Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"rahvasteliit" - 452 õppematerjali

rahvasteliit – Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine (1919 rajatud). Pärast Teist maailmasõda asendas Rahvasteliidu sisuliselt Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Rahvasteliidu loomise üheks aluseks olid Ameerika Ühendriikide presidendi Woodrow Wilsoni neliteist punkti. Ameerika Ühendriigid ei astunud Senati vastuseisu tõttu Rahvasteliitu.
thumbnail
7
odp

Rahvasteliit

Kehra Gümnaasium 12.A Doris Tedre RAHVASTELIIT Kehra 2013 Loomine Pariisi rahukonverents, jaanuar 1919 44 riiki Välja jäid USA, Saksamaa, Nõukogude Liit Tegevuse algus 1920.a jaanuaris Genfis Eesti ­ 22. september 1921 Struktuur Täiskogu Nõukogu Nõukogu alalised liikmed: Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan, hiljem lisanduvad Saksamaa ja Nõukogude Liit Eesmärgid rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; rahvusvahelise koostöö edendamine; kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine Miinused juhtivate riikide omakasupüüded majandussanktsioonid ei toiminud lepinguid, millele ta toetus, peeti ebaõiglaseks USA ja teised tähtsamad riigid ei osalenud oma sõjaväe puudumine otsustamine oli aeglane Tegevuse lõpp II maailmasõja puhkemine Ametlikult ­ 1946. a aprillis Tänan tähele...

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

RAHVASTELIIT

jaanuaril 1920. Organisatsiooni maksimaalne saavutatud suurus oli 58 liiget. Liidul puudusid relvajõud. Vastuvõetud otsuste kehtestamisel ja sõjalise abi osutamisel sõltus organisatsioon suurriikidest, kes näitasid aga sageli oma kohustuste suhtes vastumeelsust. Esimesed riigid lahkusid liidust juba 1920. aastate keskel, 1930. aastatel astusid või heideti välja mitmed suurriigid (Saksamaa, Jaapan, Itaalia, Nõukogude Liit). Teise maailmasõja puhkemine kinnitas, et Rahvasteliit oli oma põhiülesande täitmisel ehk tulevaste sõdade ennetamisel läbi kukkunud. Rahvasteliit eksisteeris kokku 27 aastat. Teise maailmasõja järel moodustati selle asemele Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Ajaloolane David Kennedy peab Rahvasteliitu ainulaadseks nähtuseks maailma ajaloos, mis võimaldas riikidele head poliitilist koostööd ja rahvusvahelisi suhteid. Rahvasteliidu ametlikud keeled olid prantsuse, inglise ja alates 1920. aastast ka hispaania keel

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Rahvasteliit

Rahvasteliit Grete 11.c Rahvasteliit Aastadel 1919-1946 Eksisteerinud rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu Eesmärgiks oli sõja ennetamine kollektiivse julgeoleku ja relvastuskontrolli abil ning rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamine läbirääkimiste teel. Rahvasteliit eksisteeris 27 aastat. 44 riiki Keel ja embleem (1939-1941) Rahvasteliidu ametlikud keeled olid prantsuse, inglise ja hispaania keel. 1939. aastal hakati Rahvasteliidu poolametliku embleemina kasutama kahte viisnurkset tähte sinise pentagooni sees. Struktuur Rahvaste palee Genfis, rahvasteliidu peakorter 1920-46 Rahvasteliidu põhikirjas ette nähtud keskorganid olid täiskogu, nõukogu ja alaline sekretariaat. Kaks

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
44
pptx

Pariisi rahukonverents

MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik ­ konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) ·

Ajalugu → Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ajaloo kokkuvõte

1. Sõjapõhjused, toimumis aeg! Poliitilised eeldused • Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. • Sõlmiti MRP. • Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused • Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. • Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused • Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. • Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2.MRP leping(mida sisaldas, osapooled,mida otsustati)

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

II ms sündmused ja aastaarvud

1933 · Saksamaal tuleb võimule Natsionaalsotsialistlik Tööliste Partei · Saksamaa lahkub Rahvateliidust · Jaapan lahkub Rahvateliidust 1934 · Nõukogude Liit võetakse Rahvateliitu · Riigipööre Eestis Pätsi ja Laidoneri poolt, Eestis "Vaikiv olek" 1935 · Wehrmachti moodustamine · Saksa- Inglise mereväekokkulepe · Itaalia tungib Etioopiasse ja lahkub Rahvasteliidust 1936 · Saksa väed sisenevad Reini tsooni · Saksa- Itaalia sõjalis- poliitiline liit · Saksa- Jaapani antikomiterni pakt · Hispaania kodusõja algus · Berliini olümpiamängud (Kristjan Palusalu, 2 kulda maadluses) 1938 · Austria Ansluss · Müncheni konverents 1939 · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt · Saksamaa nõuab Poolalt maid · Leedu loovutab Klaipeda · 23. augus...

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Rahvasteliit + Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS 12 klass

Rahvasteliit (RL) (tänapäeva ÜRO eelkäija) ­ loodi Pariisi rahukonverentsi otsustega Rahvasteliidu ülesanne oli ära hoida sõdu ja lahendada rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt. 2 organisatsiooni ­ *täiskogu ­ kõikide liikmseriikide esindajad *nõukogu ­ kes juhtis rahvasteliidu tööd +Inglismaa, Prantsusmaa, USA, Itaalia ja Jaapan. +neli tähtajalist liiget (valiti igal aastal) Rahvasteliit ei lubanud Saksamaad ja tema liitlasi ning Venemaad RL-i. Rahvasteliitu keeldus astuma USA, sest riik arvas, et RL ei suuda rahu tagada ja sellepärast, et neil ei olnud head sõjaväge. Isolatsioonipoliitika. Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS Alanud perioodi nim. patsifistlikuks perioodiks. Patsifism ­ sõjast hoidumine, püüd vägivalda vältida. I MS hinnati kui suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja k...

