Relvastatud konfliktid (sotsiaalreklaam) Relvakonflikt (Rootsi teadlaste sõnul) - konflikt, mille käigus on surma saanud vähemalt 25 inimest. Pärast külma sõda on enamik relvastatud konflikte olnud riigisisesed, mitte riikidevahelised. Aastatel 2000–2010 toimus 4 riikidevahelist relvastatud konflikti, samas kui riigisiseseid kodusõdu oli 31. Rahvusvahelise statistika järgi oli 1990. aastate lõpus toimunud konfliktides tsiviilohvrite osakaal kõigi hukkunute hulgas umbes 80%, samas kui 20. sajandi alguses oli see näitaja vaid 15–20%. Kuna üha enam relvakonflikte on riigisisesed, on muutunud ka konfliktide osalised
riigisisesed maanteed. Sadamad: 13 suuremat sadamat, nendest 12 valitsuse ja 1 ettevõtte oma, 187 väiksemat sadamat. Suurimad sadamad: Kolkata, Paradip, Visakhapatnam, Chennai, Tuticorin, Cochin, Panabur, Mormugao, Mumbai, Nhava Sheva, Ennore, Kandla Merepiir: 7600km Raudteed: 65.000 kilomeetrit teedevõrku ja 7500 raudteejaama. Raudteed läbib üle 30 miljoni reisija ja üle 2.8 tonni kaupa igapäev. Suurim raudtee: Kharagpur (1072.5 kilomeetrit pikk), Riiki ei läbi raudteed, on ainult riigisisesed raudteed. Tunnelid: Enamik tunneleid asuvad Lääne-Ghatis. Suurimad: Pir Panjal raudtee tunnel (Banihal Tunnel) , Maliguda Tunnel, New Katraj Tunnel, Punarjani Guha, Rohtang Tunnel. Sillad: Kanpur (25 kilomeetrit pikk), Hyderabad (11.6 kilomeetrit pikk), Bangalore (9.9 kilomeetrit pikk), Mahatma Gandhi Setu (5.5 kilomeetrit pikk), Vikramshila Setu (5.7 kilomeetrit pikk), Cochin (4.6 kilomeetrit pikk) Kanalid: Satyavathi Camp, Buckinghami kanal (421.55 kilomeetrit pikk), Canoly kanal (11.4
Head kolleegid! Olles kindlalt selle olulise raporti poolt hääletanud, tahaksin eelkõige rõhutada keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni struktureeritud arvamuse lõiget 35, milles komisjon loodab, et arvestades Euroopa Toiduohutuse Ameti (EFSA) olulist rolli üldsuse tervise ja heaolu kaitsmiseks väljatöötatud meetmete osana toiduahelaga seotud kõigi riskide hindamises, asutavad kõik liikmesriigid EFSAga koostöö tegemiseks vastavad riigisisesed organid. Need raportid sisaldavad ka mitmeid konkreetseid ettepanekuid, näiteks Tokia Saïfi suurepärast ettepanekut maailma keskkonnaorganisatsiooni loomise kohta ja ettepanekuid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni volituste suurendamise kohta, piirimaksu kui ebaõiglase konkurentsi ja kliimale kahjulike heitkoguste vähendamise vahendi kohta ning enne investeerimist kohaliku kogukonnaga konsulteerimise kohta.
Pole eraldi spordiosa, nagu on AK-s Õhtulehe ja Postimehe võrdlus Õhtulehe teemad on sageli väga isiklikku laadi ja kalduvad kollase ajakirjanduse poole. Mingeid lisalehti tal vahel pole, kuid on päevane telekava, eraldi spordiuudised, meelelahutus, Eesti ja välismaa uudised. Postimehe vahel on mitmed lisad . TArtu postimees, teemaleht, nt. ka K-Rauta reklaam- kataloog. Pole liigselt seltskonnamelu kajastamist. Väga tähtsa riigisisesed teemad ühtivad(nt. Varvara matused, Kaia Kanepi treeneri lahkumine), kui väiksemad artiklid on mõlemas ajalehes küll täiesti erinevad.
