äärmiselt kahjulikud. 7. Söövitavad ja korrodeerivad ained, mis kahjustavad elavaid kudesid ning reageerivad metallidega ning mitmete teiste ainetega. 8. Muud ohtlikud ained, mis oma omadustelt ei kuulu ühegi teise klassi alla. Need ohtlike ainete klassid jagunevad omakorda allklassideks. 3. Ohtlik veos Ohtlike veostega laaditud veoüksuses ei tohi olla rohkem kui ühte haagist ega poolhaagist. Ohtliku veose vedamisel peab autojuht vajadusel näitama kehtiva ADR tunnistust, Ohtliku veose vedamiseks vajaliku varustuse olemasolu autos ning tegema abosluutselt igakülgset koostööd ohtliku veose käsitlemisel, laadimisel. Samuti peab autojuht avama ADR ohumärgised veovahendil sõitu alustades. Kauba saatja on kohustatud andma autojuhile tema emakeeles tõlgitud ADR dokumendi konkreetse saadetise tarvis. Eriti ohtlikuks veoseks peetakse plahvatusohtlikke, väga tugevatoimelised mürkaineid ja
Siim Jaansoo VAKa09 Väljaandja : Teede- ja Sideminister Akti või dokumendi liik : määrus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 16.09.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri Vastu võetud teede- ja sideministri 28. septembri 2000. a määrusega nr 81 (RTL 2000, 106, 1647 ), jõustunud 9.10.2000 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002 Määrus kehtestatakse « Autoveoseaduse» (RT I 2000, 54, 346) paragrahvi 23 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala
rahvusvahelise autoveo korraldamise alustena kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta. See seadus ei reguleeri kaitseväe, Kaitseliidu ning välisesinduste sõidukite autoveo korraldust.Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Olulised terminid autovedu – sõitja(te) või veose(te) kohaletoimetamine selleks ettenähtud sõidukiga, veosega seotud tühisõit kaasa arvatud tasuline autovedu- sõitja(te) või veose(te) kohaletoimetamine, mille eest saab vedaja mis iganes vormis tasu oma kulul korraldatav autovedu – sõitja(te) või veose(te) kohaletoimetamine, vedaja selle eest tasu ei saa riigisisene autovedu- sõitja(te) või veose(te) Eesti piires kohaletoimetamine
Uurimustöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Koostan uurimustöö teemal: Ülegabariidiline veos. Tean, et selliste vedude jaoks vajatakse eriluba ja neil on ranged nõuded, kuid vaatame nüüd neid ka täpsemalt. Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri 1. Üldsätted 1.1 Reguleerimisala Määrus reguleerib teedel suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose ning pukseeritava seadme (edaspidi koos eriveose) vedu. Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. 1.2 Mõisted Eriluba (edaspidi luba) on «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks; Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat seadet vedav sõiduk; Eriveosena veetav pukseeritav seade on veduki haakes järelveetav või ees tõugatav
Kuigi nende ajalised täpsused on vähenenud. Maksimaalne vedamise võimalus (max 6062 vagunit, igale vagunile läheb 60t ehk 36003720t kokku). Kulutsed ühele vagunile on minimaalsed. Valmisolek on olemas koguaeg. Kaup on teel minimaalse aja, sest korraga jõuab kohale palju. Samuti on ka minimaalne kadu kauba vedamisel. Temaga ei tasu vedada lühidistantsidele (seetõttu on raudteetransport Eestis vähepopulaarne) 2) Vastavalt kandevõime kasutamisele kaubaklassid Veose klass Transpordivahendi (auto) kandevõime kasutamise tegur I 1,00 nt piim II 0,710,99 nt põllult korjatavad viljad (kartul, teravili) III 0,510,70
29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002 7.02.2003 nr 19 (RTL 2003, 23, 333) 1.03.2003 29.12.2003 nr 267 (RTL 2004, 1, 8) 10.01.2004 7.02.2006/14 (RTL 2006, 15, 254) 16.02.2006 Määrus kehtestatakse « Autoveoseaduse» paragrahvi 23 lõike 1 punkti 1 ja « Liiklusseaduse» paragrahvi 13 lõike 3 alusel. [RTL 2004, 1, 8 jõust. 10.01.2004] 1. peatükk Üldsätted §1. Reguleerimisala (1) Määrus reguleerib teedel suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose ning pukseeritava seadme (edaspidi koos eriveose) vedu. (2) Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. [RTL 2002, 102, 1555 - jõust 16.09.2002] §2. Mõisted Määruses on kasutatud järgmisi mõisteid: 1) Eriluba (edaspidi luba) on «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks;
Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2010 1. KAUBAVEO LEPING Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.See ei sätestu veose vedamisele merel. 2. VEOTEENUSTE KORRALDAMINE Reisijateveo teenus maksustatakse Eestis, kui teenust osutatakse täies ulatuses Eestis. Reisijateveo teenused, mis täielikult osutatakse välisriigis, maksustatakse 0%-lise maksumääraga. Reisijateveo teenuse maksustamisel 0%-lise maksumääraga ei oma tähtsust, kas veoteenust osutatakse liikmesriikides või ühendusevälises riigis. 3. KAUBAVEO KORRALDAMINE
järgi. • I pakendigrupp: väga ohtlikud ained; • II pakendigrupp: keskmise ohtlikkusega ained; • III pakendigrupp: madala ohtlikkusega ained. 4 4.SAATJA JA VEDAJA KOHUSTUSED Kauba transportimisel ADR-i alusel peab lisaks saadetisele alati kindlustama ka vastava saate- dokumendi olemasolu. See sätestab detailse informatsiooni veose ja pakendi osas. Ohtlike veoste saatja peab autoveoks üle andma nõuetele vastava veose. Ohutuse tagamiseks peab saatja: • kindlustama, et ohtlikud veosed on klassifitseeritud ja lubatud veoks ADR nõuete kohaselt; • varustama vedaja veokirja ja autojuhi kirjaliku ohutusjuhendiga, vajadusel nõutud veo- ja lisadokumentidega (load, kinnitused jne). Ohutusjuhend peab olema arusaadavas kirjas igale juhile või veoki meeskonnaliikmele;
