...............................................................................176 Õigusallikad. Õiguskeel ja normitehnika.............................................................................182 ÕIGUSTLOOVATE JA RAKENDAVATE ÕIGUSAKTIDE PÕHIMÕTTELINE SÜSTEEM EESTIS ...................................................................................................................................................190 Vabariigi president Seadlus e dekreet Otsus; käskkiri........................................................190 MUUD NORMATIIVAKTID.................................................................................................191 Tööandja ja töökollektiivi vaheline..........................................................................................191 Äriühingu üldkoosoleku otsus...............................................................................................191 ÕIGUSE ALLIKATE HIERHARHIA.............
2) isikud, kes tunnustatakse Eesti kodanikeks Eesti Vabariigi poolt sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega; 3) lapsed, kelle sündimise ajal nende isa või ema oli Eesti kodakondsuses; 4) pärast isa surma sündinud lapsed, kui lapse isa surma hetkel oli Eesti kodakondsuses; 5) Eestis sündinud lapsed, kes sündimisega ei saanud ei isa ega ema kodakondsust; 6) Eestis leitud lapsed, kui ei ole tõendatud nende kuuluvus mõne teise riigi kodakondsusse. Vabariigi Presidendi dekreet 24. mail 1991. § 4. Eesti kodakondsuse omandavad: 1) Eesti kodaniku poolt seadustatud lapsed; 2) Eesti kodaniku poolt lapsendatud alla 18 aastat vanad välismaalased; 3) Eesti kodakondsusse kuuluva isa poolt tunnustatud lihased vallaslapsed, kelle ema on välismaalane; 4) naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsusse astunud isikud. Vabariigi Presidendi dekreet 24. mail 1991. § 5. Isikud, kelle ema oli Eesti kodanik nende sündimise ajal ja abielus mõne teise riigi
VÄHEMUSRAHVUSTE KULTUURIOMAVALITSUSE SEADUS 1. veebruar 1925 KEELESEADUS RIIGIVANEMA DEKREET 29.oktoober 1934 kehtib 1.jaanuar 1935 Riigikeeleks eesti keel, asjaajamine eesti keeles, erandid vaid rahvusvahemuste omavalitsustele vastavalt kultuuriomavalitsuse seadusele. Riiklike asutuste läbikäimine võibtoimuda võõras keeles, ent seletused peavad olema juures ka eesti keeles. Kirjalikud vastused päringutele antakse eesti keeles.
poolt vabariigiks. Kuningas tapeti. Vabariigi raskused, mis põhjustasid zirondiinide populaarsuse languse: lüüsaamine sõjatandril, paberraha juurdetrükkimine väärtuse langus, majandusraskused, vabatahtlike sõjaväe lagunemine, manufaktuuride toodangu turustamisvõimaluste äralõikamine, tööpuudus, talupoegade mäss LäänePrl. 1793 loodi Rahvapäästekomitee. 5 lihtrahvale meeldinud reformi: dekreet emigrantide maade müügi kohta, otsus kogukonna ühismaade jagamise kohta, kõikide feodaalkohustuste kaotamine, maksimumhindade kehtestamine, uus konstitutsioon üldine valimisõigus. Kuulsamad jakobiinid: G. J. Danton, M. Rebespierre, J. P. Marat. Jakobiinide diktatuur: 179327 juuli Riigipööre 1794 Miks inimesi hukati: jakobiinide poliitiline vastane, juhuslikult pillatud sõna, ,,kahtlased." Parandati Pr kaitsevõimet.
KUJUNEMINE - Iseseisev Eesti riik - Nõukogude aeg - Taasiseseisvunud Eesti riik - Euroopa Liitu kuulumine KUST SAI ALGUSE? - 20. sajandil kui oli tekkinud iseseisev eesti riik - Noor - Eesti ühiskond vajas toimimiseks oma õigussüsteemi - Seaduseelnõusid koostati Tallinnas ja Tartus ISESEISEV EESTI RIIK - 1920 Õigusteadlaste Selts - Kuukiri Õigus - 1934 “Õigusteaduse sõnastik” - Võõrterminite asemel omasõnad (faktor- tegur, dekreet- seadlus) - Keeleuuendusliikumine NÕUKOGUDE AEG - Nõukogude õigus - Domineeris vene keel - Omaterminite asemel võõrterminid (Nt: haldamine- administreerimine, rahastamine- finantseerimine, sissevedu- import) - Kakskeelne ajakiri Nõukogude Õigus TAASISESEISVUNUD EESTI - Orienteeruti Euroopa õigusele - Keeleinimeste ja juristide koostöö tihenemine - Häälekandja Õiguskeel - Korraldatati õiguskeelepäevi - Õigussõnaraamatute ilmumine
Tõsisemaks muutus tööpuudus. Sõda lõikas ära manufactured turustamisvõimalused. Lahendus : trükiti ohtralt paberraha ( ent selle väärtuse langemisel ei müüdud paljusid asju enam paberraha eest ). Konvent kehtestas osade toiduainete maksimumhinna. IV Jakobiinide diktatuur ( 1793-1794 ) *loodi erakorraline võimorgan Rahvapäästekommitee ( Robespierre ) varem juhtinud zirondiinid arreteeriti ja Prantsusmaad haaras mässuliikumine kehtestati dekreet emigrantide maade müügi kohta oksjonil ( järelmaksuga ) otsus kogukonna ühismaade jagamise kohta ( toimub vastavalt perekonna suurusele ) kõikide feodaalkohustuste kaotamine maksimumhinnad kõikidele toiduainetele,laiatarbekaupadele juuni 1793 võeti vastu uus konstitutsioon ( kuid täideviimine lükati edasi ) üldine valimisõigus loodi Ühiskondliku Julgeoleku Kommitee
Rahvahääletuse otsus on riigiorganite täitmiseks kohustuslik. Erakorralises olukorras ei tohi teha rahavahääletuse otsuseid. Seadlus Seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Kuigi president on vastavalt tema pädevusele haldusorgan, on tal täita ka legislatiiv-funktsioon.Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva organi ehk presidendi õigusorganiteks. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuigi formaalses mõttes mitte. Seadus võetakse vastu riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Parlamentalism ei suhtu dekreeti positiivselt, sest see vähendab parlamendi osatähtsust. Presidendil on erakorralises olukorras õigus võtta vastu: Erriiklikud vajadused. akorralisi dekreete.See on juhtudel kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud Hädadekreete
feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik. Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides. 1789. aastal 17.juunil kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks, nendega liitusid ka teised seisused ning nad nimetasid end Asutavaks Koguks. 11.augustil vormistati dekreet, millega kaotati feodaalide isiklikud eesõigused ja talupoegade isiklikud kohustused, ka kirikukümnis. 26. augustil 1789 võeti Asutava Kogu poolt vastu ,,Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon". Selle revolutsiooni programmdokumendiga kuulutati kõik inimesed võrdseteks. Kõigil oli õigus vabadusele, omandile, julgeolekule ja vastupanule rõhumise puhul. Inimese ja kodanikuõigused hakkasid levima kõikjal Euroopas. 18
istungil võeti avstu seadus, millega kaotati kuningavõim. , Rahvapäästekomitee loom, Seadusandlik Korpus 6.Kuidas muutus kiriku positsioon rev. ajal? Kiriku arvel lahendati riigivõla ja pankroti probleem. Võõrandatud kirikumaad läksid müügile. Lisaks sellele võeti kirikult ära mitmed ühiskondl. funktsioonid(sünni/surma reg-ne riigiametnike kätte), enamus kloostrid suleti, toimus vaimulikkonna lõhenemine. Vastuhakanud vaimulikud vallandati. Peale jakob. Kukutamist võeti vastu dekreet kiriku lahutamise kohta riigist(kirik jäi välja riigieelarvest). 7. Igapäevaelus toimunud muudatused rev. ajal. Millised jäid püsima? · Aadlike elulaad ei olnud enam eeskujuks · Pöördumaks üksteise poole kasutati lihtrahvalikku sina · Aupaklikkust väljendavaks kõnetlussõnaks kujunes kodanik · Inimeste ellusuhtumise muutmiseks kasut. sõna voorus · Patriotismi rõhutamine, prostitutsiooni keelamine
usuteemat. Üks osa maale tõepoolest hävitati,mõned läksid müügile ja osad jõuti koondada Louvre'isse,kus avati 1793.aastal rahavale mõeldud kunastimuuseum. Ohtu sattusid paljud raamatukogud ja arhiivid,mis olid jäänud kuninga lossidesse. Lisaks usulise sisuga teostele määrati hävitamisele juriidilised(pettuse tõttu), ajaloolised(valede tõttu), filosoofilised( unenäolisuse tõttu) ja mõningad veel. Revolutsiooni suureks saavutuseks oli 1794.aastal Kovendis vastu võetud dekreet avalike raamatukoguade võrgu loomise kohta. Aastal 1793 panti alus Rahvuslikule Arhiivile,et säilitada vana korra aegseid dokumente. Revolutsiooni käigus püüti uuendada ka igapäeva elu ja murda sellega vana korra väliseid avaldumisvorme. Enam ei olnud aadlike elulaad eeskujuks. Koos aadliga hääbus toretsev rõivastusmood. Alguses hakkasid mehed kandma Rahvuskaardi vormi: sinine kuub, valged pikad torupüksid ja valge vest
mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asuvad kolm kaunist järve - Tamula (229 ha), Kubija (15,9 ha) ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru kuulub piltlikult sõnades roheliste linnade hulka. Linna asutamise ajaks loetakse 21.august 1784., millist daatumit kannab Riia kindralkuberneri allkirjaga dekreet linna asukoha ja nime määramisest. Võru linnas elab seisuga 31.12.2009 13 967 inimest ja maakonnas 37 786 inimest ning linna pindala on 13,2 km². Ajalugu Vanim arheoloogiline leid praeguse Võru linna territooriumilt on juhuleiuna leitud naise kolju, mis kuulub keskmisesse kiviaega (u. IV a.t. e. Kr.), seega umbes 6000 aastat vana. Vanim kolju, mis Eestimaalt seni leitud. Võrumaa Muuseumi püsinäitusel on eksponeeritud selle kolju järgi Leedu Teaduste Akadeemias tehtud büst
kuningaks. Samuti sundis ta noore kuninga 1209 abielluma Ungari kuninga Imre lesega. Pärast Heinrich VI surma olid gibelliinid ja gvelfid valinud erinevad kuningad: Svaabi Philippi ja Otto Welfi. Aastal 1201 teatas paavst avalikult, et Otto on Rooma kuningana heaks kiidetud, ning ähvardas ekskommunikatsiooniga kõiki, kes keelduvad seda tunnustamast. Innocentius III tegi mais 1202 dekreediga Venerabilem Saksa vürstidele selgeks, milliseks ta pidas keisri ja paavsti vahekorda. See dekreet lülitati hiljem koodeksisse Corpus Juris Canonici. Selle dekreedi põhipunktid olid järgmised: · Õigus otsustada, kas kuningas on keisrikrooni vääriline, kuulub paavstile. · Topeltvalimise puhul tuleb paluda paavstil olls vahekohtunikuks ning otsustada ühe pretendendi kasuks. Innocentius mõtles ümber ning otsustas 1207 Philippi kasuks. Ta saatis kardinalid Saksamaale, et sundida Ottot trooninõudlusest loobuma. Ent Otto von Wittelsbach mõrvas 21. juunil 1208
-rahvaülestõusul kukutati zirondiinid võimult -jakobiinid koostasid uue põhiseaduse 1793 suvel, mille alusel pidi prantsusmaa jääma ühtseks ja jagamatuks vabariigiks. -põhiseadus jäi rakendamata, kuna jakobiinide arvates oli enne vaja revolutsioon päästa Terror: -1793 tapeti revolutsiooni populaarsemaid juhte Jean Paul Marat -Rahvapäästekomitee juhiks sai Robespierre -poliitiline vastaste sihikindel karistamine ning hävitamine -dekreet- võimalused piiramatuks terroriks -1794 juulis Robespierre ja tema lähedased arreteeriti ning hukati, diktatuur kukutati Revolutsiooni taandumine: -algas jakobiinide kukutamisega -kukutati põhiseadus, kuulutati välja poliitiline amnestia -1795 võeti vastu uus põhiseadus -esinduskogu seadusandlik korpus -võimuorgan 5-liikmeline direktoorium -Napoleon Bonaparte -täidesaatev võim läks kolmele konsulile Napoleoni riigipööre: 9.11
7) Raudteetrantsport häiritud 8) Saksa armee purustused Lääne-Eestis 1918 9) Sõjapõgenike ja haavatute majutamine 1917 - Sõjatüdimus ja väsimus (I MS) - Majanduslik mahajäämus - Tsaar Nikolai II isik - Vähemusrahvuste rõhumine - Haridus- ja kultuuritase madal I Veebruarirevolutsiooni tulemus- Kehtestati tsaarivõim ja kaksikvõim II Oktoobrirevolutsiooni tulemus- Võimule said kommunistid esotsas Leninga (Lenini dekreet ''Vähemusravuste enesemääramise õigusest'' 1916 aastal hakati Eestis rääkima autonoomiast(mittetäielik iseseisvus) 1917 Märts, Eesti reformid 1917 Oktoober, Kommunistide reformid - Eestimaa ja Liivimaa kubermang ühendati - Kehtestavad diktatuuri, range tsensuur - Kubermangu etteotsa sai eestlane, Poska - Vene keel asjaajamiskeeleks - Moodustati maanõukogu ja maavalitsus - Püüdsid luua punaarmee väeosi
Prantsusmaa vastu 1792. aastal kuulutas Prantsusmaa Seadusandlik Kogu Austriale sõja Prantsusmaa ja Austria sõda 1792 Revolutsioonisõdade algus Sõja algus polnud Prantsusmaale edukas ning Seadusandlik Kogu pöördus rahva poole, mille tulemusena astusid tuhanded vabatahtlikud sõjaväkke Prantsuse väed tungisid Itaaliasse, Saksamaale, Madalmaadesse. Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga Novembris 1792 anti välja dekreet rahvaste abistamiseks, kes soovivad kukutada hirmuvalitsejaid ,,Rahu hurtsikutele, sõda paleedele!" Marseljees Revolutsiooni ajal sai populaarseks C. J. Rouget de Lisle'i laul ,,Marseljees", mis on praegu Prantsusmaa hümn Laulu nimi on ,,Chant de guerre pour l'armee du Rhin" (,,Sõjalaul Reini armeele") Vallutussõdade algus Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland moodustasid koalitsiooni Prantsusmaa purustamiseks 1793. a
Paljud tema leiutatud terminid on keemikute rahvusvahelises keeles tänini kasutusel. 1789 avaldas Lavoisier teose "Elementaarne traktaat keemiast". See tähistas moodsa keemia ajastu algust. Kuid samal ajal puhkes Prantsusmaal hoopis teist laadi revolutsioon. Keemia "isast", kes vabastas maailma valede võimusest, sai terrori ohver. Revolutsionäär Marat, kes oli samuti soovinud saada kuulsaks teadlaseks, otsustas Lavoisier 'le kätte maksta. Anti välja dekreet Teaduste Akadeemia sulgemise kohta, otsiti läbi Lavoisier' maja, konfiskeeriti tema dokumendid ning saadeti ta surmamõistetute vanglasse. Peamiseks tunnistajaks Lavoisier' vastu oli üks tema endisi palgalisi, tuntud varas ja võltsija. Lavoisier mõisteti süüdi kui "vampiir, kelle kuritegude hulk on nii suur, et see lausa nõuab kättemaksu." Seejärel saabus tragikomöödi kõrgpunkt Lavoisier mõisteti surma täiesti absurdsel alusel "võõrriikide ja
1792. aasta kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja Sõja algus polnud Prantsusmaale edukas ning Preisi armee tungis riiki 1792. aasta juulis Seadusandliku Kogu üleskutse rahva poole `'Isamaa on hädaohus`' Üleskutsele reageerisid tuhanded vabatahtlikud, kes astusid sõjaväkke 1792. aasta suve lõpus prantslaste vastupealetung Väed tungisid Madalmaadesse, Saksamaale ja Itaaliasse. Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga. 1792. aasta novembris anti välja dekreet rahvaste abistamise kohta, kes soovivad kukutada hirmuvalitsejaid Prantsuse armee hüüdlauseks sai "Rahu hurtsikutele, sõda paleedele!" Vallutussõdade algus Euroopa riigid olid sunnitud oma jõud ühendama. 1793. aastal moodustasid Austria, Inglismaa, Preisimaa, Hispaania ja Holland omavahelise sõjalise liidu Prantsusmaa purustamiseks. Pandi alus 1. Prantsusmaa-vastasele koalitsioonisõjale. 1793. aasta suvel kandus sõjategvus taas Prantsusmaa territooriumile.
1792. aasta kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja Sõja algus polnud Prantsusmaale edukas ning Preisi armee tungis riiki 1792. aasta juulis Seadusandliku Kogu üleskutse rahva poole `'Isamaa on hädaohus`' Üleskutsele reageerisid tuhanded vabatahtlikud, kes astusid sõjaväkke 1792. aasta suve lõpus prantslaste vastupealetung Väed tungisid Madalmaadesse, Saksamaale ja Itaaliasse. Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga. 1792. aasta novembris anti välja dekreet rahvaste abistamise kohta, kes soovivad kukutada hirmuvalitsejaid Prantsuse armee hüüdlauseks sai "Rahu hurtsikutele, sõda paleedele!" Vallutussõdade algus Euroopa riigid olid sunnitud oma jõud ühendama. 1793. aastal moodustasid Austria, Inglismaa, Preisimaa, Hispaania ja Holland omavahelise sõjalise liidu Prantsusmaa purustamiseks. Pandi alus 1. Prantsusmaa-vastasele koalitsioonisõjale. 1793. aasta suvel kandus sõjategvus taas Prantsusmaa territooriumile.
mida siis saaame kutsuda müntideks. Võlakirjad võeti kasutusele esmasena, kuna oli lihtsam teostada kaugkaubandust. Et kindlustada reisidel röövimise vastu, kandsid kaupmehed kaasas selliseid võlakirju, kuhu märgiti võlgnik ja laenaja, kindlaksmääratud maksekuupäev ning tasutava kulla või hõbeda kogus. Hiinlased võtsid paberraha kasutusele ligi aastal 800, mis püsis ringluses pikalt. Paberrahal puudus tarbeväärtus, ehk niiöelda dekreet raha (raha ilma tegeliku väärtuseta), kuna see oli siiski ainult tükk paberit. Nagu tänapäeval populaarne on sularaha, sai paberraha eelistatud rahatüübiks Euroopas 17. sajandil ja on olnud seda siiamaani. Metallmündid on kasutusel vaid peenrahana. Enamasti valmistatakse seda ristkülikukujulisena. Hiljem loodi ka kullastandard. Selle tekkeks oli vaja tagada, et kuld saaks vabalt liikuda riikide vahel. Keskpangad hoidsid kullavarusid , et tagada oma vääringu usaldusväärsus.
Kultuuriväärtuste õnneks moodustati 1790. aastal Monumentide Komisjon, mis otsustas, mida vana korra kultuuripärandist säilitada ja mida mitte. Nende tegevus kujunes eelkõige ajalooliste kultuuriväärtuste kaitsmiseks, kuigi anti ametlikult nõusolekuid ka neile, kes nõudsid rojalistlike ja kristlike sümbolite hävitamist. Raamatud päästis tulesurmast ja muul viisil hävitamisest Konvendis vastu võetud dekreet, mille otsusel hakati looma avalikke raamatukogusid. Sama juhtus dokumentidega, kui 1793. aastal pandi alus Rahvuslikule Arhiivile. Revolutsiooni käigus püüti ka uuendada igapäevaelu ja murda sellega vana korra välised avaldumisvorme. Kuna aadlikuid hakati kõrvale tõrjuma, siis ei olnud nende eluviis enam teistele eeskujuks. Lihtrahvalikult hakati üksteise poole pöörduma sina-vormiga. Koos aadliga hääbus ka
Laidoneri korraldatud riigipööre.põhjuseks vädetav vapside planeeritud riigipööre või mäss. Ehk demokraatia kaitsmine. Välja kuulutati 6- kuuline kaitseseisukord(pidevalt pikendati kuni 1938.a.). Vabadussõjaliste organisatsioonide sulgemine. algas liikmete arreteerimine.Vikiva ajastu väljakuulutamine.Riigikogu ja riigivanema vlimised lükati edasi. Puhastus riigiaparaadis. Riigikogu sisuline laialisaatmine 02.10.1934.Peaministriks määrati Kaarel Einpalu. Sõnavabaduse piiramise dekreet detsembris 1934-loodi Riiklik Propagandatalitus. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus-loodi kutsekojad ja ühingud nt.Isamaaliit(ainupartei), opositsiooni koondumine Tartusse-Tartu vaim, 8.12.1935 vapside riigipöörde katse. Olukorra normaliseerumine.uue põhiseaduse koostamine.1937 kutsuti kokku Rahvuskogu.Veebruaris 1938.valiti Riigivolikogu. Riigimeelsuse pidi garanteerima Rahvarinne. Valituks osutus 14 opositsioonilist saadikut.24.04.1938 kinnitati K
Nõuti rojalistlike ja kristlike sümbolite hävitamist(kannatada sai ka nt. Norte-Dame'i katetraal). 1793a. Toimus eriti barbaarne lõhkumine, hävitati ka sakrofaage. Hävitati maalikunste, kuna paljud meistritetööd puudutasid usuteemasid või olid nime saanud Piibli järgi. 1793.a avati järelejäänud maalidest rahvale mõeldud kunstimuuseum, osa maalidest läks ka Louvre'isse. Hävitati raamatuid kokku pidi hävitama 5 miljonit raamatut. 1794.a Konvendis võeti vastu dekreet avalike raamatukogude võrgu loomise kohta. Jakobiin(1793- 1794) - Suure Prantsuse revolutsiooni aegse radikaal-poliitilise Jakobiinide Klubi liige. Nad pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust.Nad käisid koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori. Zirondiinid( 1792-1793) poliitiline rühmitus,mille liikmed arvasid,et vabariigi väljakuulutamisega on revolutsioon lõppenud.
Neljas liigitus iseloomu järgi 1) vormi järgi liigitades on Kirjalikud või suulised, vormilised või vormivabad Viies liigitus - akti nimetuse järgi 1) otsused 2) määrused 3) keskkirjad 4)korraldus Üldakt akt, millega haldus loob õigust, üldkehtiva mõjuga, adressaate pole, kõik peavad akti kehtivusega arvestama. Sisult on tegemist legislatiiv aktiga. Alluvad PS järelevalve kontrollile, kolleegiumis vaidlustada ei saa. Kõrgemmail tasandil on üldakt on dekreet - Volitusnorm peab olema kõige kõrgemal tasandil antud( selleks tasandks on ps andtud). Selleks et anda dekreeti peab olema volitus PS-s. Dekreete on 3 liiki: 1) dekreetseadused 2) erakorralised võib olla vastuolus seadusega 3) häda dekreedid - peab olema eriolukord või seisund (looduaõnnetus, epideemia või mni muu oht, mis eeldab mingisuhust käitmist. Võib olla vastuolus seadusega. Seadlusandlus õigus on Eestis EV Presidendil, peab olema kaks eeldust olema samaaehselt.
vastu sallimatu M. Robespierre). · Terror sihikindel vastaste hävitamine (Hukati üle 40 000 inimese, valdavalt lihtrahvast). · Vastuolud jakobiinide leeris Robenspierre lasi hukata temaga mittenõustunud kaaslased Danton jt. c) Jakobiinide diktatuuri lõpp (27. juuli 1794) · Rahvas soovis terrori lõppu. · Opositsiooni riigipööre Konvendi dekreet, millega vangistati ja hukati Robespierre oma kaaskonnaga. 7. Direktooriumi aeg revolutsiooni taandumine (1795-1799) a) Võimule tulid uusrikkad revolutsiooni ajal rikastunud inimesed. b) 1795 uus põhiseadus: · Seadusandlik Korpus uus rahvaesindus. · Direktoorium uusrikaste valitsus (5 liiget) c) Revolutsiooni lõpp: · Direktoorium oli ebapopulaarne (rahva vilets elu)
´´- ka see loosung revolutsiooni toetajate poolt hirmutas kuningaid, sest näidati, et ollakse valmis kõigeks. Häiris eriti saka kuningaid · ´´ isamaa on hädaohus´´ - revolutsioonisõdade ajal seadusandliku kogu poolt rahvale öeldud loosung, mis pidi lihtrahvale näitama, et oma maa eest on vaja võideda, selle alusel liitusid paljud sõjaväega ja aitasid sõdida · ´´ rahu hurtsikutele, sõda paleedele´´ - tähendas seda , et anti välja dekreet, neile kes soovivad hirmuvalitsejat kukutada. Seega kuulutati sõda ainult paleedele ehk kõrgematel positsioonidel asuvatele inimestele. SPR-i puhkemis põhjused- ühiskondlik poliitiline kriis ( seisused ) , majanduskriis ( kun priiskav elu, sõjad, ikaldus) , kuningas nägi ainukes võimalusena I ja II seisuse maksustamise kaotati seisuslikud õigused, võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja pääs riigiametisse,
Eesotsas A. Kerenski. Enamlaste esiletõus: Lenin lubas rahvamassidele kõike. Ta nõudis viivitamatut väljaastumist sõjast. L. Kornilov- kindral, kes üritas sõjaväelist riigipööret. 25. oktoober algas Oktoobrirevolutsioon- enamlaste poolt organiseeritud vastuhakk ajutisele valitsusele. SSOR 26. oktoober läks võim enamlastele. Toimub II Nõukogude kongress, kus moodustatakse uus valitsus Rahvakomissaride Nõukogu. Eesotsas Lenin. Võetakse vastu maa ja rahu dekreet ehk seadus. Rajudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. Komitern- e. kommunistlik internatsionaal. 1919. aastal Moskvas moodustatud maailma kommunistlikke parteisid ühendav organisatsioon. Oma II kongressil 1920. aastal kuulutas Komitern avalikult välja suuna
Toompeal. TARTU TEADUSKOGUD Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi raamatukogu. Loodusuurijate Seltsi raamatukogu. Aleksander Gustav Schrenk. Karl Ernst von Baer presidendina, tema liigitussüsteem. Baeri raamatukogu saatus. Seltsi raamatukogu paigutamine ülikooli raamatukokku. Hugo Kapp. SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI MÕJU RAAMATUKOGUDE ARENGULE Suure Prantsuse Revolutsiooni olemus. Kuningliku raamatukogu nimetamine rahvusraamatukoguks. Riigistamine. Depood. Dekreet depoode töökorralduse kohta. Rahvahariduse komitee raamatukogude sektsioon. Henri Gregoire. SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI MÕJU RAAMATUKOGUDE ARENGULE Raamatute ümberjaotamise põhimõtted. Negatiivsed momendid raamatutega ümberkäimisel. Sundeksemplari kadumine. Prantsuse revolutsiooni tähtsus raamatukogunduse vallas. PRANTSUSMAA / SUURBRITANNIA Napoleon I Kataloogide koostamine. Uus raamatukoguhoone. Leopold Victor Delisle. Briti Muuseumi raamatukogu. Antonio Panizzi.
-18. sajandil Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded Bourbonid Prantsuse revolutsiooni eel ning Napoleoni järel Prantsusmaad valitsenud dünastia Blokaad riigi eraldamine sõjalise jõuga või majanduslike ja poliitiliste vaheditega, et sundida teda esitatud tingimusi vastu võtma Debatt väitlus Deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu Dekreet kõrgema riigivõimu määrus Demokraatia poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused Diktatuur üksikisiku (diktaatori) või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas Deklaratsioon ametlik avaldus Diplomaatia riigi väspoliitiline tegevus oma huvide kaitsel Doktriin üldkehtivaks muudetud poliitilise või sõjaliste põhimõtete kogum
a. Suur rahvuslaste ülestõus. Bolsevikud pidid minema põranda alla. August 1917.a. Kindral Kornilov üritas teha riigipööret. Kommunistide maine hakkas tõusma. 24.-26. Oktoober 1917.a. OKTOOBRI REVOLUTSIOON (6-8. November) 6. November Kommunistid hakkasid hõivama võtmepositsioone pealinnas. 7. November - vallutati Talvepalee. 8. November Arreteeriti ajutine valitsus ja võim läks nõukogudele. Moodustati esimene üheparteiline valitsus. 8. November Maa ja rahu dekreet. Kõigile soovijatele jagati võrdselt tasuta maad. Rahudekreet rahu sõlmimine kõigi osapoolte vahel. Tegelikult soovis Lenin rahu ainult Saksamaaga. Teised rinded Itaalia vastu tuli Austria-Ungarile appi Saksamaa. Caporetto lahing Itaalia väed purustati. Aastal 1918 3. Märts: Saksamaa ja Venemaa sõlmisid Brest-Litovski vaherahu. Märts kuni Juuli 1918 Läänerindel 4 Saksamaa suur pealetungi. 18.07.1918 Liitlaste vastupealetung kindral Foche, II Marne'i lahing.
2004. Maasuhted, maakasutus ja maakorraldus Eestis. Lk 114 193) 1. Millised olid maasuhted ja maakasutus Eestis 1918. aastal? Osa maafondist kuulus mõisnikele. Osa mõisade mast oli antud rendile talupoegadele, renditaludena. Alla poole maafondist oli eraomandis, ehk puhtalt talupoegade oma. Metsamaa ja kõlbmatumaa oli peaaegu täies ulatuses mõisnike omandis. 2. Millised oli enamlaste agraarpoliitika peamised tunnusjooned (1917-1918)? Dekreet: maa natsionaliseeritakse ning antakse kasutusele neile, kes selle maa peal elavad ja tegutsevad reaalselt. Lisaks konfiskeeriti mõik mõisad ning mõisnike hüved kadusid. Rohkem võimu anti talupoegadele. Hakati looma talupoegade kommuune, kuhu sunniti. 3. Milline oli 1919. a maareformi sisu? Eramõisad anti vallavolikogude alluvusse, Korratud majapidamised võeti riigi hole
Juhiks Lenin (Uljanov) Enamlaste esiletõus: Lenin lubas rahvamassidele kõike. Ta nõudis viivitamatut väljaastumist sõjast. L. Kornilov- kindral, kes üritas sõjaväelist riigipööret. 25. oktoober algas Oktoobrirevolutsioon- enamlaste poolt organiseeritud vastuhakk ajutisele valitsusele. SSOR 26. oktoober läks võim enamlastele. Toimub II Nõukogude kongress, kus moodustatakse uus valitsus Rahvakomissaride Nõukogu. Eesotsas Lenin. Võetakse vastu maa ja rahu dekreet ehk seadus. Rajudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. 3.märts 1918 sõlmitakse Bresti rahu Venemaa ja Saksamaa vahel- separaat rahu. Sõja lõpp läänes: Versailles´i rahuleping- 1919-1920 Keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele.
Õigustloov akt Üldaktid on alati legislatiivaktid. Ainult legislatiivaktid on seadused (legislatuur ehk parlament). Kui on üldakt, siis pealkirjas on põhiseadus, seadus, seadlus(dekreet) või määrus. Üldaktid on õigustloovad aktid ehk ka normatiivaktid. Üksikaktid on individuaalaktid. Õigusakte iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ja rekvisiidid. Õigusloome tulemusena muudetakse ühiskondlik suhe nüüd juba õigussuheteks. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga. Üksikaktis ilmneb juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille
a. kevadel. Selleks ajaks oli suurem enamus rahvast revolutsioonilise Prantsusmaa vastu. Et tõmmata rahvast revolutsiooni poolele, tuli jakobiinidel rakendada otsustavaid abinõusid.Juba mõni päev peale võimu haaramist kehtestasid jakobiinid dekreedi emigrantide maamüügi kohta, sellega seoses läksid oksjonil müügiks kõigi nende aadlike maad, kes olid revolutsiooni eest välismaale põgenenud. Maad sai osta 10-aastase järelmaksuga.Järgmine dekreet puudutas kogukonna ühismaade jagamist: kogukonna maad jagati vastavalt perekonna suurusele kogukonna elanike vahel. See oli kasulik vaesematele, kes said maaomanikeks, kahjulik aga jõukamatele talupoegadele, kellel oli ühiskarjamaadel rohkem kariloomi. Kõige tähtsam jakobiinide ajal vastu võetud seadustest oli dekreet kõigi feodaalkohustuste kaotamisest, millega talupojad vabanesid kõigist maksudest ja rentidest, mis olid seotud maade kasutamisega. See tähendas
,haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, spioonimaania ja hirmuõhkkonna tekitamine olematute rahvavaenlaste otsimise ja nende üle näidisprotsesside korraldamisega. 1930. ja 1931. aastal represseeriti 1 803 392 inimest süüdistatuna kulakluses, mis tähendas, et neilt võeti ära kogu vara ning küüditati sunnitöölaagritesse või koos perekondadega pagendusse Siberisse. 1932. aasta augustis anti välja dekreet, mis nägi ette surmanuhtluse või kümneaastase sunnitöölaagri igasuguse sotsialistliku omandi varguse või lõhkumise eest (sh kas või üksikud viljakõrred, mida nälgivad talupojad põldudelt ellu jäämiseks näppasid). Talupoegade vastuseisu murdmiseks Ukrainas, Põhja-Kaukaasias ja Kasahstanis kutsus Stalin neil aladel 1932-33 esile kunstliku näljahäda, milles hukkus ligikaudu 6-7 miljonit inimest.
Enamiku barbaarsest hävitustööst saatsid korda üksikud aktivistid. 1793 aastal avati rahvale mõeldud kunstimuuseum, kuhu suudeti koondata osa maale. Hävitati väga palju! (nii maale, skulptuure, rüüstati sarkofaage!) Ohtu sattusid ka paljud raamatud. Arvatavalt oli raamatuid umbes 10. Miljonit, kuid hävitada taheti 5. Miljonit. Õnneks siiski niipalju ei hävitatud ja raamatuid jäi alles palju. 1794. Võeti vastu dekreet raamatukogude võrgu loomise kohta. Kasutusele võeti meetermõõdustik ja raskuse põhiühikuks kilogramm. Kümnendsüsteem: päevas 10h, tunnis 100min, minutis 100sek. lisaks asendati kristlik kalender revolutsiooni kalendriga ja ajaarvamise alguseks võeti 22. Sept 1792 Prantsusmaa vabariik. 1791 aastal kirjutas ... laulu ,,Merseljees", millest hiljem saab Prantusmaa hümn. See hümn on prantusmaal ka tänini. Aadliseisu kaotamine. 15
Komitee(le comite du surete generale). Algas jakobiinide diktatuur/terror.nad viis läbi põllumajandusreformi, Endised feodaalkohustused tühistati.kõige vaesemad said tasuta maad.nii muutusid talupojad maaomanikeks ja tootjaiks. 1793.a. sai valmis demokraatlikum konstitutsioon-valitsev reziim-vabariik. 17. septembril 1793 võttis Konvent vastu dekreedi vabariigile ohtlike inimeste, nn "kahtlaste" arreteerimisest. Oktoobris võeti vastu teine dekreet, mille kohaselt tuli arreteerida Prantsusmaaga sõjaolukorras olevate riikide kodanikud. Cité saarel paiknev La Conciergerie, kus vange enne hukkamist hoiti, sai rahvasuus nime GILJOTIINI EESKODA (L'ANTICHAMBRE DE LA GUILLOTINE). 16. oktoobril viidi siit tapalavale kuninganna Marie-Antoinette. Tapeti ka tema õde ja Louis XV favoriit-madame du barry.tapeti ka Philippe egalite ja Lvaoisier,Madame Roland ja Petion,Bailly ja Barnave(pallimängu vande koostaja)
sakramendi ajal laulmise liiderlikkust ja leidis, et muusika matab ja moonutab sageli jumalasõna. Becadelli komitee esitas 8. augustil paavstlikele legaatidele järgneva avalduse muusika kohta: ,,Samuti tuleb kaaluda, kas polüfoonilist tüüpi muusika, mis värskendab kõrva rohkem kui 4 meelt ja sütitab tiirasust ja mitte religioossust, tuleks kaotada missadelt, kus selliseid asju sageli lauldakse". On oluline eristada, et see ei olnud dekreet vaid teemasoovitus, mida ei esitatud kaalumiseks üldkogudustele ega avaldatud dekreetide hulgas. 19. augustil saatsid legaadid selle kokkuvõtte tagasi Becadelli komiteele redigeerimiseks. Nii saadeti paavstlikele legaatidele 25. augustil revideeritud ettepanekud, kus viidet muusikale oli oluliselt vähendatud: ,,Samuti tuleb jumalateenistuste muusikaline stiil teha taasvastavaks standarditele, mida Johannes XXII ette kirjutas Extravagantes (paavsti dekreetide kogu) raames
Revolutsiooni süvenedes ja peale kuninga hukkamist aga hakati nägema Prantsusmaa sündmustes ohtu senisele Euroopa olukorale. Otsustati sekkuda sõjaliselt revulutsioon lämmatada ja monarhia taastada. Eriti agaralt tegutses Austria, mille peale 1792 kuulutas Seadusandlik kogu Austriale sõja. Sõja algus oli prantslastele edutu, siis aga purustati nii Preisi kui Austria armee, tungiti Madalmaadesse, Saksamaale ja Itaaliasse. Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga ja anti välja dekreet rahvastele, kes soovivad hirmuvalitsejat kukutada. 1793.a moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland sõjalise liidu. 5) Muutused olustikus. Revolutsioonin ajal tehti Prantsusmaal suuri ümberkorraldusi:võeti vastu uus ajaarvamine ja meetermöödustik,kaotati varasemad tiitlid ja kõnetusvormid,loobuti aristokraatlikust rõivamoest,rõhutati ranget moraali ja vooruslikkust,püüti vähedada kiriku mõju.Katati seisused. 6) Revolutsiooni posit ja negat tagajärjed. Negat
NSV Liidu lagunemise põhjused Anastassia Beljajeva Tallinn 2013 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamisele eelnesid mitmed koostöö etapid sotsialistlike nõukogude vabariikide vahel, kus kõrgemaks võimu organiks oli formaalselt Töörahva Saadikute Nõukogu, kuid tegelikku juhtimist teostas Kommunistlik Partei. · 1919. aasta 1. juunil allkirjastati dekreet Venemaa, Ukraina, Läti, Leedu, Valgevene ühinemiseks võitluses interventsiooni vastu. Moodustati ühine sõjaväeline juhtkond, ühinesid rahvamajanduse nõukogud, transport, rahanduse ja töörahvakomissariaadid. Nende juhtimine toimus ühisest Moskvas asuvast keskusest, mille moodustasid kõikide liidulepingu sõlmijate esindajad. · 19201921 a sõlmisid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Gruusiat,
Sisaldavad üldnorme, mis loovad käitumiseeskirja kõigiks järgnevateks juhtudeks. Üldnormi käitumiseeskiri on reeglina impesonaalne, hõlmab kõiki subjekte, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda teatud kategooriale: pensionärid, üliõpilsed jne. Üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tuleneva subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest. Formaalne liigitunnus, mille nimetus sisaldub üldakti pealkirjas nt põhiseadus, seadlus dekreet jne. Üksikakt- õigustkohaldav akt- individuaalakt. Õigustrakendav akt, millega lahendatakse õiguslikus elus üksikjuhtumeid. Üksikaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustatud konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Nt otsused, korraldused, käskkirjad. Põhitunnused: Sisaldavad õigustrakendavaid üksiknorme. Õigustrakendavas õigusnormis suunatakse objektiivsest õigusest tulenev subjektiivne õigus
väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist. Mitmesugused deklaratsioonid, poliitilised avaldused – nendel dokumentidele ei ole juriidilist jõudu, nad on pigem riigikogu poliitilised aktid, mis ei kehtesta igusi ega pane kohustusi. Seadus ehk dekreet – riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Põhiseadus annab presidendile õiguse anda välja seaduse jõuga seadusi, kui riigikogu ei saa kokkutulla, on olemas edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi seadusele annavad kaasallkirja peaminister ja riigikogu esimees. Tulemeb asjaolust, et riigipea ei vastuta poliitiliselt.
arvata otseselt Võru eellasteks. 1783.a. moodustati tsarinna Katariina II korraldusel Tartu maakonna lõuna- ja kaguosast uus maakond, keskuse asukohaks pidi saama Vana-Koiola riigimõis (Kirrumpäh-Koiküll). Mõne aja pärast andis Katariina II Riia kindralkuberner Georg von Brownele loa osta linna rajamiseks Võru eramõis. Mõisa peahoone on ümberehitatud kujul säilinud tänaseni. Võru linna sünnipäevaks loetakse 21. 08. 1784.a., mil ilmus kindralkuberneri dekreet teatega, et rajatava linna asukohaks saab Võru mõis ja linn hakkab kandma Võru nime. Siit algab Võru linna oma lugu, sest ei Tamula muinasasulat ega Kirumpää kantsi ei saa arvata otseselt Võru eellasteks. 1783.a. moodustati tsarinna Katariina II korraldusel Tartu maakonna lõuna- ja kaguosast uus maakond, keskuse asukohaks pidi saama Vana-Koiola riigimõis (Kirrumpäh-Koiküll). Mõne aja pärast andis Katariina II Riia kindralkuberner Georg
Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs, mille eesmärgiks on selgitada välja kõik keskkonnamõjude liigid ja võimaluse korral mõjude suurused, mis leiavad aset toote ja selle valmistamiseks vajalike materjalide valmistamise käigus, toote kasutamise ja utiliseerimise käigus. Toote poolt esile kutsutud keskkonnamõjutuste leevendamiseks tuleb uurida toote elutsükli iga etappi alates tooraine hankimisest, tootmisest ja kasutamisest kuni jäätmete lõpliku käsitlemiseni EMAS dekreet EMAS dekreet on EL dekreet tööstusettevõtete vabatahtlikust osalemisest keskkonna haldamis- ja auditeerimissüsteemis (The European Community Eco-Management and Audit Scheme 1836/93). Dekreet sisaldab EMAS süsteemi nägemuse ja informatsiooni sellega liitumisest ERAA (ERAA) Eeti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon Ettevõtte põhitegevusvaldkond Ettevõtte põhitegevusvaldkond on see tuum, milleks on ettevõte ellu kutsutud ja mis peaks olema ettevõttes
komitee, mille juhiks sai Mirabeau. Diplomaatiline komitee jättis Perekondliku lepingu jõusse, tühistades need artiklid, milledel oli agressiivne eesmärk. Prantsusmaa välispoliitika eesmärgiks kuulutati üleüldise rahu ja õigluse põhimõte. Ka edaspidised avaldused sisaldasid idealistlikke loosungeid. Mõisteti hukka saladiplomaatia. Rahvusvahelisi lepinguid võib sõlmida ainult ,,õiglaste riikidega". Detsembris 1791 võeti vastu dekreet, mille järgi prantsuse rahvas loobub igavesti vallutussõdadest ja kunagi ei kasuta jõudu teiste rahvaste vabaduse vastu. Vaatamata Rahvuskogu rahumeelsele poliitikale häälestas feodaalsete kohustuste kaotamine kõik monarhiad Prantsusmaa vastu. Elsassi piirkonnas oli palju saksa mõisnike maavaldusi. Nad nõudsid Saksa riikide sekkumist. Konflikti summutamiseks otsustas Komitee hüvitada maaomanikele tehtud kahju. Läbirääkimised venisid ja maaomanikud ei näidanud huvi kompromissi
