Võib olla igasugune rahaliselt hinnatav nõue– nõude rahaline suurus peab olema määratletud Sh. ka tingimuslik nõue– peab olema määratletud nõude tekkimise alus ja tingimus Ka tulevikus tekkiv nõue –on vajalik, et nõue tulevikus tekkiks ning vajalik määratleda nõude tekkimise alus Ka nõudega seotud kõrvalnõuded(sh intressid ja leppetrahv – kui seadusest ei tulene või kokku ei ole lepitud teisiti) Pandiga on tagatud ka kohtukulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused Pandi ese ei vastuta nõuete eest, mis tekkinud võlgniku tegude tõttu pärast pandi tekkimist kui selles ei ole pantijaga enne või pärast kokku lepitud AÕS §280 Pandiga tagatud nõue on eelistatud kõikidele teistele nõuetele panditud vara suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (võlgnik vastutab kogu oma varaga kuid sundtäitmise korral on pandiga tagatud nõue rahuldatav esmases järjekorras KÄSIPANT
Tahtlik suunamine? Sama loogika nagu Sigala kaasuses. Rikkuja- ööklubi omanik. Kui teda poleks, poleks ka prahi maha viskajaid. Kadunud kummikud Osaühingu O vara koosneb kinnisasjast, millel asub tootmishoone. Tootmishoonesse on O poolt paigaldatud teisaldatavad seadmed, millega toodetakse kalamehekummikuid. Lisaks kuulub osaühingu vara hulka kummikute tootmiseks vajalik tooraine ja juba valmis tehtud kummikud. Osaühingu varale on 02.12.2009.a kehtivalt seatud kommertspant pandipidaja P kasuks. 02.01.2010.a nõudis pandipidaja P osaühingult teavet selle kohta, mitu paari valmis kummikuid on hetkel laos. Ettevõtja ütles, et ta ei tea seda ja et ta ei kavatse seda ka selgeks teha. Seda kuuldes nõuab pandipaja P rahaliste kohustuste kohest täitmist, mille lepingust tulenev täitmistähtaeg on alles 01.07.2012.a. Sellele lisaks nõuab P oma rahaliste nõuete rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvelt. Asudes oma nõuet 28.02.2010
Pantida võib olla · kõik, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud, seega nii asju kui ka õigusi; · nii võlgnik kui ka kolmas isik Pandiga võib tagada · Igasugust rahalist või rahaliselt hinnatavat nõuet · Tingimuslikku nõuet · Tulevikus tekkivat nõuet · Kõrvalnõued(intressid ja leppetrahvid), mis nõudega seotud · Menetluskulud · Asja seotud kulutused · Pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused Asjaõigus tunneb kahte pandi like: 1. Vallasvara tagatisel antavat panti ehk vallaspanti 2. Kinnisvara tagatisel antavat panti ehk kinnispanti(hüpoteeki) Vallasvara pantimisega võib pantimine toimuda kahel erineval viisil(vallaspandi liigid): 1. Käsipant panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse(); 2. Registerpant valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris.
Majanduslik tähtsus võrreldes kinnispandiga väike, tagatakse selle vahendiga seetõttu väiksemaid/ lühiajalisi nõudeid. Tsiviilkäibes asendab vallaspanti sageli tagatisüleandmine (AÕS § 94) või omandireservatsioon (VÕS § 233), ning õiguste puhul tagatisloovutamine (VÕS § 164). Vallaspant nõude tagamisel: käsipant, registerpant, kommertspant, laevahüpoteek KÄSIPANT: Ainsana seotud asja üleandmisega. Tekkimine: käsipandiga koormatud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja sõlmitakse kokkulepe käsipandi seadmiseks. Käsipandi tekkimine on välistatud, kui panditud asi jääb pandipidaja ja omaniku kaasvaldusse (ei saa tagada publitsiteeti). Üle 500 kroonise asja puhul - pandileping kirjalik. Käsipant on nõudest sõltuv. Õigustamata isiku poolt pantimisel omandab pandipidaja pandi ka siis, kui oli heauskne ja muud pantimise eeldused on täidetud (asja üleandmine ja kokkulepe) (ei toimu, kui asi oli
Võib olla igasugune rahaliselt hinnatav nõue– nõude rahaline suurus peab olema määratletud Sh. ka tingimuslik nõue– peab olema määratletud nõude tekkimise alus ja tingimus Ka tulevikus tekkiv nõue –on vajalik, et nõue tulevikus tekkiks ning vajalik määratleda nõude tekkimise alus Ka nõudega seotud kõrvalnõuded(sh intressid ja leppetrahv – kui seadusest ei tulene või kokku ei ole lepitud teisiti) Pandiga on tagatud ka kohtukulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused Pandi ese ei vastuta nõuete eest, mis tekkinud võlgniku tegude tõttu pärast pandi tekkimist kui selles ei ole pantijaga enne või pärast kokku lepitud AÕS §280 Pandiga tagatud nõue on eelistatud kõikidele teistele nõuetele panditud vara suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (võlgnik vastutab kogu oma varaga kuid sundtäitmise korral on pandiga tagatud nõue rahuldatav esmases järjekorras KÄSIPANT
. . . . . . . . . . . , edaspidi nimetatud OSTJA ja OSAÜHING . . . . . . . . . . , registrikood . . . . . . . . . , asukoht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , keda esindab volikirja, mis on tõestatud Tallinna notar . . . . . . . . . . poolt . . . . . . . . . . a., registreeritud not.reg. nr. . . . . . all, alusel . . . . . . . . . . . . . . . . . . , isikukood . . . . . . . . . , kelle elukoht . . . . . . . . . . . . . . . . , edaspidi nimetatud PANDIPIDAJA, sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. MÜÜJA müüb ja OSTJA ostab kahe (2) toalise korteri nr. . . . . , koos sellele vastava muu 2 osaga elamust, asukohaga Tallinnas Pärnu mnt. . . . . , eluruumi pinnaga 51,4 m , mis moodustab 0,76% elamu üldpinnast. Elamu tervikuna on kuuekorruseline, 70 korteriga, kasuliku pinnaga 2 2
§ 110. Igamise sisu (1) Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. (2) Vallasomand tekib igamisega ühe aasta jooksul, kui valdus on saadud tehinguga, mille alusel ei tekkinud omand üksnes seetõttu, et tehing oli vormivea tõttu kehtetu. 25. Mis tingimused on vajalikud käsipandi seadmiseks? § 281. Käsipandi mõiste Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse (käsipant). § 282. Käsipandi tekkimine (1) Käsipant tekib asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. (2) Pandi seadmise kokkulepe (käsipandi leping) tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab viitsada krooni. (3) Samale vallasasjale ei või seada mitut käsipanti. 26. Mida tähendab pandi aktsessoorsus või mitteaktsessoorsus?
