Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusosakond Gerli Ottep ÜLEGABARIIDILINE VEOS Uurimustöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Koostan uurimustöö teemal: Ülegabariidiline veos. Tean, et selliste vedude jaoks vajatakse eriluba ja neil on ranged nõuded, kuid vaatame nüüd neid ka täpsemalt. Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri 1. Üldsätted 1.1 Reguleerimisala Määrus reguleerib teedel suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose ning pukseeritava seadme (edaspidi koos eriveose) vedu. Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. 1.2 Mõisted
6. Radioaktiivsed ained, mis väljastavad ioniseerivat kiirgust ja on seetõttu organismile äärmiselt kahjulikud. 7. Söövitavad ja korrodeerivad ained, mis kahjustavad elavaid kudesid ning reageerivad metallidega ning mitmete teiste ainetega. 8. Muud ohtlikud ained, mis oma omadustelt ei kuulu ühegi teise klassi alla. Need ohtlike ainete klassid jagunevad omakorda allklassideks. 3. Ohtlik veos Ohtlike veostega laaditud veoüksuses ei tohi olla rohkem kui ühte haagist ega poolhaagist. Ohtliku veose vedamisel peab autojuht vajadusel näitama kehtiva ADR tunnistust, Ohtliku veose vedamiseks vajaliku varustuse olemasolu autos ning tegema abosluutselt igakülgset koostööd ohtliku veose käsitlemisel, laadimisel. Samuti peab autojuht avama ADR ohumärgised veovahendil sõitu alustades. Kauba saatja on kohustatud andma autojuhile tema emakeeles tõlgitud ADR
ameti poolt viieks aastaks eksami(d) edukalt läbinud autojuhile. Täiendkoolituse puhul piken- datakse tunnistuse kehtivusaega järgmiseks viieks aastaks, kui aasta jooksul enne kehtivusaja lõppemist on autojuht lõpetanud vastava täiendkursuse ja sooritanud edukalt eksami. Lisaks autojuhtidele peavad ka ohtlike veostega tegelevad isikud teadma antud valdkonnas olevaid turvariske, kuidas neid ära tunda ja vähendada. Veos osalejad peavad kõrge ohuastmega veose vedamise korral vastu võtma ja rakendama turvakava, mis peab olema koostatud enne veoperioodi algust ja ettevõtja kinnitatud. Turvakava peab sisaldama vähemalt järgmist : • konkreetse turvaalase vastutuse panemine pädevatele isikutele; • ohtlike veoste või ohtliku veose liikide loetelu; • ülevaadet veotoimingutest koos turvariskide hinnanguga, milles peavad vähemalt olema ära
(1) Veoste veol kasutataval sõidukil peab olema juhikabiini kaitse või kere põhjaga jäigalt ühendatud ja vajadusel kõrgendatud ning tugevdatud esisein. (2) Juhikabiini kaitse ei ole nõutav: 1) poolhaagist vedaval autol, kui poolhaagisel on esiäär; 2) furgoon- ja paakautol ning furgooni ja paagiga poolhaagisel; 3) sõidukil, mis on ette nähtud teiste sõidukite veoks; 4) kinnitus- ja lukustusvahenditega varustatud sõidukil, mida kasutatakse ainult vahetatavate kerede veoks. §4. Veos ja sõiduk Sõiduk, tema kere ja selle juurde kuuluvad lisaseadmed peavad vastama laaditava veose liigile. §5. Veose mass Veose mass ei tohi ületada sõiduki kandevõimet. §6. Veose kinnitusvahendid (1) Veose kinnitusvahendid peavad olema korras ja piisavalt tugevad, hoidmaks veost paigal ja koos. (2) Veose kinnitamiseks võib kasutada sidumisvöösid, trosse, kette, tugiposte jt vahendeid. (3) Sidumisvööle peab olema märgitud tema lubatud tõmbejõud ja valmistaja.
Määruses on kasutatud järgmisi mõisteid: 1) Eriluba (edaspidi luba) on «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks; 2) Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat seadet vedav sõiduk; 3) Eriveosena veetav pukseeritav seade on veduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism, konstruktsioon, ehitis või muu seadis, mis ei kuulu riiklikule registreerimisele; 4) Raskekaaluline veos (edaspidi raskeveos) on koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille tegelik mass või mis tahes telje koormus ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust; 5) Saateauto on §-is 14 toodud nõuete kohaselt tähistatud B-kategooria auto, mida kasutatakse veol liikluse ohutuse tagamisel ja teiste liiklejate hoiatamisel suur- ja/või raskeveosest;
Üliõpilase allkiri:…………… Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2015 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS...............................................................................................................................3 2.AUTORONGI MOODUSTAMINE..................................................................................................4 3.VEOS.................................................................................................................................................5 4.TELJEKOORMUSED......................................................................................................................6 5.SEADUSANDLUS...........................................................................................................................7 6.VEO KESTUS JA HIND..........................................................
