Õiguse entsüklopeedia 1. Õiguse eelastmete all mõistetakse moraali ja tava kuna need olid inimeste elus enne õigust. Nad mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. 2. ius non scriptum (kirjutamata õigus) puhul on tegemist õiguse eelajalooga ja ius scriptum (kirjutatud õigus) ehk tõeline õigus, formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. 3. Õigus(ius) -riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. 4. Positiivne õigus koosneb inimese poolt loodud normidest. Ülipositiivse õiguse puhul on tegemist loomuõigusega, mis käib kaasas ka õiguse ideega. Ülipositiivset õigust on nimetatud ürgnormiks, millele peavad olemuslikult
võimalikest tagajärgedest. Õigus kannab endas preventiivset väärtust. Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid, kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse taastamise üle. Riiklik sund sisaldab läbi õiguskorra eetilist miinimumi. Õiguskorra vaimseteks allikateks on õiguse idee ja ühiskonnas keskmiselt mõistetud moraal. Ühiskonna eetiline miinimum peab ühiskondlikus sunnis olema alati garanteeritud. Ius non scriptum, Ius scriptum Kirjutamata ja kirjutatud õigus.Õiguse kujunemine on protsess, mille võib jaotada tinglikult kaheks õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. On teada, et õigus eksisteeris ka varem kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Õiguse eelajaloolist perioodi võib nim. Ius non scriptumiks. Ius non scriptum kui kirjutamata karistusõigus. Õiguse eelajalugu iseloomustab laias laastus see, et õiguskord ei olnud erldunud tava ja moraali korrast. Normatiivsed
4. Inter absentes - eemalviibijate seas/vahel 5. Damnum emergens et lucrum cessans – vahetult tekkinud kahju, otsene tegelik kahju ja saamata jäänud tulu. / kahju kannatamine ja saamata jäänud tulu 6. bonum vacans- vaibepärand 7. Nemo est heres viventis – keegi ei saa olla elava isiku pärija 8. Nolens volens- tahes-tahtmata 9. Sero venientibus ossa – hiljem tulijatele jäävad kondid (luud) 10. Vox clamantis in deserto - hüüdja hääl kõrbes 11. Ius scriptum. Ius non scriptum – kirjutatud õigus; kirjutamata õigus 12. Dictum – factum – öeldud-tehtud 13. Crimen laesae maiestatis - kuritegu kõrgeima riigivõimu esindaja (majesteedi) vastu 14. De lege lata – välja antud seaduse järgi, kehtiva õigust/seaduse kohaselt/põhjal 15. Post scriptum. Post factum – pärast kirja pandut/pärast kirjutatut, järelkiri; pärast tehtut/pärast imumist 16. Res gestae populi Romani. - Rooma rahva (süjalised) vägiteod/ tehtud teod. 17. Tabula rasa - puhas leht 18
Õigus ja ühiskond Õiguse funktsioon = Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid, tava ja moraal Õiguse tunnused: Õigus on - käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus
– valitsev maatükk (õigustatud asi); teeniv maatükk (koormatud asi) 2. Iudex est lex loquens. – kohtunik on rääkiv seadus 3. Hereditas iacens. – (s.o pärandi seismine ajavahemikul, mis tekib isiku surma ja pärija poolt pärandi vastuvõtmise momendi vahel) lamav pärand 4. Inter absentes. – eemalviibijate/äraolijate vahel (absum, afui, abesse) 5. Damnum emergens et lucrum cessans. – vahetult tekkinud kahju, otsene tegelik kahju ja saamata jäänud tulu 11. Ius scriptum. Ius non scriptum. – kirjutatud õigus; kirjutamata õigus 12. Dictum – factum. – öeldud-tehtud 14. De lege lata. – õigus, nii nagu see on; kehtiva õiguse kohaselt 15.Post scriptum. Post factum. – järelkiri; pärast kirjutatut; pärast tehtut 18. Res iudicata. – otsustatud kohtuasi 19. Loco citato. – ettenähtud kohas
Riik ja õigus. Riik ja õigus on lahutamatult seotud. Positiivne õigus on antud ajal oleva riigi kehtiv õigus. Ajalooline õigus on eksistentsi lõpetanud riigi kunagine õigus. 16.september *Juristide eetikakoodeksid NELJAPÄEV SEMINARI MATERJAL Õsi, järgmine kord SEMINAR I teema. ÕIGUSE EELASTMED JA ÕIGUSE MÕISTE 1. Õiguse eelastmed (ÕE lk 17-23). 2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim (ÕE lk 23-26; LM II lk 11-13; SÕT lk 45-47 ja 51-56). 3. Ius non scriptum, ius scriptum (ÕE lk 26-29; LM II lk 11). 4. Õiguse tähistamine (ÕE lk 29-33; LM II lk 15-16; SÕT lk 17-19). 5. Õiguse tähistamine ja õiguse idee (ÕE lk 33-38). 6. Õiguse mõiste erinevaid tähendusi (ÕE lk 38-41; LM II lk 14-15 ja 16-17). 7. Positiivne ja ülipositiivne õigus (ÕE lk 41-44; LM II lk 16). Era- ja avalik õigus, õigusharude süsteem (ÕE lk 44-46 ja skeem lk 47 (nummerdamata, aga järjestuses 47.); LM I lk 84-85 skeemid nr 4 ja 5, LM II lk 60-61; SÕT lk 23-26)