komandör II Maailmasõjas , tammelehtedega Rüütliristi kavaler. (Teise maailmasõja ajal oli ta mitmete Saksa juhatusele alluvate eesti väeosade ülem. Rebane osales oma väeosadega enamikus otsustavates Eesti kaitselahingutes Narva lahingust Eesti mahajätmiseni.) 7. Kes oli Ants Kaljurand ,,Hirmus Ants"? Ants Kaljurand ehk "Hirmus Ants" oli üks tuntumaid Lääne- ja Pärnumaa metsavendi. 2.Huvide konfliktid: osapooled: riigid, riikide grupid, riigisisesed jõud Erihuvid: majanduslikud; välispoliitilised ;rahvuslikud; religioossed või sisepoliitilised Rahvusvaheline julgeolek 20.sajandil · Multipolaarses süsteemis eksisteeris suurvõimude paljusus-koalitsoonid · ,,Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega" Clausewitz · Külmsõda Rahvusvaheline julgeolek 20.sajandil Rahvasteliit(1919)järeltulija ÜRO (1946) Kollektiivne kaitse NATO VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon)- Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-
sagedamini korruptiivse tulu aspektist altkäemaksu või pistise andmine/võtmine Peetakse valdavalt avaliku sektori nähtuseks Mõjud ja tagajärjed (1) Riigi majandusele: soodustab ebavõrdsust ühiskonnas ja rikub ausa konkurentsi põhimõtteid; majandussektoris võib kaasneda töö ja teenusekvaliteedi langus ning kaupade ja teenuste hindade kasv (pistised, altkäemaksud, riisutud vara arvelt) Mõjud ja tagajärjed (2) Riigi sisejulgeolekule: riigisisesed kriisid ja usaldamatus riigivõimu vastu; tulemusena kasvab kuritegevus ja väheneb turvalisus Vormid (1) Altkäemaks rahaline ja muu hüve, ametiisik võtab vastu kasu eesmärgil, rikkudes teenistusülesannet Häälte ostmine valimiste ajal, lubatakse vastuteenet/kingitust vms Vormid (2) Onupojapoliitika eelistatakse tööle võtta või mingis olukorras lähedasi või sugulasi Parteide varjatud rahastamine erakondade rahaline toetamine
Kodanik: Inimene, kellel on riigi kodakondsus Välismaalane: Isik, kelle puudub elukoha-riigi kodakondsus ja need, kes elavad riigis illegaalselt või legaalselt. rahvusliku koosseisu muutused põhjused: Näitab, kui palju on ette antud riigis kodakondsusega elanikke, kui paljud on sisserändajad ehk immigrandid. Rahvusliku koosseisu muutumise põhjused on vaesus, suur tööpuudus, paremad tingimused eluks, haridus, haigused, looduskatastroofid ja riigisisesed probleemid. Rahvastiku tihedus: Tihedalt asustatud alad on enamasti arenenud linnad või merede ja jõgede äärsed alad. Need alad on tihedalt asustatud, sest seal on hea haridus ja töökoht koos palgaga ning kaubateed. tihedalt asustatud alad (põhjused): Tihedalt asustatud alad tekkisid keskajal kindluste ja kirikute ümber, merede ja jõgede äärde ja kohtadesse, kus oli kerge ümbruskonnaga sidet pidada
Kodanik: Inimene, kellel on riigi kodakondsus Välismaalane: Isik, kelle puudub elukoha-riigi kodakondsus ja need, kes elavad riigis illegaalselt või legaalselt. rahvusliku koosseisu muutused põhjused: Näitab, kui palju on ette antud riigis kodakondsusega elanikke, kui paljud on sisserändajad ehk immigrandid. Rahvusliku koosseisu muutumise põhjused on vaesus, suur tööpuudus, paremad tingimused eluks, haridus, haigused, looduskatastroofid ja riigisisesed probleemid. Rahvastiku tihedus: Tihedalt asustatud alad on enamasti arenenud linnad või merede ja jõgede äärsed alad. Need alad on tihedalt asustatud, sest seal on hea haridus ja töökoht koos palgaga ning kaubateed. tihedalt asustatud alad (põhjused): Tihedalt asustatud alad tekkisid keskajal kindluste ja kirikute ümber, merede ja jõgede äärde ja kohtadesse, kus oli kerge ümbruskonnaga sidet pidada
potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita kõik funktsioone. Metsade efektiivse majandamisega pööratakse rõhku kõigi metsaga seotud hüvedele, ökonoomsele tootmisele ja kasutamisele nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis (Keskkonnaministeerium). Metsapoliitika ja –majandamise põhimõtted on küll olulised, kuid omavad siiski enamjaolt kaudset mõju. Otsesed mõjutegurid võib laias laastus jagada kaheks, Eesti riigisisesed faktorid ja riigi välised. Eesti riigisisesed faktorid on: nõudlus puidu järele ja selle hind, metsa majandamise eeskiri, ilmastiku olud talvel ja teede kevadine sulgemine ja kevadsuvine raierahu. Eesti riigi välisteks faktoriteks on nõudlus eksportturgudel, tollimaksud jne (Metsanduse arengukava aastani 2020, taustauuringud). Erametsade raiemahtusid mõjutab ennekõike omanikud ning nende huvid, tahe ja vajadus metsa majandada
vaid turud kuhu tulevad talumehed oma hobustega. Siis ei saaks me nautida välismaiseid toiduaineid ega viljasid samuti ka mitte mingit elektroonikat ning üldse mingeid välismaiseid kaupasid. Autovedude liike mitmeid, kuid alustame tähtsaimatest: Rahvusvahelised kaubaveod. Tänu sellele liigile saavad inimesed poelettidele välismaiset toodangut. Ka saavad meie firmad müüa oma toodangut parema hinnaga välismaale tänu rahvusvahelistele kaubavedudele. Riigisisesed kaubaveod. Riigisisesteks kaubavedudeks loetakse vedusid mis toimuvad ühe riigi territooriumil ehk siis näiteks jaotusveod ladudest, kullerveod ning üle üldine transport riigi siseselt. Tänu neile vedudele tuleb hommikul poodi värske toit, saad kiiresti oma tellitud kauba kätte mida ei ole võimalik saada oma kodu lähedasest poest jne. Need omakorda koosnevad veel erinevatest liikidest.
