..............................................8 3. SERVITUUT .........................................................................................................................10 3.1. Reaalservituut ................................................................................................................10 3.2. Isiklik servituut ..............................................................................................................10 3.2.1. Kasutusvaldus ........................................................................................................11 3.2.2. Kasutusõigus ..........................................................................................................11 KOKKUVÕTE ..............................................................................................................................12 KASUTATUD MATERJALID .....................................................................................
Huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga. ISIKLIKUD SERVITUUDID Erisus võrreldes reaalservituudiga, seatakse konkreetse isiku huvides Kestab maksimaalselt selle isiku eluea ei ole reeglina üleantav- päritav Isiklikud servituudid: a) Kasutusvaldus (ususfructus – vilikasutus) b) Isiklik kasutusõigus KASUTUSVALDUS Mõiste: KASUTUSVALDUS – kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju (AÕS § 201 lg 1) § 203. Kasutusvalduse tekkimine Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. On asjaõiguslik vaste rendile. Samas kasutusvaldus ei pea olema tasuline.
võõrast asja. Realiseerimisõigusteks, mis annavad isikule õiguse teatud tingimustel asi rahaks teha. Omandamisõigusteks, mis annavad isikule teatud tingimustel õiguse saada omanikuks või omandada sellele muu õigus ASJAÕIGUSTE LIIGITUS Kasutamisõigus jaguneb: Kasutusvaldus Isiklik kasutusõigus Hoonestusõigus Realiseerimisõigus jaguneb: Pandiõigus Reaalkoormatis Omandamsõigus jaguneb: Ostueesõigus ASJAÕIGUSTE LIIGITUS • Kasutusvaldus- isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. • Pandiõigus- isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. • Ostueesõigus- Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. NÄIDE • Küsimus: Kas elukaaslasel on võimalik ilma minu nõusolekuta meie mõlema nimel olevat korterit müüa? Korter
piiratud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. 6. Piiratud asjaõigused. Servituut. Reaalservituut ja isiklik servituut. Kasutusvaldus. Isiklik kasutusvaldus. Reaalkoormatis. Hoonestusõigus. Ostueesõigus. Pant. Vallaspant ja kinnispant ehk hüpoteek. Käsipant ja registerpant. Piiratud asjaõigused - servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. Servituut võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. 1 Servituudid liigitatakse: * reaalservituutideks (koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks
Maarja NOTAR MJ211 Kes on Notar? avalik-õigusliku ameti kandja, kellele on antud õigus tõestada asjaolusid ja sündmusi ning teha ametitoiminguid. täidab riigi poolt seadusega antud avalikku funktsiooni Nimetatakse ametisse eluaegselt Notarite arvu ja tööpiirkonnad määrab kindlaks justiitsminister Notari nõuded tsiviilõiguslike tehingute tõestamine tagada isikutevaheliste suhete stabiilsus hoida ära võimalikke hilisemaid õigusvaidlusi ülesanded Tõestab tehinguid, tahteavaldusi ja muid õiguslikke sündmusi pärimismenetluse läbiviimine Kuulutab volikirja kehtetuks Väljastab tunnistusi juriidilise isiku taotlusel edastab tema majandusaasta aruande äriregistri pidajale Kinnitab abielu sõlmimist ja lahutamist ning koostab abielu ja abielulahutuse kandeid Võtab hoiule raha, väärtpabereid ning dokumente Võimaldab kinnistusregistriosade ja k...
Ainus võimalus kasutada kõrvalolevaid kinnisasju (ülekäimiseks, tellingute jaoks, materjali jn). Ehitis üle naaberkinnisasja piiri – erand põhimõttest, et maa küljes olevad ehitised kuuluvad maa omanikule. Võib olla sattunud võõrale kinnistusele eksituse, väära jagamise tõttu või algselt kuulusid ühele omanikule, kes ehitas üle piiri. Üleehitamine kokkuleppel, seatakse üleulatuva osa suhtes mingi asjaõigus(servituut, kasutusvaldus vms). Üleehitamine ilma kokkuleppeta – heauskset (mitteteadmine, et ehitab võõrale kinnisasjale)ehitist peab taluma. Pahauskne – ei kontrollinud ehitades, et ei ehita võõrale maale ja vajadusel ka spetsialisti abiga. Kallasrada – kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Igaüks võib kasutada liikumiseks, kalastamiseks, veesõidukiga randumiseks. Korteriomand – kombinatsioon ainu ja kaasomandist
võõrandatud asjale va. Juhul, kui üleandmine ei ole toimunud heauskselt. 26.Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomand on kinnisvara omandiõigus. Sellele kinnisomandile võib seaduse järgi määrata kohtu poolt kitsendused (ehituskeeld või hoopis ehitusluba naabri maale nt naabri maad läbiva torustiku remondiks jne, samuti teede, tehnovõrkude, veekogude ja metsa omandiga seonduvad piirangud või lisaõigused) 27.Mis on kasutusvaldus? Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Põhimõtteliselt antakse kasutusvalduse lepinguga oma asju kellelegi kasutada. Näiteks üüri- või rendilepingud on kasutusvalduse lepingud. Korteri omanik annab oma korteri kellelegi kindlatel kokkulepitud alustel kasutada.