Äriõigus Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Ka tavad ja moraal (objektiivne õigus). Õigus (õigustus) on õigus teatud viisil käituda ja nõuda teatud käitumist ka teistelt (subjektiivne õigus). Riik tagab sunniaparaadiga, et õigusaktist kinni peetakse. Tava ja moraali riik ei kehtesta, sanktsioone nende rikkumise puhul ei järgne, kui just sellega ei ole kaasnenud ka mõne õigusakti rikkumist. 1. ius non scriptum kirjutamata seaduste periood 2. ius scriptum periood, mil hakati õigust kirja panema. Õiguse idee: 1. õiglus filosoofiline kategooria 2. õiguslik garanteeritus seadused peavad olema selged ja kõigile ühtemoodi mõistetavad. 3. eesmärgipärasus riik peab tagama, et seadustest kinni peetakse. Õigusnorm käitumise eeskiri, mis on suunatud teatud isikute ringile. Ka üks seadus on õigusnorm. Kehtib ajas ja ruumis
(Sen.) – Alates 65. eluaastast ei pea senaator enam kohtusse ilmuma. Tekst 20 8) Ius accrescendi – juurdekasvuõigus (õigusnormid, mis reguleerivad seda, kuidas ühe isiku vara osa teisele isikule üle läheb, nt pärimisõiguses kaaspärijate juurdekasvuõigus), Ius fruendi – valdamise õigus, Ius vendendi – müümise õigus e müügiõigus. 20) Decem viri legibus scribundis – kümme tähtsat kirjutist seadustest. Tekst 21 21) Contra scriptum testimonium non scriptum non profertur. (Codex) - Kirjutatud tunnistuse vastu ei eelistata kirjutamata tunnistust. (Ehk kirjutatud tunnistus on mõjukam kui kirjutamata tunnistus.) Tekst 22 14) Scire leges non est verba earum tenere, sed vim ac potestatem (Cels.) - Seaduse tundmine ei tähenda ainult seadusetähe tundmist, vaid ka arusaamist selle jõust ja väest. 18) Errare humanum est – eksimine on inimlik 4 Harjutus 21 Adoptare (Sg3) - adobtat lapsendab
põhjal culpa in contrahendo hooletus lepingulistel läbirääkimistel, lepingueelne vastutus damnum emergens vahetult tekkinud kahju, otsene tegelik kahju lucrum cessans saamata jäänud tulu res iudicata otsustatud kohtuasi ius scriptum kirjutatud õigus ius non scriptum kirjutamata õigus ius naturale loomuõigus ius gentium rahvaste õigus in corpore kõik koos, täies koosseisus a posteriori kogemusel põhinedes ipso iure õiguse enese põhjal, õiguse enda järgi
II KONTROLLTÖÖ MATERJAL 1. emptio-venditio- ost-müük 2. locatio-conductio- üür-rent 3. in iure cessio- omandiõiguse loovutamine kohtus 4. traditio- asja vormivaba üleandmine 5. mancipatio- mantsipatsioon, pidulik võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul 6. praedium dominans- valitsev maatükk ehk õigustatud asi (servituudi liik) 7. praedium serviens- teeniv maatükk ehk koormatud asi (servituudi liik) 8. ius disponendi- õigus asja käsutada (omandiõiguse üks peamine element) 9. ius possidendi- õigus asja vallata (omandiõiguse üks peamine element) 10. ius utendi- õigus asja kasutada (omandiõiguse üks peamine element) 11. animus possidendi- tahe asja vallata 12. corpus possidendi- (tegelik) asja enda käes pidamine 13. animus transferendi- tahe omandiõigust üle kanda 14. de lege ferenda- väljaantava seaduse järgi 15. de lege lata- väljaantud seaduse järgi, kehtiva õiguse põhjal 16. culpa in contrahendo- hooletus lepingulistel läbirääkimis...
1.1 Õigusallikad. Õiguskeel ja normitehnika Õiguse allikate all peetakse silmas õiguse esinemise vormi. Narits (2002) jagab õiguse kujunemise sellest sõltuvalt, kas esineb õiguse kirjalikke allikaid või neid ei leidu, kaheks – vastavalt siis õiguse ajalooks ja õiguse eelajalooks. Ühtlasi jaotatakse ka õiguse allikaid vastavalt kaheks – suulisteks (ius non scriptum) ja kirjalikeks allikateks (ius scriptum). Õigusnormid vormistatakse õigusaktides, mis liigituvad: õigustloovad aktid ehk normatiivaktid ehk üldaktid, õigustrakendavad ehk üksikaktid. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivakt e. üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt,...
