kell 14.00–16.00 – alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö kell 16.00 algab eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide töö; 5) reede: kell 10.00–11.00 – väliskomisjoni töö kell 11.00 algab Euroopa Liidu asjade komisjoni töö, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni. 6. Nimeta tähtsamad seaduseelnõud, mis on Riigikogus praegu menetlemisel? (Kelle poolt algatatud, kes on juhtivkomisjon?) Menetluses on hetkel 92 eelnõud. Tähtsaimad neist on nt: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus. Algatatud Eesti Keskerakonna fr. poolt, juhtivkomisjon KULK. Riigivastutuse seadus. Algatatud Eesti Reformierakonna fr. ja Isamaa ja Res Publica Liidu fr. poolt, juhtivkomisjon PÕSK. Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, riigiteenistujate
esialgse variandi väljatöötamine. Eelnõu esialgse variandi väljatöötamine. Eelnõu võetakse teiseks lugemiseks päevakorda juhtivkomisjoni ettepanekul. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu. Eelnõu teisel lugemisel esineb ettekandega juhtivkomisjoni esindaja. Eelnõu algataja või esitaja või tema esindaja esineb ettekandega juhul, kui ta seda soovib või kui juhtivkomisjon nii otsustab. Riigikogu liige võib esitada kuni kaks suulist küsimust. Eelnõu teisel lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Muudatusettepanekute hääletamine viiakse läbi pärast läbirääkimiste lõpetamist. Istungi
ei või takistada tema ül täitmast ei tohi olla üheski muus riigiametis volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest 18. Kirjeldage Riigikogu istungite struktuuri: kes saavad osa võtta, sõna võtta, ettekannetega esineda jne. OSALEJAD: RK liikmed, President, valitsuse liikmed, õiguskantsler, riigisekretär, riigikontrolör, teenindav/administratiivne personal (kõik, kellel on soovi) ettekanded 20 min, esinevad JUHTIVKOMISJON ja EELNÕU ALGATAJA SÕNAVÕTT: mõeldud FRAKTSIOONIDELE 19. Hääletamine Riigikogus: häälteenamuse nõuded, salajane ja avalik hääletamine. Poolthäälteenamus erakorraline istungjärk+ täiendav istung siis kvooruminõue komisjoni/fraktsiooni esimees võib nõuda 10 min vaheaega enne hääletamiste juhiste andmiseks SALAJANE - Presidendi valimistel RK juhatuse valimistel, Riigikohtu ja Eesti Panga esimehe ja liikmete, riigikontrolör, õiguskantsler jne.
Riigikogus vastuvõetavate seaduste vastuvõtmise korra sätestab riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Rahvahääletusel seaduste vastuvõtmist reguleerib rahvahääletuse seadus. Põhiseaduse muutmist reguleerib Eesti Vabariigi põhiseadus. Seaduse algatamine Algatatav seaduseelnõu antakse Riigikogus koos seletuskirja ja muude vajalike lisadega istungi juhatajale. Riigikogu juhatus teeb 3 päeva jooksul otsuse, kas võtta eelnõu menetlusse. Menetlusse võetud eelnõule määratakse juhtivkomisjon. Nii eelnõu menetlusse võtmise kui ka tagastamise otsuse teeb istungi juhataja teatavaks Riigikogu istungil. Seaduse vastuvõtmiseks tuleb seaduseelnõu Riigikogus üldjuhul arutada vähemalt kahel lugemisel. Seaduseelnõu arutamine Toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt kahel korral ja seaduses sätestatud juhtudel ka kolmel lugemisel, mis kujutavad eelnõu läbitöötamise vormi Riigikogu täiskogu istungil. Lugemistevahelisel ajal töötavad eelnõudega komisjonid ja
võtta vastutusele, ei või takistada tema ül täitmast, ei tohi olla üheski muus riigiametis, volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest. 14. Kirjeldage Riigikogu istungite struktuuri: kes saavad osa võtta, sõna võtta, ettekannetega esineda jne. Osalejad: RK liikmed, President, valitsuse liikmed, õiguskantsler, riigisekretär, riigikontrolör, teenindav/administratiivne personal (kõik, kellel on soovi). Ettekanded 20 min, esinevad juhtivkomisjon ja eelnõu algataja. Sõnavõtt mõeldud fraktsioonidele 2.5 min. Küsimus 1 min. Kõne 5 min. 15. Hääletamine Riigikogus: häälteenamuse nõuded, salajane ja avalik hääletamine. Poolthäälteenamus. Erakorraline istungjärk+ täiendav istung, kvooruminõue; komisjoni/fraktsiooni esimees võib nõuda 10 min vaheaega enne hääletamist juhiste andmiseks. Salajane: Isikuvalimised ja nimetamised (mitte poliitilised/mitte erakondlikud ametikohad). 16
Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Parlamendi peamine funktsioon: algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi. Samuti erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine sedustesse. Kolmas funktsioon on järelvalve valitsuse üle. Seaduse menetlemine Seaduse algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, üksiksaadikul. Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon annab eelnõule esimese hinnangu ja viimistleb muudatusettepanekud. Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni eettekanded ja otsustatakse, kas jätkata menetlemist(saata 2le lugemisele). Teisel lugemisel hääletatakse kõik muudatusettepanekud läbi. Otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu lõpetatakse, või suunatakse 3le lugemisele. Lõpphääletusel parlamendiliikmed hääletavad seaduse poolt või vastu.
