õigusnormistik; nt Eesti Vabariigi õigus, Briti Common Law, rahvusvaheline kaubandusõigus; samuti üldine õigusallikate jaotus, nt seadusõigus, pretsedendiõigus, ius respondendi jne. Kolmandaks, õigus kui üksik instituut ehk teatud juriidilise keskmõiste ümber koonduv normistik (nt autoriõigus). Neljandaks nn subjektiivne õigus, mida eriti interdistsiplinaarses kontekstis oleks mõistlik ja põhjendatud nimetada subjekti õiguseks. (Mario Rosentau 2004. aastal kaitstud väitekiri “Õiguse olemus: sotsiaalse käitumise funktsionaalne programm”. Rosentau 2004, lk 18-19). Tõdetakse, et õiguses ei ole võimalik rangelt aksiomaatiline süsteem. Aksiomaatilis- deduktiivse meetodi ideaali ei õnnestu õigusteaduses realiseerida. Õigust ei ole võimalik taandada mingitele vähestele põhimõistetele, mis toimiksid aksioomidena. See ei võimaldaks piisavat teavet õigusnormi kohta ega empiirikat. Positiivse õiguskorra
Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad Õiguse vormide jagamisel kirjutamata ja kirjutatud õiguseks, saab öelda, et ius scriptum on õiguse üldine ja moodne vorm. Sellega seoses tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, mida märgib ära Mario Rosentau. Õigusallikate liigituses kirjutamata ja kirjutatud õiguseks esineb üks oluline peen semantiline nihe. Nimelt ei moodusta ius non scriptum ja ius scriptum samaväärset (binaarset) mõistete paari. Kirjutamata õigus on kirjutatud õiguse täiendmõiste, sest kirjutamata õigus võib põhimõtteliselt esineda mistahes vormides, samas kui kirjutatud õigusel on ainult üks kuju – kirjalik tekst. Seejuures ei seisne probleem mitte ainult
isegi mitte võimatu takistada. Oluliseks muutub võimalike levitajate ja ausate internetikasutajate koostöö. Populaarne meelelahutusportaal YouTube.com YouTube on maailma üks populaarseim veebiportaal, kuhu kasutajad saavad videoid üles laadida, jagada ja vaadata. YouTube'is on võimalik leida laias valikus videosisu, sealhulgas filmilõigud, erinevate telesaadete katked, muusikavideod, amatööride videoblogid jms. 7 Rosentau, M. (2007) Intelllektuaalse omandi õigused infotehnoloogias, Autori isiklikud õigused, Juridica, VII Enamiku YouTube'i sisust on üles laadinud eraisikud, ehkki YouTube'i partnerluse kaudu pakuvad oma materjale ka suured meediakorporatsioonid. Registreerimata kasutajad saavad üksnes videoid vaadata, registreeritud kasutajad võivad ka piiramatus koguses videoid üles laadida. Ohtliku sisuga videod on kättesaadavad üksnes vähemalt 18 aasta vanustele registreeritud kasutajatele.
õigusnormistik; nt Eesti Vabariigi õigus, Briti Common Law, rahvusvaheline kaubandusõigus; samuti üldine õigusallikate jaotus, nt seadusõigus, pretsedendiõigus, ius respondendi jne. Kolmandaks, õigus kui üksik instituut ehk teatud juriidilise keskmõiste ümber koonduv normistik (nt autoriõigus). Neljandaks nn subjektiivne õigus, mida eriti interdistsiplinaarses kontekstis oleks mõistlik ja põhjendatud nimetada subjekti õiguseks. (Mario Rosentau 2004. aastal kaitstud väitekiri "Õiguse olemus: sotsiaalse käitumise funktsionaalne programm". Rosentau 2004, lk 18-19). Tõdetakse, et õiguses ei ole võimalik rangelt aksiomaatiline süsteem. Aksiomaatilis- deduktiivse meetodi ideaali ei õnnestu õigusteaduses realiseerida. Õigust ei ole võimalik taandada mingitele vähestele põhimõistetele, mis toimiksid aksioomidena. See ei võimaldaks piisavat teavet õigusnormi kohta ega empiirikat. Positiivse õiguskorra
Eesti Kriminaalkoodeks, alates 21.01.1999a. kehtinud redaktsioon. 10 H. Pisuke, Eesti autoriõiguse kujunemine ja areng aastani 2002, Juridica 10/2002, lk. 647. 11 EV Põhiseadus, arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12846827 12 H. Pisuke, Eesti autoriõiguse kujunemine ja areng aastani 2002, Juridica 10/2002, lk. 653. 13 Samas, lk. 652. 14 Autoriõiguse seadus, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=810714 15 Rosentau, M., Intelllektuaalse omandi õigused infotehnoloogias, Autori isiklikud õigused, Juridica, 8/2007, lk. 651. 7 Isiklikud õigused kaitsevad autori vaimset, hingelist ja moraalset suhet tema loomingu tulemuse teosega. Samas kaitsevad isiklikud õigused ka teost, selle isikuga seotud külge: teose autorsust ja puutumatust. Isiklike õiguste kehtestamise aluseks on asjaolu, et autor panustab ja väljendab
