Milliste kitsamate teemadega tegelevad järgmised kasvatusteaduste harud. Too iga valdkonna kohta üks konkreetne näide. Kasvatusfilosoofia tegeleb kasvatuse kohta esitatud mõtete ja käsitluste selgitamisega. Rõhutab kriitilist suhtumist kõige valitseva või esitatu suhtes. Argumenteerib. Seab kahtluse alla olemasoleva praktika ja vaateviisid, osutades neis kerkivatele probleemidele. Näide: Uuritakse ja selgitatakse lapsest lähtumist ja lapsekesksust lasteaias. Toob välja erinevad küljed lapsekesksuse kohta- esitab probleemid. Kasvatus ajalugu pakub vaatenurki mineviku mõistmiseks. Aitab mõista tänapäeva nähtuste ajaloolist kujunemist. Vastus probleemile leitakse sageli ajaloolise tausta uurimise kaudu.
Erinevad autorid on üksmeelel selles osas, et organisatsioon saab pidada õppivaks alles siis, kui üksikute liikmete õppimise tulemused tehakse kõigile liikmetele kättesaadavaks. Organisatsioonilist õppimist vaadeldakse kui sotsiaalset protsessi. mis toimub sündmusi ühiselt interpreteerides ja interpreteeringuid reflekteerides. Ida-Saksamaal üleminekumajanduse tingimustes töötavates organisatsioonides läbiviidud uuringute tulemusi arvesse võttes argumenteerib Gebbert (2002), et institutsionaalsed vormid ja organisatsiooniline õppimine on vastastikku seotud. Võttes kokku õppimise ja muudatuste seosed, võib öelda, et keskkond, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik üleminek, on organisatsioonilist õppimist algatavaks jõuks. Kuna selles keskkonnas tegutsevad inimesed on tugevalt seotud oma varasemate kogemuste ja mõttemallidega, on valmisolek organisatsiooniliseks õppimiseks välja arendamata ja institutsioone võib antud situatsioonis
argument tundub ebaloogiline. Hma on kas loogika viga vi kellegi sihilikult oma argumendiga eksiteele viimine vi manipuleerimine. leldse on kokku le saja teadaoleva hmavtte. Videos seletati lahti viis erinavat hmavtet. Maailmas on 15 enamlevinumat hmavtet. Esimese vttena seletati lahti igavesest ajast igavesti vte. Keegi vidab oma argumendiga, et midagi on tehtud igavesest ajast igavesti ning seeprast peakski see nii toimuma. Teiseks vtteks on ise oled. Keegi argumenteerib sinu argumendile vastu, et milline sa ise oled- teineteise sdistamine. Kolmandaks vtteks vaesed kannatajad. Luuakse argumendist pilt mingist teatud grupi nn kannatustest. Eelviimaseks vtteks oli hda tuleb. Selles vttes kasutatakse argumenteerimises viteid, suurest katastroofist mis tabab hiskonda kui peaks nii kituma. Viimaseks vtteks oli rahvas tleb. Videtakse, et midagi on kindlalt tsi, kuna enamus rahvast nii vidab. peale video vaatamist ja phjalikult lahti seletatud demagoogia mistet oskan
Pole ühest vastust Selgitage filosoofiliste probleemide eripära Isaiah Berlini järgi Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutamise teel Iseloomustage lähemalt kahte teoreetilise ja praktilise filosoofia filosoofia valdkonda. Nt 1.1 epistemoloogia ehk teadmise ja tunnetuse küsimused 1.2 metafüüsika ehk eksisteerimise küsimused 2.1 poliitikafilosoofia 2.2 eetikaküsimused Selgitage lühidalt, mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Filosoofia kritiseerib, argumenteerib, abstraheerib, analüüsib Milles seisneb sokraatiline meetod? Küsin-vastan meetod Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod. Nagu see printsessi näide. Selgitage mis mõttes saab filosoofia olla kasulik? ,,Mõtlemine on mõnus", arendab vaimseid võimeid, filosoofide kaasamine arutlusse ühiskonnas Milliste küsimustega on tegelenud tõeteooriad? (min 3) Nt tõe olemus, eetilised küsimused, keeleline tähendus, tõeliikide eristamine
A) Rekonstrueeri teksti argument (st. kõik järeldused koos eeldustega) – abiks on Hallapi teksti punkt 5. Seda tehes: otsi indikaatorsõnu, katseta kustutamise, grammatilise teisendamise ning lisamise meetodeid. Kirjuta välja või kopeeri oma kokkuvõttesse ainult argumendi osa. Autori põhitees on järgmine: „Majanduskriisil on tõeliselt häid külgi, mida esialgses ähmis lihtsalt ei nähta või ei taheta tunnistada.“ Ta argumenteerib seda järgmiselt: (Peidetud) eeldus 1: Majanduskriisiga kaasneb tööpuudus. Eeldus 2: Kui keegi inimest palgale ei võta, palkab ta enese viimaks ise. Eeldus 3: Iseenesele tööandja olemine võimaldab suuremat vabadust teha seda, mida soovib. Järeldus: Töötud ei ole ühiskonna „kaotajad“, vaid tulevikuinimesed, kes aitavad muuta tulevikutsivilisatsiooni ilmet jättes palgatöö minevikku.
