Tööõigus Kaasusülesanne 192. Autojuhi hooletuse tõttu toimus liiklisavarii, milles purunes auto. Remont kestis kolm päeva. Garaaziülem andis korralduse autojuhi töötasust kinni pidada nii remondikulud kui ka auto seisakust tingitud kahju. Raamatupidaja pidas need summad kinni. Autojuht pöördus töövaidluskomisjoni ja nõudis kinnipeetud summade tagastamist. Lahendage kaasus? Auto purunes ja tekkis 2 erinevat kahju. § 128. Hüvitatava kahju liigid (VÕS) (1) Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. (2) Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. (3) Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, ...
Võlaõigus Kaasusülesanne 40. Ehitusettevõte sõlmis lepingu, millega andis AS-le Teedeehitus üürilepingu alusel ekskavaatori üheks aastaks. Nelja kuu pärast läks masin rikki ja tekkis vajadus teda kapitaalselt remontida. AS Teedeehitus tegi remondi ja uuendas ka mõned olulised seadmed. Nelja kuu jooksul AS Teedeehitus üüri ei maksnud, leides, et remondikulud peavad olema kantud üüri katteks. Ehitusettevõte sellega ei nõustunud, väites, et AS Teedeehitus tegi need tööd ilma tema nõusolekuta. Kas AS Teedeehitus pidi kooskõlastama remondi ehitusettevõttega? Tegu on üürilepinguga. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271). Jah, AS Teedeehitus pidi kooskõlastama remondi ehitusettevõttega. Üürnik peab üürileandjale viivitamata teat...
käitumisreeglitena (aus- ebaaus). 2. Korporatiivsed normid on käitumisnormid, mis reguleerivad suhtlemist organisatsiooni sees ja ka teiste organisatsioonidega. 3. Tava on käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Tavade hulka kuuluvad ka traditsioonid.4 1 Paas, T. Infosüsteemi alused. Tartu, 1991, lk 17 jj. 2 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 39. 3 lbid.: 39. 4 lbid.: 40. 4 4. Religioossed normid reguleerivad liikmete suhtlemist omavahel kui ka kirikuga ning usuühingute korraldust ja funktsioone. 5. Välise kultuuri normid (ka kombestiku normid) reguleerivad indiviidi käitumise välist
katkemata vallanud. Kui kinisasi on olnud sama isiku katkematus valduses 30 aastat ja kinnisasi pole kinnistusraamatusse kantud, sellel puudub omanik või omanik on enne valduse algust surnud, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna. Kinnisomand lõpeb kinnistusraamatust kustutamisega, samuti kinnisasja täieliku hävimisega. 4 1 Kinnisasi ja vallasasi – eesti.ee [WWW] https://www.eesti.ee/est/raha_ja_omand/omand_ja-_vara/kinnisasi 2 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 146-147. 3 Asjaõigus – Claudius Õigusbüroo. [WWW] http://www.claudiuslaw.com/et/oigusteenused-asjaoigus#kinnisomand 4 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 147. 4 1.3. Kinnisomandi ulatus 1.3.1. Ruumiline ulatus Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool, sügavuseni
sõltumatu, on lahutatud täidesaatvast võimust ja allub ainult seaduse nõuetele vastavalt ning vastavalt põhiseadusele peab moodustama ühtse kohtusüsteemi. Vabariigi kohtute ülesehitust, kohtute juhtimist, kohtute arvu, kohtunike sotsiaalseid tagatisi jms kohtute tegevusega seonduvaid küsimusi reguleerib kohtute seadus. Kohtumenetlus ning asjaajamine toimub kohtus eesti keeles ning kohtumenetluse seadustes sätestatud juhtudel ka muus keeles (Kiris 2009). Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: I. Maa- ja linnkohtud ning halduskohtud II. Ringkonnakohtud III. Riigikohus Eesti Vabariigis on 4 maakohut: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, kes kõik arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ning 2 halduskohut: Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, kes arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Eestis on 2 ringkonnakohut milleks on Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, kes
