BIOFÜÜSIKA ERIOSA Konspekti koostamisel on kasutatud loengumaterjale, Silverthorni „Human physiology“, Sartoriuse „Biofüüsika“, mõmmi konspekti ja internetis leiduvat materjali.s 24) Bioloogiliste membraanide struktuur. Membraanid moodustavad 80% loomsete rakkude kuivkaalust. Rakumembraani paksus on umbes 8nm. 1972 Singer-Nicolsoni mudel, mille kohaselt fosfolipiidid on kaksikkihis(seda teati juba varem) ning lisaks on nende vahel valgud, mis on võimelised ringi liikuma. Demonstreerimiseks liideti inimese ja hiire rakud- algul olid hiire valgud ühel pool rakku ja inimese omad teisel pool, kuid 40 min pärast olid valgud ühtlaselt jaotunud. Ka lipiidid saavad ühe lipiidikihi piires üsna vabalt liikuda, kuid vertikaalne „flip- flop“ liikumine on väga aeglane.Valgud võivad ulatuda läbi kogu membraani või kinnitada sisse- või väljapoole. Funktsioonid on struktuuri andmine- ühendavad membraani...
liisingulepingu sõlmimist on välja vaadanud eseme mida ta tahab soetada või kasutada, on kokkuleppinud müüjaga lepingutingimustes, millele ese peab vastama, millised on tarnetingimused ja eseme hind. Kui liisinguandja on nõus liisingulepingu sõlmimisega annab viimane liisinguvõtjale nõusoleku. Tulenevalt VÕS § 9 lg 1 loetakse leping sõlmituks, kui pakkumine on saanud nõustumuse. Liisingulepingu osas ei näe VÕS eriosa ette kohustuslikku vorminõuet, st et liisingulepingu võime sõlmida nii suuliselt, kirjalikult kui ka mis muus tahes vormis. Samas antud põhimõtte ei ole niivõrd absoluutne, kuna vorminõue võib tuleneda seadusest ja võib suuresti oleneda lepingu sisust.. Näiteks kinnisasja liisimise korral peab vastavalt AÕS-i § 119 lg 1 tulenevalt liisingulepingud olema notariaalselt tõestatud, kui pooled sõlmivad omavahel kapitalirendilepingu.
Võlaõiguse eriosa kontrolltöö 1. Kas ostjal on õigus keelduda puudustega asja vastuvõtmisest? Palun põhjendage oma seisukohta ! Jah, ostja võib keelduda puudustega asja vastuvõtmisest juhul kui asja ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada ja üleantav asi ei vasta keskmisele kvaliteedile. VõS $ 208 lõige 1 alusel on ostja kohutstud võtma asja vastu isegi siis kui see on puudustega. Ostja kohustuseks on müüja vabastamine asjaga seotud otsesest valdusest. Kui ostja võtab müüjalt puudustega asja vastu, võib ta kohaldada ostja suhtes õiguskaitsevahendeid, muuhulgas võib ostja keelduda töö vastuvõtmisest VõS $ 111 alusel. Puudustega asja vastuvõtmine on ostjale kasulikum, kuna ostja saab keelduda omapoolse kohustuse täitmisest ehk keeldub maksmast. Kui ostja on saanud asja enda valdusesse ja kui müüja ostja pretensioone ei rahulda, saab ostja pöörduda kolmandate iskute poole. 2. Millal lähe...
MIKROBIOLOOGAI ERIOSA KORDAMINE BAKTERIOLOOGIA Loetletud bakterite: · Taksonoomia (põhivorm, Gram-värvuvus) · Spetsiifiline või oportunistlik haigustekitaja · Mikroobi poolt põhjustatud haigus või haigused · Mikroobi virulentsusfaktorid (toksiinid, ensüümid jne) · Mikroobi esinemine väliskeskkonnas · Profülaktika ja ravi Gram-positiived pulgad Listeria monocytogenes Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica...
seaduses ettenähtud juhtudel b) II narkootilised ravimid ja ained, mida väljastatakse ainult narkootilise ravimi retsepti alusel c) III narkootilised ja psühhotroopsed ravimid ning ained, mida väljastatakse arstiretsepti alusel d) IV psühhotroopsed ravimid ja ained, mida väljastatakse arstiretsepti alusel. Käitlemine KarS’i §-des 183-185, 188 koosseisutunnuseks on narkootikumi käitlemine mingis vormis. KarS’i eriosa koosseisud ei viita siiski üheselt käitlemisele, vaid toovad välja erinevad käitlemise vormid: edasiandmine, vahendamine, valmistamine, omandamine, valdamine ja vedu, kasvatamine, muu ebaseaduslik käitlemine. Käitlemise ebaseaduslikkus Narkootikumi käitlemise ebaseaduslikkuse läbiv koosseisutunnus on blanketne. Edasiandmine- käsutusõiguse üleandmist, mille läbi suureneb käitlejate ring. Ei ole ka tähtis, kas edasiandmine toimub tasuta või tasu eest. Nark
1. Millal läheb üle müüjalt ostjale asjaga seotud omandiõigus ja kas omandiõiguse üleminekut mõjutab tasu maksmine? Müüjalt ostjale läheb üle asjaga seotud omandiõigus üldjuhul asja üleandmisel. Abstraktsiooni printsiibist lähtuvalt peab müüja tegema ostjaga lisaks võlaõiguslikule tehingule ka asjaõigusliku tehingu. Asjaõigusliku tehingu alusel toimub omandiõiguse üleminek ühelt isikult teisele. Antud tehingu suhtes kehtib vormivabadus. Kuna praktikas tihti ei sõlmita vallasasjaga seotud omandiõiguse üleandmiseks lepingut, siis omandiõigus läheb müüjalt ostjale üle asja üleandmisega. Samas peab ka ostja tegema kõik endast oleneva, et omandiõigus saaks üle antud. 2. Kas liisingulepingu suhtes on tarbijakrediidilepingute kohta käivad sätted kohaldatavad? Palun põhjendage oma seisukohta! Jah, liisingulepingu suhtes on tarbijakrediidilepingute kohta käivad sätted on kohaldatavad. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majan...
Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa 8PT Oblikatsiooniõiguslikud suhted vanimas Rooma õiguses Actus- isiku õigusi tekitav tegevus Negotium-igasugune tegevus Vanimas Rooma õiguses puudusid õigustehingud ja lepingu mõiste. Vanas Roomas olid kõige lihtsamad tehingud, mis rahuldasid selle aja vajadusi. Vanimaks obligatsiooniõiguslikuks instituudiks Rooma õiguse ajaloos on käendus- pantvanguse instituut-praedes et vades. Omandamistehingutest vanim on vahetus. Lisanduvad algsed laenutehingud. mancipatio-vormiline võõrandamistehing. Seda rakendati omandiõiguse saamiseks rec mancipi kohta, võõra perepoja perekonda võtmisel, abielu cum manu sõlmimise puhul ja testamendi tegemisel. Pidulik toiming, sooritati vase ja kaalu abil. Osa võtsid kaalumees ja 5 tunnistajat. Võõrandatava ese kohalolek. Nexum-eriline laenutehing. Formaalne tehing, mis sõlmitakse 5 tunnistaja ja kaalumehe kaasabil. Sisuks krediidi-laenu suhted. Võla mitte...
1. Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööettevõtu puhul on alati tegu mingi töö tegemisega, kuid ...
Siit ka kogu eraõiguse instituutide järjestus: isikutesse puutuv õigus; asjadega seotud õigussuhtes; hagid-õiguse kaitse.Sobib ajaloolise käsitluse jaoks • Pandektiline süsteem. Nime saanud Rooma õigusest. Esimesena võttis tarvidusele saksa õigusteadlane Gustav hugo, Järgmisena kasutas seda Georg Arnold Heise-sp nim seda ka Hugo-Heise süsteemiks.Käsitleb õigust sellisena nagu see oli arenemise lõppstaadiumil.. Eraõiguse üldosale järgneb eriosa, mis koosneb: • Asjaõigus • Obligatsiooniõigus • Perekonnaõigus • Pärimisõigus
kaheks: 1) haldusaparaadi sisemised küsimused: haldusorganisatsioon, asutuse juhtimine, teenistuslik järelevalve, haldusorganisatsiooni kuuluvate asutuste omavaheline suhtlemine, sisemine asjaajamine jms küsimused. 2) haldusaparaadi välised küsimused: üksikisiku ja halduse omavaheline suhtlemine: isiku pöördumine asutuse poole, asutuse otsused kodaniku suhtes, otsuste täitmine, õiguskaitsevahendid otsuste suhtes. Haldusõiguse eriosa Haldusõiguse eriosa moodustavad kõik haldusaparaadi üksikuid sektoreid käsitlevad valdkonnad: avaliku teenistuse õigus, munitsipaalõigus, keskkonnaõigus, sotsiaalõigus, majandushaldusõigus, planeerimis- ja ehitusõigus, maksuõigus jne. Kõikides eriosa reguleerivates seadustes on ühiseid haldusõiguslikke mõisteid, põhimõtteid ja probleeme, mida eriseadustes ei korrata, vaid need läbivad põhimõisted ja mõtted moodustavad haldusõiguse üldosa eseme. Haldusõiguse allikad
otstarbekohane kasutamine: eelarve-, kassa- ja raamatupidamissüsteemid, vara-, tulu-, reservide- ja võlahaldus 4) omavalitsusmajandusõigus - kohaliku omavalitsuse majandustegevuse avalik-õiguslik regulatsioon (majandustegevuse organisatsioonilised vormid, formaalne ja materiaalne privatiseerimine jm) ja majandusprintsiibid, millele see majandustegevus on allutatud On võimalik eristada üld-ja eriosa. Üldosa – tegeleb selle õigusvaldkonna üldprintsiipidega, mis kehtivad kõigi KOVide puhul. Eriosa – käib KOVi õiguse süsteemide spetsiaalse väljaarendamise kohta. Kuna Eestis on ühtne KOVi korraldus, tuntub meie kontekstis KOVi õiguse üld-ja eriosa eristamine olevat väheproduktiivne. KOVi õigust saab jaotaga järgmiselt: 1) materiaalne – konstitutsiooniõiguse ja omavalitsuskorralduseõiguse õiguslikud alused
täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse eelnõus pakutud lahendused. (Narits, R. RiTo 4, Tallinn, 2016). Karistusseadustiku vastuvõtmise neljanda aastapäeva künnisel analüüsib seadustiku sünni ja toimimisega seonduvat Priit Pikamäe. Ta kirjutab: "Üksnes KarS teksti aluseks võttes peab täna, nelja aasta peatsel möödumisel KarS vastuvõtmisest, kindlasti tõdema, et KarS kaks suurt osa 2 üld- ja eriosa on oma läbitöötatuse astmelt ja kvaliteedilt paraku ebavõrdsed. Kui liialdamata võib öelda, et KarS üldosa ettevalmistamisel osales kõrgetasemeline rahvusvaheline meeskond ning üldosa instituutide sätestamisel oli töögrupil kasutada Lääne-Euroopa karistusõiguse (peamiselt küll Saksamaa karistusõiguse) ulatuslik kogemus, siis KarS eriosa koostamisel midagi taolist kõrvale panna ei olnud /.../ Samas tuleb tagantjärele tunnistada teatud korralduslikke vigu
