Norman Aas Prokuratuuri põhiseaduslik asend. Funktsionaal-organisatoorne analüüs Funk tsionaal-organisatoorne analüüs Käimasoleva karistusõiguse ja kriminaalmenetluse reformi käigus on prokuröride menetlusfunktsioonide määratlemise kõrval samavõrd tähtis ka prokuratuuri kui organisatsiooni muutmine kaasaegse demokraat- liku riigi nõuetele ja eesmärkidele ning Eesti põhiseadusele vastavaks õiguskaitseorganiks. Suurimaks ohuks seejuures on suhtumine prokuratuuri kui konkreetsest põhiseaduslikust korrast eemalseisvasse järelevalveorganisse, millel on ajaloo vältel välja kujunenud kindel funktsioon ja struktuur, mis tuleb igal juhul säilitada prokuratuuri integreerimisel ülejäänud ühiskondliku korraga. Siiamaani oli selline seisukoht
Norman Aas*1 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses 1. Sissejuhatus 1998. aastal jõustunud prokuratuuriseadusega*2 (ProkS) ja 2004. aastal toimunud kriminaalmenetluse reformiga muutus suuresti ka prokuratuuri roll kriminaalmenetluses. Seejuures püüti parimatest rahvus- vahelistest eeskujudest lähtudes ühendada kahte mõneti vastandlikku eesmärki: ühest küljest garanteerida prokuratuurile oma ülesannete täitmiseks piisav sõltumatus, teisest küljest tagada selline organisatsiooni- line ülesehitus, et prokuratuur saaks efektiivselt ja ühetaoliselt ellu viia riigi kriminaalpoliitikat. Viimastel aastatel on Eestis taas tekkinud intensiivne debatt prokuratuuri sõltumatuse ja vastutuse
õigusemõistmise huvid. 3. Mis toiminguid teostab maakohtu kohtunik ainuisikuliselt? Maakohus arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju ning teeb muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse 4. Kas kohtunik võib kollegiaalses otsustamises jääda erapooletuks? Kas kohtunikul võib olla eriarvamus? Ühelgi kohtunikul ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Jah. 5. Mis on prokuratuuri osa kriminaalmenetluses? Prokuratuur viib läbi kriminaal menetlust. 6. Kes on kahtlustatav, kes süüdistatav? Kahtlustatav on isik, keda peetakse kinni kuriteo toimepanemises kahtlustatuna v. kelle suhtes kohaldatakse enne süüdistuse esitamist tõkendit Süüalune on isik, kelle suhtes on tehtud süüalusena vastutusele võtmise määrus, süüalune 7. Kes on kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik?
alaealise huvide kaitseks. 4. Kaitseõigus, kaitsjad § 42. Kaitsja (1) Kriminaalmenetluses on kaitsja: 1) advokaat ja teised käesoleva seadusega lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastavad isikud menetleja loal, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb kokkuleppest kaitsealusega (lepinguline kaitsja), või; 2) advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisest ning Eesti Advokatuuri poolsest nimetamisest (määratud kaitsja). (2) Kaitsealusel võib kokkuleppe kohaselt olla kohtumenetluses kuni kolm kaitsjat. (3) Kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus 5. Kohus ja kriminaalasjade alluvus Maakohus- krim.asja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Ringkonnakohus, Riigikohus 6. Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused
äratundmiseks esitamine esitatakse asi, isik vms ära tundmiseks. Peab eelnema äratundja ülekuulamine. Asju, esemeid, isikuid vähemalt 3, laipu 1; vaatlus avastada andmeid (sündmuskoht kuritegu on toime pandud, asitõendite kogumine, protokollis ei tohi teha järeldusi; asitõend; isiku läbivaatlus; posti/telegraafi läbivaatlus); läbiotsimine leida asitõendeid, dokumente. Vajalik eelnev prokuratuuri luba ehk määrus; võetlus fikseeritakse kindlas asukohas olev asi; ekspertiis eriteadmistega spetsialist mingi küsimuse lahendamisel. Uurija määrab vastavalt vajadusele (kohustuslik surma põhjuse, kehavigastuse raskusastme ja isiku psüühiise seisundi määramiseks); jälitustoimingud kohtu loal; 6. Tõkend tagab kahtlustatava / süüdistatava ilmumise kohtusse (elukohast lahkumise keeld; vahistamine kohtu loal prokuratuuri taotlusel kuni aastaks)
avaldusi, mis protokollitakse; 11) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, osaleda kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, teha ettepanekuid kohaldamisele kuuluva karistusliigi ja -määra kohta ning sõlmida või sõlmimata jätta kokkuleppemenetluse kokkulepe. 12) Kahtlustataval on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga ja tutvuda tõenditega, mis on esitatud tema vastu. Kahtlustatav on kohustatud: 1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel; 2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. Süüdistatav (§ 35) on isik kelle kohta prokuratuur on koostanud süüdistusakti pärast seda, kui uurija on kohtueelse uurimise lõpule viinud või kellele on esitatud süüdistusakt kiirmenetluses või isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe. Süüdistataval on õigus (§ 34):
juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik. (5) Riigi peaprokurör võib anda kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks prokuratuurile ja uurimisasutustele üldiseid juhiseid. Uurimisasutustele suunatud juhis kooskõlastatakse selle uurimisasutuse juhiga, mida juhis puudutab. (6) Kõrgemalseisev prokurör võib oma määrusega tühistada prokuröri ebaseadusliku või põhjendamatu määruse, korralduse või nõude. (7) Kui uurimisasutus ei pea prokuratuuri antud korralduse täitmist rahaliste vahendite puudumise tõttu või muul mõjuval põhjusel otstarbekaks, teatab uurimisasutuse juht sellest riigi peaprokurörile, kes otsustab korralduse täitmise, teavitades sellest justiitsministrit. 8. Lihtmenetluse vormid: a) lühimenetlus - toimub süüdistatava taotlusel ja prokuratuuri nõusolekul, kohus lahendab kriminaalasja tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali
Kriminaalmenetluse juhina suunab prokuratuur ametisse viieks aastaks. uurimisasutusi tõendite kogumisel ja vastavalt tuvastatud juhtivprokuröri ametist vabastamine asjaoludele otsustab isikule süüdistuse esitamise. Juhtivprokurör nimetatakse ametisse ametiaja lõppemise tõttu Riigi peaprokurör juhib prokuratuuri ja täidab teisi temale viieks aastaks. seadusega pandud ülesandeid. Riigi peaprokurör esitab kord aastas justiitsministrile prokuratuuri tegevuse kohta aruande. Riigi peaprokurör esitab igal aastal Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal. Juhtiv riigiprokurör: 1) juhib prokuratuuri sisulist tööd, sealhulgas koordineerib kriminaalmenetluste läbiviimist ja kuritegevusevastast
ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. Tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega. Võtta osa kohtulikust arutamisest. KANNATANUL ON ÕIGUS (3): Anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuse ja karistuse ning süüdistuses nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta. KANNATANU KOHUSTUSED: Ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel. Osaleme menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON: Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.