Eestis. Äriõiguse on suhete kogum, mis moodustub ettevõtluse käigus. Äriõiguse esemesse kuuluvad: 1. kaupade tootmise kutseline tegevus või teenuste osutamiine eesmärgil teenida kasumit 2. oganisatsioonilis-majanduslik majandustegevus äriühingute loomiseks, juhtimiseks, reorganiseerimiseks ja lõpetamiseks 3. ettevõtluse majandusõiguslik reguleerimine 4. riiklik järelevalve subjektide üle, kes tegelevad äriga. ( A. Kiris, 2012, 194-195) 4 Mida peaks iga inimene teadma äriühinguõigusest? Meie mõtetes, äriõigus peavad teadma need inimesed, kes tahavad alustada või juba tegelevad äriga. Võivad tekkida erinevad nüanssid ja siis, et mitte olla halvas asundis firma jaoks, peab pöörduda juristi poole. Nii ka Eesti seaduste järgi Eesti kodanikutel ja inimestel, kellel on alaline elamisluba, on õigus luua firmat
13-15 aastased alaealised võivad tööd teha, kui on allkirjastatud nii vanema või hooldaja kirjalik nõusolek kui ka tööandja asukoha tööinspektori kirjalik nõusolek. Alaealiste puhul peab veel jälgima, et töötamine ei ohustaks alaealise tervist, kõlblust ja hariduse omandamist ega ole alaealisele keelatud kollektiivlepinguga. Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta. (Kiris, 2003: 271) 1.2 Kes on tööandja Tööandjaks võib olla juriidiline isik või juriidilise struktuurüksus, kui talle on antud tööandja kohustusedv või teovõimeline füüsiline isik. Seadusega kindlaks määratud juhtudel peab tööandja olema vanem kui 18-aastane. (Kiris, 2003: 272) 2. TÖÖLEPING Iga uue töölisega tuleb ettevõttel sõlmida tööleping. Töölepingut ei tohi segi ajada töövõtu lepinguga.
Riigi tunnused Avalik võim Territoorium Rahvas Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu (Kiris jt. 2012: 10). Riigivõimu tunnused: Ainuõigus kehtestada seadusi Ainuõigus koguda makse Ainuõigus kasutada vägivalda Otsused on kohustuslikud Omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises Riigivõimul on selge võimuasutuste hierarhia Kodakondsus näitab isiku suhet riigiga. Võimude lahususe printsiip - Vältimaks korruptsiooni. (Seadusandlik, täitevvõim, kohtuvõim) Horisontaalne
üksnes selles ulatuses, mis on kinnistuomaniku põhjendatud huvi. Seal, kus lõppeb õigustatud huvi, lõppeb ka kinnisomandi ulatus. Kinnisomand ei ulatu maapõues asuvale maavarale, mis on rahvusliku tähendusega. Omanik ei või keelata tegevust sellises kõrguses või sügavuses, kuhu tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Kui tegevus väljaspool omaniku 3 Tiivel, R. (2003). Asjaõigus. Tallinn: Juura. 166 lk. 4 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. Tallinn: Külim. 129 lk. 5 Tiivel, R. (2003). Asjaõigus. Tallinn: Juura. 167 lk. 5 huvi ulatust rikub tema õigusi, on tal õigus nõuda oma õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. 6 1.1.4. Kinnisomandi ulatus veekogudele Kinnisomand laieneb ka veekogule, mis tervenisti asub ühe kinniasja piires. Kui veekogu asub
1.2. EESMÄRK Pankrotimenetluse eesmärk on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku varast pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest PankrS ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused (PankrS § 2). 1 A. Kiris, P. Nuuma, A. Kukrus, E. Oidermaa. Õigusõpetus. Tallinn: Külim 2009, lk 249. 2 Ibid, lk 249. 6 Oluline on võimalikult palju vähendada võlausaldajatele tekkivat kahju ja võimaluse korral säilitada võlgnikule edasise ärilise tegevuse võimalus.3 1.3. PÕHJUSED Füüsilise isiku pankroti põhjuseks võib olla liiga suure laenukoormuse võtmine, samuti kui ta
Statistika www.stat.e e Kaasus • Raske kehavigastuse tekitamine,mille tagajärjel ohver suri • Konflikti käigus ründas isik X isikut Y,kes oli joobes ning kehva koordinatsiooniga,mille tulemusena isik Y kukkus vastu kivipõrandat ning tekitas endale sellega raske ajukahjustuse. • §117& § 118 kogumina kohtupraktikas Kasutatud allikad • www.riigiteataja.ee • www.stat.ee • www.google.com • Õigusõpetus (Kiris, Kukrus,Nuuma,Oidermaa,2012,lk361- 381) • Magistritöö (K.Kulpson, Tartu Ülikool,2013) TÄNAME KUULAMAST!