Ajalugu → Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pariisi rahukonverents

· Poola · Tsehho-slovakkia · Jugoslaavia · (Ungari) · (Türgi) Iirimaa iseseisvub ning 1921. a. saab temast Free state e. omandab dominiooni staatuse. RAHVASTELIIT 1920. a. luuakse Rahvasteliit, asukohaga Genfis, põhibneb Wilsoni 14. punktil ja ÜRO loeb ennast RL õigusjärglaseks. Eesti liitus RL 1921. a. EESMÄRGID: · Tülide rahumeelne lahendamine · Majanduslik koostöö · Kultuuriline koostöö JUHTORGANID: · Täiskogu · Nõukogu, tänapäevane paraleel julgeoleku nõukogu. Alalised liikmed: Prantsusmaa, Inglismaa, Jaapan, USA, Itaalia. · Alaline sekretariaat, praegune sekretär on lõuna-korealane. PUUDUSED:

Ajalugu → Ajalugu
207 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Esimene maailmasõda

1)Imperialism ­ suurriiklik poliitika. Maailma valitsevad 1-2 suurriiki ja soovitatakse mõjuvõimu laiendada kogu maailmale. 2)Tähtsamad kolooniad : Prantsusmaa ­ sveits, maroko, tuneesia, madagaskar, indohiina Inglismaa ­ egiptus, sudaan, nigeeria, iirimaa, tseilon Holland ­ uus- guinea, borneo, indoneesia Portugal ­ Angola, siiam Hispaania ­ hispaania sahara Taani ­ gröönimaa Saksamaa ­ saksa edela-aafria, saksa ida-aafrika Itaalia ­ liibüa, itaalia-somaalia Belgia ­ belgia kongo USA ­ ameerika ühendriigid Inglismaa dominioonid ­ kanada, austraalia, LA liit 3) 20 saj alguse tuntumad ideoloogiad, nende isad v autorid Karl Marx ­ vasakpoolne maailmavaade sots.dem/sotsialism,communism(riik inimese õnne sepp) Adam Smith, Max Weber ­ iga inimene on oma õnne sepp, eraomand 4)20 saj tehnikasaavutused Transport ­ Zeppelin, Orville ja Wilbur Wrighti lennuk, konveier liin, Ford T Side ­ raadiosaade, raadiosignaal üle atlandi Laevandus ­ uppumatu...

Ajalugu → Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Esimese maailmasõja spikker

Balti riikide delegatsioonid kohal mitteametlikult. Otsustav sõna: USA president Woodrow Wilson, Suurbrit peaministr David Lloyd George, Prtsm peamini Georges Clemenceau. Versailles'rahulepinguga sarnased lepingud sõlmiti Saksam liitlastega. Rahulepingute koostisosadeks RAHVASTELIIDU põhikiri(praeguseÜROeelkäija) Täiskogu koosnes liikmesriikides esindajaist: Nõukogus 5 alalist liiget, Suurbrit, Prantsus,Itaalia,Jaapan, USA(?).Alaline sekretariaat asus Genfis. Rahvasteliit loodi selleks, et tulevasi konflikte ära hoida. Saksamaa kuulus Rahvasteliitu 1926-33. NSVLiit 1934-39. Heideti välja, sest tungis Soomele kallale.Eesti astus R-liitu 1921.Rahulepingu järgi: *Saksamaa pidi loovutama alasid: Elsass-Lotrig Prantsusmaale, Eupen-Malmedy Belgiale, veel alasid Leedule, Taanile, Tsehhoslovakkiale, koridor Poolale.*Saksam sõjavägi ei toht olla suurem kui 100tuhat meest. *Sõjaväekohustus keelati, kindralstaap saadeti laiali. *Ei toht omada lennuväge, allveelaevu

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil

Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil. 1. Mussolini võimuletulek (millal, miks), fašismi iseloomulikud jooned, võrdlus teiste diktatuuridega. Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda

teostamiseks vajati teistelt riikidelt tuge või mittevahelesegamist). 10. Itaalia agressioon Etioopia vastu 1935-1936: · Sõja põhjuseks olid piiritülid Etioopia ja Itaalia vahel viimasele kuuluva Eritrea piiril. Rahvasteliidu vahendusel oli üritatud kriisi lahendada rahumeelselt, kuid ebaõnnestunult. · 1935.a. alustas Mussolini avalikku agressiooni Etioopia vastu ning vallutas kiiresti suurema osa selle territooriumist; Rahvasteliit sõda ära hoida ja Itaalia vastaseid sanktsioone kehtestada ei suutnud (Etioopia oli ka RL-I liige), näidates sellega üles täielikku saamatust ning võimaldades likvideerida esimene RL-I liikmesriik. · Saksamaale oli Itaalia agressioon ja maailma tähelepanu sellel soodne- see võimaldas viia ilma suurema kärata Saksa üksused Reini demilitariseeritud tsooni. 11. Hispaania kodusõda 1936-1939 (Vt. ka õpik lk.155-159): · Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e

Ajalugu → Ajalugu
299 allalaadimist
thumbnail
19
ppt

KUIDAS SAI VÕIMALIKUKS EUROOPA LIIT

Winston Churcill (endine Suurbritannia peaminister) tegi ettepaneku . . . Välis- ja sisepoliitiline olukord ... Pärast Teist maailmasõda jagunes Euroopa kaheks: Lääne-Euroopa ning Ida-Euroopa. Maailmas valitses kaks suurriiki - USA ja Nõukogude Liit. Kaks erinevat maailmavaadet ­ Kommunism (Nõukogude Liit ) Demokraatia (USA Lääne demokraatia) Kuidas mõjutas Marshalli plaan ja Trumani doktriin Euroopat? Trumani doktriin . . . Marshalli plaan . . . Mis on Rahvasteliit? Rahvasteliit on . . . Elulood . . . ? Ebaõnnetumised . . . ? Euroopa Liidu loomine . . . Euroopa Liidu asutajariigid oli : kokku 6 riiki kolm suurt riiki ­ Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia kolm väikest riiki -Belgia, Holland, Luksemburg Asutajariigid ja nende motiivid Suurriigid : Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa eesmärgid ­ ... Väikeriigid : Holland, Belgia ja Luksemburg eesmärgid ­ ... Euroopa Liidu asutamisleping Kuidas toimus asutamisleping . . . ?