4) muud töö- või kasutatavat aega; 5) töövaheaegu ja igapäevast puhkeaega. 9.05.2010 Transport ETV0120 12 6 AETR-kokkulepe (5) · Kõrvalekalded üldnõuetest Juhul kui liiklusnõuded on täidetud ja on võimaldatud jõuda juhil sobivasse peatuskohta, siis võib juht kalduda kõrvale kokkuleppe mistahes punktist, kui on vajalik inimeste, sõiduki või veose ohutuse tagamine. Juht peab ära näitama nõuetest kõrvalekaldumise põhjuse ja iseloomu oma tahhograafi kettal. See tuleb teha niipea kui võimalik peale hädaolukorra tekkimise momenti. Hädaolukord, mis tekitab vajaduse juhtimistundide ületamiseks, peab olema ettenägematu 9.05.2010 Transport ETV0120 13 AETR-kokkulepe (6) Kõik tööandjad peavad kontrollima eeskirjade täitmist. Järgida tuleb alljärgnevat:
Autoveoseadus Referaat Koostaja: Kevin Mardla Juhendaja: Jaan Mätas Viljandi 2015 Tasuline autovedu Üldsätted (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida korraldatakse vedaja omandis oleva või rendile võetud auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi. (2) Sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus. Sõitjate tasulist autovedu reguleeritakse ka käesoleva seaduse §-des 21, 27 ja 28 nimetatud juhtudel. Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (1) Tasulise autoveo korraldamiseks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta sõidukikaart.
(1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused. (2) Käesolev seadus ei reguleeri kaitsejõudude autoveo korraldust. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2002, 61, 375 jõust. 1. 08. 2002 ] §2. Mõisted Käesolevas seaduses on kasutatud mõisteid järgmises tähenduses: 1) autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga. Autovedu hõlmab ka sõitjate või veoseta sõiduki liikumist; 2) tasuline autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja saab tasu mis tahes vormis; 3) oma kulul korraldatav autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja tasu ei saa; 4) riigisisene autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires;
raudteeveeremi liikide alusel. Veoeeskirjas tuleb muu hulgas kajastada: 1) tasu määramise, kehtestamise ja muutmise kord; 2) tasu muutmisest teatamise kord; 3) reisijateveo või kaubaveoteenuse kasutaja kaebuse menetlemise kord. Veoeeskirja kiidab heaks Tehnilise Järelevalve Amet, informeerides sellest ka Konkurentsiametit. c. Klassifikatsioonid veose massi • Väikeveosed – Mass kuni 10 tonni ja maht kuni 1/3 4teljelise vaguni mahutavusest • Väiketonnaažilised veosed – Mass 1025 tonni ja maht kuni 50% 4teljelise vaguni mahutavusest ja rongi kiiruse alusel • Aeglased veod ehk tavalised kaubarongid • Kiirveod (nt kiirestiriknevate kaupade veod) 3• Kaubapagas (kaupade vedu reisirongidega) • Marsruutrongid
Koormat 32 t ei tohi korraga vedada,kuna autorongi lubatud suurim mass on 40 t Seega teema kaks reisi! Haagis: L= 16000 kg(last) + 6194 kg(haagise tühimass)=22194 kg A1=7700 mm H1= 4770 mm F(t)= 22194*4770/7700= 13749 kg (koormus haagise telgedele) F(b)= L-F(t)=22194-13749=8445 kg (sadula koormus) Veduk: L= F(t)+veduki tühimass= 8445+6635=15080 kg A2=3600 mm H2=3000 mm 1/3 esiteljele = 5026 kg 2/3 tagateljele = 10053 kg Teljekoormused jäävad lubatud normide piiresse. Veose paigtus: haagise keskmistele telgedel, rohkem veduki poole, et raskuskese oleks võimalikult madal Veose kinnitamine: Kinnitan veose horisontaalselt sidumisvahenditega ja ette panen puulatid, vältimaks libisemist. Sidumisvahendid tuleb pingutada korralikul. 6. Kuidas muutub autorongi raskuskeskme asukoht selle koormamisel Autorongi raskuskese tõuseb ülesse poole 5 moodust kuidas vähendada kütusekulu (keskkonnasaastet) · I-See süsteem
Tootega seotud faktorid a. Tihedus – toote massi ja ruumala suhe b. Lastitavus – ruumi kokkuhoiu efekt transportimisel, mil määral kaup täidab transpordi ruumi c. Kauba käsitluse lihtsus – sarnased kaubad või kaubad, mida saab olemasoleva tehnikaga laadida, on odavamad. d. Kahjustatavus – kõrge ühikuväärtusega (hinnaga) kergesti kahjustuvate ja vargusohtlikke kaupade transportimine on reeglina kulukam kuna antud veose puhul on vedajal suurem vastutus. Turuga seotud faktorid e. Transpordiliigi sisene ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase f. Turgude asukoht g. Antud riigi või maa valitsuse transpordipoliitika h. Vedude balansseeritus i. Vedude perioodilisus j. Siseriiklik või rahvusvaheline transport Klienditeeninduse tegurid k. usaldus kliendisuhetes l. turu ulatus – võime osutada „uksest ukseni“ teenust
SÕITJA- JA VEOSEVEDU · Sõitjaid ja veoseid tohib vedada ainult viisil, mis ei takista juhtimist ega piira juhi vaatevälja, ei varja sõiduki tulesid , registreerimis- ja tunnusmärke ega juhi märguandeid. · Sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil. Madelauto kastis tohivad sõita ainult veost saatvad või veose järele minevad isikud tingimusel, et nende jaoks on allpool luukide ülemist serva istumiseks sobiv ja ohutu koht. · Lasterühma vedaval bussil peab ees ja taga olema lasterühma tunnusmärk: · Veos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks looduskeskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust. Näiteks ei tohi veos lohiseda, olla kukkumisohus, kukkuda teele, tekitada tolmu või liigset müra.