Tuntuim vajaduste käsitlus on A. Maslowi motivatsiooniteooria. Mõnede arvates Maslow siiski vaid nimetab vajadusi, tegelikult rääkides inimtegevuse ajenditest (impulssidest). Motivatsiooniteooria osutab vajadustele üksnes siis, kui impulsi tekitaja ja vajaduse objekt kokku langevad.Paraku on lihtne näidata, et paljudel juhtudel ei ole ajend ja vajadus samased. Lisaks sellele ei rajane Maslowi "vajaduste Mario Rosentau 95 hierarhia" vajaduse teoreetiliselemõistele, pigem on tegemist üldistatud empiirilise loendiga. See ei esita vajaduste selget tüpoloogiat.Õ Neil kaalutlusil jätame Maslowi käsitluse siin tähelepanuta. Garrett omsoni Vajadused ning Len Doyal'i ja Ian Gough'i Inimvajaduse teooria (Doyal ja Gough ÕÉÉÕ) on vajaduste uuematest käsitlustest ühed põhjalikumad. Esimene teos järgib analüütilise filosoofia tavasid ja rakendab selle meetodeid, empiiriasse eriti süüvimata. Teine teos
Kui propositsioon on tegelikult väär, aga me usume seda, siis tegemist eksimusega. S oletab, et mitte-p (nt et kuu ei ole juustust), siis eksimus võib ka olla eituses. Teadmatus pole teadmise vastand – teadmise vastand on eksimus. 38. Mida tähendab eraõiguse seadustes väljend teadis või pidi teadma? 39. Mis on intuitsioon, selle allikad ja kuidas kasutada seda argumenteerimises? Mis ei ole teadmiste allikaks? Intuitsioon – kas õigustab teadmist? Rosentau on seisukohal, et ta ei õigusta teadmist, aga hüpoteesi kui teadmisseisundit iseloomustab. Intuitsioon: kogemusel põhinev vaistlik asjade, sündmuste, inimeste, tegude, samuti loomingu tulemuste ettenägev või ennetav aimdus, mis ennetab loogilist arutlust või empiirilist uurimist. Intuitsiooni allikad: - meeleline ja mõistelis-refleksiivne “maailmakogemus”; - tegutsemise ja tegemise (loomise) kogemus; - keelelise ja esemelise suhtlemise kogemus;
inimgrupp on olemuselt teadmispõhine ning tarvilikke teadmisi grupis tekitab ning levitab ja jagab kommunikatsioon; 2) grupi subjektsus on varieeruv: grupi liige võib toimida enda, teiste liikmete või kogu grupi eest, samuti võib grupp toimida enda või liikmete eest; 3) grupis esineb mitme subjekti suhe (relatsioon) samasse ühises jaos olevasse objekti: üks uskumus mitu uskujat, üks kohustus mitu vastutajat, üks tegu mitu tegijat jne. (Rosentau 2003 & 2005) ] 2)Kehtivuse idee positivistlikes mudelites on samuti eetikaneutraalne, samas kui mitmed teised õpetused osutavad, et õiguse kehtivuse alused (välimised või sisemised) on seotud väärtuste või väärtushinnangutega (nt õigusrealistid) (intuitiivselt: õiguskuulekus kui voorus). [51] 3)Õiguse vormid ei seleta sisulisi lahendusi. Käsk, norm või reegel on ehk küllaldased
Tõeliste õigluse kriteeriumite hulka kuuluvad I. Tammelo arvates järgmised põhimõtted. 1. Igaühele peab andma kasutamiseks niipalju vahendeid, kuipalju ta teenib. 2. Igale teenele peab vastama vastuteene, mis on kohane vastavale suhtlemisevajadusele. 3. Kahjude korral peab olema tagatud nende heastamine, mis on kohane vastavale suhtlemisevajadusele. 2. Juriidilise argumentatsiooni teooria NB! Seda katab Mario Rosentau aine „Õiguslik analüüs ja argumentatsioon“. §-i ülesleidmine on alles algus. Argumentatsiooni on vaja sealt edasi lahenduse leidmiseks. Argumentatsioonist sõltub juristi kvaliteet. Tuleb minna grammatilistest argumentidest edasi. JAT on juba aastakümneid olnud õigusteoreetiliste ja õigusfilosoofiliste diskussioonide üheks keskseks teemaks (nt 1971 Brüsselis ülemaailmne kongress, 1978 Saksamaal konverents, 1979 Šveitsis ja Soomes jne)
õiguse entiteete iseloomustavate üksikute oluliste tunnuste (atribuutide) kirjeldustes ja definitsioonides, avastatud oluliste seaduspärasuste formuleeringutes, mis käsitlevad õiguse entiteetide teket, muutumist ja toimimist, üldistes hüpoteesides ja teooriates õiguse entiteetide kui sotsiaalsete nähtuste klassi tekkimisest, juristide ja õigusteadlaste analüüsides, süstematiseeringutes ja seletustes oma teadmiste allikate kohta. (Rosentau 2004, lk 27). Tänapäevane arusaam õigusest tähendab eelkõige õiguse käsitlemist normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. (Anepaio jt. , 2005, lk 19.)
annaabi.ee 