KUIDAS LAHENDADA KAASUSEID Väljavõte Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa. ÕIGUSE ALUSED. Tööõigus. Ülesannete kogu. 2010. ...Kaasusülesannete lahendamisest 1 Kaasusülesannete lahendamise eesmärk on üliõpilasel õppimise protsessis omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine nende rakendamise kaudu konkreetsetes elulistes situatsioonides ning teatud kogemuste omandamine õigussuhtele ja selle subjektide käitumisele juriidilise hinnangu andmiseks. 2 Ülesande lahendamist peab alustama kaasuses kirjeldatud juhtumile üldise juriidilise hinnangu andmisest: kas tegemist on üldse õigusliku vahekorraga ja kui on, siis kas see suhe on tööõiguslik või kuulub mingi muu õigusharu (nt tsiviilõiguse ) valdkonda. Selleks tuleb eelkõige kindlaks määrata õigussuhte aluseks oleva lepingu põhimõtteline iseloom - kas see on tööleping või mõni teenuste osutamise lepingutest (nt töövõtu- või maaklerileping). 3 Olles jõudnud jä...
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Advig Kiris Anželika Künnap ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Advig Kiris 8. september 2014 Iseseisvad tööd 1. töötab läbi kogu kohustusliku kirjanduse 2. kirjutab kontrolltöö (õigusnormi loogiline struktuur). Töös määrata õigusnormide loogilise struktuuri elemendid KarS 8. peatükk ja 9. peatüki esimene jagu; VÕS 9 peatüki §-d 127-130. 28. oktoober 2014 3. koostab referatiivse töö Eesti õigusloomes, juriidilises elus või õigusmõistmises õppejõu poolt määratud perioodi jooksul toimunust. Tähtaeg 18
reeglid. Just viimatinimetatud tingimustele vastav normatiivne reguleerimine võimaldab luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes; saavutada sotsiaalsete suhete stabiilsust; vähendada juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis; ning on seetõttu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni peamiseks vahendiks ja aluseks. Eestikeelsetes õiguskirjanduses on ülaltoodud tänaseks üldiselt teada olevaid seisukohti põhjalikult esitanud õigusteadlased Raul Narits ja Advig Kiris. (Vt Narits, 2004, lk 90; Kiris, 2012, lk 38-39). Tüüpilised sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Kohustus normis tähendab, et inimene peab käituma üksnes teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu võib siinjuures esineda tegevuse või tegevusetuse vormis. Seetõttu annab kohustus konkreetses normis kas õigustuse käituda üksnes nii või kehtestab keelu käituda nii, st sooritada just selline tegu või hoiduda sellest.
kaitstav õigushüve on inimese elu. Süüteokoosseis koosneb selle objektiivsetest ja subjektiivsetest tunnustest. Süüteokoosseisu erinevaid tunnuseid tuleb eristada, sest üks asi on süüteo toimepanija mõttemaailm ehk mis toimus tema peas, kui ta kellegi tappis ning teine asi on välised tunnused ehk fakt, et ta seda üldse tegi(objektiivne tunnus). Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused6 on: 4 KarS §3 lg 3 5 Kars §3 lg 4 6 A. Kiris jt. Õigusõpetus. 2. trükk, lk 358 6 1) tegevus või tegevusetus 2) seaduses ettenähtud tagajärg 3) põhjalik seos teo ja tagajärje vahel 4) isiku erilised isikutunnused 5) teo modaliteedid Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused7 on: 1) Tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel 2) Teo motiiv 3) Ajend 4) Eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus
Õiguse alused Õpik  Õigusõpetus  Kiris, Kukrus, Lunna, Mr X Kirjalik eksam  5 küsimust (teoreetilist) Ühiskond, riik ja õigus Riigi tekkimine perekonnast: selle suurenemise teel Riigi tekkimise lepingu teooria: Algul oli looduslik seisund, inimestel ei olnud eraomandit, kõik olid vabad, oli õnneaeg. Riigi tekkimise aluseks oli eraomandi tekkimine, tekkis kadedus, vaen, kuritegevus. Sõlmiti leping, rahvas valis valitseja. Valitseja on igavene, keegi teda puutuda ei või.