ARK KÜSIMUSED-VASTUSED · Etteulatuva veose tähisel peavad helkima valged vöödid. Tahaulatuva veose tähisel peavad helkima punased vöödid. · Kerghaagisega autorongil EI pea olema autorongi tunnusmärki. · Pukseerimisel tuleb arvestada: painduva ühenduslüliga peab sõidukite vahemaa olema 4-6m. Painduva ühenduslüli keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Nb: Mootorrattaid tohib pukseerida ainult jäiga ühenduslüli abil ON VALE! · SÕIDURADA on: Sõidutee pikiriba, mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas.
- Kasutatakse pikkade materjalide veol, näiteks: palgid, torud, talad. Aluspakud võivad olla kas puidust või metallist. Puitmaterjali veol peab aluspakul olema ülaservas 10mm kõrgune terava äärega metallserv. Aluspaku otstesse kinnituvad küljetoed, mis peavad olema piisavalt tugevad et hoida koormat laiali vajumise eest. Koorem tuleb kinnitada sidumisvööga iga aluspaku vahelt. Kui aluspakkude vahe on üle 2,5m siis tuleb kastuata igas vahes kahte sidumisvööd. Veose sidumine. Veos peab olema seotud selliselt et see tagaks veo ohutuse. Veoste etteliikumist takistavad vahendite tõmbetugevuste summa peab olmea vähemalt võrdne veose massiga. Külgede ja taha liikumise takistamiseks aga poolega veose massist. Sidumisvahendite tõmbetugevust võib vähendada hõõrdejõu võrra, mis tekib veosepõhja ja veokasti põhja pinna vahel. Hõõrdejõud sõltub kokkupuutuvate pindade materjalist aga ka nende olekust( näiteks kuivad, märjad, lumised pinnad).
mida on võimalik peale- ja maha laadimisel ükshaaval, muudest ühikutest sõltumatult käsitseda. Terminali saabuvad ja sealt väljuvad ühel ajal nii jaotus, kogumis kui ka põhiveod. SAADETIS- ühest lähtekohast ja ühelt saajalt ning ühte sihtkohta ja ühele saajale ühe saatedokumendiga saadetav kaup, mis laaditakse ühte veovahendisse või veoühiku lastiruumi. 2 KAUBAVEDU- saadetise (veose) füüsiline teisaldamine saatjalt saajale lähtepunktist sihtpunkti ühe või mitme transpordivahendiga, ühe või mitme veoviisiga kindlaksmääratud ajavahemikul ja kokkulepitud tingimustel. VEOS- saadetis, mida kavatsetakse vedada või veetakse lähtekohast sihtkohta, saatjalt saajale. VEOSED- lastiruumis olevad saadetised. LAADITUD KAUBAD- maanteesõidukile paigutatud ja maanteel edasi toimetavad kaubad. MAHALAADITUD KAUBAD- teel vedamise järel maanteesõidukilt maha võetud kaubad.
- kauba ratsionaalne käsitlemine kogu liikumiste vältel. 30. Kuidas määratakse transporditeenuste kvaliteeti (vähemalt 5 kriteeriumi)? -Sagedus, minimaalne saadetiste suurus, uksest-ukseni kokkuveo- ja kohaletoetamise asjad, turvalisus ja usaldusväärsus. -Piiriületuse kiirus ja probleemitus -Valmisoleks vastutada ja pakkuda kompensatsiooni äparduste puhul -Reageerimisaeg klientide päringutele ja veoinstruktsioonide muutmisele -Informatsiooni andmine veose staatuse kohta ja veosejälgimissüsteemide kasutamine 31. Mis on transpordisüsteem? Trantspordisüsteem on ühte või mitmesse trantspordiliiki kuuluvate objektide kompleksi, mis on ettenähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastatikuses sõltuvuses. Trantspordisüsteemi komponendid on: infrastruktuur, trantspordivahendid, tugisüsteemid, juhtimine ja reguleerimine. 32. Mis on transpordipoliitika?
