasisuline delegatsiooni- ehk volitusnorm. Selles
84. Milliste küsimuste reguleerimist ei saa Riigikogu delegeerida valitsusele? Riigikogu ei saa delegeerida valitsusele seda, mis põhiseadusega on pandud Riigikogule. 85. Määruse andmise tingimused mida tähendab, et valitsus tohib anda määrust ,,seaduse alusel ja täitmiseks"? Vabariigi Valitsus annab põhiseaduse § 87 p 6 kohaselt seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Eeldatus kajastub põhiseaduslik õigusaktide hierarhia ning järeldus, et täitevvõim ei saa praeter legem määrustega reguleerida valdkondi, mida põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusejõuliste ,,õigusaktidega"." Et valitsus saaks realiseerida oma määrusandlusõigust, peab seadus sisaldama vastava volituse (delegatsiooni). Sellele on juhtinud tähelepanu Riigikohus (RKPJKo 20.12.1996, 3-4-1-3-96): ,,Täitevvõimu üldaktide andmiseks peab seaduses olema vastavasisuline delegatsiooni- ehk volitusnorm. Selles
detailselt regul kohalikku elu, mille üksikasju ta ei tunne. Vähendab distantsi normiloojate ja -adressaatide vahel. o Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigustloovad aktid. Ei pea olema kooskõlas rho-te määrustega. Jur jõult on võrsed. Kollisioonide korral lah vaidluse kohus. See tagatiseks sõltumatusele rho määrustest. Kuuluvad praeter legem määruste liiki (näited KOKS § 22 lg 1). KOV määrused riiklike kohustuste täitmiseks: seaduses sis volitusnormi alusel kohustatakse kehtestama oma terr-l määrusi ka riiklike ül-te täit-ks PS § 154 lg 2. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulats toimib vastava KOV üksuse terr-l. See on ülekantud pädevuse sfääris. Need määrused peavad olema kooskõlas riigihalduse keskorganite määrustega
volitust määrusandluses. SPETSIAALDELEGATSIOON – on ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandluse mahu alusel eristatakse: 1 INTRA LEGEM MÄÄRUSED – kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrused; PRAETER LEGEM MÄÄRUSED – määrused, kus sisaldub uus õigus; CONTRA LEGEM MÄÄRUSED - määrused, mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis (selgelt väljendatud) põhiseaduslik volitus. Eesti õiguskorras võivad valitsus ja ministrid vastu võtta intra legem ja praeter legem määrusi. Õigusaktid (v.a seaduses ja valitsuse korraldused) jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast, kui õigusaktides ei sätestata teisiti. Eesti õiguskorras kasutatakse ka teisi õigusaktide nimetusi, nt direktiiv, juhend, korraldus, käskkiri – lugeda määruseks haldusakti teooriast lähtuvalt kõik need õigusaktid, mis sisaldavad üldnorme (õigusnorme). Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud
344. Mida tähendavad mõisted: generaaldelegatsioon; spetsiaaldelegatsioon; intra legem määrused; praeter legem määrused; contra legem määrused? Generaaldelegatsioon kujutab endast tavaliselt pôhiseaduses sätestatud kestvat volitust määrusandluses. Spetsiaaldelegatsioon on ühekordne, seaduses sisalduv volitus. Määrusandluse mahu alusel eristatakse: 1.Intra legem määrused - kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrused; 2. praeter legem määrused - kus sisaldub uus ôigus; 3. contra legem määrused - määrused, mille vastuvôtmiseks peab olema pôhiseaduslik volitus. Eesti ôiguskorras vôivad valitsus ja ministrid vastu vôtta intra legem ja praeter legem määruseid. Intra legem määruste vastuvôtmine tuleneb pôhiseaduse §-dest 87 ja 94 ja praeter legem määruste vastuvôtmine pôhiseaduse §-dest 3, 87, ja 94. 345. Mida tähendab, et õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid?