äravõtmise ja selle omaniku valdusesse üleandmise nõuga. Ilma valduse nõudeta ei ole asi vindikatsioon. Negatoorhagi – kõik need juhtumid, mil asja valdust ei kaotata. Nõue on suunatud vältimisele või kõrvaldamisele. Vallasomand – vallasasja üleandmine, kui võõrandaja annab asja üle valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Vallaspant – asi antakse pandipidaja valdusesse. Kui võlgnik ei täida pandiga tagatud kohustust. Üleandmine – poolte kokkulepe omandi ülemineku osas. Asja faktiline kätteandmine omandajale Hõivamine – peremehetut asja, leida valduseta asja. Omand tekib isiku poolt asja haaramise, vallutamisega ja tahtega saada asja omanikuks. Eelduseks vallasasja peremehetus( pole kunagi omanikku olnudki; omanik on thateliselt omandist loobunud) Leid – asi, mis on ükskõik mis moel omaniku jaoks kaotsi läinud
Kadunud kummikud Osaühingu O vara koosneb kinnisasjast, millel asub tootmishoone. Tootmishoonesse on O poolt paigaldatud teisaldatavad seadmed, millega toodetakse kalamehekummikuid. Lisaks kuulub osaühingu vara hulka kummikute tootmiseks vajalik tooraine(сырье) ja juba valmis tehtud kummikud. Osaühingu varale on 02.12.2009.a kehtivalt seatud kommertspant pandipidaja P kasuks. 02.01.2010.a nõudis pandipidaja P osaühingult teavet selle kohta, mitu paari valmis kummikuid on hetkel laos. Ettevõtja ütles, et ta ei tea seda ja et ta ei kavatse seda ka selgeks teha. Seda kuuldes nõuab pandipidaja P rahaliste kohustuste kohest täitmist, mille lepingust tulenev täitmistähtaeg on alles 01.07.2012.a. Sellele lisaks nõuab P oma rahaliste nõuete rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvelt. Asudes oma nõuet 28.02.2010.a
Aktsionäril võib olla piiramatus koguses aktsiaid. Miinimumkapital on 25 000 eurot. Aktsia väikseim väärtus on 0.10 eurot ning kui väärtus on suurem, peab see olema kümne sendi töiskordne. Aktsiat jagada ei saa. 1 eurone aktsia jääb 1 euroseks aktsiaks. Väljalaskehind pannakse paika. Aktsiakapitali laiendamine toimub aktsiate märkimise teel. Aktsiaomand läheb alati üle pärijale. Aktsiaseltsi puhul pärijat välistada ei saa. Aktsiaid saab pantida, kui põhikirjas ei ole teisiti. Pandipidaja saab võtta küll aktsia tagatiseks, aga õigused üle ei lähe. Kui tahetakse muuta aktsia liike, siis seda saab muuta koosolekuga. Peab olema 4/5 poolthäältest. Kui muudetakse mingit liiki, siis selle aktsia omanikest 9/10 peab olema poolt. Aktsia võib olla kas nimiväärtusega või nimiväärtuseta. Aktsiakapitali saab alati suuremaks teha ning selle otsuse peab vastu võtma üldkoosolek. Samuti saab aktsiakapitali vähendada. Vähendamiseks on erinevaid viise:
f) kasutusvaldaja nõue kasutusvalduse eseme kasutamiseks ja selle viljade saamiseks, § 201 ja 214; g) reaalkoormatise alusel õigustatud isiku nõue perioodiliste rahaliste või natuuras väljendatud maksete tasumiseks või teatud tegude tegemiseks, § 229; h) hoonestaja nõue omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist ning kasutada maapinda, § 241; i) ostueesõigust omava isiku nõue astuda kinnisasja müügi korral omandaja asemele,§ 256; j) pandipidaja nõue pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, § 276;9 k) hüpoteegipidaja nõue hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel, § 325. II Asjade liigitus Asjade koht esemete süsteemis Asjaõigused jagunevad 2 liiki : 1) omand, mis on absoluutne asjaõigus - s.t. sisaldab endas täielikku võimu asja üle; 2) piiratud asjaõigused, mis ühel või teisel viisil annavad õiguse võõrale asjale hõlmamata aga
vanagermaani reegel ,,nõua oma asja sellelt, kellele oled ta usaldanud". Roomas võis asja alati välja nõuda ka heauskselt omandajalt (A asi oli üle läinud B-le ja sellelt C-le). AÕS § 95 kohaselt ei saa vallasasja välja nõuda heauskselt omandajalt, kui vallasasi oli omaniku valdusest välja läinud tema enda tahte kohaselt, näiteks kui asja rentnik, pantija, hoidja või laenaja müüs asja heausksele ostjale ja siis sai omanik nõuda vaid hüvitamist rentniku, pandipidaja, laenaja või hoidja poolt võlaõigusseaduse alusel. Omand on majandusliku korra põhialus, kuna selle järgi, kas riik tunnustab, piirab või keelab eraomandit, kas omand on kättesaadav kõigile või üksnes teatud klassidele, saab määratleda riigi olemust. KASUTATUD MATERJALID 1) Pärna, P. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2004 2) Eesti Vabariigi Põhiseadus. RT 1992, 26, 349. vv 28.06.1992 (PS) 3) Asjaõigusseadus. RT I 1993, 39, 590. vv 09.06
