mõistlikkuse põhimõte heade kommete järgimine, headest kommetest kinni pidamine. Õiguspõhimõtted on üldised, kaaluväärtusega juhised nii õiguse arendamiseks kui ka poolte käitumise hindamiseks. Näiteks on tsiviilõiguse kandvateks põhimõteteks õigusriigi ja eraomandi kaitse põhimõte; võlaõiguses hea usu ja lepingutruuduse põhimõte. Tsiviilõiguse põhimõtete hulgas on tähtsaimaks privaatautonoomia põhimõte, so – isikute omavastutuslik vaba otsustamisõigus õigussuhete kujundamisel. Privaatautonoomia põhimõte paneb aluse majanduslikule tegevusvabadusele, mis omakorda on eelduseks efektiivsele majanduskäibele. Isiku privaatautonoomia väljendub tsiviilõigusnormide dispositiivsuse põhimõttes, mille kohaselt võib tsiviilõigussuhet
1.Kindlale isikule suunatud- muutub kehtivaks tahteav. Kättesaamisega. Loetakse tehtuks sellise sisuga nagu see kätte saadi. 2. Suunamata muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Tehingu tõlgendamisel lähtutakse esmalt tahteavalduse tegija tahtest. Tehingu vormi osas kehtib vormivabaduse põhimõte. Kas suuline või kirjalik (lihtkirjalik, notariaalne vorm või elektrooniline). Vormi nõutele võib olla erinev eesmärk 1. Avaliku huvi kaitse- võimaldab avalikku kontrolli tehingu üle. 2. Privaatautonoomia kaitse- kõigi tehingus osalejate huvide kaitse. Allkirjanõue kannab lõpetamise funktsiooni- tegemist pole enam dokumendi projektiga, identsuse funktsiooni- allkirja andja samane tehingu subjektiga, ehtuse funktsiooni- avaldus pärineb allakirjutatult.Et tehing oleks kehtiv, peab olema nõuetekohane: 1. Tehingu subjektid peavad olema õiguslikult võimelised tehingut tegema. Füs.isik teovõimeline, jur.isik õigusvõimeline. 2. Tehingu sisust
Selgitab Eesti õigus- ja kohtusüsteemi olemust ning õigusaktide hierarhiat Subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes - subkordinatsioonisuhted Nimetab peamised eraõigusega seotud aktid ja selgitab eraõiguse põhimõtteid Subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis – koordinatsioonisuhted Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Suurem probleem on tsiviilõiguse eristamine kaubandus- ehk äriõigusest. Mõnes riigis on see tsiviilõiguse osa ja mõnes iseseisev. Eesti õigussüsteemis on äriõigus tsiviilõigusest piiratud osas eraldatud. Tsiviilõigus on äriõiguse üldosa, kuid äriõigus reguleerib ka juriidiliste isikute tegevust. Eestis on omaks võetud pandektiline eraõiguse süsteem, mille kohaselt eraõigus jaguneb järgmiselt:
sugulased. 3. III järjekorra seadusjärgsed pärijad · Vanavanemad · Kui nad on elus, pärivad mõlemad võrdses osas pärandi. 4. Abikaasa seadusjärgse pärijana · Pärib abikaasa ¼ abikaasa varast. Ülejäänud sellest surnu lapsed. · Abikaasal ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui surnu on enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku. 5. Privaatautonoomia pärimisõigus 1. pärandaja poolel: isiku õigus teha oma elu ajal ise oma surma puhuks enda vara kohta korraldusi testeerimisvabadus. 2. reeglina vaid pärast pärandi avanemist 3. range kohustus järgida vorminõuet notariaalsed piirangud. 4. Kodune testament- tunnistajate juuresolekul ja/või omakäeline testament. 5. Kodune testament aegub kuue kuu järel. Samuti peab ta olema väga täpselt vormistatud. 6
Antud reguleerimata valdkonna reguleerimiseks Antud kehtivate seaduste muutmiseks. · Määrus eristab haldusakti haldusaktiga reguleeritakse üksikjuhte ning antakse parlamendi poolt. Õiguse valdkonnad õigus jaguneb valdkondadesse, kuid see on tinglik vajadus kindlad piirid tõmmata tekib siis, kui tuleb lahendada Eraõigus kehtib privaatautonoomia põhimõte see tähendab, et kõik on võrdsed. Üksikisikul on õigus ise otsustada, kas ja kuidas ta kujundab õigussuhteid teiste isikutega. Ülekaalukad on siin poolte kokkuleppel Avalik õigus siin valitsevad avalikud huvid põhiseadus määrab kindlaks riigi põhikorra riigiõigust juhib täidesaatva riigivõimu....tegevust.
Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 Seminar 2 Teema: Tehinguõpetuse alused (I) 1. Privaatautonoomia põhimõte ja lepinguvabadus 1. Tehingu mõiste ja õiguslik tähendus 2. Tahteavaldus. Tehingud. Kõige olulisem §69! Mõistlik viis lugega tähitud kirjaga tutvumist, kui pannkse allkiri, et oled kätte saanud. Sama asi sellega, kui seda saab kätte laps (on olemas seda mõjusfääris), siis järglimel päeval loetakse. Kui keeldutakse, loetakse, et tal oli võimalus kätte saada kiri, aga ta seda ei kasutanud
Kahekülgsed on ka lepingud, milles poole vastukohustuse tekkimine sõltud juhusest (maaklerleping). 4. Kokkuleppest ja ühe poole tahteavaldusest tekkivad võlasuhted. Isik on oma õigussuhete kujundamisel vaba. Lepinguvabaduse olemuseks on üheltpoolt vabadus autonoomselt otsustada, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ja millistel tingimustel ennast õiguslikult siduda, teiselt poolt piirangud, mis tulenevad teiste isikute privaatautonoomia realiseerimisest või piirangud, mis on vajalikud avalikes huvides. Lepingus peavad mõlemad asjaosalised teatud käitumisreeglites kokku leppima. Et lepingust õiguslikult siduvate õiguste ja kohustuste omandamiseks on vaja saavutada vähemalt kahe isiku kokkulepe tulevase õigussuhte sisus, on lepingu puhul tegemist erilise õigusliku seosega. Lepingu sõlmimisel luuakse oma õigussüsteem.
Õigusidee : õiglus-> 1)võrdsustatud õiglus 2) õiguslik (=garanteeritus see, kes seaduse välja annab, peab jälgima ka seadusest kinnipidamist. 3) õiguse eesmärgi pärasus (eesmärk seaduse max. täitmine) Õiguse erinevad liigid Avalik õigus vähemalt 1 subjektidest on riik. Subordinatsioonisuhe. Ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides. Ei saa kokkuleppima( riigi, rahvusvaheline, haldus, finants, karistus, protsessõigus). Eraõigus privaatautonoomia põhimõte. Kordinatsiooni võrdsus. Dispositiivsus. Individuaalsuhe. (Tsiviil, äri ja tööõigus). Siseõigus kehtib konkreetses organisatsioonis. Siseõiguse normid reguleerivad organisatsiooni seesmist tegevust. (sisekirjad, eeskirjad) Välisõigus moodustavad seadused, määrused. Välisõiguse normid on adresseeritud abstraktsetele hulgale. Materiaalne õigus- on sisuline. Materiaalõiguse normidega määratakse kindlaks õigussuhtes osalevate isikute õigused ja kohustused.
- Rohkem struktureeritud kui Common Law õigussüsteem, otseselt siiski puudub "tsiviilõoiguse" mõiste 3. Civil Law süsteem Kirjutatud õigusel baseeruv õigussüsteem - eristab avalikku- ja eraõigust sh tunneb tsiviilõigust kui õigusharu - õigussüsteemi struktuur suhteliselt selge - põhineb rooma õigusel Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Privaatautonoomia põhimõte hõlmab ka lepinguvabadust, mille kohaselt on isikutel õigus valida, kas üldse ja kellega teha tehinguid. Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad tähtsamate harudena muuhulgas riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava, mis tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest
etod Avalik subordinatsioonisuhted, millest üks osapool esineb avaliku võimu kandjana käsk ja keeld õigus ja seda võimu ka realiseerib privaatautonoomia Eraõigus isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted (tahtevabadus) § 619. Käsunduslepingu mõiste Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
“Avalik haldus on mitmekesine, konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniline, täidesaatev ning kujundav tegevus kogukonna asjade kasutamisel”. – Negatiivne definitsioon samuti probleemne: “Haldus on kõik see, mis jääb üle, kui jätta välja seadusandlus ja kohtumõistmine.” Võimude lahusus Võimude lahususe põhimõtte “rikkumine” Avaliku ja eraõiguse eristamine • Eraõigus: privaatautonoomia, lepinguvabadus • Avalik õigus: seaduse ülimuslikkus, nn jäik õigus • Kuidas eristada? – Huviteooria (kas tegu on avalike või erahuvidega?) – Alluvussuhte teooria (kas pooled asusid õigussuhtesse lepinguvabaduse tingimustes?) – Subjektiteooria Avaliku ja eraõiguse eristamine • Avalik õigus • Eraõigus
kohustused materiaalõiguse normide rakendamisel •mis? •kuidas? Vt nt MKS alates § 43! https://www.riigiteataja.ee/akt/117032015011#para43 Triin Roosve SKA lektor Õiguse valdkonnad • Avalik õigus ja eraõigus Avalik õigus - > avalikud huvid, nn jäik õigus, alluvussuhe. Eraõigus - > privaatautonoomia ehk lepinguvabadus. Kõik, mis ei ole lubatud, on ... Kõik, mis ei ole keelatud, on ... (NB! s.o. siiski vaid võlaõiguslik põhimõte) Triin Roosve SKA lektor Õigus jaguneb • Avalik õigus • Eraõigus - Riigiõigus - Tsiviilõigus: - Rahvusvaheline õigus tsiviilõiguse üldosa - Haldusõigus võlaõigus