See tähendab legislatiivorgan ütleb kas ja millises mahus on täitevorganid pädevad materiaalseid ôiguseeskirju välja andma. Õigusteoorias on tuntud 2 volituste liiki: 1.generaaldelegatsioon- kujutab endast tavaliselt pôhiseaduses sätestatud kestvat volitust määrusandluses; 2.spetsiaaldelegatsioon - on ühekordne, seaduses sisalduv volitus. Määrusandluse mahu alusel eristatakse: 1. Intra legem määrused - kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrused; 2. praeter legem määrused - kus sisaldub uus ôigus; 3. contra legem määrused - määrused, mille vastuvôtmiseks peab olema pôhiseaduslik volitus. Välisriigi õiguse kohaldamist reguleerib rahvusvahelise eraõiguse seadus. Kui seadus, välisleping või tehing näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise, kohaldab kohus seda vaatamata vastavasisulise taotluse olemasolule. Välisriigi õigust kohaldatakse vastavalt kohaldatava õiguse tõlgendamisele ja kohaldamise tavadele kõnealuses riigis
Nimelt peab formaalses 44 seaduses sisalduma spetsiaalne volitus. See tahendab legislatiivorgan utleb kas ja millises mahus on taitevorganid padevad materiaalseid oiguseeskirju valja andma. 344. Mida tahendavad moisted: generaaldelegatsioon; spetsiaal- delegatsioon; intra legem maarused; praeter legem maarused; contra legem ma arused? Generaaldelegatsioon kujutab endast tavaliselt pohiseaduses satestatud kestvat volitust maarusandluses. Spetsiaaldelegatsioon on uhekordne, seaduses sisalduv volitus. 1.Intra legem maarused - kehtiva seaduse rakendamiseks antud maarused; 2. praeter legem maarused - kus sisaldub uus oigus; 3. contra legem maarused - maarused, mille vastuvotmiseks peab olema pohiseaduslik volitus.
2) spetsiaaldelegatsioon ehk erivolitus (see pädevus/ülesanne selleks juhuks). Generaaldelegatsiooni all mõistetakse sellist, milles seaduseandja annab edasi ühe osa oma pädevusest mõnele teisele organile kestvaks teostamiseks. Spetsiaaldelegatsiooni all mõistetakse sellist, milles sätestatakse konkreetne üksik tegu, mille korraldamiseks (täitmiseks) ta antakse. Määruseandmisõigust teostatakse intra legem, contra legem ning praeter legem korras. Intra legem määrused on sellised, millega eksekutiivorganid on volitatud rakendama kehtivat seadust. Sellised määrused ei tohi luua ühtegi normi, mis ei oleks subsumeeritav mõnele rakendatava seaduse normile. Contra legem määrused on sellised, mis ei pea olema kooskõlas mitte iga seadusega, vaid võivad antud seaduse alusel reguleerida midagi teisiti, kui varem vastu võetud seadustes sätestatud alused (määruse konkurents mõnede seadustega vastava seaduse alusel).
Kliiman märgib, et on tegemist õigusaktiga, mis asendab seadust ehk teeb seda, mida peab tegema seadusandja, aga selleks peab olema otseselt PS-lik ja seadusandja delegatsioon. Seadusandja võib anda küll delegatsiooni, aga selle juures peab olema viide PS-i vastavale sättele, kus see õigus antakse. Meie PS-is pole sellist normi, mis annaks võimaluse nii teha. On püütud kasutada ära riigikogu pädevuse avatud loetelu PS § 65 punktis 16, siiski Eesti riigi kohtupraktika on kõik praeter legem määrused tunnistanud õigusvastaseks, v.a need, millega reguleeritakse kohaliku elu küsimusi, aga need on riivanud jälle muid seadusi, mille tulemusena ei ole ükski praeter legem määrus läbi läinud. Teoorias tunnistatakse praeter legem määrusteks küll neid, mis lahendavad enesekorralduslikke küsimusi (sisekord jne). Ainsana on praeter legem tunnustega tegemist kohaliku elu küsimuste lahendamisel ja teine on enesekorralduslikud määrused (ainult tunnusedon).