stipulatio stipulatsioon (verbaalse lepingu liik Roomas);piduliku vormilise lubaduse andmisega lepingu sõlmimine; sobimus, kokkulepe mutuum muutlaen; vastastikkus; mõlemapoolne (leping, mille kohaselt antakse asendatavad asjad laenusaajale omandiks, kohustusega sama palju ja samas väärtuses asju tagasi anda) commodatum pruuklaen, laenuleping; laenatud asi depositum hoius, hoiuleping pignus pant; käsipant (Roomas andis pantija pandieseme pandipidaja valdusse) emptio-venditio ost-müük; ostu-müügileping (-tehing) pretium hind arrha käsiraha locatio conductio kasutuslepingute üldnimetus Rooma õiguses (hõlmas kahekülgseid lepinguid mingi asja tasu eest kasutada andmisel või tööjõu kasutamisel) mandatum käsundusleping societas seltsing (võlaõiguslik kokkulepe ehk leping ühise eesmärgi saavutamiseks) ; ühiskond; ühendus; tänapäeval jur isik
soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. 1856. aasta Eestimaa talurahva seaduse järgi eristati mõisamaa ja talupoegade kasutuses olev maa (talumaa), mida võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. 1880 alustati Eestimaa kubermangus talude päriseks müüki. Talumaad tohtis rentida või müüa ainult talupoegadele. Mats Erdell oli esimene eesti soost mõisavaldaja, saades pandipidaja õigused Roobe mõisale. Pärast rüütlimõisate omamise vabaksandmist kõigi seisuste liikmetele ostis tema poeg Hans Errdell 1867.a Roobe päriseks ja temast sai esimene eesti soost rüütlimõisaomanik. Areng Eesti arengut 19.sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, industraliseerimine, linnastumine ja rahvusluse tõus, traditsiooniline talupojakultuur hakkab kaduma. Uus passikorraldus (1863) suurendas talupoegade liikumisvabadust, hoogustus väljarändamine Venemaale
Leidmisel vallasomand tekib ühe aasta möödumisel, kui omanik ei ole selle aja jooksul selgunud. Peitvara leidmisel omanikuks saab isik, kelle maatükilt vara leiti. Kui oli omaniku nõusolek, siis on õigus saada leiutasu ja kui ei olnud, siis ei saa ka leiutasu. 2.2. Vallaspant Vallaspant on vallasasjale seatud pandiõigus. Vallaspant jaguneb käsipandiks ja registerpandiks. 2.2.1. Käsipant Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusessse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse. Käsipandi kohta sätestatut kohaldatakse ka seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui vallasasi on koormatud mitme pandiõigusega, määratakse pandiõiguse järjekoht pandiõiguse tekkimise ajaga. Samale asjale ei saa seada mitut käsipanti.
kinnispandiks vastavalt tagatise esemele. Vallaspandi õigused jagunevad omakorda: 1. Käsipandiks 2. Registerpandiks panditud asi jääb pantija valdusesse ja pandi tekkemomendiks on pandileppe alusel pandi registreerimine seaduses ette nähtud avalikus registris. Registerpanti on võimalik rakendada, mille regamiseks on vajalik toimiv süsteem. Registerpandi alaliik on kommertspant, mis koormab ettevõtja vallasvara. Käispandi puhul on nõutav lisaks pantija ja pandipidaja vahelisele pandiseadmise kokkuleppele ( mis kui panditud asja väärtus ületab 500.- peab olema sõlmitud kirjalikult) ka panditava eseme valduse üleadmine pandipidajale väljapoole nähtavuse eesmärgil. Pantida on võimalik ka varalisi õigusi, mida on võimalik ka üle anda ja õiguste pantimisena on käsitletav ka väärtpaberite pantimine. Kinnispandi põhiliigiks on hüpoteek. Hüpoteek tekib kinnistusraamatusse kandmisega kinnisasja omaniku ja
rahuldamata. Pankrotimenetluse eesmärgiks on tagada see, et võlausaldajate nõude saak- sid võrdelises määras rahuldatud. Tagada, et võlausaldajad saaksid oma nõuded maksimaalselt rahuldatud, aga mitte üksteise arvel ! * (maakeeli: vältida et asi toimub põhimõttel kes ees see mees) * erand: pandipidajad. Tuleb aktsepteerida pandipidaja eesõigust panditud asja müügist saadud rahale. Baaspõhimõte : maksejõuetus. Võlgnik ei suuda oma varalisest seisukorrast tulenevalt oma rahalisi kohustusi täita. Maksejõuetus peab olema püsiv! See on majanduslik, mitte õiguslik termin. Selle olemasolu peab tuvastama nantsanalüüs. Pankrot - kohtu poolt välja kuulutatud maksejõuetus.