töökorra seadus. Rahvahääletusel seaduste vastuvõtmist reguleerib Rahvahääletuse seadus. Põhiseaduse muutmist reguleerib Eesti Vabariigi põhiseadus. Seaduse eelnõu kuni vastuvõtmiseni Algatatav seaduseelnõu antakse Riigikogus koos seletuskirja ja muude vajalike lisadega istungi juhatajale. Riigikogu juhatus teeb 3 päeva jooksul otsuse, kas võtta eelnõu menetlusse. Menetlusse võetud eelnõule määratakse juhtivkomisjon. Nii eelnõu menetlusse võtmise kui ka tagastamise otsuse teeb istungi juhataja teatavaks Riigikogu istungil. Seaduse vastuvõtmiseks tuleb seaduseelnõu Riigikogus üldjuhul arutada vähemalt kahel lugemisel. Esimene lugemine seisneb selles, et kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Peale esimest lugemist otsustatakse, kas saata eelnõu teisele lugemisele või arvatakse eelnõu menetlusest välja. Kui eelnõu läheb teisele
rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kui riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust. Seaduseelnõude esitamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel 2) Riigikogu komisjonil 3) Riigikogu fraktsioonil 4) Vabariigi Valitsusel Riigikogu struktuur: Juhatuse ülesanded: juhatada riigikogu istungeid, korraldada riigikogu esindamist, määrata seaduseelnõule juhtivkomisjon. Fraktsioon- ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendid, tavaliselt ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest. Fraktsiooni koosolekutel arutatakse peamiselt Riigikogus menetletavate eelnõude pinnalt tõusnud küsimusi ja päevapoliitilisi teemasid. Komisjon on parlamendi tööorgan mille ülesandeks on: seaduseelnõude ettevalmistamine täiskogus arutamiseks, oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu üle kontrolli teostamine.
määratletakse mõisted. Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid selgitama, miks vastavat seadust vaja on. Seadusloome teist etappi alustab seaduseelnõu algatamine Riigikogus. Seaduseelnõu saab Riigikogus algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon, komisjon või Vabariigi Valitsus. Seaduseelnõu menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid esitada eelnõule muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu ning juhtivkomisjoni esindaja
Alates 2014. aastast on Riigikogu esimees Eiki Nestor. Riigikogu ülesanne seadusloomes on algatada seaduse eelnõu ja seaduse vastuvõtmine. Seaduste loomisel töötavad Riigikogu ja valitsus koos. Suure osa seaduseelnõudest algatab valitsus, osaledes seega ka nende menetlemisel. Riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide algatatud seaduseelnõude kohta tuleb küsida valitsuse seisukohta. Riigikogus juhib seaduseelnõu menetlemist juhtivkomisjon ehk üks üheteistkümnest alatisest komisjonist. 2. Vabariigi Valitsus PS § 86 sätestab, et täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Valitsuse ülesanded on järgmised: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
Eesti Keskerakonna fraktsioon- esimees Vilja Savisaar, Reformierakonna frak.- esimees Keit Pentus, Rohelised- Valdur Lahtvee, Rahvaliit- Karel Rüütli, IRL-Mart Laar, Sots- Eiki Nestor. · Koalitsioon (võimul olev) ja opositsioon( pole kaasatud valitsusse) Parlamendi ülesanded: · Algatada, menetleda, vastu võtta seadusi Algatab- parlament ja valitsus. Menetleb- juhtivkomisjon. 2-3 lugemist. · Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse- valijate huvide esindamine- lobism. · Järelevalve valitsuse tegevuse üle o Otsene kontroll- õigus määrata valitsuse ametisoleku kestus, parteilise koosseisu arvestamine valitsuse moodustamisel, seaduste vastuvõtmine- kohustuslik valitsusele,
