TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL Kati Tarum VESTFAALI RAHULEPINGU ANALÜÜS Allika analüüs Juhendaja: Toomas Anepaio 2011 SISUKORD 1.ALLIKA ANALÜÜS..............................................................................................................3 1.1.Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.2.Allika liik....................................
Kordamisküsimused 29.03.2016 Ptk 5 Gustav Vasast Vestfaali rahuni 1. Gustav Vasa Oli võidelnud Sten Sture Noorema sõjaväes Taani kuninga vastu (Kristian II), kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni. 1521. aastal juhtis rahvaülestõusu. 1523. aastal valiti teda Rootsi kuningaks. Rikkastas riigikassat kiriku varanduste abil. 1544. aastal kuulutas Gustav Vasa päriliku monarhia ja soodustas usupuhastust. Kõrgharidust Rootsis polnud. Harituid inimesi toodi välismaalt. 2. Christian II, Christian III, Christian IV
2. MILLINE ON OLNUD RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE AJALOOLINE ARENG? Rahvusvahelise õiguse arengut saab käsitleda kahes ajastus: klassikalise rahvusvahelise õiguse ajastu, mille periood ulatub Vestfaali rahust kuni Teise Maailmasõja lõpuni ning modernse rahvusvahelise õiguse ajastu alates Teisest maailmasõjast kuni tänapäevani. Ajalooliselt on rahvusvaheline õigus arenenud teatavate etappidena, mis on kaasa toonud mitmeid muudatusi tänapäevasesse rahvusvahelisse areeni. 2.1. Rahvusvahelise ühiskonna tekkimine (periood kuni Vestfaali rahuni) Sel perioodil tärkasid esimesed tänapäevasele rahvusvahelisele õigusele omased
aidata vaid hoopis tahtis ta põlisvastseid Habsburge nõrgendada.Ei prantsusmaa ega rootsi ei suutnud peale mõne olulise lahingu sõjas midagi muuta. Sõda venis ja venis aina pikemaks. Inimesi suri palju , nii sõjas kui näljahäda kogemisel ja kaa epiteemiate tõttu. Sõda laastas eriti Põhja- Saksamaad Mecklenburgis. Elanike arv langes metsikult. Hakati üha enam mõtlema rahu sõlmimisele. Sõda oli lootusetu. Hakati pidama rahuläbirääkikmisi kahes vestfaali linnas. Kuid lõpuks aastal 1648 sõlmiti vestfaali rahu. See sõlmiti Vestfaali linnas ja selle pärast on kaa selline rahu nimi. Saksamaa kaotas rahulepinguga suuri maa-alasid ning keisrivõimu Saksamaal piirati veelgi. Kuid Saksa vürstide õigused suurenesid tunduvalt. Usulisi piire Saksamaal ei muudetud. Need mis olid katoliiklikud jäid katoliiklikeks ning need mis olid protestantlikud jäid ka protestantlikeks. Aga ka kalvinismi tunnistati Saksamaal. Vestfaali rahu uuendas eelmisel
kui 300 iseseisvaks vürstiriigiks; keisri võim vürstide üle oli vaid nimeline. Vürstiriigid said hakata ajama iseseisvat välispoliitikat. Kulus üle 200 aasta, enne kui Saksamaast sai rahvusriik. · Rootsi tõus uueks suurvõimuks. Rootsist sai Saksamaa põhjarannikult strateegiliselt tähtsaid maavaldusi, mille tulemusel kujunes Läänemerest Rootsi sisemeri. Vestfaali rahu Sõja lõpetamiseks peeti kahes Saksamaa Vestfaali linnas pikaajalisi läbirääkimisi, mille tulemusel kirjutati 1648. a. alla Vestfaali rahu.See on esimene rahvusvaheline rahukongress Euroopas. Vestfaali rahuga määratleti Euroopa ajaloo piirjooned järgmiseks sajandiks, riikidevahelisi suhteid hakati rajama rahvusvahelise õiguse põhimõtte alusel
Prantsusmaal puhkesid 1560datel hugenottide e. kalvinistide ja katoliiklaste sõjalised kokkupõrked. Sõda lõppes katoliiklaste võiduga. Nantes'i(1598) ediktiga säilitasid hugenotid laialdased õigused. Aastatel 16181648 räsis Saksamaad Kolmekümneaastane sõda, milles osales enamik Lääne ja PõhjaEuroopa riike. Sakslastele tähendas see sõda seninägematut vägivalda ja rüüstamist. Aastal 1628 sõlmiti Vestfaali rahuleping, millega tunnustati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti. 1. Ususõdadeks peetakse 1617 sajandil toimunud kaheksat sõda, mille põhjuseks oli vastasseis katoliku kiriku ja protestantide vahel. 2. Peale 30aastast sõda, aastal 1628 sõlmiti Vestfaali rahuleping, millega tunnustati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti.
