Haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldustäitemenetlus I AtSS reguleerimisala ja sunnivahendi mõisted Asendustäitmise ja sunniraha seadus (AtSS) sätestab sunnivahendi kahe liigi – asendustäitmise ja sunniraha – mõisted ning reguleerib sunnivahendi rakendamise menetlust. Tegu on üldseadusega. Tegelikkuses konkreetsel juhul on põhimõtteliselt vajalik viide eriseaduses nt sunniraha kasutamise lubatavusele (eriseadus sisaldab ka sunniraha suuruse maksimummäära). Sunniraha – hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta
reservväelasteks. Kaitseväeteenistuskohustuse täitmine jaguneb ajateenistuskohustuse ja reservteenistuskohustuse täitmiseks. Mobilisatsiooni korral kehtib kõigile kaitseväekohustuslastele ühtne kaitseväeteenistuskohustus. Kaitseväeteenistuskohustuse täitmata jätmise korral on Kaitseressursside Ametil õigus teha isikule ettekirjutus. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib Kaitseressursside Amet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni. Kaitseväeteenistuse subjektideks on kutsealused, kaitseväelased, reservväelased ja eruväelased. Kutsealune on jooksva aasta vältel 16-aastaseks saav kaitseväekohustuslane kuni ajateenistusse kutsumiseni või ajateenistusse kutsumisest vabastamiseni. Kaitseväelane on tegevteenistuses olev Eesti kodanik.
3) isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 33 (tagastusnõue); 4) kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus); 5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). 37. Mitterahalised kohustused: Kaasaaitamise kohustus Arvepidamise kohustus Registreerimiskohustus Deklareerimiskohustus Dokumentide säilitamise kohustus Seadustest tulenevate andmete esitamise kohustus 38. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused lõpevad:
3. tagastusnõue isikul on õigus saada tagasi seaduses ettenähtud enammakstud maksusumma või muu enammakse; 4. vastutuskohustus see on kolmanda isiku vastu suunatud nõue, kellel on vastavalt seadusele või lepingule pandud kohustus tasuda teise isiku maksuvõlg; 5. kõrvalkohustused need on maksukohustuslase kohustused tasuda intress, sunniraha või arendustäitmise kulud; · mitterahalised: 1. registreerimise kohustus iga maksukohustuslane peab ennast vastavas registris registreerima; 2. arvepidamiskohustus; 3. dokumentide säilitamiskohustus; 4. info andmise kohustus võib tuleneda seadusest; maksuhalduri nõue; 5. deklareerimiskohustus; 6. kohustus mitte segada ja takistada maksuhalduri tegevust; * mitterahalised kohustused võivad tekkida ka kolmandal isikul ja teatud juhtudel
maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. 47. Kes on maksu kinnipidaja ? Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. 48. Mis on sunniraha, millal seda kohaltatakse ? Sunniraha on oma olemuselt mõjutusvahend ja täielikult preventiivse iseloomuga. Sunnirahaga soovitakse saavutada olukord, et isik täidaks oma seadusejärgse kohustuse ja samas ka tulevikus järgiks seadust. Erinevalt trahvist ei kanta sunniraha määramise kohta andmeid karistusregistrisse. Tulumaksuseaduse kohaselt on sunniraha ettevõtlusega mitteseotud kulu. Maksuhaldur võib kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral
erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust oma volituste piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve, mis võivad muuta maksukohustust. maksuhalduril on õigus kaalutleda ja valida trahvi suurust teatud vahemiku ulatuses. Siinjuures on väga oluline maksuhalduri objektiivne suhtumine – ei tohi olla eelarvamusega jne. Näide: ettevõttel tuleb maksta sunniraha, mille vahemik on ette nähtud 5 – 1000 ühikut. Maksuhalduril on õigus võtta arvesse ja kaalutlusõiguse alusel otsustada kui palju ettevõte maksab – võtab arvesse firma olukorda (suurust, majanduslikku seisu, rikkumise astet jne). 3) Maksukohustuslase ärakuulamine (§13) Maksukohustuslasel on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma seisukohad, arvamus või vastuväited. Ärakuulamine on oluline, kuna
1. asjade ja dokumentide ettenäitamist ainult maksukohustuslaselt 2. kolmandalt isikult dokumentide ettenäitamist, kui kuid eelnevalt tuleb neid nõuda maksukohuslaselt 3. dokumentide esitamist maksukohustuslaselt, kuid viimasel on õigus keelduda 4. sularaha ettenäitamist maksukohuslase või kolmanda isiku poolt 5. dokumentide loovutamist menetlusosalise poolt ja see nõue kuulub alati kohustuslikule täitmisele 10. Haldur võib rakendada sunniraha 1. kui ei esitata teavet või tõendit 2. kui ta teatab sellise nõude rakendamisest, kui tähtajaks tõendeid ei esitata 3. kui sunniraha nõudele eelneb tähtaja kehtestamine kohustuse täitmiseks 4. fikseerimata hoiatuses selle suurust 5. mille maksimaalseks määraks ühe kohustuse mittetäitmisel on 320 11. Vaatlus on 1. üks võimalik maksumenetluse toiming 2. võimalik sooritada välivaatlusena, jälgimisena ja vaatlusena 3