2 quod ad ius naturale attinet, omnes homines aequales sunt mis puutub loomuõigusesse, on kõik inimesed võrdsed. Tekst 20 3) Culpa in faciendo süü tegevuses ; culpa in non faciendo süü tegevusetuses 18) Pactum de contrahendo lepingueelne kokkulepe. Tekst 21 7) Nemo est heres viventis mitte keegi pole elava pärija. 11) Ius scriptum kirjutatud õigus; Ius non scriptum kirjutamata õigus. Tekst 22 16) Aliud est vendere, aliud emere; aliud est merx, aliud pretium üks on müümine, teine ostmine; üks on kaup, teine (ostu)hind. Harjutused: 9) Kasutades eessõnu in, ex, de, ad, pro, cum tõlkida ladina keelde. koos rahvaga cum populu toimikust ex acto 14) Tõlkida väljendid. Määrata kindlaks allajoonitud sõnade kääne ja arv. Nimetada lähtevormid.
Abiturient-ära mineja vita-elu aqua-vesi circus-ring calor-soojus auditoorium-kuulamisruum lector/orator-kõneleja mobile-liikumine omnibus-ühine patria-isamaa terra-maa victor-võitja ave!-tere res publica-vabariik varia-mitmesugust universitas-ülikool vivat!-elagu ars-kunst lex-seadus mater-ema mare-meri natio-natsionaalne primus-esimene rex-kuningas hortus-aed gens-suguvõsa Alma mater-toitja ema casus belli-sõjapõhjus de jure-juriidiliselt de facto-faktiliselt divide et impera-jaga ja valitse in spe-lootuses lingua Latina-ladina keel lapsus linguae-keelevääratus cito!-kiiresti fortuna-saatus nota bene!-pane tähele Perpetuum mobile-igiliikur o tempora, o mores!-o ajad,o kombed per aspera ad astra-läbi raskuste tähtede poole persona non grata-ebasoovitav isik qua vadis?-kuhu lähed? quid novi?- mis uudist status quo-sama olukord terra incognita-tundmatu maa Anno Domini-issandaaasta vox populi-rahvahääl ars longa,vita brevis est-kunst on p...
Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad Õiguse vormide jagamisel kirjutamata ja kirjutatud õiguseks, saab öelda, et ius scriptum on õiguse üldine ja moodne vorm. Sellega seoses tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, mida märgib ära Mario Rosentau. Õigusallikate liigituses kirjutamata ja kirjutatud õiguseks esineb üks oluline peen semantiline nihe. Nimelt ei moodusta ius non scriptum ja ius scriptum samaväärset (binaarset) mõistete paari. Kirjutamata õigus on kirjutatud õiguse täiendmõiste, sest kirjutamata õigus võib põhimõtteliselt esineda mistahes vormides, samas kui kirjutatud õigusel on ainult üks kuju – kirjalik tekst. Seejuures ei seisne probleem mitte ainult dihhotoomilises liigituses, vaid selles, et ka kirjutamata õigus võib olla täpselt sõnastatud aga probleemiks on kirjutamata õiguse kestev säilitamine, selle mälus säilimise tagamine.
2. Võrdle õigekeelsussõnaraamatu ja eesti keele seletava sõnaraamatu abil sõnade enamik ja enamus tähendust. Otsusta, kumb sõna sobib lausesse ......................... meist oskab vene keelt, ja põhjenda otsust. Korrektne on kirjutada: ,,enamik meist oskab vene keelt.", sest enamik tähendab suuremat osa, samas kui enamus tähendab arvulist ülekaalu. 3. Kuidas tuleb lühendada ladinakeelset väljendit post scriptum ja eestikeelset sõna postskriptum? Lühend ladinakeelsele väljendile post scriptum on P. S. ja eestikeelsele väljendile postskriptum on PS. 4. Mida tähendavad teaduskeeles sageli kasutatavad lühendid et al. ja ibid.? Ibid. (ld ibidem) tähendab ,,sealsamas". Lühend et al. tähendab ,,ja teised". 5. Miks ei sobi lühend R.S.V.P. eestikeelsesse teksti? Lühend R.S.V.P. on tulnud prantsuse keelest ning tähendab répondez s'il vous plat ehk ,,palun vastake"
m metre(s), mile(s),million(s), male, married f - female MP Member of Parliament, milatary policeman the USA the United States of America UFO Unidentified Flying object BBC British Broadcasting Corporation BC Before Christ, British Council AD Anno Domini, in the year of Our Lawd, of the Christian era kph kilometres per hour am aute meridiem, before noon pm post meridiem, after noon no(s) - number(s) pp pages PM Prime Minister PS Postscript, post scriptum / at the end of the letter yr - year Xmas Christmas vs versus Sq Square Str Strait St Saint the UK the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland IBM International Business Machines VIP very important person EEC European Community (the common market) VAT Value added tax MSc Master of Science BA Bachelor of Arts GB Great Britain W - west E east etc et cetera, and so on, and the rest, and other similar things