Selliselt käsitlevad ühiskonnakorraldust Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu. (Peeter Järvelaid jt. Akadeemiline õigusharidus ja juristide täienduskoolitus. Tartu Ülikool, 1996, lk 3.) Riigist ja õigusest rääkides rõhutavad õigusteadlased ikka, et organiseeritud ühiskonnale on omane sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissüsteemi olemasolu. Selleta ei ole inimeste ühine eesmärgistatud tegevus võimalik. (Kiris, 2012, lk 8.) Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel arenenud ja muutunud. Tänapäeval seostatakse sotsiaalset võimu riigi ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ning on erinevates vormides omane igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele alates perekonnast ja lõpetades riigiga. (Kiris, 2012, lk 8.) Riigiteooriad
.....................................................12 VIIDATUD KIRJANDUS.............................................................................................................13 SISSEJUHATUS Demokraatia on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Demokraatiat iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine. (Kiris, Kukrus, Nuuma, Oidermaa, 2009, lk 23) Kõige paremini on demokraatiat defineerinud Ameerika Ühendriikide president Abraham Lincoln (1809-1865), kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides (Olenko, Toots, 2005; Saarts, Roosmaa, 2014). Demokraatlik võimukorraldus on ligi 2500 aastat vana (Raudla, 2009, lk 26). „Mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast.“ (Raudla, 2002, lk 11)
rahva pool kontrollitav. Seda iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas. Demokraatia olulisteks tagatisteks on võimude lahususe põhimõtte järgimine, sõltumatu kohtu olemasolu ja seaduslikkuse printsiibist kinnipidamine. Selle nõuetele vatsab tänapäeval kõige täielikumalt õigusriik (Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. 2003) Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite või rahva poolt valitud esindajate kaudu (http://et.wikipedia.org). Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st puuduvad valimistsensused) ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane
ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSÕPETUS Ainepunktid: 2,5 Õppetöö vorm: loengud Teadmiste kontroll: suuline arvestus 4 kodutööd (õiguse teooria, riigiõigus, kriminaalõigus, eraõigus) aktiivsus loengutes Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus
kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Leppetrahviks ei pea tingimata olema raha, selleks võib olla ka tegu, mida lepingut rikkunud pool peab kahjustatud poole huvides tegema. Kahjustatud pool võib lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta viivitamatult pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta soovib leppetrahvi nõuda. (A. Kiris jt 2007, lk 156). Lepingute sõlmimisel on kasulik mõelda võimalusele, et sõlmitud kokkuleppeid võidakse rikkuda. Üks meetod enda õiguste kaitsmiseks ning kiiremaks probleemide lahendamiseks on leppetrahvi lisamine lepingusse. Leppetrahvil on muude kahju hüvitamiseks kasutatavate õiguskaitsevahendite ees mitmeid eeliseid. Leppetrahvi nõudmisel ei ole vajalik tõendada reaalselt tekkinud kahju, vaid piisab üksnes teise poole lepingu rikkumise fakti tõendamisest
Reformatsioon Inglismaal. Algul ei pooldanud Henry VIII Lutheri õpetust, hiljem pidi alustama Inglismaal ref-i. Ing kirik lahkus Rooma alluvu- sest, Ing-l suleti kõik kloostrid. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Ing-l välja angli- kaani kirik, kus jumalateenistus sarnanes väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Reformatsiooni levik P-Eu-s. Lisaks Saksa, Madalmaad, Suurbr-le võitis ref ka Skan- dinaavia maades: Taani, Rootsi, Soome, Vana-Liivimaa. Vastureformatsioon. Katoliku kiris vallandas vasturef-i võitlemiseks ref-ga, milles oli 2 suunda: 1. katoliku kiriku otsene vastutegevus. Inkvisitsiooni tugevnemine, mille ees- märk oli protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine. 2. katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu, mis kinnitas veelkord paavsti ilmeksimatuse põhimõtet
EKV6082 Eesti keel C1.1 Viktoria Gratsjova Minu ülevaade allikateks on kaks õpikut. Üks nendest on "Õigusõpetuse õpik 3.täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne" ,mille autoriteks on Advig Kiris, Ants Kukrus,Poigo Nuuma ja Enno Oiderma. Seda anti välja Kirjastuses "Külim" 2012. aastal. Teiseks allikaks on õpik, mille nimeks on "Rooma eraõiguse alused" autor Elmar Ilus. Raamat on trükitud advokaadibüroo "Lepik & Luhäär Lawin" toel, kirjastuses "Penikoorem" 2005. aastal. Need kaks õpikut-konspekti on mõeldud õigusteaduskonna üliõpilastele, et omandada õigusalaseid teadmisi ja mõista eesti õigusteaduse arengulugu. Õpikust "Rooma eraõiguse alused" mina võtsin 5
suulise kokkuleppe alusel tööd teha mitte rohkem kui kaks nädalat. Kuna tegemist on kahepoolse kokkuleppega, siis võivad tööandja ja töötaja läbirääkimiste teel lepingusse lisada veel omapoolseid täiendavaid tingimusi, mis ei ole vastuolus töölepingu seadusega. Sellegipoolest on olemas andmed ja tingimused, mis peavad kindlasti lepingus kirjas olema ja seetõttu on võimalik töölepingu tingimusi liigitada kohustuslikeks ja täiendavateks tingimusteks. 1 Kiris, Kukrus, Nuuma, Oidermaa 2007, lk 258 4 Töölepingu kohustuslikud tingimused ja andmed on sätestatud töölepingu seaduse §-s 5 lõikes 1, need on: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. 3) Tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. 4) Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. KASUTATUD KIRJANDUS: Raamat: ,,Õigusõpetus" Adving Kiris, Ants Kukrus, Poigo Nuuma, Enno Oidermaa Internet: https://www.riigiteataja.ee/akt/830458 http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6leping http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=1&lastmenu=84&career_style= https://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/too_ja_ettevotlus/tootamise_alused/tooleping
teisiti, kui võimu haaramise teel, riik on vastandlike klassivastuolude produkt. 5 ÕIGUSE DEFINITSIOON 3 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 177. 4 Raudla, H. (2002). KODANIKU RAAMAT. Võrgulehel http://raulpage.org/kodaniku/omavalitsus.html. (11.12.2011) 5 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 177. Kohustuslik kirjandus: 1. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. - Tallinn, 2004. 1. ptk (lk 15-48; 207- 242). 2. A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 28-37). 3. J. Liventaal, Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (Lk 63-91; 166-170) 4. T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 17-44) II referaat: Õigus nähtusena. Õiguse mõiste ja tähtsus. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust? Õiguse tunnused. Õiguse mõiste selgub:
Õiguse aluste aine seisukohalt järeldan, et antud teema juriidiliseks subjektiks on juriidiline isik. Juriidilise isiku objektiks on juriidilise isiku esemed, õigused, vara, sealhulgas ka kinnisvara( kui on), lepingud, põhikirjad jne. Käsitletava teema juriidiliseks faktiks on juriidilise isiku asutamine, muutmine ja/või lõpetamine ning seda reguleeriv õigusnorm. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. (3. tr). Tallinn: Külim. 422 lk. 2. Äriseadustik. Riigikogu. Vastu võetud 15.02.1995- RT I 1995, 26, 355 3. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Vastu võetud 27.03.2002- RT I 2002, 35, 216 12
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Juriidilised isikud  milliseid eelistaja ja miks? Referaat Tallinn 2012 Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama regist...