reguleerida eraõiguslike isikute õiglast suhtlemist ning lahendada nendeaktuaalseid või potensiaalseid huvikonflikte. Avaliku õiguse, vähemalt tema olulisema osa, s.o. riigi-ja haldusõiguse, objetkiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Avaliku õiguse eesmärgiks on määratleda ning piiritleda riigiorganite pädevust. See ei välista muidugi seda, et riik ei osale eraõiguslikes suhetes, ei kasuta eraõiguse vorme. Viimast tuleb vaadata siiski kui erandit, peale selle puudub riigil privaatautonoomia. 2 Haldusmenetluse mõiste HMS §2 lg 1 defineerib haldusmenetluse järgmiselt : "haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel." Haldusorganiteks loetakse kõiki täitevvõimu struktuuriüksusi: riigiasutusi, - ametnikke ja kollegiaalorganeid, kohalike omavalitsuse üksuste asutusi ja organeid, iseseisvaid avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, samuti avalike üledandeid enda nimel täitvaid
TsÜS §3 4) Teleoloogiline – uurib välja seaduse eesmärgi 5) Doktriinid ja õigusteadlaste arvamused 6) Analoogia – lünkade täitmine. TsÜS §4 seaduse (teise, sarnase olukorra puhul kasutatava sätte kasutamine) ja õiguse analoogia (sarnast olukorda reguleerivat seadust ei ole võimalik leida) TSIVIILÕIGUSE PRINTSIIBID EHK ALUSPÕHIMÕTTED: 1. Hea usu põhimõte; 2. Mõistlikkuse põhimõte; 3. Lepinguvabaduse ja privaatautonoomia põhimõte 4. Isikute võrdsuse põhimõte (ühetaoline ja piiramatu õigusvõime); 5. Koondumis- ja ettevõtlusvabadus; 6. Õiguste vaba teostamise ja kaitstuse põhimõte; Lisaks: abstraktsioonipõhimõte ja eraldamis- ehk lahutamispõhimõte, samuti spetsialiteedi ehk määratletuse põhimõte, dispositiivsuse põhimõte. HEA USU PÕHIMÕTE (TsÜS §138 lg1, TsÜS § 32, VÕS §6): Eraõiguse põhimõte
Kordamisküsimused: Kuidas selgitad, et Eesti õigussüsteem jaotub kaheks: avalik õigus ja eraõigus? Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Kuidas on omavahel seotid Eesti õigus ja Euroopa õigus? Rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus – põhiseaduse § 3 lõike 1 kohaselt on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Põhiseaduse § 123 sätestab, et Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduse täiendamise seadus sätestab Euroopa Liidu ülimuslikkuse põhimõtte
2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Lepinguvabaduse põhimõte: olemus, elemendid. Kas Eestis kehtib lepinguvabaduse põhimõte? Millisest allikast see tuleneb? Millega on lepinguvabadus piiratud? 2.2. Lepinguvabadus (privaatautonoomia) Lepinguvabadus ja selle aluseks olev privaatautonoomia põhimõte on kogu võlaõigust läbiv põhimõte. Lepingute sõlmimise vabaduse põhimõte on kirjas ka Põhiseaduses, mille § 19 sätestab eneseteostuse vabaduse. Lepinguvabaduse olemuseks on ühelt poolt vabadus auto noomselt otsustada, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ja millistel tingimustel ennast õiguslikult siduda, teiselt poolt piirangus, mis tulenevad teiste isikute privaatautonoomia realiseeri misest või piirangud, mis on vajalikud avalikes huvides
09.02 Irene Kull Peeter Viirsalu: [email protected] Võlaõigus: tegeleb õigussuhete dünaamikaga, turusuhete korraldamise vahend, olulisemaks osaks on lepinguõigus, keskne põhimõte- privaatautonoomia. VÕS §150 Kaaskäendajad Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. - imperatiivne (pole lubatud teistmoodi kokku leppida, lähtudes eesmärgist) Tsiviilseadustiku ülesehitus: TSÜS- 01.07.2002 VÕS- 01.07.2002 AÕS- 01.12.1993 PerekS- 01.07.2010 PärimisS- 01.01.2009
leppetrahv) o tarbijakaitseõigu o Asjaõigus s (vallasasi, kinnisasi) o Perekonnaõigus o Pärimisõigus Tsiviilõiguse allikad: o Põhiseadus o Seadused o Valitsuse määrused o Ministri määrused Kohtupraktika Tsiviilõiguse põhimõtted: o Privaatautonoomia põhimõte o Hea usu põhimõte o Mõistlikkuse põhimõte Isikute liigid: Füüsilised isikud EÕJI AÕJI Inimesed Täisühing Riik UÜ- Usaldusühing KOV OÜ Muu jur isik AS
1.Tarbijakaitse ajalooline areng, üldiseloomustus ja põhimõisted Esimesed tarbojat kaitsvad üksiknormid kehtestati Euroopa varakeskaegse naturaalmajanduslikkus ühiskonnas.Kuni 20.sajandi keskpaigani reguleeriti tänapäevases mõõtes tarbijaõigussuhteid tsiviil-ja kaubandusõiguse regulatsiooni alusel. 20.sajandi alguses hakati detailsemalt sätestama nõudeid üksikute tarbijakaupadele.Rootsis kehtestati ostja huvide kaitseks järelmaksuga kauba kohustuslikud lepingutingimused 20.sajandi teisel külmnendil. Tarbijaõigus tervikuna kujutab endast eriregulatsiooni,millega kaitstakse spetsiifilist isikute rühma tarbijaid. Tarbijaõigust võib vaadelda subjekti keskse õigusharuna,mille tähelepanu keskmes on rohkem tarvija isik kui tarbimisprotsess kui selline. Tarbijavaidluste lahendamisel ja normide tõlgendamisel on oluline roll kohtudel ja tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise organitel. Tarbija-füüsiline isik kellele pakutakse,omandab,kasut...