Ühiskond → Ühiskond
8 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

I Maailmasõja algus

/ tugevakäeline karm valitsemiskord. Õpikust : Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Sest Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi tasuma kõrgeid reparatsioone. Miks nim. Pariisi rahukonv. Loodud uut poliitilist korraldust ka Versaille diktaadiks?---- Reparatsioon ­ kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Miks teranes 1930.a. rahvusvaheline olukord? 1930.aastate lõpuks oli selge, et Rahvasteliit ei suuda enam oma rolli täita. Organisatsiooni osatähtsus kaotas oma mõjuvõimu ning hakati tegema katseid suure sõja ära hoidmiseks, kuid rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930.a. võimule diktatuurid? Sest, majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatiasse ja jäid lootma, et diktatuur asja parandab. 1930.aastate lõpuks valitses diktatuur peaaegu igas Euroopa riigis

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Pariisi rahukonverents ja selle otsused

muutused teiste riikide ees relvastusalased piirangud 1/6 territooriumist võeti Pidi maksma Oli lubatud vaid 10000 ära reparatsioone meest armees. Arutle, miks polnud saksamaa nende tingimustega rahul? Saksamaa ei olnud rahul, sest osa nende maast võeti ära, nad pidid hakkama maksma reparatsioone. 4. Rahvasteliit. Täienda skeemi: Loomise aeg: 1920 Eesmärk: Lahendada sõjalise sekkumiseta võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Osalenud riigid: Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid omal vabal tahtel (nt: suurbrit. Prantsm.) Riigid kes ei osalenud: USA Miks ei suutunud Rahvasteliit oma eesmärke täita? Sest paljud suurriigid jäid kõrvale. 5. Dateeri sündmused ja paiguta täht ajateljele.

Ajalugu → Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Saksamaa teel teise maailmasõtta

Saksamaa teel teise maailmasõtta 1920.aastal olid Saksamaal hiiglaslikud reparatsioonid, pärast Pariis rahukonverentsi. Prantsusmaa okupeeris 1923. aastal Ruhri tööstuspiirkonna, sundides sel viisil Saksamaad jätkama reparatsioonide maksmist. Saksa Natsionalistlik Töölispartei kogus järjest rohkem pooldajaid. Parlamendis enamuse saavutamiseks ja diktatuuri kehtestamiseks likvideeris 1933. aastal NSDAP, eesotsas Hitleriga, võimult kommunistid ja sotsiaaldemokraadid. Weimari vabariigi aeg oli lõppenud, algasid ettevalmistused Teiseks maailmasõjaks. Saksamaa rikkus Versailles' rahulepingu tingimusi okupeerides Austria. See oli vihje, et Saksamaa ei karda tagajärgi ja on kõigeks valmis. Kuna nad kaotasid esimese maailmasõja enda arvates ebaõiglaselt, olid nad löödud ülekohtust ning valmis taastama oma au. Ka tootmispoliitika suunati ümber: hakati tootma põhiliselt relvi ja laskemoona, toiduaineid aga haka...

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Maailm 20.saj alguses

1)Euroopa 20.saj alguses Majandus-suurte arengute aeg. SKT tõusus ühe inimese kohta umbes 2x. Majanduse areng oli kiire, aga ebaühtlane, see tõi kaasa pinged suurriikide vahel. Riiklik regulatsioon taandus ja esikohale tuli kaubandus. Kaubandusega kaasnes ka raudteede teke. Tänu raudteedele sai kaup kiiremini kohale, suuremates kogustes ja odavamalt. Teravnes konkurents. Kõik see muutis riigid üksteisest sõltuvaks ehk tekkis globaliseerumine. Tööstus muutus rahvusvaheliseks. Pikka aega majanduses esikohal olnud Inglismaale järgnesid ka USA ja Saksamaa edu. Saksamaa eksport kasvas 1900- 1913 tänu uutele tööstusharudele 3x. See tõi endaga kaasa ka Saksa kaubalaevastiku arengu. Ühiskond-Demokraatlikud ühiskonnad olid väsinud seesmistest vastuoludest. Tööstuslik pööre sünnitas uue klassi-palgatöölised. Töölisklass oli muutnud jõukamaks, peaaegu keskklassi sarnaseks. Karl Marx-klasside vastuolude lammutamist haldav revolutsioon. Rahvusvahel...

Ajalugu → Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Saksamaa teel teise maailmasõtta

Saksamaa teel teise maailmasõtta Arutlus 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Rahukonverentsi dokumeentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versailles´i rahuleping, mis kirjutati alla Versailles´ lossi peegelsaalis 28.juunil 1919. Võitjariigid leppisid kokku Euroopa sõjajärgses korralduses. Seati tingimused lüüasaanud keskriikidele. Kaotajate esindust ja nõukogude Venemaad ei kutsutud. Olulisemad delegatsioonud olid Ameerika ühendriigid, Prantsusmaa, Inglismaa. Rahutingimuste kohaselt pidi reparatsioone maksma, kaotajad pidid oma sõjavägede suurusi piirama, loodi Reini demillitariseeritud tsoon, Saksamaa ning Austria ei tohtinud ühineda ja Saksamaa pidi oma kolooniatest loobuma. Saksamaa pidi loobuma Baltikumist, tunnustama Poola iseseisvust. 1920.aastal olid Saksamaa...

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

26.riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. I põhiseadus ja riigikorraldus selle alusel: Millal võeti vastu? 15.juuni 1920 Riigipea --- Asutav Kogu PS'e koostamisel, Järgiti lääne suurriikide Parlament 100liikmeline; 1- kellest võeti eeskuju? saavutusi ja tradistioone kojaline, valimised 3a tagant Riigikord Demokraatlik parlam- Rahva võimalus Kõrgema võimu kandja; Entaarne vabariik osaleda poliitikas Rahva ­hääletused, -algatused Täitevvõim Riigikogu poolt Kõrgem 1-kojaline Riigikogu moodustatud ...