Valige koormapaigutus. Milliseid vahendeid kasutate koorma kinnitamiseks? Kas teljekoormused jäävad kehtivate normide piiresse? L 32000 A 4385 (esisillast tagumiste telgede keskpunktini) B 685 (sadula kinnitusest tagumiste telgede keskpunktini) Auto esimese telje koormus 4875 kg Auto tagumise telje koormus 3980 kg Haagise teljekoormus 1265 kg Sadulast haagise keskmise teljeni 11910 mm ab 11910 mm a 6658 mm - kaugus veose raskuskeskmes ja sadula kinnituspunkti vahel b 5252 mm - kaugus veose raskuskeskme ja haagise keskmise telje vahel L b F Haagise teljekoormus: 1 a F
1. Autovedude klassifikatsioon Territoriaalse tunnuse järgi: a. Riigisisesed autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires. i. Linnasisesed veod ii. Linnadevahelised veod b. Rahvusvahelised autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades: i. Balti riigid ii. Skandinaavia riigid iii. Lääne-Euroopa riigid iv. Ida-Euroopa riigid v. SRÜ riigid Kauba koguse järgi: c. Täis- ja osakoormad d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega e
TRANSPORT Konteinerveod - konteinereid vedavad laevad (kontinerid - suured metallist neljakandilised kastid) Logistika - toote kulg tootjast tarbijani (paneb paika kõige otstarvekama transpordi liikumise) (nt. auto viib kauba punktst A punkti B, laadib uue kauba peale ning sealt lähebedasi kas punkti A või C) Ekspressvedu - veose toimetamine sihtkohta ümberlaadimiseta Terminal - bussijaam, lennujaam, sadam, raudteejaam, kus toimub kauba/inimeste ümbersuunamine eri transpordiliikidele (kaupade vastuvõtmine/väljasaatmine, ladustamine, kogumine ja jaotamine, osaline ümbertöötlemine, kauplemine ja kontroll) Transiitteenus - teenus, kus üks riik lubab teisel vedada kaupa läbi nende territooriumi, kuid selle eest peab maksma
kokkulepitud või tavalist tasu, selle puudumisel aga mõistlikku tasu. Tervishoiuteenuste osutamise lepingu järgi vastutab teenuse osutaja üksnes oma kohustuse süülise rikkumise eest. Arstilt saab kahjutasu nõuda diagnoosi- ja ravivigade eest, samuti patsiendi teavitamata jätmise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. 2.7.9. Veoleping Kaubaveo- ja reisijaveolepingu tingimused sätestab kehtiv õigus küllaltki erinevalt. Autoveo all mõistetakse sõitjate või veose kohaletoimetamist selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga. 16 a. Kaubaveoleping Selle lepinguga kohustub vedaja saatja ees vedama veost sihtkohta ning andma selle üle saajale. Saatja kohustub selle eest maksma vedajale veotasu (VÕS § 774 lg 1). Kaubaveolepingus sätestatut ei kohaldata veose vedamisel merel. Veolepingu sõlmimist ja
varude teeninduskulu hoiukulu varade riskikulu 27. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat tootega seotud tegurit? 1) Tihedus ehk toote kaalu ja ruumala suhe väikse kaalu-mahu suhtega toodete transport maksab veetava kaaluühiku (kg,tonn) kohta rohkem kui suure kaalu-mahusuhtega toodete vedu. 2) Väärtus ehk väärtuse ja kaalu suhe) mida suurem on toote väärtus (hind) kaaluühiku kohta, seda väiksema osa moodustavad veose väärtusest veokulud. 3) Lastitavus ehk ruumalakasutus. Lastitavus näitab, millises ulatuses täidab veos veoruumi. 4) Kaubakäitluse lihtsus. Raskesti käideldavate toodete transpordikulud on suuremad. 5) Asendatavus 6) Vastutusrisk. Kaaluühiku kohta suure väärtusega tooted võivad kergesti kahjustuda ning nende varguse oht on suur. Seega selliste toodete transport on oluliselt kulukam. 7) Toote eriomadused
Hilux sai 2018.aastal 50.aastaseks https://www.youtube.com/watch ?v=QflAfUxD7G0 Lõuna-Aafrika tootmisest veoauto peale Veoauto pealt laevale vahepeatus Rootsis, Malmös Tarneahel Rootsist edasi laevaga Eestisse Eestis veoauto peale ja viiakse sihtpunkti Varuosade kulu 40% Tootmisekulu 30% Tööjõukulu 19% Kulud Transporditeenusekulu 10% Veose kindlustamise kulu 1% Auto omahind 100% Auto omahind Lisavarustus Hinna Juurdehindlus kujunemine Konkurentsivõimeline hind Hea hinna-kvaliteedi suhe Hinnang toote Eraisiku jaoks võib tunduda natuke kallis, kuid ettevõtte kohapealt on hinnale hind pigem soodne võrreldes konkurentidega
• Kieli kanal on üks maailma tihedaima liiklusega kanaleid. Tänapäeval ei mahu suuremad laevad enam kanalist läbi. • Kanali avas 20. juunil 1895 Saksa keiser Wilhelm II • PIIRANGUD • Suurim laeva pikkus 235 m • Suurim aluse laius 32,5 m • Mageveesüvis 9,5 m, kui laeva pikkus on kuni 160 m • Süvis alustel pikemad kui 160 m kooskõlas tabeliga • Kõrgus veepinnast 40 m (teatamine alates 37 meetrist) • Suurim kiirus 8,1 sõlme = 15,0 km/h • Veose kirjeldus • VÄLISLINGID • Välislingid • Kanali ametlik koduleht (inglise ja saksa keeles) • Navigation Rules Kkiel canal _PDF PILDID KASUTSTUD MATERJALID • https://e t.wikipedia.org/wiki/Kieli_kanal • https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Karte_Nord-Ostsee-Kanal.png • https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:KielCanalNorthSeaLocks.jpg • PILDID : • • https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:KielCanalNorthSeaLocks.jpg • ‘https://www.google.ee/url?
gaase; klass 6.2 — nakatavad ained klass 7—radioaktiivsed materjalid klass 8—sööbivad ained klass 9—muud ohtlikud ained ja eseme Ohtlike veoste vedamine ja ohutus Iga ohtlikke veoseid vedav veoüksus peab olema varustatud üldiste ning isiklike kaitsevahenditega. Vahendid valitakse vastavalt koormaks oleva veose ohumärgi numbrile. Ohumärgid võib leida veodokumendist. Peab olema sõiduki ohtlike veoste autoveole lubamise tunnistus Peab olema kaasas kirjalik ohutusjuhend Lepinguosaliste pädevad asutused võivad oma riigi territooriumil igal teostada igal ajal kohapealset kontrolli, et teha kindlaks, kas ohtlike kaupade veo nõudeid ja turvanõudeid on täidetud Ohtlikud veosed tuleb pakkida kvaliteetsetesse pakenditesse, mis peavad
aasta jooksul enne tunnistuse kehtivusaja lõppemist lõpetanud vastava täienduskursuse ja sooritanud sellekohase eksami. Tunnistuse uus kehtivusaeg algab eelmise kehtivusaja lõppemise kuupäevast. Büroo väljastab ADR-kohase koolituse tunnistuse 10 tööpäeva jooksul. 1.2 Varustus ja isiklikud kaitsevahendid Iga ohtlikke veoseid vedav veoüksus peab olema varustatud üldiste ning isiklike kaitsevahenditega. Vahendid valitakse vastavalt koormaks oleva veose ohumärgi numbrile. Ohumärgi võib leida veodokumendist. Kõikide ohumärginumbrite korral peab veoüksus olema varustatud järgmiste vahenditega: · iga sõiduki jaoks tõkisking, mille suurus sobib ratta läbimõõduga ja täismassiga sõidukile · kaks toestatud ohutähist; · silmade loputuseks mõeldud vedelik Iga sõiduki meeskonna liikme jaoks: · ohutusvest · kantav valgustusseade; · üks paar kaitsekindaid · silmade kaitsevarustus (nt kaitseprillid).