sätestatud teisiti. Hüpoteek lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. 43. Kohtulik hüpoteek Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue. 44. Vallaspant Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse (käsipant). 45. Registerpant Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi jääb pantija valdusse ning pant registreeritakse seaduses sätestatud korras (registerpant) Registerpandile kohaldatakse käsipandi sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Märkus: esimene kontrolltöö hõlmab küsimusi 1-.22. Uno Feldschmidt
kinnisasja arestimist või võlgniku maksejõuetuks tunnistamist ja on sisse nõudmata, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on kindlustatud, ulatub ka kindlustushüvitise nõudele Ei ulatu: päraldistele, osadele ja loodusviljadele, mis on enne kinnisasja arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks eemaldatud Hüpoteegiga on tagatud: põhinõue, kõrvalkulud ning menetluskulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused Hüpoteegi ese Hüpoteegiga saab koormata kinnisasja(maatükk). Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa (teiste kaasomanike nõusolekut selleks ei ole vaja). Hüpoteeki ei või seada ainult kinnisasja reaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast.Hüpoteegiga saab koormata ka hoonestus- ja korterihoonestusõigust, korteriomandit
panditud vara väärtusest, eelistatuna teistest krediitoritest. Pant võib olla vallaspant või kinnispant. Pantida võib asju, väärtpabereid ja varalisi õigsusi. Pantida saab vara, mis on pantija omandis. Pantija võib olla kas võlgnik või kolmas isik. Pandiga võib tagada iga rahaliselt hinnatavat nõuet. Pandiga tagatud nõue on eelistatud kõikidele teistele nõuetele panditud vara suhtes. Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et asi antakse üle pandipidaja valdusesse (käsipant). Ülejäänud pandiliikide puhul lähtutakse käsipandi reeglitest. Käsipant tekib asja valduse üleandmisega asja valdajalt (pantijalt) pandi pidajale, kui ta aga on juba pandipidaja valduses, siis pandilepingu sõlmimisega. Käsipandi leping tuleb sõlmida kirjalikult kui panditava asja väärtus ületav 500 krooni. Kõik pandimajad kannavad nimetust lombard. Käsipant lõpeb tagatud nõude lõppemisega (võlg kustutatakse)
Maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada. Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viise, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Pandi mõiste: Asja võib pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole koheselt täidetud; Käsipant panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse; Registerpant valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris (nt sõiduk). Kaks liiki panti: * vallasvara tagatisel antav pant ehk vallaspant; * kinnisvara tagatisel antav pant ehk kinnispant Kinnispant ehk hüpoteek. Isikul, kelle kasuks kinnispant ehk hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteeki võib käsitleda suhtena, milles
Pantijaks võib olle võlgnik kui ka kolmas isik. Pandiga on tagatud ka nõudeg aseotud kõrvalnõuded(trahvid, intressid jne), juhul kui seadusega pole sätestatud teisiti. Pandiga on tagatud ka menetluskulud ja müügiga seotud kulutused ning pandiipidaja poolt pandi eseme säilimiseks tehtud kulutused. Nõude tagastamisel vallasvarapantimisega võib pantimine toimuda 2 erineval viisil, mida võib nimetada ka vallaspandi liikideks: Käsipant – panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse Registerpant – valduse üleminekut ei toimu. Ja pantimine registreeritaks evastavas registrites. Käsipandi leping tuleb sõmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 500 kr. Registerpandi puhul koormatakse vallasasja pandiga selliselt, et panditud asi jab pantija valdusse, pant registreeritakse seaduses sätestatud korras. Register pant seataks epõhiliselt transpordi vahenditele. See võib toimuda nt ARK kantud autodr või lennuki
Laevatatav veekogud 10m Teised veekogud 4m Üleujutuse korral 2m Naabriõigused Sademeservituut(orjama, teenima) reaalservituudid nõude: jalgservituut, sõiduservittut, seinaservituut hoonestusõigus. On tähtajaline õigus min 36aastat max 99aastat. Ostuees õigus. Pandiõigus. Tehingu tagamise vorm mille puhul isikul kelle kasuks on seaduste õigused . nõuded rahuldamisele panditud vara arvel. Kui nõuet pole kohaseld täidetud. Vallas või kinnispant. Käsipant. Pandipidaja kohustused. 1. panditud asja säilitamine. 2. asja hävitamise ohust viivitamatuld teatama pantijale 3. asja hoidmise kohustus 4. panditud asja kasutamise keeld 5. pandipiadaja on kohustatud pantijale 1 kuu ette teatama asja müügist. Registerpant. Kommertspant Kinnsipant e.hüpoteeks Käendus Käsiraha. Lepingu mittetäitmisel kui vastutav pool on käsiraha andnud pool jääb käsiraha saajale. ....käsiraha saanud pool on ta kohustatud maksma teisele poolel 2x käsiraha summa tagasi.