· Instutio õigustekstide lugemine · Instructio õigustekstide asjakohaste kommentaride kuulamine · Oluline õigustekst on seadus · Mandri-Euroopalik õiguskultuur, Common law: · common law case law, maailma õigusruum, selle tekkimine on peamiselt seotud Inglismaaga, pretsedendiõigus, tänapäeval levinud üle maakera, Angloameerikaõiguskultuut, Londoni kohtute poolt loodud õigus, üldine õigus · Ius non scriptum kirjutamata õigus · Lisaks kohtutele tekkisisd kantslerid Islamin õigus: · Teoloogia, mida uskuda ja püha seadus sätestab, mis on õige · Neli allikat: koraan, sunna, idzma ja nende põhjal tehtud loogilised järeldused Aafrika õigus: · Seda iseloomustab kõikide õiguskultuuride kokkusaamine, millele lisanduvad kohalikud arusaamad ja kohalikud tõekspidamised · Segaõigussüsteem Madri-Euroopalik:
eetiliseks aluseks. Õigus riiklikult kehtestatud (võim) käitumisnormide kogum, millele on omane riiklik sund. Need kõik mõisted on omavahel seotud, kuna tava, moraal ja õigus on sotsiaalsed normid. Õiguse aluseks võib olla ka tava, nt eraõiguses, kus kõiki asju pole reguleeritud, mis tõttu reguleerib tava nt on tava lepingu üles ütlemiseks 3 päeva. ÕIgust omakord iseloomustab riikliku sunnikord ja võim riigi poolt. 1. Mida tähendab ius non scriptum ja ius scriptum? Selgita! Ius non scriptum on kirjutamata õigus ehk õiguse eelajalugu ning ius scriptum on kirjutatud õigus ehk õiguse ajalugu. Ius non scriptumile on omane nt veritasu reegel oli kättemaks perekonna- või sugukonnaliikme vastu toimepandud ränga eksimuse eest -> polnud kirjapandud, aga olid õiguse ja õigusemõistmise tunnused NB! Sotsiaalne kord ei olnud piisavalt eraldunud tava- ja moraalikorrast, normatiivsed üldistused olid lihtsad
BC Before Christ Enne meie aega i.e. Id est That is to say, in other words See tähendab Viz videlicet Namely, that is to say... Nii õelda Ms. Miss Preili Mrs. Missis Proua Mr. mister Härra P.S. Post scriptum Written after Järelmärkus Prox. Proximo Järgmine kuu Inst. Instant Kohe,see kuu Ult. Ultima Eelmine kuu C Celsius Kraad Dr. Doctor Arst,doktor H.E. His/Her Exellency Tema hiilgus
38. jaga ja valitse divide et impera 39. eksmine on inimlik -errare humanum est 40. kogemus õpetab experimentia docet 41. siin ja praegu hic et nunc 42. sa teed sääsest elevandi elephantem ex musca facis 43. kuidas külvad, nõnda lõikad ut sementem feceris ita metes 44. kordamine on tarkuse ema repetitio est mater studiorum 45. parem hilja kui mitte kunagi potius sero quam numquam 46. pärast kirjutatut post scriptum 47. isamaa eest, vabaduse eest, elu eest pro patria, pro libertate, pro vita 48. umbrohi kasvab kiiresti mala hebra cito crescit 49. pea meeles, et oled surelik/mõtle surmale memento mori 50. mõtlen, järelikult olen olemas cogito, ergo sum
Rooma kultuuri mõju tänapäeval Essee Rooma impeerium, mis püsis pea poolteist tuhat aastat ning hõlmas oma hiilgeaegadel pea kogu Euroopat, on tugevalt mõjutanud ka tänast läänelikku ühiskonnakorraldust. Vastavaid ilminguid võib näha mitmes erinevas eluvaldkonnas. Kuigi demokraatia esines rahvahääletuste kujul juba Antiik-Kreekas, peetakse selle hälliks sageli justnimelt Vana-Roomat. Sarnaselt tänasele Euroopale olid vabariigiaegses Roomas pea kõik tähtsamad riiklikud ametikohad valitavad, kusjuures valimisõigus laienes ka vaesematele kodanikele. Siiski polnud tagatud kõigi riigi elanike esindatus ning talupojad olid sageli sunnitud hääletama oma maaomaniku soovi järgi rahva võim kehtis vaid teatud piirangutega, valitud pärinesid valdavalt aristokraatide seast. Tsiviilõiguse klassikaks peetav Rooma seadustik on aluseks kogu tänasele õiguskorraldusele. ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Evert Alba XII tahvli seadus Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppejõud: Maie Ruus Tallinn 2011 Sissejuhatus Rooma ühiskonda on nimetatud õigusühiskonnaks tulenevalt sellest, et 451. - 450. a. sai valatud vana e tavaõigus uude vormi ius scriptum ( kirjalik vorm ). XII tahvli seadused on vanim nii mahukas ladinakeelse kirjasõna mälestis, millest on säilinud tänaseni üksikud fragmendid, kuid see pani aluse õiguse arengule, mis levis üle maailma. XII tahvli seadused olid au sees ja seda kummardati roomlaste poolt, mis sisaldasid ka teiste riikide õiguse elemente ja oli ühtlasi õiguse leviku kui ka kasutuse alustalasid. Mida roomlased ja hiljem ka teiste riikide inimesed järgisid tulenevalt XII tahvli