Tema jaoks on ainult õige ja vale ning kui Heinz peaks sattuma kohtusse oma teo eest, siis kohtunik peaks andma talle võimalikult kerge karistuse. Jake'i arvates on ka seadused vigased, kuna ei suudeta iga olukorra jaoks täpset seadust kirjutada. Amy aga demonstreerib teist mõtlemisviisi, mis näiliselt ei põhine üldse loogikal ning on traditsiooniliste moraalse arenguteooriate kohaselt mitte eriti arenenud. Amy argumenteerib, et Heinz ei peaks ravimit varastama, aga samas ta ka ei tohiks oma naisel surra lasta. Ta pakub alternatiivse lahendusena välja näiteks maksegraafiku koostamist või laenu võtmist, et Heinz tasuks ikka apteekrile ravimi eest. Kui Amy käest küsida , miks on tähtis, et Heinz ei varastaks ravimit vastas ta arutlusega, et kui Heinz peaks vahele jääma ning vangi minema, siis see mõjub tema naisele laastavalt ning naine jääks veel haigemaks ja nüüd ei saaks naine ka enam ravimit
aastal pidi igas vene koolis olema vähemalt üks aine riigikeeles. Igal aastal lisandus veel ühe aine õpetamine eesti keeles. Kui kool õpetaks rohkem aineid riigikeeles, siis määrati neile lisarahastamine. 2010. aastaks pidi igas koolis olema 3-4 ainet eesti keeles. Sellest aastast peab vene gümnaasiumis olema 60% ainete õpetamisest riigikeeles. Nagu te võite arvata, siis on see pooleli. Lõplik eesmärk on teha niimoodi, et Eestis poleks ühtegi vene gümnaasiumit. Kuidas valitsus argumenteerib selle reformi vajadust? Põhimõtteliselt annab vaitsus ainult kaks põhjust: 1. Eesti keele teadmiste paranemine 2. Venekeelse rahva konkurentsivõime suurendamine eesti keele parema tundmise kaudu. Kuidas on läbi viidud sama reform Lätis? Selle reformi valmistamine kests kümme aastat. 1995. aastal otsustas Läti Seim, et igas vene koolis peaksid lapsed õppima vähemalt kaks ainet läti keeles põhikoolis ja kolm ainet keskkoolis. 1998
erinevates valdkondades. Ühtesi on see rohkem mõjutanud, teisi vähem. Sellest võivadki tulla erinevad tõlgendused ja arusaamad asjaoludest ning ka asjadest endast. Seega mõjutavad kõik meie ümber arusaama asjadest. Arvan, et kõige enam mõjutab meid kasvatus. Juba lapsest peale näed sa asju nii, kuidas vanemad sulle õpetavad või eeskuju annavad. Väiksed lapsedki vaidlevad igasuguste asjade üle. Kuidas tekib vikerkaar või miks taevas müristab? Igaüks argumenteerib selle järgi, kuidas on vanemad neile asjaolusi seletanud. Aga kellel on siis õigus? Mina arvan, et kõigil on Baconi teooria järgi õigus. Sellest on raske aru saada ning raske seletada, aga kõigil inimestel on õigus oma arvamusele ning valesi arvamusi ei ole olemas. Baconi kõik iidolid mõjutavad inimesi mingil moel ning nad takistavad tõeste teadmiste omandamist.
Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse? Ontoloogia küsib: Mis liiki asju on olemas? Millist liiki asju eksisteerib iseseisvalt? Loetakse tihti metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstraheerib, filosoofia argumenteerib 7. Selgitage mõtet, et filosoofia on kriitiline! Filosoofilise probleemi püstitamine algab kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia on kriitiline kolmes suhtes: tavaarusaamade suhtes, iseenese eelduste suhtes, teiste filosoofide suhtes. 8. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! Filosoofia kahtleb tarkuse otsinguil, mitte ei paku valmistõdesid, dogmasid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia argumenteerib mõlema vaidluskoha poolt, mitte ei jutlusta. 9
1. Võim ei ole asi vaid on suhe. 2. Võim ei ole lihtsalt pealesurumine, vaid see on ka produktiivne. 3. Võim ei ole lihtsalt valitsuse omand. 4. Võimu kohtab kõige sagedamini kõige väiksemates sotsiaalsetes suhetes. Võimu esineb iga sotsiaalse struktuuri tasandil. 5. Võimu rakendamine on strateegiline ja sõja-laadne. Valitsev võim Valitsev võim kaasab seadusele või juhifiguurile allumist. Focault argumenteerib, et ,,distsiplineeriv võim" võttis järk-järgult üle ,,valitsevalt võimult" 18-19. sajandil. Sellegipoolest, leidub praegugi jäänukeid valitsevast võimust, mis on vastuolus distsiplineeriva võimuga. Foucault teeb järelduse: mida anonüümsem on võim, seda konkreetsemalt ta valitseb,st. anonüümne võim kontrollib inimest individuaalsete klasside läbi, nt. laps, vanur, pensionär jne.
algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: 1. Argimõtted, tava-arusaamad, käibetõed, iseenesestmõistetavused, eelarvamused, loomulikkused. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, varjatud eelduste, järelduskäikude jms suhtes 3. Oma enese eelduste suhtes. Filosoofia argumenteerib Kriitikas esitatakse põhjendusi, kaalutlusi, konstrueeritakse argumente. Filosoof ia argumenteerib, mitte ei jutlusta. Asi ei piirdu ainult vastuargumentidega. Esitatakse oma positiivne teooria/ seisukoht/kaalutlused. Filosoofia abstraheerib – üldistab, lihtsustab, abstraktseid mõisteid looma, nähtuse mõnda tunnust mõtteliselt esile tooma. Filosoofia analüüsib (mõisteid: tõde, õiglus ja vabadus)- teiste arvamuste analüüs
väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi? poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne vahekord? Kes peaks valitsema? relativism (õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised) esteetikaline relativism (ükski asi pole iseenesest ilus või inetu) Kas ilu siis on või ei ole suhteline? õigusfilosoofia haridusfilosoofia 7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! 1. Filosoofia kritiseerib ja argumenteerib. (Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Selle poolest erineb filosoofia religioonist.) 2. Filosoofia abstraheerib. (Kõik probleemid teisendatakse konkreetsest vormist abstraktsesse. nt. Kas USA-l on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki?-> Kas A-l on õigus enesekaitseks rünnata B-d?) 3. Filosoofia analüüsib (mõisteid). (Analüüsitakse mõisteid ja ja teooriaid jne...) 8. Mida tähendab et filosoofia on kriitiline?
Laps. MINA-tasandid: teise inimese poole pöördudes valime endale vaistlikult ühe kolmest võimalikust MINA-tasandist: Vanema, Täiskasvanu või Lapse. Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemoodi: Vanem: õpetab, hindab, arvustab, manitseb, mõistab hukka, teab õiget, ei kahtle, aga ka toetab, aitab, hoolitseb. Täiskasvanu: kaalutleb, analüüsib, põhjendab, toetub faktidele, argumenteerib, kontrollib emotsioone. Laps: on spontaanne, loov, impulsiivne, uudishimulik, pidurdamatu, dogmadevaba, aga ka abi vajav või abitu, pelglik, kergeusklik. Eeldatakse, et kõik kolm MINA-tasandit esinevad igal inimesel, tõsi küll erineval määral, tingituna elukogemusest, elukutsest jne. See, kes alustab suhtlemist, valib vaistlikult MINA-tasandi nii endale kui ka partnerile. Partneril on võimalus pakutud tasandit vastu võtta või mitte. Sõltuvalt tehtud
5. Argumentatsioon Argumentatsiooniks nimetatakse väite tõesuse või tõepärasuse põhjendamist teistele väidetele tuginedes. Argumentatsioonis võime eristada kahte komponenti: tees, väide midagi argumenteeritakse, argumendid, väited, mille abil argumenteeritakse. Argumentide ja teesi vahel võib olla seos induktiivne ja deduktiivne.14 Induktiivse seose puhul tõesed argumendid ainult kinnitavad teesi tõepärasust ( vähemalt selle silmis, kes argumenteerib). Deduktiivse seose puhul on tõeste eelduste puhul ka tees tõene. Sellist argumentatsiooni nimetatakse demonstratiivseks. Argumentatsiooni eriliik on tõestus. Tõestust on loogiliselt korrektne argumentatsioon, mis tugineb tõestel eeldustel (argumentidel). Aga kes garanteerib argumentide tõesuse? Võidakse vastu vaielda: kui argumentideks võtta faktid, siis on ju argumentide tõesus garanteeritud.15 Selline vastuväide on aga puudulik vähemalt kahel põhjusel
järelikult UFOsid ple olemas) -Perfektsionistlik arutlusviga: esineb, kui lükkame tagasi mingisuguse tegevuskava põhjendusel, et see ei lahenda täielikult probleemi (taimetoitlus ei lah. loomade kannatusi) - ÕLGMEHIKE: esineb, kui arutleja ei esita oma vastase positsiooni, vaid mingit nõrgemat versiooni sellest argumenteerib selle nõrgema positsiooni (õlgmehikese) vastu, jättes mulje, nagu oleks vastase tegelik positsioon ümber lükatud - Tõestatava eeldamine: esineb, kui arutleja kasutab arutl. järeldust eelduse õigustamiseks (teemantid) - Vale dilemma: esineb, kui arutleja esitab väiksema hulga alternative, kui neid tglt on.