mõlemal osapoolel on õigus varasema etteteatamise korral leping üles öelda. Mõlemad osapooled on kohustatud täitma töölepingus ettenähtud 9 kohustusi. Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused on juriidiliselt määratletud ning need on omavahel koordineeritud. KASUTATUD KIRJANDUS 1) Heino Siigur (2009) Töölepingu seadus. Tallinn: Kirjastus Ilo 2) Advig Kiris, Ants Kukrus, Poigo Nuuma, Enno Oidermaa (2007) Õigusõpetus. Tallinn: Kirjastus Külim 3) Riigikogu. Töölepingu seadus RT I 2009 https://www.riigiteataja.ee/akt/117122015084 4) Eesti e-keskkond; Töökeskkond ja personal https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/tookeskkond_ja_personal 10
keelustatakse paganlikud overdused. Rooma riigi valdav religioon. Pagan- "mats" Alus, millele keskaegne vaimumaailm rajaneb: 1. Rooma riik ja õigus 2. Kreeka haridus- keskaja ideaalne haridus- 7 vabakunsti 3. Kristlus 4. Keldi, slaavi ja germaani rahvasterändamine.  säilitavad vaimset pärandit? ? ladina keel sureb välja, tekkiva duued keeled. Clodovech- frangi pealik Germaanlaste sõjakusega võitleb keskajal kiris, kehtestati isegi päevad, millal kristlased võivad sõdida. 5. alates 7. sajandist tekib islam, kristlased peavad sellega arvestama hakkama. Perioodid nüüda lles sisi vist: 1. Patristiline periood- "pater" ld keeles "isa" (kirikuisa) opostlite ajast kuni umbes a 800. Opostlid- jeesuse õpilased, kes peale jeesuse surma saavad selle kiriku rajajaks. Jaguneb kaheks perioodiks: a) kristluse ja antiikmõtlemise
2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr
õigunorme, mis on abiks õigusselguse loomisel ning ühtlasi ka olulised uuritava seaduse valdkonna õiguslike tähenduse kontekstis, näiteks: KarS § 22. Osavõtja (1) Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. (2) Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. (3) Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. 48 A. Kiris. A. Kukrus. P. Nuuma. E. Oidermaa. Õigusõpetus. Külim. Lk. 44. 25 Määruse § 17 lõige 1 ütleb expressis verbis, et välditakse lühendite, sulgude ja tähiste kasutamist. Antud paragrahvi vastavust võiks KarS'i puhul kinnitada, et ei esine lühendeid, sulge ega tähiseid. Olukorra muudab aga mittevastavaks, kui arvesse võtta ka kõnealuse
Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Tööandja võib töölepingu üles öelda erakorraliselt seoses töömahu vähenemisega või töötajast tuleneval põhjusel. Referaadi kolmandas osas vaadeldakse töötaja ja tööandja kohustusi. Töötaja kohustused on juriidiliselt määratletud ning tööandja kohustustega seotud. 19 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. (3. tr). Tallinn: Külim. 422 lk. 2. Muda, M., Orgo, I-M., Tavits, G., Treier, T. (2003). Tööõigus. Tallinn: Juura. 296 lk. 3. Töölepingu seadus. Riigikogu. Vastu võetud 17.12.2008 - RT I 2009, 5, 35 4. Rando Maisvee, Eversheds Ots & Co. (2011). Tööõigus. [WWW] http://www.audiitorkogu.ee/docs/Koolitus/randomaisveetoooigus3slaidilehel.pdf (25.09.2014) 5. Töötaja ja tööandja kohustused konspekt. [WWW]
[8] [WWW Maksu- ja Tolliamet, http://emta.ee/index.php?id=30076 [9] [WWW] Justiitsministeerium, http://www.just.ee/litsentsid/ [10] [WWW] Eesti Haigekassa, http://www.haigekassa.ee/tooandjale/edastamine/rvk [11] [WWW] Maksu- ja Tolliamet, http://emta.ee/index.php?id=30089 [12] [WWW] Maksu- ja Tolliamet, http://emta.ee/index.php?id=30087 [13] [WWW] Maksu- ja Tolliamet, http://emta.ee/index.php?id=30090 [14] ,,Füüsilisest isikust ettevõtja", lk. 206-207, õpik ,,Õigusõpetus", Kiris A., Nuuma P., Kukrus A., Oidermaa E., 2009 [15] [WWW] Eesti.ee  Uks e-riiki, https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/ettevotte_lopetamine/ettevotte_vabatahtlik_l opetamine/fie_na_ettevotluse_lopetamine