A (mm) – telgede vaheline kaugus F (kg) – telgedele avalduv koormus Haagis: L= 25231 kg( last) + 6309 kg( haagise tühikaal)=31540 kg A1=4800 mm H1= 3650 mm F(t)= 31540 *3650/4800 ≈ 23984 kg (koormus haagise telgedele) F(b)= L- F(t)= 31540 -23984 =7556 kg (koormus sadulale) Veduk: L= F(t)+ veduki tühimass= 7556 +8000=15556 kg A2= 3900 mm H2= 3015 mm 1/3 esiteljele ≈ 5185 kg 2/3 tagatelgedele ≈ 10371 kg Teljekoormused jäävad lubatud normide piiresse. Veose paigutus: Ühtlase kihina kogu haagise vanni ulatuses, et raskus jaotus võrdselt Veose fikseerimine: Kuna kruus on puisteaine, siis seda kinnitada ei ole võimalik. Sõiduajal kruusa haagisest lendumise kaitseks kaetakse koorem koormakattega. 9 5. VEOKORRALDAJA PANUS SÄÄSTLIKKU SÕITU • Võtta kasutusele veduk Euro 6 klassi mootoreid – Euro 1 kuni 6 on Euroopa Liidu poolt
Saksamaale, kuid tagasisuunaliseks veoks puuduvad veosed. Tagasipöördumine Saksamaalt Eestisse tühjalt ei tule kõne alla, kuna reis tooks ettevõttele kaasa kahjumi suuruses ca 2000 . Veokorraldajal tuleb leida vedude ja veoste haldamise interaktiivsest keskkonnast sobivad veosed saavutamaks võimalikult head koorma täiteastet ja organiseerida laadimine välismaal kolme ööpäeva jooksul alates pärisuunalise veo mahalaadimise päevast. Pärisuunalise veose mahalaadimine Hamburgis lõpeb 03.02.2016 kell 11.00. Saksamaa ettevõtetes on võimalik teostada pealelaadimist ajavahemikul 08.00 17.00. Seega tuleb veose saamiseks jõuda pealelaadimiskohta hiljemalt 16.00. Veoki keskmine kiirus on 70 km/h. Saksamaa teedel kehtib teeemaks suurusega 0,12 /km. Kilomeetri omahind ilma Saksamaa teemaksu arvestamata on 1,00 /km Veoettevõtte taotluseks on töötada keskmise juurdehindlusega 17% sõidukilomeetri hinnale
SÕIDUKIIRUS Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mille puhul on arvestatud: · tema sõidukogemusi · teeolusid · tee ja sõiduki seisundit · veose iseärasusi · ilmastikutingimusi · liikluse tihedust · ning muid liiklustingimusi, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Suurim lubatud sõidukiirus: · asulasisesel teel kuni 50 km/h · asulavälisel teel kuni 90 km/h · õuealal 20 km/h
tegeleb veoprotsessidega, et see toimiks tõhusalt) ja laomajanduseks, veoprotsess kaupade kokkuvedu (autod), kaupade ladustamine (jaamad, sadamad), kaupade põhivedu (lennukid, rongid, laevad), kaupade ladustamine, kaupade laiali vedu (autod), veonduse arengusuunad vedada kiiremini, odavamalt, rohkem, aitab kaasa transpordivahendite ja infrastruktuuri areng, vedude organiseerimine konteinervedudeks, ekspressveod, kus loobudakse ümberlaadimises, logistika tähtsuse kasv, sest see seob veose ühtsesse logistilisse ketti, terminalis suunatakse kaubad teistesse transpordiliikidesse, toimub kauba vastuvõtt, kontroll ja ladustamine, transpordiliigid autotransport: eelised kiire, paindlik, privaatne, kaubade vedu kõikjale, kiire laadimine, puudused teede ehitus kallis, reostus, tööviljakus madal, sobib väikeste koguste veoks, kergetööstuse kaubad, raudteetransport eelised kiire, odav, turvaline, tööviljakus kõrge, pikad vahemaad, puudused hõre raudteede võrk, aeglane
Miinused:väga kallis, sõltub ilmast, kaup tuleb pärast ümber laadida Torutransport - Plussid:veo pidev toimumine,odav,torustike saab rajada pea kõikjale Miinused:saab vedada ainult kindlaid kaupu(vedelikud, gaasid) 5. Millised tendentsid iseloomustavad tänapäeva veondust? Veofirmad koonduvad , kogused suurenevad ja läheb kiiremaks, autotranspordi tähtsus suureneb 6. Merevoorimees Laevad veavad mis tahes riigis kaupa kõikidel maailmameredel, veose tellijatel tuleb teenuse eest maksta(USA, Norra, Singapur) Mugavuslipp riik, mille laevaregistrisse on võimalik laevu kanda(Panama, Küpros) laevaomanikele eriti soodsatel tingimustel madalad maksud, odav tööjõud 7. Nimeta riike kes suured veoteenuste pakkujad, veoteenuste ostjad? Veoteenuse ostjad:Austraalia ja jaapan ,arengumaad Veoteenuste pakkujad:Norra,Kreeka,Singapur,USA 8. Miks oli vajadus kanalite ehituseks, miks peab kanaleid laiendama?