22. Kinnistamiseks vajalikud dokumendid 23. Piiratud asjaõiguste järjekoha vanuseprintsiip 24. Kinnisomandi mõiste 25. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 26. Kinnisasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 27. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 28. Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 29. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine 30. Korteriomandi käsutamine, kasutamine ja valitsemine 31. Kasutusvaldus (mõiste, tekkimine, lõppemine, kasutusvaldaja õigused/kohustused) 32. Reaalservituut (mõiste, tekkimine, lõppemine, teeniva/valitseva kinnisasja omaniku õigused) 33. Isiklik kasutusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 34. Reaalkoormatis (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 35. Hoonestusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 36. Ostueesõigus (mõiste, seadmine) 37. Hüpoteek (mõiste, ulatus) 38
äriregistri pidajale teatatud ja ta ei teadnud pandiõigusest ega pidanudki sellest teadma. Kui osanike nimekirja peab Eesti väärtpaberite keskregister, toimub osa pantimine selle kaudu (9, § 151). Osa võib ka jagada, kui osanik soovib pantida osa oma osast. Osa võõrandamise, pantimise ja jagamise lepingud peavad olema notariaalselt tõestatud. 8. Muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, reaalservituut, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus) Hoonestusõigus piiratud asjaõigusena annab võimaluse omada ehitist teisele isikule kuuluval kinnisasjal ja lubab maaga püsivalt ühendatud ehitise tsiviilkäivet lahus maast. Isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.(Asjaõigusseadus, edaspidi AÕS, §
Reaalservituut on kinnisasjaga lahutamatult seotud õigus. Reaalservituudi esemeteks saavad olla vaid kinnisasjad ja selle seadmisest peab tõusma kasu kinnisasjale, mitte konkreetsele isikule. Reaalservituudi seadmiseks vajalik AÕ leping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega, väljaspool kinnistusraamatut servituuti eksisteerida ei saa. Servituudi seadmmisega väheneb teeniva kinnisasja väärtus. 3.4.2. Kinnisasja kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Isiklikku servituuti ha reaalservituuti võib seada vaid kinnisasjadele. Isiklik servituut aga seatakse konkreetse isiku huvides ja kestab maksimaalselt selle isiku eluea ning ei ole reeglina üleantav ja päritav. Kasutusvaldus ehk vilikasutus on isikule kuuluv eesõigus asja kasutada tema vilja tõttu. Kasutusvalduse
52. vis maior vääramatu jõud 53. mora viivitus 54. res asi 55. dominium omand; omandiõigus 56. proprietas omadn; omandiõigus 57. possessio valdus 58. traditio vormivaba üleandmine 59. res mobiles liikuvad ehk vallasasjad 60. res immobiles liikumatud ehk kinnisasjad 61. ius possidendi valdamise õigus, õigus asja vallata 62. ius utendi õigus asja kasutada 63. ius disponendi õigus asja käsutada 64. servitus servituut 65. ususfructus kasutusvaldus 66. occupatio hõivamine, vallutamine 67. usucapio igamine 68. actio negatoria negatoorhagi 69. rei vindicatio vindikatsioonihagi 70. iura in re aliena õigused võõrale asjale 71. ius in rem asjaõigus 72. ius in personam 73. paterfamilias perekonnapea 74. patria potestas isavõim 75. tutela eestkoste 76. cura hooldus 77. capitis deminutio minima õigusvõime väikseim piiramine 78. capitis deminutio media õigusvõime keskmine piiramine 79
asjale vajalikud ja teha tuleb viisil, mis teenivat kin.asja kõige vähem koormab Levinumad on: teeservituudid, liiniservituut, veevõtuservituut jne; konkurentsi servituut tagab turusuhteid asjaõiguslike vahenditega 2. Isiklik servituut võib seada vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides; esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul: · Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigestatud kasutama asja ja omandama selle vilju Esemeks on vallas- ja kinniasjad ning üleantavad õigused Kasutusvaldus: vallaasjale tekib üleandmisega omanikult kasutusvalduse saajale ja kas.valduse kokkuleppe sõlmimisega; kinnisasjale tekib kinnisraamatusse kandmisega; õigusele tekib vastava õiguse üleandmisega Lõppeb:
AÕS § 172 Reaalservituudi puhul on kaks kinnisasja: valitsev ja teeniv. 41. Mis on isikliku kasutusõiguse ja reaalservituudi peamine erinevus? Mõiste - isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. 42. Mis on kasutusvaldus? Kasutusvaldus - lisaks kasutamisele, on kasutusvaldajal õigus ka omandada kasutatava kinnisasja vilju Mõiste – kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju (AÕS § 201 lg 1) 43. Mis on reaalkoormatise sisuks? Seadus reaalkoormatise mõistet ei defineeri, andes selle edasi sisu kaudu. Reaalkoormatis kohustab kinnisasja igakordset omanikku teatud soorituseks õigustatud isiku kasuks:
hoiduma kinnistul naaberkinnistul toimuva äritegevusega konkureerivast äritegevusest) Mis vahe on reaal- ja isiklikul servituudil? Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik. Isiklik servituut kehtestatakse konkreetse isiku suhtes ja kestab maksimaalselt selle isiku eluealõpuni. Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav. Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. 0. Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister? Maakataster 1. Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta? Kinnistusraamatust - kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus 2. Mis on detailplaneerimine? Detailplaneering on Eesti planeerimisseaduse järgi ruumiline planeering, mis koostatakse
oluliselt piirab servituudiga tagatud väljavaadet), o seinaservituut, üleehitamisservituut, sademeservituut (annab õiguse lasta voolata oma ehitise katuselt vihma- või lumevett võõrale kinnisasjale nii räästast kui toru kaudu) jms. Isiklik servituut kehtestatakse konkreetse isiku suhtes ja kestab maksimaalselt selle isiku eluea lõpuni. o Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav. o Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. 7. Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister? 8. Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta? 1 Kinnistusraamat. Kinnistusraamatu registriosa neljandas jaos asub info hüpoteekide kohta: kirjas on hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahaline suurus (summa), kannete muutused ja kustutamine 9. Mis on detailplaneerimine?
mis takistab või oluliselt piirab servituudiga tagatud väljavaadet); seinaservituut, üleehitamisservituut, sademeservituut (annab õiguse lasta voolata oma ehitise katuselt vihma- või lumevett võõrale kinnisasjale nii räästast kui toru kaudu) jms. Isiklik servituut kehtestatakse konkreetse isiku suhtes ja kestab maksimaalselt isiku elu lõpuni o Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav. o Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. 7. Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister? Maakataster 1 8. Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta? Kinnistusraamat. Kinnistusraamatu registriosa neljandas jaos asub info hüpoteekide kohta: kirjas on hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahaline suurus (summa), kannete muutused ja kustutamine 9. Mis on detailplaneerimine?
• Asjaõigused Asjaõiguste kinnistusraamatusse kantavus tuleneb publitsiteedipõhimõttest. Tüübipõhimõttest tulenevalt on asjaõigused ja nende sisu seadusega ette antud. Seega kuuluvad kinnistusraamatusse kandmisele (on kandevõimelised) õigused, mis seaduses on sätestatud asjaõigustena. Eesti õigus tunnistab kinnisasjaõigustena järgmisi õigusi (vt AÕS § 5 jt): _ omand, _ hoonestusõigus, _ servituudid: o reaalservituut, o isiklik servituut: _ kasutusvaldus, _ isiklik kasutusõigus, _ reaalkoormatis, _ hüpoteek, _ ostueesõigus. Kõik need asjaõigused on kinnistusraamatusse kantavad (KRS § 9 lg 1). Kinnistusraamatusse ei kanta neid vaid sel juhul, kui nende taotletav sisu ei mahu seaduses antud raamidesse (vt AÕS § 178 jj, § 213 jj, § 237 jj, § 247 jj, § 2611 jj ning § 333 jj). Erinevalt piiratud asjaõigustest ei kanta kinnisomandit, mis on lahutamatult seotud kinnistusraamatu esemega, kinnistusraamatusse õigusena, vaid omandi eseme
Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Tsiviilõigus on eraõiguse üldosa. Tsiviilõigus jaguneb: Üld ja eriosaks Üldosaks on Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mis annab üldregulatsiooni tsiviilõiguse teistele osadele( tsiviilõiguse eriosa): Võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, rahvusvaheline eraõigus) Asjaõiguse peamisteks objetideks on valdus, omand vallas ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused (nt pant ja kasutusvaldus). Pärimiõiguses nähakse ette üleminek pärimise teel (testament, pärmisleping, nende puudumisel seaduse järgi). Perekonnaõigus käsitleb abielu, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust. Rahvusvaheline eraõigus mingi õiguslik suhe omab puutumust mitme riigi õiguskorraga ning näitab ära millise riigi õigus antud suhtele kehtib. Füüsilise isiku surm või juriidilise isku lõppemi...
Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgselt kehtestatud kinnisomandi kasutamise piirang või piirangute kompleks, mille tulemusena kinnisasja omanik kaotab õiguse teostada piiranguteta omandit asja üle. Kitsendused on kehtestatud kaitsmaks ja reguleerimaks teatud nähtusi, mis on seotud kinnisomandi kasutamise ja käsutamisega ning algatatud riigi poolt ja ühiskonna huvides. 78. Kasutusvaldus ja isklik kasutusõigus. Kasutusvaldus on piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda...
. 33. Üürile/rendile antud vara korraskoiu põhimõtted üürniku/rentniku ja üürile/rendile andjaõigused ning kohustused). ( ) . ( ) 34. Üüri-/rendilepingu lõpetamise ja uuendamise põhimõtted üürniku/rentniku tegevusest sõltuvalt : , , . 30 1) 2) 3) , .4) 5) 1) 2) 2 , . 1) 3 , , 1 , 3 . . . 35. . Kasutusvaldus ja üüri-/rendikokkuleppe võrdlus kinnisasja kasutamisel: . . . . 36. Hoonestusõiguse ja üüri-/rendikokkuleppe võrdlus kinnisasja kasutamisel: , , , . 37. Avalikustamine kinnisvarakorralduses, sellest tulenevad põhimõtted ja omaniku õigused. . . . . , . , . , . , . , . .
Kuidas ta tekib ja õpeb? Servituut on võõra vallasaja kitsendatud kasutamise õigus ja servituudi puhul eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja. Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalservituudi lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel Reaalservituudi lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel 8.8 Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 8.9 Mis on isiklik kasutusõigus? (1) Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja
olevatest teabekandjatest. Advokatuuriseaduse §44 lg1 16.03.2010 halduskorraldus 19 Peamiseks notari ametitoiminguks on tehingute tõestamine: · kinnistu, ehitise või korteri omandamise või võõrandamise lepingud; · hüpoteegi seadmise lepingud, pandilepingud · muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, reaalservituut, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus); · hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud; · äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud; · abieluvaralepingud ja abikaasade ühisvara jagamise lepingud; · testamendid; · volikirjad. Notarite Koja koduleht http://www.notar.ee/19794 16.03.2010 halduskorraldus 20
Eesõigus kantakse selle õiguse ette mis õiguse peab tagasi astuma. 29. Kannete liigid.. Kinnistusraamatusse kantakse asjaõigused ja märkused artiklitena. 30. Õiguse lõpetamine. Kinnisasja koormava õiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule kelle kasuks õigus lõpetatakse. 31. Kasutusvaldus (mõiste, tekkimine, lõppemine). Valdamine on asja üle faktilise võimu teostamine. valdajast omanikul on kõik valdaja õigused. Kui omaniku poolt on asi antud kolmanda isiku valdusse, näiteks üürikorter, siis pole tegu mitte valduse eraldamisega omandist vaid omaniku piiramisega tema õigustes teostada valdust. 32. Kasutusvaldaja õigused ja kohustused. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Kasutusvaldaja ei või asja omaniku loata rendile anda
veepiirini. Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgselt kehtestatud kinnisomandi kasutamise piirang või piirangute kompleks, mille tulemusena kinnisasja omanik kaotab õiguse teostada piiranguteta omandit asja üle. Kitsendused on kehtestatud kaitsmaks ja reguleerimaks teatud nähtusi, mis on seotud kinnisomandi kasutamise ja käsutamisega ning algatatud riigi poolt ja ühiskonna huvides. 78. Kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus Kasutusvaldus on piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
Kinnisasja omandamise tehingu vorm Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine toimub vallasomandiga võrreldes erinevalt, siin on seadusandja pannud suurema rõhu omandiõiguse ülemineku vormistamisele. -- 2. Kinnisomandi ulatus ja kitsendused. Kinnisasi ulatub maapinnale, õhuruumile, maapõuele. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mis on seaduses sätestatud ega põhjaveele. Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsustega või tehinguga. 3. Kasutusvaldus ja isklik kasutusõigus. Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldus lõpeb üldjuhul kas kasutusvaldaja surmaga või kasutusvaldajast juriidilise isiku lõppemisega, ka poolte kokkuleppel. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud
eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvarareziimi, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust), pärimisõigus (vara üleminek pärimise teel). 4. Millistel juhtudel kasutatakse seaduse rakendamisel tõlgendamist ja millistel analoogiat? Tõlgendamine- Kui tahetakse teada, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte. Analoogia- Siis kui on seaduselünk ning on vaja see lünk ületada, siis kasutatakse analoogiat. 5