Seadused on üldjuhul õigusjõult võrdsed(erandi moodustavad nn konstitutsioonilised seadused. 16. Tutvusta täitevvõimu valdkonna (riik, kohalik omavalitsus, avalik-õiguslikud juriidilised isikud) õigusakte Eesti õiguskorras. Üldaktid: Seadused e. dekreedid: dekreetseadused, erakorralised dekreedid, hädadekreedid (seadlus on riigipea õigustloov akt) Määrused: intra legem (kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadus), praeter legem (määrus, kus susaldub uus õigus), contra legem Üksikaktid: Riigipeal otsus (üldküsimused) ja käskkiri (ametkonnasisesed) Valitsusel, ministril: määrus, korraldus ja käskkiri 17. Tutvusta täitevvõimu õigusloome piire ja põhimõtteid. Miks määrusandlus on õigusriigi viimane väljapääs ja miks seda siiski kasutatakse? 18. Võrdle üksikakte ja üldakte, esitades ühtlasi nende põhitunnused. Kas sinu meelest on üksikakt õigusakt või mitte? Miks? ???
Nt korramäärused. Seaduses peab olema vastav delegatsiooninorm või vähemalt peab see tulenema seaduse sisust ja mõttest ning olema kodanikule arusaadav. Kodanikule peab olema võimalus teada, eeldada, et administratsioon hakkab oma määrustega üht või teist küsimust reguleerima, samuti see, millise ulatuse ja sisuga see regulatsioon olla võib. KOV määrused - ei pea olema kooskõlas kõrgemate riigihaldusorganite määrustega - praeter legem määruste liik. - kui seadusandja paneb KOV-le peale mingi kohustuse/volituse midagi teha, ei ole selle alusel välja antud määruse näol tegemist statuudiga. - Valdkonnad, mida võib KOV määrustega reguleerida on antud KOKS-is. - Seadusandja otsustab,millistel autonoomsetel üksustel on statuudiõigus käskkiri - üldaktina on käskkiri haldusakti teooria kohaselt määrus, vaatamata oma nimetusele. Üksikaktina võib käskkiri olla ka korraldus.
Avaliku administratsiooni poolt antud seadusele alluv üldakt. Generaaldelegatsioon - üldiselt määratletud volitus määruste andmiseks, mis võib olla sätestatud PS-s või seadustes. See on pädevus kestvaks teostamiseks. Spetsiaalvolituse - ühekordne volitus määruse andmiseks, mis on sätestatud konkreetses seaduses. Edasivolitamine pole üldiselt lubatud (v.a expressis verbs korral). määrused intra legem seaduse alusel seaduse rakendamiseks määrused praeter legem asnedavad seadust. Kooskõlas ligilähedaste seadustega. määrused contra legem seadusega vastuolus olevad, seadust muutvad määrused. Nt korramäärused. Eesti õigussüsteemis ei esine. Seaduses peab olema vastav delegatsiooninorm või vähemalt peab see tulenema seaduse sisust ja mõttest ning olema kodanikule arusaadav. Kodanikule peab olema võimalus teada, eeldada, et
ja millises mahus on täitevorganid pädevad õigusakte välja andma. Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki: Generaaldelekatsioon- põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses.(Eestis seda ei eksisteeri) Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: Intra legem määrused-kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadused Praeter legem määrused- määrused kus sisaldub uus õigus Contra legem määrused- määrused mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus. Kehtivad ka määrused kus õigustloovate haldusaktide kehtimine on vahetult seotud nende avaldamisega. Eesti õiguskorras kasutatakse ka teisi õigusaktide nimetusi: direktiiv, juhend, käskkiri. Määrusi võtavad üldaktide tähenduses vastu ka kohalikud omavalitsused.KOV on kohaliku