• Lützeni lahing • Kolmekümneaastase sõja (1618–48) osa: Hollandi Vabariik,Prantuse Kuningriik, Roosti kuningriik, Inglismaa kuningriik, Taani-Norra (1625–1629) VS Saksa- Rooma riik, Kuninglik Ungari, Hispaania, Taani-Norra (1643–1645) luterlus või katoliiklus, Saksa-Rooma riigi keisri Ferdinand II saadikute aknast välja viskamine Prahas 1618. aastal Taani periood 1625–1629 Rootsi periood 1630–1635 Prantsuse-Rootsi periood 1635–1648 Lõppes Vestfaali rahuga 1648 Kokkuvõtteks • Rootsi kunigas 1594 – 1632 • Üks tütar: Christina I • Kolmekümneaastase sõja juht • Asetas Tartu Ülikooli aastal 1632 • Tõstis Rootsi Kuningriiki tippkohale Euroopas 16. saj. ajal Allikad • http:// entsyklopeedia.ee/artikkel/kolmek%C3%BCmnea astane_s%C3%B5da1 • http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_II_Adolf • http:// www.sverigeturism.se/smorgasbord/smorgasbord/soc
Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel. PÕHJASÕDA oli 17001721. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani,Saksimaa,Poola.Rootsi sai lüüa.Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks.Sõda toimus ülemvõimu pärast Läänemerel. 30a.sõda-Sõda puhkes protestantide ja katoliiklaste vahel, tegelik põhjus oli aga ülemvõim Euroopas.Põhivastasteks olid Saksa- Rooma keisririik ja Prantsuse kuningriik Sõda lõppes Vestfaali rahuga (1648).Üldse kestis sõda 1618-1648. AJAD:1558-1583 Liivi sõda. 1632-Tartu ülikooli asustamine.1656-kiriku reform Venemaal,vanausuliste teke eestis.1618-1648- 30a.sõda.1700-1721-põhjasõda ISIKUD:Karl XI-oli Rootsi kuningas 16601697. Karl XI oli Karl X poeg ning sai vaid 4-aastasena troonile pärast tolle ootamatut surma.M.Romanov-oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal.Ta oli Vene tsaar 11. juulist 1613 kuni surmani.Tema ühendas killustatud Venemaa suureks Venemaaks
Seni võitmatuks peetud katoliiklikke vägesid lõi rootslaste väike, kuid hästi korraldatud süjavägi 1631. aastal. 1635. aastal astus sõtta ka Prantsusmaa, kelle eesmärk oli oma põlisvastaseid Hasburge nõrgendada. Prantsusmaa ja Rootsi väed võitsid küll mõned olulised lahingud, kuid järgnevad aastad ei toonud otsustavad ülekaalu kummalegi poolele. Sõda venis järjest pikemaks ning siis hakati mõtlema rahu sõlmimisele. Rahuläbirääkimisi hakati pidama kahes Vestfaali linnas. 1648. aasta sügiseks oli rahuleping valmis ning ajalukku on see rahuleping läinud Vestfaali rahuna. Vestfaali rahu võeti Saksamaal vastu suurte lootustega. Rahvas uskus, et õigusetuse ja vägivalla asemele astub nüüd rahu ja kord. 17. sajandi teisel poolel oli sõjaliselt kõige tugevam riik Euroopas Prantsusmaa. Kuningas Louis XlV soov Prantsusmaa piire laiendada, viis ta lakkamatutesse sõdadesse Habsburgiga, kelle valdused ümbritsesid Prantsusmaad
poolele,protestantide leeri juhtimine läks üle prantsusmaale rootsi ja prantsuse sõda habsburgide vastu(1635-48)-rootsi viimane sõda,mis oli kujunenud valitsevate dünastjate vaheliseks poliitiliseks sõjaks,tagajäjed-ainelised kahjud saksa aladel olid tohutud,saksamaa jagati 300-ks isseisvaks vürstiriigiks,tekkisid eeldused prantsusmaa tõusuks,rootsi tõusis uueks suurriigiks ja läänemeri sai selle sisemereks,vestfaali rahu- esimene rahvusvaheline rahukongress euroopas,keskseks sai suveräänsuse põhimõte,mis tähendas mitte vehelesegamist teise riigi siseasjadesse(usuasjad),jõudude tasakaalu printsiip-ükski mandri-euroopa riik ei tohtinud saavutada teise suhtes ülekaalu,absolutism on euroopas ajavahemik vestfaali rahust suure praentsuse revolutsioonini,võim koondub valitseja kätte ja riikide võimsus kasvab. see oli rahvusriikide loomise kõrgperiood,absolutism kujunes kuna ususõjad lõppesid
1629.a algas keisri ferdinand 2 ametlik katoliku usu taaskehtestamine. 1630.a sekkus rootsi, gustav adolf 2, kui luterlasena polnud ükskõik kuidas lõppeb sõda, kuid ühtlasi ta tahtis ka põhja- saksamaad endale. 1631.a aastal lõigi rootsi katoliiklaste väed laialai breitenfeldi lahingus, see tõi sõtta suure murrangu. 1635.a astus sõtta ka prantusmaa, kes tahtis habsburge nõrgendada. Üha enam hakati mõtlema rahu sõlmimisele. Sõja lõpp: Ehk Vestfaali rahu: Rahuläbirääkimisi hakati pidama kahes vestfaali linnas. 1648.a oli vestfaali rahuleping valmis. Niigi nõrgavõitu saksamaad piirati veelgi. Sõda peamiselt usulisi piire ei muutnud. Vestfaali rahu uuendas peamiselt eelmisel sajandil sõlmitud Augsburgi usurahu. Protestandid saavutasid selle, et saksamaal tunnustati ka nüüd kalvinimsi. Põhjasõda 1700-1721 Osapooled: Saksimaa, Taani, Venemaa, Poola ja nende vastu oli Rootsi. Sõja algus: 1700
LUTERLASED kristliku konfessiooni esindajad, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest. Peavad end autentse kristluse ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks. 7) Augsburgi usurahu Kuulutati välja 1555. aastal. Sellega tunnistatu luteri usk katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Saksamaal. Kehtima jäi põhimõte ,,Kelle valitsus, selle usk", mis tähendas, et maahärra usutunnistust pidid järgima ka tema alamad. 8) Kolmekümneaastase sõja põhjused ja tagajärjed. Vestfaali rahu. Millal toimus? KOLMEKÜMNEAASTANE SÕDA 1618-1648, põhiliselt Saksa-Rooma keisririigi aladel Kesk-Euroopas, osales enamus Euroopa riike. PÕHJUS: konflikt protestantsimi ja katoliikluse vahel TAGAJÄRG: Sõlmiti Vestfaali rahu 1648. aasta sügisel. VESTFAALI RAHU kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmandana katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati nüüd ka kalvinismi. Saksamaa jaoks kinnistas see veel kaheks sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi 300 riigiks
Rahu sõlmimise järel olid Madalmaad ja Sveits saavutanud iseseisvuse, Holland, Prantsusmaa ja Rootsi tugevnesid. Habsburgid kaotasid oma võimu ning Püha Rooma riik nõrgenes. Saksamaa killunes umbes 300 väikeseks vürstiriigiks, ent sealsed alad, mis olid protestantlikud või katoliiklikud, jäid ka protestantlikeks ja katoliiklikeks. Suurenes vaid vürsti võim. 1648. aasta sügisel kinnitati rahuleping. Seda rahu oodati tükk aega ja huviga Vaherahu sõlmimine toimus Vestfaali linnas. Sellepärast nimetataksegi seda vaherahu Vestfaali rahuks. See sai ka esimeseks nüüdisaegseks Euroopa rahulepinguks. Pika sõja ajal oli kasutatud võimsaid relvi ja palgasõdurite vägesid, mis tekitasid suuri purustusi, hakkasid levima epideemiad, surid tuhanded inimesed. Sõda oli põhjendamatu, kuna isegi sõjaväed vahetasid sageli poolt. Kuigi sõja käigus said mõned riigid maad juurde ja mõningad kaotasid seda, olid need
Tähtsaimaks meetmeks oli seminaride asutamine vaimulike koolitamiseks Tekkisid uued vaimulikud ordud Ususõjad 1560. aastal tõstavad mässu Hispaania võimualused Madalmaade provintsid 16. saj tekkisid konfliktid protestantide ja katoliiklaste vahel Inglismaal ja Prantsusmaal 1560. a puhkesid sõjalised kokkupõrked hugenottide ja katoliiklaste vahel Prantsusmaal hugenotid säilitasid õigused tänu Nantes'i ediktile. 1618-1648. a Saksamaal Kolmekümneaastane sõd Vestfaali rahuleping 1648. a kehtestati rahuleping Leping lõpetas Kolmekümneaastase sõja Tunnustati Hollandi ja Sveitsi iseseisvust Hakati tunnistama ka kalvinismi Vestfaali rahu üks võimalikke uusaja alguspunkte Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Varauusaeg#Renessanss_ja_varauusaeg www.elvag.edu.ee/~joosep/esitlus/Euroopa%20varauusajal.doc http://www.drawingsofleonardo.org/ Mait Kõiv, Mati Laur "Inimene, ühiskond, kultuur" Keskaeg II osa http://www.miksike
Henri III mõrvati, kuningaks sai Henri IV kes oli hugenott. Lõpuks astus katoliku usku. Ütles, et Pariis vajab missat. Nantes'i ediktiga kuulutati valitsevaks usuks katoliku usk, protestantidel lubati tegutseda, kuid mitte Pariisis ega kuningakojas. Kolmekümneaastane sõda põhjus: nõrk ja killustatud Saksamaa, mis ahvatles teisi vallutustele. Sõjas 2 poolt: Katoliiklased o Saksa riigid Protestandid o Inglismaa, Holland, Taani, Rootsi ja Prantsusmaa Vestfaali rahu(1648) Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmandana liikluse ja luterluse kõrval tunnustati ka kalvinismi. Keisrile jäi Austria, Ungari, Bööni-ja Määrimaa. Rootsi sai Ees-Pommeri Rügeni saare ja Oderi suudmega, Breemeni ja Verdeni piiskopkond Elbe ja Weseri suudmealaga ning Wismari linn. Prantsusmaa sai suurema osa Elsassist. Esimest korda ulatus Prantsusmaa idapiir Reini jõeni. Vestfaali rahuga tunnustati ka Hollandi ja Sveitsi iseseisvust.
Teine suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöödud ühtsus, milles oli oluline roll 1540. aastal loodud jesuiitide ordul(rajas baski päritoluga aadlik Ignatius Loyola) Aastatel 1618-1648 räsis Saksamaad Kolmekümneaastane sõda, milles osales kas protestantide või katoliiklaste poolel enamik Lääne- ja Põhja-Euroopa riike. Sakslastele tähedas sõda seninägematut vägivalda ja rüüstamist. Kui 1648. aastal Vestfaali rahuleping sõlmiti, ei saanud kumbi pool end võitjaks pidada. Vestfaali rahuga tunnustati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti.
õigused/vabadused. Asumaade omavalitsuse arengut soodustas see, et kuningavõim oli ookeani taga. Väljaastumise aluseks oli argument, et Briti parlamendil pole õigust neid maksustada, sest nad pole parlamendis esindatud. Tempelmaksuseadus- spetsiaalne maks ajalehtedele,dokumentidele jne. Asumaad nõustusid Suurbritannia kuningaks olemisega, kuid Briti parlamendil on liialt vähe õigusi kolooniatele seadusi anda. Kolmekümneaastane sõda (põhjused, tagajärjed, Vestfaali rahu): Põhjused: ülemvõimuvõitlus Euroopas ja vastuolud Protestantliku Uniooni ja Katoliikliku Liiga vahel. Vastased: Saksa-Rooma keisririik ja Prantsuse kuningriik. Tagajärjed: Saksa-Rooma keiser kaotas reaalse võimu Saksa riikide üle ja need võisid hakata ajama iseseisvat välispoliitikat. Euroopa mandril muutus juhtuvaks riigiks Prantsusmaa, kuid suurriigiks tõusis Rootsi. Sõjandus, sõjavägi: Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks.