Ajalugu → Ajalugu
226 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

revansist, rahvahulgad veendusid oma õiguses materjaalsele heaolule.Kultuurielu EV: Eesti iseseisvumine võimaldas arendada välja rahvuskultuuril; kadus oht kultuuri saksastumiseks või venestumiseks ning eesti kultuur pälvis esimest korda riiklikku tähelepanu. märksõnadeks kultuurivallas olid kultuurikapitali loomine ja kutseühingute loomine. Laienesid kultuurikontaktid, Kehtestati Eesti vähemusrahvustele kultuurautonoomia. Rahuleping: 28.06.1919 rahvasteliit: 1920.NSV loomine- 30.12.1922. Hitler valitsusjuhiks- 30.01.1933. MS- 1929. Riigipöördekatse- 1.dets.1924. Salin sekreär-1922­1952.pätsi ja laidoneri riigpööre-12.märts.1934. K.Päts-Eesti riigitegelane,riigivanem.J.Laidoner-Venemaa ja Eesti sõjaväelane.EVKL ametlikuks juhiks oli erukindral- A.Larka.A.Sirk- oli Eesti sõjaväelane ja poliitik. Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. F.D.Roosevelt-Usa president 1930- 1945.J.Stalin-NL juht.A

Ajalugu → Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas Teine maailmasõda oli paratamatu?

Sõda lõppes 1945.aastal, jättes maailma valitsema kaks suurjõudu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Teise maailmasõja üheks põhjustajaks võib pidada Rahvasteliitu, mis oli loodud eesmärgiga rahumeelselt lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi. Näiteks Vilniuse kriis tekkis Poola ja Leedu vahel Vilniuse piirkonna pärast, mis esialgu kuulus Leedule, kuni Poola selle vallutas ja endaga liitis. Vastuseks hõivas Leedu Klaipeda piirkonna. Rahvasteliit soovitas lahendada olukord läbirääkimiste teel kuid konflikt jätkus. Rahvasteliit lõpetas oma tegevuse samal päeval kui algas Teine maailma sõda, järelikult ei suudetud kuhjunud konflikte lahendada ning see viis sõjani. Teises maailmasõjas sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt,mis oli mittekallaletungi leping ehk riigid olid kohustatud säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingu pool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Kuid

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
3
doc

II maailmasõda

Julm, kuid edasiviiv sõda Esimene maailmasõda sai alguse 28. juulil 1914 ning lõppes 1918. aasta 11. novembril. See sõda oli esimene, mis kaasas sõjakeerisesse 38 riiki. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Keskriike oli 4. Need olid Saksamaa, Itaalia, Austria- Ungari ning Bulgaaria. Antanti kuulusid ülejäänud 34 riiki. Esimese maailmasõja põhjused olid peamiselt imperalistlike suurriikide vastuolud, nagu näiteks võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordivõimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Samuti sõda oodati ning romantiseeriti, kuna alahinnati selle tegelikku tähendust ning sellega kaasnevat ohtu. Inimesed uskusid, et puhkevad ainult piirkondlikud konfliktid, mis ei kujune pikaajalisteks ega laastavateks. Esimese maailmasõja ajendiks oli 28. juunil 1914 korraldatud atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Nii troonipärija, kui ka ...

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida?

Versailles' toimunu ei olnud rahu, vaid pigem uue sõja algus. Hiljem sellele lepingule allakirjutanu on ka lausunud, et ''See ei ole rahu, vaid kahekümneaastane vaherahu''. Teisest küljest tundus, et paljud mõistsid, et massilisel sõjal ei tohi lasta uuesti toimuda. Seetõttu rajatigi ülemaailmne organisatsioon, kes suudaks tegeleda kriisikolletega ja lahendada riikide-vahelisi probleeme, ennetada sõdu. Selleks rajati Pariisi rahukonverentsil Rahvasteliit, mis pidi eelnimetatud eesmärke täitma. Kuigi idee oli USA presidendi oma, siis jäi paraku USA sellest välja. Lihtsalt sellepärast, et Senat ei aksepteerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja. USA, kui ühe maailma juhtivama riigi kõrvalejäämine aga nõrgestas organisatsiooni tunduvalt. Seetõttu ei olnud Rahvasteliit tõsiseltvõetav ja ei suudetud pingeid ning probleeme lahendada

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Üldajalugu 20.sajandil

ÜLDAJALUGU 20.sajandil RAHVUSVAHELISED SUHTED 20.SAJANDIL (1991.AASTANI) Suurriikide liidud 20.sajandi algul: KOLMIKLIIT ANTANT 1879.a Saksamaa ja Austria-Ungari Kaksikliit 1893.a Venemaa ja Prantsusmaa 1882.a liitus Itaalia 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liitlasteks Türgi ja Bulgaaria 1907.a Inglismaa ja Venemaa liitlaseks Jaapan, 1915.a Itaalia, 1917.a USA EESMÄRGID: SAKSA purustada Prantsusmaa, kehtestada võim Euroopa PRANTSUSMAA vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas, mandril, et Saksamaa oleks esindatud kogu maailmas saada tagasi Elsass-Lotringi alad, huvid põrkasid kok...

Ajalugu → Ajalugu
151 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti ajalugu 9. klass

3. Miks vallutasid Saksa väed 1918. aasta algul Eesti? * Sellepärast, et Saksamaa tahtis kaitsta siinseid baltisakslasi. * Et rünnata Venemaa pealinna Petrogradi. 4. Vabadussõda algas 28.november 1918. aastal, sest Punaarmee tahtis Narvat rünnates Eestit tagasi võita. 5. Tartu rahu sõlmiti 2.veebruaril 1920. aastal kell 00.45 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. 6. Millised ohuallikad olid Eestil välispoliitiliselt 1930ndatel? Natsi-Saksamaa ja NSVL 7. Millist osatähtsust on Rahvasteliit mänginud Eesti ajaloos? Eesti osales väga aktiivselt Rahvasteliidu töös, liitus kõigi kokkulepetega ja lootis välja kujundada kollektiivse julgeolekusüsteemi. Tegelikkuses Rahvasteliit ei õigustanud Eesti lootusi. 8. Mida tähendas Eesti jaoks enda neutraalseks kuulutamine? 9. Vabadussõda (algus, selle kulgemine, tähtsamad lahingud, lõpp) Vabadussõda algas 28.novembril 1918. aastal, kui Punaarmee tahtis Narvat rünnates Eestit tagasi võita

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Vabariik 1920-30-ndatel

Käimas oli veel I maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. 30. märtsil 1917 avaldas Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta, millega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu, kes seadis ametisse täidesaatva võimu ­ maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. 1917. a. Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Enamlased tulid võimule ka Eestis. Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kuid tegelikult tulid kõik olulised käsud Petrogradist. Eraomandid (...