Marksistide arvates oli see inimkonnale suurem oht kui klasside mahasurumine. Modernismi põhiprobleem seisneb siiski selle praktikas. Teadusliku mõistuspärasuse domineerimine surus välja teisi, avatusele ja intuitsioonile põhinevaid mõtlemisviise. Mõistuspärasuse puhul on probleemiks eraldada fakte ja väärtusi. Modernismi peetakse purustavaks sõjamasinaks, mis hävitab kõik enda ees oleva. Modernistidel ja postmodernistidel on mitmeid lahkarvamusi. Jurgen Habermas argumenteerib, et ei tohiks loobuda modernismi kesksetest ideedest, vaid peaks hoopis üritama lõpetada poolikuid projekte läbi teiste mõtlemisviiside vormide. Postmodernismi pooldajad aga väidavad, et modernismi ei saa enam lõpetada ega ,,päästa". Selle asemel tuleks edasi liikuda ja leppida faktiga, et absoluutset tõde pole olemas, mis oli modernismi eeldus. Postmodernism, kui epohh Posmodernismi epohhi võib jagada kolme dimensooni
valikutegemist hea ja halva vahel üldteoreetiline tasand, praktiline filosoofia. Moraalifilosoofia vastab küsimusele ,,Mis peaks olemas olema?" Inimeseprobleemi ja moraaliprobleemid iseseisvate küsimustena püstitas Sokrates (469 399 eKr). Praktiline filosoofia (eetikateooria) algab Aristotelesest (384 322 eKr). Praktiline filosoofia · tegeleb küsimustega, mis kerkivad esile igapäevases elus; · ei jaga tegutsemisretsepte vaid selgitab mõisteid ja argumenteerib; · mõtestab küsimusi: mis on hea elu? mis on hüve ja pahe? mis on õnn? mis on õiglus? mis on südametunnistus? mis on kohus? mis on vabadus? mis motiveerib inimest moraalselt käituma? missugused moraalsed õigused peavad olema kõigile tagatud? Moraalifilosoofia suurkujud on Aristoteles (384 322 eKr) ja I. Kant (1724 1804) Vanakreeka filosoofid seostasid küsimuse miks olla eetiline inimese (isiksuse) vaimse tervise ja harmooniaga. Alates 18. 19
põhiprintsiipe ning kohtupraktikat ja vaidlusi lahendavate organite praktikas ja erialakirjanduses väljakujunenud seisukohti õigusprobleemide lahendamisel; 6) esitab probleemide võimalikud lahendused, prognoosib lahenduse ja õigusvaidluse võimalikke tulemusi ning selgitab erinevatele tulemustele viivaid lahendusi; 7) valib välja olulised teoreetilised seisukohad ning kaitseb oma valikuid (vaidlustes jne); 8) argumenteerib oma seisukohti ja hindab neid kriitiliselt; 9) läheneb õiguslikele küsimustele süsteemselt ja multidistsiplinaarselt; 10) lahendab õigusliku sisuga küsimusi ettenähtud ajaks kasutades õigeid ja asjakohaseid töömeetodeid ja lahendusi; 11) eristab argumenteerimisel õiguslikke, majanduslikke ja poliitilisi argumente. Kaasusülesanded tuleb lahendada ekspertarvamuse (või esseevormis, kui nii on nimetatud
10.Kritiseerige deflatsionistlikku tõekäsitlust. 6.Selgitage mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Tõde on juba iseenesest tähtis, inimeste jaoks väärtus. Hüpoteetilised otsustused: nt, kui on Reeglina peetakse filosoofiat mingis mõttes ratsionaalseks. Milles seisneb filosoofia tõsi,et päike paistab, siis... ratsionaalsus? 1. Filosoofia kritiseerib ja argumenteerib. (Filosoofilise probleemi püstitamine TEADMINE ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Selle poolest erineb filosoofia 1.Iseloomustage vähemasti kolme epistemoloogia põhiprobleemi. religioonist.) 2. Filosoofia abstraheerib. (Kõik probleemid teisendatakse konkreetsest vormist Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja abstraktsesse. nt. Kas USA-l on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki
seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemoodi: VANEM TÄISKASVANU LAPS õpetab, hindab kaalutleb on spontaanne arvustab analüüsib loov manitseb põhjendab impulsiivne mõistab hukka toetub faktidele uudishimulik teab õiget argumenteerib pidurdamatu ei kahtle kontrollib emotsioone dogmadevaba aga ka aga ka toetab, aitab abi vajav või abitu hoolitseb pelglik, kergeusklik Eeldatakse, et kõik kolm MINA-tasandit esinevad igal inimesel, tõsi küll erineval määral,
Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemoodi: VANEM TÄISKASVANU LAPS õpetab, hindab kaalutleb on spontaanne arvustab analüüsib loov manitseb põhjendab impulsiivne mõistab hukka toetub faktidele uudishimulik teab õiget argumenteerib pidurdamatu ei kahtle kontrollib emotsioone dogmadevaba aga ka aga ka toetab, aitab abi vajav või abitu hoolitseb pelglik, kergeusklik Eeldatakse, et kõik kolm MINA-tasandit esinevad igal inimesel, tõsi küll erineval määral, tingituna elukogemusest, elukutsest jne. See, kes alustab