- riike tänapäevases mõistes ei olnud. Olid valitsejad ja nende valdused - jõudude tasakaal pidevas muutumises - esimesed ,,riigid" tänapäevases mõistes olid Kreekas ja hiljem Itaalias - Kel jõud, sel õigus. Thukydides - Euroopa tõus keskseks jõuks maailmas 16. sajandil Impeeriumid: Rooma, Osmanid, Makedoonia, - riike ei eksisteerinud - maailma vallutamine (Portugal, Holland, Hispaania - vallutati Aafrikat, käidi ümber maailma - Euroopa tõusis keskseks jõuks Vestfaali rahu (30 aastase sõja lõppemine): esimene diplimaatiline leping tänapäevases mõistes. Kinnitati uued territooriumid ja jagati maad (uued riigid: Holland, Sveits, Milano jne.) Kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel Tekkisid väikesed riigid. Kiriku mõju vähenes. Vürstiriikide süsteem. Suveräänsuse konseptsioon (J. Bodin 1577). EUROOPA JÕUDUDE TASAKAAL- keegi ei ole suurem, kui kaks järgmist kokku. Jõul põhineb hegemoonia
1610-1613 Poola prints Wladislaw 1635 Protestantlikud sakslased sõlmivad rahu. Peale riigisiseste võimugrupeeringute seisid mõlema Prantsusmaa astub sõtta Vale-Dmitri seljataga ka mõned Poola-Leedu ühisriigi 1645 Prantslaste ja rootslaste võidud Saksamaal suurfeodaalide suguvõsad. Poolakad saavutasid 1648 Sõda lõpeb Vestfaali rahu sõlmimisega suurima edu 1610. aastal, kui nad vallutasid Moskva. Poola sellise edu vastu otsisid mõned vene SÕJA TULEMISED 30 a. bojaargrupeeringud abi Rootsilt. Pika sõja ajal oli kasutatud võimsaid relvi ning Segaduste aja lõpetasid maakaitseväe võitlused ja palgasõdurite vägesid. See oli kulukas ning põhjustas Mihhail Romanovi tõus Vene troonile. Mihhail ka suuri purustusi
hargmaiste ettevõtete vahel. RS mõjutavad ajalugu, rahvusvaheline majandus, keskkond ja terrorism. Akadeemilise distsipliinina on RS politoloogia haru, mis uurib Rsuhteid. Nii positiivselt (rs analüüsides) kui ka normatiivselt (ettekirjutusi tehes). Annab raamistiku, et ära tunda, analüüsida ja hinnata maailmas toimuvat. Küsimused: kes mõjutab keda, kes sõltub kellest, polaarsus? Konfliktide teke, põhjused, lõpetamine, rahu ja koostöö püsimine, põhjused? Maailm enne Vestfaali rahu (1648) Palju keskusi, riikide mõiste puudus: olid valitsejad ja nende territoorium. Jõudude tasakaalu pidev muutus. Maailm toimis reegli järgi, kel jõud sel õigus. Vestfaali rahu: lõpetas 30-aastase sõja. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes (kiriku tähtsuse vähenemine, tekkisid uued territooriumid- k.a väikesed (holland, Sveits, Milano) kaotati kaubanduspiirangud ning vähendati neid Rheini jõel) Jõudude tasakaal (keegi ei ole suurem, kui kaks järgmist)
Sõda Daatum Osapooled Põhjus Tulemus 30. 1618-1648 Habsburgide Usulised Sõda lõppes Vestfaali rahuga.*Püha aastane dünastia ja erimeelsused-Rooma Saksa-Rooma keiser kaotas nii sõda katoliiklik katoliku kiriku ja territooriumi ja ka oma liiga, böömi, protestantide vahel, võimu.*Saksa vürstide võim taani, rootsi ja kalvinistidel puudus suurenes.*Usulised piirid jäid prantsusmaa usuline tunnustus, samaks.*Hollandit tunnustati
..................................................lk. 7. Abielud ja lapsed......................................................lk 8. Isikuomadused.........................................................lk. 9. Hüvastijätt vana kaardiväega(kõne).........................lk. Perekond Bonaparte Bonaparte (Buonaparte) on itaalia päritolu Korsika aadliperekond, mis valitses Prantsusmaad 1804-1814, 1815 ja 1852-1870, Napolit 1806-1808, Hispaaniat 1808-1813, Hollandit 1806-1810 ja Vestfaali 1807-1813. Carlo Maria Buonaparte ja Maria Letizia Ramolino pojast Napoléon Bonapartest sai Prantsuse keiser Napoleon I, tähtsad olid ka Napoleoni vennad Joseph Bonaparte, Lucien Bonaparte, Louis Bonaparte ning Jérôme Bonaparte, kelle Napoleon pani enda vallutatud või moodustatud riikide etteotsa. Louis Bonaparte pojast Charles Louis Napoléon Bonapartest sai Prantsuse keiser Napoleon III. Suguvõsa liikmed Carlo Maria Buonaparte (1746-1785)
(katoliiklikud alad). 2. Miks sattus Saksamaa 30-aastase sõja peamiseks tallermaaks? Sest Saksamaal oli keisrivõim nõrk ja protestandid kasutasid seda hetke ära Tagajärjed Saksamaa killustus 300 riigiks Jäi alles katolik ja luteri usk. Prantsusmaa sai endale Elsassi piirkonna Rootsi sai ka omale osa Saksamaast Holland ja Šveits iseseisvusid 3.5 Valgustatud absolutism Saksamaal 1. Kuidas mõjutas Vestfaali rahu Saksamaa poliitilist korraldust? Aastal 1648 sõda lõppes Vestfaali rahuga. Saksamaa oli killustatud 300 riigiks. 18 sajandi alguseks olid sellest kujunenud kaks tugevamat riiki, Preisimaa ja Austria. 3.6 Napoleoni sõjad Euroopas Reini Liit Moodustatud liit, milles olid killustatud Saksa riigid, mis olid Prantsusmaa võimu all. Liidu protektoriks sai Napoleon. Püha Saksa Rooma riigi ajastu lõppes aastal 1806. Tänu selle liidu loomisega
Koormised seati vastavusse majanduslike voimalustega, vakuraamatusse 17 lopul austati Tartu lahedal seminar, kus opetajaks oli B.G Forselius Louna eestikeelne uus Testament1686 Segaduste aeg Venemaal(1605-1613) Romanovite d8nastia(1613) Kirikulohe-1656 Pandi vanausulised kirikuvande alla Soda Rootsiga(1656-1661) 30a-ne soda(1618-1648) 1625- astus Taani Saksamaal toimuvasse sotta 1630-sekkus Rootsi 1635- asuts sotta Prantsusmaa vestfaali rahuleping(1648) 1683-tungisid t8rklased, 200 000-mehelise vaega Viini alla, tormijooks loodi tagasi linna kaitsjate poolt Pohja soda-1700-1721 1700- alguses Saksi vaed rundasid Riiat, feil, siis Narvat, jalle feil 1704 langesid Venemaa katte Tartu ja Narva 1708-rootslased venemaale 1709 kevadel asusid rootslased piirama Poltaava kindlust, Venemaa voitis 1710 vallutasid Vene vaed Riia ja Tallinna, ka Soome, 1721 soda loppes Uusikaupunki rahuga