pärandaja vanemad on surnud või üks vanem on surnud ja nemad on pärandajaga sugulased surnud vanema kaudu. Pärimisõiguse põhimõtted 1) Erapärimisõigus- PS § 32 lg 4 järgi on tagatud pärimisõigus. Eraomand peab jääma selleks ka omaniku surma korral - riik või siis kohalik omavalitsusüksus saab seadusjärgseks pärijaks üksnes siis, kui keegi teine ei päri. Pärandja õigus määrata vastavalt oma tahtele enda varale uus omanik eraõiguse ja privaatautonoomia põhimõtete alusel- tema surma korral läheb pärandvara üle kas tema enda poolt või seaduse alusel määratud isikutele, mitte riigile. 2) Privaatautonoomia-väljendub pärimisõiguses testeerimisvabaduses ning võimaluses pärandist soovi korral loobuda (pärimise vabatahtlikkus). 3) Testeerimisvabadus-vabadus enda äranägemisel kalduda kõrvale seadusekohastest pärijate
Pärija või muu pärandist kasu saav isik peab olema pärimise avanemise ajal pärimisvõimeline (õigusvõimeline). Konkreetse pärandaja vara üleminek määratakse kas seadusega või pärandaja enda viimse tahte alusel, mis on avaldatud kas testamendis või pärimislepingus. Variant 5 1. Nimetage olulisemad põhimõtted, mida järgitakse eraõiguslike normide sisustamisel ja rakendamisel! · Privaatautonoomia - väljendub dipositiivsuses · Hea usu põhimõte - eeldab, et teine pool täidab lepingut · Mõistlikkuse põhimõte pooltevaheline kokkulepe (näiteks võlaõiguses) 2. Millistel alustel on võimalik piirata õiguskorras põhiseaduses sätestatud põhiõigusi ja vabadusi? Põhiõigused on erilised õigused, mis on kaitse all, kuid kui ühiskonna ja
Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus ja eraõigus avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus. Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia? põhimõttel. Eraõiguse üldosa on tsiviilõigus kuid eriosa moodustavad asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest huviteooria järgi on avalik õigus see, mis lähtub riigi huvist ja eraõigus see mis lähtub üksikisiku kasust. Subordinatsiooniteooria järgi avalik õigus reguleerib alluvussuhteid ja eraõigus võrdsusel põhinevaid suhteid. Subjektiteooria järgi on aga
Mis teooriate alusel jaguneb õigus eraõiguseks ja avalik õiguseks? ERAÕIGUS/ius privatum- rooma õigussüsteemis eraõigus e see, mis puudutab eraisikute hüvesid. Eraõigust võib määratleda kui õiguskorra seda osa, mis reguleerib üksikisikute omavahelisi suhteid nende võrdõiguslikkuse ja vaba enesemääramise (privaatautonoomia) alusel. Eraõigus on õiguskorra see osa, mille normid on suunatud kõigile isikutele, kusjuures isikud eraõiguses saavad tegutseda privaatautonoomia mõttest lähtuvalt - nad on oma otsustes vabad ja iseseisvad. Eraõiguse valdkondadeks loetakse tüüpiliselt tsiviilõigust, äriõigust ehk kaubandusõigust, intellektuaalset omandit ja rahvusvahelist eraõigust. Rooma õiguses eraldatakse Hugo-Heise süsteemi kohaselt kogu eraõigusest üldised küsimused ja moodustatakse nendest üldosa. Üldosale järgneb eriosa, mis omakorda koosneb neljast osast: 1) asjaõigus, 2) obligatsiooni-/võlaõigus, 3) perekonnaõigus, 4) pärimisõigus.