45° all 140 mm laiused punased ja valged kaldvöödid. Eesmistel tunnusmärkidel valge kaldvööt helgib ja punane fluorestseerib, tagumistel helgib punane. B-kategooria auto ja kerghaagise tunnusmärgid on sama kujundusega ristkülikud mõõtmetega 100×600 (400) mm ja vöötide laiusega 70 mm. Lasterühm Tunnusmärk on 200300 mm küljepikkusega musta äärisega kollane ruut, milles on liiklusmärgi 173a kujutis. Äärise laius on 1/12 küljepikkust. Ohtlik veos Tunnusmärk on musta äärisega oranz ristkülik laiusega 400 mm ja kõrgusega vähemalt 300 mm. Tunnusmärgil on must vahevööt ja mustad numbrid. Äärise, vahevöödi ja numbrite laius on 15 mm, numbrite kõrgus 100 mm. Ülemised numbrid kujutavad endast ohu, alumised ohtliku aine tunnust. Mitme erineva ohtliku aine veol võivad vahevööt ja numbrid puududa. Pikk- või raskeveos Mootorsõiduki tunnusmärk on
piduritekontroll jne. • Õige planeeritud sõidu marsruut – punktist A punkti B on tavaliselt võimalik sõita erinevaid teid mõõda. Hästi planeeritud marsruudiga saab kokku hoida kütusekulu ning vähenda üleüldist masina kulumist. Marsruudi optimaalne planeerimine on eriti oluline, kui on vaja teha ka lisa peatusi kauba laadimiseks algus- ja lõpppunkti vahel. • Ühtlaselt jaotatud veos - kui veos on paigutatud haagise ette otsa avaldub veduki ratastele suurem koormus ning vastupidi. Kui veos on paigutatud haagise keskele jaotud koormus ühtlaselt ning sõiduk on teel stabiilsem. • Autojuhtide koolitamine säästliku sõidu võtete kohta. 10 KASUTATUD KIRJANDUS: [1] „TGX_6x2_Midlift Lite Tractor_April_2014“ 05. Aprill, 2015 [Võrgumaterjal]. Available: http://www
varja sõiduki tulesid , registreerimis- ja tunnusmärke ega juhi märguandeid. · Sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil. Madelauto kastis tohivad sõita ainult veost saatvad või veose järele minevad isikud tingimusel, et nende jaoks on allpool luukide ülemist serva istumiseks sobiv ja ohutu koht. · Lasterühma vedaval bussil peab ees ja taga olema lasterühma tunnusmärk: · Veos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks looduskeskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust. Näiteks ei tohi veos lohiseda, olla kukkumisohus, kukkuda teele, tekitada tolmu või liigset müra. · Sõites viadukti, elektri- või sideliini vms. alt läbi, peab juht alati veenduma, et see on ohutu. · Sõiduki ja autorongi üksainuski mõõde koormaga või koormata ei tohi ületada liiklusseaduses
Taga:4 x 315/80 R 22.5 L Cont HDW Haagis: 12 x 245/70 R17,5" 5. ÜLESANNE Arvutage koormus autorongi telgedele, mille koormaks on kaks betoonkuubikut küljepikkusega 2 m. Betooni tiheduseks olgu 2000 kg/m3. Valige koormapaigutus. Milliseid vahendeid kasutate koorma kinnitamiseks? Kas teljekoormused jäävad kehtivate normide piiresse? Kokku 32000 kg. Kasutan silmussidet + nurksidet mõlema bloki puhul. Samuti tuleks veos tõkestada nii eest kui tagant. Teljekoormus jääb kehtivate normide piirdesse
Millistel vedudel on veotasakaalu parandamine võimatu? Ümarpalgi väljaveol raielangilt Kuidas on vedude efektiivne korraldamine maanteetranspordis seotud loodushoiuga? Milline väide on tõene? Kasutades suurema kandevõimega veovahendeid on võimalik sama kütusekuluga vedada rohkem kaupu ja kütusekulu ühe kaubaühiku kohta on väiksem Mis on „swap body”?Vahetatav furgoon (vahetuskere) Kuidas tuleks veos lastiruumis paigutada? Raskuskese võimalikult madalale Kuidas tuleks veos lastiruumis paigutada? Raskemad kaubad alla ja kergemad peale Mida teha kui pärast osakoorma laadimist on sõiduk ebastabiilne ning ühe telje koormus on liiga suur? Veos koormas ümber paigutada Kes on transpordiministri määrusega pandud vastutama koorma laadimise ja kinnitamise eest? Saatja Mida tähendab veokirja allkirjastamine vastuvõtja poolt
vastuolus antud kokkuleppega; - regulaarne sõidukaartide või meerikute kontroll 9.05.2010 Transport ETV0120 14 7 9.05.2010 Transport ETV0120 15 Kaubaveoleping Võlaõigusseaduses · 42 ptk Veoleping, 1. jagu Kaubaveoleping · Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). · Vedaja võib saatjalt nõuda veokirja väljastamist. Saatja ja vedaja poolt allkirjastatud veokiri tõendab kuni vastupidise tõendamiseni veolepingu sõlmimist ja tingimusi ning veose vastuvõtmist vedaja poolt. · Kui veolepingu esemeks on kolimine (kolimisleping), on vedaja kohustuseks ka kolitava mööbli ja muu sisustuse
lahtise veeremiga toimub koos saatja või saaja saaturiga. Kasutusel olnud autosid ja traktoreid veetakse lahtise veeremiga koos saatja või saaja saaturiga. Eriautosid (autotöökodasid, autolaboreid, röntgeni-, kiirabi-, tuletõrjeautosid, reanimobiile jt.), kui neis on eriseadmed, veetakse lahtise veeremiga koos saatja või saaja saaturiga. Kasutusel olnud autosid ja traktoreid võib vedada lahtise veeremiga ilma saaturita juhul, kui see on kooskõlastatud saatja, saaja ja veos osalevate raudteede vahel. Kauba saatja on kohustatud autode ja traktorite veoks üleandmisel: paigaldama masinat paigalhoidvad fiksaatorid ja kinnitama kõik liikuvad ja keerlevad osad selliselt, et oleks välistatud nende liikumine või keerlemine; võtma maha ja pakkima kõik kergesti äravõetavad osad ja sõlmed (kergesti äravõetavad osad ja sõlmed on need mida saab ära võtta tööriistu kasutamata: peeglid, klaasipuhastid jms);
ei põle. · Ohukolmnurk tuleb välja panna siis, kui ülalloetletud juhtudel ohutulesid ei ole või nad ei tööta. Sõitval sõidukil, millel ei põle kas või üks tagumine ääretuli, tuleb ohukolmnurk kinnitada sõiduki taha, nähtavale kohale. Igal juhul tuleb ohukolmnurk välja panna siis, kui hädapeatunud või liiklusõnnetuses osalenud sõiduk on halva või piiratud nähtavusega kohas või kui veos on niisuguses kohas sõiduteele kukkunud (voolanud). NB! Kiirteedel tuleb hädapeatuse korral alati ohukolmnurk välja panna vähemalt 100m