katoliiklike pühakute päevadel, katoliiklased korraldasid hugenottide vastaseid pogromme ning süüdistasid neid jumalateenistustes, kus ohverdatakse lapsi jms. 1559.a lõppenud Itaalia sõjad andsid võimaluse pöörata rohkem tähelepanu siseasjadele ning viisid ligikaudu 30 aastat kestnud ususõdadeni. KOLMAS SLIDE Kolmekümneaastane sõda algas 23. mail 1618 tsehhide ülestõusuga Prahas ja lõppes Vestfaali rahuga 24. oktoobril 1648. Esimene paljusid Euroopa riike haaranud sõda, samas ka viimane ulatuslik Vana- Maailma ususõda. Ühelt poolt sõdisid katoliiklik Habsburgide Hispaania ja Austria, neid toetasid paavst, katoliiklikud Saksa vürstid ning Poola-Leedu. Nende vastas olid Saksa protestantlikud vürstid, keda sõjaliselt toetasid Prantsusmaa, Taani ja Rootsi. Konflikti olid haaratud ka Madalmaad, Inglismaa ja Venemaa. NELJAS SLIDE
· Nantes'i edikt (1598) Valitsev usk oli katoliku usk. Protestantidel oli õigus tegutseda väljaspool Pariisi ja kuninga koda. Neil olid omad poliitilised koosolekud ja esindajad kuninga juures. + säilis 2 kuninga linna KOLMEKÜMNEAASTANE SÕDA (1618-1648) · Ajend Protestandid viskasid Praha linnuse aknast välja kaks keisri nõunikku ja segretäri (akna all oli sõnniku hunnik). · Sõdisid riigid Taani, Rootsi, Prantsusmaa ja Hispaania. · Sõja lõpu tõi Vestfaali rahu (1648). · Katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati ka kalvinismi. · Tulemus: Saksamaa jäi usuliselt ja poliitiliselt killustatuks. Keisri võim jäi piiratuks. Osa saksa keisririigi aladest läks Rootsile, osa Prantsusmaale.
Ülevaade 17.-18. saj sõdade kohta Euroopas. Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Kolmekümneaastase sõja põhjuseks oli võimuvõitlus Saksamaal ja naabermaades, mõjuvõimu küsimus Läänemere lõunarannikul, katoliiklaste ja protestantide usuvõitlused. Sõdisid Saksa-Rooma keisririik Prantsusmaa kuningriigi vastu. Lõppes Vestfaali rahuga, sõja tulemusel Saksa-Rooma kaotas võimu Saksa riikide üle, Prantsusmaa muutus juhtivaks riigiks Euroopas ja Rootsi tõusis suurriigiks. Põhjasõda (1700-1721) Põhjuseks oli võimuvõitlus Läänemere piirkonnas, Venemaa tahtis pääsu merele. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi
korraldada, et vaherahu kestis edasi ja Rootsi võis uusi vägesid Poolast Saksamaale tuua. Üldse hakkas nüüd Prantsusmaa aktiivsemalt ise osa võtma sõjast Habsburgidega ja kuulutas sõja ka Hispaaniale. Viimane suurem lahing oli 17. mail 1648. a., millest võtsid osa austerlased, baierlased, rootslased. Praha pärast võideldi rootslaste ja keisri vägede vahel kuni 3. novembrini, siis saabus teade üldise rahu sõlmimisest Münsteris 24. oktoobril 1648. a. Seda rahu nimetatakse Vestfaali rahuks, mis kindlustas paljukannatanud rahvastele rahulikuma elu- olu. (Wikipedia, Kolmekümneaastane sõda) Habsburgid ja Katolik liiga Protestantlik unioon Böömi Taani Rootsi Prantsusmaa Sõda on võidukas katoliiklastele Sõda kurnab mõlemaid pooli
Pärtliöö verised tapatalgud Pariisis Pärast pärtliööd oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem Kuningas Henri III (valitses 1574-1589) osutus nõrgaks ja otsustusvõimetuks valitsejaks 1598.a andis kuningas Nantes'i edikti, millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal Usuvaenuste kulminatsiooniks sai Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), mis puudutas suurt osa Euroopat Sõjatandriks kujunes peamiselt Saksamaa 1648. aasta sügisel allakirjutatud Vestfaali rahu kinnitas Augsburgide usurahu põhimõtteid Vestfaali rahuga tunustati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti Edward VI Mary Tudor Henri III Elisabeth I Kasutatud allikad Inimene, ühiskond, kultuur II osa. M.Kõiv, M. Laur Google images Tänan vaatamast!
1613-1917- Romanovid valitsesid Venemaal 1640- Revolutsioon Inglismaal 1762- KatariinaII valitseb Venemaal 1809- Soome + Venemaa 1781- USA moodustamine 1632- Lützeni lahing 1613- Venemaal troonil Romanovite dünastia 1643-1715- Valitses Louis14 1689- Inglismaal kehtestatakse parlamentaarne monarhia 1611-1632- GustavII Adolf Rootsi kuningas 1721- Rootsi ja RUS sõlmisid Uusikapunkti rahu 1762-1796- KatariinaII valitses 1648- Vestfaali rahu lõpetas 30.a sõja 4.07.1776-Põhja-Ameerika võttis vastu Iikontinentaal kongressi Iseseisvusdeklaratsiooni 1618-1648- 30.a sõda 1740-1780- Maria Theresia valitses 1682-1725- PeeterI valitses 1558-1603- Elizabeth valitses 1694-1778- Voltaire elas J.Lilburne-ingl poliitiline agitaator Nikon-Vene patriarh ja kiriku reformija, 17.saj Boriss Godunov-Vene tsaar(1598-1605) C.Montesquieu-valgustusajastu FRA poliitiline võitleja B.Franklin-Ameer
2. Vürstide kuuria üksikute Saksa riikide esindajad 3. Linnade kuuria 51 vaba- ja riigilinna esindajad. · Riigipäev ei olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isegi vaimulike esindust. · 16131640 ei kutsunud keiser Riigipäeva kokku. · 1663 istus Regensburgis koos alaline Riigipäev. · Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga tunnistati üksikute saksa riikide suveräänsust (nad said õiguse iseseisvale välispoliitikale ja sõjaväele). · Esile tõusid kolm suuremat riiki: Saksimaa, Brandenburg, Baieri. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningaks · 1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli, tekkis kuurvürstiriik pealinnaga Berliin.