kokkuleppeks, mis on erinev seaduses sätestatust, kuid pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega. Varalised suhted-sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses materiaalsete väärtustega ja nende üleminekul ühelt subjektilt teisele. Eraõiguse eriosa moodustavad äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. TsÜS-s sätestatud olulisemad tsiviilõiguse printsiibid: privaatautonoomia, tehingu vabaduse põhimõte, ettevõtluse ja mtü-sse koondumise vabadus, isikute võrdsuse põhimõte, hea usu põhimõte, subjektiivsete tsiviilõiguste vaba teostamise ja kaitstuse põhimõte. 1. Lepinguvabadus-füüsilised ja juriidilised isikud saavad ise otsustada, kellega lepingut sõlmida; 2. Tsiviilõiguste kohtulik kaitse- igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse (rikutud, vaidlustatud õigused, nt vaidlus pärandi üle) 3
Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Näiteks: lepingud või juriidilise isiku organi või seltsingu otsused. c) mõiste- Leping on tehing kähe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Eraõigus tugineb privaatautonoomia ideele: iga isik peab saama kujundada oma õigussuhteid enesemääramise teel. Eesmärk - isiku vaba eneseteostus. Privaatautonoomia põhiliseks teostamisvahendiks on leping: privaatauonoomia kui eelkõige lepinguvabadus. Käsutustehing, kohustustehing? Eraldamisprintsiip - eristatakse võlaõigusliku tehingut ja käsutustehingut. Võlaõigusliku tehinguga luuakse kohustus käsutuse tegemiseks, näiteks luuakse müügilepinguga kohustus asja omandi ülekandmiseks. Seega:
Riigi huvides nt maksude kogumine e maksuseadus, karistamine e kuritegude ärahoidmine e karistusseadus. Erahuvides nt pärimisseadus. 2. subjektiteooria avalikus õiguses ei ole suhtepooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted (subordinatsioonisuhted)(maksuõiguses riik kogub makse ja maksja peab neid maksma). Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega (koordinatsioonisuhe); lähtutakse privaatautonoomia e eraautonoomia põhimõttest (pooled on vabad oma otsuseid ise tegema) (nt lepinguvabaduse põhimõte). 3. meetod eraõiguse puhul on lubatud see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse puhul lubatud on vaid see, mis on lubatud. Karistusõiguses keelatud on see, mis on keelatud e kuritegu on see tegu, mis on karistusseadustikus. Avalik õigus · finantsõigus e maksuõigus · konstitutsiooniõigus ehk riigiõigus, · haldusõigus,
Avalik õigus on see, mis lähtub (Rooma) riigi huvist, (näit: riik kehtestab maksud, kriminaalkorras karistamine). ja eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu. (näit pärimine). 2. subjektiteooria avalikus õiguses ei ole suhtepooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted (maksuõiguses riik kogub makse ja maksja peab neid maksma). Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega; lähtutakse privaatautonoomia põhimõttest (ise oma asju otsustada , pooled on vabad oma otsuseid ise tegema). 3. erinev meetod eraõiguse puhul on lubatud see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse puhul lubatud on vaid see, mis on lubatud. (tohib teha seda mis on pädevuses lubatud). Avalik õigus · maksuõigus, · konstitutsiooniõigus ehk riigiõigus, · haldusõigus, · karistusõigus, · protsessiõigus ehk menetlusõigus (kriminaal-, haldus-, tsiviilõigus) Eraõigus
jõustumist. Kui enne 1. juulit 2002 tehtud kehtiv tehing ei vasta pärast uue TsÜS jõustumist seaduses sätestatud vorminõuetele, jääb see tehing VÕSRS § 6 kohaselt siiski kehtima. 3. Vormivabaduse põhimõte ja vorminõude funktsioonid Eesti õigus lähtub tsiviilõiguskäibes vormivabaduse põhimõttest, mille kohaselt võib teha tehingu ükskõik millises vormis. Vormivabaduse põhimõte on põhiseadusest tuleneva enesemääramisõiguse ja privaatautonoomia väljenduseks ning tähendab seda, et võlasuhte tekkeks piisab reeglina ainult poolte kokkuleppest, ilma et sellele tuleks anda mingi kindel vorm. *7 Seega võib üldreeglina tehingu teha omal vabal valikul kas suulises või kirjalikus või mõnes muus vormis. Vormivabaduse printsiibi sätestab Eesti õiguses TsÜS § 77 lõige 1, mille kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi
omakorda nõudis rooma õiguse pidevat täiustamist Eraõiguse üldiseloomustus Rooma õigus on pärandanud meile peamiselt täiuslikuma eraõiguse süsteemi, kuhu kuuluvad sellised suured alad, nagu perekond, omand, lepingud ja pärimine. Avalik õigus oli tol ajal ilmselt vähem arenenud. Juba vana-Rooma juristid tegid vahet avaliku õiguse (ius publicum) ja eraõiguse (ius privatum) vahel.Vanas Roomas väljendus privaatautonoomia üksikute isikute perepeade, kaubatootjate, turul olijate ja neile vastavate tsiviilisikute ja orjapidajate klassi- isikul on vaba kas kaitsma või mitte kaitsma oma õigusi, vaba esitama või mitte esitama hagi kohtusse; lepingu sisu määratakse poolte kokkuleppega-ja leping on kaitstud riigiorganite poolt ainult juhul, kui hagi on esitatud isiku poolt, kes kannatab lepingu mittetäitmise tõttu. Vana Rooma eraõiguse mõiste erines tänapäeva õiguskäibes kasutatava eraõiguse mõistest
3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1. Tsiviilõigus; 2. Äriõigus (kaubandusõigus); 3. Intellektuaalne omand; 4. Rahvusvaheline eraõigus; 5. Tööõigus. · Avaliku õiguse harud: 1. Riigiõigus; 2. Haldusõigus; 3. Finantsõigus; 4. Karistusõigus; 5. Rahvusvaheline õigus 6. Menetlusõigused (tsiviil, kriminaal, haldus) · Tsiviiõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum, mis reguleerivad isikute
ja selle üle, kas üldse, kellega ja millistel tingimustel õigussuhtesse astuda, arvestades reeglina oma eesmärkide saavutamisel teiste isikutega. Isikute võrdsuse põhimõtet ei tohi segi ajada põhiseaduses ja võrdse kohtlemise seaduses sätestatud diskrimineerimiskeeluga. Isikute võrdsus tsiviilõigussuhetes (laiemalt eraõiguslikes suhetes) tähendab, et õigussuhte poolte vahel puudub alluvussuhe ja pooled on õigussuhtes olemuslikult võrdsed. Dispositiivsuse põhimõte on privaatautonoomia väljenduseks eraõiguses ja seda on käsitletud ka kui lepingu- või tehinguvabadust. Dispositiivsus on omane põhiliselt võlaõigusele (mitte nt perekonna- või asjaõigusele). Teisalt rakendub dispositiivsuse printsiip laiemalt kui üksnes lepinguõiguses ja ei ole võõras ka nt ühinguõigusele. Dispositiivsuse põhimõttega antakse isikutele õigus kujundada oma õigussuhteid oma soovi kohaselt. Dispositiivsus ongi õigusnormi tekstist äratuntav põhimõtte:
kohustus; 2) kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale; 3) mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus; 4) kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud. Mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda. 3. Lepinguvabaduse põhimõte: olemus, elemendid. Kas Eestis kehtib lepinguvabaduse põhimõte? Millisest allikast see tuleneb? Millega on lepinguvabadus piiratud? Lepinguvabadus privaatautonoomia See on kirjas põhiseaduses(prg. 19) eneseteostamise vabadus (ma võin lepingu sõlmida, kellega tahan ja sellise lepinguvormi järgi nagu tahan suuline leping, notariaalne leping jne), aga tuleb arvestada kolmandate isikutega ja ühiskonnas välja kujunenud väärtustega.Jah, Eestis kehtib lepinguvabadus, sest tuleneb põhiseadusest. 4. Dispositiivsuse põhimõte. Dispositiivse normi vastand? Millisest eraõiguse
2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks. Lepinguvabadus Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega. Lepingu siduvuse põhimõte Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik
Sügis 2009 N. Parrest Avalik-õigusliku juriidilise isiku loomise aluseks peab alati olema seadus (TsÜS § 25 lg 2), mis ühtlasi määrab ära tema õigusvõime tekkimise aja (TsÜS § 26 lg 3) ja ulatuse. Tegu on küll õigusvõimelise õigussubjektiga, kuid tal puudub privaatautonoomia ning ta ei saa omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga (TsÜS § 25 lg 4). Eri avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel on erinevalt reguleeritud see, kes kinnitab tema põhikirja/põhimääruse – Vabariigi Valitsus, minister, isiku nõukogu. 5.4. Järelevalve Riigi poolt looduna jäävad avalik-õiguslikud juriidilised isikud seotuks riigiga ja nad alluvad riigi poolt teostatavale järelevalvele
Avaliku halduse mõiste Reguleerib suhteid isiku ja avaliku võimu vahel. Õigusharu määravad ära spetsiaalsed suhted, mida õigus reguleerib. Avalik haldus reguleerib suhteid, mis tekivad avalik halduslikus sfääris. Avalik haldus moodustab haldusõiguse reguleerimiseseme. Haldama mõjutama, täide viima, teostama, korraldama. Haldus selle tegevuse sisu. Haldus on omane kõigis eluvaldkondades, ka erasfääris ei saa halduseta läbi. Haldus pole eraõiguslikes suhetes nende eesmärgiks vaid vahendiks. Erahaldus eraõiguslikus sfääris (näiteks firmades) teostavad haldust raamatupidajad, personalijuht, finantsosakonna töötajad. Era- ja avaliku halduse eristamine avalik haldus sihitud avalikele huvidele, puudub kasu saamise eesmärk, omane säästlikkus ja efektiivsus. Eristub selgepiiriliselt erahaldusest oma vahendite kvaliteedi poolest: võib õigusi ja kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja neid vastavate sunnivahenditega ka ellu viia. Rooma ju...