kaheks autoritaarne ja totalitaarne diktatuur. Nende ühised omadused on ühepartei süsteem, mille juhil on riigivalitsemises tähtis osa. Rahvas allutati riigivõimu alla tekitades neis hirmu ning lubades neile paremat elu. 1920. 1930 aastatel hakkas Euroopas levima diktatuur. Selle põhjustas rida muutusi, mille diktaatorid kenasti ära kasutasid. Peamised probleemid olid muutused ühiskonnas, sõja tagajärjed, Versailles'i süsteemi mitte täitmine, halb seis majanduses, riigisisesed võimu võitlused ning valimis künniste puudumine. Eelnevatele probleemidele võib näiteks tuua selle, et Saksamaa pidi maksma reparatsioone, mis muutsid tema majandus olukorra kehvaks.Teiseks näiteks sobib see, et rahvas oli sõjast väsinud ja uskusid, et diktatuur toob rahu.Nendest probleemidest tekkinud demokraatia madalseis lõi soodsa pinnase diktatuuride kasvule. Paljud riigid ei suutnud demokraatia lagunemisel vastu olla kuna majanudst ei
• Makse tegemisel teenustasu vastavalt kehtivale hinnakirjale • Saab sõlmida kõigis Krediidipanga kontorites või internetipangas i-pank Otsekorraldus: • Teenus on tasuta • Vabanete maksetähtaja meelespidamisest • Pangal õiguse tasuda Teie eest igakuiseid arveid • Kindlaks määratud kuupäeval kannab pank summa makse saajale • Makse limiidi kindlaks määramine • Peab olema sõlmitud leping pangaga Riigisisesed maksed: • Tavamakse eurodes • Pangasisesel maksel valuuta piirangut ei ole • Makse laekub saaja kontole üldjuhul kohe Välismakse: • Erinev kiirus ja teenused • Raha laekub samal päeval või ühe kuni nelja pangapäeva jooksul • Pank ei tohi ülekantavat summat teenustasude võrra vähendada • Teenustasud võib jaotada maksja ja saaja vahel • EU-makseid saab teha saajaga kulusid jagades Püsikorraldus:
lisaks sellele oli kia kiire rahaväärtuse langus. Rahvas ei uskunud enam paremasse homsesse ja demokraatiasse, mida kasutasid ära demokraatia vastu olevad isikud, kes lubasid deiktatuuriga asja parandada. Tänu sellele jäid väga vähesed riigid demokraatlikuks seal hulgas nt Prantsusmaa, kellele koguaeg hüvitist maksti. Lisaks veel poldud rahul Versailles' süsteemis. Sõja kaotanud riikidle ei meeldinud see, et uute riikide piiridega ei arvestatud rahvaste ja riikide huve. Tekkisid riigisisesed võimuvõitlused. Ka sõda mõjus demokraatiale halvasti, kuna rahvas oli harjunud karmikäelise võimuga. Kuidas sarnanes Saksamaa ja Nõukogude Liit? Nii sakslastel kui venelastel oli ainult üks juht vastavalt siis Hitler ja Stalin. Juht toetus ainult ühele parteile, kas siis mis oli ainukesena lubatud või mis oli tol hetkel juhtivpartei (Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei ja Nõukogude Liidus kommunistlik partei). Partei ridadesse võeti väga väheseid, enne
elupaigast teise ülekolimine Looduskaitse LOODUSKAITSE Võimalused Looduse säilitamine (kaitsealad, riiklikud andmebaasid, geenipangad, loomaaiad) N… Looduse uurimine (uurida inimtegevuse mõju ja kuidas võimalik seda peatada, leevendada N… Inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine N… Tarbijakäitumise kujundamine N… Rahvusvaheline koostöö (riikidevahelised kokkulepped) N… Riigisisesed meetmed 1995.a. säästva arengu seadus: loodusvarade ja looduskeskkonna säästliku kasutamise alused Säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ Arengueesmärgid: Eesti kultuuri elujõulisus, inimeste heaolu lõpp, sotsiaalselt sidus ühiskond, ökoloogiline tasakaal Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 Neli valdkonda: keskkond, tervis ja elukvaliteet; kliimamuutuste ärahoidmine ja õhu kvaliteet; maastike
Milline oli Venemaa, Taani, Rootsi, Poola ja talupoegade roll Liivi sõjas? 16. sajandi keskpaik oli Liivimaa jaoks rahutu aeg. Riigisisesed probleemid tõmbasid oma nõrkusega ligi tugenevaid naaberriike, kes leidsid antud poliitilist olukorda ideaalseks oma võimu kasvatamiseks. Liivlased ei kujutanudki ette neid ümbritsevat ohtu, sest palju aastaid elasid nemad rahus tänu rahulepingutele, kuid see ei saanud olla igavene. Kerkis esile küsimus kellele kuulub ülemvõim Läänemerel? Tartu maksu nõudev Venemaa jõudis lõpuks otsusele alustada Liivimaa vallutamisega, sest see tooks nendele rohkem kasu. 1558
Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonna probleemid Pärast külma sõda on enamik relvastatud konflikte olnud riigisisesed, mitte riikidevahelised. Aastatel 2000–2010 toimus neli riikidevahelist relvastatud konflikti, samas kui riigisiseseid kodusõdu leidis aset 31 korral. Riigisiseste konfliktide puhul oli kümnel juhul tegu territoriaalsete ja 21 juhul poliitiliste võimukonfliktidega. Kuna üha enam relvakonflikte on riigisisesed, on muutunud ka konfliktide osapooled. Enam pole tegu pelgalt kahe armee vastasseisuga. Omavahel sõdivaid vägesid on tavaliselt rohkem kui kaks ja nende koosseis on muutlik. Suurenenud on ka eraarmeede ja relvarühmituste osakaal. Paljudel juhtudel sarnanevad sõdivad rühmad pigem pätikampadele kui regulaararmeele. Traditsiooniliste rinnete asemel on lahingud muutunud kohalikeks ning tsiviilelanikke ei ole alati kas suudetud või soovitud sõjatandrilt evakueerida
Konventsiooni artikli 6*10 alusel esitatud menetluse pikkust puudutavad kaebused kuuluvad kas potentsiaalselt põhjendatud muude kaebuste alla, s.t alles neljandasse kategooriasse, või korduvkaebuste kategooriasse ja lahendatakse viienda järgu kaebustena. Seega on nii kaebajate, vastustajariikide kui ka EIK huvides, et menetluse pikkuse küsimused lahendataks kiiremini ja tõhusamalt riigisiseses menetluses. 2. Velleste ja Andrejevi poolt ammendamata tõhusad riigisisesed õiguskaitsevahendid kriminaalmenetluses Velleste ja Andrejevi asjades tehtud vastuvõetamatuks tunnistamise otsused on subsidiaarsuspõhimõtte järgimise kohustuse sisustamisel eriti olulised, sest EIK on nendes sõnaselgelt öelnud, millised Eesti riigi- sisesed õiguskaitsevahendid tuleb kriminaalmenetluse pikkuse vaidlustamisel esmalt läbida. EIK kordas esmalt kohtupraktikaga välja kujundatud seisukohta, et tõhus õiguskaitsevahend menet-
kooli- ja lasteaialastelegi. See on ilmselgelt märk sellest, et nad tunnevad ennast juba praegu liiga kindlalt, sest me oleme nende vastu liiga head olnud. Siinkohal tuleks meeles pidada traditsioonilist ütlust „parem karta kui kahetseda“. Euroopa ei tohiks võtta riski pagulaste majutamise ning rahalise abi osutamise näol ning massiimmigratsioonile tuleks leida mõni muu lahendus. Mõistlik oleks nad siiski oma kodumaale tagasi saata ning lasta neil oma riigisisesed asjad ise korda seada, sest nagu me kõik teame, ei ole põgenemine iialgi lahendus probleemile.
