Kokku käibevara 716 Põhivara Maa Hooned, rajatised 2000 Seadmed Kokku PV 2000 Varad kokku 2,716 PASSIV Kreeditorid 183 Krediidid 0 Võlakohustused (dividendid) 60 Põhikapital 1800 Säilitatud kasum 673 Puhaskasum Omakapital 2473
kohustisi. Oluline oli, et kaupmehed loendaksid oma vara (algul väärtuslikum ehk liikuvam osa varast ning hiljem liikumatu osa) üle teatud kindlaks ajaks. See viis võimaldas kaupmeestel saada pidevat kasumit enda ning oma pere ülalpidamiseks. Tähtis oli ka kirja panna kaupade eest tasumise viis. Luca Pacioli on raamatus üles märkinud 9 makseviisi, mida kasutatakse ka tänapäeval. Mulle küll ei meenu, et keegi kaup kauba vastu tehinguid teeks aga sularaha, ülekanded ning krediidid on ja jäävad igaveseks ajaks kasutusse. Tehtud tehingud märgiti esmalt väga täpselt memoriaali, kust seal olev info kirjutas raamatupidaja ümber zurnaali (kaupmehe isiklik arveraamat) ning lõpuks pearaamatusse. Pearaamat meenutab kolmest raamatust kõige enam tänapäeval kasutatavat arveraamatut. See oli zurnaalist poole mahukam, kuna iga tehing kajastati lehe mõlemal pool- deebet ja kreedit pool. Deebetpoolel tuli ära tuua lehekülje number, kus asus kreeditpoole ja vastupidi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool INFOOTSING Ülesanne Õppejõud: Lia Valdek Mõdriku 1. KÜSIMUSED 1. Selgita, milline vahe on otsingul, kui kasutada operaatori AND asemel operaatorit OR? 2. Kas Eestis on viimase 5 aasta jooksul kaitstud magistritöid, mis käsitleksid ärijuhtimise teemasid? Kui on, siis esitleda vähemalt ühe teaviku bibliograafilised andmed. 3. Kust saab laenutada antud teavikut? Campbell, N. A. and Reece, J. B. (2005). Biology (Seventh Edition). Pearson Benjamin Cummings, San Francisco, USA. 4. Sisene saidile http://www.doaj.org/ ja leia üks artikkel, mis oleks seotud sinu erialaga (ärijuhtimise valdkond). Loe läbi artikli kokkuvõte, koosta refereering ja lisa töösse. (tõlkida eesti keelde) 5. Sisenege http://dspace.utlib.ee/dspace/. Leidke V. Veebeli õppevideo Rikkus ja rah...
tüübid, Käive, kasum, rahavood, Omandisuhted, organisatsioon, juhtkond, töötajate arv, Finantsid likviidsus, oma- ja laenukapitali suhe, Laoseis, Hinnapoliitika, müügikanalid, Toodangu suunitlus, maht, kaasaegsus, Tootmisvõimsus, - tehnoloogia ja -protsess Oper. - konkurendi kohta kasutatakse lühiajaliseks tegutsemiseks. Muudatused tooteprogrammis, Võimsuse kasutamine täna, Laoseisud, tarnimisajad käesoleval momendil, Allahindlused, krediidid käesoleval momendil, Tänane kliendiregister, Müügivahendid, töömeetodid, Käimasolevad reklaamikampaaniad, Tähtsamate ametikohtade mehitamine täna. Massikommunikatsioon plussid : ettevõtte ja toodete kuulsaks tegemiseks, teadmiste levitamiseks, suhtumise muutmiseks ja käitumise mõjutamiseks, lõppeva müügitöö ettevalmistamiseks ja kergendamiseks, selleks, et kliendid ise kontakti otsiksid, loob võimaluse suunata sõnumit valitud teabevahendi läbi