KONTROLLTÖÖ 1) Menetlusosalised (nende õigused ja kohustused) Üldiselt: Menetlusosalisteks on kõik, kelle õigusi menetlus puudutab, nt eseme kaasomanik, võlgniku abikaasa, seltsinglane, pärija, üürnik jne. Eraldi on seaduses välja toodud isik, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa võlgniku vara realiseerimise käigus saadavast rahast, näiteks pandipidaja, reaalkoormatise omaja. Menetlusosaliseks on ka sissenõudja ning võlgnik (käsitleme eraldi allpool). Menetlusosaliste ringi kindlaks tegemine on oluline, sest menetlusosalistele tuleb selgitada nende õigusi ja kohustusi täitemenetluses. Neile tuleb kätte toimetada mitmeid dokumente. Menetlusosaliste õigused: 1. Õigus tutvuda täitetoimikuga ning saada sellest ärakirju ja menetluse käigu kohta õiendeid. 2. Õigus esitada kaebusi kohtutäituri tegevuse peale.
Vallaspant on vallasvara tagatisel antav pant. Vallaspandi liigid on käsipant panditud asi antakse üle pandipidaja valdusesse ja registerpant valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris. Vallaspandi alaliikideks on ka kommertspant pant seatakse ettevõtja varale registerpandi põhimõtete kohaselt) ja õiguste pantimine. Käsipant on nõude tagamine vallasasjaga selliselt, et pantija annab asja üle pandipidaja valdusesse. Registerpandi puhul koormatakse vallasasja pandiga selliselt, et panditud asi jääb pantija valdusse ning pant registreeritakse seaduses sätestatud korras. Kommertspant on nagu registerpantki valduseta pandi liik. Kommertspant registreeritakse äriregistris. Kommertspandi puhul seatakse pant ettevõtja kogu vallasvarale või füüsilisest isikust ettevõtja vallasvarale seaduses märgitud ulatuses, ilma et ta annaks üle panditava vara valdust.
Sissejuhatus Mis on õigus? Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega. Õigus on suhtelise iseloomuga. Kuidas tekkis õigus? Tavaõigused tekkisid juba vanal ajal siis kui inimesed elasid veel koobastes jne. Tänapäeval on siianigi veel tavaõigusi kuna kõiki õigusi ei panda paberile. Antakse üle suuliselt. (Nt. vanemad lastele jne..) Õiguse kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hamurapi seadustekogu 18 17 saj. e.m.a. Prohvet Moosese 10 käsku 14 12. saj. e.m.a. Riik Organisatsioon Riigi territoorium riigipiir Riigipiiri tähistamise aluseks on: Looduslikud pinnavormid (mäed, jõed) Kunstlikud tähised (kanalid, tarad) Tegelikult loetakse riigi territooriumiks: Riigi registrisse kantud õhu-ja kosmosesõidukid Sõja-ja kaubalaevad, sõja-ja tsiviilsõidukid Avamere põhja pandud rajatised Õiguse allikad Tavaõigus Lepingud Kohtulahendid e. pretsedendid Õigusteadla...
on kohustatud 2. Möödub tähtaeg, milleks garantii on välja andnud 3. Võlausaldaja loobub garantiist tulenevatest õigustest, sh kui ta tagastab garantii andjale dokumendi, milles garanatii väljenduses Kui garantii andja on garantii tuleneva kohustuse täitnud, on tal tagatisnõudeõigus võlgniku vastu üksnes siis, kui see tuleneb nendevahelisest suhtest. Käsipandi mõiste Vallasasja võib pantiga koormata selliseslt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipanti seadmises Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse Registerpandi mõiste Patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega
Pankrotivara müük toimub enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korrasVara alghinna määrab haldur, kooskõlastades selle pankrotitoimkonnaga Kordusenampakkumisel . võib haldur vara alghinda kuni 50 protsenti vähendada Enampakkumise kohta koostab haldur akti. Võlausaldajate üldkoosolek võib teha haldurile ettekirjutuse müüa vara enampakkumiseta, kui vara müük sel viisil annab suuremat kasu. Vallaspandiga koormatud eseme müügi erisused Halduri nõusolekul võib pandipidaja vallaspandi eseme ise müüa. Vara müünud pandipidaja esitab haldurile aruande müügist saadu kohta. Kui haldur kavatseb vallaspandi eseme müüa muul viisil kui enampakkumisel, peab ta müügi kavatsusest ja viisist pandipidajale teatama. Kui pandipidaja seejärel ei teata haldurile seitsme päeva jooksul, et tal on võimalus pandieseme müügiks suuremat kasu andval viisil, võib haldur pandieseme müüa kavatsetud viisil. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja müük
Kui lepingut ei sõlmita, on õigus sisse nõuda trahvi. 11 ettemaksu tagastamise garantii ettevõtte, kes ettemaksu teeb, kui ta teist poolt ei usalda, võib nõuda pangagarantiid. Otsene tagatis finantstagatiseks loetakse väärtpaberi või rahalise nõude koormamist pandiõigusega või tagatise andmise eesmärgil ülekandmist: · Käsipant: vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises; asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse. · Registerpant: patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrolülituse tüpoloogiat, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras, võib