[1] Loov Eesti. [Online]. http://www.looveesti.ee/alusta-ettevotlusega/asjaajamine.html [2] EAS. [Online]. http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega- alustamine/asjaajamine/leping [3] Justiitsministeerium. (2013, November) Eesti.ee. [Online]. https://www.eesti.ee/est/teemad/oigusabi/lepingutega_seonduvad_kusimused/mis_on_leping [4] Meelis Masso, Paavo Koch, Ivar Tammemäe, Heli Laas, and Jaan Kurvet, Lepingute Sõlmimine. Tallinn: Pandekt OÜ, 2009. [5] Advig Kiris, Ants Kukrus, Poigi Nuuma, and Enno Oidermaa, Õigusõpetus. Tallinn: Külim, 2007. [6] Riigiteataja. (2014) [Online]. https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014103 (RT I,13.03.2014, 103) 21 LISAD 22
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava < -- -- -- > ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR Kodune kontrolltöö Juhendaja Prof. Advig Kiris Tallinn 2014 KarS 8. Peatükk § 89. Inimsusvastane kuritegu Süstemaatilisel viisil või massiliselt ja riigi, organisatsiooni või grupi õhutusel või juhtimisel toimepandud inimõigustest ja -vabadustest ilmajätmise või nende õiguste ja vabaduste piiramise eest, samuti tsiviilelanike tapmise, piinamise, vägistamise, neile tervisekahjustuse tekitamise, nende
inimkäitumise korrastatus. Selleks on kehtestatud õigusaktides normid, mis peaksid inimestele endile kasu tooma ning nende mittejärgimise korral ilmneb karistus. Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend. See mitte ainult ei loo karme karistusi, vaid püüab jalule seada õiglust ning aitab leida õigustusi. Õigus kohaneb ühiskonnaoludega, see on pidev muutumisprotsess. 23 Kasutatud kirjandus 1. Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. 3. tr. Tallinn: Külim. 2. Narits, P. (2002). Õiguse entsüklopeedia. 2., tr. Tallinn: Juura õigusteabe AS. 3. Sotsiaalne norm. (2014). Õigussotsioloogia. [www] http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Sotsiaalne_norm (10.09.2014). 24
säilitatakse 10 aastat. Dokumentide hoidja nimi ja elukoht (asukoht) märgitakse registrisse. Likvideerimise ajal aga tuleb juriidilise isiku nimele lisada märkus «likvideerimisel». 17 Kasutatud kirjandus: 1) https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12806823 2) https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13188675 3) Advig Kiris, 2007, Õigusõpetus, Tallinn: ,,Külim" 18
asta osaühing, aktsiase, osaühing, aktsiase, aruande aktsiaselts, aktsiaselts, esitamine tulundusühistu või tulundusühistu või äriregistrile mittetulundusühing mittetulundusühin g 14 On võimalik On võimalik On võimalik On võimalik On võimalik väljaarvam ine äriühingust 1. Kasutatud kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Poigo Nuuma, Enno Oidermaa - raamat „Õiguskirjandus“. 27 28
reeglid. Just viimatinimetatud tingimustele vastav normatiivne reguleerimine võimaldab luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes; saavutada sotsiaalsete suhete stabiilsust; vähendada juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis; ning on seetõttu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni peamiseks vahendiks ja aluseks. Eestikeelsetes õiguskirjanduses on ülaltoodud tänaseks üldiselt teada olevaid seisukohti põhjalikult esitanud õigusteadlased Raul Narits ja Advig Kiris. (Vt Narits, 2004, lk 90; Kiris, 2012, lk 38-39). Tüüpilised sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Kohustus normis tähendab, et inimene peab käituma üksnes teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu võib siinjuures esineda tegevuse või tegevusetuse vormis. Seetõttu annab kohustus konkreetses normis kas õigustuse käituda üksnes nii või kehtestab keelu käituda nii, st sooritada just selline tegu või hoiduda sellest.
