Konverentsi programm Neljapäev, 29. mai 2008 10.30-11.00 Saabumine ja hommikukohv, osalejate registreerimine Päeva juhatavad Ülle Madise ja Anvar Samost 11.00-11.30 Tervitussõnavõtud 11.30-12.15 Riigikohus kui (enese)kolonisaator Toomas Anepaio, MA (õigusteadus) Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õiguse ajaloo lektor 12.15-13.00 Põlatud õiguspositivism õigusriigi teenistuses: õigusajaloo õppetunde Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo professor 13.00-14.00 Lõuna 14.00-14.30 Sõjakurjategijate näidisprotsessid ENSV Ülemkohtus - kohtupidamine või etendus? Meelis Maripuu, ajaloolane 14.30-15
aasta kapitulatsiooniaktides ja 1721. aasta Uusi- kaupunki rahulepingus kinnitatud privileegidele ning hiljem Vene valitsejate poolt neile privileegidele antud kinnitustele.*8 15. augustil 1845 kirjutas tsaar Nikolai I alla ukaasile, et Venemaa esimene süstemati- seeritud kriminaalõiguse normide kogu jõustub 1. mail 1846 kogu Vene impeeriumis*9, sealhulgas kolmes 1 Uurimistöö teostamisel ja artikli kirjutamisel nõustasid ja toimetasid Marin Sedman, Marju Luts-Sootak ja Toomas Anepaio ETF grandi 9209 raames. 2 K. Grau. Tarvidus Uue Nuhtlusseaduse maksmapanemiseks Eesti Vabariigis. – Õigus 1921/5–6, lk 100. 3 J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn 2010, lk 32. 4 K. Merusk. Õigustloovate aktide kehtivuse õigusteoreetilisi probleeme. – Juridica 1996/7, lk 340. 5 T. Anepaio. Kriminaalõiguse muutumisest 1889. aasta reformi käigus. – Tractatus Terribiles. Artiklikogumik professor Jaan Sootaki 60. juubeliks. Tallinn 2009, lk 143. 6 K
korraldusel: loomuõigus on nii püsiv, et isegi Jumal ei saa seda muuta. Aegade vältel on sisustatud loomuõiguse mõistet erinevalt, kuid põhimõtteliselt on selle olemus jäänud samaks õiguseks, mis inimesel on tema sünnist alates, sõltumata tema elukoha riigist, ja mida keegi ei saa talt ära võtta (http://elukultuur.wordpress.com/). Loomuõiguse tähtsus Läbi aegade on loomuõigus olnud kehtiva õiguse kriitika tööriist (Anepaio, T., Hussar, A, jt. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn 2004, lk. 36). Loomuõigus kaitseb õiguse jt. moraaliprintsiipide prioriteete õiguse ees ja igavesti ning üldisi väärtusi (k.a. moraaliprintsiipe), mille alge on loomuõiguses. Ta ei loe õiguseks üksnes õigusnorme , s.o puhtalt positiivset õigust, vaid õiguse aluseks on loomuõigus (Liventaal,J., Sissejuhatus õigusteooriasse. II osa. Tallinn,
Ühendus, ÜRO); Püha Tool ja Vatikani riik; Malta Ordu; Punase Risti Rahvusvaheline Komitee; vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused (nt ÜRO poolt tunnustatud Palestiina Vabastusliikumine); valitsusvälised organisatsioonid (Rahvusvaheline Olümpiakomitee, Greenpeace); multinatsionaalsed ettevõtted; üksikisik. (Kristi Land 2010) KASUTATUD KIRJANDUS M. Kiviorg jt. Rahvusvaheline õigus (2010.a). Tallinn. Kirjastus Juura. T. Anepaio jt. Sissejuhatus õigusteadusesse (2005.a). Tallinn. Kirjastus Juura. T. Oppermann. Euroopa õigus (2002.a). Tallinn. Kirjastus Juura. Internet-allikad Välissuhtlemisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014010 Rahvusvahelise kohtu artiklid: http://www.icj-cij.org/documents/index.php?p1=4&p2=2&p3=0 ÜRO põhikiri: https://www.riigiteataja.ee/akt/555597
Õigust on tõepoolest sageli nimetatud riigi sunninormide kogumiks, mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Kuid see on vaid üks paljudest määratlustest. Tänapäeval ollakse seisukohal, et õigus on osa kultuurist, kuid kultuuri enda määratlusi on väidetavalt üle 900. Sama kehtib ka õiguse kui kultuuri osa kohta. Eesti keeleski on sõnal “õigus” mitmeid erinevaid tähendusi ning juristi ja tavakodaniku arusaamad õigusest ei ole sageli kattuvad. (Anepaio, T. jt. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn 2005, lk 17.) Siinkohal on põhjust märkida, et ka Eesti keeles on sõnal “õigus” segadust tekitav mitmetähenduslikkus. Tavaliselt tähistab sõna “õigus” eesti keeles nelja kategooriat või nähtust. Esiteks, õigus kui ajalooliselt muutuv ühiskondlik nähtus ja üldine sotsiaalne kategooria (selliste mõistete kõrval ja seostes, nagu ühiskond, riik, majandus, kultuur jt).