Ajalugu → Ajalugu
184 allalaadimist
thumbnail
1
doc

I maailmasõda

I.ms põhjused: *alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia *Saksa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil põrkusid A-U ja Venemaaa taotlused *Saksa Prantsuse tüli Elsass-Lotringi pärast. Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Tulemused: *Hukkus 10 000 000 *Kokku varisesid A-U, Venemaa, Türgi ja Saksamaa ja nende alade peale tekkis palju väiksemaised riike *Muutus jõudude vahekord maailmas (USA esiletõus) *Riigid sekkusid jõuliselt kodanike ellu *Ms-s ei õnnestunud lahendada ühtegi olulist probleemi, need püsisid ning viisid II ms-ni. Antant(1907): Vene, Inglis, Prantsus, 1914 liitus Jaapan, 1915 Itaalia(lahkus kolmikliidust), 1916 Portugal ja Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA. Eesmärgid: *Prantsus soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas *Vene soovis purustada Türgi ja ka A...

Ajalugu → Ajalugu
123 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ajalugu, 9.klassi õpiku alguse peamiste asjade lühikokkuvõte

Versailles' lossis (Versailles' rahukonverents) · Sakslased pidid leppima rahutingimustega, neid kuulutati sõjasüüdlaseks. Saksamaa pidi loobuma aladest ( elsass-lotring ), reparatsioon, keelati tugev armee ja Reini jõe piirkonnas ei tohtinud sõjavägi olla. · Pariisi rahukonverentsil loodus uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem (Versailles' diktaat) · REPARATSIOON ­ kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale · RAHVASTELIIT ­ Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Wilsoni 14 punkti pani sellele aluse, USA. Algul ei kuulunud sinna kaotajariigid, kes hiljem sinna pääsesid. Nõukogude Liit sai liikmeks 15.aastat hiljem, sest ei toetatud enamlaste võimu. USa jäi täielikult välja, sest Senat ei toetanud liitumist.

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Maailm peale I maailmasõda

Sõja kaotaja pidi samuti tasuma tekitatud kahju. 3.) Muutused poliitilisel kaardil ­ Austria-Ungari kaksikmonarhia lagunes, austria muutus väikeseks riigiks. Tekkisid ka Ungari ja Tsehoslovakkia. Ungarist moodustus 1918. a. vabariik. Endisest Serbiast, Montenegrost ning Austria-Ungari küljest moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Osa Türgist läks Itaaliale ja Kreekale. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Rahvasteliit on rahvusvaheline organisatsioon riikidevaheliste konfliktide rahumeelseks lahendamiseks. Wilsoni 14 punkti ­ sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava, mis nägi ette sõja lõpetamise ilma kahjutasu nõudmise ja maade äravõtmiseta ning koloniaalvalduste avaliku ja erapooletu lahendamise. Reparatsioon on sõja võitnud riigile tekitatud kahju, täielik hüvitamine kaotanud riigi poolt. 1920-ndaid nimetati Patsifismi ajastuks. Patsifismi ajastu tähendab sõdade vältimist

Ajalugu → Ajalugu
500 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Välispoliitika 1920.-1930. aastatel

Moskva mitmesuguseid projekte, mille sihiks oli Balti riikide tihe sidumine Moskvaga. NSV Liit hakkas õhutama Balti kolmikliidu loomist, lootes suhteliselt Moskva-sõbraliku Leedu kaudu mõjustada endale sobivas suunas ka Eestis ja Läti välispoliitikat. 1934.a.septembris kirjutatigi alla Eesti-Läti-Leedu koostöölepingule. 1930.aastate lõpuks oli Eesti sattunud ebasoodsasse olukorda. Kallaletungioht nii NSV Liidu kui ka Saksamaa poolt kasvas, abi polnud kuskilt loota. Rahvasteliit oli sügavas kriisis. Ainsaks võimalyseks jäi laveerimine Nõukogude Liidu Saksamaa vahel, püüdes sel moel omariiklust säilitada. 1938.a.kuulutasid Eesti, Läti ja Ledu end Skandinaaviamaade eeskujul neutraalseiks. Mõningad ringkonnad, eeskätt Eesti kõrgemad sõjaväelased, alustasid lähenemiskatseid Saksamaale. Eesti osutas Teise maailmasõja puhkemisel isoleerituks ning muutus tugevamatele riikidele kergeks saagiks.

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas Esimese maailmasõja tulemused aitasid kaasa Teise maailmasõja puhkemisele?

Kas Esimese maailmasõja tulemused aitasid kaasa Teise maailmasõja puhkemisele? Peale Esimest maailmasõda loodi Rahvasteliit. Iga rahvas pidi minema oma kodumaale. Kuna Rahvasteliit ei tulnud toime oma ülesannetega, et sõjakaid suurriike ohjeldada, soodustas juba seegi teise Maailmasõja puhkemist. Sõlmiti ka MRP. Loodi Versailles rahuleping, ka seegi osutus ebapüsivaks. Olen arvamusel, et Rahvasteliit oleks pidanud mõned muudatused tegema, et tulla toime oma ülesannetega. Versailles rahuleping sõlmiti ainult teatud tingimustega. Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandikku võrra. Reini jõe äärde moodustati demilitariseeritud tsoon. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Leian, et kui Saksamaa poleks esitanud nii palju nõudmisi sõjas,

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Eesti välispoliitika 1920-1940