SAKSAMAA RIIKLIK KORRALDUS 17.-18.SAJANDIL; PREISI TÕUS Saksa-Rooma keisririik · Keiser pärines Habsburgide suguvõsast · Keisrivõimu nõrkuseks oli saatmatus luua täitevvõimu asutusi · Esindusorganiks oli Riigipäev ( koosnes 3 kuuriast: Kuurvürstide kuuria, vürstide kuuria, linnade kuuria) , mis aga ei olnud siiski täisõiguslik parlament · Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga( peale 30-a sõda) tunnistati üksikute Saksa riikide suveräänsust( neile oli antud õigus ajada iseseisvat välispoliitikat ja pidada oma sõjaväge) · Üksikutest vürstiriikidest hakkasid esile tõusma: Saksimaa, Brandenburg, Baieri jne. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks · 1415.a tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik, mille pealinn oli Berliin · Selle riigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm
ilmalike vürstiriikide esindajad, neile oli antud õigus valida keiser. 2. Vürstide kuuria üksikute Saksa riikide esindajad 3. Linnade kuuria 51 vaba ja riigilinna esindajad. RIIGIPÄEV Riigipäev ei olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isegi vaimulike esindust. 16131640 ei kutsunud keiser Riigipäeva kokku. 1663 istus Regensburgis koos alaline Riigipäev. Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga tunnistati üksikute saksa riikide suveräänsust (nad said õiguse iseseisvale välispoliitikale ja sõjaväele). Esile tõusid kolm suuremat riiki: Saksimaa, Brandenburg, Baieri. BRANDENBURGI KUURVÜRSTIRIIGIST PREISI KUNINGAKS 1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli, tekkis kuurvürstiriik pealinnaga Berliin. 1614 sai Hohenzollentte suguvõsasse kuulunud kuurvürst pärandiks mõned väikeriigid Reini
leppe sõlmimine katoliikliku kuningaga. Vastuseks sellele sõlmisid Põhja provintsid Utrechti uniooni, et viia sõda võiduka lõpuni. 1585. aastal sai Vabadusvõitlus Lõuna-Madalmaades lüüa. 1581. Kukutati Põhja-Madalmaades ametlikult Felipe II ning loodi ühendatud provintside Vabariik ehk ühendatud Madalmaad. 1584.aastast alates huhtis Madalmaade Vabadusvõitlust Oranje Maurits. 1609 sõlmiti rahu Itaalia ja Madalmaade vahel. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks Vestfaali rahuga. MADALMAADE MAJANDUSLIK ARENG JA VABADUSVÕITLUS ON OMAVAHEL SEOTUD: 1)Kaubanduse ja tööstuse areng tugevdas kodanlust, jõukuse kasvades kasvas inimeste eneseteadvus. Ei tahetud leppida võõrvõimuga. 2)Uued ühiskonna kihid (manufaktuuri ja sadamatöölised, kalurid ja põllutöölised ning kogu lihtrahvas) allus kergesti mitmesugustele ühiskondlike liikumiste mõjule. PROTESTANTLIK ÕPETUS SOBIS MADALMAADELE, sest: Kalvinism sobis vara- kapitalistliku elulaadiga
Kloostrid pandi kinni. J.Calvin-prantslane kes pooldas protestantlust. Pani aluse kalvinismile. Prantslased olid hugenotid, inglased aga puritandid. Anglikaanikitik-Pani aluse Henry VIII. Kuningas oli kiriku pea. Kloostrid saadeti laiali. Vastureformatsioon : 1) Kasutati inkvisitsiooni kohtuid-hävitati teisitimõtlejaid ja uuriti väärõpetust. 2) Jesuiitide ordu- allub otse paavstidele, juht on kindral, kõrgel haritud. 1618-1648-Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1648.a. Vestfaali rahu-tunnistati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti.
privileeg Eesõigus rojalist kuningriiklane revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus võimule tuleb uus klass kodanlik revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus feodaalide asemel tuleb võimule kodanlus reduktsioon Aadlimaade riigistamine,mõisate tagasivõtmine riigile Rootsi riigis bojaar Kõrgaadlik ,suurfeodaal Venemaal Böömimaa Tsehhimaa Vestfaali rahu Rahu,mis lõpetas 1648 30-aastase sõja koalitsioon Mitme riigi sõjaline liit (nt.Napoléoni vastu) valgustajad 17.sajandi haritlased,kes uskusid mõistuse võimalustesse, kritiseerisid sageli kirikut valgustatud monarhia Valitseja,kes valitseb arvestades valgustajate ideid reform Riigi poolt teostatud ümberkorraldus (vana süsteem säilib)
ka Viinis, mängides oma rolli kulisside taga. Prantsusmaad, "viiendat" suurriiki, esindas välisminister CharlesMaurice de TalleyrandPérigord, samuti täievoliline minister Dalbergi hertsog. Elulood: Klemens Wenzel Lothar Nepomuk, MetternichWinneburgBeilsteini vürst (tuntud ka kantsler Metternichi või vürst Metternichina; 15. mai 1773Koblenz 11. juuni 1859 Viin) oli Austria riigitegelane ja kauaaegne riigikantsler (1821 1848). Metternich pärines Vestfaali katoliiklikust perekonnast ning tegi juba 18. sajandi lõpul diplomaatilist karjääri ning resideeris 1801 Dresdenis (Saksimaapealinnas), 1803 juba Berliinis. 1806, kui SaksaRooma riik kadus, asus Metternich tööle aga Austria keisri alluvana. 1808 määrati ta Austria välisministriks. Metternich sai Austria poliitika peamiseks suunajaks 1809. aastal, peale seda, kui riik oli Napoleon Ilt rängalt lüüa saanud.