on kaasas ametitunnistus. Kontrollitakse: 1. Sõiduki tehnoseisundit 2. Liiklust ja selles osalejat 3. Sõidudokumente 4. Sõitjate ja veostevedu 5. Erimärgistatud kütuste kasutamist mootorikütusena Sõiduki peatamine: 1. Liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumisel 2. Sõiduki liikumise ebaadekvaatsuse tõttu 3. Sõiduki välimus viitab tehnilisele rikkele 4. Veose paigutus, kinnitus või tähistus ei vasta nõuetele 5. Sõiduki välimus viitab liiklusõnnetuses osalemisele 6. Sõiduki müra või heitgaaside suitsusus on liiga suur Kontrollijal on õigus: 1. Peatada sõiduk eelkirjeldatud juhtudel 2. Õigusrikkumise korral või politseioperatsioonide läbiviimisel kontrollida sõidukit, sõiduki- juhi- veose- ja muid seadusega ettenähtud dokumente TERMINID Kontrollijal on õigus: 3
_ Veeremi kandejõu ja mahutavuse maksimaalne kasutamine _ Kaubaveo dokumenteerimise ja kontrolloperatsioonide lihtsustamine ning selleks kuluva aja vähendamine _ Multi- ja intermodaalsete vedude kasutamine Kauba säilivuse kindlustamine: _ Kauba spetsiifikat arvestava veeremi ja laadimisühiku (isotermiline furgoon, külmutusvagun jne) kasutamine _ Veovahendi ohutu liikumise ja liiklemise tagamine _ Veeremi-, veose- ja liikluskindlustussüsteemi ratsionaalne kasutamine _ Kauba spetsiifikast tuleneva veo- ja hoiurežiimi järgimine _ Täiendavate kaitsemeetmete rakendamine veo ohutuse ja veose säilivuse tagamiseks _ Logistikarajatiste väljaarendamine Mõjutegurid - Tootega seotud tegurid: Netokaal – kauba puhaskaal pakendi kaalu arvestamata Brutokaal – kauba kaal koos pakendi kaaluga Mahukaal – veose ruumalaühiku kaal
· varade riskikulu 20. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat tootega seotud tegurit? 1) Tihedus ehk toote kaalu ja ruumala suhe väikse kaalumahu suhtega toodete transport maksab veetava kaaluühiku (kg,tonn) kohta rohkem kui suure kaalumahusuhtega toodete vedu. 2) Väärtus ehk väärtuse ja kaalu suhe) mida suurem on toote väärtus (hind) kaaluühiku kohta, seda väiksema osa moodustavad veose väärtusest veokulud. 3) Lastitavus ehk ruumalakasutus. Lastitavus näitab, millises ulatuses täidab veos veoruumi. 4) Kaubakäitluse lihtsus. Raskesti käideldavate toodete transpordikulud on suuremad. 5) Asendatavus 6) Vastutusrisk. Kaaluühiku kohta suure väärtusega tooted võivad kergesti kahjustuda ning nende varguse oht on suur. Seega selliste toodete transport on oluliselt kulukam. 7) Toote eriomadused
hoiukulu varade riskikulu 20. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat tootega seotud tegurit? 1) Tihedus ehk toote kaalu ja ruumala suhe – väikse kaalu-mahu suhtega toodete transport maksab veetava kaaluühiku (kg,tonn) kohta rohkem kui suure kaalu- mahusuhtega toodete vedu. 2) Väärtus ehk väärtuse ja kaalu suhe) → mida suurem on toote väärtus (hind) kaaluühiku kohta, seda väiksema osa moodustavad veose väärtusest veokulud. 3) Lastitavus ehk ruumalakasutus. Lastitavus näitab, millises ulatuses täidab veos veoruumi. 4) Kaubakäitluse lihtsus. Raskesti käideldavate toodete transpordikulud on suuremad. 5) Asendatavus 6) Vastutusrisk. Kaaluühiku kohta suure väärtusega tooted võivad kergesti kahjustuda ning nende varguse oht on suur. Seega selliste toodete transport on oluliselt kulukam. 7) Toote eriomadused
NB! Ohtliku lasti deklaratsiooni esitamise kohustus on kauba saatjal või tema volitatud esindajal. 3) Meresõiduohutuse seadus Lasti saatja või tema volitatud esindaja vastutab lasti ohtlikkuse kohta käiva teabe õigsuse ja edastamise eest. Eesti sadamast lahkuva ohtliku lastiga laeva reeder, kapten või laevaagent peab enne lahkumist esitama Veeteede Ametile kehtestatud korras teabe laeva ja ohtliku lasti kohta. Ohutusnõunik Ohutusnõunik määratakse ohtliku veose autoveo, raudteeveo, siseveeteedel veo või sellega seotud ohtlike veoste käitlemisel. Ohutusnõuniku tegevuse eesmärk ohtlike veostega seotud tegevuste võimalikult ohutu läbiviimise tagamine: ohtlike ainete veoga seotud nõuetest kinnipidamise jälgimine ettevõtja nõustamine ohtlike veoste alal aruandluse esitamine ohtlike ainete veo alasest tegevusest Ohutusnõunik Mere ja õhuvedudel ei ole ohutusnõuniku olemasolu kohustuslik.
veoload jne. Suurel määral sõltuvad veotariifid turusituatsioonist ehk vedude pakkumise ja veonõudluse vahekorrast. Maanteetranspordis enim levinud suurused ja ühikud on: • Enim läbitud teekonna tariif ehk kilomeetritariif (€/km) • ajatariif ehk tunnitariif (€/h) • kombineeritud tariif - lähtutakse läbitud teekonnast, veo ajast ja veetud kauba kogusest • koguseline tariif - leitakse veo hind kindlal marsruudil lähtuvalt veose kaalust, mahust, mahukaalust jne. Tariifid raudteevedudel Raudteevedude puhul kasutatakse üldtariife, eritariife, soodustariife ja kohalikke tariife. • Üldtariifide abil määratakse raudtee suuremahuliste vedude maksumus. • Eritariifid on üldtariifid, millele on kehtestatud erinevatel põhjustel alla- või juurdehindlused. • Soodustariife kasutatakse kaupade veol kindlatel eesmärkidel (nt raudtee oma veod).