HOMEIN kuulutas Iraani islamivabariigiks, islamirevolutsioon. FRIEDMAN monetarist, konservatiive maj. pol teoreetik. I kaupade ja teenuste käive kujuneb nõudlusest. II tuleb alandada maksukoormust III tuleb muuta 1970. a välispoliitilist kurssi. THATCHER Suurbritannia peaminister. REAGAN USA president. BREZNEV NSVL liider VAINO EKP esimene sekretär(juht). VASTUOLUD ARAABIA MAADES 1. erinevad poliitilised vaated (lääs-ida). 2. erinevad riigikorraldused. 3. riigisisesed omavahelised võimuvõitlused (nt. Valge revolutsioon). 4. piiriprobleemid. ÜHENDAS: usk, keel, mineviku ühine riik, kalifaad. KONSERVATIIVNE REVOLUTSIOON Reagan, Thatcher. Sotsiaalprogrammide vähendamine, maksude alandamine, et tõsta ostujõudu, inflatsiooni vähendamine, ametiühingute osakaalu vähendamine, toetati eraettevõtlust, konkurentsi tõstmine. TULEMUSED: inflatsioon vähenes, algas majanduskasv, uued töökohad, elujärg paranes, raha stabiliseerus.
Arutlev küsimus (ehk arutlus) II maailmasõja algus oleks olnud välditav II maailmasõja ametlikuks alguseks peetakse 1939.aasta 1.septembri varahommikut, kui Poola aladele sisenesid Saksamaa tankid ja allveelaev ning avasid tule Poola vastu. Kas II maailmasõda oleks olnud välditav? Sellele küsimusele vastuste leidmiseks tuleb liikuda II maailmasõja algusest tagasi, et arutleda põhjuste üle, mis viis riigid II maailmasõtta. I maailmasõda lõppes 1918.aastal Antanti riikide võiduga, Saksamaa ja tema liitlased pidid leppima kaotusega. Suure kaotusega kaasnes Versailles’ rahulepingule allkirjastamine, millega kaasnesid Saksamaa meelest ebaõiglased tingimused, nagu näiteks võidetud maade tagastamine Prantsusmaale ja Leedule. Lisaks sellele pidi Saksamaa maksma Antanti riikidele reparatsioone, mis tekitasid Saksamaale tõsiseid majandusraskusi ning neid ei suudetud maksta. 1923.aastal o...
muuta inimeste elu paremaks, üsna lihtne rahva seas poolehoidu leida. Kui aga sellised juhid saavutasid kas või tühist edu, muutusid nad lausa rahvuskangelasteks. Näiteks Saksa keisririigis oli keiser Wilhelm II suhteliselt suur võim ning demokraatlik traditsioon puudus, seega on mõistetav miks Hitleri ja Natside populaarsus Saksamaal sõjajärgsetel aastatel sõjaväes märkimisväärselt kasvas. Ühteks põhujseks, miks mitmetes Euroopa riikides kehtestati dikatuur olid riigisisesed majandusraskused. Kaotajariikides olid majandusraskused seotud reparatsioonimaksete kohustusega. Saksamaa pidi Antanti riikidele maksma rahulepingu järgi 132 miljardit kuldmarka. See hiigelsuur kohustus võttis Saksamaalt võimaluse oma riigi majandust üles ehitada. Lisaks oli 1929. aastal USA-s suur ülemaailmne majanduskriis mis halvendas riikide majanduslikku olukorda veelgi. 1929 aastal alanud pikaajaline sügav majanduskris röövis
kirikusüsteeme oli vaja reformida, kuna kirik tegutses liiga kasuahnelt. Üheks tõestuseks sellele väitele on fakt, et kirikult oli võimalik osta indulgentse, et oma patte lunastada. Tegelikult peaks olema ainuüksi Jumalal see võim, et inimesele tema patud andestada. Martin Luther on luterismi rajaja, kes kritiseeris tugevalt katoliku kiriku seisukohti. Augsburgi usurahu ja selle sisu usurahu sõlmiti keiser Karl V algatusel, et lõpeksid riigisisesed vaidlused usuküsimustes ning et riik saaks täielikult pühenduda välisvaenlaste türklaste vastu koondudes. Määratleti luterluse põhiseisukohad. Hüljati kiriku välisele hiilgusele tähelepanu pööramine ning jutlused hakkasaid toimuma emakeeles. Isikud: Luther luterismi rajaja, kes algatas usureformid Saksamaal. Kritiseeris tugevalt katoliku kiriku seisukohti. Gregorius VII Rooma paavst, kes leidis et kirikul peab olema kuninga üle ülemvõim. Oma tegevusega
vahendeid maksuraha kogumiseks. Seega paberrelv võib põhjustada isegi hüperinflatsiooni, sest hinnad kallinevad ning rahaväärtus langeb, seda võib ka kirjeldada kui majanduslangust. Paberrelva eesmärk on vastasriiki nõrgestada seda saab teha näiteks nii, et üks riik tahab, et teises riigis kaoks elanikkonna usaldatavus riiki, inimesed ei usu, et riik suudab neile edaspidi pakkuda seda, mida varasemalt. Tekivad riigisisesed konfliktid, mässumeelsus kasvab ning riik peab sõjategevuse kõrvalt hakkama ka inimesi rahustama. See takistab oluliselt sõjategevust, sest ei saa ühele asjale keskenduda. Arvan, et sellisel paberrelval oleks kindlasti olemas vastasriiki kahjustav mõju, ent siiski oleneb riigi tugevusest ja võimest probleemile kohene lahendus leida. Võib juhtuda, et riik saab olukorra kiiresti enda kontrolli alla, siis ei jõua paberrelv nii väga riiki mõjutada. Kuid kuna antud olukorras on kaks