Eesti välispoliitika 1920-1940 Mr.SmartFiles 9.klass Ohuallikad Eesti oli strateegiliselt heas kohas Suurim ohuallikas: Venemaa Teine ohuallikas: Saksamaa Eesti sõjavägi oli liiga nõrk Rõhuti diplomaatiale Balti liit 1920. aastate alguses otsustati luua Balti liit Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola Sõjaline, poliitiline ja majanduslik koostöö Poola-Leedu konflikt Soome soov eemalduda ohutsoonist Venemaa vastuseis Eesti-Läti kaitseliidu leping Suhete normaliseerumine Eesti-Saksa majandus- ja kultuurisidemed 1932 ­ MKL NSVL'iga (ebapüsiv) Toetuse otsimine suurvõimudelt 1921. aastal liitus eesti Rahvaste liiduga Eesti lootis Suurbritannia toetusele Kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamine Aktiivsus rahvaste liidus Ohu kasv 1930.ndatel kujunesid jälle ohuallikad: kommunistlik NSVL ja natsionalistlik Saksamaa Ilmnes Rahvasteliidu suutmatus Tekkis sõjaliste-poliitiliste liitude ja b...

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Maailm pärast II Maailmasõda

26. Maailm pärast II Maailmasõda Rahvusvahelised organisatsioonid: pärast i MS – Rahvasteliit, Pärast II MS - ÜRO Millises valdkonnas olid erinevused sinu arvates kõige suuremad? Näiteks ohvrite arv - peale I maailmasõda suri 10mlj sõjaväelast, kuid peale II Maailmasõda ole see arv kahekordne. Peale I MS suri 7 mlj. Tsiviilisikut, pärast II MS ole see arv 40 mlj. Miks loodi ÜRO? Loodi asendamaks I MS järel loodud Rahvasteliitu. Ühenda õigesti: Marshalli plaan – USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rahvusvahelised suhted ja maailmamajandus kahe sõja vahel

Jaapan. 2. Uued riigid pärast I maailmasõda: kaart! 1) Austria muutus väikeseks vabariigiks. 2) Ungari muutus kuningriigiks 3) Tsehhoslovakkia vabariik 4) Jugoslaavia Kuningriik 3. Versailles' rahulepingu tingimused: mida otsustati ja mis olid selle tagajärjed? Mida otsustati? ­ Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (reparatsioonid). Sakslastel keelati omada tugevat armeed. 4. Rahvasteliit: millal loodi, miks ja kui edukas/ebaedukas oli, miks? Millal loodi? ­ 1919. aastal Miks? ­ Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Edukas/ebaedukas, miks? ­ Alguses oli edukas, sest suudeti lahendada nii mõnigi riikidevaheline tüli, kuid hiljem hakkasid riikidevahelised suhted teravnema ning Rahvasteliit ei suutnud hoida ära tülisid, mis tekkisid suurriikide vahel

Ajalugu → Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda

Prantsusmaa omandiks. · Saksamaa tunnistas end sõjasüüdlaseks ning pidi hakkama tasuma reparatsioonimakse tsiviilisikutele sõjas tekitatud kahjude eest. Rahulepingud Saksamaa liitlastega · Saint-Germaini rahuleping Austriaga 10. septembril 1919. aastal · Neuilly leping Bulgaariaga 27. novembril 1919. aastal · Trianoni rahuleping Ungariga 4. juunil 1920. aastal · Sevres'i rahuleping Türgiga 10. augustil 1920. aastal Impeeriumide lagunemine Rahvasteliit (1920-1945) Idee: USA president Woodroe Wilson Rahvasteliidu põhikiri oli Saksamaa, Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga sõlmitud rahulepingute koostisosa. Peakorter: Genf Tähtsamad organid: Rahvasteliidu Täiskogu, Nõukogu (Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan), Sekretariaat. Rahvasteliitu kuulus tema tegevusaja jooksul 63 riiki USA jäi liidust eemale, kuna pärast I maailmasõda võitis seal isolatsionistlik välispoliitika. Rahvasteliidu eesmärgid

Ajalugu → Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Esimene maailmasõda Kordamisküsimused

poolt saksamaaga sõlmitud Bresti separaatrahuga. 9. Millised olid Versailles' rahulepingu tingimused Saksamaa jaoks? · Saksamaa loovutas piirialad · Pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · loovutas kõik asumaad · kaotati sõjaväekohustus · kuulutati sõjasüüdlaseks, pidi maksma teistele riikidele reparatsioonimakse. 10. Millal loodi Rahvasteliit? Loodi 1919. a jaanuaris, aga tegevust alustas 1920. a jaanuaris 11. Miks Rahvasteliidu tegevus ebaõnnestus? Kuna Rahvasteliit ei suutnud täita lepitaja rolli riikidevahelistes tülides. Organisatsiooni osatähtsus ja mõjuvõim hakkasid lagunema. 12. Miks oli Saksamaa jaoks oluline Dawesi plaan? Iga aastaga vähenes selles plaanis reparatsioonide maksete suurus ning jääki loeti Saksamaale antud laenuks. See oli sakslaste jaoks soodne plaan. 13

Ajalugu → Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Ajaloo vastused

Ajalugu. 1.Rahvasteliit - rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi 1919a. Eesmärgiks oli rahu ja julgeoleku kindlustamine ja rahvaste vaheline koostöö. Selle tegevus ei olnud edukas, kuna ei hoindu ära II maailmasõda. 2.Demokraatliku tee vahel- Nt: AÜ, Ingl, Prants. Diktatuuri tee vahel- Nt: Itaalia ja saksamaa. 3.Rahul ei olnud- Saksamaa- ta polnud rahul versaille lepingu tingimustega, luges neid ebaõiglaseks. Sakslastega asutanud alad tuli loovutada naaberriikidele. * Ungari- pidi loovutama enamiku oma senistest territooriumitest. * Venemaa- ta tahtis maailma uuesti ümber jagada. * Itaalia ja Jaapan- nad jäeti ilma territootiumitest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. 4.Weimari vabariigiks nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933. aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, ...