2. OSA 1. vandeaudiitor isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdiala kutseeksami(hiljem kutseeksam) raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa kellel on antud rahandusministri otsusega vandeaudiitori kutse ning kes on andnud vande. Avaliku sektori vande audiitor on vande audiitor kes on sooritanud kutse eksami avaliku õiguse eriosa ning kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori vande audiitori kutse tase. 2. atesteeritud sise audiitor on isik kes on sooritanud kutse eksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa ning kellele rahandus ministri otsusega antud vandeaudiitori kutse 3. avalikusektori siseaudiitor isik kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori üksuse sise audiitori või avaliku sektori hindlus siseaudiitori 4
kinnitamist on vaja kinnitada karistusõiguse sekkumise ja karistuse kohaldamisega. 1.4. Karistusõiguse ülesanne Ülesanne on kaitsta ühiskonna kui inimese sotsiaalse kooselu aluseid. Karistusõigus ei kaitse ühiskonda tervikuna, vaid pigem inimeste normaalset kooselu (mitte niivõrd ideoloogiat jms). Karistusõigus kaitseb õigushüvesid (inimese tervis nt, elu, omand, vabadus, riik). Õigushüve järgi on süstematiseeritud KarSi eriosa. Õigushüvest tuleb piiritleda konkreetset ründeobjekti (objekti, mida reaalselt kahjustatakse). Õigushüve on abstraktsioon, mida ei ole kunagi võimalik reaalselt/otseselt kahjustada. Karistusõigus kaitseb hüvesid karistusõigusliku sekkumisega ehk sanktsiooni kohaldamisega. Sakntsiooni toime on kas repressiivne (kätte maksmine, kahjude või kitsenduste tegemine, isikut tabavad teatud minetused) või preventiivne
Võlaõigus 11a Võlaõigusseadus (võs) Vastu võetud 26.09.2001 Jõustus 01.07.2002 Omab rakendusseadust Jaguneb üldosaks (§d 1207) ja eriosaks (§d 2081067) VÕS üldosa kohaldub niivõrdkuivõrd täiendavalt kõigi lepinguliikide ja lepinguväliste võlasuhete suhtes VÕS eriosa reguleerib erinevaid lepinguliike ja lepinguväliseid võlasuhteid, aga ka väärtpabereid TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS VÕLAÕIGUSSEADUS ASJAÕIGUSSEADUS PEREKONNASEADUS PÄRIMISSEADUS Võlaõigus on kontinentaaleuroopa õigussüsteemides eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid. Võlaõigus lepinguõigus lepinguväliste võlasuhete
rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Eriosa annab konkreetsete karistatavate tegude kirjeldused ning karitused nende eest. Eriosa määratleb süüteokoosseisud (karistusseadustiku § 12 lg 1 süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus). 1.5 Protsessiõigus Protsessiõiguse ehk menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Protsessiõigus tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli
ÄRIÕIGUS ÜLDSÄTTED *eraõigus on õiguse osa või valdkonnad, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja erantonoomia ( iseloomustusõigus ) alusel KUI ÜLDOSA SÄTE ON VASTUOLUS ERIOSA SÄTE TÄPSUSTAB ALATI ÜLDOSA SÄTET Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus ISIKUD Juriidilised isikud: Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu,
tingimustes ei ole enam võimalik kõikide karistavate tegude koondamine ühtsesse seadstikku. 7 Väärteokoosseisude jagamisel KarS ja eriseaduste vahel on lähtutud põhimõttest, et need teod mille karistatavus tuleneb kindlalt valdkonda reguleerivatest seadustest. Seega moodustavad ka väärtegusid sisaldavad muud seadused KarS mõttes selle eriosa ja ka väljapool KarS sätestatud väärteokoosseisude näol on tegemist karistusseduse eriosa normidega. Seega kõikjal, kus KarS kasutatakse mõistet seadus või määratletakse mingi mõiste karistusseadustiku eriosa tähenduses, laieneb selle regulatsioon ka väljapool KarS paiknevatele väärteokoosseisudele. 1.4. Karistusseaduse kehtivus Karistusseadusel on kolm kehtivusmõõdet: ajaline, ruumiline ja isikuline. Tule, aga tähele panna,