Eesti on maailma arvestuses IAI poolest 37 kohal, Hiina aga 94 kohal. Vahe on pea kolmekordne. 2006 aasta arvestusega oli Eesti IAI 0,893. Hiina IAI tase oli 2006 aastal arvestusega 0,762 See vahe on vägagi suur ning see näitab suuri erinevusi kahe riigi vahel. Kindlasti on erinevusteks majanduse korraldus. Hiinas on IAI kasv olnud stabiilsem arvatavasti tänu riigi ergutuspüüdlustele elavdada majandust. Kuid kurb saatus on see, et väga raske on tavakodanikul oma ettevõtet rajada kuna riigisisesed majanduslikud erinevused kipuvad üha kasvama. Eestis on olnud madalseis alates 2005 aastast , kuid see on tingitud arvatavasti ülemaailmsest majanduskriisist mis puudutas kõiki, va riike, kes toodavad ise endale kõik vajaliku. Selliseks riigiks on ka Hiina. Hiinas on SKT ühe inimese kohta olnud pidevalt madal. Kui 1980. aastal oli Eestis SKT ühe inimese kohta 9.048 $, siis Hiinas oli see vaid 524. 2016 aastaks pole Hiina veel suutnud saavutada Eesti 1980 aasta taset
Kõik reformid viidi läbi ülaltpoolt. Seisuslike esinduskogude õigusi kärbiti. Jan Sobieski aitas tagasi lüüa Türgi rünnakut. Maria Theresia(1740-1780) oli vastu valgustusele Sõjaväereformid: 1. Liisuvõtmise teel valiti inimesi sõjaväkke 2. Kroonimaa maksab makse ja tagab nekrutid Finantsreformid: 1. Kaotati riigisisesed tollimaksud. Kriminaalkoodeks: 1. Keelati piinamine Haridus: 1. Kutsekoolid 2. Gümnaasiumid allusid riigile Agraarsuhted: 1. Tetöö 3 päeva nädalas 2. Suures osas kaotati pärisorjus. Joseph II(1780-1790) oli valgustuse pooldaja Tolerantsuspatent(ususallivus)
ROOMA KATOLIK KREEKA KATOLIK E. ÕIGEUSU PROTESTANTLIKUD K. *luteri k. (Põhja-Saksamaa väikeriigid -> Taani, Norra, Rootsi, Eesti, Soome, Põhja-Läti) *reformeeritud k. kalvinism (Sveits, Madalmaad) hugenotid (Prantsusmaa) presbüterid (Sotimaa) puritaanid (Inglismaal) *anglikaani k. (Inglismaa) 16. saj. levis reformatsioon. Tõi endaga kaasa ka suured ususõjad.Sageli ei olnud need sõjad riikide vahel, vaid riigisisesed (kodusõjad), kus erinevad pooled omavahel võitlesid. Saksamaal lõppesid ususõjad Augsburgi usurahuga ja see kehtestas põhimõtte: kelle maa, selle usk (valitseja usk määrab ära tema alamate usu).
midagi uut ning selle valedel mõõtmetel käsitlemine võib muuta selle veelgi suuremaks mureks. Üksindusministri avalikustamisega kaasnes ka rõhutamine, et üksinduse riskigruppi kuuluvad kõik ning sellega tuleks tegeleda kõikjal. Tegelikkuses on aga kindel riskigrupp, milles üksindus on levinum ning millega tuleks esimesena tegeleda. Riikides nagu USA ja UK on selleks vaesed, töötud, migrandid – ka riigisisesed -,kelle elu on ning ebastabiilne ning see muudab ka suhted nende elus keerulisemaks. Lisaks sellele on neil kõige keerulisem saada üksindusega abi, nii meditsiinilist kui ka teistelt inimestelt, kuna juba sotsiaalsel tasandil on arvamus nendest negatiivne. Peaaegu romantiline on väita, et üksindus on vaid tänapäeva probleem, tuua välja sotsiaalmeedia paradoks ning individualism, kuid tegelikkuses on see osa meie pikaajalisemast ühiskonnamudelist
Võimule tulid leiboristid, kes suunasid oma energia vaesuse vähendamisse ja rahastasid mitmeid sotsiaalprogramme. Inglismaa andis Iirimaale autonoomia ja kakles teiste suurriikidega kolooniate pärast, mis oli üsna kallis. Pärast viktoriaanlikku ajastust tulid välja inimesed, kes ei tahtnud enam elada ,,traditsioonilist" elu. Toimus palju mässe, miitingud ja pikette. Naisõiguslased(sufrazetid) korraldasid protestiüritusi. Prantsusmaa- Oli III Vabariik ja toimusid riigisisesed võitlused( mitmepartei süsteem) Dreyfusi afäär- süüdistati Saksamaa kasuks spioneerimises. Pooldajad-humanistid, vabariiklased, liberaalid. Vastased- monarhistid, katoliiklased, rahvuslased jne. Dfeyfusi võitis, demokraatia võitis. 1906- kirik lahutati riigist. Prantsusmaal toimusid ka mässud ja streigid, Prantsusmaa püüdis ennast Saksamaa eest kaitsta ja noriti tüli. Saksamaa-Saksakeisririik(1871-1918). Areng toimus igas valdkonnas, kuigi palju rahvast oli vaesuses.