Trumpi isiklikku pankroti juhul tema äri elu oleks lõppenud. AlterNet interneti portalis Donald Trumpist oleva artiklist selgub, et 1990. aastal Trumpil oli 5 milliardid võlgu (teiste andmete järgi see number oli isegi 8.8 milliardit dollarit), nendest 1 milliard oli temale isiklikult kuuluv summa. Tema kompanii jäi ellu sest sama aasta augusti kuus ta jõudis kokkuleppele 70ndega pankadega , see aitas maha kanda umber 1 milliard dollarit, ning samuti aitas ta võta krediidid juurde tulevase kasu tagatiseks. Kui see koolektiivne ette vütmine ei leidnud aset, ta muutuks pankrotiks.1 (Miller, Laphan 2012). Selle kokkuleppe tulemuseks kreeditorid said ainult 50% Trumpi peamisest aktiivist Taj Mahal kasiino. Trump suutis oma äri pealvee hoida. Juhatatav pankrot ja ,,ümberkorraldamine" 1991. aasta õppetund näitas Trumpile, et ta saab effektiivselt kasutada pankrotti. Situatsioonides, kus tema äri teatud osa koguneb liiga suured võlgad, Trump kasutab
Majandus Iseseisvuse ajal said eestlased esmakordselt võimaluse otsustada ise oma maa ressursside kasutamise üle. Kiiret lahendamist vajavateks küsimusteks oli endise Vene impeeriumi provintsi majanduselu ümberkorraldamine sõltumatu riigi vajadusi arvestades, uute turgude leidmine ja integratsioon maailmamajandusse. Aastail 19201923 domineeris valitsuse majanduspoliitikas industriaalne orientatsioon, ent suured riiklikud krediidid eksporttööstuse arendamiseks ei õigustanud end, sest Nõukogude turg jäi praktiliselt suletuks. 1923.1924. aasta majanduskriisi järel võttis valitsus suuna põllumajanduse ja siseturgu rahuldava tööstuse toetamisele, Vene keisririigilt päranduseks saadud mittevajalikud suurettevõtted suleti või profileeriti ümber. 1920. aastate teisel poolel arenes tööstus tõusujoones ja saavutas kõrgseisu 19281930. Ülemaailmne
Selleks tuleb välja töötada võlakohustuste arvetus mingite perioodiliste tähtaegade kaupa. Selleks võib kasutada erinevaid firma likviitsust iseloomustavaid suhtarve. Tulemusi peaks võrdlema mingite taustnäitajatega. Lühiajalise krediidi allika valimisel tuleb arvestada 3 põhitegurit. 1) Krediidi reaalhind. 2) Krediidi kättesaadavus vajalikul hulgal ja nõutaval ajal. 3) Konkreetse kreediallika kasutamise mõju teiste allikate hinnale ja kättesaadavusele. Lühiajalised krediidid võib jaotada kahte põhirühma: · kindlustamata - kõik need mille ainsaks tagatiseks on laenu andija usk lenuvõtja makseõvimesse tähtaja saabumisel. Seda liiki kõige levinum krediit on äri- e. kaubatehingud. Sammuti kindlustamata laenud komertspankadelt (arvelduskrediit/laen). Kindlustamata lühiajalised väärtpaberid. · Kindlustatud - laenudeks on need mida tagatakse erinevate vadega. Ettevõtluses on laenu tagatiseks sageli mitmesugused käibevarad.
- regionaalpoliitika ja selle teostamise vahendite väljatöötamine 12) Milliseid vahendeid saab riik kasutada majanduse reguleerimiseks (nt riigieelarve). Riigil on võimalik majanduse reguleerimiseks kasutada järgmisi vahendeid: - Riigieelarve - Riiklikud sihtfondid - Regionaalpoliitika vahendid (regioonide maakasutusplaanid, arenguplaanid, investeeringuplaanid) - Majandusregulatsiooni normatiivid (hinnad ja maksud, kvoodid, krediidid, sotsiaalsed normid ja normatiivid). 13) Ettevõtte jaotus omandivormi järgi (ettevõtete tüübid). Eraettevõtted ühe isiku ettevõte, vastutab oma isikliku varaga. Majandusühingud Ühistud Isikuühingud oluline on konkreetse isiku side ühinguga. Kapitaliühingud kapitaliomaniku isik on anonüümne. - Täisühing on vähemalt 2 omanikku, vastutavad kohustuste eest kogu oma varaga.