seisundi, mis kehtib maatüki suhtes ASJAÕIGUSTE JAGUNEMINE Jagunevad kahte liiki Omand (dominium)– kui absoluutne asjaõigus, täielik võim asja üle Piiratud asjaõigused (iura in re aliena) annavad õiguse võõrale asjale, hõlmamata aga omanikule kuuluvaid õigusi Piiratud asjaõigused jagunevad sisu järgi: 1. Kasutamisõigused – annavad õiguse kasutada võõrast asja omaniku asemel: a) Kasutusvaldus b) Reaalservituut c) Isiklik kasutusõigus d) Hoonestusõigus 2. Realiseerimisõigused – annavad õigustatud isikule teatud tingimustel (nt kohustuse mittetäitmisel) õiguse asi rahaks teha a) Pandiõigus b) Reaalkoormatis 3. Omandamisõigused – õigused, mis annavad õigustatud isikule teatud tingimustel omandada asja omand või muu õigus a) Ostueesõigus Piiratud asjaõigused jagunevad objekti järgi: 1
Esimene teema peale kontrolltööd(7. konspekt) Arvestustöö 2: tööõigus ja 1 või 2 küsimust on karistusõigusest. tsiviilõiguse teostamise viisid: Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimuda heasusu. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ja samuti selliselt, et tekitame teisele isikule kahju. Oluline on heauske eeldus (§ kui seadus seob iguslikud tagajärjed heausklusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti) Hädakaitse ja hädaseisund on õigusvastasust välistavates asajoludes, ka tsiviilõiguslikes suhetes. Tsiviilõigusi kaitsatakse hagi esitamisega ehk hageja nõudega. See esitatakse teisele poolele ehk teisele tsiviilõigus subjektile ehk ostjale. Aegumistähtaega võub poolte kokkuleppel muuta, eelkõige kergendades nõude aegumise tingimusi.(§poolte kokkuleppel võib aegumistähtaega, mis on lühem kui 10 aastat, pikendada kuid mitte enam, kui 10 aastani). Kui kohust...
korraldamise eest) testis, is m.f. tunnistaja civis, is m.f. kodanik casus, us m. juhus, juhtum consensus, us m. nõusolek, üksmeel contractus, us m. leping fructus, us m vili, tulu magistratus, us m. magistraat, kõrge riigiametnik metus, us m. kartus, hirm; ähvardus status, us m. seisukord, seisund, olukord usus, us m. kasutamine, tarvitamine; komme ususfructus, us m. kasutusvaldus f acquisitio, onis f. omandamine actio, onis f. hagi, kaebus; tegevus, toiming; kohtupidamine, protsess adoptatio = adoptio, onis f. lapsendamine cessio, onis f. loovutamine, taandumine conditio, onis f. (= condicio) tingimus, nõue conductio, onis f. rentimine, rent constitutio, onis f. (imperaatori) korraldus; määrus datio, onis f. (edasi- v. üle) andmine deminutio, onis f
Kinnistut võib jagada. Kinnistuid võib ka ühendada. Kinnistusregistri koosseisu kuuluvad kinnistusregister, kinnistuspäevik, kinnistustoimik. (Koosneb neljast jaost: kinnistu koosseis; omanik; koormatised ja kitsendused; hüpoteegid). Reaalservituut- koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Isiklik servituut- isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Reaalkoormatis- kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras. Hoonestusõigus- isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrndatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ostueesõigus- piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks
Kehtib numerus claususe põhimõte Kannete tegemiseks üldjuhul vajalik avaldus ja puudutatud isiku nõusolek (erandid: nt kohtutäituri või pankrotihalduri avalduse või kohtulahendi alusel kande tegemine) Eesti õigus tunnistab kinnisasjaõigustena järmisi õigusi (kantakse kinnistusraamatusse): omand ehk omandiõigus hoonestusõigus servituudid o reaalservituudid o isiklikud servituudid o kasutusvaldus o isiklik kasutusõigus reaalkoormatis hüpoteek ostueesõigus Märked (AÕS § 63) eelmärked – tulevikus kinnistusraamatusse kantava õiguse, olemasoleva õiguse kustutamise või muutmise kohta. Eelmärkeid kantakse kinnistusraamatusse näiteks tulevikus kinnistut koormava asjaõigusele (hüpoteegile) soodsa järjekoha tagamiseks; vastuväited – ebaõige kande parandamise tagamiseks. Vastuväide ei takista kinnistu edasist
Kaasuse lahendamine 1. Loengud ei ole kohustuslikud, aga küll soovitakse nendes käia 2. Seminarid on kohustuslikud. Kokku 7 seminari. Ettevalmistamine nagu TsÜSi seminarideks. Saadetakse enne kaasusi, mida on vaja seminari ajaks lahendada. 3. Kirjandust soovitab kindlasti lugeda AÕSes on 3 kategooriat:isikud, esemed (asjad ja õigused) ja tehingud. AÕS printsiibid: 1. Absoluutsuse põhimõte (päike) - õigused kehtivad absoluutselt igaühe suhtes , sõltumata sellest, kas keegi on kellegagi lepingut sõlminud või mitte. Igaüks peab aktsepteerima ja mitte rikkuda teise inimese omandiõigust. Absoluutse õiguse rikkumine viib aga relatiivse suhe tekkimisele (nt omaniku ja varguse vahel). 2. Publitsiteedi printsiip ehk avalikkuse põhimõte - on tehtud väljapoole nähtavaks. Valla...
