Milliseid väärtusi pidasid oluliseks valgustusfilosoofid? Mõistus, teadmised, vabadus, õnn, eesmärkide saavutamine. 2. Mida kritiseeris valgustusfilosoofia? Kiriku mõjuvõimu, valitsevat ühiskondlikku korda, kuningate keskendumist iseenda au ja kuulsuse suurendamiseks veriste vallutussõdade ja uhkeldava raiskamisega. 3. Missuguseid valitsusvorme pooldasid prantsuse valgustajad? Nad pooldasid Hiina valitusvorme, mis toestas, et riiki on võimalik valitseda ka ilma kristluseta. Nad kritiseerisid Euroopas võidule pääsenud ahnust, kadedust, võimuiha ja verejanu. 4. Mida tähendas mõiste lepinguteooria (ühiskondlikleping) inglise valgustajate Thomas Hobbes'i ja John Locke'i jaoks? Nad rõhutasid, et valitsejale on lepinguga antud ülesanne kaitsta inimeste võrdseid õigusi ja eraomandit, kui valitseja seda ei tee, siis on alamate...
Avalik sektor – tagada riigi toimimine (Valitsu, politsei, kool, haiglad jne) Erasektor – teenida tulu (Kõik ärid) Mittetulundussektor – aidata kaasa ühiskonna arengule (heategevus jne) Mis on sotsioloogia? See on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Mille poolest erinevad inimesed ühiskonnas? Too näiteid Bioloogiline erinevus – kasv, vanus, sugu, nahavärv Sotsiaalne erinevus – elatustase, haridus Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? Kas Eesti ühiskond on sinu arvates kihistunud või mitte? Põhjenda oma arvamust. Tähendab erinevaid jõukusastmeid Nimeta kolm erinevat ühiskonnamudelit, kirjelda neid mis on nende positiivsed ja negatiivsed jooned`? Põllumajanduslik sector – oma tarbeks tootmine, elati maapiirkonnas, hoolekanne pere kanda T...
Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitik...
Ent ilma riigi kaitsva, ümberjagava ja konflikte vahendava toimeta muutuvad kodanikeühiskonna arendamise püüdlused getostatuteks, killustatuteks ja stagneerunuteks või sünnitavad omaenese ebavõrd-suse ja vabadusetuse vorme (Keane 1988: 15) Riigi tekke teooriad ® Teokraatlik ® Patriarhaalne ® Lepinguteooria ® Orgaaniline teooria ® Vallutuste teooria ® Marksistlik teooria Ühiskondade areng n Algeline ajaloojärk: kultuur, ühiskond ja isiksus on kokku sulanud n Vanaaja kõrgkultuurid: kultuur, ühiskond ja isiksus hakkasid teineteisest eristuma n Uusaja ühiskond: toimub kultuuri ja ühiskonna sisemine eristumine (Parsons) n (Postmodernne ühiskond? kaovad piirid kultuurisfääride vahel, mõjutades inimese tegevust ja moraali)...
See oli levinud ka nôukogude õigusdoktriinis. Sisuliselt taandub see teooria - ôigus on riigi sunninormide kogum. 19. Siseriiklik õiguse püramiid (õiguse hierarhia) Põhiseadus Rahvas Seadus konstitutsiooniline (Riigikogu 51 poolthäält) või lihtseadus (kohalolijatest pool) Seadlus president Määrus valitsus, ministrid, kohalikud omavalitsused Käskkiri Otsus 20. Riikide tekkimise teooriad: · 1. Lepinguteooria - olemus seisneb selles, et riik luuakse lepingu sôlmimisega. Lepingu sôlmimise motiivid vôivad olla erinevad (sofistid Vanas kreekas) Vôrdsed kodanikud pidasid selleks vajadust kaitsta sisemist korda ja kaitsta oma riiki välisvaenlaste eest. Lepinguteoorial oli vahetu tähendus ka 1776.a. Ameerika Iseseisvusdeklaratsioonile. See on môjutanud samuti arusaamu demokraatlikust ühiskonnakorraldusest XX sajandil. · 2. Orgaaniline teooria - pärineb Arsitotelese ôpetusest "Polteiast"...
Õiguse mõiste: Õigus kujutab endast käitumisreeglite kogumit, mis on kehtestatud riigi poolt, mille täitmine tagatakse riigi sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe. Selle tahte sisu on määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma...
1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib...