Nt USA, Itaalia, Jaapan. Kodadel on erinevates riikides erinevad ülesanded. 7. PARL AMENDI FORMAALÕIGUSLIK STRUKTUUR – JUHATUS, AL ATISED KOMISJONID, ERIKOMISJONID (RIIGIKOGU NÄIDE) JUHATUS RK liikmete poolt valitud RK tööd korraldav organ Igapäevast tööd juhib spiiker ehk esimees. Teda asendab vajadusel I ja II aseesimees. Ül: a) Juhatada RK istungeid b) Korraldada riigikogu esindamist c) Määrata seaduseelnõule juhtivkomisjon KOMISJON Parlamendi tööorgan, kindla ala valdkonnas (11 komisjoni) Ül: a) Seaduseelnõude ettevalmistamine täiskogus arutamiseks b) Oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu üle kontrolli teostamine ALALISED KOMISJONID keskenduvad ühele valitsemisalale, on kogu aeg olemas ERIKOMISJONID erakorraliste ja oluliste probleemide uurimiseks loodud ajutine komisjon. Selle näiteid EV RK’s : -Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon -Korruptsioonivastane erikomisjon
Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja üksiksaadikul. Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon, kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub. Täiskogu arutab eelnõud.I lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustakse, kas menetlemist jätkata,st saata teise lugemisse. Seadusprojekti kallal töötavad kõik fraktsioonid ja juhtivkomisjon II lugemisel toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogus läbi.II lugemis käigus otsustakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või suunatakse III lugemisele.III lugemiselt läheb automaatselt lõpphääletusele ja seal parlamandisaadikud hääletavad kas seaduse vastuvõtmise poolt või vastu.tavaliselt piisab lihthäälte enamusest, raskematel vaja ka Riigikogu koosseisu häälteenamust
Seaduse algatamise õigus: - annab selle juhtivkomisjonile (alatise komisjoni töövaldkond) · valitsusel · Riigikogu fraktsioonil · Riigikogu komisjonil · üksiksaadikul Menetlemine: · esimene lugemine a) kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindala ettekanded b) otsustatakse, kas menetlemist jätkata c) I ja II lugemise vahel max. kolm kuud d) kõik fraktsioonid ja juhtivkomisjon töötavad selle kallal aktiivselt · teine lugemine a) peamised vaidlused eelnõu üle b) kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi c) otsustatakse, kas eelnõu läheb lõpphääletusele, katkestatakse või tuleb III lugemine · lõpphääletus a) parlamendiliikmed hääletavad poolt või vastu b) piisab lihthäälteenamusest c) kaalukamate seaduste puhul riigikogu koosseisu häälteenamus
• Valijaskonna hääl kõlab parlamendis tugevamini kui valitsuses, valitsust või tagandada parlamendi poolt, kui valitsus eirab avalikkust. Seaduseelnõu menetlemine. • Menetlemine on parlamendi töö seadusega. • Seaduse algatamise õigus on: valitsusel, Riigikogu komisjonil, fraktsioonil, üksiksaadikul. • Eelnõu algataja annab eelnõu Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. (see, kelle valdkonda eelnõu kuulub). Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu, viimistleb muudatusettepanekuid. • Esimesel lugemisel kuulatakse eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni ettekanded, otsustatakse, kas menetlemist jätkata. 1. ja 2. lugemise vahe 3 kuud, vahel rohkem. Arutatakse komisjonides, esitatakse muudatusettepanejkud, juhtivkomisjon arutab need läbi ja esitab enne teist lugemist saadikutele. • Teisel lugemisel hääletatakse kõik muudatusette panekud täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus
• Valijaskonna hääl kõlab parlamendis tugevamini kui valitsuses, valitsust või tagandada parlamendi poolt, kui valitsus eirab avalikkust. Seaduseelnõu menetlemine. • Menetlemine on parlamendi töö seadusega. • Seaduse algatamise õigus on: valitsusel, Riigikogu komisjonil, fraktsioonil, üksiksaadikul. • Eelnõu algataja annab eelnõu Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. (see, kelle valdkonda eelnõu kuulub). Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu, viimistleb muudatusettepanekuid. • Esimesel lugemisel kuulatakse eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni ettekanded, otsustatakse, kas menetlemist jätkata. 1. ja 2. lugemise vahe 3 kuud, vahel rohkem. Arutatakse komisjonides, esitatakse muudatusettepanejkud, juhtivkomisjon arutab need läbi ja esitab enne teist lugemist saadikutele. • Teisel lugemisel hääletatakse kõik muudatusette panekud täiskogul läbi. Teise
kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub.) · Iga seaduseelnõu arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel 2. Esimene lugemine: · Kuulatakse ära eelnõu algatajaja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse kas menetlemist jätkatakse(st kas saaata teisele lugemisele) · Esimese ja teise lugemise vahel on 3 kuud (erandjuhtudel ka rohkem) Sellel ajal töödatakse seadusprojekti kallal, juhtivkomisjon peab fraktsioonide muudatusettepanekud läbi arutama ja edastama parlamendiliikmetele enmne teise lugemise algust. 3. Teine lugemine: · Vaidlused eelnõu üle, muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele · Arutelu katkestatakse või suunatakse eelnõu kolmandale lugemisele. · Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha muudatusettepanekuid. 4. Kolmas lugemine:
regionaalne(valitud esindaja) *RK ül: võtab vastu seadusi ja otsuseid, võtab vastu riigieelarve, valib presidendi, kontrollib valitsuse tegutsemist, kuulutab sõjaseisukorra *RK töö-iga saadik annab ametivande lubades tegutseda lähtudes E põhisds-st. *RK tegevus-täiskogu istungid, komisjonide istungid, töö valijatega (täiskogu võtab vastu sds-d, otsused) *RK juhatus: esimees E.Ergma, 1. aseesimees L.Randjärv, 2.aseesimees J.Ratas *sdseelnõu teke: 1) valitsusest eelnõu 2) juhtivkomisjon 3) RK *sdseelnõu menetlemine: I lugemine (eelnõu ettekanded) II lugemine (lõpphääletus, vaidlused) III lugemine (parandused) NB!olulised sds-d vajavad 3 lugemist! (riigi eelarve sds) TÄIDESAATEV VÕIM: (Stenbocki maja-valitsus) *Riigikantselei- asutus, kus meie valitsus käib ja mille eesmärk on toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidata tagada head riigivalitsemist
tegelema. v.t. skeem lk 108 -Seaduse vastuvõtmiseks on vaja kolme lugemist. 7. Kas Eestis on parlamentaarne või presidentaalne demokraatia? Parlamentaarne demokraatia 8. Selgita: Lugemine-Esitlus Riigikogu saalis(nt riigieelarve peab enne Riigikogult kinnitust saamist kohustuslikult läbima kolm lugemist). Toimub arutelu eelnõu sätete ja laekunud muudatusettepanekute üle. Hääletamine- poolt või vastu Seaduseelnõu- ettevlmistatud seadus Riigikogule menetlemiseks Juhtivkomisjon- menetleb seaduseelnõu potsessi 3.2 Täidesaatev võim. Valitsus 1. Kuidas moodustatakse valitsus parlamentaarses, kuidas presidentaalses riigis (oska ka vastavate riikide kohta näiteid tuua)? Parlamentaarses: moodustatakse võimuliitu kavandavate erakondade läbirääkimiste tulemusena. Tava järgi teeb president valitsuse moodustamise ettepaneku parlamendivalimised võitnud erakonna liidrile. Eesti
lahknevaid seadusi, võtta vastu riigieelarve (mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha), õigus kutsuda esinema täiskogu ette ja esitada arupärimisi o Kaudne kontroll: juhtpoliitikud nõuavad distsipliini, avalikkusega arvestamine 8 Nimetab ametisse mitmete institutsioonide juhid Parlamendi töökorraldus · Seaduse algatamise õigus on valitsusel, fraktsioonil, komisjonil ja üksiksaadikul o Menetlemiseks määratakse juhtivkomisjon alatine komisjon, kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub Antakse esmane hinnang eelnõule ja viimistletakse muudatusettepanekud · Menetlemine parlamendi töö seaduse kallal o Lugemine Esimesel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja, otsustatakse kas eelnõu menetlemist jätkata Teisel lugemisel toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepankud hääletatakse täiskogul läbi
seadusandlus legitimatsiooni vahendamine – rahvas valib RK, RK ülesanne on vastu võtta ja vahendada rahva õigusi puudutavaid küsimusi kontroll täidesaatva võimu üle (parlamenteerne kontroll) representatsioon - esindusfunktsioon riigi rahandusküsimuste üle otsustamine – eelave MENETLUSSKEEM: MENETLUSEST JUHATUS JUHTIVKOMISJON VÄLJA I LUGEMINE TÄISKOGU JUHTIVKOMISJON II LUGEMINE KATKESTAMINE TÄISKOGU
Varem olid ka sotsid. *Opositsioonis on keskerakond, sotsid. Ülesanded ja töökorraldus *Peamine funktsioon:algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. *Oluline funktsioon on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. *Funktsioon-järelvalve valitsuse üle. Seaduseelnõu menetlemine *Parlamendi tööd seaduse kallal nimetatakse mentlemiseks. *Eelnõu algataja annab õiguse üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. *Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud. *Iga seaduseelnõu arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel. *Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas eelnõu menetlemist jätkata, st kas saata see teisele lugemisele. *Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud häääletatakse täiskogul läbi.Lugemise lõpus otsustatakse,
Rahvahääletusel seaduste vastuvõtmist reguleerib rahvahääletuse seadus. Põhiseaduse muutmist reguleerib Eesti Vabariigi põhiseadus. Seaduse eelnõu kuni vastuvõtmiseni Algatatav seaduseelnõu antakse Riigikogus koos seletuskirja ja muude vajalike lisadega istungi juhatajale. Riigikogu juhatus teeb 3 päeva jooksul otsuse, kas võtta eelnõu menetlusse. Menetlusse võetud eelnõule määratakse juhtivkomisjon. Nii eelnõu menetlusse võtmise kui ka tagastamise otsuse teeb istungi juhataja teatavaks Riigikogu istungil. Seaduse vastuvõtmiseks tuleb seaduseelnõu Riigikogus üldjuhul arutada vähemalt kahel lugemisel. Esimene lugemine seisneb selles, et kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Peale esimest lugemist otsustatakse, kas saata eelnõu teisele lugemisele või arvatakse eelnõu menetlusest välja
Seaduse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonil, komisjonil ja Vabariigi Valitsusel. Algatatava seaduse eelnõu antakse üle täiskogu istungi juhatajale enne istungi algust. Seaduste loomisel töötavad Riigikogu ja valitsus koos. Suure osa seaduseelnõudest algatab valitsus, osaledes seega ka nende menetlemisel. Riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide algatatud seaduseelnõude kohta tuleb küsida valitsuse seisukohta. Riigikogus juhib seaduseelnõu menetlemist juhtivkomisjon ehk üks üheteistkümnest alatisest komisjonist. Seaduseelnõust saab seadus: Riigikogus vastuvõetud seadusele kirjutab alla Riigikogu esimees. Seejärel saadetakse seadus väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile. Pärast väljakuulutamist avaldatakse seadus Riigi Teatajas ja üldjuhul jõustub see kümnendal päeval pärast avaldamist. Seda juhul, kui seaduses ei ole märgitud teist jõustumise aega. Esimene lugemine seisneb selles, et kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne
eelnõu menetlusse võtmisel. Muudatusettepanekuid võivad esitada üksnes fraktsioonid. - (3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud juhul toimub põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine koos rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu lugemisega, kusjuures esmalt arutatakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu ning pärast esitatud muudatusettepanekute hääletamist arutatakse otsuse-eelnõu. - (4) Otsuse-eelnõu lugemise käigus esineb ettekandega juhtivkomisjon. Riigikogu liige võib ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. - (5) Otsuse-eelnõu lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Kui eelnõule on esitatud muudatusettepanekuid, pannakse need hääletamisele pärast läbirääkimiste lõpetamist. - (6) Pärast otsuse-eelnõule esitatud muudatusettepanekute hääletamist paneb istungi
Seda tehakse enne päevakorraküsimuste arutamist. Algataja võib eelnõu tutvustamiseks pidada kuni 2-minutilise sõnavõtu. Esitatud eelnõul peab olema kuupäev, allkiri ja ta peab vastama Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnika nõuetele. Tehniliste puuduste korral eelnõus määrab juhatus tähtaja nende kõrvaldamiseks. Kui eelnõu vastab nõuetele, siis määrab juhatus selle edasiseks menetlemiseks juhtivkomisjoni, milleks on praktiliselt alati mingi alaline komisjon. Juhtivkomisjon võib teha juhatusele ettepaneku lülitada eelnõu täiskogu töönädala päevakorra projekti või arvata menetlusest välja. Kui tegu on Riigikogu liikme, fraktsiooni või komisjoni algatatud eelnõuga, siis peab juhtivkomisjon eelnevalt saatma eelnõu valitsusele, et see saaks avaldada oma arvamuse. Täiskogu töönädala päevakorra kinnitamisel võib mõni fraktsioon või komisjon teha ettepaneku arvata eelnõu menetlusest välja. Sellist ettepanekut hääletatakse
Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ja rahvahääletuse seadusest tulenevaid toiminguid (algatamine, arutamine, vastuvõtmine, väljakuulutamine, avaldamine ja jõustumine). Seaduseelnõu Riigikogu menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus. Seaduse algatamise õigus - Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi Valitsusel, Vabariigi presidendil. Eelnõu menetlusetapid - Algatus - RK liige, RK fraktsioon, RK komisjon, VV, VP (PS). 1-lugemine Juhtivkomisjon, Täiskogu. 2-lugemine - Juhtivkomisjon, Täiskogu. 3-lugemine, lõpphääletus Juhtivkomisjon, Täiskogu. Seaduseelnõu lugemised - Täiskogus toimuvaid arutelud. Seaduse väljakuulutamine - Vabariigi President. Väljakuulutamisega kinnitab president eelkõige seda, et Riigikogu poolt vastuvõetud seadus on põhiseadusega formaalselt kooskõlas, st seaduse vastuvõtmisel on järgitud PS § 104 lõikes 2 sätestatud häälteenamuse nõuet. Lisaks kontrollib president vastuvõetud seaduse
ette esialgne tekst, määratletakse mõisted. Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid selgitama, miks vastavat seadust vaja on. Seadusloome teist etappi alustab seaduseelnõu algatamine Riigikogus. Seaduseelnõu saab Riigikogus algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon, komisjon või Vabariigi Valitsus. Seaduseelnõu menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid esitada eelnõule muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu ning juhtivkomisjoni esindaja selgitab I
1. Juriidiline ja keeleline ekspertiis. 2. Kooskõlastamine asjaomastes ministeeriumides, kes omakorda kaasavad vajadusel ameteid ja inspektsioone. 3. Viimistlemisel arvestatakse kooskõlastajate arvamustega (eiramise korral tuleb põhjendada). IV eelnõu menetlemine Riigikogus. I lugemine toimub seaduse eelnõu tutvustamine RK liikmetele, saab esitada muudatusettepanekuid (RK liikmed fraktsioonid, komisjonid). II lugemine toimub sätete arutelu juhtivkomisjon selgitab esitatud muudatusi. Toimuvad läbirääkimised, ettepanekute esitajad võivad nõuda oma ettepanekute läbihääletamist. Pärast II lugemist võib nõuda katkestusi. III lugemine esitatakse lõpptekst. Toimuvad läbirääkimised ja pärast seda hääletamine. Lihtseadusel peab olema osavõtvate RK liikmete poolt lihthäälteenamus. PS muutmist eeldavad 51 poolthäält.
määratletakse mõisted. Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid selgitama, miks vastavat seadust vaja on. Seadusloome teist etappi alustab seaduseelnõu algatamine Riigikogus. Seaduseelnõu saab Riigikogus algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon, komisjon või Vabariigi Valitsus. Seaduseelnõu menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad riigikogu liikmed esitada juhtivkomisjonile muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu, samuti kommenteerib juhtivkomisjon laekunud muudatusettepanekuid
ja hääletamine. Alljärgnevalt kirjeldame õigusakti menetlemise korda Riigikogus. Seaduse algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja ka üksiksaadikul. Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon, kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub. Juhtivkomisjoni roll on seaduse arutamises kaalukam kui teistel komisjonidel ja fraktsioonidel. Just juhtivkomisjon annab esmase hinnangu eelnõule, viimistleb muudatusettepanekud. Hääletamisel võib tema seisukoht kujuneda otsustavaks, st sellest sõltub, kas seadus võetakse vastu või lükatakse tagasi. Iga seaduseelnõu arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel. Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas eelnõu menetlemist jätkata, st kas saata see teisele lugemisele. Esimese ja teise lugemise vahel võib
Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusakt 3. Kuidas toimub seaduseelnõu menetlus Riigikogus? Seaduseelnõu jõuab Riigikokku teisel etapil. Seaduseelnõu saab algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon , vabariigi valitsus või komisjon.Menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad riigikogu liikmed esitada juhtivkomisjonile muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu, samuti kommenteerib
Vaatamata tugevale kriitikale parlamentide parteistumise aadressil, kõlab valijaskonna hääl siiski tugevamalt parlamendis kui valitsuse tegevuses. Seaduseelnõu menetlemine Parlamendi tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks. Tähtsamateks etappideks on lugemised ja hääletamine. Seaduseelnõu algataja annab selle üle riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon, kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub. Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud. Täiskogu arutab iga seaduseelnõu vähemalt kahel lugemisel. Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas eelnõu menetlemist jätkata. Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Teise lugemise lõpul otsustatakse, kas
ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; otsustab umbusalduse avaldamise Valitsusele, peaministrile või ministrile; kuulutab Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; lahendab muid riigielu küsimusi. RIIGIKOGU LIIGE RIIGIKOGU FRAKTSIOON RIIGIKOGU KOMISJON VABARIIGI VALITSUS RIIGIKOGU JUHATUS JUHTIVKOMISJON RIIGIKOGU I lugemine Lükatakse tagasi II lugemine Muudatus ettepanekud III lugemine LÕPPHÄÄLETUS Seadus võetakse vastu Seadus jääb vastu võtmata Vabariigi President Kuulutab välja ja avaldatakse Riigi Teatajas Saadab Riigikogusse tagasi 2. Kohalikud omavalitsused KOV on valla või linna võimuorgan, mis seaduste alusel iseseisvalt korraldab ja juhib kohalikku elu, lähtudes elanike
vajalikkust. Selle ettekandega kaasneb tavaliselt parlamendi komitee kaasettekanne, milles eelnõu algatamist pooldatakse või ei pooldata. Esinejatele on võimalik esitada küsimusi. Mingit sisulist põhjalikku arutelu esimesel lugemisel ei toimu. Hääletatakse üksnes seda, kas eelnõu kui tervik saata teisele lugemisele. Eelnõu võib teisele lugemisele minna ka ilma hääletamiseta, kui keegi ei tee ettepanekut eelnõu tagasi lükata. Enne teist lugemist määrab juhtivkomisjon parandusettepanekute tegemise tähtaja. Parandusettepanekuid saavad teha parlamendiliikmed, komiteed, fraktsioonid. Valitsus enda algatatud eelnõu muutmiseks harilikult parandusettepanekuid teha ei saa. Juhtivkomitee tutvub ettepanekutega ja otsustab, milliseid neist ta toetab. Eelnõu teisel lugemisel esitatakse juhtivkomitee ja eelnõu algatajate seisukohad parandusettepanekute suhtes ning arutatakse parandusettepanekud läbi. Toimub ka parandusettepanekute hääletamine
ettekanne ja juhtiva komisjoni kaasettekanne. Seejärel esitatakse ettekandjatele küsimused. Kui juhtiva komisjoni seisukoht on positiivne ja ükski fraktsioon ei ole teinud tagasilükkamise ettepanekut, lõpetatakse esimene lugemine. Seejärel esitatakse juhtivkomisjonile ettepanekud eelnõu kohta (parandused, täiendused, muudatused). Teatud aja möödudes toimub teine lugemine. Teisele lugemisele juhtivkomisjon esitab koos eelnõu esitajaga muudetud redaktsiooni ja kõik ettepanekud koos komisjoni...... Teise lugemise alguses esineb eelnõu esitaja ettekandega ja juhtivkomisjon kaasettekandega. Võidakse ära kuulata ka ekspertide arvamus. Teisel lugemisel toimub juba diskussioon. Kuulatakse ära Riigikogu liikmete kõned ja sõnavõtud. Muudatusettepanekuid võidakse teha saalist, kuid ainult sätete kohta.......