Õiguse eksami küsimused 1. Õiguse eelastmed: Tavad, traditsioonid ja moraalinormid. Olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Tunnused: 1) üldise iseloomuga 2) üldkohustuslikud 3) garanteeritud korras 2. Ius non scriptum, ius scriptum: ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. ius scriptum - kirjutatud õigus - vormaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist
inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Õigust on ajalooliselt määratletud sunnikorrana, nõukogulik ausaam aga võimukorrana ja on levinud õiguse seletamine läbi normide. Õigust ei saa samastada, sunni võimu ega normidega. Nii õiguses,moraali ja tavakordades on olemas sunnielement. Õigus on võimu suhete produkt. Sundi ei pea kohaldama, piisab kui teatakse selle olemasolu. 3. Mida tähendab ius non scriptum ja ius scriptum? Selgita! ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. Õiguskord ei olnud eraldatud tava ja moraalikorrast
Nondum omnium diverum sol mitte kõigi päevade päike pole loojunud occidit Omnia vincit amor Armastus võidab kõik O sancta simplicitas oh püha lihtsameelsus O tempora, o mores oh ajad, oh kombed Per aspera, ad astra Läbi raskuste tähtede poole Plenus venter non student libenter täis kõht ei õpi meelsasti Post nubila phoebus pärast pilvitust päike Post scriptum pärast kirjutatut Potius sero quam numquam parem hilja kui mitte kunagi Pro partia, pro libertate, pro vita isamaa eest, vabaduse eest, elu eest Qualis rex, talis grex missugune kuningas, nii ka kari Quod licet jovi non licet bovi mis on lubatud jupiterile, pole lubatud härjale Respetito est matter studorium kordamine on tarkuse ema Res sellena est verum grandium raskustest üle saamine on tõeline rõõm
Vastus: Valge Maja 5. Kas kõige kasulikum otsus on teisiti öeldes kasulikem otsus või kasulikeim otsus? Vastus: Kõige kasulikum otsus on teisiti öeldes kasulikeim otsus. 6. Leia ametniku soovitussõnastikust, miks tuleks sõnaühendile kalandusalased projektid eelistada liitsõna kalandusprojektid? Vastus: Liita on mõtet ainult neid tüvesid, mis on mõiste väljandemiseks hädavajalikud. Terminite kompaktsus vähendab teksti liiasust ja lõtvust 7. Kirjuta sõnade postskriptum ja post scriptum lühend. Vastus: PS ja P.S 8. Kuidas on Frankfurt ja Detroit omastavas käändes (mille?)? Vastus: Frankfurdi ja Detroiti 9. Eerima-lõpulistel tegusõnadel on enamasti olemas ka lühivariandid (nt konserveerima ja konservima). Leia ÕSist sõnade identifitseerima, struktureerima, sertifitseerima, normeerima ja standardiseerima lühivariandid. Mis sõna lühivarianti tuleks eelistada pikale variandile? Vastus: identima, liigendama, sertima, normima. 10
Sissejuhatus õigusesse konspekt Õpime õiguse metodoloogiat. J.Sootak „Veritasust kriminaalteraapiasse“ 1789 prantsuse revolutsioon EF- error fundamentalis Õigus ja riik on idee, mille sisuks on see, milline riik/õigus peaks olema. Riik on ühiskonnast kõrgem võim. Ning see on põhimõte, et meilt on ära võetud väike osa isiklikust vabadusest, selleks, et tagada meie teiste õiguste parem kaitse. Kesksed mõisted õiguses Õigusel kui ideel on 3 komponenti, millega tuleb arvestada. Õiglus-eetika kategooria. garanteeritus-kui riik meile midagi lubab, siis riik peab selle täitma. Õigusega ei tohi ähvardada. eesmärgipärasus- õiguspärasus on reegel, seda ei sätestata, vaid see on. Riigi idee taga on avalik võim füüsiline ja riigi avaliku korra kaitse õiguskaitse sotsiaalne kaitse keskkonnakaitse Õiguse keskne mõiste on inimene. Seadus on inimeste enda välja mõeldud ja inimeste jaoks. Füüsilise isiku õigusvõime. Õ...
SOTSIAALNE REGULEERIMINE Saab väita, et inimese sotsiaalset käitumist mõjutavad reeglina kõige rohkem riik, ühiskond, usk ja perekond ning inimese sotsiaalset käitumist (vähemalt ilmalikus valdkonnas) kujundavad õigus, tava ja kõlblus. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused. Ühiskonnale on omane määrata kindlaks, millisel viisil peab inimene mingis olukorras, kus tal on tema tahtest sõltuvad käitumisvariantide valikud, käituma. See tähendab, et inimühiskonna eksisteerimiseks vajalik inimeste omavahelise suhtlemise normatiivne reguleerimine saavutatakse sotsiaalsete normidega ja sotsiaalse reguleerimisega. Sotsiaalne reguleerimine on inimese kui ühiskonna liikme käitumise mõjutamine kavandatud soovitud suunas, mis ideaaleesmärgina peaks silmas pidama ühiskonna säilitamise ja arengu eesmärke. Sotsiaalne reguleerimine saavutatakse käitumisreeglite ehk käitumisnormide abil ning kogumis on sotsiaalne reguleerimine süsteem, mil...