krediiditingimustel st. raha liigub pärast tehingu toimumist. Võib ette tulla olukord, kus kasumlikul ettevõttel tekib rahapuudus ning ettevõte ei suuda tähtaegselt oma kohustusi tasuda. Näide: Ettevõte ostab kauba hinnaga 10 ja müüb selle hinnaga 20. Iga kaubaühiku puhul teenib ettevõte kasumit 10: Müügitulu 20 kulud 10 = 10. Ettevõtte tegevus on kasumlik. Kuid ettevõtte maksetingimused on sellised, et kaupa ostes maksab ettevõte kohe, kuid müüb kauba krediidid, raha laekub näiteks 30 päeva pärast. Olles kauba müünud, on ettevõte teeninud kasumit 10, kuid rahavoog on negatiivne summas 10. Kasumi kujunemine Raha liikumine (tekkepõhine arvestus) (kassapõhine arvestus) Müügitulu/Raha laekumine +20 0 (raha laekub 30 päeva
Lee ametiaja lõpus leidis firma ennast suurenevas konkurentsivõimelises keskkonnas suurema seaduses sätestatud survega. Iga olukorda käsitlemine erakorraldusega muutus alusetuks. Isegi tegevuspõhimõtte erandid kuhjusid. Nende otsuste arusaamine jäi kaardistamata, mis jättis noored ametimehed imestama ja muretsema reeglitega ning õiglusega. Sosistav mure soosimisest jooksis läbi koridoride. Organisatsioon tootas kaitsval korraldusel isiklikud krediidid ja deebetid turuga teenete asendumine printsipaalsete otsuste tegemisega. Võitlusvaim ja tootlikus halvenesid, mis ohustab kompanii mainet ning raskendab ligi meelitada parimaid talente. Parast Lee pensionile jaamist kasutas tema järeletulija koheselt suurt plaani, kindlaks määrama mõningaid juhatuse strateegilisi eelistusi. Ta töötas valja selged ametlikud tööpõhimõtted vahetades välja mitteametlikud erandid ning hakkas neid arutama suurtel avalikel juhatuse kohtumistel.
Teenuste hulka kuuluvad: tööstuslik tegevus; kaubanduslik tegevus; käsitöönduslik tegevus; vabakutseline tegevus. Seega, teenus on sooritus, mille eest makstakse tasu ja mida kaupade, kapitali ja isikute vaba liikumise sätted ei puuduta. Kapitali ja maksete vaba liikumine- Keelatakse kõik kapitali liikumise piirangud / maksepiirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Kapitali mõiste investeeringud (kinnisvarasse), finantslaenud, krediidid, tagatised, pandid jne. Makse mõiste vastusooritus kauba või teenuse eest. Erandid- Liikmesriikidel on õigus võtta kõiki meetmeid, et takistada: Siseriiklike õigusnormide rikkumist; Avaliku korra rikkumist; Avaliku julgeoleku rikkumist.
· filiaalidega (kontoritega) ja esindustega pangad · kontsernid (pangaholdingud) emaettevõtja koos tütarettevõtetega 5. suuruse järgi: · suured Eesti pangad bilansimahuga üle 2,5 mld krooni · keskmise suurusega 1-2,5 mld · väikesed alla 1 mld 6. muude tunnuste järgi (reiting, omandivorm) Pangapoliitika alused Panga usaldatavus ja efektiivsus sõltub juhtimise kvaliteedist, mille põhiaspektid on: 1. riskiaktivate juhtimine krediidid, väärtpaberiportfell, bilansivälised riskid; 2. kohustuste juhtimine likviidsus, deposiitide kaasamine, klientide teenindamine, finantseerimine; 3. tootlikkus tehingute efektiivsus, IT, teenistujate tööviljakus, finantstulemused; 4. kontrolli funktsioonid siseaudit, info juhtimise skeem, laenude juhtimine 5. personalijuhtimine personali ettevalmistus, komplekteerimine, kinnipidamine,
Pärast krediidi saamist peab laenusaaja tasuma perioodilisi laenu põhiosa- ja intressimakseid. Erandkorras on võimalik saada maksepuhkust. Maksepuhkus on periood, mille kestel laenuvõtja ei pea tasuma põhisumma tagasimakseid, vaid ainult intressi tagastamata jäägilt. Seda kasutatakse laenusaaja maksevõime ajutise halvenemise korral. 9.3.2. Ettevõtluslaenud Ettevõtluslaenud võib jagada käibekapitali- ja investeerimislaenudeks. Esimesed on lühiajalised ja teised pikaajalised krediidid. Käibekapitalilaen on mõeldud ettevõtte likviidsuse juhtimiseks ühe aasta piires. Selle järele tekib vajadus ettevõtte müügikäibe kasvu ja/või ettevõtte tegevuse tsüklilisuse korral. Selle laenu intressimäär on tavaliselt fikseeritud. Käibekapitali võib finantseerida ka arvelduslaenuga, mille põhimõte sarnaneb eraisiku krediitkaardi krediidilimiidi omaga. See võimaldab minna arvelduskonto seisuga miinusesse teatud limiidi piires ja ajastada rahakäivet
