pakkumuses ära toodud. Need on sellised tingimused mida pakkuja enam tagasi võtta ei saa. Oferent on ostja. Akseptant on vastuvõtja. Tehing võid olla sõlmitud mis tahes vormis. Erandid on kehtestatud seadusega. Seaduses ettenähtud vorminõuete eiramise tagajärjeks on reeglina tehingu tühisus. Tehingu vormi nõuded võivad pooled ka ise kokkuleppes määratleda. Vorminõuete eiramine võib kaasa tuua tehingu tühisuse. Tehingud liigitatakse : A: olenevalt mitme isiku tahteavaldused on vajalikud juriidiliste tagajärgede saabumiseks. · Ühepoolsed lepingud- piisab ühe poole tahteavaldusest nt testament · Mitmepoolsed tehingud- vajalik on 2 või enam inimese tahteavaldused. B: Tehingud liigitatakse nende objekti järgi · Varalisteks esemeks on varalised õigused · Isiklikeks esemeks on isiklikud õigused C: Liigitamine kohustus ja käsutuslepinguteks · Kohustustehing on suunatud isikuvaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele.
Tehing on füüsilise või juriidilise isiku teod, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimisele, muutmisele ja lõpetamisele. Tehingud rajanevad lepinguvabaduse (privaatautonoomia) põhimõttele. Tähtsaim tehingu vorm- leping. Iga tehingu tegemisel vajalik osa tahteavaldus ehk isiku tahteväljendus õigusliku tagajärje saavutamiseks. Tehing on õigustoiming. Tehingu 2 tunnust: 1. Tehing on õiguspärane tegu. 2. Tehing on tahteline tegu. Tehingust saab eristada tehinguga sarnaseid tegusid. Ntks avaldused, teadaanded või üleskutsed jne. (nendega seostuvad teatud õiguslikud tagajärjed). Tehingute LIIGITUS: A) 1. Ühepoolsed tahteavaldused- tehingu tegemiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest 2. Mitmepoolsed tahteavaldused- vajalik vähemalt kahe isiku tahet, mis on vastassuunalised aga suunatud ühe eesmärgi saavutamisele. B) 1. Konsensuaalne tehing- loetakse sõlmituks kokkuleppe saavutamisest. 2. Reaalne tehing- loetakse sõlmituks täitmise...
6.2 Pool, kelle tegevus Lepingu järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele. 6.3 Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on Lepingu rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud Lepingu täitmist takistas. 7. Pooltevahelised teated 7.1 Pooltevahelised Lepinguga seotud teated ja tahteavaldused peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teated ja tahteavaldused loetakse kehtivaks kättesaamisega. 7.2 Teade loetakse kätteantuks, kui: 1) teade on üleantud allkirja vastu;
Ei või olla vastuolus seaduse sisu ja mõttega. Liigitatakse veel: traditsioonilised, kodifikatsioonilised, muud liigitused. 1.2 Lepingu sõlmimine. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja selle nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selga, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahte tahteavaldust. Pooled peavad tahteavaldused tegema vastastikku ja nende sisu peab olema piisavalt määratletud. Tahteavalduste tegemine: 1. otsene 2. kaudne 3. enampakkumine Lepingueelsed läbirääkimised: Keerulisemate lepingute sõlmimine toimub sageli läbirääkimistega. Läbirääkimiste käigus tehakse ettepanekuid ja võetakse neid vastu või lükatakse tagasi. Lepingueelsest läbirääkimistest tekivad lepinguvälised suhted. Ofert ( pakkumus), on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja
Kas õigustatult? H. Kas H saab nõuda ratta väljaandmist AÕS § 80(1) alusel ? Omandi tagasinõudmise nõue. E: 1) Kas P on omanik ? a) Kas H sai asja omanikuks § 92 kohaselt ? H ei saanud omanikuks § 92 kohaselt. b) Kas tegu on vallasasjaga ? TsÜS § 50 (1) (2) + c) Otsese valduse üleminek ? ASÕ § 33 + d) Kokkuleppe sõlmimine (kuna - kas on vahetatud kehtivat tahteavaldust, asjaõiguses, piiratud teovõime puhul ei tekiks kokkuleppe küsimust. Kas isikute tahteavaldused mis on suunatud asjaõiguse leppele, kas need lepingud kehtivad). Kontrollime, kas isik saab valdust üle anda. Asja saab üle anda ainult omanik § 68 (1). Asja õigusliku staatuse muutmine - asja käsutamine. M ei olnud omanikuks saanud! e) Asjaõiguskokkulepe - 1.2 Kas H on saanud omanikuks AÕS § 95 kohaselt ? f) Vallasasi ? + g) Valduse üleminek ? + h) Kehtiv kokkulepe ? (üks pooltest ei tohi olla piiratud teovõimega) +
üksikisiku vahelisi suhteid.Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad tähtsamate harudena muuhulgas riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus. H.õ.suhe h.õigusliku reguleerimise puhul esineb üx pool haldaja ja teine hallatava rollis. Poolte jur.õigsus on välistatud. Isl-d ettekirjutused, ühe suhteosalise tahteavalduse ühepoolsus (jur-selt käskiv), õigustavate vah.te kasutamine, mille tulemusena võivad tek reguleeritavad h.suhted, mille pooled, st nende tahteavaldused on võrdõiguslikud 4. Diskretsiooni e kaalutlusõ - Haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuste tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. 5. Määratlemata õ.mõiste ja hingamisruum akl.välireklaam 7. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eesti õ.korras- 9. Avalik-õ-like jur.isikute liigitus riik, a-õ.likud korporatsioonid (notarite koda, eesti advokatuur), asutused (ER, ETV, E pank, Rahvusrmtkogu)ja sihtasutused e fondid (eesti kult.kapital) 11
lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. (5) Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. 13. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Lepingu sõlmimise ettepaneku (ofert e pakkumus) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (aktsept e nõustumus) või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Leping loetakse sõlmituks aktsepti kättesaamisest, kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud. § 16. Pakkumus
Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping 3 loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool; kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=961235&searchCurrent]. 6. Mis on ofert ja aktsept? Sageli sõlmitakse müügileping offerti ja aktsepti vormis, mis kujutab endast müügilepingu lühivormi. Müüja (või ostja) esitab teisele poolele -aktseptandile- pakkumise (või päringu), millele teine osapool (aktseptant) saadab oma nõusoleva vastuse (aktsepti)
Õiguse mõiste ja õiguse idee Õigus riigi kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid, mida vajadusel tagatakse sunniviisiliselt (õigus koosneb kohustuslikest reegleist e. õigusnormidest) Objektiivne Õigus kirjapandud käitumisreeglite kogum Subjektiivne õigus Subjektiivne õigus tekkib siis, kui kehtivas õiguses on olemas norm, mis lubab isikul mingil viisil käituda. ( nt : võlausaldaja ei pea enda võlga sisse nõudma, see on tema subjektiivne õigus) Õigusidee : õiglus-> 1)võrdsustatud õiglus 2) õiguslik (=garanteeritus see, kes seaduse välja annab, peab jälgima ka seadusest kinnipidamist. 3) õiguse eesmärgi pärasus (eesmärk seaduse max. täitmine) Õiguse erinevad liigid Avalik õigus vähemalt 1 subjektidest on riik. Subordinatsioonisuhe. Ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides. Ei saa kokkuleppima( riigi, rahvusvaheline, haldus, finants, karistus, protsessõigus). Era...