Neil tugev armee. - Rootsi ja Prantsuse sõda Habsburgide vastu. Sõda oli muutunud puhtakujuliselt valitsevate dünastiate vaheliseks poliitiliseks sõjaks. 30-aastase sõja tagajärjed : Tohutud ainelised kahjudSaksa aladel Saksamaa jagati 300ks iseseisvaks vürstiriigiks, 200 aastat läks, et sellest saaks ühtne rahvusriik jälle. Habsburgid olid kaotajapool. Uueks suurriigiks sai Rootsi. Esimene rahvusvaheline rahukongress Euroopas Vestfaali rahu. Keskseks sai suveräänsuse põhimõte, mis tähendas mittevahelesegamist teise riigi siseasjadesse. Jõudude tasakaalu printsiip- ükski mandri-Euroopa riik ei tohtinud saavutada teise suhtes ülekaalu
vallutussõjaga, mida peeti ristiusu levitamise lipu all, liideti Läänemere lõunakallas Elbe jõest Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Uued vallutused avasid kaupmeestele uusi teid Vene turu poole. 1196 aastal suri piiskop Meinhard ning tema järeltulijaks sai Berthold, tänu kellele algasid ristisõjad. 1198 saabuski Liivimaale 1000meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing kus Berthold hukkus. Vaatamata sellele olid Saksimaa ja Vestfaali rüütlid väga ristisõdade poolt. Liivimaal olid nendeks tsistertslased ning nendest moodustati hiljem Mõõgavendade ordu eesotsas piiskop Theoderich-iga. Ristisõjad sai korraliku hoo sisse ja esile tõusis järjekordne piiskop Albert von Buxhoeveden (1199). 1201 aastal alustas Albert Riia linna ehitamist, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse. 1202 asutati eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu ehk Mõõgavendade ordu.
uksel Wormsi riigipäev 1521 Kutsutu Luther Saksa riigipäevale lootes et see oma õpetustest lahti ütleks. Augsburgi usurahu Vürst valib, mida usutakse tema maaalal 1555 ,,Kelle valitsus, selle usk" Võitmatu Armaada retk Hispaania poolt ehitatud tugev dessant laevastik, millega plaaniti inglismaa vallutada. Pärtliöö 1572 Puhkesid verised tapatalgud Pariisis kus kõik kätte saadud protestandid hukati. Nantes´i edikt 1598 Millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal. Vestfaali rahu 1648 Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid ja tunnustati ka kalvinismi Selgita mõisted heliotsentriline maailmapilt- on universumi kujutis mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes asuva päikese manufaktuur- oli hiliskeskajal käsitööettevõte kus töötasid palgatöölised renessanss- keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitus humanism- isiksuse vabadust taotle maailmavaade renessansiajal
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1. Milles väljendub valgustuse kui vaimse liikumise murrangulisus? Põhjendage. Keskaegne maailmapilt, mille keskmeks oli jumal, asendus inimesekeskse maailmapildiga. Hakati väärtustama inimmõistust ja arengut inimvõimete kaudu. 2. Kuidas mõjutas Vestfaali rahu Saksamaa poliitilist korraldust? Saksa vürstid said õiguse pidada sõjaväge ja sõlmida välislepinguid. Festvaali rahuga jaotus maa ligi 300-ks riigiks. Keisri võim piirdus vaid Habsburgide pärusvaldusetega. 3. Millega põhjendab Katariina II isevalitsuse vajalikkust Venemaa jaoks? Mida arvate ise? Katariina II leidis et venemaa on nii suur, et igasugune võimu jagamine muudab valitsemise liiga aeglaseks. 4
,, AJALUGU KONTROLLTÖÖ". 1) 17 saj. 30a.-ne Ususõda 1618-1648a.Katoliiklaste ja Protestandide vahel. Sõjas osalsid enamlik Euroopa riike(Saksamaa,Rootsi,Taani,Prantsusmaa). Sõda lõppes Vestfaali rahuga-24 okt 1648a. 18saj. Põhjasõda.1700-1721a.Toimus Põhja-Euroopariikide vahel. (Venemaa,Saksimaa ja Taani moodustasid koalitsiooni Rootsi vastu)Peamiseks sõja põjuseks oli Rootsi,kuna ta oli tugevaim Läänemere riik ja seega sooviti Rootsi tugevnemist piirata.Sõda lõppes Rootsi kaotusega ja kogu Baltikum kuulus nüüd Venemaale.1721a.Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiti Uusikaupunki rahuleping. 19saj. Napoleonisõjad. Osalesid peaaegu kogu Euroopa.Napoleon oli
Rahvuslik liikumine Saksamaal ja Saksa rahvusriigi loomine. Taavi Vilberg 11b Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi keiser loovutas pärast Vestfaali rahu (1648) suveräänsuse välispoliitika ja sõjaväe küsimustes Saksa vürstidele. Saksamaa killustus paljudeks riigikesteks, mille elanikud hakkasid end tundma vastavalt siis ka preislastena, baierlastena, saksilastena jne. Sakslaste rahvusliku ühendamise idee võtsid kõigepealt omaks saksa tippharitlased ja seda eriti Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul. Just viimane oli lisaks tunnustatud hüüdlausele
Linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kodanikul oli mitmeid kohustusi, nagu vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna söjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja muidugi maksude maksmine. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades, Riias, Tallinnas ja Tartus, Oli juhtiv positsioon sakslaste käes, kellest enamik Oli saabunud siia Rein-Vestfaali või Põhja-Saksa rannikualadelt. Kuna nad kõnelesid omavahel alamsaksa keeles, sai ka linnade ametlikus asjaajamises valitsevaks alamsaksa keel. Arvuliselt Oli aga linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Mida väiksem Oli linn, seda rohkem elas seal tõenäoliselt eestlasi. Üldiselt anžatakse, et Liivimaa linnades Oli rahvus keskajal pigem sotsiaalne kui geneetiline määratlus. Maalt linna asunud esimese põlve