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti aeg

EESTI AEG 1. Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934 ESIMENE PÕHISEADUS Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu vastu 15. juunil 1920, eeskujuks võeti Weimari Saksamaa, Prantsusmaa ja USA põhiseadused. Ülimalt liberaalse põhiseaduse järgi oli Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Kõrgeid seadusandlik organ oli Riigikogu, koosnes 100 liikmest, kes valiti 3 aastaks ning proportsionaalse esindatuse alusel. Näiteks, kui partei sai valimistel 5% antud häältest, siis sai ta parlamendis 5 kohta. Valimisõigus oli kodanikel alates 20. eluaastast. Täitevvõim kuulus Riigikogu poolt moodustatud valitsusele eesotsas peaministriga e. riigivanemaga. Valitsus oli parlamendist täielikult sõltuv, Riigikogu võis teda igal ajal lahkuma sundida, kuid Riigikogu ennast polnud võimalik ennetähtaegselt laiali saata. Ministeeriume oli 7-11. Omavalitsusüksusteks olid 11 maakonda, vallad, linnad, alev...

Ajalugu → Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

9.klassi kontrolltöö pt.1-2A

1.Compiegne`i vaherahu- vaherahu,mille sõlmisid sõdivad pooled 18.nov.1918ja millega lõppes sõjategevus Pariisi rahukonverents-konverents, mis töötas välja püsivad rahulepingud Versailees`s lossis ja mis töötas rohkem kui aasta Reparatsioon-kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka valluta...

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Pariisi rahuleping, Versailles´ rahuleping

Versailles' rahuleping sõlmiti Saksamaaga. Peamised lepingu tingimused olid: Saksamaal tuli loobuda suurtest aladest, sakslasi kohustati hüvitama võitjatele sõjas tekitatud kahju ja maksma reporatsioone. Saksamaal keelati omada tugevat armeed ning sõjavarustust. Reini jõe piirkonnas ei tohtinud olla relvi ega armeed. Versailles'e süsteemiks nimetatakse Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus. Reporatsioon on hüvitis sõjas tekitatud kahjudest. 3. Mida kujutas endast Rahvasteliit? Miks see loodi? Kas Rahvasteliit oli oma tegevuses edukas? Too näiteid. Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Rahvasteliit oli 19520-ndatel edukas, kus lahendati väikeste riikide tülisid, nt. Eesti ja Läti vaheline tüli (Ruhnu saare, Eesti ja Läti vaheliste piiride ning Valga linna piiri pärast) ning Leedu ja Poola vaheline kriis (Vilniuse ehk Vilno

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel

Rahvasteliidu Täiskogu esimene istungijärk. Rahvasteliidu Täiskogu kogunes kord aastas, mis koosnes kõigi liikmesriikide esindajatest. Rahvasteliidu Nõukogu koosnes 4- 6 alalisest ja 4-11 mittealalisest liikmest, kelle valib Täiskogu. Alaliste liikmete hulka kuulusid selle asutajariigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan, hiljem lisanduvad Saksamaa ja Nõukogude Liit. Rahvasteliidu struktuur sarnanes tänapäeva ÜRO struktuuriga, kuid erinevalt ÜRO-st ei suutnud Rahvasteliit muutuda universaalseks organisatsiooniks, mis ühendaks kõiki maailma riike. Eesmärgiks oli: tagada rahu ja edendada rahvusvahelist koostööd, rahu ja julgeoleku kindlustamine, rahvusvahelistest lepingutest kinni pidamine, agressiooni ohvrile pidid kõik appi minema, tüliküsimuste rahumeelne lahendamine asendamaks traditsioonilist jõupoliitikat kõigi liikmesriikide ühissanktsioonidega agressori vastu. Rahvasteliit

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

30.aastate agressioonid kui II ms eelmäng

õigust taastada oma sõjaline jõud. Suurriigid hakkasid üha rohkem mõjuvõimu suurendamise pärast üksteisega võitlema. Muutus ka Esimese maailmasõja võitjariikide ja võidetute vahekord. Eriti halvenes Prantsusmaa olukord, keda hakkas taas ähvardama Saksamaa rünnak. Kaug-idas muutus väga sõjakas Jaapan, kes tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. 1930. aastate algul ründasid jaapanlased Hiinat. Vallutatud Hiina osasse lõid nad jaapanist sõltuva Mandzukuo riigi. Rahvasteliit saatis sinna asja uurima komisjoni, kelle arvates ei saanud Mandzukuo riiki iseseisvaks pidada. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja. Tokio valitsus eiras seda nõuet ning seepeale kuulutas Rahvasteliit Jaapani agressoriks ehk sõjaalgatajaks ja vallutajaks. Jaapan lahkus vastuseks Rahvasteliidust, kuid mitte Hiinast. Nende sündmustega algas Rahvasteliidu allakäik. Kogu maailm nägi, et see ühendus ei suuda oma liikmeid kaitsta

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kes on süüdi II maailmasõja puhkemises?

Hitlerile üksipäini! Seega, ehk oli II maailmasõja põhjustajaks Nõukogude Liit, eesotsas Staliniga, kes tahtis valla päästa maailmarevolutsiooni, kuid suur osa oli siin ka Hitleril ja Saksamaal. 1919.aastal asutasid I maailmasõja võitnud riigid rahu säilitamiseks Rahvasteliidu. Rahvasteliit oli organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide lahendamine läbirääkimiste teel. Sellise organisatsiooni loomise idee tuli USA presidendilt, T.W.Wilson'ilt. Rahvasteliit ei suutnud siiski sõda ära hoida, sest konfliktide lahendamise asemel tegeleti lepituspoliitikaga. Nõukogu sanktsioonid olid soovituslikud, mitte kohustuslikud. Näiteks ei suutnud Rahvasteliit ära hoida Mandzuuria hõivamist Jaapani poolt ega ka Etioopia vallutamist Itaalia poolt. Kui Rahvasteliit oleks olnud rangem ja kindlakäelisem, ehk siis ei oleks sõda olnud nii laastav või üldse ära jäänud. Tänase päevani ei ole ajaloolased jõudnud üksmeelele, et miks ikkagi II

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

I maailmasõda

I.ms aeg: 1914-1918 Põhjused: vastuolud Suurriikide vahel- juhtpositsioon Euroopas; mõjusfääride jagamine; koloniaalide jagamine (*Saksa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil põrkusid A-U ja Venemaaa taotlused *Saksa Prantsuse tüli Elsass-Lotringi pärast) Soodustavad asjaolud:*alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Osalejad: Kolmikliit ja Antant Riikide sõttaastumine: *1914 enamik riike(34) * 1915 Itaalia, Bulgaaria, Türgi *1916 Rumeena *1917 USA *1918 mõned riigid astusid sõjast välja- üksikud riigid liitusid sõjaga *Saksamaa, A-U, Prantsusmaa, Venemaa jne olid algusest lõpuni. Sõjalised plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan *Prantsusmaa kiire...