seisusel oli kõige raskem üleüldse toime tulla igapäevaselt ja ka majanduslikult. Neil oli niigi rahapuudus ning nad ei jaksanud kõrgeid makse maksta. Eelkõige oleksid pidanud riigi heaolu tagamiseks maksma makse aadlikud, kel arvatavasti raha oli kõige rohkem. See oli ebaaus vaesema kihi inimeste suhtes, kel niigi oli raske, kuid paratamatult see ei huvitanud tol ajal aadlikke ja teisi tähtsamaid isikuid absoluutselt. Majanduskriis süvenes üha enam. Riigisisesed ühiskondlikud,poliitilised,rahanduslikud ja majanduslikud pinged viisid väljapääsmatu rahandusliku olukorrani. 1789. aasta 5.mail kogunesid Versaillesse generaalstaadid,kus kolmas seisus nõudis uut hääletussüsteemi. Kahjuks puudus kokku tulnud saadikute vahel üksmeel, mistõttu lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaillest ja kuulutasid end 17.juunil 1789. aastal kogu rahva esindusorganiks ehk Rahvuskoguks. Rahvuskogu oli kogu rahva vaieldamatu esindusorgan
kuid pidas reforme vajalikuks; range tsensuur; majandusliku tegevuse vabadust takistasid monopolid; riigivalitsemine koondati Riigikantseleisse; asutati välisministeerium; reformiti sõjaväge (kaotus Austria pärilussõjas) iga regioon pidi maksma sõjaväe ülalpidamiseks ja tagama kindla arvu nekruteid; loodi sõjaväeakadeemia; kehtestati üldine tulumaks; kaotati riigisisesed tollid, kuid kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele; kaotati piinamine, kohtute kompetentsi läks õigusemõistmine ka talupoegade üle; laiendati rahvakoolide võrku; loodi kutsekoole; riigil kontroll Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle (enne jesuiitidel); piirati teotööd. Joseph II (1780-1790): lubati luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel
Tõmbamise põhimõte välditakse kattuvaid ladusid ja toodetakse vaid seda, mille järele on nõudmine. Tõmbamise meetodid: 1. Juhtimine algab ja lõpeb lõpptarbija juures 2. Kiire reageerimine nõudlusele (müügiprognoosid on viidud miinimumini) 3. Laovarud minimeeritakse läbivoolu põhimõttel 4. Jaotusvõrgu arendamine konkurentsieduks, mitte veokulude põhjustajaks 5. Logistiliste teeninduskeskuste arendamine territoriaalselt Tõmbamismeetod lähtub kliendist, suurendab kliendi rahulolu, vähendab kadusid ja asjatut tööd. Kaban põhimõte (jaapanlased) saatja toimetab vastuvõtjale materjale ainult siis, kui viimane neid vajab. Vastuvõtja juures ei toimu ladustamist. Kabani eelised: 1. Lihtne ja arusaadav protsess 2. Kiire ja täpne info 3. Odavam info tavapärase liikumisega võrreldes 4. Muudatuste kiire jälgimine 5. Protsessi võimekuse piirid on lihtsalt määratletud ja identifitseeritavad 6. Välistatud...
just antud paik · Majanduslikud põhjused - suurem sissetulek · Atraktiivsemad elamistingimused · Sotsiaalsed põhjused töökoha leidmine, soovitud hariduse omandamise võimalused · Karjäär - Parem töökoht ja positsioon · Isiklikud tegurid Rännete geograafilised mustrid · Rahvusvahelised (worldwide, international) kontinentidevahelised · Kontinendisisesed ränded toimuvad sama kontinendi piires · Sisemised ränded (internal) - riigisisesed Rännete barjäärid · Riigipiirid · Liiga suur kaugus (vahemaa), emigreerumine "ei tasu ära" või on liiga riskantne. Newtoni gravitatsiooniseadus: Pi Pj M ij = x k d ij (Sotsiaalfüüsika) migratsiooni tõmbe-tõuke tegurid kus on, sinna tuleb juurde · Newtoni gravitatsiooniseadus
Kriiside korral: valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile tõsta valmisolekutaset alustada, kas osalist või täielikku mobilisatsiooni luua tingimused liitlaste saabumiseks Sõjaajal: kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised riigisisesed ühendusteed 5. MEREVÄGI Mereväe laevastik koosneb miinijahtijatest ning miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavast alusest. Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, üks Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase.