Avalikuõigus: esemeks subordinatsioonisuhted, milles üks pool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; Õiguse edasiarendamine Peamiseks meetodiks on analoogia (TsÜS § 4) meetodiks käsk ja keeld Tsiviilõiguse printsiibid Eraõigus: esemeks isikute vahelised varad ja isikute vahelised suhted; meetod privaatautonoomia 1. Hea usu põhimõte Dispositiivsuse põhimõte õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud. 2. Abstraktsiooniprintsiip SISSEJUHATUS ERAÕGUSESSE 3. Dispositiivsuse põhimõite Tsivillõiguse mõiste
kodifitseeringuid, ei tunta mõistet "tsiviilõigus". 3. Tsiviilõiguse allikad · Põhiseadus · Seadus · Seadusest alamad aktid 4. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted 112. Dispositiivsuse põhimõtte kohaselt võib tsiviilõigussuhet reguleerivast sättest poolte kokkuleppel kõrvale kalduda. 113. dispositiivsuse põhimõte baseerub eraõigusliku õigussuhte poole autonoomia põhimõttel. 114. Privaatautonoomia e eraautonoomia (Otsustamise vabadus (kas ja kellega teha tehinguid);Sisuvabadus (võimalus kokkuleppe sisu vabalt kujundada);Vormivabadus (suuline/kirjalik/ elektrooniline/ notariaalne)-nad ka piiratud 3 viisil- Sõlmimise vabaduse piiranguks on sõlmimise sund ;Vormivabaduse piiranguks on seadusest tulenevad vorminõuded;Sisuvabaduse piiranguks on sätete dispositiivsuse piirang) on iseotsustamisõigus ja
protsessiõigus. avaliku õiguse ja eraõiguse eristamine huviteooria avalik õigus on kõik see, mis lähtub riigi huvist (ehk üldistest huvidest) eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu subjektiteooria avalikus õiguses ei ole õigussuhte pooled võrdsed, kuna üheks subjektiks on alati riik. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega, lähteprintsiibiks on privaatautonoomia (iseotsustamise õigus) põhimõte. Pooled on vabad. Riik tsiviilõigusliku suhte poolena on käsitletav võrdse partnerina. Vabadus ei ole absoluutne. reguleerimise meetod avalikus õiguses on põhimõte: lubatud on see, mis on lubatud. Karistusõiguses: keelatud on kõik see, mis on keelatud. Eraõiguses on põhimõte: lubatud on see, mis pole keelatud (üldine vabadus, mis võib olla piiratud)
TARBIJAÕIGUS I Tarbijaõiguse ajalooline areng Tarbijasuhteid võib pidada sama vanaks kui ühiskond. Kõik inimesed on kogu aeg midagi vahetanud seega eksisteerisid tarbijasuhted. Nii kaua, kui on olnud vahetamistehingud, on olnud ka tarbijatehingud. Kõige vanemad õigusallikad viitavad sellele, et on vaja kaitsta teatud kaupa ja nendega seotud tegevusi. Enne tööstuslikku revolutsiooni ei olnud põhimõtteliselt vaja tehinguid teha, kuid tehnoloogia areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud ...
TSÜS Sissejuhatus tsiviilõigusesse Eraõigus õiguskorra osana. Õigust saab rääkida kahe osana: Objektiivne õigus- õigusnormide kogum Subjektiivne õigus- riiklikult tagatud käitumisvõimalus, kas ise teatud viisil või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid. Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks: Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus) Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti k...
Ka Mandri-Euroopa õigus on dualistlik (ka Common Law ja islami): era- ja avalik õigus. Eraõigus on kõik see, mis on seotud üksikisiku huviga (kasuga), avalik õigus on see, mis on seotud avaliku e üldise e riigi huviga. Eraõiguslikus süsteemis oleme võrdses e kooridnatsiooni suhetes, avaliku õiguse süsteemis aga allutatud e subordinatsiooni suhetes. Normil põhinev õiguskultuur. On jaotunud valdkonniti kas avaliku või eraõiguse normideks. Eraõiguses valitseb nn privaatautonoomia, saab ise väga palju kujundada, saab ise valida, kas siseneda või ei jne. Avalikus õiguses ei ole asi nii roosiline, kuid ka seal on toimimas kindlad normid, mis näitavad kokkulepet ühiskonnas. Mandri-Euroopa õigussüsteemi korrastamisel on oluline osa kodifikatsioonidel. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 16. september 2008. a. 8:55 Inimeste vahelised suhted on rõhuvas enamuses korrastatud sotsiaalsete normide poolt.