määrused, hõ-se üldpõhimõtted, kohtunikuõ, rahv vah lep-d. Süsteem Õ.instituut teatud kindlaid suhteid reguleeriv õ.normi kogum. H.õiguse üldosa struktureerib h.õigust, koondades neid õ.instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu h.õiguse jaox: h.organisatsioon, h.menetlus, h.kohtumenetl, h-se tegevusvormid, üldised reeglid avalik-õiguslike õ.suhete kohta jne H.õiguse eriosa tegel. üxikute harude/ h.mõjutuste teatud valdkondadega: avalike teenistuse õ, munitsip. õ, polits-korrakaits. õ, maxuõ, sotsiaalõ, kultuuri- ja teadush.õ, andmekaitsõ, eelarve ja finantsõ. jne Av.h (era, avalik) iga korraldav, eesmärgipärane tegevus. ~e riigih. laiemas mõttes seonub avaliku võimu teostamisega ja moodustab organisatsioonilisel, funktsionaalselt ning õiguslikult terviku üxuse. 3. Subj. Av
väga palju maad jne. Demokraatia printsiip- PS § 1 Eesti on iseseisev sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Vähemus allub enamusele. Sõna „riigikogu“ ei tõlgita teise keelde Haldusõiguse süsteem Haldusõigus- õigusnormide kogum, mis reguleerib haldustegevust kõige laiemalt. Eristatakse haldusõiguse üldosa ja eriosa: Haldusõiguse üldosa käistleb neid põhimõtteid ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Sinna kuuluvad normis, mis on üldise iseloomuga ja reguleerivad järgmisi suhteid: Haldusõiguse põhiprintsiibid, avalik teenistus, halduskontroll, haldusmenetlus jne. Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad üksikuid haldustegevuse valdkondi. Näiteks: Ehitusõiguse normid; lennundus Subjektiivne avalik õigus
.............................................................................................................................................. 52 Tehinguõiguse üldküsimused. Võlasuhte lõppemine. (Slaid 24) .......................................... 53 Võlasuhte lõppemine. .......................................................................................................................................... 54 Tehinguõiguse eriosa. Lepingute liigitus. (Slaid 26) .................................................................. 55 Lepingute liigitus. .................................................................................................................................................. 56 Tehinguõiguse eriosa. Võõrandamislepingud. (Slaid 27) ........................................................ 57 Võõrandamislepingud. ..............................
või hagide kohta. corpus juris civilis (rooma kodanike õiguse kogu) (kogu - õigus - kodanik) 2. LOENG Õiguse süstematiseerimine nii, et ka tavainimene ilma spetsifiliste teadmisteta mõistaks seda 2) Pandektiline süsteem - eristatakse… - üldosa ehk kõik need osad, mis ülejäänud õiguses korduvad, tõstetakse välja esimeseks peatükiks. Sisaldavad alati isikuid, tähtajad, tehingute tõendamine, tsiviilseadused - eriosa -> alaosad nagu asjaõigus (reaalne õigus), obligatsiooni õigus, perekonnaõigus, pärimisõigus pärimisõigus - pärimine testamendi ja pärimine seaduse järgi Pandectae (entsüklopeedia) e-dicere (väljarääkimine, praetori dokument) ius aedelicum () ius honorarium (tasu, mis ei ole palk; kingitus) Õiguse allikad (jagunevad kaheks): 1) Tavad ja edastatavad kombed selle kohta, kuidas õigust mõista
Õigusliku seotuse astme järgi: Seadusest sõltuv haldus Seadusest mittesõltuv haldus (nt kuhu ehitada tee) Haldusõiguse mõiste ja jagunemine Haldusõigus - avaliku õiguse osa, millega reguleeritakse avaliku halduse teostamist, haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitsmist. Jaguneb üldosaks ja eriosaks: Haldusõiguse üldosa hõlmab haldusõiguse põhimõtteid, põhimõisteid ja põhistruktuure (sulgude ette toodud) Haldusõiguse eriosa reguleerib halduse üksikuid tegevusvaldkondi, nt keskkonnaõigus, ehitus- ja planeerimisõigus (igal eriosa valdkonnal on samuti oma üldosa) Üldosaon: Halduskorraldusõigus Haldusmenetlusõigus Haldustäiteõigus Riigivastutusõigus Eriosaon nt: Maksuõigus Korrakaitseõigus Materiaalne haldusõigus & haldusmenetlusõigus Haldusõigus jaguneb materiaalseks haldusõiguseks ja haldusmenetlusõiguseks.
