Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3
realiseerumisel kahju hüvitamiseks Kahjukindlustus Elukindlustus Õnnetusjuhtumikindlustus *Toetamislepingud Elurendis Ülalpidamisleping Kompromissileping Seltsinguleping isikuteühenuds, mis on asustatud lepingulise ühinemise teel ühise eesmärgi saavutamiseks. *Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping Töövõtuleping Maaklerileping Agendileping Komisjonileping Maksekäsund ja arveldused Tervishoiuteenuse osutamise leping Veoleping Ekspedeerimisleping Pakettreisileping Hoiuleping 4 Kasutatud materjal http://www.eesti.ee/est/oigusabi/lepingutega/mis_on_leping?style=2 (13,12,2008 kell 19:48) http://et.wikipedia.org/wiki/Leping (13,12,2008 kell 19:53) http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%BC%C3%BCgileping (13,12,2008 kell 19:55) http://et.wikipedia.org/wiki/Laenuleping ( 13,12,2008 kell 19:58) http://et.wikipedia.org/wiki/Seltsing ( 13,12,2008 kell 20:00)
19. obligationes quasi ex delicto nagu deliktist tulenevad obligatsioonid 20. culpa süü; hooletus 21. contractus leping 22. contractus unilaterales ühekülgsed lepingud 23. contractus bilaterales kahekülgsed lepingud 24. causa põhjus, alus 25. offert/propositum pakkumus 26. mancipatio mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing 27. stipulatio stipulatsioon, verbaalse lepingu liik 28. mutuum muutlaen, 29. commodatum pruuklaen 30. depositum hoiuleping, hoius 31. pignus pant 32. emptio-venditio ost-müük 33. pretium hind, väärtus 34. arrha käsiraha 35. locatio conductio üür-rent 36. mandatum korraldus, käsund 37. societas seltsinguleping 38. permutatio vahetus 39. obligationes ex contractu lepingust tulenevad obligatsioonid 40. obligationes quasi ex contractu nagu lepingust tulenevad obligatsioonid 41. negotiorum gestio käsundita asjaajamine 42. bona fides hea usk 43. mala fides paha usk 44
Võlaõiguslikud lepingud: kasutuslepingud(üürileping,rendileping,liisinguleping,frantsiisileping,ehitise ajutise kasutamise leping,tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud), kindlustuslepingid(kahjukindlustus,elukindlustus,õnnetusjuhtumikindlustus,ravikindlustus), teenuste osutamise lepinugd(käendus,töövõtu,maakleri,anendi,komisjonileping, maksekäsund ja arveldused,tervishoiteenuste osutamise leping,veoleping,ekspedeerimisleping,pakettreisileping,hoiuleping), toetmislepingud(elurendis,ülalpidamisleping), väärtpaberid(veksel,tsekk), seltsinguleping(vaikiva seltsingu leping), kompromissileping, võõrandamislepinugd(müügileping,vahetusleping,faktoorileping,kinkeleping)
Seltsinguleping – kaks või enam isikut (seltsinglased) kohustuvad tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Teenuste osutamise lepinguteks on käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja makseteenus, tervishoiuteenuste osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping ja seotud reisikorraldusteenused, hoiuleping. Osutatakse teenuseid, ostetakse teenust – müüakse tööjõudu. Mõistab tarbija õiguslikku positsiooni Tarbija põhiõigused Tarbijal on õigus: 1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, mis on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; 2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta;
müügi- või võõrandamistehing, mis toimus viie tunnistaja ja kaalumehe juuresolekul) stipulatio stipulatsioon (verbaalse lepingu liik Roomas);piduliku vormilise lubaduse andmisega lepingu sõlmimine; sobimus, kokkulepe mutuum muutlaen; vastastikkus; mõlemapoolne (leping, mille kohaselt antakse asendatavad asjad laenusaajale omandiks, kohustusega sama palju ja samas väärtuses asju tagasi anda) commodatum pruuklaen, laenuleping; laenatud asi depositum hoius, hoiuleping pignus pant; käsipant (Roomas andis pantija pandieseme pandipidaja valdusse) emptio-venditio ost-müük; ostu-müügileping (-tehing) pretium hind arrha käsiraha locatio conductio kasutuslepingute üldnimetus Rooma õiguses (hõlmas kahekülgseid lepinguid mingi asja tasu eest kasutada andmisel või tööjõu kasutamisel) mandatum käsundusleping societas seltsing (võlaõiguslik kokkulepe ehk leping ühise eesmärgi
Sisu- õpilane peab Tallinna linnale akna kinni hüvitama. objekt/ese- see millele õigussuhe on suunatud. (laenulepingu objektiks on raha, ostu-müügilepingu objektiks on nt pudel viina ja raha.) sisu- Õigused ja kohustused. Alati kaks poolt. Üks pool on õigustatud pool, teine pool on kohustatud pool. Üks pool võib olla nii õigustatud kui kohustatud. Sellist tehingust kus üks pool on kohustatud on ühekülgne tehing (laenuleping,hoiuleping). Kui mõlemad pooled on kohustatud on tegemist mitmekülgse tehinguga (ostu-müügileping) Subjektiivne õigus-konkreetsele subjektile mõeldud õigust (kui mul on konkreetne pastakas käes) Objektiivne õigus-õigusnormide kogu, (meil kõigil on olla pastaka omanik) Positiivne õigus-praegu kehtiv õigus Juriidiline kohustus-õiguslik kohustus Juriidiline fakt- fakt millel on õiguslik tähendus.Sündmus ja tegu (kõige laiem mõiste üldse)
Kooskõlas heade kommetega. Alus (eesmärk). Sisu. Kehtetu, on jõu või ähvardusega sõlmitud. Pettus kehtetu. Error faktiline kehtetu, õigusnormides kehtiv. Ofert ja aktsept. Esindus kaudne tegutseb oma nimel ja teise arvel; otsene teise nimel ja arvel Roomas puudus. Lepingud vanimas õiguses: mancipatio, nexum, in iure cessio. Hilisemas: verbaalsed suuline lubadus täita kohustus. Literaalsed põllumaj. Ja kaub. Reaalsed muutlaen, pruuklaen, hoiuleping, fiducia ehk pant, pignud ehk pant. Konsensuaalsed emptio-venditio, lacatio-conductio, mandatum ehk käsundusleping. Seltsinguleping. Nimeta lepingud: vahetus, sobing, kasutus, aestimatum. NAGU lepingust volituseta võõraste asjade ajamine, aluseta rikastumine, varaühisus. DELIKTID Publica ja privata. Infamia ehk autus. Liigid iniuria ehk õigusvastane tegu, mis tekitab kahju Rooma kodanikule. Vargus. Röövimine. Võõra asja õigusvastane rikkumine või hävitamine.
3) literaalsed (kirjalik) lepingud, mis kehtivad ainult teatava kirjaliku vormi olemasolul 4) konsensuaalsed lepingud, nende kehtivuseks piisab poolte kokkuleppest suuline leping: 1) lubadus (‘’ma luban…’’) 2) abielu (‘’jah’’ sõna) 3) käendus (1 inimene astub teise inimese asemele; suuline lubadus) stipulatio (lubadus) Literaalsed lepingud: 1) ost-müük Reaalsed lepingud: 1) muutlaen (kütus) 2) pruuklaen 3) hoiuleping’ Konsensuaalsed lepingud: 1) kokkuleppe alusel sõlmitud (enditio-venditio) 2) kahekülgne leping Müüja kohustus -> kokkulepitud asi üle anda + vastutada asja puuduste eest. kuni üleandmiseni peab ta asja hoolega hoidma Ostja kohustus -> maksta ostuhind. lepingu sõlmimisel võidakse anda ka käsiraha. mõeldud garantiiks. konsensuaalne leping. LEPINGU OLULISED TINGIMUSED -> (ostu- müügi objekt + hind). KAASNEVAD TINGIMUSED ->(kõik ülejäänud asjad. võivad ära langeda)
tegemisega. Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. Igal seltsinglasel on õigus ja kohustus osaleda seltsingu juhtimises. 1.8 Teenuste osutamise leping Antud osas võlaseaduslepingust käsitletakse järgnevaid lepinguid: käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakkettreisileping, hoiuleping ja komisjonileping. Lisaks sellele on ka peatükk maksekäsundi ja arveldamise kohta. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. 7 Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või
Procurator - esindaja Actus – isiku õigusi tekitav tegevus Contrarius actus - iga õigusakti võib tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb Mancipatio – tõeline pidulik võõrandamise tehing Nexum – eriline laenutehing, formaalne tehing Stipulatio – suuline lubadus täita teatav kohustus Stipulatio poenae - leppetrahv Vadimonium /praedis datio/ - käendus Mutuum - muutlaen Fenus - laenud Commodatum - pruuklaen Depositum – hoiuleping Pignus - pant Emptio-venditio – ostu-müügi leping Venditor - müüja Emptor - ostja Merx – teatav asi Pretium – hind, väärtus Arrha (arra) - käsiraha Locatio-conductio - kasutusleping Locatio-conductio rei – asja üür, rent Locatio-conductio operarum - tööleping Locatio-conductio operis – tööettevõtte-leping Mandatum - käsundusleping Honorarium – tasu kohustuste täitmise eest ja kulutuste tasumine
Elektroonika ja muude kodumasinate puhul seerianumbrite märkimine arestimisakti. Kui kohtutäitur ei jäta arestitud asja võlgniku valdusse ega võta seda oma hoiule, võib asja anda hoiule kolmandale isikule. Hoidja määratakse sissenõudja ja võlgniku kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja vara hoidja suhtes kokkuleppele ei jõua, määrab vara hoidja kohtutäitur. Hoiule antakse asi arestimisakti alusel. Hoidja ja sissenõudja vahel tekib hoiuleping. Hoidjal on õigus saada tasu ja asja hoidmiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Need arvatakse täitekulude hulka. Vara hoiuleandjaks loetakse sissenõudja. Kui hoidja asja ei tagasta, saab omanik pöörduda hagiga kohtusse asja väljanõudmiseks, nõue hoidja vastu. Vara hindamine Arestimisel on kohtutäituril kohustus vara hinnata. - Asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti.
.................................................................17 b. Reisijaveoleping.................................................................................................................17 2.7.10. Ekspedeerimisleping..................................................................................................18 2.7.11. Pakettreisileping.........................................................................................................18 2.7.12. Hoiuleping.................................................................................................................18 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................20 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................................21 lisad...............................................................................................................
16. Frantsiisilepingu mõiste ja sisu Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. 17. TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD Käsundusleping Komisjonileping Tervishoiuteenuse osutamise leping Töövõtuleping Pakettreisileping Hoiuleping Kaubaveoleping 18. Käsunduslepingu mõiste Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundusleping on üks olulisemaid teenuse osutamise lepinguid. Teenuse osutamise lepingud võib jagada kaheks olenevalt sellest, kas teenuse osutaja on kohustatud saavutama kokkulepitud tulemuse või üksnes
Protsentidega laen oli- fenus.leping. IV saj keelati protsentide võtmine. Erikokkulepped protsendile- usurae- kohta. Protsendimäär esialgu 12% a. 2. Pruuklaen-commodatum. Üks isik annab teisele mingi asendamatu asja ajutiseks kasutamiseks kohustusega tagasi anda sama asi.Laenuobjekt laenusaaja osaks ei lähe. Seda rakendatakse igapäevases elus vastastikuse abistamise eesmärgil . Enne tähtaega asja taagsi ei anta! 3. Hoiuleping-depositum.Leping, mille alusel hoiule võtja kohustub hoijule andjale viimase nõudel tagasi anda hoiule antud vallasasja.Selle lepinguga võetakse võõrad asjad ajutiselt hoiule. Asja houle võtja tarvitada ei tohi. Kolm hoiulepingu eriliiki: Depositum miserabile-kuimingi õnnetuse , hädaohu puhul antakse mingi asi hoiule. Vastutab hoiulevõtja. Kui tagasi ei anna kahekordse väärtusega.
frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud:Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud:Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping Toetamislepingud:Elurendis, ülalpidamisleping Väärtpaberid:Veksel, tšekk Kompromisslepingud Seltsingulepingud:Vaikiva seltsingu leping 9. Lepingueelsed läbirääkimised (1) Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed.
2) Dotis dictio – kaasavara lubamine 3) Operarum promissio – töö lubamine Literaalsed lepingud: Expensilatio – sissekanne majaraamatus. Kirjalikkus lepingu olemus, mitte ainult tõendamisväärtusega. Võrreldav tänapäevase veksliga Reaalsed lepingud: Mutuum – muutlaen (muu asi teises vääringus) Commodatum – pruuklaen (laenamine sõprade vahel, ei olnud tasuline) Depositum – hoiuleping (isik võttis tasuta teise isiku asja hoiule, vastutas juhul kui hooletusest või tahtlikult asja hävitas) Pignus – pant (pandileping) (üleantud pandi puhul) Fiducia – pant (asi läks võlausaldaja omandisse) Konsensuaalsed lepingud: Emptio-venditio – ost-müük Locatio-conductio – kasutusleping Locatio-conductio rei – asja üür või rent Locatio-conductio operis – töövõtt
laenu- ja krediidileping 3) kindlustusleping- kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus 4) toetamislepingud- elurendis, ülalpidamisleping 5)kompromissileping 6)seltsinguleping 7) teenuste osutamise leping- käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervisehoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveo-reisijaveo), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping 89. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Tööleping sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse
2. Fideiussio - käendus 3. Dotis dictio - kaasavara lubamine 4. Operarum promissio - töö lubamine Literaalsed lepingud - mitte kirjalikud Expensilatio - sissekanne majaraamatus. Kirjalikkus lepingu olemus, mitte ainult tõendamisväärtusega. Võrreldav tänapäevase veksliga. Reaalsed lepingu - sõlmiti asjade üleandmisega. Suuline kokkulepe, aga mitte literaalne 1. Mutuum - muutlaen 2. COmmodatum - pruuklaen 3. Depositium - hoiuleping 4. Pignus - pant (pandileping) 5. Fiducia - pant (asi läks võlausaldaja omandisse) Konsensuaalsed lepingud - nende puhul üksmeele teel piisab sellest, kui pooled on kokku leppinud ükskõik mis vormis. Kokkulepe pooltes, hinnas ja esemes. Kõige tavalisem ostu-müügileping 1. Emptio-venditio - ost-müük 2. Locatio-conductio - kasutuslepingud 3. Mandatum - käsundusleping 4. Societas - seltsing Gaiuse Institutsioonid - 160 pKr Nimeta lepingud 1
Komisjonär on kohustatud enda peale võetud ülesande täitma komitandile kõige kasulikematel tingimustel. Kui tehing teostatakse kasulikumalt kui komitandi poolt ette nähtud, läheb kogu kasu komitandile, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Pärast ülesande täitmist on komisjonäril õigus saada komitandilt tasu. Komisjonitasu määratakse poolte kokkuleppel, kui seadus ei ütle teisiti. Komisjonilepingu tingimusi võidakse enne lepingu täitmist muuta. Hoiuleping ehk hoid Hoiulepingu järgi kohustub üks pool (hoidja) hoidma temale teise poole poolt üle antud vara ja tagastama selle tervena. Hoiuleping loetakse sõlmituks alates vara hoiulevõtu hetkest. Kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti, on hoiuleping tasuta. Hoiuleping, kui vara maksumus on üle 10 krooni, peab olema sõlmitud kirjalikult, välja arvatud
kokku panema asju või oma oskusi ühise, seadusega lubatud, kõigile kasuliku sihi saavutamiseks. 44.Reaalsed lepingud Reaalsed on lepingud, mille kehtivuseks on vajalik asja (res) üleandmine ühelt isikult teisele. Muutlaen selle lepingu alusel antakse asendatav asi teisele omandiks, kohustusega sama palju ja samas väärtuses tagasi anda. Pruuklaen Vastandina muutlaenule annab siin üks isik teisele isikule mingi asendamatu asja ajutiseks kasutamiseks. Hoiuleping-selle alusel hoiule võtja kohustus hoiule andjale viimase nõudel tagasi andma hoiule antud vallasasja. Fiducia oli vanimaks pandi vormiks. Pignus-on leping, mille alusel kreeditor kohustub deebitorile tagasi andma asja, mille ta oli saanud oma nõudmise kindlustamiseks 45.Literaalsed ja verbaalsed lepingud Literaalsed on lepingud mille kehtivuseks on vajalik kirjaliku dokumendi olemasolu. Verbaalsed on lepingud mille kehtivuseks on vajalik teatud sõnade lausumine.
Reaalsed lepingud: o Muutlaen- leping, mille alusel antakse asendatav asi teisele isikule omandiks, kohustusega sama palju ja samas väärtuses tagasi anda. Sõlmimine vormivaba, protsendiga või protsendita. o Pruuklaen- üks isik annab teisele mingi asendamatu asja ajutiseks kasutamiseks kohustusega tagasi anda sama asi. Ei lähe omandiks, võib ettenähtud otstarbeks kasutada. o Hoiuleping- hoiule võtja kohustub hoiule andjale viimase nõudel tagasi andma hoiule antud vallasasja. Ajutiseks hoiule, asja tarvitada ei tohi. On tasuta. o Fiducia- vanim pandi vorm. Võlgnik andis võla kindlustamiseks oma asja kreeditorile omandiks, kohustusega see asi võla tasumisel võlgnikule tagasi anda. o Pignus- kreeditor kohustub deebitorile tagasi andma asja, mille ta on saanud oma nõude kindlustamiseks
a muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. 3) Lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti. Nimetage teenuste osutamise lepinguid. Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveoleping, reisijaveoleping), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping. Mis on kindlustusleping, kindlustusrisk, kindlustusjuhtum, kindlustussumma, soodustatud isik? Kindlustusleping Leping, millega üks isik (kindlustusandja) kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed
anti, v.a muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. 3) Lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti. Nimetage teenuste osutamise lepinguid. Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveoleping, reisijaveoleping), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping. Mis on kindlustusleping, kindlustusrisk, kindlustusjuhtum, kindlustussumma, soodustatud isik? Kindlustusleping – Leping, millega üks isik (kindlustusandja) kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed
Komisjonileping Maksekäsund ja arveldused Agendileping Tervishoiuteenuse osutamise leping Veoleping Ekspedeerimisleping Pakettreisileping Hoiuleping Laoleping Toetamislepingud Elurendiseleping Ülalpidamisleping Kompromissileping (sh kohtulik kompromiss) Seltsinguleping Seltsinguleping Väärtpaberid Veksel Tsekk
- Laenuleping ja krediidileping Kindlustusleping Kompromissileping Toetamisleping - Elurendis - Ülalpidamisleping Seltsinguleping Teenuse osutamise leping - Käsundusleping - Töövõtuleping - Maaklerileping - Agendileping - Komisjonileping - Maksekäsund - Arveldusleping - Tervishoiuteenuse osutamise leping - Veoleping - Ekspedeerimisleping - Pakettreisileping - Hoiuleping 1. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja kohustub aga maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Tööleping sõlmitakse kirjalikult kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale
Maksekäsund ja arveldused– платёжное поручение и расчёты Tervishoiuteenuse osutamise leping– договор об оказании медицинских услуг Veoleping– договор о перевозке Ekspedeerimisleping– договор транспортной экспедиции Pakettreisileping– договор о путешествии Hoiuleping– договор хранения Väärtpaberid– ценные бумаги Veksel– вексель Tšekk– чек kahekülgne leping - двусторонний договор vastastikune ~ взаимный ühekülgne ~ односторонний kahepoolne ~ двусторонний mitmepoolne ~ многосторонний tasuline ~ платный tasuta ~ бесплатный, безвозмездный tähtajaline ~ срочный
Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping Toetamislepingud Elurendis, ülalpidamisleping Väärtpaberid Veksel, tšekk Kompromisslepingud Seltsingulepingud Vaikiva seltsingu leping Võlakohustuse tekkimise alused Võlakohustus võib tekkida: lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muudest seadusest tulenevatest alustest. II LEPINGU SÕLMIMINE Eelleping
ravikindlustus 4. toetamislepingud - elurendis, ülalpidamisleping 5. kompromissileping 6. seltsinguleping 7. teenuste osutamise leping - käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervisehoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveo-reisijaveo), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping 89. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töölepingu põhitunnused on: see on kahepoolne kokkulepe; töötaja kohustub tegema kokkulepitud tööd;
tegemisega Teenuste osutamise lepingud – sisuks on suhte ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis on teise subjekti jaoks hüve Käsundusleping Töövõtuleping Maaklerileoing Agendileping Komisjonileping Maksekäsund Arveldusleping Tervishoiuteenuse osutamise leping Veoleping Ekspedeerimisleping Pakettreisileping Hoiuleping Võlasuhte lepingutes võivad esineda – tüüptingimused (lepinguga koos väljatöötatud/ ühepoolselt paika pandud tingimused). Neid ei räägita eraldi läbi, nende üle meie vaielda ei saa, kui me neid ei aktsepteeri, järelikult ei aktsepteeri me ka lepingut. Tüüptingimused ei tohi olla koostatud tarbija kahjuks (nt Europark). Tüüptingimused on teenuse osutamise/pakkumise lepingus. Nt kui tahan
õigussuteid, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepingu eesmärgi järgi võib võlaõiguslikuid lepinguid liigitada: Võõrandamisleping – müügileping, kinkeleping Kasutusleping – üürileping, rendileping, liisingleping Teenuse osutamise leping – töövõtuleping, käsundusleping, veoleping, hoiuleping Lepinguliste võlasuhte liik määratakse põhikohustuste järgi, kõrvalkohustused teenivad põhikohustuse ettevalmistamise, läbiviimise ja tagamise eesmärki ning laiendavad põhikohustusi. Lepingu põhi- või kõrvalkohustuste kõrval võib pool omandada ka kaitsekohustusi, mille sisuks on teise poole või kolmandate isikute õiguste ja huvide kaitse. 5) Asjaõiguse olemus ja põhimõtted.
maavalitsused, 4. Õiguskntsler, 8. Riigikantselei. 20.Teenuste osutamislepingud. Käsundus- ja töövõtulepingu erinevused. Sellesse lepingute gruppi kuuluvad leppingud, mille eesmärgiks üldistatult on mingi teenuse osutamine teisele isikule. Üksikuteks lepinguliikideks on siin käsund, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, tööleping, arveldusleping, raviteenuse osutamise leping, töövõtuleping, veoleping, hoiuleping,jne. Erinevus seisneb selles, et kas lepinguga on kohustus saavutada teatud tulemus või on kohustus lihtsalt teatud töö tegemiseks või teenuse osutamiseks.Töö tegemisele suunatud- käsundusleping. Töövõtuleping- kohustub 1 isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või muu teenuse osutamisega saavutama muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tulemusele suunatud leping KÄSUNDUSLEPING..
sundleping -veoleping ---kaubaveoleping- vedaja kohustub saaja ees vedama vallasjasja sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule. veotasu ---reisijaveoleping- vedaja kohustub reisijaid vedama sithkohta koos pagasiga või ilma, veotasu -ekspedeerimisleping- ekspedeerija kohustub korraldama veose teise isiku arvel, satja aga peaks maksma tasu -pakettreisileping- reisikorraldaja kohustub reisijatele osutama pakketreisi, tasu -hoiuleping- hoidja kohustub hoiuleandja poole temale üle antud vallasjasja hoidma ja selle lõppemisel selle tagastama. TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel. Eraõiguse eriharu. Turvaline paindlikkuse põhimõte- töösuhete regulatsiooni alusel on osapooltel võimalik kujundada töösuhe, mis võtaks arvesse parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajadusi ja huve.
(veos) sihtkohta ning andma selle ule kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Ekspedeerimislepinguga kohustub uks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Hoiulepinguga kohustub uks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale uleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Laoleping on hoiuleping, millega hoidja oma majandus- või kutsetegevuses kohustub vallasasja hoidmisel selle ladustama ja säilitama, hoiuleandja aga kohustub maksma selle eest tasu. 60. Mis on lepinguvälised võlasuhted, milliseid neist seadus reguleerib ja mis on nende sisuks? Nagu eespool oleme käsitlenud, võivad võlasuhted lisaks lepingule tekkida ka uhepoolsetest tehingutest (tasu avalik lubamine ja konkurss) ning seaduse alusel (asja ettenäitamine, käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine ning kahju
jõupingutusi lg 2 mõttes. Täitmist ja nõuetekohasust kontrollitakse, küsides kas tegu on nõuetekohase täimisega. Käsunduslepingu sätted on maaklerilepingu sätete jaoks peamised. Lisaks spetsiifilistele sätetele § 658, kohaldatakse maaklerilepingutele § 619 jj norme. Lisaks agendileping, komisjonileping, tervishoiuteenuse leping, ekspedeerimisleping. Töövõtulepingu alla kuulub makseteenuse leping, veoleping, pakettreisileping, hoiuleping. Eristamine: Mis on lepingu objektiks: o Asja valmistamise või muutmisega seotud tööd teostatakse reeglina TVL-u alusel. o Kas teenusel on selgel mõõdetav lõpptulemus, kui mitte on üldjuhul tegu KL-ga. Kas teenusega silmaspeetud tulemuse saavutamine sõltub peaasjalikult teenuse osutaja püüdlustest või tema jaoks välistest asjaoludest, mida ta ei saa mõjutada, eelkõige teise
kahju) o üldine vastutuskindlustus o ametikindlustus · isikukindlustus (nt ravi-, elu-, õnnetusjuhtumi-, pensionikindlustus) 36 Teenuse osutamise lepingu eesmärgiks teisele isikule teenuse osutamine tasu eest. Teenuse osutamise lepingud: · käsundusleping · töövõtuleping · maaklerileping · agendileping · komisjonileping · tervishoiuteenuse osutamise leping · veoleping · hoiuleping 6.6 ASJAÕIGUS Õiguse objektid ehk esemed võivad olla asjad, õigused ja muud hüved, mis saavad kellelegi kuuluda ja mida saab üle anda. Seega ei saa objektide hulka kuuluda isikud ja nähtused, mis ei kuulu ühelegi isikule (nt vaba õhk). Asjad ehk kehalised esemed on nende välise kuju kaudu ruumiliselt piiritletavad. Asjade suhtes õiguste tekkimist, käivet ja kaitset reguleerib asjaõigus.
kahju) o üldine vastutuskindlustus o ametikindlustus · isikukindlustus (nt ravi-, elu-, õnnetusjuhtumi-, pensionikindlustus) Teenuse osutamise lepingu eesmärgiks teisele isikule teenuse osutamine tasu eest. Teenuse osutamise lepingud: · käsundusleping · töövõtuleping · maaklerileping · agendileping · komisjonileping · tervishoiuteenuse osutamise leping · veoleping · hoiuleping 6.6 ASJAÕIGUS Õiguse objektid ehk esemed võivad olla asjad, õigused ja muud hüved, mis saavad kellelegi kuuluda ja mida saab üle anda. Seega ei saa objektide hulka kuuluda isikud ja nähtused, mis ei kuulu ühelegi isikule (nt vaba õhk). Asjad ehk kehalised esemed on nende välise kuju kaudu ruumiliselt piiritletavad. Asjade suhtes õiguste tekkimist, käivet ja kaitset reguleerib asjaõigus. ASI KINNISASI
reisija kasutusse. Pagasiks loetakse asju, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. Ekspedeerimislepingu kohaselt kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Hoiuleping uga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Hoidjal on õigus saad ahoiutasu, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud. Oma majandustegevuses peab teiste isikute majutamisega tegelev isik (majutusettevõtte pidaja) hüvitama külastajale majandusettevõtte ruumidesse toodud asjade kaotsimineku või hävimisega tekkinud kahju, aga
(ÕÕ 181) 12 lepingut: · Käsundusleping · Töövõtuleping 18 · Maaklerileping · Agendileping · Komisjonileping · Maksekäsund · Arveldusleping · Tervishoiuteenuse osutamise leping · Veoleping · Ekspedeerimisleping · Pakettreisileping · Hoiuleping (ÕÕ 181) 161. Mis on litsentsileping? · VÕS § 368. Litsentsilepingu mõiste Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). (www.riigiteataja.ee VÕS) 162. Mis on frantsiisileping? · VÕS § 375. Frantsiisilepingu mõiste
koos pagasiga või ilma, teine pool aga maksma tasu. 46 10) Ekspedeerimisleping. Ekspedeerija kohustub korraldama veose vedamise saatja arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. 11) Pakettreisileping. Reisikorraldaja kohustub teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule pakettreisi, teine pool aga maksma tasu. 12) Hoiuleping. Hoidja kohustub hoidma hoiuleandja poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Väärtpaberid 6.õppenädal Tööõiguse mõiste ja allikad Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel. Tööõigus on eraõiguse eriharu. Allikad: 1) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid 2) Euroopa sotsiaalharta
Protsentidega laen oli- fenus.leping. IV saj keelati protsentide võtmine. Erikokkulepped protsendile- usurae- kohta. Protsendimäär esialgu 12% a. 2. Pruuklaen-commodatum. Üks isik annab teisele mingi asendamatu asja ajutiseks kasutamiseks kohustusega tagasi anda sama asi.Laenuobjekt laenusaaja osaks ei lähe. Seda rakendatakse igapäevases elus vastastikuse abistamise eesmärgil . Enne tähtaega asja taagsi ei anta! 3. Hoiuleping-depositum.Leping, mille alusel hoiule võtja kohustub hoijule andjale viimase nõudel tagasi anda hoiule antud vallasasja.Selle lepinguga võetakse võõrad asjad ajutiselt hoiule. Asja houle võtja tarvitada ei tohi. Kolm hoiulepingu eriliiki: Depositum miserabile-kuimingi õnnetuse , hädaohu puhul antakse mingi asi hoiule. Vastutab hoiulevõtja. Kui tagasi ei anna kahekordse väärtusega.
3) Lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti 218. Nimetage teenuste osutamise lepinguid. Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveoleping, reisijaveoleping), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping 219. Mis on litsentsileping? litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse 78 teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksama selle eest tasu (litsentsitasu). 220. Mis on frantsiisileping?
subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis on teise suhte subjekti jaoks hüve. Sellise lepingu alusel tekkiva suhte objektiks on osutav teenus, mitte aga asi või õigus. Neid lepinguid nim teenuse osutamise lepinguteks. Nende hulka kuuluvad käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervishoiu teenuste osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping ja hoiuleping. 1. Käsundusleping. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsuandja) teenuseid (täitma käsundi), käsuandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. See on üks olulisemaid teenuste osutamise lepinguid. Käsunduslepingud on audiitorite, advokaatidega, äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmetega sõlmitavad lepingud, panga ja kliendi vahelised lepingud. Käsundilepingu sätteid
(3) Pakettreisiks on ka reisiteenuste kogum, mida osutatakse vähem kui 24 tunni jooksul, kuid mis sisaldab majutust. (4) Reisikorraldaja poolt koostatud pakettreisi vahendav isik (vahendaja) vastutab reisijale ettenähtud teabe andmise ja reisilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt reisikorraldajaga. (5) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sama pakettreisi raames tasutakse üksikute reisiteenuste eest eraldi. 182. Hoiuleping - Hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Hoiutasu (1) Hoidjal on õigus saada tasu (hoiutasu) üksnes juhul, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist. (2) Hoiutasu loetakse vaikimisi kokkulepituks, kui asjaolude kohaselt saab eeldada hoidmist üksnes tasu
Seega laenulepingu lõppemisel ei saa tagastamata laenult nõuda intressi maksmist vaid kõne alla tulen ennekõike viivise ja kahju hüvitamise nõuded. LEPINGUD TEENUSE OSUTAMISEKS 11 Riigikohtu 29.01.2007.a otsus nr 3-2-1-137-06 4 Teenuste osutamise lepinguid on sisu poolest väga mitmesuguseid. Põhitüüpidena on välja töötatud töövõtuleping, käsund, maaklerileping, komisjonileping ja hoiuleping. Teenuse osutamise lepingud võib jagada kaheks olenevalt sellest, kas teenuse osutaja on kohustatud saavutama kokkulepitud tulemuse või üksnes tegutsema teatud eesmärgi saavutamise nimel, võlgnemata seejuures tulemuse saavutamist. Käsundusleping kuulub viimaste hulka. Käsunduslepingule iseloomulik sooritus on iseseisev tegutsemine kellegi teise huvides. Seevastu töövõtuleping aga on leping, mis on suunatud kokkulepitud tulemuse
Pakettreis on reisikorraldaja poolt terviksummana väljendatud reisitasu eest pakutud, eelnevalt kindlaks määratud ja vähemalt 24 tunni kestel osutatav vähemalt kahe järgneva reisiteenuse kogum: veoteenus; majutusteenus; muu teenus, mis ei ole veo- või majutusteenuse kõrvalteenus ja mis moodustab reisiteenuste kogumist olulise osa. Pakettreisiks on ka reisiteenuste kogum, mida osutatakse vähem kui 24 tunni jooksul, kuid mis sisaldab majutust. 235. Mis on hoiuleping? Mis on hoiutasu? Milles seisneb hoidja vastutus? Hoidja kohustub hoidma hoiuleandja poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Hoidjal on õigus saada tasu (hoiutasu) üksnes juhul, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist. Hoiutasu loetakse vaikimisi kokkulepituks, kui asjaolude kohaselt saab eeldada hoidmist üksnes tasu eest, eelkõige siis, kui
annaabi.ee 