kooskõla uute seadustega. 3) Uue delegatsiooni- ehk volitusnormi kehtestamise korral peab määrust andma volitatud organ andma uue määruse. 4) Määrust andma volitatud organ ei tohi ületada delegatsiooni- ehk volitusnormis sätestatud volitust. „seaduse alusel ja täitmiseks“ - üldjuhul on legaalsed üksnes määrused intra legem, mis on antud spetsiaaldelegatsiooni alusel. Täitevvõim ei saa praeter legem määrustega reguleerida valdkondi, mida põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusejõuliste „õigusaktidega”.” Et valitsus saaks realiseerida oma määrusandlusõigust, peab seadus sisaldama vastava volituse (delegatsiooni). X KOHUS 86. Kohtuastmed ja -harud Eestis Esimene aste – maa-, linna-, halduskohtud (PS kui nimetab, kuid linnakohtud enam ei ole). Maakohus (Viru, Harju, Pärnu, Tartu) arutab
Nt korramäärused. Seaduses peab olema vastav delegatsiooninorm või vähemalt peab see tulenema seaduse sisust ja mõttest ning olema kodanikule arusaadav. Kodanikule peab olema võimalus teada, eeldada, et administratsioon hakkab oma määrustega üht või teist küsimust reguleerima, samuti see, millise ulatuse ja sisuga see regulatsioon olla võib. KOV määrused - ei pea olema kooskõlas kõrgemate riigihaldusorganite määrustega - praeter legem määruste liik. - kui seadusandja paneb KOV-le peale mingi kohustuse/volituse midagi teha, ei ole selle alusel välja antud määruse näol tegemist statuudiga. - Valdkonnad, mida võib KOV määrustega reguleerida on antud KOKS-is. - Seadusandja otsustab,millistel autonoomsetel üksustel on statuudiõigus käskkiri - üldaktina on käskkiri haldusakti teooria kohaselt määrus, vaatamata oma nimetusele. Üksikaktina võib käskkiri olla ka korraldus.
portus, s m sadam praest, stit, stitum, re (part. fut. posc, poposc, , ere nõudma, saada tahtma praesttrus) ees seisma; silma paistma; posside, sd, sessum, re valdama, omama näitama, ilmutama; lubama, andma; possum, potu, , posse (arh. potesse) võima, hankima; täide viima suutma praesum, fu, esse ees(otsas) olema, juhtima post 1. adv.hiljem, pärast; 2. praep. c. acc. praeter praep. c. acc. ja adv. mööda, piki; taga; pärast peale, välja arvatud poste adv. pärast seda, seejärel, hiljem praetere adv. peale selle poster, rum m järeltulijad, järglased, praetere, v (i), itum, re mööda minema; järglaspõlv mööduma, kaduma; ületama, parem olema posterus, a, um (comp. posterior, ius; praetermitt, ms, missum, ere mööda superl
Formaalses seaduses peab sisalduma volitus täitevorganitele määruste andmiseks (muidu riigistumise oht haldusvõimu osakaalu kasv). Õigusteooria volituste liigid: 1. Generaaldelegatsioon PS-s sätestatud kestvat volitust määrusandluses. 2. Spetsiaaldelegatsioon ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel: 1. Intra legem määrused antud kehtiva seaduse rakendamiseks. 2. Praeter legem määrused määrused, kus sisaldub uus õigus. 3. Contra legem määrused määrused, mille vastuvõtmiseks peab olema PS-lik volitus. KOV pole riigiorgan, võtab vastu määruseid, kohaliku elu küsimuste osas otsustamisel iseseisvad, reguleerib KOKS. Tööõiguses õiguse allikana ka kollektiivleping. 3. Euroopa Ühenduse õigus Euroopa integreerimise idee pärineb 14. sajandist, tuginedes Püha Rooma riigi pärandile, tähtis roll oli ka kristlusel. Prantsuse jurist P
1,3,6 - kohus § 146, § 15 lg 2 2. Institutsionaalne võimude lahusus § 4 - riigikogu § 59 - valitsus § 86 - kohtud § 146 lause 1, § 149 3. Personaalne võimude lahusus ükski isik ei tohi korraga täita mitme võimu funktsioone § 63, § 64 lg 1, lg 2, § 99, § 147 lg 3, § 84 4. Võimude tasakaalustatus - Riigikogu vs VV Riigikogu ei võta vastu üksikjuhtumeid puudutavaid seadusi - VV vs Riigikogu Praeter legem määrused ilma õigusliku aluseta PS § 3 lg 1 lause 1; § 157 lg 2 - kohus vs Riigikogu 5. Õiguskindlus Algab sellest, et seadused avaldatakse 1) Seaduste avaldamine § 3 lg2, § 108 2) Õigusselgus e määratus § 13 lg 2 RKÜKo 28.10.2002 3-4-1-5-02 3) Ebasoodsa tagasimõju keeld a. Ebasoodus tagasimõju b. § 23 lg 1, lg 2 lause 1 (Nulla poena sine lege) c. Kaalumine