Sugukond võimusuhted püsivamad Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähememine, territooriumi rolli kasv. Riik · Võimu- ja valitsemisasutuse süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil teostades võimu alaliste institutsoonide kaudu a) Lepinguteooria , b) orgaaniline teooria(inimene viib oma täide loomuse vajadused) c) võimuteooria. · Territoorium, elanikkond, suveräänsus. Ühiskonna tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühenuds · Maailm Identiteet · Samastumine, ühekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvislikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal. · Ühised väärtused...
· Ürgkari ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühendus · Maailm Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine Identiteet...
- Parim lahendus = valitseja piiramatu võim ja selline riigisüsteem, mida oleks võimatu kummutada. - Üksikindiviid pidi loobuma oma õigustest piiramatu isevalitseja heaks, kes H. arvates suudab kõige paremini lahendada igasugused ühisk. vastuolud - Valitseja võimu suveräänsus ja tühistamatus. II Locke (1690): - Politoloogiline uurimus, kus esitati Lepinguteooria : - Valitseja ei saa võimu jumalalt, vaid võimu loovutab talle rahvas lepingu alusel. - Leping seob ja kohustab mõlemaid osapooli (isikuvabadused ja omandi kaitse) - Ühiskonnaleping = vabatahtlik võimu delegeermine valitsejale - Loomuõiguse sätete alusel on valitseja tagandamine võimalik! - Aluseks Bill of Rights Konstitutsiooniline monarhia ja parlamentarism - William III alates ei ole inglise kuningad enam parlamendi seadusandlusesse sekkunud, vaid...
), George Washington (Benjamin Franklin proovis pidada läbirääkimisi SB-s) · Otsustati katkestada kaubandussuhted SB-ga kuni vana õiguskorra taaskehtestamiseni (järjekordne boikott): kontinentaalliit · Boikoti järele valvasid kohalikud komiteed: uus võimustruktuur · Kinnitati lojaalsust SB-le ! Ameerika revolutsiooni vaimsed mõjutajad I SB poliitiline süsteem: põhiseaduslik monarhia = rahva esinduskogu olemasolu, võimude lahusus, parlamentarism; lepinguteooria : Kui valitseja ei pea kinni lepingutest, on ta võimalik tagandada (sündmused Inglismaal 1689, Locke) II 17.saj. Inglismaa (puritaanide) traditsioonilised poliitilised väärtused: põhiseaduslikud vabadused ja Cromwelli ajastu vabariiklik ideoloogia ... vabariiklus (republicanism); SB mandumine korruptsiooni ja monarhia tulemusena 18.saj. (aristokraat. Roll) III Piibel ja protestantismi mõju · Vana testamendi Genesis: ,,Kõik loodi võrdsetena" ja Eksodus: vaarao (valitseja)...
Absoluutse monarhia argument piibli toel : Jumal andis maailma Aadamale absoluutse võimu oma järglaste üle ja Aadam pärandas seda edasi oma poegadele. Parallelism : perekond=riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Samas omas valitseja oma ,,laste" üle mõõga- ja kohtuvõimu. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole. Kontraktualism lepinguteooria Hobbes; Locke ; Pufendorf ; Rousseau Locke'i loomuliku vabaduse ja võrduse idee (sarnaneb Filmerile). Riik loodi selleks, et saada üle probleemidest, mis valitsesid riigieelses seisundis. Hobbes- peaaegu absoluutne loovutamine (valitsejale absoluutne võim), maksude kehtestamise õigus. Locke usaldatakse valitsejatele kindlate eesmärkide täitmiseks ja piiratud kujul (liberaal). 18.-19. sajandi monarhiaideed....
Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat tegevusena, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõrgemaks eesmärgiks peetakse kodanike ja ühiskondlike struktuuride ja institutsioonide soodsaks ning stabiilseks arenguks vajalike tingimuste loomist. Poliitika tuumaks on...
Riigi tekkimise eeldused: Varandusliku ebavõrdsuse tekkimine,tööjaotuse kujunemine,kirjaliku õiguse olemaolu.Riigi 3 põhitunnust: Territoorium-maapind, maapõu, õhuruum, territoriaalvesi.Elanikkond- kodanikud,välismaalased,kodanikukondsuseta isikud.Suveräänne riigivõim-riigiorganite süsteem.Riigile spetsiifilised jooned: Riigivõimu otsus on kohustuslik, ainuõigus välja anda seadusi, õigus kasutada sunnivahendeid,koguda makse.Riigiõpetus: lepinguteooria , orgaaniline teooria, vägivallateooria, teokraatlik teooria, marksistlik teooria.Riigivalitsemise vormid: Monarhia-riigipea on eluaegse ja päriliku võimuga monarh.Vabariik-riiki juhib rahva poolt valitud juht.Presidentalism-kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendi. President juhib valitsust, täites ka peaministri ülesandeid.Parlamentalismi plussid: valitsuse pikaealisus Miinus: vastastikune tegevuse pärssimine....