· M 2 ehk laiem rahapakkumine=M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused. · Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni ja mida saab kiiresti konventeerida vahetusvahendiks, kuid mis ise ei ole vahetusvahend. · Rahaasendajad on finantsvada, mis täidavad vahetusvahendi funktsioone, kuid ei ole akumulatsioonivhendiks, näiteks krediitkaardid. Krediit ei ole iseenest aktiva ning seetõttu krediidid ja krediitkaardid ei ole raha. Siiski mõjutavad krediit ja krediitkaardid inimest poolt hoitavat rahahulka Rahanõudlus On niisuguste rahaliste vahendite kogus, mida inimesed soovivad hoida. See sõltub hinnatasemest, raaltulust ja intressimäärast. Samas ei ole majandusteadlaste hulgas ühtset arusaama sellise soese täpse olemuse kohta. Vastavalt kvantitatiivslee rahateooriale võib ringluses oleva raha hulga ja hinnataseme vahelist seost väljendada järgmiselt:
Maksebilansi defitsiit tähendab, et vastav riik sõltub kaubavahetuses teiste riikide krediitidest (piltikult öeldes elab üle oma võimete). Krediitide abil jooksvate tarbimis- ja investeerimisvõimaluste suurendamine tähendab topeltpingutusi tulevikuks: vaja on täiendavaid ressursse nii kõrgendatud tarbimis- ja investeerimistaseme säilitamiseks kui ka võlgade teenindamiseks. Nende allikaks saavad olla krediidid või varasemad efektiivsed investeeringud konkurentsivõimelisse eksporttootmisse.
SISSEJUHATUS POLITOLOOGIASSE Mõiste poliitika pärineb kreeka keelest ja tähendas algselt Kreeka linnriigi, polise avalike asjadega tegelemist. Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat tegevusena, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõrgemaks eesmärgiks peetakse kodanike ja ühiskondlike struktuuride ja institutsioonide soodsaks ning stabiilseks arenguks vajalike tingimuste loomist. Poliitika tuumaks on...
Võetakse nii kodu Garant annab pangale õiguse laenu intr. või muu kui välismaalt. Laenud on: 1)lühiajalised- operatiivsete kohustuse aktseptita korras sissenõudmiseks garandi probleemide lahendamiseks; 2)pikemaajalised- tagada arveldudkontolt. G. on tähtajaline ja see lõppeb pärast laenuressurss laenamiseks. Rahaturulaenu saamise kohustust täitmist. G. on tasuline teenus. võimalused: 1) tagatiseta laenud, krediidid keskpangas Garantiikirjade liigitus:1)makseG (Payment Guaran- asuvate pankade korrespontentkontode (ühe panga tee)- erin. maksete teostam.; 2)Tegevus- e. täitmisG konto teises pangas) ülejääkide arved; 2)Repod (Perfomane G)- mingi tähtajalise tegevuse lõpuleviimi- (Repurchase Agreements)- ehk müügi- tagasiostu seks; 3)kvaliteedi G(Guality G)- ehitusele tehn. liini
1. Ettevaatus motiiv - Pankade üheks põhitegevuseks on laenude väljastamine ning suurenevas konkurentsi keskkonnas tuleb neil üha enam tegutseda selle nimel, et tagada klientidele pidev ja piisav laenuressursi olemasolu. Pangad püüavad tagada klientidele olukorra, kus neil on võimalus kiiresti või koheselt realiseerida oma põhendatud krediidivajaduse. See eeldab, et pankadel peab olema teatud likviidsete varade varu, sest üldjuhul on võimatu ettemäärata, millal krediidid maksimeerivad oma krediidivajaduse (arvelduskrediit) või kasutavad muid jooksvaid laenuinstrumente. Arenenud pangasüsteemides on tavaliseks, et jaepanganduse pakkumiste hulgas on suur osa eraklientide krediidilimiitidele. Samas tuleb arvestada, et normaalses situatsioonis ei kasutata neid limiite kogu aeg maksimaalselt ning tegelik kasutus võib oluliselt alla jääda panga poolt garanteeritud krediidi summast.
II Kaubanduse kiire laienemine. III Kutsehariduse kiire kasv. TÖÖSTUSÜHISKOND Kui tööstuses hõivatud rahvastiku osakaal jõuab juba põllumajadusega võrreldavasse suurusjärku, siis on rahvastik jõudnud tööstus ühiskonda. Tööstus annab sel juhul põhiosa rahvamajanduses toodetud väärtustest. Maailma majandus - riike siduv rahvusvaheline tööjaotuse ja majandus suhete süsteem. Maailma majanduse elemendid on maailma turg, rahvusvahelised arveldused ja krediidid, rahvusvahelised majanduse organisatsioonid ja rahvusvaheline tööjaotus. Maailma turg - maailma majanduses kaupade ja teenuste vahetamise sfäär, mis väljendub nende pekkumises ja nõudmises. Kujunevad maailmaturu hinnad. Majanduskriis - majanduse sisevastuolude erakordne teravnemine, mille tulemusel ilmnevad seisakud, tagasilangus ja laostumis nähtused, kas kogu rahvamajanduses (üldine majandus kriis) või selle mõnes osas (osaline majandus kriis)
meks konföderatsiooniks. Gaidari arutluse järgi sattus uuenduspoliitika ummikusse omaenda sisemiste vastuolude tõttu. “Säilitada impeeriumit jõudu mitte kasutades oli võimatu, püsida võimul impeeriumit mitte koos hoides oli samuti võimatu.”33 Rahvuslikke liikumisi oleks saanud peatada ainult jõu ja repressioonidega, kuid liidulise võimu manööverdamise vabadus oli ette määratud läheneva finants- katastroofiga. Massiliste repressioonide korral oleksid lääne krediidid ära jäänud ja majanduslik kokkuvarisemine vältimatu, mis oleks minema pühkinud ka olemas- oleva võimu. Jõudu küll kasutati (näiteks Thbilisis ja Vilniuses), kuid poliitiline juhtkond polnud valmis selle eest vastutust võtma, kirjutab Gaidar. DISSIDENDI MEELEMUUTUS Väitel, et Nõukogude Liit hävis USA teadliku ja ettekavatsetud tegevuse taga- järjel, on pooldajaid “patriootidest pistrike” hulgas nii Venemaal kui USA-s.34
AUDENTESE ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine ....................................................
Mis on laenuintress? Laenuleping Leping, millega üks isik (laenuandja) kohustub andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohusutb tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Krediidileping Leping, millega üks isik (krediidiandja) kohusutb andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidid tagasi maksma. // Laenuintress Rahasumma, mida makstakse majandus või kutsetegevuses antud laenult. Muu laenulepingu puhul tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Mis on elurendis ja ülalpidamisleping? Elurendis Toetamisleping, millega kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise
Mis on laenuintress? Laenuleping – Leping, millega üks isik (laenuandja) kohustub andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohusutb tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Krediidileping – Leping, millega üks isik (krediidiandja) kohusutb andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidid tagasi maksma. // Laenuintress – Rahasumma, mida makstakse majandus- või kutsetegevuses antud laenult. Muu laenulepingu puhul tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Mis on elurendis ja ülalpidamisleping? Elurendis – Toetamisleping, millega kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid
-keskkonnanõuete täitmise nõudmine; -inimeste kaitse ja turvalisuse sotsiaalsete normide väljatöötamine; -regionaalpoliitika ja selle teostamise vahendite väljatöötamine. Riigil on võimalik majanduse reguleerimiseks kasutada järgmisi vahendeid: riigieelarve, riiklikud sihtfondid, regionaalpoliitika vahendid (regioonide maakasutusplaanid, arenguplaanid, investeeringuplaanid), majandusregulatsiooni normatiivid ( hinnad ja maksud, kvoodid, krediidid, sotsiaalsed normid ja normatiivid). 4.1.Ettvõtted omandivormi järgi (õigusvormid) Tehakse vahet avaliku õiguse ja eraõiguse vahel. Avaliku õiguse poolt reguleeritakse riiklikke ja munitsipaalettevõtteid, asutusi ja fondisid. Eraõiguslikud õigusvormid ( ettevõtte tüübid) Eraettevõtted Majandusühingud Isikuühingud Ühistud Kapitaliühingud
Mis on laenuintress? Laenuleping Leping, millega üks isik (laenuandja) kohustub andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohusutb tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Krediidileping Leping, millega üks isik (krediidiandja) kohusutb andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidid tagasi maksma. // Laenuintress Rahasumma, mida makstakse majandus- või kutsetegevuses antud laenult. Muu laenulepingu puhul tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 224. Mis on kindlustusleping, kindlustusrisk, kindlustusjuhtum, kindlustussumma, soodustatud isik? Kindlustusleping Leping, millega üks isik (kindlustusandja) kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