Otium reficit vires Puhkus taastab Per aspera ad astra Läbi raskuste tähtede poole Ebasoovitav isik (kasutatakse tihti Persona non grata diplomaatias) Plenus venter non student libenter Täis kõht ei õpi meelsasti Post nubila phoebus Pärast pilvitust päike Post scriptum (P.S.) Pärast kirjutatut Potius sero quam numquam Parem hilja kui mitte kunagi Pro partia, pro libertate, pro vita Isamaa eest, vabaduse eest, elu eest Missugune kuningas, niisugune on ka Qualis rex, talis grex kari Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud Quod licet Jovi non licet bovi
- Valdkonnad: avalik õigus – riik versus kodanik. Pole omavahel võrdses suhtes. Eraõigus- erahuvides, koostöö suhe, võrdsed – liisingu andja ja võtja, müüja ja ostja... - Avalik õigus – rahvusvaheline, haldus, kiriku, kriminaal, kohtu, finants, sotsiaal. - Eraõigus – Tsiviilõigus: võla, asja, perekonna, pärimus. Kaubandus-majandus-äriõigus: ühingu, panga, väärtpaberi,autori,konkurentsi. Tööõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. - Ius non scriptum – kirjutamata õigus. Õigus käis hõimkondade tava ja moraalitunde järgi. Nt lindpriide hõimust väljasaatmine. - Ius scriptum – kirjutatud õigus. Riigi poolt kehtestatud. Nt 12 tahvli seadus, Hammurapi koodeks, Vana-Rooma seadus 6. Riigi tunnused. - Avalik võim – erinevad ülesehitused. Territoorium – riigipiiriga määratletud osa (ka õhk ning vesi). Rahvas – kõige kõrgema võimutäiusega. Samas ise õigussubjekt. Lisaks: lipp, hümn, vapp 7
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia
contraho, traxi, tractum, ere sõlmima, teostama dico, dixi, dictum, ere ütlema, rääkima rego, rexi, rectum, ere valitsema, juhtima credo, didi, ditum, ere uskuma, usaldama; laenu andma vendo, didi, ditum, ere müüma defendo, fendi, fensum, ere kaitsma dispono, posui, positum, ere korraldama, käsutama emo, emi, emptum, ere ostma permitto, misi, missum, ere lubama, möönma scribo, scripsi, scriptum, ere kirjutama solvo, solvi, solutum, ere maksma, tasuma, kohustust täitma tollo, sustuli, sublatum, ere tühistama, kaotama - ire punio, ivi, itum, ire karistama servio, ivi, itum, ire teenima, orjama erandid fero, tuli, latum, ferre kandma, tooma; sallima, taluma; lubama sum, fui, esse olema possum, potui, posse võima, suutma, suuteline olema
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA KONSPEKTIDE KOMPLEKT 2015. AASTA (Elmar Ilus-raamatu põhjal) Sisukord 1Õiguse eelastmed......................................................................................................................4 1.1MORAAL JA TAVA...........................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus..........................................................................
2. pactum contractum – sõlmitud leping participium,perf., passivum, contraho, traxi, tractum, ere 3. praedium serviens - teeniv krunt participium, praesens, activum, servio, ivi, itum, ire 4. pactum de vendendo – leping müüdava kohta gerundivum, abl, venio, veni, ventum, ire 5. obligatio contrahitur consensu – kohustust sõlmitakse kokkuleppega praesens, passivum, 3. sg, contraho, traxi, tractum, ere 6. ius scriptum – kirjutatud õigus participium, perf, passivum, scribo, scripsi, scriptum, ere 21 Lugeda läbi „Esimene kõne Catilina vastu“ eestikeelne tõlge Tekstist leida Mis on kõne eesmärk ja autori taotlus; millega ta oma eesmärki põhjendab? Catilina ja tema kurjategijate jõugu lahkumine Roomast ja Itaaliast. Et inimesed vabaneksid hirmust ja isamaa saaks rahulikult edasi elada igavesti, mitte vaid korraks. Kõne eesmärk on veenmine, alati
ROOMA ÕIGUSE FENOMEN EUROOPA ÕIGUSE AJALOOS Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on rooma õigus?................................................................................................................4 2. XII tahvli seadused..................................................................................................................5 3. Corpus Iuris Civiles................................................................................................................6 4. Vulgaarõigus...........................................................................................................................8 Kokkuvõte................
Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus Pontifec, pontifex maximus - ülempreester Lex-seadus Dies fasti - päevad, millal on lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida Dies nefasti – päevad, millal ei ole lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida „Leges duodecim tabularum“-kaheteistkümne tahvli seadus Imperium - impeerium Edictum- kohustuslikud reeglid Cavere – mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine
................................3 lk 2. Ajalooline tagapõhi........................................................ 7 lk 3. Allika sisuline analüüs..................................................... 9 lk 4. Allika ajalooline tähtsus...................................................10 lk 5. Kasutatud kirjandus...................................................... 12 lk Allika analüüs ALLIKA LIIK XII tahvli seaduste puhul oli oluline, et see oli ius scriptum. Õigus sündis kirjapanemise aktiga. Iseenesest ei olnud see midagi uut. Roomlased rõhutasid ka ise alati, et mujal Vahemere ääres tehti õiguse kirjapanemisega palju varem algust. Kuningate ajast on samuti jälgi kirjutatud õigusest. Kuid alles nüüd anti kirjalik vorm õigusele, mis sidus kõiki kodanikke. Sellega anti Euroopale kodanikuõiguse selges ja arusaadavas vormis kodifitseerimise, ulatusliku üleskirjutuse idee. Õigus pidi kindlustama ja tagama vabaduse ning võrdsuse
1. TAVA MORAAL ÕIGUS IUS NON SCRIPTUM, IUS SCRIPTUM õiguse eelastmed. Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord
Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu ius scriptum. Õ ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil
24. Tulin, nägin, võitsin. 25. Nii on, nagu ma ütlesin. 26. Õiglane tasu, vastavalt teenetele või teenitule. 27. Pärimine on kõigi õiguste ülekandumine, mis oli surnule kuulunud 28. Kogu õiguse kas on loonud üksmeeles või on selle määranud vajadus või on selle kindlustanud tava. · Excusat sg 3, Praesens indicativus activum, excuso, excusavi, excusatum, excusare, ta vabandab · Scripsistis pl 2, Perfectum ind. act. , scribo, scripsi, scriptum, scribere, te kirjutasite · Agnoscit sg 3 Praesens ind. act, agnosco, agnovi, agnitum, agnoscere, ta tunnustab · Obligavi sg 1, Perfectum ind. act obligo, obligavi,obligatum, obligare, ma kohustasin · Demonstrant spl3, Praesens ind. act. demonstro, demonstavi,demonstratum,demonstrare, nad näitavad · Vincit sg 3, Praesens ind. act. vincio, vinxi, vinctum,vincire, ta seob · Decrevimus pl 1, Perfectum ind. act
1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordade kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Kui valmisolek on olemas, määrab tema käitumise sisemine veendumus ja välised tegurid seda ei pruugigi mõjutada. Õiguskorras on ka avalik sund, mis saabub allutatule olenemata individuaalsest tahtest ja soovidest. Mõned õigusnormid pole seotud avaliku võimu sunniga – nt TSÜS annab subjektile õigus- ja teovõime. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kui sotsiaalse korra kujunemise protsessi võib jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Jaotuse alus on õiguse allikate olemasolu või nende puudumine. Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad – see periood ongi eelajalugu ehk ius non scriptum. Kirjapandud kujul õigusel on väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. 1.4. Õiguse tähistamine Ius – ladina kl õigus
rohkem kui lihtsalt lubavad ja keelavad normid. Õigusnormide mõte pole vaid lubada ja keelata, vaid õiguslike tagajärgede esilekutsumine. Normide struktuurid on inimeste poolt kunstlikult konstrueeritud. On omapärased mõttepildid, mis püüavad standardiseerida ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku käitumise vahelist seost. Õigusnormi struktuur on teatud mudel sellise seose esitamiseks. Normi struktuuri saab tuletada tänu tema formaalsele määratlusele. Õigusnorm on ius scriptum. Õigus kujutab endast formaalsete sidemete ühtsust, kuid tal on konkreetne sisu. Iga täielik õigusnorm koosneb kahest osast: abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis on eluline asjaolu kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Faktiline koosseis tähistada T ja õiguslik tagajärg R. Kui T, siis R. Tavaliselt koosneb faktiline
Seadustiku originaalkeeleks on ladina keel, kuid see vorm on äärmiselt vana, mis ei pärine isegi veel mitte 4. sajandist e.Kr. 12 tahvli seaduste tekst ei ole meie ajani säilinud, sest 4. sajandil e.Kr. tungisid gallid Roomasse ja põletasid vallutuse käigus linna. Tahvlid olevat hävinud ning siis uuesti ülesse pandud. 6 5 Ilus 2007, lk 31 6 Hattenahuer 2007, lk 83 5 2 ALLIKA ANALÜÜS 12 tahvli seadused on ius scriptum ehk kirjapandud seadus. Selle adressaadiks olid Rooma kodanikud. Raul Narits on oma teoses "Õiguse entsüklopeedia" öelnud: "Cicero juhib meie tähelepanu sellele, et kirjapandud kujul kujutab õigus meie jaoks väärtust, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada." Sel ajal säilisid sugukondlikule korrale iseloomulikud jooned nagu lai dispositiivsus ning tavade ja tabude sanktsioneerimine. 7 2.1. Sätete laad 12 tahvli seaduse sätted olid väga pedantsed ja sanktsioonid olid ranged
Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega. Kindlasti peitub õiguses sunnielemente, nii nagu ka tava- ja moraalikordades. Õigus on nn võimusuhete produkt. Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid, kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse taastamise üle. Sellele vaatamata ei ole õiguskord puhas sunnikord. Õiguskorra vaimsed allikad on õiguse idee ja ,,keskmiselt mõistetud moraal". Õigus rahuldub nn eetilise miinimumiga. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kujunemise võib jaotada õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Õigus eksisteeris varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad (eelajalugu). Õiguse ja õigusmõistmise tunnusjooned juba sugukondliku korra ajal. Ajaloost on tuntud veritasu kui kättemaks perekonna- või sugukonnaliikme vastu toimepandud ränga eksimise eest. Me ei leia ühiskonnast väljaheitmise ja veritasu reegleid kirjapandud kujul
sotsiaalne kord pole piisavalt eraldatud tava- ja moraalikorrast, normatiivsed üldistused olid lihtsad. Ius scriptumi näol on tegemist kirjapandud õiguse ajalooga, mis on seotud riigi kui institutsiooni tekkega. Huvitav on ius scriptumi juures see, et vanimad kirjapandud õiguse allikad eri regioonides on sisult sarnased. Esmased õiguse allikad sanktsioneerisid hulgaliselt tavasid ja ka tabusid. (seejuures tabu on üldkohustuslik keeld). Ius scriptum kujunes millekski väga oluliseks, sest ta on formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Õiguse normide läbi nõutakse igalt õiguslikus elus osalejalt vastavalt normis seisnevale regulatsioonile käituda 7. Õiguse esmase üleskirjutuse tähendus õiguse ajaloolises arengus. 8. Erinevate õiguskultuuride vanimad kirjalikud õigusallikad. Ur-Nammu seadus (2050 eKr) on ainult osaliselt säilinud. Sissejuhatuses ülistatakse
Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 1 ORTOGAAFIA................................................................................................................................2 Hääliku pikkuse õigekiri..........................................................................................................2 Sulghäälikute õigekiri.............................................................................................................. 3 h õigekiri..................................................................................................................................3 i ja j õigekiri.............................................................................................................................3 Kaashäälikuühendi õigekiri ...................................................
Ajast aega on tekitanud umbusku juristidesse keele tõttu. Kui ei saada keelest aru, tekib kahtlus. 1915 astus Tartu Ülikooli juristiks õppima esimene naisterahvas. 1632 avati Tartu Ülikool. Kuidas õppida? 1. õppejõudude struktureeritud õpetamine 2. koostöö- üliõpilase iseseisev töö+ õppejõudude õpetused. Töö allikatega: 1. ainekavas on kirjas, mis toetavad õppetööd ÕIUSE EELASTMES JA ÕIGUSE MÕISTE 1. Arhailine õigus 2. Ius scriptum ius non scriptum 3. Õiguse idee: a/ õiglus / IUS COMMUTATIVA; IUS DISRTRIBUTIVA b/ õiguskindlus c/ eesmärgipärasus 4. Õiguse tänapäevane mõiste a/ objektiivne õigus b/ subjektiivne õigus c/ õigus kui normatiivne kommunikatsioon Normatiivne info Normatiivne kommunikatsioon- Sattudes Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus 1. Rahvusvaheline õigus 2. EL õigus a)primaarne e
nimetada tava-ja moraalinormideks. Situatsiooni reguleerimine inimühiskonnas: individuaalset (kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel); normatiivne reguleerimine (inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele). Üldiste reeglite abil saab kindlustada inimkäitumise korrastamise lähtudes sellest, mida tingib sotsiaalne elu ise. 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad .Seda perioodi nimetatakse eelajalooks (kirjutamata õigus). Sugukondade otsused ja veritasu. Õiguse ajalugu kirjutatud õigus. Õigus on väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada (Cicero). 3. Õiguse tähistamine. Mis on õiglane õigus? Esimene tähistus on jõudnud meieni jurist Celsuse poolt: õigus on headuse ja õigluse kunst (teadus). Selle võttis üle A. Thomas
1. loomine riigi poolt 2. garanteerimine riigi poolt · ÕIGUSNORM ON PIDAMISNORM!!! · Igal õigusnormil on olemas oma loogiline struktuur. · Õigusnorm: hüpotees ja dispositsioon loogika; sanktsioon garanteerimise mehhanism. · Õigusnormi ettekirjutuslik ja loogiline struktuur ei lange kokku. · H+D (kui siis...) reguleerivad · H+S (kui...sanktsioon) kaitsvad · Õigus on ius scriptum. · Õigusel on oma loogika. · Õiguste ettekirjutuslik struktuur on teisiti üles ehitatud kui loogika. Õigusnormide strukuur TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID: 1. HÜPOTEES · Õigusnormi hüpotees on eluliste asjade kirjeldus, mis on tegelikkusest välja valitud. · Nad pole enam lihtsalt faktid, vaid juriidilised faktid. · Kui seadusandja on nad juba välja valinud ja kirja pannud, siis sellele
Näide: Subjekt A laenab raha ( sellega kaasneb kohustus) subjekt B käest (kellel on õigus nõuda hiljem raha tagasi) võlgnik ja võlausaldaja (nõudmine on subjektiivne õigus) Subjektiivne õigus B subjekt A subjekt Raha/võlg Maakohus Kohtutäitur Täitemenetlus Sundtäitmine Ius non scriptum - >12 tahvli seadus > ius scriptum Siseriiklik õigus ühe riigi õiguskord Rahvusvaheline õigus reguleerib riikidevahelisi suhteid (lepingute allkirjastamine) Õigusriik Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees, samuti õiguse õiglasele õigusemõistmisele. Kodune töö:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