Epikuurlaste jaoks seevastu on nauding nagu öeldud õnnelikkuse tingimus. Samas väljendub epikuurlaste hüve-määratluses hellenismiaja eetika individualistlikkus. Nende käsituse kohaselt on naudingute allikaks eelkõige nauditavad aistingud, aistingud on aga inimesel alati individuaalsed. Enne kui minna üksikasjalikumalt Epikurose arusaama juurde nauditavast elust, vaatame seda, kuidas ta põhjendab, et nimelt nauding on õnneliku elu tingimus. Oma eetilist positsiooni argumenteerib Epikuros kahe sammuga. Esiteks olevat võimalik kindlaks teha, et iga elusolend tunneb sünni hetkest peale naudingut millegi eelistatavana ja valu millegi sellisena, mida ta soovib igal juhul vältida. See elusolendi loomulik afekt, läbielamine (pathe), veel enne tema igasugust kultuurilist mõjutatust, olevat niisama ilmne ja edasist põhjendamist mittevajav nagu näiteks tajumused, et tuli on kõrvetav ja lumi on külm. Sellega
Ladina- Ameerika riigid justkui võtavad seda kuulda, samas aga mitte eriti. Miks olla mõne Ladina-Ameerika banaanivabariigi trumbiks - illustreerivaks näiteks kogu maailmale, et Euroopas on meeletu nõudlus kokaiini järgi? Kui üldse vanglasse minna, kas tasub seda teha Ladina-Ameerikas, kus ei saa isegi aru, mille eest kaasvangid sulle peksa annavad ja mida vangivalvur sulle võõras keeles seletab ja hiljem erivahenditega argumenteerib. Rääkimata Eesti maine rikkujast maailmas, kes tõmbab vee peale sportlaste, muusikute ja poliitikute aastatepikkusele tööle kujundada Eestist pilti kui toredate ja töökate inimestega riigist. Päti märk külge kogu eluks. Nooruse lolluste arvele kirjutatud teod jäävad aastateks teie karistusregistrisse ja ahendavad märkimisväärselt teie valikuid oma elu kujundamisel juba sel perioodil, mil arunatuke pähe on jõudnud
7. Erialastes aruteludes osalemine Juhendaj Praktikant a Osaleb aktiivselt erialastes aruteludes, teeb järeldusi ja põhjendab oma seisukohti 3 3 Osaleb erialastes aruteludes ja argumenteerib üldtuntud faktide ja näidete abil 2 2 1 Osaleb erialastes aruteludes vähesel määral, esitab üksikuid mõtteid, argumente 1 8. Töös (praktilises tegevuses) õppimine, omandatud teadmiste ja oskuste töös rakendamine Juhendaj Praktikant
Läbi suurema osa ajaloost on enamik inimesi samastanud moraali usuga. Kuid on nad olemuselt ühitatavad või ühitamatud? Ilmalikud filosoofid (Russell, Nielsen) väidavad, et moraal ei vaja Jumalat, ka ilma usuta on võimalik moraalne elu. Inimene on ratsionaalselt võimeline tundma head ja kurja, elama omaksvõetud ideaalide kohaselt ja moraal on tähendusrikka elu osa. Nowell-Smith ja Rachels on väitnud, et religioon on alamat sorti moraal ja takistab sügavat moraalset arengut. Rachels argumenteerib, et usklikud loobuvad autonoomiast kummardamise kasuks, mis on vastuolus inimväärikusega. Nowell-Smith kirjutab, et religioon on infatiilne reeglit järgimine pimesi. Religioon lähtub pigem autoriteedist ja ilmutusest, samas kui eetika toetub mõistusele, ratsionaalsusele. Kuid religioon võib anda täiendavat jõudu moraalsele elule, pakkudes inimesele suhet Jumalaga, kes tema tegusid hindab. 10. Milles seisneb Jumaliku käsu teooria? Milles seisneb Euthyphroni dilemma?
Läbi suurema osa ajaloost on enamik inimesi samastanud moraali usuga. Kuid on nad olemuselt ühitatavad või ühitamatud? Ilmalikud filosoofid (Russell, Nielsen) väidavad, et moraal ei vaja Jumalat, ka ilma usuta on võimalik moraalne elu. Inimene on ratsionaalselt võimeline tundma head ja kurja, elama omaksvõetud ideaalide kohaselt ja moraal on tähendusrikka elu osa. Nowell-Smith ja Rachels on väitnud, et religioon on alamat sorti moraal ja takistab sügavat moraalset arengut. Rachels argumenteerib, et usklikud loobuvad autonoomiast kummardamise kasuks, mis on vastuolus inimväärikusega. Nowell-Smith kirjutab, et religioon on infatiilne reeglit järgimine pimesi. Religioon lähtub pigem autoriteedist ja ilmutusest, samas kui eetika toetub mõistusele, ratsionaalsusele. Kuid religioon võib anda täiendavat jõudu moraalsele elule, pakkudes inimesele suhet Jumalaga, kes tema tegusid hindab. 10. Milles seisneb Jumaliku käsu teooria? Milles seisneb Euthyphroni dilemma?