kustutada), asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Ostja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu sõlmimist. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 1.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud tahteavaldused, mida Pooled on teinud Lepingu ettevalmistamise käigus. 2. Lepingu objekt 2.1. Müüja müüb Ostja poolt esitatud tellimuse alusel Ostjale [müüdava asja kirjeldus] (edaspidi: Kaup) vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele. 2.2. Kauba täpne kogus määratakse igakordselt kindlaks koos Kaubaga Ostjale esitatavas arves. Arve koostatakse kahes eksemplaris, millest ühe tagastab Ostja või tema esindaja pärast
Kinnisasja omandamisel kui puudub notariaalne tõestus, on tehing alati tühine. NT tööleping, vaatamata vorminõude rikkumisele, loetakse teda täidetuks. Ettenähtud vormi rikkumine ei too alati kaasa lepingu kehtetust. Kui sõlmite kirjaliku lepingu, peate näitama, et lepinguga seotud kokkulepped peavad Tühise tehingu puhul on tegemist sellega, et tehing on küll tehtud, s.t asjakohased tahteavaldused on väljendatud, kuid tehing on siiski sellise puudusega, mis tingib tehingu kehtetuse selle tegemisest alates. Tehing võib olla tühine mitme puuduse tõttu, kusjuures tegemist on nii kaalukate põhjustega, mille olemasolul seadus ei võimalda nende õiguslike tagajärgede saabumist, mida tehinguga sooviti. Tehingu tühisust põhjustavad asjaolud ehk tühisuse alused võib liigitada kolme põhigruppi:
vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. (5) Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. 13. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Lepingu sõlmimise ettepaneku (ofert e pakkumus) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (aktsept e nõustumus) või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Leping loetakse sõlmituks aktsepti kättesaamisest, kui on piisavalt selge, et kokkulepe on
1. Millal loetakse tahteavaldus jõustunuks, kuidas on võimalik tahteavaldust teha ja kellele võib tahteavalduse teha? Tahteavalduse põhiküsimused on reguleeritud TsÜS § 68-75 , mis hõlmavad nii tahteavalduse erinevaid liike, tahteavalduse tegemist, jõustumist, tagasivõtmist kui ja tõlgendamist. Oferdi (pakkumus) ja aktsepti , kui lepingu sõlmimisel tehtavad tahteavaldused on täiendavalt reguleeritud VÕS i lepingu sätteid reguleerivas jaos. Tahteavaldus koosneb kahest olulisest elemendist, selleks on 1) isiku subjektiive tahe 2) tahte väljendamine. Need on kaks komponenti mis reeglina vaid koos moodustavad terviku ja on suunatud õiguslikke tagajärgi kaasa toovale tahteavaldusele. Tahteavaldus võib liigitada järgnevalt : 1) Otsene tahteavaldus see on tahteavaldus, mis sisaldab sõnaselget tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg
Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 1.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud tahteavaldused, mida Pooled on teinud Lepingu ettevalmistamise käigus. 2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg 2.1. Tellija tellib ja Töövõtja teostab Lepingu tingimuste kohaselt järgmise töö: [teostatava töö kirjeldus] (edaspidi Töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud Lepingu lisas 1. 2.2. Töövõtja teostab Töö ajavahemikul [töö teostamise alguskuupäev] kuni [töö teostamise lõppkuupäev]
[juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [töövõtja esindaja nimi] (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 1.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud tahteavaldused, mida Pooled on teinud Lepingu ettevalmistamise käigus. 2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg 2.1. Tellija tellib ja Töövõtja teostab Lepingu tingimuste kohaselt järgmise töö: [teostatava töö kirjeldus] (edaspidi Töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud Lepingu lisas 1. 2.2. Töövõtja teostab Töö ajavahemikul [töö teostamise alguskuupäev] kuni [töö teostamise lõppkuupäev]
või muu isiku nimi] (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 1.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud tahteavaldused, mida Pooled on teinud Lepingu ettevalmistamise käigus. 2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg 2.1. Tellija tellib ja Töövõtja teostab Lepingu tingimuste kohaselt järgmise töö: [teostatava töö kirjeldus] (edaspidi Töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud Lepingu lisas 1. 2.2. Töövõtja teostab Töö ajavahemikul [töö teostamise alguskuupäev] kuni [töö teostamise lõppkuupäev]
allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. 17. Kuidas tuleb kohustust täita (VÕS 4.pt). Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel
vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. (5) Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. 15) Kuidas tuleb kohustust täita (VÕS 4.pt): § 76. Kohustuse täitmine (1) Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. (2) Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. (3) Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud
või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. (5) Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. 19 Kuidas tuleb kohustust täita (VÕS 4.pt) tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. 20 Töölepingu mõiste. füüsiline isik teeb teisele isikule tööd alludes tema juhtimisele ja
leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Lepingut sõlmides tuleb arvestada, et kokkulepped vormi suhtes peaks sisaldama kokkulepet ka selle kohta, millises vormis võib lepingut muuta või lõpetada, kui soovitakse, et ainult kindlas vormis tehtud tahteavaldused omaksid õiguslikke tagajärgi. Nt võib lepingus sätestada, et: "Lepingut võib muuta ainult poolte kokkuleppel kirjalikus vormis. Kokkulepped muus kui kirjalikus vormis ei ole pooltele siduvad". 7. Palun selgitage, milliseid kohustusi tuleb võlgnikul täita? Kohustus teha teise poolega koostööd. Teatamise kohustus kohustuste täitmisel. Teatamise kohustus kohustuse mittetäitmisel. Võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse
allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. 13. Töölepingu mõiste. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingu vorm.
õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahte avaldus. Tehing on tähtsaime subjektiivsete tsiviilõiguste ja kohustsute tekkimise aluseks. Laiaslaastus jagunevad tehingud kohusts ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on kohustustehing, kui ta on suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. Enamus kohustustehingudi on reguleeritud võlaõigusseaduses erinevate lepingute poolt. Tehinguid liigitatakse vastavalt sellele, mitme isiku tahteavaldused on õiguslike tagajärgede saabumiseks vajalikud. Tehingud on ühepoolsed, kui õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest (nt pärandamine testamendi alusel) Mitmepoolse tehingu tegemiseks on aga vaja kahe või enama isiku tahteavaldust (nt leping) Tehingu sisujärgi võib jagada tehingud: varalisteks – kui esmemeteks on varalised õigused Isiklikeks - kui nende esemeteks on isiklikud õigused
Tehingu mõiste on laiem kui lepingu mõiste (vt VÕS § 8).Leping on tehingu alaliik. Lepingu sõlmimiseks a) absoluutsed vajalikud ofert ja aktsept ei ole eraldi võetuna tehingud. Nad on küll tahteavaldused, kuid tagajärjed nendest tekivad üksnes teatud b) relatiivsed (nõudeõigused, vaided, kujundusõigused) tingimustel. c) muud subjektiivsed õigused. Tehingute liigid Subjektiivsete õiguste omandamine.1) algne; 2) tuletatud
KORDAMISKÜSIMUSED vaheeksamiks 1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sotsiaalsed normid on ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunniga kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatu tingimus. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõ...
Ainult vormivaba asjaõiguskokkuleppe alusel ei ole võimalik saavutada sissekande tegemist, niisiis ei saavutata soovitud asjaõiguslikku õigustoimet. Seega takistab formaalne kinnistusraamatuõigus praktiliselt mittesiduvate asjaõigus-kokkulepete esinemist, sest nõusoleku andmisega muutub asjaõiguskokkulepe siduvaks. Asjaõiguskokkulepe muutub praktiliselt enamikul juhtudest siduvaks, s.t. tühistamatuks: 1. kui tahteavaldused on notariaalselt koostatud, 2. kui tahteavaldused on avaldatud kinnistusametis või sinna kirjalikult esitatud (on vaieldav, kas nad peavad olema protokollitud), 3. kui õigustatud isik on teisele poolele kätte andnud formaalse nõusoleku sissekande tegemiseks. Nõusoleku kättetoimetamine ja selle vastuvõtmine vastaspoole poolt kujutavad endast ühtlasi asjaõiguskokkulepet ennast, juhul kui see on vormivabalt kehtiv. 5. Sissekanne 5.1
tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on: tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistilku viisi TAHTEAVALDUSE TAGASIVÕTMINE: Eemalviibijale tehtud tahteavalduse puhul, ei ole avaldus muutunud kehtivaks enne, kui eemalviibija on selle kätte saanud tahteavaldust võib tühistada kuni teine pool ei ole seda veel kätte saanud; tahteavalduse vorm ei pea olema sama Eristatakse tehingu KOOSSEISU ja KEHTIVUST koosseis: kas on üldse tehtud tahteavaldused, mis on vajalikud tehinguks? kehtivus: kas tehtud tahteavaldused on puuduseta? - tehingu kehtivuse hindamine eeldab seda, et on olemas tehing, mille kehtivust hinnata, et on tehtud tehingu olemasoluks vajalikud tahteavaldused - nõuete kontrollimisel tuleb tahteavalduse olemasolu alati esimesena kindlaks teha 4. Tehingute liigid TEHINGUTE LIIGID: Ühepoolne tehing – ühepoolne tahteavaldus, mis on suunatud mingi õigusliku tagajärje
kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. (5) Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. 9. Kuidas tuleb kohustust täita (VÕS 4.pt) § 76. Kohustuse täitmine (1) Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. (2) Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. (3) Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule
või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. (5) Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20): § 16. Pakkumus (1) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
13 kaasus Kuidas peab registripidaja kandeavalduse lahendama? Registrimenetlus: vaadata tuleb kande tegemisest keeldumise aluseid ÄS § 33 lg 5 ja 6. Esiteks tuleb vaadata, kas põhikirja säte on kehtiv? Kas põhikirjaga võib ette näha juhatuse liikmete arvu? § 244 lg 1 p 7 – põhikirja kohustuslik sisu, aga antud hetkel ainult ülemmäär. Praegu 5 õigussuhet. Individuaalsel tasandil kõik tehtud, tahteavaldused ja nõusolekud. Kolmanda mittevalimine ei mõjuta neid õigussuhteid. Registripidaja saab rakendada ÄS § 59: saab valida kolmanda liikme või muuta põhikirja. NB ÄS § 59 lg 6 – ei või lõpetada, sundlõpetamine ainult § 203 lg 1 p 2. Praegusel juhul on vastuolu põhikirjaga – peab olema 3 liiget, kuid on valitud ainult 2. Kas see on keeldumise aluseks? § 33 lg 5 ja 6 räägivad seadusest, kuid mitte põhikirjast (neid lõikeid tuleb lugeda
või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. (VÕS § 11 lg 4) Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. (VÕS § 11 lg 5) Lepingu kehtivus Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust (VÕS § 12 lg 1). Leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes (VÕS § 12 lg 2). Evelin Jürgenson
õiguslik tagajärg (poes kaupa kassalindile asetades) 3) Vaikimine või tegevusetus - loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast tahe ja tahteavalduse vahe? tahtes ei pruugi olla avaldust millal muutub tahteavaldus tehinguks? ühepoolsel tehingul peab olema tahe, kahepoolsel mõlema poole tahteavaldused Millal muutub tahteavaldus kehtivaks? kui avaldus on kättesaadud Mis vahe on mitmekülgsel tehingul ja mitmepoolsel lepingul? Mitmepoolsel lepingul ei pruugi subjektidel olla kohustusi Millal on tahteavaldus kätte saadud? Kui avaldus on isiklikult kohale toimetatud Mis on käsutamisõigus? isiku õigus teha tehinguid/õigus käsutada Tahteavaldust võib tagasi võtta juhul, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus
huve. *31 Samuti kannab notariaalse tõestamise vorminõue tõendamisfunktsiooni, tagades, et hiljem oleks võimalik tehtud tehingu sisu selgelt ja üheselt mõistetavalt kindlaks teha ja tõendada . TõS 18 lõike 1 kohaselt on notaril kohustus selgitada välja osalejate tahe ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samuti peab notar selgitama osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise eri võimalusi. Notar peab kajastama osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt ning seejuures hoolitsema selle eest, et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve. Mitte kõikide seadusest tulenevalt notariaalset tõestamist vajavate tehingute puhul ei täida notariaalse tõestamise nõue kõiki ülalkirjeldatud funktsioone. Näiteks osa võõrandamise kohustustehingute puhul täidab notariaalse tõestamise nõue eelkõige isikusamasuse