Ja ettepanek ise peab saama 2/3 toetust) Tavaseaduse vastuvõtmine Ettepaneku seaduse algatamiseks võivad teha: · RK lihtliige · RK fraktsioon · RK komisjon · vabariigi valitsus / täidesaatev võim 80% seaduseelnõudest(ettepanekutest) tuleb valitsuselt, sest valitsus tegeleb igapäevaelu korraldamisega. Seaduse moodustamise protsess: · moodustatakse töögrupp / esialgne seadusprojekt / oma ala spetsialistid · kooskõlastamine algatajaga · RK juhtivkomisjon / hakkab juhtima seaduseelnõu menetlust / ntx Rahanduskomisjon, Majanduskomisjon · RK täissaal 1. lugemine / seaduseelnõu tutvustamine, vajalikkuse põhjendamine o algataja ettekanne o juhtiva komisjoni ettekanne o hääletus, kas on mõtet menetlust jätkata · 2. lugemine / ntx hääletatakse parandusettepanekud läbi / valmib seaduse lõppvariant
Juhtivkomisjoni ettepanekul võetakse eelnõu Riigikogu täiskogu istungi päevakorda. 198 Eelnõu esimene lugemine peab toimuma Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt Riigikogu täiskogu seitsme töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates. Seaduseelnõusid arutatakse Riigikogu täiskogu istungil kolmel lugemisel, kus esimesel lugemisel toimub eelnõu üldpõhimõtete arutelu. Kui juhtivkomisjon ega läbirääkimiste käigus ükski fraktsioon ei tee eelnõu tagasilükkamise ettepanekut, lõpetatakse eelnõu esimene lugemine ilma hääletamiseta. Pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist võivad Riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid kümne tööpäeva jooksul esitada eelnõu muutmise ettepanekuid. Juhtivkomisjoni ettepanekul võib Riigikogu esimees määrata teistsuguse muudatusettepanekute esitamise tähtaja.
Riigikogus. Seaduseelnõu saab Riigikogus algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon, komisjon või Vabariigi Valitsus. Seaduseelnõu menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad Riigikogu liikmed esitada juhtivkomisjonile muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu, samuti kommenteerib juhtivkomisjon laekunud muudatusettepanekuid
usaldusküsimusega? Eelnõu sidumine usaldusküsimusega tähendab valitsusepoolset ähvardust/surveavaldust parlamendile, et eelnõu vastu võtmata jätmise korral astub Vabariigi Valitsus tagasi. Samuti võimaldab RKKTS menetleda usaldusküsimusega seotud eelnõu kiiremini ja ignoreerida eelnõusse tehtud muudatusettepanekuid. Nimelt hakkab eelnõu usaldusküsimusega sidumisel Vabariigi Valitsus eelnõu menetlemisel funktsioneerima nagu juhtivkomisjon. 21 Muudatusettepanekud esitatakse valitsusele, kes võtab nende suhtes seisukoha. Valitsuse poolt arvestamata jäetud muudatusettepanekuid Riigikogus hääletamisele ei panda. 81. Vabariigi Valitsuse/ministri määruse mõiste Määrus – põhiseaduse §-de 87 ja 94 alusel on Vabariigi Valitsusel ja ministril õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või
usaldusküsimusega? Eelnõu sidumine usaldusküsimusega tähendab valitsusepoolset ähvardust/surveavaldust parlamendile, et eelnõu vastu võtmata jätmise korral astub Vabariigi Valitsus tagasi. Samuti võimaldab RKKTS menetleda usaldusküsimusega seotud eelnõu kiiremini ja ignoreerida 21 eelnõusse tehtud muudatusettepanekuid. Nimelt hakkab eelnõu usaldusküsimusega sidumisel Vabariigi Valitsus eelnõu menetlemisel funktsioneerima nagu juhtivkomisjon. Muudatusettepanekud esitatakse valitsusele, kes võtab nende suhtes seisukoha. Valitsuse poolt arvestamata jäetud muudatusettepanekuid Riigikogus hääletamisele ei panda. 81. Vabariigi Valitsuse/ministri määruse mõiste Määrus põhiseaduse §-de 87 ja 94 alusel on Vabariigi Valitsusel ja ministril õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või
istungist (nt Presidendi valimine). Ka nt komisjonid võivad korraldada erakorralisi istungijärke, kuid see on keerulisem (reeglid pigem opositsiooni kaitseks - ei saa otsuseid nii lihtsalt vastu võtta) Seaduseelnõudel on kolm lugemist (algatajal on käsutusõigus eelnõu üle ehk tal on õigus kuni viimse hetkeni eelnõu tagasi võtta). Seaduseelnõu algataja võib olla iga Riigikogu liige, Valitsus (juhatus otsustab, kas võtta menetlusse ning määratakse juhtivkomisjon, kes valmistab eelnõu esimeseks lugemiseks ette; kui pole esitatud Valitsuse poolt, siis saadetakse ka neile tutvumiseks ei pea seisukohta võtma) Menetlusetapid on kolm lugemist igal lugemisel on oma funktsioon: - I Lugemine: Võetakse vastu põhimõtteline otsus (negatiivses vormis Kas hääletada eelnõu menetlusest välja?) - II Lugemine: Muudatusettepanekute arutamine (pannakse paika eelnõu tekst; hääletatakse kõik muudatusettepanekud
annaabi.ee 