kallimaks. Samas konkurents on tihe ja kõik vaatavad, kuidas odavamalt hakkama saaks. Nii ongi sellised sellised veod väidetavalt suuresti tellija südametunnistusel. Ülegabariitsed ja konsolideeritud veod Väga raskete või väga suurte esemete veo korral tuleb kogu teekond kooskõlastada riigi, omavalitsuse või mõne muu tee omanikuga. Tuleb selgeks teha, ega tee peal ei ole sildu või viadukte, mis võivad takistuseks osutuda, et veos mahuks elektriliinide alt läbi jne. Või kui ei mahu, siis kus on võimalikud ümbersõidud. Üldiselt tuleb aga vedu võimaluse korral tükeldada, s.t. tavamõõtmetes detailideks lahti võtta. Kui see ei ole tõesti võimalik, alles siis kasutada ülegabariitset erivedu.Konsolideeritud (ühitatud) saadetiseks loetakse erinevate saadetiste käsitlemist ühe saadetisena veoprotsessi mingites osades
- 5 kg b e := 9.167 × 10 Kütuse erikulu kW s Auto kabariidid B := 1.846m Laius H := 1.468m Kõrgus 2 A := 0.8 B H = 2.168 m lauppinna pindala m := 1620kg Auto mass km v := 90 liikumiskiirus hr a := 0 kiirendus B r := 0 pidurdus takistus, kehtib juhul kui on veos või haagis := 0 Tõusunurk, tegemist on rõhtsa asfaltteega 3. Leian kütuse erikulu (l/100 km) normaaltingimustel. 1 2 b e m f g cos( ) + 2 cd A v + m a + g sin( ) + Br v dt ( ) ü Be :=
SAADETIS- ühest lähtekohast ja ühelt saajalt ning ühte sihtkohta ja ühele saajale ühe saatedokumendiga saadetav kaup, mis laaditakse ühte veovahendisse või veoühiku lastiruumi. 2 KAUBAVEDU- saadetise (veose) füüsiline teisaldamine saatjalt saajale lähtepunktist sihtpunkti ühe või mitme transpordivahendiga, ühe või mitme veoviisiga kindlaksmääratud ajavahemikul ja kokkulepitud tingimustel. VEOS- saadetis, mida kavatsetakse vedada või veetakse lähtekohast sihtkohta, saatjalt saajale. VEOSED- lastiruumis olevad saadetised. LAADITUD KAUBAD- maanteesõidukile paigutatud ja maanteel edasi toimetavad kaubad. MAHALAADITUD KAUBAD- teel vedamise järel maanteesõidukilt maha võetud kaubad. TOLLILAO ERINEVUS TOLLITERMINALIST: tollilaos võib hoiustada tollikontrolli all olevaid kaupu pikaajaliselt, lisaks saab teostada kauba omaniku vahetust ja kaupade ostu-müüki.
vältimaks libisemist. Sidumisvahendid tuleb pingutada korralikul. 6. Kuidas muutub autorongi raskuskeskme asukoht selle koormamisel Autorongi raskuskese tõuseb ülesse poole 5 moodust kuidas vähendada kütusekulu (keskkonnasaastet) · I-See süsteem · Õige rehvirõhk · Õige rehvitüüp · Õige sõidustiil · Ühtlaselt jaotatud veos · Õige marsruut · Sõita kõrgeima võimaliku käiguga Kasutatud kirjandus: 1. Schmitz Cargobull. Platvorm poolhaagis. [WWW] http://www.autotrailer.ee/web_downloads/20120829024405_SPL-Flatbed_Semitrailer.pdf (11.04.2013) 2. Volvo trucks Estonia. Jõuülekanne. [WWW] http://www.volvotrucks.com/trucks/estonia- market/et ee/trucks/volvo-fh-series/specifications/Pages/driveline-specifications.aspx (11.04.2013) 3. Volvo mudelivalik. [WWW]
auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi. (2) Oma kulul sõitjate- ja veoseveo korraldamiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded: 1) autovedu on vedaja kõrvaltegevus; 2) sõitjaid või veost vedav sõiduk on vedaja omandis või vedaja on võtnud selle rendile; 3) veol kasutatava sõiduki juht on vedaja töötaja või vedaja ise; (3) Oma kulul veoseveo korraldamiseks peavad olema täidetud järgmised lisanõuded: 1) veos on vedaja omandis või vedaja on selle müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, töödelnud või parandanud; 2) veost paigutatakse ümber ettevõttes või väljaspool ettevõtet enda vajaduseks. Oma kulul korraldatava autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (1) Oma kulul korraldatavaks riigisiseseks autoveoks ei pea vedajal olema tegevusluba ega sõidukikaarti. (2) Oma kulul korraldatavaks rahvusvaheliseks autoveoks peavad vedajal olema
Torutransport- kasut. Suurte koguste vedelike(vesi,nafta), gaaside ümberpagutamiseks. Veo madal omahind,suht väikesed kapitalimahutused, väikesed kaod, täieliku automatiseerimise võimalus. Veonduse peamised arengusuunad infoajastul-Tehnoloogia arenedes kasvab veovahendite kandevõime, kiirus, mugavus, turvalisus. Ümberlaadimistööde lihtsustamiseks kasut. Standardmõõdus konteinereid. Ühea enam kasut. Ekspressvedusid st loobutakse ümberlaadimisest ja veos toimetatakse otse sihtkohta. E.veod sobivad kõige paremini autotranspordile selle paindlikkuse ja kiiruse tõttu. Merevoorimees Laevad veavad mis tahes riigis kaupa kõikidel maailmameredel, veose tellijatel tuleb teenuse eest maksta(USA, Norra, Singapur) Mugavuslipp riik, mille laevaregistrisse on võimalik laevu kanda(Panama, Küpros) laevaomanikele eriti soodsatel tingimustel madalad maksud, odav tööjõud Transpordi areng ning selle mõju teistele majandusharudele
Raudteevõrk ei saa olla väga tihe esiteks läheks see liiga palju maksma ja teiseks ei jätkuks tihedale raudteevõrgule vedusid. Kuhu tasub rajada raudteeühendus? Taasiseseisvunud Eesti päris nõukogude aegadest liiga tiheda ja vähekoormatud raudteevõrgu, mis on ka halvas tehnilises seisukorras. Reisijate veos on raudtee osatähtsus pidevalt vähenenud. Mitmed väikese koormusega ebaperspektiivsed raudteeliinid on praeguseks suletud. Tegelikult ei vaja pindalalt väike Eesti riigisisesteks vedudeks üldse raudteed. Ilmselt jääb raudteetranspordi ülesandeks edaspidi põhiliselt transiit ning eksport ja importkaupade vedu. Seega sõltub raudteetranspordi areng eelkõige transiitkaubanduse arengust, meretranspordi ja sadamate