Mida teha kui pärast osakoorma laadimist on sõiduk ebastabiilne ning ühe telje koormus on liiga suur? Veos koormas ümber paigutada Kes on transpordiministri määrusega pandud vastutama koorma laadimise ja kinnitamise eest? Saatja Mida tähendab veokirja allkirjastamine vastuvõtja poolt? Kaup on vastu võetud reklamatsioonideta ning vastab koguselistelt veodokumentidele Mida peab tegema autojuht kui ta leiab, et veose kinnitus koormas pole piisav? Nõudma kauba saatjalt veose nõuetekohast kinnitamist Mida ei pea transpordimarkeering sisaldama? EAN kaubakoodi Millega ei tohi tegeleda autojuht töö ja puhkeaja regulatsiooni mõistes puhkeajal? Koorma laadimisega Milleks on vaja autojuhtide tööja puhkeaja reguleerimist ? Liiklusohutuse tagamiseks Millise seadmega kontrollitakse autojuhtide tööja puhkeaja režiimist kinnipidamist? Sõidumeerik
Mootorsõiduki all ei mõisteta mootoriga jalgratast, mopeedi ega mootori jõul liikuvat rööbassõidukit. (28) Mopeedi all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 kahe- või kolmerattalist sõidukit, mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 ja valmistajakiirus ei ületa 45 km/h. (29) Parkimise all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud seismajätmist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. (30) Peatee all mõistetakse liiklusmärgiga «Peatee» tähistatud teed kogu selle ulatuses. Ristmikul on sama tähendus ka liiklusmärgiga «Ristumine kõrvalteega» tähistatud teel ristuva või suubuva tee suhtes, kattega teel kruusatee või pinnastee suhtes ja kruusateel pinnastee suhtes. Kruusa- või pinnastee kattega lõik enne suubumist kattega teele ei muuda neid kattega teeks.
kokku ostu-müügilepingus. ● Kaalutunnistus (Weight Certificate) sihtriigi infrastruktuuri nõuete kinnipidamise jälgimiseks või ostja huvide kaitseks juhul, kui lepingu objektiks on kaup, mille hinnakujundus baseerub kauba kaalul Prahilepingus ehk tšarterlepingus (veolepingus), Charter Party, C/P, on keskseks teguriks laevaruum. Klient, lasti andja rendib kogu laeva või osa sellest. Prahilepingu koostab üldjuhul laevamaakler (brocker) prahtija – veose saatja ja laevakompanii vahel. Prahtimisleping on väga detailne leping, mis koostatakse blanketil, millele on juba eelnevalt antud küllaltki suurel hulgal konstantseid tingimusi. Prahilepingus lepitakse kokku veose vedamiseks vajaliku aluse (laeva) osas (vanus, klass, lastiruumi maht), millised on veetavad kaubad ehk last, peale- ja mahalaadimise kulutuste jagunemine, peale- ja mahalaadimine sadamates, pealelaadimise aeg (laydays), pealelaadimiseks
Ei b. Jah Kuhu tohib sõita? a. Otse b. Tagasisuunas c. Vasakule õue Kes vastutab liikluses kasutatava sõiduki liiklusohutu seisukorra eest? a. Juht b. Liikluskindlustus Mida näitab see märk? a. Raudtee on ülesõidukohal mitmerööpmeline b. Raudtee on ülesõidukohal üherööpmeline c. Tõkkepuu puudumisel tähistab see märk raudteesõidukoha piiri Peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine… a. Sõitjate peale- või mahamineku ajaks b. Veose laadimise ajaks c. Vaatamisväärsusega tutvumise ajaks Mida keelab see märk? a. Sõita ei tohi sõidukiga, mille kõrgus teepinnast on üle 3 m. b. Sõita ei tohi sõidukiga, mis veab ohtlikku veost. c. Sõita ei tohi autorongiga. Mida keelab see märk koos lisateatetahvliga? a. Sissesõidu laupäeviti ja pühapäeviti b. Sissesõidu pühiti c. Sissesõidu ainult jäätumisohu korral
Selgrootud: EC50> 1000 mg/l 48 h Baphnia magna 13.Jäätmekäitluse viis: Toodangu jäätmed: Jäätmed kahjustada vastavalt kehtestatud Pakendi jäätmed: seadusandlusele. 14.Veonõuded: UN nr. Ei kehtestata. Veose nimetus Pakendi rühm: Maatransport (ADR/RID) Ohu tunnusnumber: Ohumärgisenumber: Meretransport (IMO): Ohu tunnusnumber: Ohumärgisenumber: Pakendi rühm 15.Reguleerivad õigusaktid: Märgistus: Ei ole klassifitseeritud EU seaduste järgi. Ohtlikkuse kategooriad Ohu sümbolid: Riskilaused: Ohutuslaused: CAS nr. 127 09 3 EEC nr. 204 823 8 AS INGLE 79004 Ingliste Kehtna vald Rapla mk. 16
toodangut) Mitte ustavad töötajad Transpordi liigi või marsruudi vale valik Valitakse liiga aeglane transpordiviis kiireloomuliste kaupade jaoks (autotransport lennutranspordi asemel) Ei kindlustata transporditavat kaupa Valitakse marsruut, mis läbi ohtlike regioone (Suur varguse oht, kauba hävimise oht jne) Ei kombineerita erinevaid transpordi viise Puudulik pakendamine või vedaja mitte teatamine veose eripäradest Ebapiisav turu-uuring Teadmatus inimeste võimekuses kaupasi osta Teadmatus potensiaalsete klientide rohkuses Teadmatus milliseid tooteid eelistatakse (Milliseid disainereid, milliseid tootegruppe ja milliseid mudeleid) Teadmatus millisele sihtgrupile keskenduda Teadmatus konkurentide olemasolust või kaupade vajalikuses Puuduvad kogemused ja oskused antud valdkonnas