Mõlemas koodeksis on see punkt eraldi välja toodud, millest osa on ka põimitud teistes punktides tekstisiseselt. Mõlemas koodeksis on välja toodud, et ametnik peaks kasutama oma nime ja ametivõimu vaid selleks ettenähtud põhjustel, mitte töövälistes tegevustes. Samuti on puudutatud mõlemas koodeksis liikmelisust kodanike ühendustes ning heategevuslikes organisatsioonides, kuigi ainult prokuröri koodeksis on kirjas, et seda tohib teha ainult prokuratuuri nime ja mainet kahjustamata. Olles võrrelnud Eesti kohtunike eetikakoodeksit ja Eesti prokuröride eetikakoodeksit omavahel, saab öelda, et neid kahte koodeksit ei seo vaid märksõna ’’õigus’’. Oma põhimõtetelt on mõlemad koodeksid sarnased ning suuremas osa erinevusi on just selles, kuidas üks või teine punkt on sõnastatud ning kuidas tekst on liigitatud. Kasutatud kirjandus: Eesti kohtuniku eetikakoodeks (2004). Kasutatud 10. 10. 2015. http://www.nc.ee/?id=525
2) tagatakse menetlusalusele isikule võimalus end iseseisvalt kaitsta. 3) võimaldatakse osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal Tsiviilprotsessiõigus · reguleerib kohtuorganite ja protsessis osalejate tegevust kodanike õiguse kaitsmisel · normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused · reguleerib protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus Kriminaalprotsessi õigus · reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust menetluse teostamisel kriminaalasjades · eesmärgiks on, et süütegude toimepanijad saaksid kohase karistuse ning et ühtki süütut ei mõistetaks süüdi
- Et näidata, et õigus toimib; - Anda avalikkusele võimalus õigusemõistmise toimimist kontrollida; - Vältida omakohut, veritasu jmt reaktsioone. Tartu prokurör Toomas Liiva – ta hakkas joobes juhtidele küsima vangistust. Prokuratuur kujundab karistuspoliitikat, kui prokurör ei küsi vanglat, siis kohtunik seda ka ei paku. Kohus ainult kontrollib, et prokurörid üle piiri ei läheks – peavad ohjeldama prokuratuuri. Kui kriminaalmenetlusse palju panustada, siis omakohus väheneb; - Leida optimaalne lahendus juhtunule. Optimaalne ei ole alati iga hinna eest leida lahendus ja selgitada välja mis juhtus – kas on mõtet 5 aastat hiljem vedada kannatanu kohtusse ja punnitada uurida kuritegu. Riik on kanantanu konflikti ära varastanud – kurjategijad saavad küll karistada, aga kahju hüvitist ei järgne. Kuidas? - Eesmärkide prioritiseerimine;
ülekuulamisprotokolli ärakiri läheb uude toimikusse või ühendub senise menetlusega ühiseks menetluseks. ,,kui kahtlus on, siis tuleb uurida" ladina - Puuduvad krm-st välistavad asjaolud. Kohtueelses menetluses krm-e aluse puudumine toob menetluse lõpetamine prokuratuuri määrusega või uurimisasutuse määrusega prokuratuuri loal. Kohtulikus eelmenetluses ei too mitte midagi: kohus peab sisuliselt arutama ja pärast õigeks mõista. Kuriteo aegumine sõltub kuriteo raskusest. 2) lõpeb kas - õigeksmõistva kohtuotsusega või - süüdistatava süüdi mõistmisega või - kohtueelses menetluses:
Patendiamet tegeleb leiutiste, kasulike mudelite, kaubamärkide ehk intellektuaalse omandiga ja selle registreerimisega. *Justiitsministeeriumi haldusalas on ka Andmekaitse inspektsioon, mis tegeleb andmete kaitsmisega. *MINUSTEERIUMI TEGEVUSALA: 1)õigus ja kriminaalpoliitika kavandamine ja elluviimine, 2)õigusloome koordineerimine, 3)õigusaktide ja terviktekstide koostamine, 4)rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemine, 5)I ja II astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, notariaadi, vandetõlke, pankrotimenetluse, riigipoolse õigusabi ja kuriteo ennetuse koordineerimine. 6) riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine. 7)ministeeriumide tegevuse koordineerimine, 8)õigusloome alal on nende pädevuses nt riigiüiguse, haldusõiguse, karistusõiguse jne küsimused. ( neid veel terve posu) *Justiitsministeerium ei sekku, ega tohi sekkuda prokuratuuri konkreetsesse tegevusse.