sätestatud või muid kohustusi, peab ta tasuma rahatrahviga. Alaealise palkamisel on seadus teinud mitmeid reegleid, tema palkamisel on vajalik ametlik eestkostja nõusolek ning alaealisele sobimatu töö määramise eest on võimalik samuti tööandjat karistada rahatrahviga. Tööõigusega on sätestatud kõik kohustused ja õigused, mis töötajal ja tööandjal üksteise suhtes on. Õigusõpetuse õpik ja Töölepingu seadus andsid kõigest selge ülevaate. KASUTATUD KIRJANDUS · Kiris, A.; Kukrus, A.; Nuuma, P.; Oidemaa, E. (2009) Õigusõpetuse õpik, lk 293-354, Kirjastus: Külim · Töölepinguseadus (TLS), (Kuvatud 20.02.2012) https://www.riigiteataja.ee/akt/13198475
Urmas Akula IV 316 620 2956 Urve Kallavus II 002 620 3152 Vahur Oja IV 126 620 2852 Valdek Mikli II 002 620 3150 Vello Valdna VB 212 620 3366 Vilja Palu IV 215 620 2835 Vitali Sõritski IVB-107 620 2820 Majandusteaduskond Aaro Hazak Akad.tee 3-487 620 4063 Ada Traumann Akad.tee 3-354 620 3961 Advig Kiris Akad.tee 3-230 620 4109 Aili Karbe Akad.tee 3-374 620 3950 Ako Sauga Akad.tee 3-480 620 4058 Aksel Kirch Akad.tee 3-256 620 4118 Alari Purju Akad.tee 3-242 620 4102 Aleksandr Miina Akad.tee 3-358 620 3950 Aleksandra Teder Akad.tee 3 620 3962 Alissa Vassilkova Akad.tee 3-133 620 3943 Allan Kasesalu Akad
Urve Kallavus II 002 620 3152 Vahur Oja IV 126 620 2852 Valdek Mikli II 002 620 3150 Vello Valdna VB 212 620 3366 Vilja Palu IV 215 620 2835 Vitali Sõritski IVB-107 620 2820 Majandusteaduskond Aaro Hazak Akad.tee 3-487 620 4063 Ada Traumann Akad.tee 3-354 620 3961 Advig Kiris Akad.tee 3-230 620 4109 Aili Karbe Akad.tee 3-374 620 3950 Ako Sauga Akad.tee 3-480 620 4058 Aksel Kirch Akad.tee 3-256 620 4118 Alari Purju Akad.tee 3-242 620 4102 Aleksandr Miina Akad.tee 3-358 620 3950 Aleksandra Teder Akad.tee 3 620 3962 Alissa Vassilkova Akad.tee 3-133 620 3943 Allan Kasesalu Akad
Ivot kui õelat valetajat veel küllalt ei tundnud? Ivo tahtis teda ainult piinata -- see oli käega katsuda. Gabriel oli nüüd sessamas hingelises olekus nagu Agnes hommikul, kuid kahju, Gabrielil oli veel vähem kavalust, veel vähem kannatust. «Sa valetad, Ivo,» üties ta rahuliku põlgusega. Oleks ta vähemau tigedaks saanud, äkilist viha avaldanud! Tema ranulik põlgav hääl sütitas Ivo kahjurõõmust veidi suigutatud viha uuesti põlema. «Valitse oma keeit!» kähistas ta hambaid kiris-tades. «Veel üks sõna seletuseks, siis jään vait,» ütles Gabriel külmalt. «Mulle näib, nagu oleksid sina sestsaadik, kui mina ennast tõrkumata siduda lasksin, minust vale arvamise pähe võtnud. Sa arvad vahest, et mina sind kardan. See on eksitus. Ma ei kartnud sind sel korral ega karda sind praegugi. Ma tean, et sa minuga kõik imed ara võid teha; sa võid mu keele suust lõigata, mu silmad välja torgata. Võid mind elusalt keeta ja 349
annaabi.ee 