4. Teljekoormused Veduki esitelg: Koormata: 4982kg Koormatud: 7500kg Veduki tagatelg: Koormata: 3246kg Koormatud: 19000kg Haagise teljed: Koormamata: 3*1100kg Koormatud: 3*9000kg 6 5. Seadusandlus Autojuhil tuleb kinni pidada töö- ja puhkejaseadusest ning liiklusseadusest. Seoses veose väikese massiga, ei ole teekonnal takistusi massipiirangute näol. Samuti ei ületa autorong suurimaid lubatud mõõtmeid (max. lubatud pikkus 18,75m, kõrgus 4m ning laius 2,55m). Reis on ka kooskõlas kehtestatud normatiividega (MKM määrus nr 42). 7 6. Veo kestus ja hind Barcelona ja Narva vaheline kaugus on umbes 3500km ning ilma puhkeajata oleks sõidu aeg umbes 35h
Veonduse peamised arengusuunad infoajastul-Tehnoloogia arenedes kasvab veovahendite kandevõime, kiirus, mugavus, turvalisus. Ümberlaadimistööde lihtsustamiseks kasut. Standardmõõdus konteinereid. Ühea enam kasut. Ekspressvedusid st loobutakse ümberlaadimisest ja veos toimetatakse otse sihtkohta. E.veod sobivad kõige paremini autotranspordile selle paindlikkuse ja kiiruse tõttu. Merevoorimees Laevad veavad mis tahes riigis kaupa kõikidel maailmameredel, veose tellijatel tuleb teenuse eest maksta(USA, Norra, Singapur) Mugavuslipp riik, mille laevaregistrisse on võimalik laevu kanda(Panama, Küpros) laevaomanikele eriti soodsatel tingimustel madalad maksud, odav tööjõud Transpordi areng ning selle mõju teistele majandusharudele Transpordi kiire areng on avaldanud suurt mõju paljudele teistele majandusharudele, oluliselt on muutunud ettevõtete paigutus, sest transpordikulud on muutunud vähetähtsaks (näiteks õmblusettevõtted paiknevad
igale teel liiklejale. Sõidukiirus Asulavälisel teel 90km/h , asulasisesel teel 50km/h.Jääteel 10-25km/h või 40-70km/h kui jää paksus on kuni 50cm,üle 50cm sõidukiirus 70km/h.Pukseerimise kiirus 50km/h. Pukseeriva seadame veol 25km/h.Õuealal 20km/h või jalakäijate vahel jalakäija kiirusega. Bussil 60km/h , kui bussis on seisvad või küljega sõidusuunas istuvad sõitjad. Veoautodel 60km/h kui kastis on veost saatev või veose. Liikleja kohustused raudtee ületamisel Raudtee ületamisel peab liikleja olema eriti tähelepanelik. Liikleja ei tohi raudteed ületada : 1. Foori keelava tule korral sõltumata tõkkepuu asendist. 2. Sulguva,suletud või avaneva tõkkepuu korral. 3. Reguleerija keelava märguande korral. 4. Asjatult viivitades. Sõidukite peatumine ja parkimine Juht ei tohi peatada ega parkida oma sõidukit nii et se võib sulgeda teiste sõidukite liikluse
Vahetustega tööaja kasutamine, Veeremi kandejõu ja mahutavuse maksimaalne kasutamine, Multi- ja intermodaalsete vedude kasutamine, Kaubaveo dokumenteerimise ja kontrolloperatsioonide lihtsustamine ning selleks kuluva aja vähendamine kaupade säilivuse kindlustamine: Kauba spetsiifikat arvestava veeremi ja laadimisühiku (isotermiline furgoon, külmutusvagun jne) kasutamine, Veovahendi ohutu liikumise ja liiklemise tagamine, Veeremi-, veose- ja liikluskindlustussüsteemi ratsionaalne kasutamine, Kauba spetsiifikast tuleneva veo- ja hoiureziimi järgimist, Täiendavate kaitsemeetmete rakendamine veo ohutuse ja veose säilivuse tagamiseks, Logistikarajatiste (vt logistika infrastruktuuri I loeng) väljaarendamine 9. Nõuded veoteenusele: Transport peab garanteerima nii ühekordsed kui [ööpäevaringsed] regulaarveod ka kaugetesse ja hõreda asustusega piirkondadesse.
Followup kohtumistel Info müügijuhtidele kliendi tegevuse muutusest Kliendiürituste korraldamine Kindlustus (loeng XII) Kindlustuse liigid: vastutus (vedaja, ekspedeerija) Vedaja tegevusvastutuse kindlustus (CMR Insurance) • Ekspedeerija tegevusvastutuse kindlustus (FFL Insurance, Freight Forwarder Liability) • Liikluskindlustus vs vara (veose) kindlustus Veosekindlustus (Kaubakindlustus) • Autokindlustus (Kasko) • Ladustatud kaupade kindlustus Vedaja vastutus i. CMR konventsioon ja Võlaõigusseadus vedaja vastutusest (pöörake tähelepanu näidetele!) maanteeveol Vedaja vastutab kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kohaletoimetamisega viivitamise eest.
annaabi.ee 