Varsti hakkasud hispaanlased pidama La Marcha Granadera 't oma riigihümniks ning nimetama seda La Marcha Real ('kuninglik marss'), sest seda mängiti alati avalikel üritustel kuningliku perekonna juuresolekul. Teise Hispaania Vabariigi ajal (19311939), vahetas Marcha Real 'i riigihümnina välja Himno de Riego. Ent Francisco Franco taastas kohe pärast kodusõja lõppu "La Marcha Real"'i vana nime "La Marcha Granadera" all. Oktoobris 1997 anti välja kuninglik dekreet, mis reguleerib "Marcha Real"'i ametlikku kasutamist. ¡Viva España! Long live Spain! Cantemos todos juntos Let's sing together, con distinta voz with different voices, y un solo corazón and only one heart. ¡Viva España! Long live Spain! desde los verdes valles From the green valleys, al inmenso mar, to the immense sea,
märtrite omasid, teenistustel peeti patriootlikke kõnesid, lauldi isamaalisi laule. Kuid kuna enamik rahvast polnud valmis loobuma esisisade usust, siis hakati dekrist. läbi viima sundkorras. Kõrgema Olevuse kultus: Ajendiks olid kahjulikud mõjud, mida tõi kaasa sunniviisiline dekristianiseerimine. Rahvas oli rahuolematu. M. Robespierre asus kaitsma ristiusku, öeldes Voltaire'i sõnadega: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". 1793 anti välja dekreet usukultuste vabaduste kohta. Uueks religiooniks sai kõrgema olendi kultus koosnes puhastatud kristlusest ja andumisest vabariigile ning voorustele. Kiriku muusika asemele tulid ilmalikud laulud. Kiriku eemaldamine riigist: Konvent andis välja dekreedi (peale jakobiinlaste kukutamist), millega riik muutus täiesti ilmalikuks, kirik jäeti välja ka riigieelarvest. Endiselt kehtisid kõik seadused vandest keeldunud vaimulike vastu. Hiljem tühistati
19.aprill Rüütel, Savisaar ja Lippmaa kohtuvad Gorbatsoviga, aga viimane pakub endist viisi vaid konföderatsioonipõhist eristaatust. 8.mai ENSV Ülemnõukogu kuulutab kehtetuks nime ENSV ja taaskehtestab Eesti Vabariigi nimetuse. Samuti tehakse igasuguse nõukogude sümboolikaga. 12.mai Tallinnas kohtuvad balti riikide juhid ja kirjutavad alla deklaratsiooniga üksmeele ja koostöö kohta. Taastatakse Balti Nõukogu. 14.mai Gorbatsovi dekreet EV Ülemnõukogu otsuse riiklikust iseseisvusest kui kehtetust. 15.mai IL üritab ebaõnnestunult Toompea lossi vallutada. 12.juuni Vene NFSV Ülemnõukogu võtab vastu Venemaa suveräänsusdeklaratsiooni. 29.juuni-1.juuli XXI üldlaulupidu ja XIV üldtantsupidu, mis on üleni rahvapärane nii repertuaarilt kui väliselt ilmelt. Seda juhivad G.Ernesaks ja R.Toi.
Sisaldavad üldnorme, mis loovad käitumiseeskirja kõigiks järgnevateks juhtudeks. Üldnormi käitumiseeskiri on reeglina impesonaalne, hõlmab kõiki subjekte, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda teatud kategooriale: pensionärid, yliõpilsed jne. Üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tuleneva subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest. Formaalne liigitunnus, mille nimetus sisaldub üldakti pealkirjas nt põhiseadus, seadlus dekreet jne. Üksikakt- õigustkohaldav akt- individuaalakt. Üksikakt ning õigustrakendavad yksiknormid on üldakti ning üldnormide suhtes esksekutiivse, st kohaldava , täitmisele allutatud iseloomuga. Põhitunnused: Sisaldavad õigustrakendavaid üksiknorme. Õigustrakendavas õigusnormis suunatakse objektiivsest õigusest tulenev subjektiivne õigus konkreetsele kohustatud või õigustatud subjektile, ning see subjekt on personaalselt, nimeliselt määratletud.
kiiresti. Ajutise valitsuse ebakindel poliitika ajendas Lavr Kornilovit üritama sõjaväelist riigipööret, mis suruti maha enamlaste abiga. Enamlaste mõju tugevnes, ülekaal saavutati Moskva ja Petrogradi nõukogus. 25.oktoorber 1917 võtsid enamlaste alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. 26. oktoobril vormistati võimu üleminek enamlastele II Nõukogude kongressil, kus: A)loodi esimene Nõukogude valitsus, eesotsas Vladimir uljanov Leniniga. B)Võeti vastu rahu ja maa dekreet. Oktoobripööre. Riigipöörde järel hakkasid enamlased võimu kindlustama: a)Käivitati terror poliitiliste konkurentide vastu. B)6jaanuaril 1918 saadeti laiali Asutav Kogu. C)Kevadel 1918 visati vasakpoolsed esseerid valitsusest välja. Juulis suruti maha esseeride mäss. D)Venemaal kehtestati ühe parteisüsteem. 1917.aasta lõpul, 1918. aasta alguses kujunes välja Venemaal kodusõda. 1917. aasta lõpul
Aprillis 1793 leiti, et zirondiinid ei saa valitsemisega hakkama. Loodi Rahvapäästekomitee, mille liikmed kuulusid kõik jakobiinide hulka (juhtivad tegelased algul Georges Jacques Danton, hiljem Maximilien Robespierre). Konvendis hakkas soo hääletama jakobiinide poolt ja nii saavutasid jakobiinid Konvendis enamuse. Lõplikult kõrvaldati zirondiinid võimult 2. juunil 1793. Jakobiinid olid võimul kuni 27. juulini 1794. Jakobiinide poolt vastu võetud seadused: dekreet emigrantide maa müümise kohta, otsus kogukonna ühismaade jagamise kohta (vastavalt perekonna suurusele), kõikide feodaalkohustuste kaotamine, septembris 1793 kehtestati maksimumhinnad kõikidele toiduainetele ja laiatarbekaupadele, võeti vastu uus kostitutsioon, mille elluviimise lükkasid jakobiinid aga edasi põhjendusega, et sõja ja mässude ajal vajatakse karmi valitseja kätt, loodi ka Ühiskondliku Julgeoleku Komitee, mis koondas enda kätte politsei ülesanded (KGB rulez)
annaabi.ee 