Normatiivsed süsteemid Mäng (male, jalgpall, alias jms) Moraal on normide süsteem. Õigus (seadused riigisisesed ja rahvusvahelised) Normid on reeglid, mis Religioon (põhineb jumalikul ütlevad, mida inimene peab ilmutusel ja autoriteedil)
1593 hakkas katoliiklaseks, et riigis kord jalule seada. 1598 sõlmiti Nantes'i edikt. Valitsevaks usuks jäi katoliiklus, kuid reformeeritud kirik võib ka tegutseda. See lõpetas Prantsusmaal ususõjad. Skandinaavia 1397 sõlmisid Rootsi, Taani ja Norra Kalmari uniooni, et Saksamaa neid vallutada ei suudaks. Reaalne võim oli Taani kuningannal Margaretel. Taani oli neist riikidest kõige arenenum. Taanlaste eelistamine ja ülemvõim häiris rootslasi. Lisaks sellele olid Rootsis riigisisesed vastuolud: 1) osa rahvast pooldas uniooni 2) osa pooldas Rootsi iseseisvust 3) osa pooldas katoliku kirikut kuningas Gustav Vasa oli enne kuningaks saamist Rootsi talupoegade mässu ja vastuhaku juht. 1523 kuulutati Gustav Vasa kuningaks ja Rootsi iseseisvaks. Reformatsiooni ideid hakkas levitama Luteri juures õppinud Olaus Petri. Reformatsiooni põhjusteks olid: 1) vaimulike allakäik(moraali lagedus ja joomine) 2) majanduslikud probleemid
1. Autovedude klassifikatsioon Territoriaalse tunnuse järgi: a. Riigisisesed autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires. i. Linnasisesed veod ii. Linnadevahelised veod b. Rahvusvahelised autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades: i. Balti riigid ii. Skandinaavia riigid iii. Lääne-Euroopa riigid iv. Ida-Euroopa riigid v. SRÜ riigid Kauba koguse järgi: c. Täis- ja osakoormad d
Niger. Tabel 3 näitab, kuidas võrreldakse Nigeri soolise arengu indeksit IAI-st teiste riikide, ning näitab ka valitud alusindikaatori väärtusi SAI arvutamisel. Tabel 3. Soolise arengu indeksi võrdlemine inimarengu indeksiga - soolise ebavõrdsuse mõõt Ränne Igal aastal ületavad miljonid inimesed riigisiseseid või rahvusvahelisi riigipiire, et leida paremaid elatusstandardeid. Enamik ümberasujaid, riigisisesed ja rahvusvahelised, tahavad saada suuremat sissetulekut, paremat juurdepääsu haridusele ja tervishoiule ning parandada väljavaateid oma lastele. Enamik maailma 195 miljonist rahvusvahelisest ümberasujast on ühest arengumaast liikunud teise või ühest arenenud maast teise. Nigeril on väljarände määr 4,0%. Nigeri ümberasujate suurim kontinentaalne sihtkoht on Aafrika, kus 93,3% inimkonnast on emigrandid (Tabel 4). 9
täidesaatva võimu ülesandeks . See mis toob inimesed ühte poliitilisse ühiskonda looduslikust seisundist on iga inimese kokkulepe teiste inimestega selleks, et ühineda, toimida kui üks ilu ja olla teistest eristuv riik. Et sellist ühendust laiali saata algab võõrväe sissetung ja riigi vallutamine. Selle käigus lõhutakse ühiskond ja ei saa püsima jääda ka valitsus. Teisel juhul on valitsuse laialisaatmiseks riigisisesed põhjused. Juhul, kui seadusi hakkab välja andma üksi või mitmekesi keegi, keda pole rahvas määranud seadusi tegema, siis teevad nad seadusi ilma volituseta ja rahvas ei ole kohustatud kuuletuma. Selliste ja teiste sarnaste juhtumite järel peab rahvas püstitama uue seadusandliku kogu, mis erineb eelnenust isikute ja vormi poolest vastavalt sellele kuidas on kõige parem tagada rahva turvalisus ja heaolu. On olemas veel üks
Võrumaa Kutseharituskeskus Ärikorralduse õppetool Jaanika Vichterpal MK-14 ÖKOMÄRGISTUSED JA MAHESAADUSED Õpimapp aines „Kaubaõpetus“ Juhendaja Kristel Ojavere Väimela 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 ÖKOMÄRGIS............................................................................................................ 4 Mis on ökomärgis?............................................................................................... 4 Milleks ökomärgis?................................................................................................. 6 Euroopa Ühenduse ökomärgis – lilleke.........................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Suur Prantsuse Revolutsioon- uusaegse riigi verine algus Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kriisi põhjused............................................................................................................................ 4 Revolutsiooni käik...................................................................................................................... 5 Jakobiinide diktatuur...........................................................................................
1989. a mais võitis presidendivalimised Õigluspartei liige Carlos Menem.Peaaegu kohe pärast võimulesaamist üritas ta majandust virgutada ning kaotas mitu seni kehtinud piirangut. Püüdes aeglustada inflatsiooni, sidus valitsus 1991 peeso kursi USA dollari omaga. Ehkki Menem suutis inflatsiooni vähendada, meelitada uuesti riiki väliskapitali ja edendada majanduskasvu, olid sellel ka sotsiaalsed tagasilöögid.Vaesus süvenes ning töötus lähenes 20%-le. Riigisisesed intressimäärad suurenesid ja muutsid äritegevuse kallimaks. 1990. a-te lõpul põhjustasid teisi riike tabanud finantskriisid ja maailmaturul toimunud põllumajandustoodete hinna alanemine Argentinas uue majanduslanguse, mis kestis ligi neli aastat. Lisaks vähenesid Argentina eksport ja välisinvesteeringud.Kindlalt fikseeritud peeso ja dollari vahetuskurss tähendas, et võõramaised ostjad said sama raha eest teistes riikides rohkem. 1999