1,3,6 - kohus § 146, § 15 lg 2 2. Institutsionaalne võimude lahusus § 4 - riigikogu § 59 - valitsus § 86 - kohtud § 146 lause 1, § 149 3. Personaalne võimude lahusus ükski isik ei tohi korraga täita mitme võimu funktsioone § 63, § 64 lg 1, lg 2, § 99, § 147 lg 3, § 84 4. Võimude tasakaalustatus - Riigikogu vs VV Riigikogu ei võta vastu üksikjuhtumeid puudutavaid seadusi - VV vs Riigikogu Praeter legem määrused ilma õigusliku aluseta PS § 3 lg 1 lause 1; § 157 lg 2 - kohus vs Riigikogu 5. Õiguskindlus Algab sellest, et seadused avaldatakse 1) Seaduste avaldamine § 3 lg2, § 108 2) Õigusselgus e määratus § 13 lg 2 RKÜKo 28.10.2002 3-4-1-5-02 3) Ebasoodsa tagasimõju keeld a. Ebasoodus tagasimõju b. § 23 lg 1, lg 2 lause 1 (Nulla poena sine lege) c. Kaalumine
2. Haldusaktideks- vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt. 3. Jurisdiktsiooniaktideks- vastu võetud riigi juristiktsiooniorganite poolt. Funktsionaalne liigitus: 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt. 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt. 3. Jurisdiktsioonilist funktsiooni täitev õigusakt 358. Mida tähendavad mõisted: generaaldelegatsioon; spetsiaal-delegatsioon; intra legem määrused; praeter legem määrused; contra legem määrused? Generaaldelegatsioon kujutab endast tavaliselt pôhiseaduses sätestatud kestvat volitust määrusandluses. Spetsiaaldelegatsioon on ühekordne, seaduses sisalduv volitus. Määrusandluse mahu alusel eristatakse: 1.Intra legem määrused - kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrused; 2. praeter legem määrused - kus sisaldub uus ôigus; 3. contra legem määrused - määrused, mille vastuvôtmiseks peab olema
1,3,6 - kohus § 146, § 15 lg 2 2. Institutsionaalne võimude lahusus § 4 - riigikogu § 59 - valitsus § 86 - kohtud § 146 lause 1, § 149 3. Personaalne võimude lahusus ükski isik ei tohi korraga täita mitme võimu funktsioone § 63, § 64 lg 1, lg 2, § 99, § 147 lg 3, § 84 4. Võimude tasakaalustatus - Riigikogu vs VV Riigikogu ei võta vastu üksikjuhtumeid puudutavaid seadusi - VV vs Riigikogu Praeter legem määrused ilma õigusliku aluseta PS § 3 lg 1 lause 1; § 157 lg 2 - kohus vs Riigikogu 5. Õiguskindlus Algab sellest, et seadused avaldatakse 1) Seaduste avaldamine § 3 lg2, § 108 2) Õigusselgus e määratus § 13 lg 2 RKÜKo 28.10.2002 3-4-1-5-02 3) Ebasoodsa tagasimõju keeld a. Ebasoodus tagasimõju b. § 23 lg 1, lg 2 lause 1 (Nulla poena sine lege) c. Kaalumine
kõrgemalt poolt määratud, vaid on vahetult legitimeeritud (tal on oma legitimatsioonikett) KOV liige Riigikogus ei esindaks enam kogu rahva huve, vaid oma KOV omi. 4. Võimude tasakaalustatus Tasakaal võimude vahel: ● Riigikogu vs VV – Riigikogu ei võta vastu üksikjuhtumeid puudutavaid seadusi ● VV vs Riigikogu – Praeter legem määrused – ilma õigusliku aluseta Juhul kui määrus ei puuduta põhiõigusi ja on puhtalt siseakt, siis võib selle vastu võtta ilma õigusliku aluseta. PS § 3 lg 1 lause 1; § 157 lg 2 ● kohus vs Riigikogu Põhiseaduse järelvalve ja selle piirid (kohus jätab seaduse kohaldamata, kui vastuolus
võtma. Riigivanemale sellise dekreediõiguse andmine oli vastuolus 1920. aasta PSga. 1933. aastal tehtud PSe muudatused seadustasid riigivanema dekreediõiguse. Praegu võib E valitsus üldaktina anda ainult nn. intra legem määrusi, seda ainult siis, kui seaduses on vastav volitusnorm. (Intra legem määrus -- seadust täpsustav määrus.) Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi mitmes otsuses on märgitud, et E VV ei saa anda contra legem määrusi ja praeter legem määrusi. (Praeter legem määrus -- antakse valdkonnas, mida peaks reguleerima seadus; ta asendab seadust.) Täitevvõimu aktid riigiõiguse vallas on vältimatud sellistes olukordades, kus on seadusandluses vaja kiiresti relaveerida, nt. sõja ajal. Vältimatud on täitevvõimu üldaktid ka nendes küsimustes, mille detailne reguleerimine seadusega pole lihtsalt otstarbekas (Eestis nt. lipu kasutamine).