Süsteem rahvusvahelistes suhetes RVSSüst. Jah (on olemas) Ei RIIK INIMKOND (Buzan jt) Kuidas määratletakse? Dougherty, Pflatzgraff: 1) Antud poliitilise nähtuse andmestiku kohta käiv teoreetiline raamistik 2) Iga süsteemi saab analüüsida mingi teoreetilise arusaamise põhjal 3) Poliitiliste muutujate hüpoteetiline võrgustik (sõltumatu – sõltuv jne). Praegune süsteem: Vestfaali süsteem, varasemad on teistsugused 4) Muutujate seoste võrgustik. Osised/elemendid: (pikk loetelu) 1) Riigid või mitteriigid 2) Süsteemipiirid – igal süsteemil on olemas mingisugused piirid (sest on mitu süsteemi) 3) Funktsioonid – räägitakse rohkem kui eesmärkidest – igal osisel oli süsteemis funktsioon //nt koloniaalsüsteem: funktsioon = imperialism, ühe ekspluateerimine teise kasuks, teiste riikide tsiviliseerimine 4) Stabiilsus – peaks olema, aga on ka ebastabiilsus
- 30-aastasesse sõtta astus rootsi 1630 sooviga kaitsta protestantismi katoliikluse vastu saksamaal (armee polnud piisavalt suur, kuid hästi välja õpetatud ja distsiplineeritud; vaatamata edule sai kuningas 1632 lützeni lahingus püssikuulist tabatuna surma) - Järgmises sõjas taani vastu oli rootsi edukas (1645 läks rootsi valdusesse taanile kuulunud saaremaa) - Vestfaali rahuleping (rootsi sai enda kontrolli alla oderi, elbe ja weseri jõgede suudmed) c) 17 saj I poolel oli rootsist kujunenud suurriik, mis omandas juhtiva koha kogu põhja-euroopas: läänemerest oli saanud rootsi sisemeri; rootsile kuulus eesti- ja liivimaa; lõpu rootsi riigi ajastule tegi kaotus põhjasõjas (1700-1721) 2. Rootsi keskvõim ja baltisaksa aadel a) Kaks kubermangu: eestimaa ja liivimaa b) Rüütelkonnad: maapäev ja 12 maanõunikku
Vana- Liivimaa Ristisõdade põhjused: *Hamburgi- Bremeni piiskopi tahe taastada oma kiriku liidripositsioon P-Eur. *Saksa kaupmeeste huvi kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Saksimaa ja Vestfaali rüütlite soov paremaid valdusi oma vendadele ja poegadele saada. *tsistertslaste ordu mungad. Liivlaste alistamine 1206-1207:*Meinhard 1186- pani aluse väiksele kristlikule kogudusele.*Berthold 1196- ristisõda(1000 meest)*Albert- ehitas Riia linna 1201 saksa asunike tarvis, Kristuse Sõjateenistuse Vendade *ordu(mõõgavendade ordu) 1202*Kaupo ja osade liivlaste enda poole võitmine*Majandusliku kasu lubamine.
Mida mõiste tähendab? Bipolaarsus on võimujaotus, kus kaks riiki omavad enamiku majanduslikust, sõjalisest ja kultuurilisest mõjust rahvusvaheliselt või regionaalselt nt USA ja NKL külma sõja ajal. 17.saj Britannia& Hispaania 6.Millal eksisteeris ajaloos unipolaarne süsteem? Mida mõiste tähendab? Unipolaarsus rahvusvahelises poliitikas on võimujaotus, kus üks riik omab kõige rohkem kultuurilist, majanduslikku ja sõjalist mõju. USA peale NSVL lagunemist 7.Millal pandi alus Vestfaali süsteemile? Mis on selle süsteemi kõige tähtsam põhimõte? 1648. ühelgi riigil ei ole õigust sekkuda teise riigi siseasjadesse 8.Millal pandi alus Viini kongressi süsteemile? Mis olis selle sõsteemi 2 kõige olulisemat printsiipi? 1814-15. Lahendada Prantsuse revolutsioonisõdadest, Napoleoni sõdadest ja Saksa-Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme 9.Millal pandi alus Versailles`i süsteemile? Milline oluline põhimõte selle süsteemiga lisandus? 28
taastamist. Enamike riikide puhul kasutati seda põhimõtet ( prantsusmaal , hispaanias, napolis ) 2. Tasakaalupõhimõte - pidi tagama et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks, püüti saavutada territoriaalsete ümberkorralduste kaudu. Võitjariigid: Inglismaa - Malta, Kapimaa, Tseilon Venemaa - Soome, Poola, Bessaraabia Austria- Lombardia, Veneetsia, Galiitsia Preisimaa - Reini ja Vestfaali piirkond, Põhja-Saksimaa 3. Julgeolekupõhimõte- Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 3) Uued liidud Metternichi süsteem - Viini kongressi järgne poliitiline korraldus Euroopas Sai nime vürst Metternichi järgi ( Austria välisminister ) Eesmärgiks oli seisusliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ja rahvusliku vabadusliikumise kaotamine Püha Liit - Sellega ühinesid kõik Euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi
Tordesillase leping 1494. paavst Aleksander VI vahendusel sõlmitud kokkulepe, mille põhjal jagati läänepoolkera (avastatud maad) Hispaania ja Portugali vahel. 8. Nantes'i edikt 1598. aastal Henry IV poolt. Katolik usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal, protestantlikud usuteenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaal, aadlike lossides. Protsestandid võisid teenida riigiametites. Hugenottidele jäeti alles väeosade kindlused Pariisis tegutseda ei tohtinud. 9. Vestfaali rahu 1648. aastal. Tulemused: 1. Tunnistati kalvinismi 2. Kinnitas poliitilist killustatust ligi 300 riigis 3. Keisri võim jäi piiratuks 4. Territoriaalsed kaotused 5. Tunnistati Ühendatud Provintside Vabariigi (Holland) ja Sveitsi iseseisvust 6. Augsburgi usurahu põhimõtete kinnitamine kelle maa, selle usk 7. Usutunnistus polnud oluline 10. Vastureformatsioon millal, miks, juhid, tulemus Vastureformatsioon
annaabi.ee 