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
Võlaõiguses kehtivad peamised põhimõtted on järgmised: 1. Lepinguvabaduse põhimõte; 2. Dispositiivsuse põhimõte; 3. Hea usu põhimõte; 4. Mõistlikkuse põhimõte; 5. Abstraktsiooniprintsiip; 6. Lepingu siduvuse põhimõte. Lepinguvabaduse põhimõte Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 võivad pooled sõlmida lepinguid, mida ei ole seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus. Lepinguvabaduse põhimõte tuleneb aga privaatautonoomia põhimõttest, mistõttu lepinguvabaduse põhimõtte sisu avamiseks tuleb avada privaatautonoomia põhimõtte sisu. Privaatautonoomia põhimõte tähendab, et üksikisik peab saama oma õigussuhteid kujundada enesemääramise teel ja omavastutuslikult ning selleks peab õiguskord andma isikule privaatsetes eluvaldkondades võimalikult suure vabaduse, mida peab isik saama vabalt teostada. Seega 2
Võlaõiguses kehtivad peamised põhimõtted on järgmised: 1. Lepinguvabaduse põhimõte; 2. Dispositiivsuse põhimõte; 3. Hea usu põhimõte; 4. Mõistlikkuse põhimõte; 5. Abstraktsiooniprintsiip; 6. Lepingu siduvuse põhimõte. Lepinguvabaduse põhimõte Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 võivad pooled sõlmida lepinguid, mida ei ole seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus. Lepinguvabaduse põhimõte tuleneb aga privaatautonoomia põhimõttest, mistõttu lepinguvabaduse põhimõtte sisu avamiseks tuleb avada privaatautonoomia põhimõtte sisu. 2 Privaatautonoomia põhimõte tähendab, et üksikisik peab saama oma õigussuhteid kujundada enesemääramise teel ja omavastutuslikult ning selleks peab õiguskord andma isikule privaatsetes eluvaldkondades võimalikult suure vabaduse, mida peab isik saama vabalt teostada. Seega
millised teiste isikute avalikud või eraõiguslikud subjektiivsed õigused võiksid olla puudutatud või rikutud. Olulisteks põhiõigusteks peetakse eelkõige õigust elule (PS § 16), au ja hea nime kaitset (PS § 17), perekonna- ja eraelu (PS § 26) ning eluruumi puutumatust (PS § 33). Samuti peetakse oluliseks võrdsuspõhimõtte järgimist lepingu sõlmimisel. Näiteks on selle põhimõtte kaitse vajalik olukorras, kus üks pooltest on monopoolses seisundis, mis välistab tegelikkuses privaatautonoomia põhimõtte realiseerimise. Samuti omab erasuhetes olulist tähtsust ka PS § 19 lg 2, mis sätestab igaühe kohustuse austada ja arvestada teiste inimeste õiguste ja vabadustega ning järgida seadusi. Alates 1994. aastast kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse rakendamise praktika on mahukas ning selle seaduse osa tsiviilasjade lahendamisel on oluline. 221 TSIVIILÕIGUS
nt enamus transpordi firmasid kuid piletikontrolörid on avalikõiguslike normide alusel töötava isikud. Jne 2. Formaalne avalike ülesannete üleandmine kui riik või KOV moodustavad eraõiguslikud isikud ning riigi munitsipaalkapitalil põhinevad äriühingud. Riigi poolt antakse ülesanded üle riigi enda poolt loodud eraõiguslikele isikutele. Eraõiguslikud isikut tegutsevad eraõigusliku reziimi alusel, nemad on põhiõiguste adressaadiks, ning seetõttu puudub neil privaatautonoomia. (Nt Tartu Ülikool). 3. Funktsionaalne avalike ülesannete üleandmine. 4. Materiaalne avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikule isikule tegevus on täielikult allutatud eraõiguslikule reziimile, kõik toimub täieliku konkurentsi tingimustes. Riik ei anna garantiisid. Euroopas on aktuaalsemad kaks viimast. ISIK Juriidiline isik Füüsiline isik
Asjaõigus käsitleb asju, nende valdamist ja omandi kusimusi jt asjadega seonduvaid õigusinstituute. Võlaõigus on sisuliselt lepinguõigus. Perekonnaõigus reguleerib perekonnasuhteid, sh abikaasade uhisomandi jt varalisi kusimusi. Pärimisõigus reguleerib vara uleminekut pärandaja surma korral. o Tsiviilõigus suuresti on pärit Rooma õigusest. 12. Nimeta tsiviilõiguse põhiprintsiibid (vähemalt 5) ja kirjelda lühidalt nende sisu Privaatautonoomia põhimõte tähendab uldise määratluse kohaselt õigussuhete kujundamist uksikisiku poolt vastavalt oma enese tahtele. Annab tsiviilõigussuhte osalejatele vabaduse, kas uldse õigussuhtesse astuda, kellega ja millistel tingimustel. Keegi ei saa kedagi sundida tsiviilõigussuhtesse astuda. Dispositiivsuse põhimõttega antakse isikutele õigus kujundada oma õigussuhteid oma soovi kohaselt. Seadus võimaldab pooltel teistmoodi kokku leppida kui seaduses on kirjas
Sellepärast nimetatakse seda ôigust loodus- (loomu) ôiguseks vôi ka môistuse ôiguseks. Loomuôiguses nähakse vôrreldes positiivse ôigusega ülimat korda. Tegu on pôhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Ka enamus ôiguspositiviste tunnistab ülipositiivsete normide olemasolu. Loomuôiguse üks rajajatest oli Rousseau. 5. Eraõiguse reguleerimisvaldkond ja süsteem - Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõigus jaguneb: · Tsiviilõigus 1. Üldosa 2. Eriosa Võlaõigus Asjaõigus Perekonnaõigus Pärimisõigus · Äriõigus · Tööõigus · Intellektuaalne omandiõigus · Rahvusvaheline eraõigus 6. Avaliku õiguse reguleerimisvaldkond ja süsteem Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid.
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam ...
Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldos...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