zweckrational). Kuid mitte mingil juhul ei rajatud kapitalistliku ühiskonnamudelit algselt kasumiihalusele, väitis Weber. Hoopis vastupidi, selle tõukejõuks sai antikapitalistlik puritaanlik retoorika, mis jutlustas maisest saamahimust eemale hoidumist. Esmapilgul näib katoliikliku hierarhia lõhkumine ning järjepidev manitsemine hüvedest loobudes oma ametile (kutsumus e. Beruf) pühenduma tõepoolest protestantlust kapitalismist eemale tõrjuvat. Kuid nagu Weber argumenteerib, viis arengupüüdluste puudumine, luksusest loobumine ja olmelistele küsimustele keskendumine just äärmiselt produktiivse ,,kogu-ja- hoia" mentaliteedi domineerimisele, mis on kapitalistliku vaimsuse alustalaks. Siinkohal tuleb taas meelde M. Foucault, kes lähtub samast põhimõttest, uurides seksuaalsuse diskursuse õhutamist ja perverssuste juurutamist läbi nende eitamise ja represseerimise. Weberil oli väga tugev ühiskondlik närv ja ta tegutses vahelduva intensiivsusega ka
3) Töö esitusviis kõneleb asja mõistmisest: kirjutaja ei kopeeri kellegi mõtteid ega juba öeldut. Kirjutaja toetub omaenese mõtlemisele, mida ta väljendam omaenese sõnadega. 4) Kirjutise struktuur on loogiline ning tihe. Kirjutaja näeb nähtustevahelisi loogilisi suhteid ja suudab neid kesksest ideest lähtuvalt liigendada. 5) Kirjutusviis on neutraalne, konkreetne, objektiivne ning asjalikult analüüsiv. Väidete põhjendused on pädevad ning piisavad. Kirjutaja argumenteerib faktide ning ideedega, austab lugejat ja pakub talle kaasamõtlemiseks põhjendatud seisukohti. 6) Kirjatöö on kirjutatud hästi: üldarusaadavalt selges sõnastuses ning tuumakas. Kirjutaja osutab tema poolt valitsetavale valdkonnale lisaks ka kelle võimalustele. (2004: 250253) STIIL JA KEEL Kirjutaja peab lugejas äratama huvi ja suutma seda hoida. Peab astuma teksti vahendusel lugejaga dialoogi. Hea teadusstiil on lihtne, selge, täpne ja mõjus. Teadusliku väljendusviisi
Otsuste tüübid: · Programmeeritud · Mitteprogram erakordsete asjaolude tõttu · Alternatiivide väljatöötaine · Individuaalne kiire, miinuskeks, et midagi on jäänud kahe silma vahele · Grupiviisiline Ajurünnak - ei tohi kritiseerida ühtegi ideed. Kellegi lollist ideest võib tulla hea mõtte kellegil teisel Gordoni meetod kõikide asjaosaliste silmade läbi vaatamine klient, konkurent Faasivahetuse meetod alguses olen poolt ja teine argumenteerib vastu ja siis vahetatakse pooled. 4. Loeng Ajajuhtimine Küsimus, mida sa teha takas jääb ikka. Ja mis on sinu jaoks tähtis. Kui sa midagi teinud ei ole, siis, millest sa puhkad. Igas pulmas ei saa pruut olla, pead valima, mis need suured tükid on. Kannu näide. Kivid kannud, kuhu vahele, mahtus veel liiva ja õlut :D. Moraal kui suured kivid on paigas, siis liiv loksub sinna vahele ja jääb aega klaasikeseks õlleks. Suured kivid: kool pere, töö, sport, sõbrad.
abstraktsus – filosoofia teisendab probleemid konkreetsest vormist abstraktsesse (Russell). Nt Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani? Kas riigil A on õigus rünnata enesekaitseks riiki B? kriitilisus/argumentatiivsus – filosoofilise probleemi püstitamine ja lahendamine algab kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia ei paku valmistõdesid, ta ei jutlusta, vaid argumenteerib. Filosoofia on kriitiline kahes mõttes: tavaarusaamade iseenesestmõistetavuse suhtes ja teiste filosoofide mõtete, teooriate jne suhtes. mõistete selgitamine/analüüsimine – filosoofia põhimõisteid ei saa defineerida nii, et nad oleks üldaktsepteeritud (molekul vs teadmine). Filosoofia koolkonnad erinevad tihti üksteisest juba põhimõistete tasandil. Eri koolkonnad selgitavad ja analüüsivad mõisteid erinevalt.
3. poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne vahekord? Kes peaks valitsema? 4. relativism (õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised) 5. esteetikaline relativism (ükski asi pole iseenesest ilus või inetu) Kas ilu siis on või ei ole suhteline? 6. Õigusfilosoofia 7. Haridusfilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! 1. Filosoofia on kriitiline. Ta kritiseerib ja argumenteerib. Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Selle poolest erineb filosoofia religioonist. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: 1.1.Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise-enesestmõistetavuste, eelarvamuste, “loomulikkuste” suhtes. 1.2.Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, (varjatud) eelduste, järelduskäikude jms suhtes. 1.3.Oma enese eelduste suhtes
Üldine tahe ja suveräänsus ei ole jagatavad. Rahvas ei saa suveräänsusest loobuda ega suveräänsust loovutada, ka seadusandlikule esinduskogule mitte. Kuid R. läks suveräänsuse jagamatuse ideega liiga kaugele ning eitas sellel alusel ka võimude lahususe teesi; tõsi küll, ta seadis täitevvõimu seadusandliku võimu ripatsiks, mida võib iga hetk välja vahetada. Ühiskonnas elava inimese vabadus on aktiivne osalus poliitikas ja seadusandlsuses. Mh argumenteerib häälteenamuse printsiibi kasuks. Üldine tahe tähendab kodanike ühtsust. Ühiskondlik leping polegi ühtsuseks küllaldane: üldise tahte kujunemiseks ja püsimiseks on vajalik ka kombestik, avalik arvamus ja kodanikureligioon (riiklik ideoloogia). Riigile ja kodanikureligioonile allumatus oli võimalik vaid riigist lahkumise hinnaga. Sellegi ideega läks R. liiga kaugele: pidas vajalikuks poliitiliste