Pant on juba antiikajast peale olnud õiguslike kohustuste täitmise tagamise vahendiks. Asja võib pandiga koormata nii, et isikul kellekasuks pant on satud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel. Pantida võib kõike, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Vallaspant: -käsipant -registerpant -kommertspant -õiguste pant Käsipant: nõude tagamine vallasasjaga selliselt, et pantija annab asja üle pandipidaja valdusesse. Käsipandi leping tuleb sõlmida kirjalikult kui väärtus on suurem kui 500 krooni. Ühele asjale mitut käsipanti ei võis eada. Käsipant lõppeb tagatud nõude lõppemisel ja panditud asja hävinemisel. Pandipidaja peab panditud asja säilitama ja korras hoidma. Panditud asja müük toimub enampakkumisel. Registerpant- koormatakse vallasasi pandiga selliselt, et panditud asi jääb pantija valdusesse ning pant registreeritakse seaduses sätestatud korras. Võib seada mitu panti
kokku lepitud teisiti. Ostueesõigus võib lõppeda ka kokkulepitud eelduse saabumisel ja tähtaja möödumisel. 213. Mis on pandiõiguse sisuks? Pantimine on asja koormamine selliselt, et isikul, kelle kasuks pandiõigus on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole koheselt täidetud. Pandiõiguse sisu: 1. on asjaõigus- kehtib igaühe suhtes 2. on tagamisõigus- seatakse nõude tagamiseks 3. on realiseerimisõigus- pandipidaja võib nõuda asja realiseerimist ja oma nõude rahuldamist saadavast rahast. 214. Milliseid pandiõiguse liike Eesti õigus tunneb? Pandieseme alusel eristatakse vallas- ja kinnispandiõigus. Vallaspandiõigusteks on: 1. käsipant 2. registerpant 3. kommertspant 4. laevahüpoteek Kinnispandiõigustest tunneb Eesti õigus ainult ühte liiki mis jaguneb alaliikideks: 1. hüpoteek: - tavaline hüpoteek (võõrhüpoteek) - omanikuhüpoteek - ühishüpoteek - kohtulik hüpoteek 215
teisiti. Vallas- ja kinnispant Asjaõigus tunneb kahte pandiliiki: 1) vallaspanti ehk vallasvara tagatisel antavat panti ja 2) kinnispanti (hüpoteeki) ehk kinnisvara tagatisel antavat panti. Vallas- ja kinnispandi eristamine sai võimalikuks kinnistusraamatute süsteemi rakendamisega. Nõude tagamisel vallasvara pantimisega võib pantimine toimuda kahel erineval viisil, need on vallaspandi liigid: 1) Käsipant panditud asi antakse üle pandipidaja valdusesse 2) Registerpant valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris. 40 Vallaspandi alaliikideks on ka kommertspant (pant seatakse ettevõtja varale registerandi põhimõtete kohaselt) ja õiguste pantimine. Käsipandi mõiste, pandi sisu, pandi tekkimine ja lõppemine Käsipant on nõude tagamine vallasasjaga selliselt, et pantija (kas võlgnik ise või kolmas isik) annab
69. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega (nt maatükil olevad ehitised/kasvav mets). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi (mis on nö maast lahus- auto/metsamaterjal). Kes asja valdab, on selle omanik. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid. Pant on asi, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Vallaspant- vallasvara tagatisel antav pant. Liigid: 1) käsipant- panditud asi antakse üle pandipidaja valdusesse (esemeks vallasasjad- nt mööbel) 2) registerpant- pantimine toimub registreerimise teel; saab koormata transpordivahendeid, kaubamärke jne (sh eraldi kommertspant, õiguste pant, laevahüpoteek) 71. Kinnispant e hüpoteek. Kinnispant või tagatis, mis tagab võla tasumise või mõne teise kohustuse täitmise. Pandiese jääb omaniku kätte, aga pandipidajal õigus reaaliseerida pandiese kindlate tingimuste esinemise korral. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid.
Int. võib olla omavah.- sisssemaksed; aktsiakapital; eelmiste aastate materjaalne vallasvara, debitoorsed arved, väärtpaberid, fikseeritud või ujuv. Vt. Laenu tagasimaksmine. jaotamata kasum; aruandeperioodi kasum/kahjum; pangahoiused, mitmesugused õigused ja nõuded 1. Kinnisvara laenu puhul tuleb laenuvõtjal teha üldine pangandusreserv; reservkapital, aazio Käsipant e. otsene pant on pandipidaja valdusse antav mõningaid kulutusi: 1)kinnisvara hindamise tasu; 2)Täiendavad omavah.- allutatud kohustused; pandi esemeks olev vallasasi ise või vallasasja 2)laenulepingu tasu; 3)notaritasu ostu-müügi lepingu ümberhindamiste reserv; mmud kapitali isel. kirjed. puutumatust tõestav dokument 2.1 Register-pant e. sõlmimisel; 4)vara registr. tasu; 5)notaritasu pandi- Brutoomavah.= esmased omavah
Vara alghinna määrab haldur, kooskõlastades selle pankrotitoimkonnaga. Kordusenampakkumisel võib haldur vara alghinda kuni 50 % vähendada. Enampakkumise kohta koostab haldur akti. Võlausaldajate üldkoosolekul võib teha haldurile ettekirjutise müüa vara enampakkumiseta, kui vara müük sel viisil annab suuremat kasu. 21 Panditud vara müük VALLASPANDIGA KOORMATUD ESEME MÜÜGI ERISUSED: Halduri nõusolekul võib pandipidaja vallaspandi eseme ise müüa, esitades müügi korral haldurile aruande. Vallaspandi eseme müügi korral pandiõigus lõpeb. Kui haldur kavatseb vallaspandi eseme müüa muul viisil kui enampakkumisel, peab ta müügi kavatsusest ja viisist pandipidajale teatama. Kui pandipidaja seejärel ei teata haldurile seitsme päeva jooksul, et tal on võimalus pandieseme müügiks suuremat kasu andval viisil, võib haldur pandieseme müüa kavatsetud viisil. HÜPOTEEGIGA KOORMATUD KINNISASJA MÜÜK:
- kuuluva vallasvaraga. 11.-12. Vallaspant Põhimaterjal: 16/67 P. Varul jt “Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne”, Tallinn, 2014 (edaspidi viidatud “Kommentaar II”): § 276-3197. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus 3-2-1-63-04, pöörata eelkõige tähelepanu p 11-14 11. Asjaõigusseaduse § 282 sätestab, et vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse (käsipant). AÕS § 282 lg 1 kohaselt tekib käsipant asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, siis tekib pant pandilepingu sõlmimisega. AÕS § 284 sätestab, et käsipant lõpeb tagatud nõude lõppemisega. Vastavalt AÕS § 287 lg 1 p-le 1 on pandipidaja kohustatud panditud asja säilitama ja korras hoidma. AÕS § 287 lg 1 p 3 järgi pidi (säte kehtis kuni 1
Seadused: Kommertspandiseadus Võlaõigusseadus §§ 305 307, 351, 654, 685, 702, 803, 805, 863, 907, 915. Registerpant alatest par 297. Peab olema pandileping. Alaliik on kommertspant. 60. D võimalused masinate C-le pantimiseks: Tagasi maksab käsipandi lõppemine nõude lõppemisega VÕS par 901 lg 6 63. C ja D vahel oli kehtiv pant. par 282 lg 3 tühine saab nõuda. · § 282 lg 1 ls 2 Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. Lg 2 tuleb sõlmida kirjalikult. Laovõtmed peavad jääma C-le lg 1'. · § 284 käsipant lõpeb tagatud nõude lõppemisega. § 282 lg 1 valdus tuleb anda üle V-le. § 281 lg 1 ls 2 piisab, kui V saab kaudseks valdajaks ja C on kolmas isik otsene valdaja. · Võs § 909 lg 1 laokiri lubab seaduslikule valdajale nõuda hoidjalt ladustatud asja väljaandmist. 65
70. Pant. Vallaspant ja selle liigid Pant on õiguslike kohustuste täitmise tagamise üheks olulisemaks vahendiks. Pantida võib põhimõtteliselt kõike, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Asjaõigus tunneb kahte pandi liiki: 1. vallaspant ehk vallasvara tagatisel antavat panti 2. kinnispant (hüpoteek) ehk kinnisvara tagatisel antavat panti Vallaspant jaguneb omakorda: 1. käsipant – nõude tagamine vallasasjaga selliselt, et pantija annab asja üle pandipidaja valdusse 2. registerpant – valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris Vallaspandi alaliigid on ka kommertspant (pant seatakse ettevõtja varale registerpandi põhimõtete kohaselt) ja õiguste pantimine (pandi esemeks on varaline õigus, kui see on üleantav ja õiguste pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid). 71. Kinnispant ehk hüpoteek Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab
Asi on panditud juhul, kui see on isikul kellegi kasuks panti seatud. Kui nõuet ei ole kohaselt täidetud on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele vara pantida. Pantida võib põhimõtteliselt kõike, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud, nii asja kui ka õigusi. Pandi liigid on vallaspant ja kinnispant. 35. Mis on vallaspant? Vallaspant on vallasasjale seatud pandiõigus. Vallaspant jag: · käsipant - vallasasi panditakse, kui see antakse üle pandipidaja valdusesse ja kinnitatakse pandilepingu sõlmimisega. · registerpant - vallasasi panditakse, kuid asi jääb pantija valdusesse (hoiule, pantija ei saa kasutada) ning pant(nt. laev, lennuk, jms sõidukid) registreeritakse. · kommertspant ettevõttele kuuluva vallasvara pantimine. Registreeritakse ning tehakse märge äriregistrisse. Registerpani järgi võib pantida patenti, kaubamärki, tööstusnäidist, kasulikku mudelit ja muud registreeritud
Pant on vallaspant või kinnispant. Pandi ese Pantida võib asju ja varalisi õigusi, mille pantimine ei ole seadusega keelatud (pandi ese). Pantija võib olla võlgnik või kolmas isik. Pandiga võib tagada iga rahaliselt hinnatavat nõuet. Pandiga võib tagada ka tulevikus tekkivat nõuet. KÄSIPANT Käsipandi mõiste Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse. 1 Käsipant tekib asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi
kokku lepitud teisiti. Ostueesõigus võib lõppeda ka kokkulepitud eelduse saabumisel ja tähtaja möödumisel. 213. Mis on pandiõiguse sisuks? Pantimine on asja koormamine selliselt, et isikul, kelle kasuks pandiõigus on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole koheselt täidetud. Pandiõiguse sisu: 1. on asjaõigus- kehtib igaühe suhtes 2. on tagamisõigus- seatakse nõude tagamiseks 3. on realiseerimisõigus- pandipidaja võib nõuda asja realiseerimist ja oma nõude rahuldamist saadavast rahast. 214. Milliseid pandiõiguse liike Eesti õigus tunneb? Pandieseme alusel eristatakse vallas- ja kinnispandiõigus. Vallaspandiõigusteks on: 1. käsipant 2. registerpant 3. kommertspant 4. laevahüpoteek Kinnispandiõigustest tunneb Eesti õigus ainult ühte liiki mis jaguneb alaliikideks: 1. hüpoteek: - tavaline hüpoteek (võõrhüpoteek) - omanikuhüpoteek - ühishüpoteek - kohtulik hüpoteek 215
kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses. Võlasuhte lõppemine kokkulangemisega (1) Võlasuhe lõpeb võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega ühes isikus. Kui võlgniku ja võlausaldaja isik on võlasuhtes kokku langenud, kuid sellel isikul on võlasuhte jätkumiseks õigustatud huvi, siis võlasuhe ei lõpe. (2) Kui kokkulangemine on osaline, lõpeb võlasuhe kokkulangevas osas. (3) Kui nõudele on seatud pant või muu asjaõigus, siis kehtib nõue pandipidaja või muud asjaõigust omava isiku suhtes kokkulangemisele vaatamata edasi.
Sel juhul loetakse negatiivne saldo võlatunnistuseks. Mida tähendab kokkulangemine? (1) Võlasuhe lõpeb võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega ühes isikus. Kui võlgniku ja võlausaldaja isik on võlasuhtes kokku langenud, kuid sellel isikul on võlasuhte jätkumiseks õigustatud huvi, siis võlasuhe ei lõpe. (2) Kui kokkulangemine on osaline, lõpeb võlasuhe kokkulangevas osas. (3) Kui nõudele on seatud pant või muu asjaõigus, siis kehtib nõue pandipidaja või muud asjaõigust omava isiku suhtes kokkulangemisele vaatamata edasi.
Asjaõigus tunneb kahte pandi liiki: o vallasvara tagatisel antavat panti ehk vallaspanti ja o kinnisvara tagatisel antavat panti ehk kinnispanti (hüpoteeki) Vallas- ja kinnispandi eristamine sai võimalikuks kinnistusraamatute süsteemi rakendamisega. Nõude tagamisel vallasvara pantimisega võib pantimine toimuda neljal erineval viisil, mida võib nimetada ka vallaspandi liikideks: 1. käsipant - panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse; 2. registerpant - valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris; 3. väärtpaberite pantimine - toimub nagu käsipant väärtpaberivalduse üleandmisega; 4. kinnipidamisõigus - võlausaldaja peab kinni tema seaduslikku valdusse sattunud võlgniku asjad (seaduslik pandiõigus). 44 Õiguse alused 10.4.2. KÄSIPANT
raha arvelt. Tagatise objektiks võivad olla nii kinnis kui ka vallasasjad, samuti varalised õigused. Asjaõiguste tagatiste tähtsaimaks vormiks on pandiõigus . Pandiõigus annab võlausaldajale kelle kasuks see on seatud võimaluse nõuda rahaliselt hinnatavate nõude täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele võimalikele nõuetele pantitud vara suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta võib pandipidaja ettekirjutatud reegleid järgides eseme müüa(reeglina enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa. Pantijaks võib olla nii võlgnik ise kui ka kolmas isik, pandieseme omanikuga. Hüpoteek tekib kinnistusraamatusse kandmisega kinnisasja omaniku ja hüpoteegi pidaja vahelise notariaalselt tõestatud asjaõigus lepingu alusel, kus fikseeritakse hüpoteegi pidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Hüpoteegiga koormatud
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
Tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. 39. Kokkulangemine Võlasuhe lõpeb võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega ühes isikus. Kui võlgniku ja võlausaldaja isik on võlasuhtes kokku langenud, kuid sellel isikul on võlasuhte jätkumiseks õigustatud huvi, siis võlasuhe ei lõpe. Kui kokkulangemine on osaline, lõpeb võlasuhe kokkulangevas osas. Kui nõudele on seatud pant või muu asjaõigus, siis kehtib nõue pandipidaja või muud asjaõigust omava isiku suhtes kokkulangemisele vaatamata edasi.
omandaja asemele. Seatakse kohustava notariaalselt tõestatud tehinguga. 13. Mis on pant ja tema liigid? Pandiõigus annab võlausaldajale, kelle kasuks see on seatud, võimaluse nõuda oma rahaliselt hinnatavate nõuete täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiandja on pantija, pandi saaja on pandipidaja. Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele nõuetele panditud vara suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta, võib pandipidaja panditud eseme müüa (reeglina enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa. Pantija võib olla ka kolmas isik, kes tegutseb omaniku nõusolekul. Pantida ei tohi munipitsaalvara. Vallaspant Käsipant - nõutav lisaks pandiseadmise kokkuleppele ka asja üleandmine pandipidaja valdusesse. Registerpant Kommertspant Õiguste pant Kinnispant Lepinguline hüpoteek Kohtulik hüpoteek 14. Mis on registerpant?
,,nõua oma asja sellelt, kellele oled ta usaldanud". Roomas võis asja alati välja nõuda ka heauskselt omandajalt (A asi oli üle läinud B-le ja sellelt C-le). AÕS § 95 kohaselt ei saa vallasasja välja nõuda heauskselt omandajalt, kui vallasasi oli omaniku valdusest välja läinud tema enda tahte kohaselt, näiteks kui asja rentnik, pantija, hoidja või laenaja müüs asja heausksele ostjale ja siis sai omanik nõuda vaid hüvitamist rentniku, pandipidaja, laenaja või hoidja poolt võlaõigusseaduse alusel.68 ____________________ 66 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 34 67 Pärna, P. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2004 lk 160 68 Pärna, P. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2004 lk 161-162 Ulpianus libro 16 ad edictum: 4. Si duobus quis separatim vendiderit bona fide
69. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega (nt krunt ja sellel asuv maja). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi (mis on nö maast lahus- auto, tolmuimeja, jope), kes asja valdab on selle omanik. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid. Pant on vahend/asi, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Vallaspant- vallasvara tagatisel antav pant. Liigid: 1) käsipant- panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse 2) registerpant- pantimine toimub registreerimise teel 71. Kinnispant e hüpoteek. Kinnispant või tagatis, mis tagab võla tasumise või mõne teise kohustuse täitmise. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all on asi, ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka ka rend, üüri, hoiu, pandi või muu suhte alusel. Liigid: Otsene valdus: Otsene tegelik võim asja üle. Kaudne valdus: Valdusvahendussuhte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