Sellest tuleneb vajadus omaniku ja piiratud asjaõguse omajate omavaheliste õiguste ja kohustuse täpseks piiritlemiseks. Siit tuleb asjaõiguse kui õigusvaldkonna ülesanne fikseerida võimalikud asjaõigused ka määrata üldjoontes kindlaks nende sisu. Asjaõiguste ja nene sisu kindlaksmääramine on vajalik ka asjade ja asjaõiguste käibekindluse tagamiseks. Isik, kes omandab omandi või selle kasuks seatakse hüpoteek või kasutusvaldus, peab teadma, mille ta omandab.Asjade käibe reguleerimisel tuleb otsustada, kes väärib kaitset rohkem kas õiguse omaja või omandaja , kui omandamine on seotud asjaga, mis võõrandajale ei kuulu. Selle konflikti lahendamisel ei piisa, kaaluda vaid konkreetse omaniku ja omandaja huve. Ka siin tuleb silmas pidada asjade käibe vajadusi tervikuna: kas see ei raskendaks liialt käivet, kui omandaja peaks igal omandamise juhul tegema järelpärimisi, et veenduda
need ei ole maatüki olulised osad. Hoonestusõigust ei seata teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks, vaid konkreetse isiku kasuks, kellel on õigus seda hoonestusõigust edasi anda. Hoonestusõigus on üks suuremaid maatüki koormatisi, kuna maatüki omanik kaotab hoonestusõiguse seadmisega maatüki valduse ja võimaluse saada maatükist vilju. Hoonestuõigus ei ole puhtalt maa kasutamise õigus, nagu on seda rent või kasutusvaldus hoonestusõiguse seadmisel on eesmärgiks hoone püstitamine, mitte maa kasutamine. Hoonestusõigus klassikalises mõttes on rakendatav enamasti alles rajatavate ehitise püstitamiseks. Hoonestuõigus omab suurt tähendust maa- ja omandireformi läbiviimisel. Pärast asjaõigusseaduse jõustumist ei ole võimalik, et hoone asub maatükil, ilma et hoone omanik oleks hoone aluse maatüki omanik.
Põhivarade arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus 5 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead põhivarade arvestusega seotud mõisteid; ·oskad kajastada põhivarasid bilansis ja tead bilansikirjete sisu; ·oskad arvutada põhivarade soetusmaksumust; ·tead amortisatsiooni arvestamise eesmärke; ·oskad jaotada põhivarasid amortisatsiooni arvestamise seisukohast; ·oskad arvestada amortisatsiooni erinevate meetodite alusel; ·oskad koostada põhivarade arvestusega kaasnevaid lausendeid. 2 Mõisted Varade likviidsuse tasemest lähtuvalt liigitatakse põhivaraks sellised varad, mille maksumus kaetakse eeldatavasti pikema perioodi kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Põhivarasid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: · pikaaj...
Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgselt kehtestatud kinnisomandi kasutamise piirang või piirangute kompleks, mille tulemusena kinnisasja omanik kaotab õiguse teostada piiranguteta omandit asja üle. Kitsendused on kehtestatud kaitsmaks ja reguleerimaks teatud nähtusi, mis on seotud kinnisomandi kasutamise ja käsutamisega ning algatatud riigi poolt ja ühiskonna huvides. 78. Kasutusvaldus ja isklik kasutusõigus. Kasutusvaldus on piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
Kitsendused on kehtestatud kaitsmaks ja reguleerimaks teatud nähtusi, mis on seotud kinnisomandi kasutamise ja käsutamisega ning algatatud riigi poolt ja ühiskonna huvides. Seadusega kehtestatakse kinnisomandi kitsendustena rida nn naabrusõigusi, mis piiravad näiteks kinnisasjal ehitamist või süvendamist kui see võib tekitada kahju naaberkinnistule, keelavad kahjulike mõjutuste (gaasi, suitsu, auru, tahma jms) tahtlikku suunamist naaberkinnisasjale jne. 78. Kasutusvaldus ja isklik kasutusõigus. Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse esemeks võivad olla vallas-ja kinnisasjad ning üleantavad õigused. Kasutusvalduse võib lõpetada poolte kokkuleppel. Omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui: see on kaotanud kasutusvaldaja jaoks tähtsuse;
seda tegema. Ehitisest, mis tähtaja lõpuks ei ole ära veetud saab kinnisasja oluline osa ja see läheb kinnisasja omaniku omandisse. Kinnisasja omanikul on õigus mitte hiljem kui 1a enne tähtaja saabumist nõuda ehitise jätmist endale tasu eest. Hoonestusõiguse lõppemisel hoonestusõiguse tähtaja möödumise tõttu peab kinnisasja omanik maksma hoonestajale hüvitise kinnisasjale jääva ehitise eest. 35. Kasutusvalduse olemus ja selle kasutamise vajadus ühiskonnas. kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt et isik kelle kasuks kasutusvaldus on seatud on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on vaalminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal ja õigusvili mis tekkis kasutusvalduse ajal. Kasutusvalduse asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvaldus lõppeb
Ehitisest, mis tähtaja lõpuks ei ole ära veetud saab kinnisasja oluline osa ja see läheb kinnisasja omaniku omandisse. Kinnisasja omanikul on õigus mitte hiljem kui 1a enne tähtaja saabumist nõuda ehitise jätmist endale tasu eest. Hoonestusõiguse lõppemisel hoonestusõiguse tähtaja möödumise tõttu peab kinnisasja omanik maksma hoonestajale hüvitise kinnisasjale jääva ehitise eest. 35. Kasutusvalduse olemus ja selle kasutamise vajadus ühiskonnas. – kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt et isik kelle kasuks kasutusvaldus on seatud on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on vaalminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal ja õigusvili mis tekkis kasutusvalduse ajal. Kasutusvalduse asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvaldus lõppeb kasutusvaldaja surmaga kui seaduses ei ole
Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgselt kehtestatud kinnisomandi kasutamise piirang või piirangute kompleks, mille tulemusena kinnisasja omanik kaotab õiguse teostada piiranguteta omandit asja üle. Kitsendused on kehtestatud kaitsmaks ja reguleerimaks teatud nähtusi, mis on seotud kinnisomandi kasutamise ja käsutamisega ning algatatud riigi poolt ja ühiskonna huvides. 78. Kasutusvaldus ja isklik kasutusõigus. Kasutusvaldus on piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
Joogiks, toiduvalmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks on igal isikul õigus veekogu avaliku kasutamise või vee erikasutuse korras kasutada pinna-, põhja- ja merevett. Vee erikasutajal on õigus töödelda vett joogiveeks ja seda müüa. Veekogu omanikult ei pea nõusolekut saama või temaga lepingut sõlmima omavalitsus, kes omab või valdab käesoleva seaduse jõustumise ajal töötavat joogiveehaaret voolu- või seisuveekogust. Selle omavalitsuse kasuks seatakse kasutusvaldus vee erikasutusõigusele, mis on kitsendatud joogivee võtmisele ja veekogu hooldamisele. VEE KASUTAMINE TOOTMISES? Tootmisvesi on tootmiseks vajalikele tingimustele vastav vesi. Tootmise vajaduseks on igal isikul õigus vee erikasutuse korras kasutada pinna-, põhja- ja merevett. Joogivee kvaliteediga vett, sealhulgas põhjavett, võib kasutada tootmise vajaduseks, kui seda nõuab tootmistehnoloogia või kui muu vee kasutamine on seotud ülemääraste
selle kohta vastu võetud seadusega või Senati otsusega. Religioosseks teeme omaenda tahtega, mattes surnu meile kuuluvasse kohta, kui ainult selle surnu matus on meie korraldada (meid puudutab, kohustab). Kuid provintsides asuvaid maatükke ei saa paljude arvates religioosseks paigaks muuta, sest nende maatükkide omanikuks on kas Rooma rahvas või keiser; sest arvatakse, et meil on vaid valdus või kasutusvaldus nende maatükkide üle; igatahes on siiski nii, et kuigi need kohad ei ole religioossed, käsitletakse neid religioossetena. Samuti see, mida ei ole Rooma rahva käsul ja volitusel pühitsetud nagu provintsides asuvad asjad või maatükid. Seepärast ei ole need tegelikult sakraalsed, kuid neid käsitletakse siiski sakraalsetena. Teatud viisil kuuluvad jumaliku õiguse alla ka pühad asjad, näiteks linnamüürid ning väravad.)
Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja (kinnisasi, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides) valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma. Isiklikku servituuti võidakse seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides. Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalkoormatised. Nende erinevus reaalservituutidest.