Ei saa väita isegi seda, nagu oleks olemas kindlapiiriline klass psüühilisi nähtusi, millele regulaarselt ning kõigis olukordades oleks omane olla teadvustamata. Kõik asjad võivad olla või muutuda teadvustamatuiks. Kõik, mille unustad, või millelt pöörad ära oma tähelepanu, kuni see on unustatud, langeb teadvustamatusse. Lühidalt öeldes, kõik, mille energiatase langeb teatud tasemest allapoole, muutub alateadlikuks. (JUNG 1991:108) Jung argumenteerib tugevasti selle kasuks, et teadvuse kontroll inimese ning tema elu üle on illusoorne. Teadvustamata sisude pealetungi nägi Jung oma psühhiaatritöös igapäevaselt, kus inimest haaranud hullust ei põhjustanud ükski somaatiline põhjus. Siinjuures ei tohi teha viga, omistades teadvustamatusele ainuliselt negatiivse varjundi. Jung ilmselgelt samastab vahel teadvustamatust ja omadussõna ,,ohtlik", kuid seda samas mõttes, kui pealetulvav ookean võib
oleks tarvis arvestada erapooletu lahenduse saavutamiseks." (Kas riigil A on õigus rünnata enesekaitseks riiki B?) 12. Kriitiline filosoofia /argumentatiivsus Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab kahtluse ja kriitikaga. Seepärast võime filosoofiat nimetada kriitiliseks. Erinevalt religioonist ei paku filosoofia meile taevalikke ilmutusi ega valmiskujul tõdesid, mis tuleb lihtsalt omaks võtta. Üldjuhul filosoof argumenteerib, mitte ei jutlusta. Filosoofia on kriitiline reeglina kahes mõttes: - Argimõtte, nn ,,tavaarusaamade", iseenesestmõistetavuse suhtes - Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes. 13. Mõistete selgitamine /analüüsimine Erinevalt nt loodusteadustest ei ole filosoofias võimalik põhimõisteid niimoodi defineerida , et need definitsioonid oleksid üldaktsepteeritud. Kuid ka filosoofias saab mõisteid selgitada/analüüsida
industriaalturg – mitte vananenud koloniaalturg – on edu võti. Pärast maailmasõda muutus olulisemaks tähelepanu pööramine sotsiaalküsimustele kodumaal ning sobimatuks sai suurte rahahulkade kulutamine kolooniate peale. Teooriale on ette heidetud, et osad riigid ikkagi ei soovinud loobuda enda koloniaalvõimust ning ei arvestanud rahvuslikke huvisid. Süsteemse ebastabiilsuse teooria on välja pakutud John Darwini poolt. Ta argumenteerib, et suhted koloniaalriikide ning nende asumaade vahel oli kaudselt detsentraliseeritud, metropolide nõrgestamise tõttu, mida põhjustas Teine maailmasõda. Selleks, et säilitada enda tugevus ja kohalolek kolooniates, alustasid Euroopa riigid veel jõulisemat ekspluateerimist – see oli vajalik ka sõjakahjude kompenseerimiseks. See intensiivsem ekspluateerimine sundis omakorda tugevnema vastupanuliikumist, mistõttu puhkesid ülestõusud, vabadusvõitlused etc
apertseptsioon1, mõte; hing tunnetab, et tunneb, aga ainult seda, mis talle meeltega vahendatud on" (Herder 1987: 354). Mõistuse kaudu inimene tunnetab ennast, kuid mõistus ise ei ole midagi muutumatut ja antud juba sünnihetkest. Siin lisaks tunnete ja mõistuse vahekorrale on oluline erinevus valgustusfilosoofidega keele-mõistuse seose rõhutamises.2 Keele ja mõistuse ühtsust toonitas Herder juba ,,Uurimuses keele algupärast" (Abhandlung über den Ursprung der Sprache, 1773). Seal argumenteerib Herder, et kuivõrd ainult inimene on mõistuslik olend, on talle ka iseloomulik keele leiutamine. Kuidas see käib? Inimene suudab tajupiltide rohkusest eristada olulisi omadusi ja neid järele aimates luua keele. See tähendab, et Herderi jaoks on keele algupära onomatopoeetiline.3 Siinkohal tuleb märkida, et antud kontekstis ei tähenda keel kõnet (Lautsprache), vaid nimetamist, asjadele mõistete andmist, mistõttu kasutab Herder ka mõisteid ,,hinge
Füüsika avastused võivad saada filosoofia ja kultuuri jaoks oluliseks, kui me õpime tundma universumi tekkimist või viimseid loodusseadusi, kuid mitte praegu. Mõned teaduslikud avatused võivad filosoofialt ära võtta teatud teemad nagu aeg, ruum või mateeria. Need muutuvad eriteaduste aineks. Asi on hull, kui fundamentaalteadustesse püütakse importida moraalseid ja poliitilisi väärtusi. Teaduse moraalne väärtus seisneb väärtusvabaduses. BricmontBelgia füüsik argumenteerib, et kaos ei kõiguta vähimalgi määral klassikalist 53 deterministlikku looduskäsitlust ja spekulatsioonid loodusteaduste ja humanitaarteaduste uuest liidust on ekslikud. Foucault. Nietzshe, Freud, Marx. Vikerkaar.1/1993. lk. 4453. Keel on alati enda suhtes alati sünnitanud kaht liiki kahtlusi: kõigepealt kahtluse, et keel ei ütle mitte päris täpselt seda, mis ta ütleb
Kirjutaja on veendumusel, et u ¨ksnes selline struktureeritus aitab kor-
rastada m¨arkide mitmevalentsusest tingitud segadust. M¨argi morfoloogia
annab siin kindla j¨arjestusmehhanismi (K311 K321 K331 ), mida se-
164
mantika ei paku. Vaadeldes n¨aiteks m¨arki `magus' , on morfoloogiliselt
selge, et , mitte vastupidi. See j¨arjestatus omakorda argumenteerib
`magusa' t¨ ahendust kui laenu harvakasutatavalt m¨argilt, kus
esineb h¨a¨aldusn¨aiturina.
Ajaloolise m¨argiv~otme
põhiprintsiipe ning kohtupraktikat ja vaidlusi lahendavate organite praktikas ja erialakirjanduses väljakujunenud seisukohti õigusprobleemide lahendamisel; 6) esitab probleemide võimalikud lahendused, prognoosib lahenduse ja õigusvaidluse võimalikke tulemusi ning selgitab erinevatele tulemustele viivaid lahendusi; 7) valib välja olulised teoreetilised seisukohad ning kaitseb oma valikuid (vaidlustes jne); 8) argumenteerib oma seisukohti ja hindab neid kriitiliselt; 9) läheneb õiguslikele küsimustele süsteemselt ja multidistsiplinaarselt; 10) lahendab õigusliku sisuga küsimusi ettenähtud ajaks kasutades õigeid ja asjakohaseid töömeetodeid ja lahendusi; 11) eristab argumenteerimisel õiguslikke, majanduslikke ja poliitilisi argumente. Kaasusülesanded tuleb lahendada ekspertarvamuse (või esseevormis, kui nii on nimetatud
samuti läbi üleloomuliku ,,prisma". Kuid religioon on inimeste jaoks nagu mingisugune hoiak. See on nagu välisvägede kogemine ja siis nende tunnustamine. Need kogetavad välisväed on tavaliselt kardetavad. Kuid vastupidiselt religioonile on maagia nagu mingi ,,toimemhhanism". Inimene katsetab mõjutada neid välisvägesid ja püüab neid endale kasutada. Ohvritalituse või riituse korral on erinevate rahvaste puhul raske eristada, et kus on tegu maagia või kus religiooniga. Näiteks nii argumenteerib Uku Masing isiklikult. 6 Muistsel ajal elanud inimene nende probleemide üle ei juurelnud, kuid tänapäeval mõistab etnoloogia neid erinevates koolkondades siiski erinevalt. Seda sellepärast, et inimesed on uskunud just erinevaid Jumalaid ja nende ootused elu jätkumisele pärast surma on erinevad. Kuid põhjus ei ole ilmselt ainult selles. Näiteks W. Goldschmidt arvab nii, et ,,...erinevate rahvaste maailmadel on erinevad kujud
samuti läbi üleloomuliku ,,prisma". Kuid religioon on inimeste jaoks nagu mingisugune hoiak. See on nagu välisvägede kogemine ja siis nende tunnustamine. Need kogetavad välisväed on tavaliselt kardetavad. Kuid vastupidiselt religioonile on maagia nagu mingi ,,toimemhhanism". Inimene katsetab mõjutada neid välisvägesid ja püüab neid endale kasutada. Ohvritalituse või riituse korral on erinevate rahvaste puhul raske eristada, et kus on tegu maagia või kus religiooniga. Näiteks nii argumenteerib Uku Masing isiklikult. 6 Muistsel ajal elanud inimene nende probleemide üle ei juurelnud, kuid tänapäeval mõistab etnoloogia neid erinevates koolkondades siiski erinevalt. Seda sellepärast, et inimesed on uskunud just erinevaid Jumalaid ja nende ootused elu jätkumisele pärast surma on erinevad. Kuid põhjus ei ole ilmselt ainult selles. Näiteks W. Goldschmidt arvab nii, et ,,...erinevate rahvaste maailmadel on erinevad kujud
Kuid religioon on inimeste jaoks nagu mingisugune hoiak. See on nagu välisvägede kogemine ja siis nende tunnustamine. Need kogetavad välisväed on tavaliselt kardetavad. Kuid vastupidiselt religioonile on maagia nagu mingi „toimemhhanism“. Inimene katsetab mõjutada neid välisvägesid ja püüab neid endale kasutada. Ohvritalituse või riituse korral on erinevate rahvaste puhul raske eristada, et kus on tegu maagia või kus religiooniga. Näiteks nii argumenteerib Uku Masing isiklikult. 5 Muistsel ajal elanud inimene nende probleemide üle ei juurelnud, kuid tänapäeval mõistab etnoloogia neid erinevates koolkondades siiski erinevalt. Seda sellepärast, et inimesed on uskunud just erinevaid Jumalaid ja nende ootused elu jätkumisele pärast surma on erinevad. Kuid põhjus ei ole ilmselt ainult selles. Näiteks W. Goldschmidt arvab nii, et „...erinevate rahvaste maailmadel on erinevad kujud
annaabi.ee 