· limiteerituks, kui aktsiisiga on maksustatud vhemalt traditsioonilised kaubagrupid (tubakas, alkohol ja ktus) ja maksustavate kaubaartiklite arv ei leta 10-15; keskmiseks, kui aktsiisiga maksustavate kaubagruppide arv on 15-30; laialdaseks, kui enam kui 30 kaubagruppi on aktsiisiga maksustatud. ATKEAS ulesehitus Üldosa: Üldmõisted Aktsiisiga maksustamise üldpõhimõtted Saatedokumendid Järelevalve jm Eriosa: Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuseaktsiis SARNASED MAKSUD Keskkonnamaks Luksusemaks Meelelahutusmaks Hasartmängumaks Lõbustusmaks Teede ja tänavate sugemismaks Reklaamimaks Parkimistasu Loomapidamismaks Täielik maksuvabastus nii tarbitud kui kaasamüüdavatele kaupadele jäi kehtima ainult nende reiside puhul, mis läbivad väljaspool Euroopa Liitu asuvat sihtpunkti (siia hulka kuuluvad ka nn eriterritooriumid, nt Ahvenamaa). Eesti-sisesel reisil ei saa rakendada mingeid maksuvabastusi
äriõigusest. Mõnes riigis on see tsiviilõiguse osa ja mõnes iseseisev. Eesti õigussüsteemis on äriõigus tsiviilõigusest piiratud osas eraldatud. Tsiviilõigus on äriõiguse üldosa, kuid äriõigus reguleerib ka juriidiliste isikute tegevust. Eestis on omaks võetud pandektiline eraõiguse süsteem, mille kohaselt eraõigus jaguneb järgmiselt: Üldosa – sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Eriosa moodustavad erinevad seadused o asjaõigus – asjaõigusseadus o võlaõigus – võlaõigusseadus o perekonnaõigus – perekonnaseadus o pärimisõigus – pärimisseadus Mõistab ja oskab defineerida tsiviilõiguse põhimõisteid tsiviilõiguse subjektid: füüsilised isikud – inimene; juriidilised isikud; isik on
Karistusõiguse aksessoorsus- KarÕ ei saa lugeda karistavaks midagi enamat, kui on seaduses kirjas Sekunaarnormid- õigusnormid, mis tagavad primaarnormide täitmise sanktsioonidega Karistusseadus vs. Karistusseadustik- Karistuseadustik = karistusseadus + väärteod (§1, §3 lg1) Süütegu- karistatav kuritegu, mis jaguneb süü- ja väärtegudeks (§3 lg1, 2) Väärtegu- rahatrahv või arest Kuritegu- rahatrahv või vangistus Kui eriosa norm on laiem, kui üldosa norm, tuleb lähtuda üldosa normist! Karistusseaduse ajaline kehtivus- Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi; Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud; Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu; Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod
• Eraõigus Teooria, kuidas vahet teha- subjekti teooria ja huvi teooria. Avaliku õiguses kehtib algusvahekord. Avaliku õiguse suundumus on üldisele huvile suunatud. Avalik õigus: • rahvusvaheline õigus • riigiõigus -> kuidas riigiinstitutsioonid toimivad • haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus). • Perekonnaseadus (reguleerib abiellumisega seotud küsimusi,põlvnemine(lastega seotud küsim
· süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks. Väärteod: Väärtegu saab karistada rahatrahvi, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Arest sikult vabaduse võtmine kuni kolmekümne päevani, mida kohaldab vaid kohus. Väärteoasju lahendavad kohtuvälised menetlejad või kohtud. · Hoiatusmenetlus, · Kiirmenetlus, · Üldmenetlus. Süüteod: Süütegu karistusseadustikus karistusseadustiku eriosa sätetes teokirjeldustena loetletud, vastavalt süütegude poolt rünnatavatele hüvedele peatükkidesse, jagudesse ja jaotistesse rühmitatud. · Inimsuse- ja rahvusvahelise julgeolekuvastased süüteod (genotsiid, agressioon, keelatud relvade kasutamine), · Isikuvastased süüteod (tapmine, raske kehavigastuse tekitamine, vägistamine, orjastamine), · Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod (usuvabaduse rikkumine, valimiste võltsimine, hääle
väärteod võivad olla sätestatud nii KarS-i eriosas kui ka muudes seadustes. Väärtegude koosseisude jagamisel KarS-i ja eriseaduste vahel on lähtutud põhimõttest et need teod mille karistatavus tuleneb kindlat valdkonda reguleerivast seadusest (liiklusseadus) nähatakse ette vastava seaduse lõpus. Vastava eriseaduse puudumisel on väätegu sätestatud KarS-is Tähtis on see et ka väljapool KarS-i asuvate süütegude suhtes kehtib KarS-i üldosa. Eriosa eristamine üldosast KarS-is Mandrieuroopas on levinud karistusõiguse jaotus üld-ja eriosas.Ajalooliselt on üldosa hilisem kui eriosa.Keskaja seadused määratlesid karistuse konkreetse teo eest.Kuriteo ja karistuse üldmõiste oli tundmatu.Tänapäeval toimub KarS-i jagamine üld-ja eriosaks eelkõige seadusandliku tehnika ja normi ökonoomsetel nõuetel.Üldosasse kuuluvad need reeglid mis võivad tähtsust omada kõigi eriosade normide suhtes ja seetõttu on need võimalik tuua n.ö
mõjutada. Mida suuremad on kaks esimest riski, seda suurem on audiitori töömaht riskideavastamisel. 4. Auditeerimisrisk ehk kogurisk mis kujuneb eelnevate osariskide koosmõju tulemusena. Mõisted 12.11.2010 Audiitor vandeaudiitor. Vandeaudiitori kohta sätestatud kohaldatakse ka audiitorettevõtjale. Vandeaudiitor on isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdi kutseeksami, raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa. Kellele rahandusministi otsusega on antud vandeaudiitori kutse, ning kes on andnud vande. Avalikusektori vandeaudiitor vandeaudiitor, kes on sooritanud kutseeksami avalikuõiguse eriosa, ning kellele rahandusministri otsusega on antud avalikusektori vandeaudiitori kutsetase. Atesteeritud siseaudiitor on isik, kes on sooritanud kutseeksami siseaudiitori eriosa, siseautiitori atesteeritud alamosa. Ning kellele rahandusministri otsusega on antud siseaudiitori kutse.
Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Tsiviilõigus on eraõiguse üldosa. Tsiviilõigus jaguneb: Üld ja eriosaks Üldosaks on Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mis annab üldregulatsiooni tsiviilõiguse teistele osadele( tsiviilõiguse eriosa): Võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, rahvusvaheline eraõigus) Asjaõiguse peamisteks objetideks on valdus, omand vallas ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused (nt pant ja kasutusvaldus). Pärimiõiguses nähakse ette üleminek pärimise teel (testament, pärmisleping, nende puudumisel seaduse järgi). Perekonnaõigus käsitleb abielu, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust.
õiguskindlus (kord vastuvõetud kord jääks kehtima, taandkuupäevaga koormaga ülesandeid ei tohi kehtestada) 2) sotsiaalriigi printsiibi järgimine (riik ei tohi kodanikku hätta jätta) 3) demokraatia printsiip (kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas) 4) õiguspärasuse printsiip (riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel) Haldusõiguse süsteem - eristatakse haldusõiguse üldosa ja eriosa. Üldosas need mõisted ja printsiibid, mis on põhimõttelise tähtsusega ja eriosa normid reguleerivad mingit haldustegevuse konkreetset valdkonda (hariduse normid, lennunduse normid, ehituse normid, politseitegevuse normid) Haldusõigusnorm - haldusõigusnorm on abstraktne ja üldkohustuslik käitumisreegel, mille esemeks on haldusõigussuhe (Haldusõigussuhtes eksisteerib haldusõigus norm ja tal on abstraktne sisu). Haldusõigusnormi struktuur: (mõtteline jaotus) (elemendid)
9) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; 10) teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 11) põhiliste tehnovõrkude ja -rajatiste ning olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramine; 12) puhke- ja virgestusalade määramine; 13) vajadusel ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine keskkonnaseadustiku eriosa seaduses sätestatud korras; 14) vajadusel miljööväärtuslike alade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ja kohaliku kaitse alla võtmine ning kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 15) vajadusel rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine; 16) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine;
Seaduse eesmärgiks on reguleerida lepingulis suhteid isikute vahel • Tarbijakaitseseadus (RT I 2004, 13, 86) Seaduse eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseaduse ülesehitus • Võlaõigusseadust (VÕS), saab jagada kaheks: • Üldosaks (sisaldab üldisi norme, mis on kohaldatavad kõikide lepingute suhtes); • Eriosaks (sisaldab erinorme ehk konkreetseid õigusi ja kohustusi, mida pooled peavad täitma); • VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: • Lepingud; • Lepinguvälised võlasuhted. Võlasuhte olemus • Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), on võlasuhteid käsitlev õigus. • Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning
Haldusõiguse vastused 1. SISSEJUHATUS AINESSE. Avalik haldus, selle mõiste. Avaliku halduse erinevad määratlused. Võimude lahususe mõiste. Avaliku halduse funktsioonid. Avaliku halduse seotus õigusega. 2. HALDUSÕIGUS. Haldusõiguse mõiste. Haldusõiguse allikad. Haldusõiguse süsteem: üldosa ja eriosa, nende koostisosad ja iseloomustus. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid. Hea halduse nõuded Euroopa Liidus. Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on kuriteod ja millised väärteod ning milliseid karistusi nende eest määratakse. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Üldosa § kuni 87 koosneb seitsmest peatükist, üldisemad alused. Eriosa §88-450 annab karistuste kirjeldused ja sanktsioonid nende eest Karistusõigus jaguneb: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost õpetus karistusest. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate põhiväärtuste kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku
Kriminoloogia uurib kuritegevuse olukorda, tema dünaamilisi põhjusi ja kuritegevuse ennetamise abinõusid. Kriminoloogia kuulub sotsiaalteaduste valdkonda. 2. Kriminalistika süsteem Jaguneb: kriminalistika üld- ja eriosaks. Üldosa: · kriminalistika kui teaduse kujunemine · kriminalistikas rakendatavad meetodid · identifitseerimine (samastamine) · versioonide püstitamine · kriminaalregistratsiooni põhimõtted Kriminalistika üldosa annab eriosa käsitlusele ühtsed üldteoreetilised alused. Seal esitatakse kooskõlas Kriminaalmenetlusseadustikuga teaduslikult põhjendatud üldist laadi soovitusi ja nõudeid nüüdisteaduse saavutuste rakendamiseks KrMS tagamaks kuritegude kiireks avastamiseks. Eriosa hõlmab menetlustehnikat (=kriminaaltehnika), menetlustaktikat ja menetlusmetoodikat. Menetlustehnika käsitleb eriliigiliste kuriteojälgede kujunemist, nende avastamist ja käitlemist
kajustub see ka Eesti antud KarS'i paragrahvis. Nimelt, kirjutab antud KarS'i paragrahv ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv sünkroonselt ette, kui levitada teatud intellektuaaset omandit, mis kuulub konkreetsele autorile või selle valdajale, ilma kõnealuste õigussubjektide loata, järgneb välja toodud KarS'i paragrahvis kõnealuse lubamatu teo eest õiguslik tagajärg. Teiseks näiteks toob autor välja EL'i sekundaar õigusest pärineva direktiivi, mida on kohaldatud KarS'i eriosa keskkonnavastaste süütegudele. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest.21 Nimetatud direktiivi artikkel 4 (Rikkumised) sätestab, et liikmesriigid tagavad, et nende laevadelt pärinevate saasteainete merre heitmist kõnealuse direktiivi artikli 3 lõikes 1 osutatud aladel käsitletakse rikkumisena, kui see toimub tahtlikult või kergemeelsuse või tõsise hooletuse
millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Mis on "tsiviilõigus" Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele isikutele ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Traditsiooniliselt hõlmab endas nelja õigusvaldkonda (nn tsiviilõiguse eriosa), milledeks on: - Võlaõigus - Asjaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus TsÜS koht õigussüsteemis TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse) üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele (nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) Objektiivses tähenduses tsiviilõigus on normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja
määrates mh kindlaks võimualase tegevuse sfääri ja piirid ning korrespondeeruva üksikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele. · Haldusõiguse üldosa: · haldusorganisatsioon; · üldteooriad halduse õiguslikust siduvusest ja kujundamisvabadusest; · haldusmenetlus; · halduskohtumenetlus; · halduse tegevusvormid jne · Haldusõiguse eriosa: · avalik teenistus; · korrakaitseõigus; · maksuõigus; · sotsiaalõigus; · keskkonnaõigus; · justiitshaldus jne. · Haldusõiguse allikad: · Eesti Vabariigi põhiseadus; · seadused; · seadlused; · määrused; · käskkirjad; · HÕ üldpõhimõtted; · nn kohtunikuõigus; · rahvusvahelised lepingud.