kamakas autole, ka toote vastutus mis on teatud kahjustusega). Võlasuhe võlaõigusseadus reguleerib nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid võlasuhteid. Ühe isiku kohustus midagi teha ja teise isiku õigus nõuda selle kohustuse täitmist. Lepinguline võlasuhe tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvas midagi tegema või midagi tegemata jätma. Vastastikused tahteavaldused peavad olema. Lepinguvälised võlasuhted ei ole poolte tahteavaldusi, esineb ühepoolseid tahteavaldusi. Ühepoolne tehing testament, lepinguvälise võlasuhte element (konkurss). Ei eksisteeri vastastikuseid tahteavaldusi. NT: kahju õigusvastase suhte tekkimiselmaja maha põletamine sigaretiga Lepinguväline võlasuhe võib muutuda lepinguliseks võlasuhteks (maja põlema paneminemaja omanik nõuab ühte summat ja sigareti viskaja ei ole sellega nõussõlmitakse
Laenusaaja ei ole Lepingust taganenud. 15.7. Kui Laenusaaja taganeb Lepingust punkti 15.4 kohaselt, tasub ta Laenult Intressi ajavahemiku eest, mis jääb Laenuandja poolt Laenu Laenusaajale väljastamise ja Laenu Laenuandjale tagastamise vahele. Lisaks on Laenusaaja kohustatud hüvitama Laenuandja poolt avalik-õigusliku suhte alusel krediidisuhte raames makstud tagastamatud tasud (nt tasud registriväljavõtete eest). 16. TEATED Ühe Lepingu Poole Lepingu täitmisega seotud teated ja tahteavaldused Lepingu teisele Poolele loetakse teise Poole poolt kättesaaduks, kui: 16.1. teade on e-posti teel saadetud Lepingus märgitud teise Poole e-posti aadressile; 16.2. teade on saadetud liht- või tähitud kirjana Lepingus märgitud teise Poole postiaadressile; 16.3. teade on üle antud teise Poole või tema esindaja allkirja vastu. Laenuandja aktsepteerib Laenusaaja laenutaotlusi SMS sõnumina vastavalt Lepingu punktile 3.3.6 ja võib aktsepteerida Laenusaaja tahteavaldusi ka telefoni teel. 16.4
Tellija) ja (2) Anti Müügimees, isikukoodiga 38808185211, elukohaga Kotkapoja 2, Tallinn, Eesti Vabariik (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 1.2 Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud tahteavaldused, mida Pooled on teinud Lepingu ettevalmistamise käigus. 2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg 2.1 Tellija tellib ja Töövõtja teostab Lepingu tingimuste kohaselt järgmise töö: tooteesitleja / promootor (edaspidi Töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud Lepingu lisas 1. 2.2 Töövõtja teostab Töö ajavahemikul 11.11.2016 kuni tähtajatult. Töö teostamise täpsem ajagraafik on lepingu lisa 2. 12
6.2. Tahe ja tahteavaldus, tahteavalduse tegemine ja selle liigid 6.2.1. Tahe ja tahteavaldus Tahe on soov saavutada mingi õiguslik tagajärg. Tahteavaldus on tahte või selle soovi väljendamine selle õigusliku tagajärje saavutamiseks. Iga tehingu puhul on oluline, et on olemas tahe, mis on väljendatud tahteavalduses. Kahepoolse tehingu puhul peavad olema väljendatud vastastikused tahteavaldused. Ajaloos vaidlusalune küsimus: kas tehingu tegemisel on tähtsam tahe või tahteavaldus? Mõlemad asjad peavad olema! · Tahe, mis on väljendatud, peab olema vabalt kujunenud tegelikke asjaolusid teades. (Vastasel korral võib olla tegu situatsiooniga, mis annab põhjuse tehingu tühistamiseks pettuse või eksituse tõttu.)
tahteavaldus, tahteavalduse tegemine ja selle liigid 6.2.1. Tahe ja tahteavaldus Tahe on soov saavutada mingi õiguslik tagajärg. Tahteavaldus on tahte või selle soovi väljendamine selle õigusliku tagajärje saavutamiseks. Iga tehingu puhul on oluline, et on olemas tahe, mis on väljendatud tahteavalduses. Kahepoolse tehingu puhul peavad olema väljendatud vastastikused tahteavaldused. Ajaloos vaidlusalune küsimus: kas tehingu tegemisel on tähtsam tahe või tahteavaldus? Mõlemad asjad peavad olema! ∙ Tahe, mis on väljendatud, peab olema vabalt kujunenud tegelikke asjaolusid teades. (Vastasel korral võib olla tegu situatsiooniga, mis annab põhjuse tehingu tühistamiseks pettuse või eksituse tõttu.)
lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates 30. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahe. Miks on see oluline teada? Eraõigus - normid, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Nt: ostja ja müüja - mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka
1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lep...
b) Osanikud (määravad juhatuse) c) Nõukogu (vabatahtlik organ) Osanikud määravad juhatuse ning juhatuse liige peab sellega (valimisega) nõustuma. Ühingu otsus on tahteavaldus, mis muutub kehtivaks peale väljendamist, st teatavaks tegemist. Kas isik on juhatuse liige või mitte? RK: juhatuse liikmed valivad osanikud selleks, et ühing oleks mingi otsuse teinud, on vajalik tahe. Isik peab väljendama tahet olla juhatuse liikmeks. Need tahteavaldused võivad olla ka kaudsed. Osanike pädevus on see, mida juhatus teha ei tohi. AS kohustuslikud organid (ÄS § 2892, 290, 306, 309, 315, 316, 319, 327; VÕS § 1043; 115): a) Juhatus (likvideerimisel likvideerijad): ühingu juhtimine 20 b) Nõukogu c) Aktsionäride üldkoosolek Aktsionär: Üldkoosolek (ÄS § 319) nõukogu (ÄS § 309, § 317) juhatus
Tsiviilõiguse üldosa TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS 1. Loeng ÜLDMÕISTED Õigus – riik – riigi poolt kehtestatud õigusnormide kogum, mille täitmine tagatakse riigi sunniga. Moraal – inimene – arusaam õigest käitumisest, moraal võib olla õigus vastane (kurjategija annab grupeeringu välja, siis see ei ole grupeeringu eetikaga/moraaliga kooskõlas) Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumise harjumus Õiglus – defineerimata Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Eraõigus – puu Miks jaguneb õigus kaheks 3 teooriat – sest vähemaga ei saa hakkama, defineerivad eraõiguse ja avaliku õiguse 1) Huviteooria – eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku huve, avalik õigus on see mis puudutab riigi huve a. Probleemid – Ministeerium ostab auto (võlaõiguse valdkond), riik ostab auto – oleks nagu ...
3) ettevõtja korraldatud väljasõidu ajal eesmärgiga reklaamida ja müüa tarbijale vallasasju või pakkuda teenuseid või muid sooritusi. Lepingu sõlmimine sidevahendite kaudu. Sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui: 2) leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis; 3) ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas ja lepingupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (edaspidi tellimus), edastatakse eranditult üksnes sidevahendi abil. Sidevahendi kasutamiseks loetakse iga viisi, mis võimaldab teineteisest eemalviibival tarbijal ja ettevõtjal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist,
müümisest kui ta pidi sama kinnisvara ostmiseks maksma) soovivad tekitada ühele võlatunnistuse poolele rahalise kohustuse (juhul kui Ants ei saa sama palju raha kinnisvara müümisest kui ta sai ostmisest, siis maksab Madis vahe kinni). - Kas leping on sõlmitud? VÕS § 9 lause 1. pool Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Lepingu sõlmimiseks on vajalik Antsu ja Madise tahteavaldused. VÕS § 16 lg 1 Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Madis tegi pakkumuse, mis on piisavalt määratletud, (Madis on nõus kinnistu ostu ja müügi hinnavahe kinni maksma,) avaldab tahet olla õiguslikult seotud, (Madis tundis ennast
informatsioon ettevõtjalt, tegemaks kaalutletud otsus lepingu sõlmimiseks. Lepingu sõlmimine Lepingu sõlmimine toimub tavaliselt lepingu sõlmimise ettepaneku (pakkumus e ofert) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (nõustumus e aktsept). VÕS § 9 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida ka muul viisil vastavate vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahte tahteavaldust. Tahteavaldused võivad olla tehtud samaaegselt või ka üksteise järel. Pooled peavad tahteavaldused tegema vastastikku ja nende sisu peab olema piisavalt määratletud. Keerulisemate lepingute sõlmimisel, kus pooled peavad pikaajalisi läbirääkimisi ja kokkulepped saavutatakse üksikute lepingupunktide kaupa, on raske eristada üksikuid tahteavaldusi. Sellisel juhul on lepingu sõlmituks lugemisel oluline saavutatud kokkuleppe sisu vastavus seaduse nõuetele. Tahteavalduse liigid