tavalise ümberlaadimisega veod. VEONDUSE PEAMISED ARENGUSUUNAD veondusfirmade koondumine ja kitsam spetsialiseerumine tehnika arenedes suureneb transpordivahendite kandevõime, kiirus, mugavus ja turvalisus, areneb ja täiustub infrastruktuur, ehitatakse paremaid teid, lennujaamu ja sadamaid ning täiustatakse lao- ja laadimistehnikat. üha rohkem kasutatakse ekspressvedusid- loobutakse ümberlaadimisest ja veos toimetatakse otse sihtkohta Multimodaalne jaotuskeskuse ehk Terminali ülesanded: kauba vastu võtmine ja väljasaatmine ladustamine kogumine ja jaotamine osaline ümbertöötlemine kauplemine ja kontroll ülemaailmse varustamise põhimõte: tootmiseks vajalike detailide, toorme või valmistoodangu hankimine sellest maailma osast kus hinna ja kvaliteedi suhe on kõige soodsam
Väljaspool asulat mitte kiiremini kui 90 km/h. Asulateel lubatud suurima kiirusega, kuid mitte kiiremini kui 90 km/h. Väljaspool asulat mitte kiiremini kui 70 km/h. 17. Kummal juhil on eesõigus vastastikusel sõiduraja vahetamisel? Punase auto juhil. Rohelise auto juhil. 9. Milline tegevus on õige? Ületan ristmiku esimesena. Annan teed bussile. Annan teed sõiduautole. 20. Kui kaugele tohib veos sõldukist ette- või tahapoole ulatuda, ilma et oleks vajalik seda tähistada? 1 m. 2 m. 22. Kui kaua võtab tavaliselt aega 1,0 promilli alkoholi lagunemine veres? 4 tundi. 1 tund. 10 tundi. 23. Kas möödasõit on lubatud selle märgi mõjupiirkonnas kui ees sõitva sõiduki kiirus on alla 30 km/h ja sõidutee keskel on valge pidevjoon, mille ületamine möödasõidu korral oleks vältimatu? Ei. Jah. 24. Tagumised udutuled võivad põleda ...
plahvatusohtlikke aineid. 2.2 Ohtlike veoste administratiivne kontroll Lepinguosaliste pädevad asutused võivad oma riigi territooriumil igal teostada igal ajal kohapealset kontrolli, et teha kindlaks, kas ohtlike kaupade veo nõudeid ja turvanõudeid on täidetud. Sellist kontrolli peab läbi viim ilma inimesi, vara või keskkonda ohustamata ning maanteeliikluse suurema häirimiseta. Ohtlike kaupade veos osalejad peavad ilma viivitusteta andma pädevatele asutustele ja nende agentidele kontrolli läbiviimiseks vajalikku informatsiooni. Pädevad asutused võivad kontrolli teostamise eesmärgil sooritada kontrolli, järele vaadata vajalikke dokumente ja võtta kontrollimiseks ohtlike veoste proove või pakendeid tingimusel, et seeläbi ohutust ei vähendata. Kui võimalik, peavad ohtlike kaupade veol osalejad võimaldama sõidukitele või sõiduki
vedukiga, või vedukita poolgaaisega, auto vahetatava kerega või vähemalt 6.096 meetri(20 jala) pikkuse konteineriga, või kui vedaja kasutab veo alg-või lõppetapil maanteed ning ülejäänud etappidel raudtee-või mereveoteenust sama saatedokumendi alusel. Kui kombineeritud veo puhul korraldab veose saatja veo algetapil vedu oma kulul, ei ole nimetatud sättega vastuolus veose saaja õigus toimetada veos veo lõppetapil sihtkohta oma kulul. Veose saaja peab kasutama autot, mis on tema omandis või mida ta kasutab kasutuslepingu alusel ning mida juhib tema töötaja või veose saaja ise. Autoveo korraldamine Rahvusvahelist autovedu korraldaval vedajal peab olema veose siht- ja transiitriigi veoluba, kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole just sätestatud teisiti.Veoluba annab vedajale õiguse rahvusvaheliseks autoveoks Eesti ja riigi vahel mis on märgitud veoloal, või läbi selle riigi
Täpsemat informatsiooni kauba, kauba saaja ja saatja kohta sisaldavad kauba saateleht ja vagunileht. 24. Mis on raudteel väikesaadetis? Väikesaadetis on kaaluga 20 kg kuni 500 kg (erandjuhul kuni 10 tonni), mis täidavad mahult vagunist või konteinerist kuni kolmandiku ja ei vaja veoks tervet vagunit. 25. Mis on raudteel vagunsaadetis? Vagunsaadetis on ühe saatelehe alusel veoks ühte vagunisse paigutatud saadetis. 26. Mis on raudteel grupisaadetis? Veos vormistatakse grupisaadetisena, kui täidetud on järgmised nõuded: · ühest lähtejaamast, · ühe kaubasaatja poolt, · ühe saatekirja alusel, · ühest kaubaliigist koosnev · kahest või enamast vagunist, · ühte sihtjaama, · ühele kaubasaajale. 27. Mis on raudteel marsruutsaadetis? Marsruutsaadetis on ühe saatekirja alusel ühe kaubasaatja poolt ühest lähtejaamast ühte
ja 400 m horisontaalse nähtavuse tingimustes. KOPTERID TRANSPORDIKOPTER MIL M-6 NSV Liit Esmalend 1957 Tiiviku läbimõõt 35 m Pikkus 35 . . .41,7 m Tühimass 27 240 kg Stardimass 40 500 . . .42 500 kg Maksimaalkiirus 300 km/h Lennulagi 4500 m Lennukaugus 1050 km Meeskonnaliikmed 5 Reisijate kohti 65 . . . 90 Veos 12 000 kg Jõuallikas kaks gaasiturbiinmootorit, a 5500 hj Nõukogude kopteriehitusele pani alus 1947. aaastal, kui asutati Mihhail Mili juhtimisel töötanud konstrueerimisbüroo. Esimese kümne aasta jooksul loodi seal suurepärased kopterid. Oma valmimisaastal ületas M-6 kõiki teisi koptereid suuruselt ja tõstevõimelt enam kui kaks korda. Temal on püstitaud rida maailmarekordeid, sealhulgas 20 000 kg lasti tõstmine 2738 m
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse- ja kaubandusosakond Emmi Ojala KAUBAVEO KORRALDAMINE ARVUTIL Iseseisevtöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2010 1. KAUBAVEO LEPING Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.See ei sätestu veose vedamisele merel. 2. VEOTEENUSTE KORRALDAMINE Reisijateveo teenus maksustatakse Eestis, kui teenust osutatakse täies ulatuses Eestis.
toimingud. Sildistatakse, sorteeritakse, pannakse alustele kokku ning pakitakse ka vajadusel muud moodi. Ning hiljem tõmmatakse alused pakkelindiga üle, et kaup kahjustada ei saaks transpordi käigus. Transporditakse siis need tooted meie juurde kindlate transpordifirmade poolt. Oleneb transpordist kui kaua see aega võtta võib aga ligikaudu umbes läheb kuni nädal, et need meie juurde kohale jõuaksid. Transpordil peab olema ka väga ettevaatlik, et veos väga ei saaks liikuda kuna tegemist on väga õrnade toodetega ning on jama kui midagi katki läheb. Kui kaup jõuab meie juurde, siis toimub kauba maha laadimine ning hiljem tehakse ka kvaliteedikontroll teatud kaupadele. Samal ajal toimub ka infovahetus kvaliteedi kontrolli ja kauba saatja vahel. Kas kaup vastas nõuetele , Kas on praaki või siis on mingi muu viga kaubal. Infovahetus on meie firmas koguaeg kuna pidevalt ilmub välja selliseid tooteid mis ei
Sadama plats oli punasõduritest sisse piiratud. Masinate jaoks oli seisuplats, kus pidin ootama. Sadamas olles sain aru, et mida-gi halba on teoksil. Mulje oli rõhuv. Samad mehed, kellega sõitsin, tulid jälle minu masi-nale ja mul kästi sõita jälle Kadrioru kanti. Inimesi, keda kinni võeti ja autole toodi, mina ei tundnud. Viisin need jällegi sadamasse. Ja jälle pidin uuesti välja sõitma. Kõiki inimesi keda otsiti, ei saadud kätte. Mina olin ühejoonega veos kuni pühapäeva hommikuni, s. o. 15. Juuni hommikuni. Selle aja sees pidin tegema 50 kuni 60 küüditamise sõitu. Minul oli uus masin ja mind aina kiirustati. Otsitavaid, keda kodus ei olnud, käidi mujal otsimas, kuid kõiki siiski ei leitud. Küüditajate seas oli ka vahepeal muudatusi; laupäeva õhtul pandi meeskonda kolm poisikeseohtu noormeest üks eestlane ja kaks venelast. Kinni-võetud inimesed viisin kõik sadamasse, peale ühe perekonna, kelle viisin
- Kasutatakse pikkade materjalide veol, näiteks: palgid, torud, talad. Aluspakud võivad olla kas puidust või metallist. Puitmaterjali veol peab aluspakul olema ülaservas 10mm kõrgune terava äärega metallserv. Aluspaku otstesse kinnituvad küljetoed, mis peavad olema piisavalt tugevad et hoida koormat laiali vajumise eest. Koorem tuleb kinnitada sidumisvööga iga aluspaku vahelt. Kui aluspakkude vahe on üle 2,5m siis tuleb kastuata igas vahes kahte sidumisvööd. Veose sidumine. Veos peab olema seotud selliselt et see tagaks veo ohutuse. Veoste etteliikumist takistavad vahendite tõmbetugevuste summa peab olmea vähemalt võrdne veose massiga. Külgede ja taha liikumise takistamiseks aga poolega veose massist. Sidumisvahendite tõmbetugevust võib vähendada hõõrdejõu võrra, mis tekib veosepõhja ja veokasti põhja pinna vahel. Hõõrdejõud sõltub kokkupuutuvate pindade materjalist aga ka nende olekust( näiteks kuivad, märjad, lumised pinnad).
sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa. Erandiks võivad olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks veeremiga. Veeremigabariit – teeteljegaristiolevaltasandil kujutatud piirjoon, millest ei tohi välja ulatuda ei laaditud ega tühi sirgel rõhtsal teel paiknev veerem. Laadimisgabariit - teeteljegaristiolevaltasandil kujutatud piirjoon, millest sirgel rõhtsal teeosal paiknevale veeremile laaditud veos, selle pakend ja kinnitus ei tohi ulatuda väljapoole. Vedude klassifikatsioone - Aeglased veod ehk tavalised kaubarongid - Kiirveod (nt kiirestiriknevate kaupade veod) - Kaubapagas (kaupade vedu reisirongidega) - Marsruutrongid Tariifi koosseis: infrastruktuuri kasutustasu, veotasu, soodustus oma vagunite või vedurite kasutamise eest ning sõltuvalt kaubagrupist ja vagunitüübist. i
Teised eelised: 5 1. Nõuab 25 korda vähem tööjõudu kui tavalise ümberlaadimisega vedu 2. Vähendab viivitusi ümberlaadimisel 3. Lühendab veoaega 4. Alandab veohinda Ekspressveod- sobivad kõige paremini paindlikule ja kiirele autotranspordile, sest seal ei tehta ümberlaadimisi ning veos toimetatakse otse sihtkohta Veonduse peamised arengusuunad (4-6 tk): 1. transpordivahendite kandevõime on suurenenud 2. kiirus on suurenenud 3. mugavus ja turvalisus samamoodi 4. areneb ja täiustub infrastruktuur 5. ehitatakse paremaid teid, lennujaamu ja sadamaid 6. täiustatakse lao- ja laadimistehnikat
registrimass ületab 3500 kilogrammi. (2) Oma kulul sõitjate- ja veoseveo korraldamiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded: 1) autovedu on vedaja kõrvaltegevus; 2) sõitjaid või veost vedav sõiduk on vedaja omandis või vedaja on võtnud selle rendile; 3) veol kasutatava sõiduki juht on vedaja töötaja või vedaja ise; (3) Oma kulul veoseveo korraldamiseks peavad olema täidetud järgmised lisanõuded: 1) veos on vedaja omandis või vedaja on selle müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, töödelnud või parandanud; 2) veost paigutatakse ümber ettevõttes või väljaspool ettevõtet enda vajaduseks. [RT I 2004, 30, 205 - jõust. 7. 05. 2004 ] §9. Oma kulul korraldatava autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (1) Oma kulul korraldatavaks riigisiseseks autoveoks ei pea vedajal olema tegevusluba ega sõidukikaarti.
või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. 25. Kaubaveolepingu mõiste ja sisu. (1) Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). (2) Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. 26. Pakettreisilepingu mõiste ja sisu, (1) Pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu).
1) Tihedus ehk toote kaalu ja ruumala suhe väikse kaalu-mahu suhtega toodete transport maksab veetava kaaluühiku (kg,tonn) kohta rohkem kui suure kaalu-mahusuhtega toodete vedu. 2) Väärtus ehk väärtuse ja kaalu suhe) mida suurem on toote väärtus (hind) kaaluühiku kohta, seda väiksema osa moodustavad veose väärtusest veokulud. 3) Lastitavus ehk ruumalakasutus. Lastitavus näitab, millises ulatuses täidab veos veoruumi. 4) Kaubakäitluse lihtsus. Raskesti käideldavate toodete transpordikulud on suuremad. 5) Asendatavus 6) Vastutusrisk. Kaaluühiku kohta suure väärtusega tooted võivad kergesti kahjustuda ning nende varguse oht on suur. Seega selliste toodete transport on oluliselt kulukam. 7) Toote eriomadused. Jällegi kulukam, kuna nõuab erikäitlust, eripakkimist, erimärgistamiset ning. 28. Nimeta turuga seotud transpordikulusid mõjutavaid tegureid?
GSM-saatja. Kui autol on süüde sees, saadab seade andmeid auto asukoha ja kiiruse kohta iga viie sekundi tagant. Kui autol on süüde välja lülitatud, siis iga viie minuti tagant. Lisaks on võimalik saada täiendavat infot: kas taksol on plafoon sisse lülitatud või kiirabiauto kasutab vilkureid. Kaugsõiduveokite puhul on võimalik süsteem muuta kahepoolseks kui juhiga ei saa ühendust ning on põhjust arvata, et veos on õigelt teelt kõrvale kaldunud või varastatud, saab kaugjuhtimise teel veoki kütusepumba välja lülitada. (Lahendus...) 6 2.2. GPSi kasutamise plussid GPS jälgimissüsteemide puhul on tegemist lahendustega, mis võimaldavad tõsta ettevõtte efektiivsust ning märgatavalt vähendada kulutusi transpordivahenditele. Tööprotsesse on oluliselt hõlpsam planeerida, kuna autodele paigaldatud
Inimestel on keelatud sõita astmelaudadel, tiibadel või autokasti äärel, samuti autokastis. 5.5. Inimeste vedamine veokastis või järelvankril on keelatud. 5.6. Reisijate (inimeste) vedu kabiinis üle ettenähtud arvu on keelatud. 5.7. Peale- ja mahalaadimisel peab auto olema pidurdatud seisus. Kui koorem on lahti seotud ei tohi autoga enam manööverdada. 5.8. Mitte koormata autot üle ettenähtud kandejõu. 5.9. Jälgida koorma pealelaadimist. Veos peab paiknema autokastil ühtlaselt, ei tohi ulatuda üle autokasti ääre ja peab olema kindlalt kinnitatud. Pikamõõduliste veoste puhul tuleb tagumine autokasti äärelaud siduda kasti põhja kõrgusele. 5.10. Tõstemehhanismidega (kraanad ja muud) autole koorma peale- ja mahalaadimise ajaks peab auto (veoki) juht lahkuma kabiinist. Laadimise ajal ei tohi teha auto ülevaatust ega remonti. 5.11
1) Tihedus ehk toote kaalu ja ruumala suhe väikse kaalumahu suhtega toodete transport maksab veetava kaaluühiku (kg,tonn) kohta rohkem kui suure kaalumahusuhtega toodete vedu. 2) Väärtus ehk väärtuse ja kaalu suhe) mida suurem on toote väärtus (hind) kaaluühiku kohta, seda väiksema osa moodustavad veose väärtusest veokulud. 3) Lastitavus ehk ruumalakasutus. Lastitavus näitab, millises ulatuses täidab veos veoruumi. 4) Kaubakäitluse lihtsus. Raskesti käideldavate toodete transpordikulud on suuremad. 5) Asendatavus 6) Vastutusrisk. Kaaluühiku kohta suure väärtusega tooted võivad kergesti kahjustuda ning nende varguse oht on suur. Seega selliste toodete transport on oluliselt kulukam. 7) Toote eriomadused. Jällegi kulukam, kuna nõuab erikäitlust, eripakkimist, erimärgistamist 21
1) Tihedus ehk toote kaalu ja ruumala suhe – väikse kaalu-mahu suhtega toodete transport maksab veetava kaaluühiku (kg,tonn) kohta rohkem kui suure kaalu- mahusuhtega toodete vedu. 2) Väärtus ehk väärtuse ja kaalu suhe) → mida suurem on toote väärtus (hind) kaaluühiku kohta, seda väiksema osa moodustavad veose väärtusest veokulud. 3) Lastitavus ehk ruumalakasutus. Lastitavus näitab, millises ulatuses täidab veos veoruumi. 4) Kaubakäitluse lihtsus. Raskesti käideldavate toodete transpordikulud on suuremad. 5) Asendatavus 6) Vastutusrisk. Kaaluühiku kohta suure väärtusega tooted võivad kergesti kahjustuda ning nende varguse oht on suur. Seega selliste toodete transport on oluliselt kulukam. 7) Toote eriomadused. Jällegi kulukam, kuna nõuab erikäitlust, eripakkimist, erimärgistamist 21
reguleeritus, riiklikud maksud) Tootega seotud transpordikulusid mõjutavad tegurid: Tootega seotud transpordikulusid mõjutavateks teguriteks on tihedus, väärtus, lastitavus, kaubakäsitluse lihtsus, asendatavus, vastutusrisk ja toote eriomadused. Tihedus ehk toote kaalu ja mahu suhe. Väikese kaalu-mahu suhtega toote vedu maksab veetava kaaluühiku kohta rohkem kui suure kaalu-mahu suhtega toode Väärtus on väärtuse ja kaalu suhe.Mida väärtuslikum on veos, seda vähem arvestatakse kuluaspekti ja rohkem tähtsustatakse veoaega ja tarnekindlust. Lastitavus ehk ruumalakasutus.Näitab, millises ulatuses täidab veos veoruumi. Logistika mõju varade tootlusele Tänapäeval kasutavad äriettevõtted laialdaselt klassiklise puhaskasumi kõrval kasumlikkuse ühe peamise näitajana kapitali tootlust. ROI-return to investments-Investeeringu tootlus
puhkepäevadel harvemini toimuvate vedudega 7. Otsevedude all mõeldakse vedusid kõige lühemat teed mööda kauba vedu otse saatjalt saajale kauba vedu terminalist saajale kauba vedu saatjalt terminali 8. Süsteemsete vedude eesmärgiks on ühendada võimalikult palju erinevaid saadetisi samal marsruudil kaasata vedudele võimalikult palju vedajaid kaasata vedudele võimalikult vähe vedajaid luua ühtne veosüsteem, mida teenindaks põhiliselt üks suur veofirma 9. Põhivedudel veetakse samas lastiruumis ainult ühe kliendi saadetisi äärmisel vajadusel kahe kliendi saadetisi üldjuhul mitme kliendi saadetisi mitme kliendi saadetisi ainult rahvusvahelistel vedudel 10. Jaotusveod toimuvad ainult siseriigis terminalidest või kesklaost klientidele ainult rahvusvaheliselt terminalidest või kesklaost klientidele
vigastamise või kohaletoimetamisega viivitamisega seotud hagid esitada ainult esimesele vedajale, viimasele vedajale või vedajale, kes korraldas vedu sellel etapil, millel toimus kauba kaotsimineku, vigastamise või kohaletoimetamisega viivitamise esilekutsunud sündmus; hagi võib esitada ühteaegu mitmele vedajale. Artikkel 37 Vedajal, kes vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele on tasunud kahju eest hüvitust, on regressiõigus teistele veos osalenud vedajatele väljamakstud summale, selle protsentidele ja nõudega seotud kuludele alljärgnevate sätete järgimise korral: a) vedaja, kes oli süüdi kulude või kahju tekitamises, peab ainuisikuliselt kandma vastutust hüvitamise eest, olenemata sellest, kas selle maksis välja tema ise või teine vedaja; b) kui kulude või kahju tekitamises on süüdi kaks või mitu vedajat, peab igaüks neist välja
kogus, lahus, lojus, osis, panus, venis) · 3-silbilised II-vältelised ne- ja s-sõnad (karvane, klaasine, mullane, otsene, plekine, takune, tuisune, vastane, viiene, joonis, jäänus, kaelus, keeris, küpsis, liiges, rakis, tõmmis, vammus, ümbris) · 2-silbilised III-vältelised ne- ja s-sõnad (kuune, luine, meene, paene, puine, söene, taine, eos, kaos, käis, püüs, teos, vesi, veos) · Kaasrõhust lugedes 3-silbilsed I-vältelised ne- ja s-sõnad, välja arvatud lisus-liitelised (alkoholine, hallitusene, oopiumine, palderjanine) · Kaastõhust lugedes 3-silbilised II-vältelised ne- ja s-sõnad, välja arvatud matus-liitelised (järjestikune, marmelaadine, parafiinine, pealistikune, reastikune) VORMISTIKUST: · Ains part konsonanttüveline t-lõpuline (esmast, hubast, karvast, porist) · Ains illast sse
asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel; kui isik viibib töötamise eesmärgil Eestis 183 päeva 12 järjestikus ..: Praktikas Soome äriühing. Maksulepingu artikkel 15 – Palgatulu maksustatakse residendiriigis, v.a kui reaalne töötegemise koht on teises riigis ja vähemalt 1 järgnevatest tigimustestest on täidetud: 183 päeva, tööandja resident, püsiv tegevuskohta või kindla koha kaudu. Kehtib ka erisoodustustuste puhul. Erandiks on rahvusvahelises veos kasutataval laeval või õhusõidukil töötamise eest saadud tasu (nt tallinki töötajad) – OECD mudellepingu kohaselt maksustatakse juhtimiskeskuse riigis; Eesti maksulepingutes tööandja ettevõtja residendiriigis (tallink) ECONOMIC EMPLOYER kontseptsioon – oluline ei ole, millise ettevõttega on formaalne tööleping sõlmitud, vaid millise ettevõtja heaks tööd tehakse. Renditööjõud. OECD mudellepingu kommentaaride kohaselt – peaks tuluallikariigis
turuga seotud tegurid. 1. Tootega seotud transpordikulusid mõjutavad tegurid Tootega seotud transpordikulusid mõjutavateks teguriteks on tihedus, väärtus, lastitavus, kaubakäsitluse lihtsus, asendatavus, vastutusrisk ja toote eriomadused. o Tihedus ehk toote kaalu ja mahu suhe. Väikese kaalu-mahu suhtega toote vedu maksab veetava kaaluühiku kohta rohkem kui suure kaalu-mahu suhtega toode o Väärtus on väärtuse ja kaalu suhe.Mida väärtuslikum on veos, seda vähem arvestatakse kuluaspekti ja rohkem tähtsustatakse veoaega ja tarnekindlust. o Lastitavus ehk ruumalakasutus.Näitab, millises ulatuses täidab veos veoruumi. o Toote eriomadused nt kiiresti riknevad, ohtlikud tooted. Sellised tooted nõuavad erikäitlust, mis eeldavad täiendavaid kulutusi ja suuremaidveokulusid. 34
teatud sõnaperesse kuuluvaks. Rahvaetümoloogia Eristatakse kaht tüüpi rahvaetümoloogiat: 1) rahvaetümoloogia ilma formatiivimuutuseta, kus toimub ainult tähenduse kohandamine, nt. helikopter tegelik päritolu kr. helix ’keere, spiraal’ + pteron ’tiib; lend’; 2) rahvaetümoloogia koos formatiivimuutusega - tähendusmuutusega kaasneb ka häälikkuju muutus, nt. prahilaev (keskalamsks vracht ’veos, last, veetav kaup’) Sõnaväljad • Mõiste sõnaväli pärineb 1931. aastast Jost Trierilt, kes kasutas seda tähenduselt seotud sõnade keelesisese struktuuri tähistamiseks (eristus leksikaalsete üksuste sisust lähtudes). • Nt kuuluvad tähenduslikult kokku auto, buss, mootorratas; sinine, punane, kollane – nende omavaheline paradigmaatiline seos on tunduvalt tugevam kui nt. sõnadel buss, riik, sinine. • Sõnaväljadel on vormi- ja sisukülg.
kombineeritud reisijaveolepinguga. 2.7.10. Ekspedeerimisleping Lepingu kohaselt kohustub ekspedeerija korraldama veose vedamise saatja arvel, saatja kohustub maksma ekspedeerijale tasu (VÕS § 854 lg 1). Ekspedeerija kohustuste hulka kuulub sõiduki ja veotee määramine, vedaja valik, vajalike lepingute sõlmimine ja saatja kahju hüvitamise nõuete tagamine. Ta peab tegutsema saatja huvides ja järgima tema juhiseid ning talle tuleb maksta tasu, kui veos on üle antud vedajale. 2.7.11. Pakettreisileping Antud lepinguga kohustub reisikorraldaja teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele reisijale pakettreisi, teine lepingupool aga maksma reisitasu (VÕS § 866). Pakettreis on terviksummana väljendatud reisitasu eest pakutud, eelnevalt 24 tunni kestel osutatav vähemalt kahe reisiteenuse kogum loetelust, kuhu kuuluvad veoteenus, majutusteenus ja muu teenus, mis pole majutus- ja veoteenuse kõrvalteenus
Täidab logistilise keti sõlmena järgmisi ülesandeid:kauba vastuvõtt ja väljasaatmine,ladustamine,kogumine ja jaotamine,osaline ümbertöötlemine,kauplemine ja kontroll. Info- ja kommunikatsioonitehnika kasutatakse veovahendite tehniliste süsteemide juhtimisel, navigatsioonisüsteemides,infrastruktuuris ning veovahendite ja kaupade jälgimisel. Transpordi mõju majandusele ummikud,õnnetused,keskonnareostus,maastike rikkumine jne. - Vedude jaotus. 1.Kohalik veos kaup toimetatakse kuni 500km kaugusele,ekspressvedu(puudub ümberlaadimine), kasutatakse autotransporti 2.Kaugvedu kaup toimetatakse kaugemale kui 500km,kasutatakse enamasti raudteetransporti kuid ka teisi transpordiliike sõltuvalt asukoha võimalustest. 3.Mandritevaheline veos kasutatakse mere-ja õhutransporti Mugavuslipp osad riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt,teistes on aga tööseadusandlus laevaomanikele ülikasulik.
moodustusseoste põhjal heli 'hääl' + kopter (sellele viitab ka kopter-sõna iseseisvumine 'helikopteri' tähenduses), tegelik päritolu kr k helix 'keere, spiraal' + pteron 'tiib; lend'. Tähendus: 'püstloodselt maanduda võiv lennuaparaat'; 2) rahvaetümoloogia koos formatiivimuutusega tähendusmuutusega kaasneb ka häälikkuju muutus. See toimub sageli siis, kui mingi tüvi keeles vananeb, ei ole enam tähenduslikult läbipaistev. Nt eesti keeles prahilaev (vracht (keskalamsks) 'veos, last, veetav kaup'). Rahvaetümoloogilised protsessid puudutavad eriti sageli võõrsõnu, mis ei pruugi keelekasutajate jaoks olla motiveeritud tähendusega. Sõnavälja mõiste pärineb 1931. aastast Jost Trierilt, kes kasutas seda tähenduselt seotud sõnade keelesisese struktuuri tähistamiseks (eristus leksikaalsete üksuste sisust lähtudes). Nt kuuluvad tähenduslikult kokku auto, buss, mootorratas; sinine, punane, kollane nende omavaheline paradigmaatiline seos on tunduvalt
annaabi.ee 