lõpuleviimiseks, kuid tagajärg ei saabunud (näiteks isik tulistab tapmise eesmärgil teist isikut, kuid ei taba, relvas esines tõrge, relv osutus ekslikult mittelaetuks ja lasku päästikule vajutamise jägselt ei toimunud). Kui süütegu ei saadud toime panna süüteo toimepanemiseks kõlbmatu eseme, subjekti, toimepanemise vahendi, riista või viisi kõlbmatuse tõttu, nimetatakse seda kõlbmatuks katseks. Süüteo katse on karistatav karistusseadustike eriosa paragrahvi järgi, kuid viitega karistusseadustiku üldosale (nt § 25 lg 1 ja § 113 järgi). Samas ei ole ka süüteo katse õigusvastane ja karistatav, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Ja vastupidi: juhul kui esinevad objektiivselt teo õigusvastasust välistavad asjaolud, kuid isik ei saa sellest aru ning soovib saavutada süüteo koosseisus ettenähtud tagajärge, on tegemist
et oleks eelnevalt aset leidnud kohtumenetlus). tekitanu; – ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest vastutab – vaidlusi üldjuhul maa- ja linnakohtutes. halduse kandjal – juriidilisel isikul (riigivastutus); – vaidlused õiguspärase tegutsemise üle halduskohtutes. Haldusõiguse üld- ja eriosa Haldusõiguse olulised põhimõtted • Hea halduse tava kui haldusõiguse “emapõhimõte” • Hea halduse põhimõtted on kujunenud Euroopa Nõukogu resolutsioonide ning Euroopa kohtupraktika läbi EN resolutsioonid • 1977 resolutsioon 77 (31): üksikisikute õigused suhetes ametiasutustega vajavad rohkem kaitset. • Resolutsiooni eesmärk on parandada isiku positsiooni tema suhtes läbi viidavas menetluses.
dokumentaalsed tõendid документалъные доказательства E edasi kaebama обжаловать Eestisse lähetatud Закон об условиях труда töötajate töötingimuste работников, командированных в seadus Эстонию ennetusmeetmed превентивные меры ennetustegevus превентивная деятельность eriosa особая часть esindaja, seadusjärgne представитель, представительство esindus по закону esmaabivahendid средства первой помощи esmajuhendamine первичный инструктаж ettekirjutus предписание F füsioloogilised физиологические фактоы опасности ohutegurid
Institusiooniline süsteem: o Saanud alguse gaiuse ints. st o Eraõigus jaguneb- isikuteks, asjadeks, hagideks o Personae- isikute, isikute seotud õigus o Res- asjad- asjade omandamise alusel o Actiones- hagid- õiguste kaitse Pandektiline süs o Nimetus CIC2. Osa pealkirjast digesta seu pandectae o Sisu ajaloolise koolkonna poolt(gustav hugo, georg heise) o Üldosa+ eriosa o Eesti tsiviilseadustik o Üldosa TSÜS o Ja eriosa o AÕ o VÕS o PeS o PäS ROOMA ÕIGUSE SÜSTEEMID JA DUALISMID o Ius civile · Rooma kodanike (nii avalik kui era)õigus mos maiorum, 12 tahvli seadused, leges ja nende kommentaarid, plebistsiidid jm · Formaalsed, pidulikud tehingud Versus
menetlustoimingud (õhusõidukikapten lennus). On õigus. Ja kohe annab üle politseile. Teiste riiki kodanikud: v.a. need, kellel on immuniteet. Saatkonna töötajal diplomaatiline immuniteet (ei saa kinni pidada, politseile anda jne). tema küsimusi lahendatakse diplomaatilisel teel. Tavaliselt persona non grata või paluvad võtta vastutusele. § 262 avaliku korra rikkumine. Väärtegu puhul ei ole asi nii hull. Üldosa on nii oluline, et peab olema peas. Eriosa kaasuse ei peab peast lahendama (deliktitüübist jne). Rakendusotsus printida välja! KÕ koht õigussüsteemis. Me asume mandri-Euroopa õigussüsteemis. Teistes süsteemis aluseks on teised õigusallikad. ,,Süütuse presumptsioon". Millised on seal arusaamatud asjad. Praegu seal on vandekohus. ,,Vandekohus" mis on selle kulud, tulemus. See on rajatud emotsioonidele. Vandekohtu ajal Venemaal (jurist Kooni). Asi, kus üks mees tappis oma naist ära. Kaitse oli
· Kaitsvad õigusnormid (karistusõiguslikud normid) Õigusnormi struktuur · Hüpotees tingimused, õigusnormi kehtivuse kohta · Dispositsioon lubatud või keelatud käitumine Kui ... on ... , siis ... , vastasel juhul ... (hüpotees) (dispostitsioon) (sanktsioon) Nt. Kui isik on 18, siis ta on abiellumisealine, vastasel juhul ta ei ole. HDS Karistusseadustik eriosa üldosa ÕIGUS Õigusvaldkonnad (era- ja avalik õigus) Isik vs. isik Isik vs. riik Maa või halduskohtud 1) Avaliku teenistusega seotud vaidlused
Ülalpidamislepingu vorm 1.1.3 Ülalpidamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Tähtsamateks tsiviilõiguslikeks õigusaktideks loetakse EV omandireformi aluste seadust, tsiviilseadustiku üldosa seadust (TSÜS), võlaõigusseadust (VÕS), asjaõigusseadust (AÕS) ja äriseadustikku (ÄS). Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult on tsiviilõigus mahult üks suuremaid õigusharusid. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõiguse lahutamatuks osaks on õiguse üldised printsiibid ehk õiguspõhimõtted. See tähendab, et kogu tsiviilõiguslik regulatsioon rajaneb teatud aluspõhimõtetel, nn tsiviilõiguse printsiipidel, mis on alljärgmised: tsiviilõigussuhte osaliste võrdsuse printsiip rikutud õiguste taastamise printsiip omandi kaitse printsiip
lähemalt kirjeldamast neid õiguslikke kohustusi, mis annavad aluse isiku karistamiseks tegevusetuse eest. Põhjus seisneb selles, et kontinentaaleuroopa karistusteaduses kujutatakse küll laias laastus ette, kuidas õiguskohustusi liigitada, kuid üksikasjalik kodifitseerimine põrkuks erinevatele raskustele. Sarnaselt tegevusdeliktiga sisaldab tegevusetusdelikti koosseis nii objektiivset, kui subjektiivset külge. Objektiivse koosseisu moodustavad antud juhul kolm elementi: eriosa koosseisu üksikud süüteo tunnused peavad olema realiseeritud; isikul pidi olema võimalik takistada ähvardavat tagajärge; peavad esinema need objektiivsed eeldused, mis moodustavad aluse isiku õiguslikule kohustusele.14 Tagajärg on inimese tegevuse või tegevusetusega põhjustatud muutus või ootuspärase muutuse ärajäämine välismaailmas. Tagajärg on koosseisus sellisena ka sõnastatud ( nt
arvestatakse ka kaudseid tõendeid, aga see on ohtlik, kui otsus langetatakse vaid kaudsete tõendite kaudu. Kodifitseeritud õigus kõik tavad ja õigused pannakse kirja, muutuvad õiguaktiks. Pandektiline õigus tulnud Rooma eraõigusest, isik Pandecta, kogus kokku Rooma õiguses loomade kohta käivad õigusaktid. Kõik asjad on ühes kohas koos, ühe valdkonna kohta. Eestis erandiks see, et tööõigus on võlaõigusest eraldatud. Üldosa tsiviilseadustiku üldosa seadus Eriosa asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus, perekonnaõigus, äriõigus. Kui üldosa ja eriosa seadussätted on vastuolulised, siis kehtib eriosasäte! Eriosa säte alati täpsustab üldosa sätet. Näideks: Kui tähtpäev langeb puhkepäevale, siis kohustuse täitmise tähtaeg on esimene tööpäev. Alati saab kokku leppida teisiti. Tsüs sätted, mis seal on kirjas laienevad kogu tsiviilõigusele (võlaõigus, perekonnaõigus jne.). Eraõigus on tsiviilõiguses asjaõigus jne
T/õst isel. lepinguvabadus ehk ,,kõik mis ei ole keelatud on lubatud". Eraõigus: rahvusv. eraõigus, ühinguõigus, intellektuaalne omand, tsiviilõigus, tööõigus.(Võlaõigusliku lepinguga ei omandata mitte kunagi mitte ühtegi asja) Digesta ehk Pandectae nimest on tuletatud tänap. pandektilise süsteemi nimetus. Selle süsteemi järgi eraldadakse kogu T/õ-st üldised küsimused ja nendest moodustatakse üldosa, millele järgnev neljast osast koosnev eriosa: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avalik õiguse haru on haldusõigus, mille normid regul. avalikku haldust teostavate org.de moodustumist ja funktsioneerimist. Avalik õigus: Alluvussuhted, kuid teostatakse avalikku võimu. Eraõiguses võimu teostamist ei toimu. Avalik õigus: Karistusseadustik, riigiõigus, finantsõigus, rahvusvahelineõigus, haldusõigus, majandusõigus.Isel. arusaam: ,,kõik mis ei ole õigusaktided lubatud on keelatud"
annaabi.ee 