Teo õigusvastasuse välistavad hädaseisund ja hädakaitse (soov kaitsta ennast, firmat või riiki). Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid subjektist olenemata, osapooled on võrdsed ning nad peavad toimima riigi poolt ette antud seaduste ja reeglite raames. Tsiviilõiguse korral ei karistata kunagi riigi poolt. Kriminaalõigus reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel (riik süüdistab kedagi). Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks (raske seaduserikkumine karistusseadustikus sätestatud süütegu, milles süüdi olevale füüsilisele isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või
muutsid salasõna raskendab asjaolusid, kuna võib-olla ei jõudnud e-mail administraatorini. Teiseks raskendab asjaolusid, see et nad lisasid leheküljele teavituse. Mis ei ole nende teha ja nad ei oleks tohtinud üldse mitte midagi seal leheküljel muutma, kuna see pole nende oma. Süütegu kergendab, aga see et nad ei kuritarvitanud informatsiooni mida nad nägid seal leheküljel. Ja nad teavitasid ühe korra administraatorit. Ja see oli neil esmane kord, kus nad niimoodi käitusid. Prokuratuuri arvates tuleks Lauri P. ja Sergeid B. karistada 200-500 trahviga. Teise poole argumendid Mina kui Lauri P. ja Sergei B. kaitsev advokaat ei näeks neile kahele poisile nii suurt rahalist trahvi ette. Nad rikkusid küll seadust ja läksid võõra kasutajaga sisse, kuid nad ei teinud mitte midagi kurja. Mõelge, kui oleks avastanud selle mingi kurjategija, oleks olnud veel rohkem ja hullem olukord kui praegu. Nad muutsid küll salasõna ära, aga nad teavitasid sellest administraatorile
jagada, palju tuleb maksta üüri, viivist jne..) . tuleb ka põhjendada, mille alusel niimoodi otsustati. Kriminaalmenetluse käigus kogutakse tõendeid, et selgitada välja, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane (arvutikahjurlus, piraatlus, vargus, avaliku korra rikkumine vägivallaga jne.). sellest tulenevalt on krim.men'es ka kohtueelne staadium, kus toimubki materjalide kogumine. Kõik saadud tõendid saadetakse prokuratuuri, seal otsustatakse, kas alustada kohtumenetlust. Kui juhtub nii, siis suunatakse materjalid mõnda maa- või linnakohtusse, kus algab protsessi teine staadium kohtumenetlus. Üks peamistest inimõigustest on vabadus. Määratakse kindlaks vahistamise protseduur ja vahistatu õigused. Protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: *kodu ja isiku puutumatus (kohtuorder); *õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjustamise kohta (üldine ja
näeb kohtuprotsessi eelkõige humaansest, mitte juriidilisest aspektist. Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: · süüdi mõistetud kuriteo eest; · pankrotivõlgnik; · tervise tõttu sobimatu; · omanud püsivat elukohta, see tähendab elukohta, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, alla ühe aasta selle omavalitsusüksuse territooriumil, kes on esitanud ta rahvakohtunikukandidaadiks; · kohtu, prokuratuuri või politseiteenistuses; · kaitseväeteenistuses; · advokaat, notar või kohtutäitur; · Vabariigi Valitsuse liige; · valla- või linnavalitsuse liige; · Vabariigi President; · Riigikogu liige; · maavanem. · Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks. Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks. · Rahvakohtunikukandidaadid valib omavalitsusüksuse volikogu. Rahvakohtunikukandidaatide arv peab olema
KALAPÜÜGISEADUS SEADUSE ÜLESANNE Kalapüügi seadus on suunatud kala- ja veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise tagamisele lähtuvalt kohuseteadliku kalanduse põhimõttest. Reguleerib nii kalapüüki ja selle korraldamist kui ka riikliku järelevalve korraldamist. TEGEVUSALA Reguleerib kalapüüki, mis on kala, sõõrsuude, vähkide, kalmaaride ning veeselgrootute hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. Samuti on tegevusalaks veetaimede (näiteks agariku) kogumine merest. Sätestab piirangud nii harrastuspüügiks kui ka kutseliseks püügiks. ÜLESANNE Härra Ahven on otsustanud minna merele kala püüdma, kuigi ta ise ei ela mere ääres ega oma ka seal kinnisvara. Et madalamas vees kala ei ole, sõuab härra Ahven 25-m-sügavusse vette. Seal heidab ta keset laevateed vette oma 300-st konksust koosneva õngejada. Kaldale tagasi jõuab ta keset looduskaitseala, kus üritab kohalikele pü...
möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb kohus määruse. (7) Kui kriminaaltoimik on enne tähtaja ennistamise taotluse esitamist ringkonnakohtusse edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus. Kriminaalmenetluse seadustiku §321 sätestab apellatsiooni vormistamise korra: (1) Apellatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vahistatud süüdistatav võib apellatsiooni vormistada ka selgelt loetavas käekirjas. Prokuratuuri ja kaitsja koostatud apellatsioon edastatakse kohtule ka elektrooniliselt. (2) Apellatsioonis märgitakse: 1) selle ringkonnakohtu nimetus, kellele apelleeritakse; 2) apellandi nimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht ja aadress ning telefoni- või faksinumber; 3) kohtuotsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ning süüdistatava nimi, kelle suhtes kohtuotsus vaidlustatakse; 4) millises osas kohtuotsus vaidlustatakse, apellandi nõuete sisu ja motiivid ning apellandi taotlused;
Võimaluse korral püütakse vangile pakkuda ka kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. Sellest tulenevalt on tööd, mille eest saab ta minimaalse töötasu. Kinnipidamiskohas teenitud raha on vanglast kriminaalmenetluses ka kohtueelne staadium, mil toimub materjalide kogumine. Kogutud tõendid vabanemisel suureks abiks oma elu sisseseadmisel. saadetakse prokuratuuri, kus otsustatakse, kas alustada kohtumenetlust. Kui selline otsus on Vanglad ja kuritegude eest vangi mõistetud inimene on koormaks kogu ühiskonnale. tehtud, suunatakse materjalid mõnda maa- või linnakohtusse, kus algab protsessi teine staadium Kinnipidamiskohtadele kuluvat raha võiks hoopis haridusele, noorsoopoliitikale või kohtumenetlus. elamumajandusele kulutada. Seepärast on oluline kuritegevust ennetada ning teha kõik võimalik
Valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Rein Lang justiitsminister Valitsemisalas on õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine ning õigusloome ministeeriumi pädevuse kohaselt, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine ja andmekaitsealased küsimused. Valitsemisalas on Andmekaitse Inspektsioon. Jaak Aaviksoo kaitseminister Valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine,
KORDAMISKÜSIMUSED TEEMABLOKI „RIIGIVÕIMU TASANDID“ (TEEMAD 3.1 – 3.5) KOHTA 1.Miks ei või Riigikokku kandideerida kaadrikaitseväelane? sest ta osaleb Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses 2.Kui vanalt võib Eesti kodanik kandideerida Riigikokku? 21eluaastast 3.Kuidas pääsetakse Riigikokku isikumandaadi alusel? Valimisringkonnas hääletanute arv jagatakse mandaatide arvuga. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtvoodiga, saab isikumandaadi alusel riigikokku. 4.Kas Riigikogu liikmete arvu peaks vähendama ning kui suur see võiks olla? Palun põhjendage oma vastust. Arvan, et ei peaks vähendama, sest kui on väiksem valitsus, siis on ka arvesse võetavaid arvamusi vähem. 5.Kes kuulutab välja Riigikogu poolt vastuvõetud seadused? Vabariigi president 6.Kus avaldatakse Eestis vastuvõetud seadused? Riigi Teatajas 7.Teatud hädaolukordades võidakse anda seadusandlikke voli...
keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks kõlbeliste omadustega. Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: 1) süüdi mõistetud kuriteo eest; 2) pankrotivõlgnik; 3) tervise tõttu sobimatu; 4) omanud püsivat elukohta, see tähendab elukohta, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, alla ühe aasta selle omavalitsusüksuse territooriumil, kes on esitanud ta rahvakohtunikukandidaadiks; 5) kohtu, prokuratuuri või politseiteenistuses; 6) kaitseväeteenistuses; 7) advokaat, notar või kohtutäitur; 8) Vabariigi Valitsuse liige; 9) valla- või linnavalitsuse liige; 10) Vabariigi President; 11) Riigikogu liige; 12) maavanem. Kuriteos süüdistatavat isikut ei või kriminaalmenetluse ajal rahvakohtunikuks nimetada. Kohtunikule esitatavad nõuded. Kohtunikuks võib nimetada Eesti Vabariigi kodaniku, kes:
Saavad osa võtta tööprotsessist. Otsuse tegemisel samad õigused. Kes saavad rahvakohtunikuks: 1) valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja 2) 25-75 aasta vanused isikud 3) teovõimeline Eesti kodanik 4) antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta 5) sobivad kõlbelised omadused Kes ei saa olla rahvakohtunik: 1) isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos 2) isik, kes on pankrotivõlgnik 3) kes töötab parajasti kohtu, prokuratuuri, politsei koosseisus 4) notar, advokaat Rahvakohtunik saab tasu iga õiguse määramise osavõtmise päeva eest. 6) testamendi liigid Testamendid jagunevad: 1. notariaalne 1) notariaalselt tõestatud testament teksti koostab notar, kontrollib vara 2) notari hoiule antud testament testaator on testamendi valmis teinud, paneb ümbrikusse ja viib suletud ümbriku notarile. Notar vestleb ja selgitab, et kas testaator on teo- ja otsustusvõimeline
Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ning seda asjaolu loetakse kohtuniku sõltumatuse üheks põhitagatiseks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riiklik süüdistaja Riikliku süüdistuse esindamine kuulub prokuratuuri ülesannete hulka. Prokuratuuri ülesanded, prokuratuuri korraldus ja prokuröriteenistus on reguleeritud Prokuratuuriseadusega. Riiklikku süüdistust esindab prokuratuur üksnes kuriteoasjade arutamisel kohtumenetluses. Väärteomenetluses prokuratuur ei osale. Eesti Pank Eesti Panga olemus ja roll Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, kes hoiab käigus Eesti rahasüsteemi ehk teostab riigi rahapoliitikat. Eesti Panga missioon on tagada hinnastabiilsus Eestis. Stabiilne hinnatase annab nii
Samuti sain viibida vahistamiste otsustamise juures. Viimased toimusid üldjuhul kohtuniku kabinetis. Nii sain natukene rohkem teada ka kohtu nö tagaruumides toimuvast. Ajal, mil olin praktikal, oli mind juhendaval prokuröril valvenädal. Seega sain võimaluse käia jälgimas ka seda, kuidas toimuvad kiirmenetlused. Samuti sain koos prokuröridega käia nö isikutes prokuröride väljend selle kohta, kui nad kohtuvad kahtlustatavaga või süüdistatavaga, kes on üldjuhul nende poolt prokuratuuri kutsutud või toodud sinna sundtoomise korras, et nendega rääkida ja seletada neile erinevaid kriminaalmenetluse variante, tavaliselt küll lihtmenetlust, ning võtta temalt selle kohaldamisega nõusoleku kohta allkiri. Eelneva raames külastasin ka Tallinna Vanglat. 6 Kokkuvõte: Põhja Ringkonnaprokuratuuris läbiviidud praktika raames koostasin erinevaid
arengust, arutab õigusemõistmise probleeme ja muid kohtutega seotud küsimusi, valib kohute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed, distsiplinaarkolleegiumi, kohtuniku eksamikomisjoni, koolitusnõukogu kohtunikest liikmed, advokatuuri kutsesobivuskomisjoni, kinnitab kohtunike eetikakoodeksi. · Kohtute haldamise nõukoda moodustatakse kohtunike, Riigikogu, advokatuuri, prokuratuuri esindajatest või õiguskantsleri ja tema esindajatest ning seda juhib Riigikohtu esimees. Annab nõusoleku kohtu tööpiirkonna struktuuri, kohtu ja kohtumaja asukoha, kohtunike, rahvakohtunike, kohtunikukandidaatide arvu määramisel, kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel, kohtumaja juhile lisatasu määramisel, kohtuniku kutsumisel kaitseväe tegevteenistusse, annab arvamuse
1 ÕIGUSHARUD Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. 1.1...
Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb kohus määruse. (7) Kui kriminaaltoimik on enne tähtaja ennistamise taotluse esitamist ringkonnakohtusse edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus. Kriminaalmenetluse seadustiku §321 sätestab apellatsiooni vormistamise korra: (1) Apellatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vahistatud süüdistatav võib apellatsiooni vormistada ka selgelt loetavas käekirjas. Prokuratuuri ja kaitsja koostatud apellatsioon edastatakse kohtule ka elektrooniliselt. (2) Apellatsioonis märgitakse: 1) selle ringkonnakohtu nimetus, kellele apelleeritakse; 2) apellandi nimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht ja aadress ning telefoni- või faksinumber; 3) kohtuotsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ning süüdistatava nimi, kelle suhtes kohtuotsus vaidlustatakse; 4) millises osas kohtuotsus vaidlustatakse, apellandi nõuete sisu ja motiivid ning apellandi taotlused;
Seega ei ole riigiprokuratuuril mingit kaalutlusõigust,vaid tingimuste täitmise korral on leebustaotlejal seadusest tuleneva garantii tema suhtes menetluse lõpetamise kohta. Juhul kui kriminaalmenetlus on juba algatatud,on isikul võimalik leebusetaotluse alusel saada immuunsus üksnes juhul,kui urimisasutustel ei ole piisavalt tõendeid süüdistuste esitamiseks ning leebusetaotleja taotluse ja sellele lisatud tõendite abil on prokuratuuri 10 hinnangul võimalik jõuda süüdistuse esitamiseni.Eelnimetatud põhimõte tuleneb kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 205¹ lõikest 2.Ka selle põhimõtte rakendamise eeltingimusek on ,et isik oleks esitamine leebusetaotluse esitaja ning et isik ei oleks leebusetaotlusega hõlmatud kuritegude toimepanemise algataja. Oluline on tähele panna,et erinevalt 1.lõikes sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise kohustuslikkusest on 2
mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb kohus määruse. (7) Kui kriminaaltoimik on enne tähtaja ennistamise taotluse esitamist ringkonnakohtusse edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus. Kriminaalmenetluse seadustiku §321 sätestab apellatsiooni vormistamise korra: (1) Apellatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vahistatud süüdistatav võib apellatsiooni vormistada ka selgelt loetavas käekirjas. Prokuratuuri ja kaitsja koostatud apellatsioon edastatakse kohtule ka elektrooniliselt. (2) Apellatsioonis märgitakse: 1) selle ringkonnakohtu nimetus, kellele apelleeritakse; 2) apellandi nimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht ja aadress ning telefoni- või faksinumber; 3) kohtuotsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ning süüdistatava nimi, kelle suhtes kohtuotsus vaidlustatakse; 4) millises osas kohtuotsus vaidlustatakse, apellandi nõuete sisu ja motiivid ning apellandi taotlused;
neid rahuldaval viisil aidata/nõustada saab/suudab. Sotsiaaltöötaja probleeme ennetav roll kogukonnas ja ühiskonnas viitab samuti sellele, et tema amet on ülimalt oluline ja vastutusrikas ning võrdlus advokaadiga pole sugugi meelevaldne, sest nii nagu sotsiaalvaldkonna ajaga kaasas käiv seadusandlus peab sündima koostöös sotsiaaltöö praktikute ja teoreetikutega nii toimub ju ka muu seadusandluse uuendamine koostöös advokaatide katusorganisatsiooni advokatuuri, prokuratuuri ning ühiskondlike huvigruppidega. Sotsiaaltöötaja professionaalne areng nõuab kindlasti pidevat täiendõpet ja sotsiaaltöö kui akadeemilise distsipliini arengut. Kuid suurimat tunnustust ja toetust vajab igapäevase sotsiaaltöö tegija, kes erineva „raskusega“ klientuuriga igapäevaselt tööd teeb, et suuta säilitada ja arendada oma eetilist ja professionaalset taset.
tegevusega. Kohtute haldamise nõukoda on ühest küljest õigussüsteemi välistest jõududest sõltumatu sisemine mõjur, kes teisest küljest piirab oma tegevusega otsustajate absoluutset sõltumatust. Sõltumatus on välja toodud ka ProkS §1, mis sätestab, et prokuratuur on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes prokuratuuriseadusest, muudest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest. Prokuratuuri sõltumatuse üks tahk moodustub sõltumatult tegutsevatest prokuröridest. Prokuratuuriseaduses on eraldi toodud jagu, mis käsitleb prokuröride sõltumatuse tagatisi. Seal on määratud kindlaks, et prokuröri ametipalk määratakse vähemalt üheks aastaks, mis peaks tagama prokurörile kindlustunde ja tegema vähem tõenäoliseks selle, et hirm palgamuutuse ees hakkaks mõjutama tema töökohustuste täitmist. Samuti on sätestatud kõnealuses jaos muud majanduslikku laadi
2 täiskogu kohtunikku ja TÜ õigusteaduskonna Eetika- ja metoodikakomisjon eesmärgiks on advokatuuri organite ning liikmete abistamine ja nõustamine advokaatide kutse-eetika nõuete ja advokaaditegevuse metoodika osas kantsler juhatus nimetab viieks aastaks ametisse kantselri, kes korraldab advokatuuri asjajamist, juhib advokatuuri kantselei tööd, edastab organite teateid ja otsuseid jne Prokuratuur: prokuratuuri tegevust reguleerib KrMS ja KarMS, töökorraldust aga prokuratuuriseadus. 2 ül : kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimine ja riikliku süüdistuse esitamine kohtus kahe astmeline riigiprokuratuurist (peaprokurör) ja neljast ringkonnaprokuratuurist (juhtiv prokurör) Prokurörid on : prokuröri abi, ringkonnaprokurör, vanemprokurör, juhtivprokurör, riigiprokurör, juhtiv riigiprokurör, riigi peaprokurör
„RIIGIVÕIMU TASANDID“ (TEEMAD 3.1 – 3.5) 1.Miks ei või Riigikokku kandideerida kaadrikaitseväelane? Et vältida relvastatud struktuuride politiseerumist ja nende ärakasutamist erakondlikes huvides. 2.Kui vanalt võib Eesti kodanik kandideerida Riigikokku? Alates 21-aastaselt. 3.Kuidas pääsetakse Riigikokku isikumandaadi alusel? Kandidaat, kes kogub ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli (kui näiteks meie valimisrongkonnas on lihtkvoot 4500, siis kandidaat kes kogub 4500 või nt 4501 on isikumandaadiga valitud, sõltumata sellest, kus ta nimekirjas asub). 4.Kas Riigikogu liikmete arvu peaks vähendama ning kui suur see võiks olla? Palun põhjendage oma vastust. Ma arvan, et piisab 50 saadikust, sest meie riik on nii väike ja me ei vaja nii suurt parlamenti. 5.Kes kuulutab välja Riigikogu poolt vastuvõetud seadused? President 6.Kus avaldatakse Eestis vastuvõetud seadused? Riigi Teatajas 7.Teatud hädao...
menetlustoiminguid ka Keskkonnainspektsioon, Päästeamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Tööinspektsioon, reisil viibiva merelaeva või õhusõiduki kapten ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Prokuratuur on kaheastmeline koosnedes Riigiprokuratuurist kui kõrgemalseisvast prokuratuurist ning neljast ringkonnaprokuratuurist. Riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on terve Eesti, ringkonnaprokuratuuride tööpiirkonnad kattuvad politseiprefektuuride omadega. Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, kes nimetatakse ametisse samuti viieks aastaks. Prokurörid on: Prokuröri abi Ringkonnaprokurör Vanemprokurör Juhtivprokurör Riigiprokurör Juhtiv riigiprokurör Riigi peaprokurör Kokku on Eestis täna ca 200 prokuröri Prokuröriks saamine Vastavalt prokuratuuriseadusele võib prokuröri abiks nimetada:
Korrakohases kohtus kehtib seaduse ülemlikkus.ST:kõik osapooled on võrdsed seaduse ees.Tsiviilasi-inimeste vaheline.Kriminaalasi-seaduse rikkumine.Hageja-süüdistaja.Advokaat/Kostja- kaitsja.Kohtunik teeb kohtuotsuse kirjalikult.Vabad istungid on, mõlemad osapooled on võrdsed.Kinniseks kuulutatakse vaid harva noorsoojuhtumid.Kriminaalmenetlus on tsiviilmenetlusest põhjalikum.Selle jooksul kogutakse tõendeid.Neid kogutakse kohtueelses staadiumis.Materjal saadetakse prokuratuuri, kus otsustatakse, kas tehakse kohtumenetlus.Proku..saadetakse edasi kohtusse kraam.Kohtueelne staadium:Kodu ja isiku puutumatus.Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta.Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist.(habeas corpus).Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsionni. Kohtu protsessi põhimõtted:Õigus nõuda kiire,avalikku kohtuprotsessi.Õigus süütuse presumptsioonile.Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel
kui sotsiaalne massnähtus. Kuritegevust iseloomustavad struktuur, dünaamika, seisund ja teised seaduspärasused. Tegelik kuritegevus jaguneb teatavaks saanud ja teadmata jäänud kuriteod, registreeritud ja registreerimata kuriteod, lahendatud ja lahendamata jäänud kuriteod. Kuritegu on ühiskonnaohtlik, kriminaalseaduses määratletud ja kriminaalkorras karistatav tegu. Võim öelda, millised teod on kuriteod ja millised mitte, kuulub riigile. Kuriteokoosseisu tuvastamine kuulub kohtu, prokuratuuri ja uurimisorganite pädevusse. · Riigi või ühiskonna vara vastased kuriteod on näiteks riigi või ühiskonna vara salajane või avalik vargus. · Isikuvastased kuriteod on näiteks tapmine ja kehavigastuste tekitamine. · Kodaniku poliitiliste ja tööalaste õiguste vastased kuriteod on näiteks valimisõiguse teostamise takistamine. · Kodaniku isikliku vara vastased kuriteod on võõra isikliku vara isiklikuks
suureneb, seetõttu sotsiaalmaks ja füüsilise isiku tulumaks samuti suurenes. Iga aastaga langesid alkoholi- ja kütuse aktsiisid. 2011. aastal tubakaaktsiis on tõusnud ja järgmistel aastatel on ta langenud. Eelmisel aastal väljastas maksuamet 238 pankrotihoiatust isikutele, kelle maksuvõlg kokku oli 26,8 miljonit eurot. Selle tulemusel laekus 2,1 miljonit eurot. Kohtusse esitati 39 pankrotiavaldust, mille maksuvõlg kokku oli 12,1miljonit eurot. 2013. aastal saadeti prokuratuuri 23 maksukuriteo kriminaalasja, kokku 130-e kahtlustavaga. Maksukahju tuvastati neis asjades kokku 37,3 miljonit eurot, vara arestiti ligi 4,8 miljoni euro ulatuses. Euroopa Liidu komisjoni poolt tellitud 2011. aasta tulemuste põhjal on Eesti maksuauk teiste Balti riikidega võrreldes üsna heas seisus, kuna moodustab SKP-st 1,9%. Naaberriikidest on kõige parem olukord Rootsis, kus maksuauk moodustab vaid 0,2% SKP-st, soomlaste maksuvõlg on 1,5% SKP-st
inimeste vahele. Eraelu puudutavate ja ka muude isikuandmete saladust kaitseb isikuandmete kaitse seadus. Psühhiaatrilist ravi ja diagnoosi puudutava teabe saladust kaitseb lisaks veel ka psühhiaatrilise abi seadus. Nimetatud seadused näevad ette, et spetsialist, kellele sai räägitud oma probleemidest, ei tohi usaldatud informatsiooni ilma nõusolekuta avaldada kolmandatele isikutele, välja arvatud seaduses ettenähtud erandlikel juhtudel (nt politsei, prokuratuuri või kohtu seadusest tuleneva nõude alusel). Isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetest peavad kinni pidama ka koolitöötajad, perearst, kohaliku omavalitsuse ametnikud jt. Kokkuvõtte Nagu öeldakse, siis lapse lein on triibuline. Ta ei pruugi välja näidata oma emotsioone, vb tal ei tule matustel pisaraid, käib koolis ja suhtleb oma sõpradega ning tema käitumisest ei pruugi aru saada, et ta on kogenud lähedase inimese surma. See kõik ei pruugi tähendada, et
TAOTLETAKSE FORMAALSETE REEGLITE JÄRGIMIST, AGA REEGLEID EI RAKENDATA INIMLIKKUSE TEENIMISEKS, VAID ÕIGUSTUSEKS, MIKS INIMLIKKUST POLE VAJA. (Albaania perekonna suhtes on oodata siiski inimlikumat otsust.) Sõnavõttude rohkus näitab, et mõtlevaid inimesi on haaramas rahutus. Õiguskaitsesüsteem on võõrandunud nii isiklikust kui ka ühiskondlikust moraalist, õieti ta loodigi sellisena. Ühiskonna kõlblusele mõjub hävitavalt kohtu, prokuratuuri või politseiuurimise iga otsus, mis riivab ühiskonna õiglustunnet (enam-vähem Rawlsi taustaõiglus, background justice), sest iga kaasus levitab oma sõnumit: nii ohvrite kannatuste ignoreerimine kui ka korruptantide või vägistajate karistamata jätmine levitavad lähiümbruses kontsentriliste ringidena moraalseid järeldusi, mis õõnestavad usku Eestisse kui õigusriigisse. Korruptsiooni olemasolu õiguskaitsesüsteemis väga ei varjatagi, küsimus on pigem
Mati Unt ,,Sügisball" Varasügis 1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed. Eero aimas halba nagu alati. 26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna- Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu. Alles varahommikul hakati lahkuma. Üks habemik nimega Marino Marin (hüüti Mortensoniks) laulis põldude vahel kõva häälega, kuid varsti rahunes. Mingi hetke pärast avastati, et ta oli kadunud, nagu vajunud täiesti maa alla. Sõbrad hakkasid teda otsima, kuid teda ei ...
· karistusõiguse normid ja instituudid määravad nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb karistuse ähvardusel; · karistusõiguse normid määravad kindlaks kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud isikute suhtes; · kõige üldisemad põhimõtted sisalduvad põhiseaduses. Normid sätestatud karistusseadustikus. Kriminaalprotsessi õigus: · reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel; · selle normid määravd riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetentsi kuritegude menetlemisel; · üldised põhimõtted sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid kriminaalmenetluse seadustikus. Tsiviilõigus: · reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) aga ka mõningaid mittevaralisi suhteid (nt. autorlust);
Karistusseadustiku järgi jaotatakse kuritoed ja väärtoed. Karistusõigus on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõigus näitab ära ka need keelatud teod j akuidas riigiorganid (prokuratuur, kohus) nende toimepanijate suhtes peavad käituma. Karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus. Karistusõigus kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. Kriminaalprotsessiõigus – reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle õigusharu normid määravad riigi organite ja protsessi osaliste õigused ja kohustused j anende kompetensi kuritegude menetlemises. Kriminaalprotsessi üldised põhimõtted onsätestatud põhiseaduses Tsiviilõigus – reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas (sõltumata subjektidest) ja ta on üks mahukamaid õigusharusid. Tsiviilõigus kasutab autonnoomset meetodit, sets ta
osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Prokuratuur jaguneb Riigiprokuratuuriks ja temale alluvateks ringkonnaprokuratuurideks. Peaprokurör (Lavly Perling): Juhib prokuratuuri ja täidab teisi temale seadusega pandud ülesandeid. Esitab kord aastas justiitsministrile prokuratuuri tegevuse kohta aruande. Esitab igal aastal Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal. Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Nimetatakse ametisse viieks aastaks.
) Kuna Ukrainas pikas perspektiivis stabiilselt äri tegemine ilma poliitikata on võimatu, Venemaa Gazprom tahtis Ukraina ärist oma osa ning Julia Tõmosenko sai väga selgelt tekkivate probleemide mõjust aru, siis otsustas ta ka ise poliitikasse minna. Poliitikasse minekul oli Tõmosenko jaoks ka äri kõrval teine, äärmiselt pragmaatiline põhjus. Nimelt oli gaasiprintsessiks tõusnud oligarhil tekkinud teravaid konflikte konkurentidega, kes oma majandusliku võimu abil läbi prokuratuuri talle pidevalt kaikaid kodarasse loopisid. Ülemraada saadikutel on aga diplomaatiline puutumatus. Üsna pea tuli tal ka valida, kas ta jätkab ronimist, teeb strateegilise liidu Kutsmaga, kelle tegevust ta varasemalt aktiivselt kritiseeris, ning reedab samas endise partneri ja ta äride ristiisa Lazarenko või proovib Lazarenkot toetada ning riskib võimalusega kõigest ilma jääda. Erinevatel ajahetkedel on Tõmosenko nii olude sunnil, kui ka arengu või Ukraina nimel
sotsiaalhoolekande osakonda sotsiaalteenuste saamiseks. Esmanõustaja tööülesannete hulka kuulub ka nõustamine telefoni teel, abi elatishagi ja tasuta õigusabi taotluse koostamisel. Psühholoog määratleb kliendi psühholoogilise seisundi, suunab abivajajad rühmateraapiasse ja viib läbi rühmateraapiat. Motivatsiooni kujundamine läbi enesehinnangu tõstmise. Juriidiline nõustamine- lahutus, lähenemiskeeld, prokuratuuri ja kohtutega seotud küsimused 2. Antud sihtgrupiga kokkupuutuvatele ametiisikutele perevägivalla probleemistikku tutvustavate koolituste pakkumine, 6- tunnilise videokoolituse loomine. Nõustamiste puhul on tegemist Kriisikodu tegevuspiirkonna laienemisega Järva maakonna valdadesse (nõustamisvõimaluse loomine kohapeal koostöös KOV-idega). Koolituste puhul on tegemist uue teenuse väljatöötamisega.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Mari Mets PEREVÄGIVALD Referaat Õppejõud: Reino Veielainen, MA Mõdriku 2012 Sissejuhatus Perevägivald on praeguses ühiskonnas laialt levinud ja tihtipeale on kannataja pooleks naised või lapsed, kes mingil teatud hetkel osutuvad väärkohtlemise ohvriks. Suureks mõjutajaks sellele juba lapseeas on vägivaldsed multikad ning filmid. Ka enamus arvutimängud on just nimelt ülesehitatud tapmisele, mis mõjutavad juba lapse psüühikat väiksest peale ja kui laps juhtub pealt nägema ka kodus eksisteerivat vägivalda tekitab see tunde, et selline käitumine on sobilik ja õige. Perevägivald v...
Kuritegevust iseloomustavad struktuur, dünaamika, seisund ja teised seaduspärasused. Tegelik kuritegevus jaguneb teatavaks saanud ja teadmata jäänud kuriteod, registreeritud ja registreerimata kuriteod, lahendatud ja lahendamata jäänud kuriteod. Kuritegu on ühiskonnaohtlik, kriminaalseaduses määratletud ja kriminaalkorras karistatav tegu. Võim öelda, millised teod on kuriteod ja millised mitte, kuulub riigile. Kuriteokoosseisu tuvastamine kuulub kohtu, prokuratuuri ja uurimisorganite pädevusse. · Riigi või ühiskonna vara vastased kuriteod on näiteks riigi või ühiskonna vara salajane või avalik vargus. · Isikuvastased kuriteod on näiteks tapmine ja kehavigastuste tekitamine. · Kodaniku poliitiliste ja tööalaste õiguste vastased kuriteod on näiteks valimisõiguse teostamise takistamine. · Kodaniku isikliku vara vastased kuriteod on võõra isikliku vara isiklikuks pööramine, hävitamine või rikkumine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