mida järgivad nii valitsejad kui ka valitsetavad. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees, samuti õigus õiglasele õigusemõistmisele. Isik jaguneb füüsiliseks isikuks ja juriidiliseks isikuks. Sotsiaalsed normid Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides (Anepaio jt. 2005:45). Tava - ajalooliselt väljakujunenud käitmisreeglid, mis on muutunud harjumuseks Moraalinormid - käitumisreeglid, mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid ürgkogukondliku ettekujutuse alusel heast ja halvast. Eetika, kirja pandud, nt piibel Korporatiivsed normid - nt spordiklubi, töökollektiivid Religioossed normid Õigusnormid Mütoloogia- müüdid; Tabu - religioosne keeld, mis on pandud mingile esemele, tegevusele, sõnale. Õigusnormid
olema õiglane. Õigus toimib teadvuse, mõistuse vallas, on selle poolt hallatud ja vallatud, kontrollitud, käsutatud ja kasutatud. Õiglus see eest aga tunnetusprintsiibina liigub rohkem inimese mitteteadvuse sügavustes, tungitasandil. LISAD 9 Joonis 1. Õigusperekonnad 10 Joonis 2. Eesti Vabariigi õigussüsteemi põhiharud 11 KASUTATUD KIRJANDUS Anepaio, T., Hussar, A., Jaanimägi, K., Kangla, S., Land, K., Olle, V., Roosma, P. (2004) Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn: Juura. Tammelo, I. (2001/2006) Õiglus ja hool. Tartu: Ilmamaa. Aaslav-Tepandi, K., Tepandi, T. (2014) Eestist, õigusest ja õiglusest. Dialoog õiguskantsleriga. Kättesaadav: http://kjt.ee/2014/02/eestist-oigusest-ja-oiglusest-dialoog-oiguskantsleriga/ Kuidas suhtuvad üksteisesse "seadus", "õigus" ja "õiglus"? (2010) Kättesaadav: https://www.eesti
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut Liisi Pajuste II kursus Codex Hammurapi Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppejõud: lekt Toomas Anepaio Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 1. Allika analüüs lk 4 2. Ajalooline tagapõhi lk 6 3. Allika sisuline analüüs lk 6 4. Allika ajalooline tähtsus lk 8 5. Kokkuvõte lk 9 6. Kasutatud kirjandus lk 10 2 Sissejuhatus: Seadus kui formaalselt reguleeritud käitumisreeglite kogum ei ole kehtinud ajast aega nii nagu meie seda tunneme
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut Tige Tikker XII tahvli seadus Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppejõud: lekt Toomas Anepaio Tallinn 2010 Sisukord 1. Allika analüüs...............................................................3 lk 2. Ajalooline tagapõhi........................................................ 7 lk 3. Allika sisuline analüüs..................................................... 9 lk 4. Allika ajalooline tähtsus...................................................10 lk 5. Kasutatud kirjandus.....................................................
3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning üldkohustuslikud. Moraali- ja tavanormid tekkisid inimeste pikaajalise käitumise tulemusena.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS XII tahvli seadus Allika analüüs Juhendaja: lektor Toomas Anepaio TALLINN 2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 Allika liik................................................................................................................................ 4 Allika liigendus.............
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Vladlen Jakovlev VENE ÕIGUS Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Juhendaja: lektor Toomas Anepaio Tallinn 2011 Sissejuhatus Venemaa õiguse üks kõige olulisematest ausammastest ning üks suurematest keskaegse õiguse teostest on Vene Õigus (vene keelest Russkaja Pravda). Meieni on jõudnud päris suur hulk Russkaja Pravda osadest, kuid traditsiooniliselt jagatakse need osad lühi-, ulatusliku-, ja lühendatud redaktsiooniks. Just neid mina käsitlen järgnevas analüsis. Kõige üldisemalt
mingi teo või reegli tagajärgi. Seades iga teo ja reegli õigsuse sõltuvusse tagajärje headusest, allutatakse ``õige`` mõiste ``hea`` mõistele. Mõlema teooria ebapiisavus sai 20 saj. esimesel poolel väljendusvormi kaks maailmasõda, fasism ja kommunism. Kuid uus inimväärtusi kaitsva õigluse mudel jäi loomata. 28. Rooma õiguse retseptsiooni mõju civil law ja common law erinevuste kujunemisel (Anepaio, Sissejuhatus õigusteadusesse) Rooma õiguse retseptsiooniks nimetatakse Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi. Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem juured rooma õiguses. Kontinentaalne ehk romaani-germaani suur õigussüsteem tekkis XII-XIII saj mandri-Euroopa keskosas.Ajalooline taust: tollal sai alguse ilmaliku eraldumine kanoonilisest; ühiskonna areng viis feodaalseltkillustatuselt rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia vormis
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL Kati Tarum VESTFAALI RAHULEPINGU ANALÜÜS Allika analüüs Juhendaja: Toomas Anepaio 2011 SISUKORD 1.ALLIKA ANALÜÜS..............................................................................................................3 1.1.Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.2.Allika liik.......................................................................................................................
Tartu Ülikool Õigusteadkond Tallinnas Eraõiguse instituut Talupoegade pärisorjusest vabastamine Eestis Referaat Õppejõud: lektor Toomas Anepaio TALLINN 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................3 2. Reduktsioon ........................................................................................................................... 4 2.1 Reduktsioon Eestis ja Liivimaal..............................................................
Selline nimekiri ei ole enesestki mõistetavalt ammendav, vaid üksnes põgusalt kirjeldav. Sellest johtuvalt on autor siinkohal loetlenud tänapäeva õigusõppes kõige populaarsemad Rooma õiguse periodiseeringud, mis ajaloo jooksul käsitletud on. Erinevatel periodiseeringutel on erinev loomelugu. Autorite seisukohad ei lange enamasti teiste rivaalide omadega kokku ning ühiskondlikud lähtekohad võivad kergesti olla teineteist välistavad või vastuolulised. Õigusteadlane Toomas Anepaio andis 8 erinevat Rooma õiguse ajaloo periodiseeringut, mis lähtuvad valitsevast ideoloogiast (I.Pereterski) või raamatu autorist või teadlasest (H.Ylikangas) või millestki muust (sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline lähtekoht jm), mis käesolevas peatükis eraldi alapeatükkidena välja toodud on. 3.1. Rooma riigikorrast lähtuv periodiseering Üheks võimalikuks periodiseeringu aluseks võib pidada Rooma riigikorda. Sellise lähtekoha
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Greete Kaar Eestimaa 1816. aasta talurahvaseadus Allika analüüs Juhendaja: lektor Toomas Anepaio Tallinn 2014 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1.Allika analüüs...............................................................................................................................4 1.1