) asuvad asulad, millede vahel on majanduslikud, kultuurilised, poliitilised vms. seosed ja sidemed; aine-, energia- ja infovood. Koosneb linnadest ja linnade tagamaast. Linnade endi vahel ja linnade ning tagamaa vahel on mitmesugused vertikaalsed ja horisontaalsed sidemed ja vastasmõjud. Vertikaalsed sidemed – hierarhia. Omab mitut eri tasandit, riikide ülest (rahvusvahelist, globaalset), rahvuslikku (riigi), regionaalset (eri riigisisesed tasandi), kohalikku. Asustussüsteemid kui ruumistruktuurid on üldjoones stabiilsed ja inertsed. Muutuvad “suurte sündmuste”, pikaajaliste protsesside käigus, võimalik muuta strateegialise planeerimise käigus. Asustussüsteem on kujunenud väga paljude majanduslike, poliitiliste, sõjaliste, etnilis- kultuuriliste, demograafiliste jms. protsesside mõjul, millede omavahelised
üsna kallis. Pärast viktoriaanlikku ajastust tulid välja inimesed, kes ei tahtnud enam elada ,,traditsioonilist" elu. Toimus palju mässe, miitingud ja pikette. Naisõiguslased(sufrazetid) korraldasid protestiüritusi. Saksamaa koondas oma vabanenud väe Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus (24. oktoober) suure võidu. Itaalia vägi paisati Piave jõeni vang langes üle 250 000 Itaallase. 19. Prantsusmaa - Oli III Vabariik ja toimusid riigisisesed võitlused( mitmepartei süsteem) Dreyfusi afäär- süüdistati Saksamaa kasuks spioneerimises. Pooldajad-humanistid, vabariiklased, liberaalid. Vastased- monarhistid, katoliiklased, rahvuslased jne. Dfeyfusi võitis, demokraatia võitis. 1906- kirik lahutati riigist. Prantsusmaal toimusid ka mässud ja streigid, Prantsusmaa püüdis ennast Saksamaa eest kaitsta 20
1. alaline elanikkond (inimesed, kes elavad püsivalt riigi territooriumil ja alluvad selle riigi jurisdiktsioonile. Suuruse osas pole miinimumnõuet. Elanikud jagunevad: kodanikud (kõige tihedam seos riigiga), välismaalased (teise riigi kodanikud, kes on mingil põhjusel sellesse riiki sattunud) ja kodakondsusetud. Staatusest sõltuvalt riigisisesed ja rahvusvahelised õigused ja kohustused.) 2. kindlaksmääratud territoorium (Territooriumi hulka kuuluvad maismaa, akvatoorium, õhuruum ja maapõu. Suuruse osas pole miinimumnõuet. Eraldatud teiste riikide territooriumist riigipiiriga, kuid vaidlused viimases osas ei sea kahtluse alla riigi eksistentsi. Tinglikult on territooriumiks ka nt laevad ja lennukid) 3
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
kuid pidas reforme vajalikuks; range tsensuur; majandusliku tegevuse vabadust takistasid monopolid; riigivalitsemine koondati Riigikantseleisse; asutati välisministeerium; reformiti sõjaväge (kaotus Austria pärilussõjas) iga regioon pidi maksma sõjaväe ülalpidamiseks ja tagama kindla arvu nekruteid; loodi sõjaväeakadeemia; kehtestati üldine tulumaks; kaotati riigisisesed tollid, kuid kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele; kaotati piinamine, kohtute kompetentsi läks õigusemõistmine ka talupoegade üle; laiendati rahvakoolide võrku; loodi kutsekoole; riigil kontroll Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle (enne jesuiitidel); piirati teotööd. Joseph II (1780-1790): lubati luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel
ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: uskumus, et ühiskonna areng on põhijoontes määratud ja piiratud elupaiga loodusoludega Indeterminism: vastupidine, inimühiskonna võimekus ei ole piiratud loodustingimustega Probabilism: looduskeskkond avaldab mõju teatava tõenäosusega
ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: uskumus, et ühiskonna areng on põhijoontes määratud ja piiratud elupaiga loodusoludega Indeterminism: vastupidine, inimühiskonna võimekus ei ole piiratud loodustingimustega Probabilism: looduskeskkond avaldab mõju teatava tõenäosusega
elutähtsa teenuse häire – takistus elutähtsa teenuse osutamisel, mille tõttu osutatakse teenust osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni kriitilise tegevuse häire – kriitilise tegevuse takistus, mille tõttu toimub tegevusosalises mahus ja mis võib viia kriitilise tegevuse lakkamiseni katkestus – elutähtsa teenuse osutamiseks kriitilise tegevuse või kogu teenuse osutamise lakkamine 27. Riigisisesed ja piiriülesed kiirgushädaolukorrad. Eestis on võimalikud kiirgusõnnetused esiteks paiksetel objektidel ja teiseks, mis ei ole seotud konkreetse varasemalt etteplaneeritava asukohaga. Esimese puhul ei nõuta kiireloomulist abinõude rakendamist. Ülepiirilise levikuga tuumaõnnetusest tingitud hädaolukord võib aset leida juhul, kui toimub avarii/õnnetus tuumarajatises mille mõju võib ulatuda Eestini. Radioaktiivne pilve jõudmisel
Kongo Demokraatlik Vabariik Kongo DV (edaspidi Kongo) on pindalalt teine riik Aafrikas ning selle pindala hõlmab 2 345 410 ruutkilomeetrit peamiselt vihmametsadega kaetud ala. Tänu looduslikele tingimustele on Kongo suhteliselt hõredalt asustatud – 34,83 inimest ruutkilomeetri kohta (maailma keskmine asustustihedus on 51in/km2 kohta), kuid olenemata sellest elab seal 78 736 153 (arvatavasti) inimest, mis teeb omakorda Kongost Aafrikas rahvaarvult neljanda riigi ning maailmas kuueteistkümnenda. Samuti on Kongo kõige suurem prantsusekeelne riik. Prantsuse keel on küll riigikeeleks, kuid tegelikkuses on selle kõrval esindatud veel 241 keelt, millest suurema kõnelejaskonnaga on kongo, lingala, suahiili ja luba keeled. Koos prantsuse keelega on koloniaalajastu jäägiks ka käibel olev rahaühik – frank. Hetkel on Kongo presidendiks Joseph Kabila, kes esindab Kongo demokraatlikku parteid. Kongo pealinnaks ja ka suurimaks linnaks on Kinshasa pea...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