2. kolmandalt isikult dokumentide ettenäitamist, kuid eelnevalt tuleb neid nõuda maksukohustuslaselt 3. dokumentide esitamist maksukohustuslaselt, kuid viimasel on õigus keelduda sularaha ettenäitamisest maksukohustuslase või kolmanda isiku poolt 4. sularaha ettenäitamist maksukohustuslase või kolmanda isiku poolt 5. dokumentide loovutamist menetlusosalise poolt ja see nõue kuulub alati kohustuslikule täitmisele 10. Haldur võib rakendada sunniraha 1. kui ei esitata teavet või tõendit 2. kui ta teatab sellise nõude rakendamisest, kui tähtajaks tõendeid ei esitata 3. kui sunniraha nõudele eelneb tähtaja kehtestamine kohustuse täitmiseks 4. fikseerimata hoiatuses selle suurust 5. mille maksimaalseks määraks ühe kohustuse mittetäitmisel on 320 euri 11. Vaatlus on 1. üks võimalik maksumenetluse toiming 2. võimalik sooritada välisvaatlusena, jälgimisena või vaatlusena 3
08.2013 teada, et Tiidu Toit OÜ poolt turustatavas meepartiis 09/2014 sisaldub inimese tervisele ohtu kujutav aine klooramfenikool. Ühtlasi kohustati Tiidu Toit OÜ-d andma VTA-le hiljemalt 14.10.2013 teada meepartii 09/2014 ladustamise koht. Ettekirjutuses selgitati, et Tiidu Toit OÜ jäeti menetluses ära kuulamata HMS § 40 lg 3 p 1 alusel. Samas ettekirjutuses tehti sunnivahendi rakendamise hoiatus, mille kohaselt rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha 600 eurot. Ettekirjutus saadeti Tiidu Toit OÜ-le 10.10.2013 e-posti teel. Kuna ettevõtte sekretär oli puhkusel, sai Tiidu Toit OÜ ettekirjutuse kätte 16.10.2013. Tiidu Toit OÜ saatis 16.10.2013 kõigile oma koostööpartneritele kirja, milles selgitas olukorda ja palus „kauplustest tagasi kutsuda Hiina päritolu meepartii 09/2014“. Kirja koopia saadeti samal päeval teadmiseks ka VTA-le. VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse juhataja tegi 17.10
12.2009 lahkumisettekirjutuse, millega kohustati K-d hiljemalt 18.02.2010 Eestist lahkuma. K vaidlustas lahkumisettekirjutuse halduskohtus, kuid ei lahkunud Eestist ka pärast seda, kui kohus oli ta kaebuse rahuldamata jätnud. PPA väljastas 17.09.2010 teatise, milles hoiatati, et kui K hiljemalt 19.11.2010 Eestist ei lahku, rakendatakse tema suhtes 17.12.2009.a lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks VSS § 10 lõigete 1, 4 ja 5 alusel ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras sunniraha 5 000 krooni. K ei lahkunud ka teatises märgitud tähtajaks Eestist. Kas PPA 17.09.2010. a teatis on õiguspärane ning kuulub sundtäitmisele? Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus § 4. Ettekirjutus (1) Ettekirjutus on haldusakt, millega kohustatakse Eestis viibimisaluseta viibivat välismaalast käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja korras Eestist lahkuma või oma Eestis viibimine seadustama. § 7. Lahkumisettekirjutus
- Kui tühistatakse varasem maksukohustuse tekitanud haldusakt. - Hilisem vea avastamine deklaratsioonis. · Vastutuskohustus- Kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg. Kohustus tekib vahetult seadusest, määrusest või lepingust. Kohustuse täitmiseks on vajalik haldusakti andmine. · Kõrvalkohustused- maksumaksja kohustused tasuda intressid, sunniraha ja asendustäitmise kulud. 2) MITTERAHALISED NÕUDED ehk kohustused · Registreerimiskohustus · Arvepidamisekohustus- maksude arvestuse pidamine jne. · Dokumentide säilitamise kohustus · Deklaratsiooni esitamise kohustus · Info, tõendite ja dokumentide esitamise kohustus · Kohustus mitte segada ega takistada maksuhalduri tegevust. 10
sätestatut. Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus on Eesti Vabariigile esitanud otsuse, et ebaseaduslik riigiabi või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada, edastatakse nimetatud otsus vastavale ebaseadusliku riigiabi või väärkasutatud riigiabi andjale. Riigiabi andja on kohustatud riigiabi saajalt vastavalt Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsusele riigiabi tagasi nõudma koos intressidega. 8.6. Ettekirjutused ja sunniraha Konkurentsiametil on õigus teha ettekirjutus füüsilisele või juriidilisele isikule, kui nimetatud isik: 1) jättis Konkurentsiameti kirjalikus taotluses nõutud teabe või materjalid tähtajaks esitamata; 2) takistas ettevõtja asukoha või tegevuskoha kontrollimist; 3) jättis suulisele arutamisele või seletuse andmisele ilmumata; 4) jõustas koondumise, mis kuulub kontrollimisele ning mille kohta ei ole käesoleva seaduse § 27
§27 (1) 15. Millised on maksuseadusest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused? Maksumaksja kohustus tasuda maksusumma; maksu kinnipidaja kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma; isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse; kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg; maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud. §31 (1) 16. Mis on maksuvõlg? Maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellest arvestatud intress. §32 17. Mis on tagastusnõue? Enammaksu sooritamise korral on õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast taotleda maksuhaldurilt enammakstud