teo või reegli tagajärgi. Seades iga teo ja reegli õigsuse sõltuvusse tagajärje headusest, allutatakse ``õige`` mõiste ``hea`` mõistele. Mõlema teooria ebapiisavus sai 20 saj. esimesel poolel väljendusvormi kaks maailmasõda, fasism ja kommunism. Kuid uus inimväärtusi kaitsva õigluse mudel jäi loomata. 32 Rooma õiguse retseptsiooni mõju civil law ja common law erinevuste kujunemisel (Anepaio, Sissejuhatus õigusteadusesse) - Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimub protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe: 1) glossaatorite koolkond- 12.-13. saj 2) konsiliaatorite koolkond- 14.-15. saj Confidential SORAINEN 8/13 3) humanistlik jurispudents- 16. saj 4) usus modernus pandecatarum- 17. saj
teo või reegli tagajärgi. Seades iga teo ja reegli õigsuse sõltuvusse tagajärje headusest, allutatakse ``õige`` mõiste ``hea`` mõistele. Mõlema teooria ebapiisavus sai 20 saj. esimesel poolel väljendusvormi – kaks maailmasõda, fašism ja kommunism. Kuid uus inimväärtusi kaitsva õigluse mudel jäi loomata. 32 Rooma õiguse retseptsiooni mõju civil law ja common law erinevuste kujunemisel (Anepaio, Sissejuhatus õigusteadusesse) - Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimub protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe: 1) glossaatorite koolkond- 12.-13. saj 2) konsiliaatorite koolkond- 14.-15. saj Confidential SORAINEN – 8/13 – 3) humanistlik jurispudents- 16. saj 4) usus modernus pandecatarum- 17. saj
Utilitarismi järgi selguvad õigluse nõuded siis, kui vaatleme mingi teo või reegli tagajärgi. Seades iga teo ja reegli õigsuse sõltuvusse tagajärje headusest, allutatakse ``õige`` mõiste ``hea`` mõistele. Mõlema teooria ebapiisavus sai 20 saj. esimesel poolel väljendusvormi – kaks maailmasõda, fašism ja kommunism. Kuid uus inimväärtusi kaitsva õigluse mudel jäi loomata. 33. Rooma õiguse retseptsiooni mõju civil law ja common law erinevuste kujunemisel (Anepaio, Sissejuhatus õigusteadusesse) Rooma õiguse retseptsiooniks nimetatakse Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi. Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem – juured rooma õiguses. Kontinentaalne ehk romaani-germaani suur õigussüsteem tekkis XII-XIII saj mandri-Euroopa keskosas. Ajalooline taust: tollal sai alguse ilmaliku eraldumine kanoonilisest; ühiskonna areng viis feodaalseltkillustatuselt rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia vormis. Õigusnormide
sajandist · etnoloogia(elulood kogemuse baasil), antropoloogia(kultuuriline) ja sotsioloogia(kaasaja ühiskonna uurimine, rahulolu ühiskonnas) esemed ja mälestused ehk etnoloogiast folkloristikani: Asa Ljungström uuris esemeid, kangakudumise masinaid, märkas, et talle räägitakse lugusid nende esemetega seotud inimestest ja hakkas koguma mälestusi. Anu Kannike: koduteemad eluloouurimine: Ene Kõresaar: mäluuuringud, Terje Anepaio, Daniel Bertaux: sotsioloogilised küsimused eluloo kui allika kohta: pereliikmete intervjueerimisel selgus, et ühe pere liikme valikud on seotud pere soovituste, väärtuste ja võimalustega vms. Migratsiooniuurimine: Brigitte BönischBrednich: kasutab Ameerikas väljatöötatud migratsiooniteooriaid ja näitab, kuidas need Euroopas sobituvad/ei sobitu. Näitab, kuidas väljarändest kõneldakse. Aivar Jürgenson:
kontrolltöö. Täiendkoolituse kvalifikatsiooni kursus: Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 100% eksamitöö HINDAMINE Punkte Hinne 5-palli % maksimaalselt süsteemis võimalikust punktide arvust 91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa Liit. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2001; 3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998; EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud
20. augustil 1991. a kuulutati välja Ülemnõukogu poolt Eesti iseseisvus. Moodustati Põhiseaduslik Assamblee, kes töötas välja uue põhiseaduse, mis võeti vastu 28. juuni 1992.a. R. Narits. Eesti omariiklus ja õigus. Juridica, II, 2000, lk 71-74 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Õigusteabe AS, Tallinn, 2002 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 167-207 Eesti ja Euroopa Liit. Riigikogu Toimetised, 7, 2003, lk 23-75 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 62-76. V teema. Õiguskorra struktuurist ja süsteemist 1. Õiguskorra mõistest. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: 2.1. Normi kontroll. 2.2. Konstitutsiooni kehtimise põhistamiseks mõeldud doktriinid. 3. Õiguskorra horisontaalsest struktuurist. 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. 1
Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 177. 4 Raudla, H. (2002). KODANIKU RAAMAT. Võrgulehel http://raulpage.org/kodaniku/omavalitsus.html. (11.12.2011) 5 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 177. Kohustuslik kirjandus: 1. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. - Tallinn, 2004. 1. ptk (lk 15-48; 207- 242). 2. A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 28-37). 3. J. Liventaal, Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (Lk 63-91; 166-170) 4. T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 17-44) II referaat: Õigus nähtusena. Õiguse mõiste ja tähtsus. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust? Õiguse tunnused. Õiguse mõiste selgub: õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises,
raamatuks'. Õiguslikult mittesiduvaid tegevuskavasid nimetatakse nimetatakse `rohelisteks raamatuteks'. 59 Õigusaktid Eesti Vabariigi põhiseadus Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus Euroopa Liidu leping Euroopa Liidu põhiõiguste harta Euroopa Liidu toimimisleping Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Vabariigi Valitsuse seadus 60 Kirjandus Anepaio, T. et al. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn: Juura, 2003. Arumäe, U. Juhtimine ja õigus I. osa. Sissejuhatus õigusesse. Äriõiguse õpiku käsikiri. Tallinn: Andresson Consulting Network, 2012. Arumäe, U. Territoriaalne kogukond ja selle juhtimise õiguslik korraldus. Doktoritöö. Tallinn: EBS Print, 2010. Borchardt, K.-D. Euroopa Liidu õiguse ABC. Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2011. Eesti Vabariigi põhiseadus: Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2002
====================================================================== LMõÕI.978/doc © ÕIGUSINSTITUUDI INTELLEKTUAALNE OMAND 106 I. KIRJANDUS EESTI KEELES: 1. Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Õigusteabe AS Juura, 1996 2. Almann, A. Kohalik omavalitsus: Teoreetilised lähtealused. "Eesti Jurist" nr 5/6 - 7, 1993 3. Anepaio, T. Eesti Vabariigi kohtute kujunemine. "Eesti Jurist" nr 3, 1994 4. Anepaio, T. Rahukogud (ringkonnakohtud). "Eesti Jurist" nr 9-10, 1994 5. Anepaio, T. Eesti Vabariigi Riigikohus. "Eesti Jurist" nr 4 - 5 6. Burke, John J.A. Kohtuniku roll Ameerika õigussüsteemis. "Juridica" nr 3,1993 7. Dunleavy, P., O'Leary, B. Riigiteooriad. EHI. Tallinn, 1995 8. Eesti Asutava Kogu seletus Eesti riiklisest iseseisvusest ja rippumatusest. "Akadeemia" nr2, 1993 9. Einbund, K. Õiguslik riik
kompetentsete inimeste jäämiseks riigiteenistusse vói noorte inimeste ühinemiseks riigiteenistusega. FAKULTATIIVSE OSA LÕPP 109 Lisa 2 ALLIKAD I. KIRJANDUS EESTI KEELES: 1. Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Õigusteabe AS Juura, 1996 2. Almann, A. Kohalik omavalitsus: Teoreetilised lähtealused. "Eesti Jurist". Nr.5/6 - 7, 1993 3. Anepaio, T. Eesti Vabariigi kohtute kujunemine. "Eesti Jurist". Nr.3, 1994 4. Anepaio, T. Rahukogud (ringkonnakohtud). "Eesti Jurist". Nr. 9-10, 1994 5. Anepaio, T. Eesti Vabariigi Riigikohus. "Eesti Jurist". Nr. 4 - 5 6. Burke, John J.A. Kohtuniku roll Ameerika õigussüsteemis. "Juridica". Nr. 3,1993 7. Dunleavy, P., O’Leary, B. Riigiteooriad. EHI. Tallinn, 1995 8. Eesti Asutava Kogu seletus Eesti riiklisest iseseisvusest ja rippumatusest. "Akadeemia". Nr.2, 1993 9. Einbund..K. Õiguslik riik
Urmas Mänd Ment IIIA 221 620 2409 Väino Voltri IIIA 221 620 2409 Valdo Jaaniso IIIA 220 620 2411 Valdu Suurkask III 122 620 2504 Vello Kala III 307 620 2602 Vello Otsmaa IIIA 219 620 2408 Viktoria Blonskaja III 111 620 2503 Viktoria Voronova III 417 620 2506 Energeetikateaduskond Ain Anepaio VII 201 620 3859 Aino Moor VII 302 620 3800 Aleksander Kilk VII 305 620 3800 Alo Adamson VII 203 620 3852 Andrei Blinov VII 102 620 3700 Andrei Škvorov VII 310 620 3800 Ann Gornischef Ehitajate tee 5-410 620 3707 Anneli Aarma VII 234 620 3548