4) Marksistliku teooria järgi on riigivõimu tekkimise põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks. Selleks, et majanduslikult valitsev klass võiks säilitada ja kindlustada oma eeliseid ülejäänud ühiskonna ees, vajab ta institutsiooni, mis kaitseks olemasolevat olukorda. Niisuguseks institutsiooniks sai riik ja avalik võim. Lepinguteooria tekkis XVIII sajandi valgustuslikest ideedest ja tuletas riigivõimu õiguspärase loodusõiguse seisukohast, mille järgi kõik inimesed on sünnilt võrdsed; riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Lepingu eesmärgiks on leida selline ühiselu vorm, mis kaitseks iga kodaniku vabadust ja varandust kogu ühiskonna käsutuses oleva võimuga, piiramata samas aga ühegi teise kodaniku vabadusi ja õigusi. (http://raulpage.org/kodaniku/omavalitsus.html) 12...
Riigivormid 1)Valitsusviisi alusel : a)monarhia b)vabariik 2)geograafilise jaotusel alusel: a)unitaarriik e üksik riik b)föderaalriik ehk liitriik c)konföderaalriik ehk riikide liit 1 Tutvusta erinevaid riigi tekke teooriaid (Varrak). Riigi tekke teooriad: · teokraatlik · patriarhaalne · lepinguteooria · orgaaniline teooria · vallutuste teooria · marsksistlik teooria 1 Tutvusta ajaloolisi riigitüüpe. Ajaloolised riigitüübid: 1)Traditsioonilised impeeriumid maa-alalt suured ent lõdvalt seotud,võim on suurem keskustes 2)Feodaalriik suhete süsteem,kiriku eriseisund ja ülemvõim,linnade eriseisund 3)Seisusteriik linnade tähtsus, kaupmeeste,giltide seisus,suurem institutsionaliseeritus...
Kuna nimetatud seadus oli uue eraõigusliku korra esimeseks seaduseks, tuli sellesse võtta ka osa selliseid sätteid, mis eeskujuks olnud BGB-s asusid üldosas( eriti asju puudutavad sätted: asi, oluline osa, päraldis jne). Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja...
09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema,...
4.Hermann Heller Riigiõpetus aastast 1934 Hollandis. Organisatsiooniteooria: Riik kui otsuse ja mõju ühtsuse tagamiseks plaanipäraseltorganiseeritud tegevusüksus. Riik kui vahend, riigi juhtimisaparaat (eesmärgi saavutamiseks) 5.Carl Schmitt: Riik on korra võim. 6.Hans Kelsen (20. saj. jurist) Riik on õiguskord. 7.Riik kui ühiskondliku lepinguga konstitueeritud üksus e. ühiskondliku lepinguteooria . (John Rawls jt.) On olemas riigieelne olukord, kus pole õigust või selle tagamisemehhanisme. Inimesed loovad riigi. II Riigi mõiste NB! Riik on mitmetähenduslik mõiste. Ei ole ühte ja kõigis kontekstides õiget definitsiooni. 1.Kolme-elemendi-õpetus see on empiirilise riigi mõiste ja see on kasutuses rahvusvahelises õiguses. Territoorium osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste lepingutega. (Sealandi näide)...
juriidiline isik, kel on kompetentsi defineerimise kompetents ainult riik tohib edasi anda riigivõimu, delegeerida võimu. juriidiline isik abstraktne moodustis, kellele õiguskord on annab õigusvõime (võime olla õiguste ja kohustuste kandja) Füüsilise isiku õigusvõime sünnist, juriidilise isiku puhul on oluline kuhuni see ulatub. Jur.isikutel ei ole füüsilise eksistentsiga õiguskohustusi. Mis on riigi funktsioon? - lepinguteooria (kehtib tugevama õigus, selleks on vaja lepingut, et määrata riigi monopol: probleem tugevama õigus, vabadus lepingu sõlmimiseks 3. Riik kui inimõiguste realiseerimise institutsioon inimõigused nõuavad riigi olemasolu (demokraatliku põhiseadusliku riigi: võimude lahusus, toimiv põhiseaduslik järelevalve) 4. Riigiaparaat Riik on mitmetähenduslik termin. II Riik kui teaduse ese 1. Politoloogia riigiõpetus e analüütiline sotsiaalteadus 2...