Ühtki muud funktsiooni täita ei saa. Keegi ei rakenda seda. Tegelikult pole see reaalselt kehtiv. §99 §147 lg3 Tasakaalustatus Võimud peavad olema omavahel enam-vähem balansis · Võimude vahel a. parlament vs valitsus, parlament ei tohiks asuda reguleerima üksikjuhtumeid, see peaks jääma valitsuse teha või täitevvõimu teha laiemalt, va PS ettenähtud ametisse nimetamised (tallexi erastamise seadus tallina ekskavaatori tehas). b. Valitsus vs parlament. Praeter legem määrused need on määrused, mis on ilma seadusliku aluseta. Millises ulatuses peab valitsus saama anda määrusi ilma vastava seadusliku aluseata? Vaid siis, kui see ei piira mitte kellegi õigusi. Haldusorganisatsioone loovad ja korraldavad määrused. §3 lg1 lause 1 c. Kohus vs parlament kas ja kuivõrd tohib kohus jätta kohaldamata parlamendi seadust. Kohus peab järgmine ja rakendama seadust. Kas kohus saab jätta seaduse kohaldamata?
k. Jus õigus) Milline on positiivse ja ülipositiivse õiguse vahekord? Millistest põhimõtetest lähtudes jaotatakse õiguskord era- ja avalikuks õiguseks? Millised on era- ja avaliku õiguse piiritlemise õiguslikud alused?342. Milliste põhimõtetega tuleb arvestada õiguskorra normatiivsuse tagamisel? Milline on õiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus? Mida tähendavad mõisted: generaaldelegatsioon; spetsiaal- delegatsioon; intra legem määrused; praeter legem määrused; contra legem määrused?345. Mida tähendab, et õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid? 346. Kuidas määratleda absoluutne subjektiivne õigustus; relatiivne subjektiivne õigustus; konstitutiivne ehk õigustmoodustav õigustus; isiku-, perekonna- ja varanduslik õigustus? 347. Millised on üksikkodaniku huvid riigi suhtes (3) ja milline on neist huvidest lähtuv subjektiivsete avalike õiguste liigitus?
Valitsus annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks (§ 87 p 6). Nimetatud õigusaktid on oma olemuselt materiaalsed seadused, s.t nad sisaldavad õigusnorme. "Põhiseaduse § 65 p 1 kohaselt võtab seadusi vastu Riigikogu. Vabariigi Valitsus annab põhiseaduse § 87 p 6 kohaselt seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Eelosundatus kajastub põhiseaduslik õigusaktide hierarhia ning järeldus, et täitevvõim ei saa praeter legem määrustega reguleerida valdkondi, mida põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusejõuliste "õigusaktidega"." Et valitsus saaks realiseerida oma määrusandlusõigust, selleks peab seadus sisaldama vastava volituse (delegatsiooni). Sellele on juhtinud tähelepanu Riigikohus (RKPJKo, 20.12.1996): "... Täitevvõimu üldaktide andmiseks peab seaduses olema vastavasisuline delegatsiooni ehk volitusnorm. Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