Sissejuhatus õigusteadusesse. 5.september. Toomas Anepäo/Anepaio ?? Eksamil 5 küsimust, igast käsitletavast teemast üks küsimus. Kusjuures iga õppejõud hindab oma valdkonda ja hindamine toimub protsentides. Sõnal õigus on olemas mitmeid erinevaid tähendusi ning üheselt mõistetav ei ole sõna ka juristide jaoks eelneva kokkuleppe puudumisel. Õigusajalugu. Arhailine õigus. Tegemist on põhimõtteliselt teistsuguse õiguskorraga kui meie tänapäevane õiguskord. Kogu arhailise õiguskultuuri põhistruktuurid on teistsugused. Räägitud
2) kodakondsuse taotleja lapsendamisel antud riigi kodaniku poolt; antud riigi kodakondsust taotleva isiku vormikohase taotluse (avalduse) põhjal antud riigis kehtivatel muudel naturalisatsiooni alusel (nt Eesti kodakondsus võidakse anda eriliste teenete eest riigile (naturalisatsiooni spetsiifiline alus kodakondsuse seaduses) Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohane konspekt. 2. T. Anepaio jt. Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse, Juura, Tallinn 2005, lk 6364. 3. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia, Juura, Tallinn, 2004, lk 187204. 4. T. Annus. Riigiõigus, Juura, 2006, lk 2830. 5. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia, Juura, Tallinn, 2004, lk 167186. Loeng 7. Riigikogu. Õigusloome 1. Eelnõu väljatöötamise staadiumid kaasamine; väljatöötamiskavatsus; mis on õigusakti eelnõu seletuskirja eesmärk; kuidas kooskõlastatakse õigusaktide eelnõusid.
ü Tooteks loetakse iga vallasasja, isegi kui see on osaks teisest vallasasjast või on saanud kinnisasja osaks, samuti elektrit ja arvutitarkvara. 81 Õigusaktid Eesti Vabariigi põhiseadus Rahvusvahelise eraõiguse seadus Tsiviilseadustiku üldosa seadus Võlaõigusseadus 82 Kirjandus Anepaio, T. et al. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn: Juura, 2003. Arumäe, U. Juhtimine ja õigus III. osa. Äritehingute õiguslik korraldus. Äriõiguse õpiku käsikiri. Tallinn: Andresson Consulting Network, 2012. Kull, I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. - Riigikohus 2001. Lahendid ja Kommentaarid. Tallinn: Juura, 2002, 1158 1170. Kull, I., M. Käerdi, V. Kõve. Võlaõigus I. Üldosa. Tallinn: Juura, 2004. Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa
Õigust on tõepoolest sageli nimetatud riigi sunninormide kogumiks, mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Kuid see on vaid üks paljudest määratlustest. Tänapäeval ollakse seisukohal, et õigus on osa kultuurist, kuid kultuuri enda määratlusi on väidetavalt üle 900. Sama kehtib ka õiguse kui kultuuri osa kohta. Eesti keeleski on sõnal "õigus" mitmeid erinevaid tähendusi ning juristi ja tavakodaniku arusaamad õigusest ei ole sageli kattuvad. (Anepaio, T. jt. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn 2005, lk 17.) Siinkohal on põhjust märkida, et ka Eesti keeles on sõnal "õigus" segadust tekitav mitmetähenduslikkus. Tavaliselt tähistab sõna "õigus" eesti keeles nelja kategooriat või nähtust. Esiteks, õigus kui ajalooliselt muutuv ühiskondlik nähtus ja üldine sotsiaalne kategooria (selliste mõistete kõrval ja seostes, nagu ühiskond, riik, majandus, kultuur jt).
Urmas Mänd Ment IIIA 221 620 2409 Väino Voltri IIIA 221 620 2409 Valdo Jaaniso IIIA 220 620 2411 Valdu Suurkask III 122 620 2504 Vello Kala III 307 620 2602 Vello Otsmaa IIIA 219 620 2408 Viktoria Blonskaja III 111 620 2503 Viktoria Voronova III 417 620 2506 Energeetikateaduskond Ain Anepaio VII 201 620 3859 Aino Moor VII 302 620 3800 Aleksander Kilk VII 305 620 3800 Alo Adamson VII 203 620 3852 Andrei Blinov VII 102 620 3700 Andrei Skvorov VII 310 620 3800 Ann Gornischeff Ehitajate tee 5-410 620 3707 Anneli Aarma VII 234 620 3548 Anouar Belahcen 620 3800
annaabi.ee 