informatsioon ettevõtjalt, tegemaks kaalutletud otsus lepingu sõlmimiseks. Lepingu sõlmimine Lepingu sõlmimine toimub tavaliselt lepingu sõlmimise ettepaneku (pakkumus e ofert) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (nõustumus e aktsept). VÕS § 9 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida ka muul viisil vastavate vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahte tahteavaldust. Tahteavaldused võivad olla tehtud samaaegselt või ka üksteise järel. Pooled peavad tahteavaldused tegema vastastikku ja nende sisu peab olema piisavalt määratletud. Keerulisemate lepingute sõlmimisel, kus pooled peavad pikaajalisi läbirääkimisi ja kokkulepped saavutatakse üksikute lepingupunktide kaupa, on raske eristada üksikuid tahteavaldusi. Sellisel juhul on lepingu sõlmituks lugemisel oluline saavutatud kokkuleppe sisu vastavus seaduse nõuetele. Tahteavalduse liigid
lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. 12. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Pakkumus ehk ofert (§ 16) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
omades. Otsene tahteavaldus siin avaldub sõnaselgelt tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne tahteavaldus see väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (nt kauba saatmine ostjale). Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui see tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Tahteavaldus tuleb väljendada ja see muutub reeglina kehtivaks kättesaamisega. Vastuvõtmist vajavad tahteavaldused jõustuvad kättesaamisel (nt nõusolek lepingu sõlmimiseks). Vastuvõtmist mittevajavad tahteavaldused jõustuvad nende tegemisest (nt kindlale isikule suunamata tahteavaldus). Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Tehingu vormid: · Suuline · Kirjalik. Tehingudokument peab olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allakirjastatud. · Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm
LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigu...
poolel ( täide saatava võimu alamal seisu organil). · Kõik tunnused, mis iseloomustavad haldus õiguslike meetodid,on ka neil juhtudel,kus haldusõiguslike vahenditega reguleeritakse valalise iseloomuga suhteid · Käskivus ja ühepoolsus,kui haldus õigusliku reguleerimise oluliseimad tunnused ei välista vajalikkel juhtudel õigustatava vahendite kasutamist, mille tulemusena võivad tekkida reguleeritavad haldus suhted e. nende tahteavaldused on võrdõigustatud. Kuid õiguste kasutamine kirjutatakse samuti ette haldusõigus normidega (vastavate lubade näol). 6. Haldusõiguse õigus allikad.( Põhiseadus, formaalsed seadused, seadlus, määrused ja käskkirjad). · Põhiseadus · Formaalsete seaduste iseloom on sellistel õigusnormidel, mis on antud riigiõiguslikult ettenähtud seadusandlike organite poolt riigiõiguslikult ettekirjutatud seadusandliku menetluse korral. Siia kuuluvad
Lepingu saab sõlmida ka muul viisil vastastikuseid tahteavaldusi vahetades, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sageli pole aga lepingu sõlmimine nii lihtne ning enne tehingut peetakse pikki läbirääkimisi. Põhireegel on, et lepingu sõlmimist ette valmistavad isikud peavad arvestama üksteise huvide ja õigustega ning keelatud on esitada valeandmeid. 2) Millistele tunnustele peavad vastama lepingu sõlmimiseks tehtavad tahteavaldused? 3) Mille alusel lepinguid liigitatakse? Liigitunnuste alusel. 1. abstraktsed ja kausaalsed 2. tasulised ja tasuta 3. ühekülgsed ja mitmekülgsed 4. kahepoolsed ja mitmepoolsed 5. konsensuaalsed ja reaalsed sooritusele suunatud ja kestvuslepingud 7. tüüpilised ja ebatüüpilised 8. olemusest lähtuvad 9. eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud 4) Mis on kestvusleping? Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