........aastat, arvates maksusumma või isikule tagastatud summa tasumise või tasuarvestamise päevast 4. Riiklike maksude maksuhalduril on õigus jääda tagastusõpe rahuldamata ja tasaarvestada see sama maksuhalduri poolt hallatavate maksukohustuslase rahaliste kohustustega , mille tasumise tähtpäev onsaabuvad või saabub enne tagastamise tähtpäeva saabumist. Tasaarvestamine toimub järgmises järjekorras · Rahatrahv · Intress · Maksusumma · Sunniraha · Asendutäitmise kulud 5. Maa hindamise jaguneb · Korraliseks · Erakorraliseks · Õigusvastaselt võõrandatud maa hindamiseks 6. Maa maksustamishind väljendatakse kroonides ja ümmardatakse maatüki(krundi) kohta · Krooni täpsuseni · 50 Krooni täpsuseni · 100 Krooni täpsuseni 7. Kui puudusi maksuhalduri määratud tähtajal ei kõrvaldata(, , ) , loetakse deklaratsiooni esitamata jäetuks- tõene, väär 8. Maksukohustuslane on kohustatud
2) maksu kinnipidaja kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus); 5 3) isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 33 (tagastusnõue); 4) kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus); 5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). 16. Mis on maksuvõlg? Maksuvõlg on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. (MKS § 32) 17. Mis on tagastusnõue? Maksumaksjal on õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis
1)maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus); 2) maksu kinnipidaja kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus); 3) isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse (tagastusnõue); 4) kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus); 5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu alates maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast. 14. Maksuvõlg • Maksuvõlg MKS tähenduses on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress
00 5.00 65.00 Tulumaks 2.00 1.25 16.25 soodustus+tulumaks 10.00 6.25 81.25 Sotsiaalmaks 3.3 2.0625 26.8125 Kokku 15.30 9.56 124.31 Viide: Sotsiaalmaksuseadus § 2 lg 7. RT I 2000, 102, 675 (viimati vaadatud 04.04.2017) olm pakki teed kogusummas 5 € ning 100 Firma maksis seaduse alusel määratud trahvi 700 € ja sunniraha 550 €. Kas või siis kuidas maksustatakse? Trahv Sunniraha Summa 700 550 Tulumaks 175 137.5 kokku 875 687.5 Viide: Tulumaksuseadus § 34 lg 3. RT I 1999, 101, 903 (viimati vaadatud 04.04.2017) s maksustatakse? Firma poolt kingiti äripartneriks oleva firma juhatuse esimehele sünnipäevaks fotoaparaat. Ostuarve vastab nõuetele. Fotoaparaadi maksumus 300 €. Arve tasutud. Kas või siis kuidas maksustatakse?
1) maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus); 2) maksu kinnipidaja kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus); 3) isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 33 (tagastusnõue); 4) kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus); 5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). 16. Mis on maksuvõlg? Maksuvõlg on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. 17. Mis on tagastusnõue? Tagastusnõue tähendab, et maksumaksjal on õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas
– halduse ja isiku vaheliste õigussuhete põhiline positsioonist; kujundamisvahend ühepoolselt antud võimuakti – õigussuhete reguleerimisel põhiliselt mõlema (haldusakt); poole kokkulepe (leping); – lubab haldusaktide täitmise tagamiseks rakendada – lubab täitemenetlust üldjuhul alles pärast haldussunnivahendeid (sunniraha ja kohtuotsuse olemasolu asendustäitmine, teatud juhtudel vahetu sund, ilma – kahju tekitamisel vastutab reegline kahju et oleks eelnevalt aset leidnud kohtumenetlus). tekitanu; – ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest vastutab
Maksuhaldur võib jätta intressi arvestamata ja sisse nõudmata Maksuhalduril on õigus nõuda tagatise esitamist Maksuhalduril on õigus jätta käendaja aktsepteerimata. Maksuhalduril on õigus jätta asendustagatis aktsepteerimata, kui see ei ole võla tagamiseks piisav või usaldusväärne. Maksuhaldur võib nõuda sisse ka enda määratud trahvid ja muud käesolevast seadusest tulenevad rahalised kohustused, sealhulgas asendustäitmise kulud ja sunniraha, samuti tõlgi, eksperdi või kolmanda isiku kohustuste täitmise kulud, kui need tuleb seaduse kohaselt tasuda maksukohustuslasel. Sellisel juhul kohaldatakse eelnimetatud nõuete sundtäitmisel maksuvõla sundtäitmise kohta sätestatut. Kui kulude või sunniraha tasumiseks kohustatud isikul ei ole maksuvõlga või kui maksuhaldur ei ole asunud selle sundtäitmisele, võib maksuhaldur pöörduda eelnimetatud nõuete sundtäitmiseks vastava taotlusega kohtutäituri poole.
maksumenetlusega. Maksuhaldur võib dokumente ära võtta poolte kokkuleppel. Võetuse kohta tehakse akt(mis dokument, millal, kes). Sest origianaale on üks ja kui dokumentidega juhtub midagi, siis on võimalik maksukohuslasel tõendada, et tal oli see dokument. Kui on oluline rikkumise või kuritöö kahtlus, siis võib dokumendi võtta kokkuleppeta. Koopiate tegemise kulud lähevad maksukohuslase täita. Sundtäitmine- rahalise kohustuse mittetäitmine, varade-kontode arestimine Sunniraha- mitterahaliste kohustuste täitmisel, deklaratsiooni mitte esitamine, halduri juurde minemata jätmine, seletustest keeldumine, dokumentide mitte esitamine. Tuleb teha hoiatus, umbes 7-10 päeva täitmiseks aega, hoiatuses tuleb ära näidata ka sunniraha summa. 2640 maksimaalsumma. Võib määrata ositi. Esimene kord võib sunniraha maksimaalsumma olla kuni 600. Revisjonist tuleb ette teatada vähemalt 7 päeva. On ka mõned erandlikud juhused.
Haldusleping, tema mõiste ja rakendusala, sõlmimine. Toiming haldusmenetluses, mõiste ja õiguspärasus. 8. HALDUSE KONTROLL. Halduse kontrolli mõiste, liigid. Halduse sisene kontroll: teenistuslik järelevalve, riiklik järelevalve ja sisekontroll. Halduse välimine kontroll: poliitiline kontroll, arvestuskontroll, õiguskantsleri järelevalve ja kontroll, kohtukontroll. 9. HALDUSSUND. Haldussund kui haldustäide. Asendustäitmise mõiste. Sunniraha ja vahetu sund. 10. RIIGIVASTUTUS. Riigivastutuse mõiste, olemus ja põhiseaduslikud alused. Riigivastutuse materiaalõiguslikud alused. Õiguste kaitse ja taastamine. Kahju hüvitamine, kahju hüvitamise kord. Regress. Alusetu rikastumine. 1. Avalik haldus mitmetähenduslik! Avalik haldus on seotus avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest.
Hindamise aluseks on kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuded. Arstlikku komisjoni ilmumise aja ja koha määrab Kaitseressursside Amet ning see teatatakse kodanikule kirjalikus kutses. Arstlikku komisjoni mitteilmumisel, terviseseisundi hindamiseks vajalikel toimingutel mitteosalemisel või vajalike dokumentide mitteesitamisel on Kaitseressursside Ametil õigus teha kaitseväekohustuslasele ettekirjutus. Ettekirjutuse täitmatajätmisel võib rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha ülemmääras 640 eurot. [samas] Arstlikuks komisjoniks tuleb esitada: · isikut tõendav dokument, st ID-kaart või pass · tervisetõend perearstilt · günekoloogilise läbivaatuse tõend naistearstilt, kui olete naine. Kuludokumendi alusel hüvitab Kaitseressursside Amet naistearsti esmase vastuvõtu kulu. · vajadusel muud terviseseisundit kirjeldavad originaaldokumendid või nende tervishoiuteenuse osutaja poolt kinnitatud koopiad
Avaliku õiguse eristamise vajalikkus – haldusõigus kuulub avaliku õiguse hulka. Haldusmenetluse seaduse rakendamine – seadus reguleerib haldusorgani tegevust määruse või haldusakti andmisel, sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Riigivastutuse seaduse rakendamine – seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguse kaitse ja taastumise ning tekitatud kahju hüvitamise aluse ja korra. Asendustäitmise ja sunniraha seadus – kohaldatakse siis, kui riigilõivude kindlaksmääramine, kuna neid määratakse vaid avalik-õiguslike soorituste korral juriidiliste isikute loomine ja õigusvõime. Haldussuhetes tekkinud vaidlused kuuluvad halduskohtu pädevusse. Eraõiguslikud vaidlused üldkohtu pädevusse. Era- ja avalikul õigusel on erinevad lähtepunktid. Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ja reguleerib õiguskäivet ning
lähenemist ja tulemust. 2.2 Hinnang faktiliste asjaolude kajastamise selgusele Riigikohtu otsuses Faktilised asjaolud olid minu jaoks kajastatud Riigikohtu otsuses arusaadavalt ning piisavalt selgelt välja toodud, otsus oli ilusti põhjendatud, mille tulemusena ei tekkinud küsimusi ega agasid. 2.3 Õiguslikud probleemid kohtuotsuses (materiaal- ja menetlusõiguslikud) Kaebaja ei ole rahul MTA antud korraldusega, kus nõutakse temalt sunniraha 5000 kr ja ta soovib, et see tühistataks. Kaebaja ei saanud seoses haigestumisega õigeaegselt (kaebetähtajaks) kaebust ära esitada, millega seoses jätis Tallinna Halduskohus ennistamise taotluse rahuldamata. Kui haige peab isik olema (k.a sümptomid), et tal ei ole mitte mingit võimalust või viisi edastada kaebus posti teel või elektrooniliselt
- 30 päeva jooksul on vaidlustusaeg vaie on sama, mis kaebus, kuid eristamiseks: - esitatakse juba tema suhtes kohaldatud otsuse kohta - esitajaks adressaat - vaie on lubatud esitada ka viivituse puhul avatud menetlus - keerukamate haldusmenetluse täitmise üks vormidest Kuidas täita haldusmenetluse otsust - haldusorganite otsused viiakse ellu, isegi juhtudel, kui adressaat pole vaimustuses või hoidub otsuse täitmisest - variant 1 - sunniraha - variant 2 - asendustäitmine RvastS Halduse kontroll - kogu halduse tegevus on jätkuvalt ja püsivalt kontrollitav tegevus - sisekontroll igas haldusorganis - peamiseks ülesandeks kaasa aidata haldusorganile insterne ja eksterne kontroll - sisekontrolöri olemasolu - teenistuslik- (kontroll, mida viib läbi kõrgemal seisev organ) ja riiklik järelevalve (riigikontroll)
Metsaseadus (1) Käesolev seadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. (2) Käesoleva seadusega sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesoleva seaduse alusel ettekirjutuse tegemisel lähtutakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatust, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. NÄIDE: Seadusega on määratud ,et riigi metsas võib viibida mis tahes ajal kuid seaduses on välja toodud kindlad ajad mil erametsas ei tohiks viibida. Samuti on toodud välja tegevused mida tohib teha riigimetsas ja mida ei tohi teha erametsas. Kalapüügiseadus Käesoleva seaduse eesmärk on: 1) tagada kala- ja veetaimevaru kaitse ja säästlik kasutamine lähtuvalt
§ 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. (2) Käesoleva seadusega sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesoleva seaduse alusel ettekirjutuse tegemisel lähtutakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatust, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. § 2. Seaduse eesmärk (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. (2) Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. § 3. Mets ja metsamaa
punktis 4 nimetatud otsuse alusel individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse §-s 251 nimetatud kandeid. Töötukassal on õigus teha käesoleva seaduse § 255 punktis 3 nimetatud dokumendi alusel kandeid, juhul kui selle alusel tuvastatakse õigus töötuskindlustuse seaduse alusel määratavale hüvitisele või tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel määratavale töötutoetusele. Töötamise register • § 25 (8). Sunniraha töötamise registreerimise kohustuse täitmata jätmise eest • (1) Kui tööd võimaldav isik ei ole käesoleva seaduse § 252 lõikes 3 sätestatud tähtajaks tööd tegeva isiku töötamise alustamist registreerinud või on jätnud käesoleva seaduse § 252 lõikes 4 sätestatud tähtajaks registreerimata töötamise lõpetamise, võib maksuhaldur määrata registreerimiseks täiendava tähtaja ja teha hoiatuse käesoleva seaduse § 136 kohaselt, et kohustuse
seaduse eesmärki ning teisest küljest konkreetseid asjaolusid leidma üksikisiku jaoks sobiva ja kaasuse lahendamine: haldusmenetlusseadus, riigivastutusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus. asjakohase lahenduse. Lahendamiseks aega 45min. viidata tuleb konkreetsele lõikele, mitte ainult paragrahvile. Sarnaneb grupi kaasusele. Mis Üldine diskretsioon: on ka võimalik, et kõrgemalseisev ametiasutus määrab halduseeskirjade kaudu tehti haldusakti menetlemises valesti
liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; 18. täitma tööinspektori ettekirjutuse tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult või Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selle täitmisest. Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid TTO nõudeid. Vastutus: (i) Sunniraha punktis 16 mainitud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib tööinspektor rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot. (ii) TTO NÕUETE RIKKUMISE eest, kui sellega kaasnes tööõnnetuse või tervisekahjustuse oht rahatrahv kuni 300 trahviühikut. (iii) Tööõnnetuse või kutsehaigestumise VARJAMISE VÕI UURIMATA JÄTMISE, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete
kohta ning selgitusi maksudeklaratsiooni täitmise ja vaide või taotluse esitamise kohta. v Kohustus anda talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. v Kohustus hoida saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet. Milliseid sanktsioone võib rakendada maksukohustuslasele ja miks? Maksukohustuse mittetäitjate on MTA-l õigus rakendada sanktsioone: v Sunniraha (esimesel korral kuni 1278 eur ja teisel korral kuni 1917 eur) v Karistus trahviühikutes (sõltuvalt rikkumisest varieeruvad vahemikus 3 300 trahviühikut) v Trahv rahalises vormis (aluseks on võetud päevamäär) v Füüsilisele isikule- kuni 10a vanglakaristus v Juriidilisele isikule sundlikvideerimist Milline oleks kõige õigem viis riigile vajalike tulude kogumiseks? v Müües midagi (nt maavarud, kvoodid) v
Rahvastikuõiguse arvestus 1. Välismaalase Eestis viibimise õiguslikuks aluseks on ☐ Eesti kodakondsus ☒ elamisluba ☐ välismaalase pass ☒ viisa 2. Riigil on kodakondsuseta isiku suhtes järgmised kohustused ☒ võimaldada tal omaterritooriumile elama asuda ☐ hoiduda tema väljasaatmisest ☒ tagada tema põhiõiguste kaitse ☐ anda talle oma kodakondsus 3. Väljasaatmine on ☐ seadustamisettekirjutuse sundtäitmine ☒ lahkumisettekirjutuse sundtäitmine ☐ välismaalasele pandud kohustus elada oma päritoluriigis ☐ lahkumisettekirjutuse tegemine 4. Eesti kodakondsuse andmise üldtingimused on ☒ eesti keele tundmine ☐ välismaalase passi olemasolu ☒ elamisloa olemasolu ☒ legaalse sissetuleku olemasolu 5. Euroopa Liidu kodakondsus ☐ omandatakse Euroopa Liidu kodaniku passi saamisel ☒ omandatakse automaatselt liikmesriigi kodakondsuse alusel ☐ antakse Euroopa Komisjoni otsusega ☐ ...
Mõõdupärasuse põhimõtte järgimine eeldab, et kohustuse täitmise tagamiseks kasutab haldusorgan leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaim. Sunnivahendi liigi ja määra valik on haldusorgani kaalutlusotsus seaduses sätestatud ulatuses. Sunnivahendi kohaldajale on antud volitus kaaluda, kas sunnivahendit kohaldada ning mis liiki ja mis määras sunnivahendit oleks kõige otstarbekam kohaldada. Sunniraha ja asendustäitmist omavahel võrreldes võib tulla järeldusele, et asendustäitmine on sunniraha määramisest tõhusam ja asendustäitmise kohaldamine tagab ettekirjutuses määratud kohustuse täitmise hõlpsamini. Asendustäitmise puhul väljendub kõige selgemini haldussunnivahendi kohaldamise üldine eesmärk kohustuse tegelik täitmine. Sunniraha Sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta
страхования sotsiaalmaks социальный налог sotsiaalministeerium Министерство социальных дел struktuuriüksus структурная единица suhted отношения sund принуждение sundasend вынужденная поза sundtoomine привод sunniraha денежное взыскание surmaga lõppenud несчастные случаи на работе со tööõnnetused смертельным исходом surnud умерший süü вина süütegu виновное деяние T taandamine сокращение taastusravi восстановительное лечение
kas tööd tegev isik allub töösisekorra eeskirjadele; kas tööd tegev isik kuulub tööd andva isiku töötajate koosseisu; kas tööd tegev isik saab tasu tehtud töö eest KOHTULAHENDID : 3-2-1-41-11;3-2-1-26-10; 3-2-1-3-05; 3-2-1-39-04 Töötasu alammäär on 430 eurot ja tunnitasu alammäär on 2.54 eurot. Kuni kaks nädalat võib olla suuline leping. Töötamise registri andmed lähevad maksuametile maksude kontrollimise tarvis. Sunniraha töötamise registreerimise kohustuse täitmata jätmise eest, kui tähtaja jooksul pole registrisse kantud. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128132. Töötamise alustamise ja lõpetamise registreerimiskohustuse täitmisele sundimiseks ei
eesmärk on saavutatud. Mõõdupärasuse põhimõtte järgimine eeldab, et kohustuse täitmise tagamiseks kasutab haldusorgan leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaim. Sunnivahendi liigi ja määra valik on haldusorgani kaalutlusotsus seaduses sätestatud ulatuses. Sunnivahendi kohaldajale on antud volitus kaaluda, kas sunnivahendit kohaldada ning mis liiki ja mis määras sunnivahendit oleks kõige otstarbekam kohaldada. Sunniraha ja asendustäitmist omavahel võrreldes võib tulla järeldusele, et asendustäitmine on sunniraha määramisest tõhusam ja asendustäitmise kohaldamine tagab ettekirjutuses määratud kohustuse täitmise hõlpsamini. Asendustäitmise puhul väljendub kõige selgemini haldussunnivahendi kohaldamise üldine eesmärk kohustuse tegelik täitmine. Sunniraha Sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega
lõbustusmaks ja parkimistasu. Äriühingu maksustamine Ettevõtluse tulud · - ettevõtluse kulud · - ettevõtlusega mitteseotud kulud koos maksudega · - muud lubatud mahaarvamised · = ettevõtluse tulem (kasum) · Kasumit tema tekkimise hetkel ei maksustata Ettevõtlusega mitteseotud kulud TMS § 34. Kulud, mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata: · Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata: 3) seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse; 8) kingituste või annetuste maksumust; 9) kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule; 10) kahju, mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest; 11) pistist ja altkäemaksu; Erisoodustused Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus,
kahjulike tagajärgede ärahoidmine jne 5) kohaldatakse selleks eraldi kehtestatud menetlusnormide alusel 6) põhineb spetsiifiliste õiguslikult kehtestatud vahendite kohaldamisel Väärteomenetlus: Süü Tahtlus Ettevaatamatus Hooletus Kergemeelsus 20. Väärteo eest kohaldatavad karistused. Asendustäitmine ja sunniraha. Loengu materjal, Karistusseadustik, asendustäitmise ja sunniraha seadus) Väärteo eest kohaldatavad karistused: 1. Rahatrahv 2. Arest 3. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine põhikaristusena Asendustäitmine: (1) Kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi
• Eesmärk lõpetada/takistada/ära hoida õigusvastane käitumine ja selle kahjulikud tagajärjed. Klassikalised sunni kohaldajad on ametid, inspektsioonid, kohtud. Väärteomenetlus: • Kehtib nii füüsilise kui ka juriidilise isiku kohta • Enne karistamise otsust ei tohi kedagi süüdlasena käsitada (süütuse presumptsioon) • Karistatakse nii tahtlikku kui ettevaatamatut tegu 20. Väärteo eest kohaldatavad karistused. Asendustäitmine ja sunniraha. Väärtegu – kergem õigusrikkumine Arest Rahatrahv (kuni 30 trahviühikut) Kuritegu – raskem õigusrikkumine Vangistus Rahaline karistus Põhikaristusele võib määrata lisakaristusi: Tegutsemiskeeld (nt. kalastuskeeld) Riigist väljasaatmine Sunnivahendid (mõjutusvahendid) – ei ole käsitletud karistusena: Asendustäitmine – pädev haldusorgan võib korralda kohustuse täitmise adressaadi
alustamisest või tegevusala muutmisest; 18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; [jõust. 1.03.2007] Tööandjale määratud trahv puudulike dokumentide ja tegevuste korral - sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. (tinglik trahv) Ettekirjutus on tööandjale täitmiseks kohustuslik. Tööinspektoril on õigus kontrollida ettekirjutuse täitmist selles märgitud tähtaja jooksul. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib tööinspektor rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras
järgmised osad: 1. osa: Kuritegude ja väärtegude jälitus 1. peatükk: Pädevus 2. peatükk: Volitusalused 1. jagu: Standardmeetmed 2. jagu: Üldvolitus 2. osa: Ohutõrje ja korrarikkumiste kõrvaldamine 1. peatükk: Pädevus 2. peatükk: Volitusalused 1. jagu: Standardmeetmed 2. jagu: Üldvolitus (koos volitustega häirija kohustamiseks ja mittehäirija kaasamiseks ning vahetuks täideviimiseks) 3. osa: Haldustäide (haldusakti haldustäitemenetlus asendustäitmise, sunniraha ja vahetu sunni vormis ning kohene sund asendustäitmise ja vahetu sunni vormis) Artikkel 2 – Katri Jaanimägi Antud artikklis uuriti politsei sisemise rahu tagajana. Autori arvates on korduvalt leitud, et Eesti politseiõiguse olukord ei vasta nõuetele, mida esitavad nüüdisaegsele politseiõigusele demokraatliku õigusriigi aluspõhimõte ja põhiõiguste kaitse tagamise vajadus. Artikklis uuriti
osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle. Vastav kirjalik ettekanne esitatakse Vabariigi Valitsusele vähemalt kord aastas. Järelevalve raames kvaliteedi tagamist määratleb täpsemalt seaduse § 38, mille kohaselt kontrollib maavanem tema halduspiirkonnas osutatavate sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi kvaliteeti, omades võimalust rakendada ettekirjutusi ja sunniraha. Kuidas, kui tihti ja millistel alustel Maavanem järelevalvet teostab ning kvaliteeti tagab, seadus ei määratle. 21 Mis on STAR? Sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregister (STAR) on riigi keskne andmekogu/infosüsteem, mis on asutatud juhtumikorralduse põhimõttel läbiviidava sotsiaaltöö korraldamiseks. STARi loomise peamine eesmärk on arendada välja elektroonne
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena
Haldusõigus jaguneb õigusinstituutideks (väikseim instituut on õigusnorm). Õigusinstituut on teatud valdkonda reguleerivate normide kogu. Õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu (asutused, ühendused jne). Reguleerimiseseme järgi eristatakse: haldusõiguse üldosa printsiibid, mõisted, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Eelkõigehaldusmenetlusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus, riigvastutuse seadus, halduskoostööseadus. Üldosa on kujundada aidanud ka kohtupraktika (kohtulahendid). Üldosas sisaldub: - haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS) - halduskandjate/-organite regulatsioon (HMS) - haldusmenetluse kord (HMS) - avaliku teenistuse ja õ teenistujate õiguslik seisund (ATS)
9) saada ametialaseks kasutamiseks riiklikust alkoholiregistrist ja majandustegevuse registrist kõiki andmeid; 10) teha valla- või linnavalitsusele motiveeritud ettepanek registreeringus alkohoolse joogi jaemüügi märke kustutamise kohta ja saada sellele ettepanekule motiveeritud vastus. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot. § 51. Politseiasutuse pädevus avaliku korra tagamisel (1) Politseiasutus võib avaliku korra tagamise huvides teha motiveeritud ettepaneku: 1) maavanemale või valla- või linnavalitsusele alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatule; 2) valla- või linnavalitsusele avalikul üritusel mis tahes või teatud etanoolisisaldusega või teatud
· avalikuhaldusevaldkonnaskujunenudsuhetekaitseks · väljaspoolteenistusalluvussuhteid · eraldikehtestatudmenetlusnormidealusel Klassikaline sunni kohaldajad on ametid, inspektsioonid, kohtud. Väärteomenetlus: · Kehtib nii füüsilise kui ka juriidilise isiku kohta · Enne karistamise otsust ei tohi kedagi süüdlasena käsitada (süütuse presumptsioon) 15 · Karistatakse nii tahtlikku kui ettevaatamatut tegu 29. Väärteo eest kohaldatavad karistused. Asendustäitmine ja sunniraha. Väärtegu kergem õigusrikkumine · Arest · Rahatrahv (kuni 30 trahviühikut) Kuritegu raskem õigusrikkumine · Vangistus · Rahaline karistus Põhikaritusele võib määrata lisakaristusi: I. Tegutsemiskeeld (nt. kalastuskeeld) II. Riigist väljasaatmine Sunnivahendid (mõjutusvahendid) ei ole käsitletud karistusena: · Asendustäitmine pädev haldusorgan võib korralda kohustuse täitmise adressaadi
vaidlustamisviide) peavad HMS § 55 lg 4 kohaselt kirjalikust haldusaktist nähtuma järgmised andmed: 1. haldusakti andnud haldusorgan; 2. haldusorgani juhi või tema poolt volitatud isiku nimi ja allkiri; 3. haldusakti andmise aeg (seda tuleb eristada haldusakti teatavakstegemise ajast); 4. muud õigusaktiga ette nähtud andmeid. Muude andmetena tulevad näiteks ettekirjutuste puhul kõne alla eelkõige asendustäitmist ja sunniraha puudutav (hoiatus ja selle kohustuslikud andmed AtSS § 7). Näiteks kui on tegu nn seotud hoiatusega, s.t hoiatus asendustäitmise või sunniraha kohaldamise võimaluse kohta sisaldub haldusaktis endas, võib haldusaktis olla sätestatud: „Käesoleva ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse … [adressaat] suhtes sunnivahendeid järgmiselt: 12. detsembriks 2006 täitamata jätmise korral sunniraha 9000 EEK; 20
2L 2. Haldusõigus. Haldusõiguse mõiste. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad. Haldussuhete õigusliku regulatsiooni erisused. Haldusõiguse süsteem ja vahekord teiste avaliku õiguse harudega. Haldusõiguse realiseerimine. Halduse toimimine eraõiguslikes vormides: halduseraõigus. 2L EKSAM: saab kasutada, kaasuse lahendamise metoodikat, ka haldusõiguse üldosasse kuuluvaid seadusi. Haldusmenetluse seadus, riigivastutuse seadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus ja halduskohtuseadus.Ka põhiseadust võib vaja minna. Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Haldusõigus on õppeaine haldusõiguse teooriast ja haldusõigusest kui õigusharust, mille normid reguleerivad avalik-õiguslike institutsioonide ja haldusorganite moodustamist eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine ja isikute õiguste kaitse.
halduskohtus. Kõik kaebused, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse või ametniku korraldusele, käskkirjale, otsusele, ettekirjutusele või õigusaktile, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusõigus jaguneb kaheks, üldosaks ja eriosaks. Haldusõiguse üldosas on käsitletud põhimõtted, mis on üldise tähtsusega, sinna alla kuuluvad näiteks haldusmenetlusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus, riigivastutuse seadus ja halduskoostööseadus. Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad, nagu ehitus seadus, politsei seadus, ülikooli seadus jne. Selle alla kuuluvad seadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. 4 2. Haldusmenetluse mõiste Haldusmenetluse mõiste on defineeritud HMS §2 lg 1: "haldusmenetlus on haldusorgani
annaabi.ee 