Aqueductus – õigus teiste maast vett läbi juhtida Linnaservituudid: Servitus tingi immitendi – õigus oma ehitise Servitus oneris fermendi Servitus altius non tolleni – õigus keelata naabrile ettenähtust kõrgemale ehitada Servitus ne luminibus officiatur – õigus keelata naabrile püstitada ehitisi, mis varjavad valguse Isiklikud servituudid: Ususfructus – viljakasutusõigus ehk kasutusvaldus, mille puhul isikul on eluaegne õigus mingit asja kasutada ning selle vilja endale võtta, hoolimata sellest, kes on parasjagu maatüki omanik Usus – asja isiklik kasutusõigus, mille puhul vilja võib võtta ainult isiklikuks kasutamiseks, mitte müümiseks Habitatio – õigus elada võõras majas Operae servorum vel animalium Emphyteusis Pärilik rent, mille puhul Rooma riik andis riigi või mancipium’i maad teatud
person is subject to a specified use or enjoyment by another) 106. real encumbrances reaalkoormis 107. pledge pant (object given by someone as security for a loan) 108. right to possess õigus vallata 109. right to use õigus kasutada 110. right to dispose õigus käsutada 111. dismembered real right is applicable piiratud asjaõigus on kohaldatav 112. personal servitudes isiklikud servituudid 113. usufruct kasutusvaldus (right to enjoy the use or the profit of the property or land of another person) 114. personal right of use isiklik kasutusõigus 115. inheritable right pärandatav õigus 116. in money rahas 117. in kind natuuras/naturaaltasu (in goods, produce or services rather than in money) 118. pledgee pandi pidaja 119. claim secured by the pledge nõue koormatud pandiga 120. proceeds of the auction laekunud tulud oksjonil 121
võla, on ülesütlemine kehtetu - Ilma üürileandja nõusolekuta teeb parendusi, võtab allüürniku, rikub ruume tahtlikult või rikub maja sisekorraeeskirju. 34. Kasutusvalduse ja üürikokkuleppe võrdlus kinnisasja kasutamisel Kasutusvaldus on asjaõiguslik kokkulepe, mis kantakse kinnistusraamatusse nagu servituut. Kasutusvaldajal on õigus vallata ja kasutada kinnisasja, käsutada päraldisi ja on õigus viljadele. Kinnisasja säilitamise kulud tuleb tal endal kanda.Isiklik kasutusvaldus lõpeb kas Poolte kokkuleppel või kasutusvaldaja surmaga. Juriidilise isiku puhul kas jur.isiku likvideerimisega või kestab kuni 100 aastat. Üür on võlaõiguslik kokkulepe kasutada tasu eest kinnisasja (rent on vallasasja kasutamine). Üürnik võib nõuda kinnistusraamatusse lepingu kandmist (aga ei pea). Üürilepinguid sõlmitakse lühema ajalisel kasutamise korral. Leping lõpeb kas tähtajal või poolte kokkuleppel (tähtajatu lepingu puhul ette teatamine vähemalt 3 kuud)
kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud, omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad aga olema tehtud seaduses sätestatud vormis. Kinnisomandi üleandmiseks on vaja: 1) võõrandaja ja omandaja kokkulepet üleandmise kohta (asjaõiguskokkulepe), mis peab olema notariaalselt tõestatud; 2) kannet kinnistusraamatus. 12.Piiratud asjaõigused. Servituut. Reaalservituut ja isiklik servituut. Kasutusvaldus. Isiklik kasutusõigus. Reaalkoormatis. Hoonestusõigus. Ostueesõigus. Pant. Vallaspant ja kinnispant ehk hüpoteek. Käsipant ja registerpant. Piiratud asjaõigused Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna ehk piiratud asjaõigusena on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. Servituut võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Servituudid liigitatakse: reaalservituutideks ja
või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnnisasja kasuks teatud osas loobuma Levinuimad: teeservituudid, liiniservituut, veevõtuservituut Isiklik servituut – võib seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides; esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul Kasutusvaldus – koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju Reaalkoormatised – koormab kinnisasja selliselt, et kinnisasja igakornde omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid Hoonestusõigus – isikul, kelle kasuks hoonestusõigus seatud on, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist
ÕIGUSÕPETUS II TEOORIATÖÖ ASJAÕIGUS 1. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on varalised suhted. 2. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigutusel? 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad 3. Mis on valdus ja kuidas ta tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. 4. Mis on omand ja millised on selle liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. · Vallasomand · Kinnisomand · Ühine omand o Kaasomand o Ühisomand 5. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomand tekib: üleandmisega, hõivamisega, leiu omandamisega, peitvara leidmisega, asja ümbertöötamisel jne, igamisega, loodusvilja omandamisel. 6. Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsend...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