Ajalugu → Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

Kordamisküsimused: Maailm kahe maailmasõja vahel ÕPIK LK. 74-116 Esimese maailmasõja tagajärjed. *Hukkus 10 miljonit inimest. *Lagunesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. *Muutus jõudude vahekord maailmas. *Purustas paljud illusioonid, seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused. *Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. *Ei suudetud lahendada ühtki suurt probleemi. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Lagunesid: Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. Tekkisid uued riigid: Vene impeeriumi lagunemisel ­ Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel ­ Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Balkanil tekkis Jugoslaavia. Iirimaa iseseisvus. Rahvasteliit ­ 1919. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglan...

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kordamisküsimused §1-2

mereväelast. ülbuse eest. Saksamaa kolooniad. Jagati võitja riikide vahel. Saksa territoriaalsed kaotused. 1/8 endisest territooriumist + Reini jõe demilitariseeritud tsoon. Sõjakahjude hüvitamine. Saksamaa pidi võitjatele makse maksma. (4) Rahvasteliit: millal loodi, miks ja kui (eba)edukas oli, miks? Rahvasteliit loodi eesmärgil rahumeelselt lahendada riikide omavahelisi tülisid ja riikide vahelise koostöö arendamine. Eemale jäid NSVL ja USA. Rahvasteliit põhines W.Wilsoni 14'nel teesil. Oli edukas, parandas ajutiselt riikide vahelisi eriarvamusi ja aitas kaasa riikide kootööle. + Patsifismiajastu (1920) (5) Sõjakollete kujunemine: Jaapan, Hispaania.

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
12
doc

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel. Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei osutunud elujõuliseks tänu Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämisele. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. Rahvasteliidu nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandzuuria kriiside ajal. 1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit

Ajalugu → Ajalugu
1055 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Rahvusvahelised suhted Teise maailmasõja järel.

Rahvaste liit polnud võimeline lahendama kriise kui nendes osalesid suurriigid. Kui mõnele riigile midagi ei meeldinud siis ta lihtsalt astus rahvaste liidust välja ja teda e saanud isegi karistada kuidagi. 3) Jaapani agressioon Mandzuurias ­ jaapan tahtis saada kogu aasia valitsejaks. 1930 aastate algul ründasid Jaapanlased Hiinat. Vallutatud Hiina osadesse lõid nad Jaapanist sõltuva Mandzuuria riigi. Rahvasteliit saatis sinna asja uurima komisjoni, kelle arvates ei saanud Manzuuria riiki iseseisvaks pidada. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, Tokio valitsus eiras seda nõuet ning seepeale kuulutas Rahvasteliit Jaapani agressoriks. Jaapan lahkus vastuseks Rahvaste liidust, kuid mitte Hiiinast . 4) Itaalia agressioon Etioopias ­ itaalia tahtis muutuda väga tugevaks, selleks oli vaja uusi asumaid. Esimeseks valiti etioopia. 1935

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Arutlus: Teise maailmasõja puhkemise põhjused

Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata, ilma et nad teineteist segaks. Kuid peale pakti sõlmimist läksid osapooled neile piiritletud maid vallutama. Näiteks okupeeris Stalin peale Bessaraabia ka Ees-Karpaatias Rumeeniale kuulunud Bukoviina ja see oli täiesti midagi uut, mis tekitas Saksamaale ärevust. Kindlasti ei olnud Teise maailmasõja põhjustajaks mitte ainult Molotov-Ribbentropi pakt , Rahvasteliit või Hitler. Juba varasematel aegadel olid paljud riigid vallutushimulised. Arvan ,et sõja põhjuseks oli Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suudetud lahendada.

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajalookordamine

TOIMUMA SÕJAJÄRGNE ÜLESEHITUSTÖÖ. *OTSUSTATI, ET SAKSAMAA PEAB LOOBUMA ALADEST, MIS JÄÄVAD VENE-SAKSA PIIRIST PÕHJA POOLE, KUID SAKSAMAA VÄED PEAVAD JÄÄMA BALTIKUMI SENI, KUNI LIITLASED VAJALIKUKS PEAVAD. TAGAJÄRJED ­ KÕIK NEED ASJAOLUD ÜHTEKOKKU OLID ALUSEKS, ET KUTSUDA ESILE UUS SÕDA *SAKSAMAA PIDI TUNNISTAMA AUSTRIA,TSEHHOSLOVAKKIA JA POOLA ISESEISVUST . VERSAILLES TOIMUNU EI OLNUD RAHU, VAID UUE SÕJA ALGUS. 4. RAHVASTELIIT: MILLAL LOODI, MIKS JA KUI EDUKAS ­ EBAEDUKAS OLI ­ MIKS RAHVASTELIIT LOODI 18.01.1919.AASTAL PARIISI RAHUKONVERENTSIL. EESMÄRGIKS OLI RIIKIDE OMAVAHELISTE TÜLIDE RAHUMEELNE LAHENDAMINE JA KOOSTÖÖ. PEAKORTER ASUS GENFIS (SVEITS). KAOTAJAID ALGUL SINNA EI VÕETUD. EEMALE JÄID NÕUKOGUDE LIIT JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID. 1920.AASTAD OLID RAHUMEELSED. 1920-NDAID NIMETATI PATSIFISMI AJASTUKS. RAHVASTELIIDU ABIGA LAHENDATI MITMEID

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun