neid tõlgendades:=> 'ellu-viimine' on pidev seadustele sisu andmine. · Avalik haldus on riigiteenistujate poolt teostatav riigi asjade eest hoolitsemine riigi täidesaatvas harus, mis hõlmab osaliselt halduspoliitikat. Riigiteooriad: · Niccolo Machiavelli: riik on inimliku kooselu struktureerimine ehk ühiskonnaelu korraldamine · Carl Schmitt: riigil on nii sisemise kui välise jõu monopol, see teeb riigi unikaalseks o Euroopa riigiteooria juured on antiikse Kreeka polise juures, kaasaegse AH alguspunkt on seotud siiski modernse Euroopa riigi tekkega, eriti aga Valgustusajaga. · Kaasaegse arusaama järgi on ühiskond ja riik selgelt eristatavad, sest modernne elu ja mõtlemine tugineb inimese autonoomiale ehk vabadusele. · Kuidas neid kahte riiki ja ühiskonda eristada, aga mitte teineteisest eraldada? o Georg W.F
võtta. Heaoluriik- riik, mis lisaks tavalistele funktsioonidele (seadusloome, riigikaitse, korrakaitse), pakub kodanikele ka sotsiaalset turvalisust. (Püüab parandada inimeste heaolu ja toimetulekut, pakkudes erinevaid hüvesid , mis on normaalseks toimetulekuks vajalikud) Algas tööstuspöördega, mille tagajärjel oli muutunud ühiskonna struktuur. Kujunes 19.-20. sajandi vahetusel Saksamaal. See oli algselt mõeldud vaesematele ja mittetoimetulevatele ühiskonna liikmetele. Klassikaline riigiteooria: *kord ja turvalisus *kaitse välisvaenalse vastu *puudusid sotsiaalhooldekanded, neid ül. täitis kirik, perekond, kogukond Tunnused: *Tagatakse heaolu tase oma kodanikele *Garanteeritakse kodanikele poliitilised ja sotsiaalsed õigused *Pakutakse ühishüvesid 1. Konservatiivne mudel - kujunes 1880tel Saksamaal. Riik pakub heaolu, kuid mitte kõigile kodanikele ja võrdsel määral. Inimese heaolu sõltub tema enda panusest, kodanikud teevad sissemakseid kindlustusskeemideks
kritiseeris absolutismi ja tõstis esile Suurbritannia riigikorralust (konstitutsioonilist monarhiat). Püüdes leida vastust küsimusele, milline peab õige riik ja õige valitseja olema, rõhutas Montesquieu, et tark riigipea on parem kui rumal ja harimatu ning riigi eesmärgiks olgu tagada inimestele isikuvabadused ja kaitse mis tahes omavoli eest. ,,Seaduste vaim" sattus keelatud raamatute nimistusse. Raamat tõlgiti paljudesse Euroopa keeltesse ja see etendas olulist osa riigiteooria kujunemises, hiljem aga mõjutas paljude maade riigikorda (isegi kuni nüüdisajani välja). Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas Montesquieu konst. monarhiat, vabariik sobivat aga ainult väikese territooriumi puhul. Kesksel kohal Montesquieu vaadetes oli võimude lahususe teooria. Ta arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud
Tema poliitiline ideaal oli valgustatud ideoloogia (valitsejate liit filosoofidega). Charles Montesquieu (1689-1755) pühendus kirjanduslikule tegevusele, tema esimene raamat ,,Pärsia kirjad" ilmus 1721.aastal. See räägib prantsuse absolutistlikust korrast ja ühiskondlikust elust. Tema peateos ,,Seaduste vaim" ilmus 1748.aastal ja sellest ilmus kahe aasta jooksul koguni 22 trükki. See raamat etendas tähtsat rolli riigiteooria ja riigikorra kujunemises. Ta analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik, ideaalseks pidas aga konstitutsioonilist monarhiat. Despootiat nimetas koletuslikuks, vabariik sobivat aga ainult väikese territooriumi puhul. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pidid tema arvates olema eraldatud. Ta rõhutas kadanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Ta esitas ka
Elu ja looming on pärit Põhja-Makedooniast. Kolis Ateenasse, kus õppis Platoni all. Pärast Platoni riigist väljasaatmist põgenes tagasi Makedooniasse, kus temast sai Alexander suure õpetaja. Läks tagasi Ateenasse ja lõi oma õppeasutuse. Pripateetika õppematerjal kantakse edasi looduses ringi käies. Elu lõpus läks ta tagasi Makedooniasse, kus temast sai Alexander Suure nõuandja. Ta on loonud üle 400 teksti: "Polüteia" riigiteooria; "Organon" loogikateadus. Loogikaõpetus - A. loodud formaalloogika. Jaotas kõik teadused 3 suurde gruppi: 1)teoreetilised teadused matemaatika, füüsika 2)praktilised teadused eetika, poliitika 3)poeetilised teadused muusika, kirjandus Loogika oli teaduste teadus. Tema loogikaõp. jagunes: järeldus õp. matemaatilisi termineid kasutades saab järeldada (a=b, ja b=c, siis a=c); otsustus õp. - ühiskonnas on 3 liiki otsuseid: otsused kvaliteedi järgi eitavad ja jaatavad vastused, otsused kvantiteedi ...
Et maa on tähtsaim tootmisvahend, siis kontsentreerib ta kogu tähelepanu sellele. 11. 3-4 Vana-Kreeka filosoofi, kes majandusteemadel ka tegelesid Homeros - Rikkuse allikateks peab ta: 1) sõda 2) allutatud rahva andamit 3)osaliselt kaubandus ; Xenophon - Naturaalmajanduse kaitsja, suhtus vaenulikult kaubandusse ja rahasse, ent samal ajal kaitses spekulatsiooni ja rikastumist; Platon - Filosoof-idealist, kes töötas välja oma riigiteooria. P.arvates koosneb inimese hing kolmest osast: 1) mõistuslikkusest 2)kärsitusest ja 3) ihalusest ; Ideaalriigi teoreetiliseks aluseks on õpetus tööjaotusest. P. Väidab, et iga inimene on võimeline tegema ainult üht liiki tööd ; Aristoteles - ei tunnistanud Platoni ideaalriiki, tema ideaaliks oli naturaalmajandusele lähedane majandussüsteem 12. Mis on olemuselt monopol? - turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole
Tamsalu Gümnaasium Triinu Eilo Charles Louis de Montesquieu Referaat Juhendaja: Maie Nõmmik Tamsalu 2013 Sissejuhatus Charles Louis de Montesquieu oli Prantsuse valgustusfilosoof, ajaloolane ja kirjanik, kelle peateoseks on "Seaduste vaim", selle kirjanduse kohaselt jaguneb võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Montesquieu sündis 18.jaanuaril 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku1 perre. Ta omandas väga hea hariduse, süvenedes eriti õigusteadusse. 27-aastase noormehena sai Montesquieu Bordeaux´ parlamendi presidendiks. Olles töötanud sellel töökohal kümme aastat, pani ta ameti maha ja siirdus suurele ringreisile, mille käigus tutvus kolme aasta vältel paljude Euroopa maade ühiskondliku elu ja poliitiliste suhetega. Pärast tagasijõudmist pühendus ta teadusele ja kirjanduslikule tegevusele. Suureks ...
arutelu kaudu. Ühiskonnakriitiline on ka näiliselt ajaloo valdkonda kuuluv raamat "Mõtisklused roomlaste suuruse ja languse põhjustest". Rooma ajalugu oli vaid mugav ja ohutu vorm tollase Prantsusmaa olude arvustamiseks. Montesquieu peateos on 1748. aastal avaldatud "Seaduste vaim", millest juba kahe aasta jooksul ilmus koguni 22 trükki. Raamat tõlgiti paljudesse Euroopa keeltesse ja see etendas olulist osa riigiteooria kujunemises, hiljem aga mõjutas paljude maade riigikorda (isegi kuni nüüdisajani välja). Valgustaja rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõike asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti luterliku kiriku sees kujunenud
Praktilise poliitika tasemel eristatakse vähemalt kaht riigi sekkumise valdkonda. 1. Ühiskonna õigusliku süsteemi loomine. Seaduse ja korra tagamine. Territooriumi kaitse väliste ohtude ja rünnakute vastu. Ühiskonnas levinud väärtuste toetamine ja kaitsmine. 2. Majandussüsteemi toimimiseks vajalikud tegevused. Väidetavalt saab iga eelmise aastatuhande viimastel kümnenditel domineerinud nüüdisaegse lääneliku liberaalse riigiteooria puhul välja tuua kolm erinevat nägemust riigist. 1. Riik kui passiivne kodeerimismasin, mis teeb seda, mida ühiskonnas domineeriv (valitsev) grupp riigilt nõuab. 2. Riik kui parteistunud institutsioon, mis realiseerib ennekõike valitsevate riigiametnike eesmärke sobitades neid kokku ühiskondlike gruppide, kellega on vajalik teha koostööd, huvidega. 3. Riik kui eestkostja, mis lähtub pikaajalistest ja/või üldistest huvidest ja suudab ümber
aastal ilmunud ,, Pärsia kirjad" , mille satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu on edasi antud kahe pärslase naiivsena tunduva arutelu kaudu. Ühiskonnakriitiline oli ka raamat ,,Mõtisklused roomlaste suuruse ja languse põhjustest" Charles Montesquieu peateos on ,,Seaduste vaim" , mis avaldati 1748.aastal , ning mille ilmus juba kahe aasta jooksul 22 trükki. Raamat tõlgiti paljudesse Euroopa keeltesse ja see etendas olulist rolli riigiteooria kujunemises, hiljem aga mõjutas paljude maade riigikorda. Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia ehk absolutistlik monarhia, monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas ta ise konstitutsioonilist monarhiat. Despootiat nimetas ta koletuseks ja vabariik olevat sobinud vaid väikese territooriumi puhul. Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude lahususe teooria, mille kohaselt seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud
ANTIIKFILOSOOFIA §1. Filosoofia aine Filosoofia mõiste 1.Mis on filosoofia eesmärk? V: teoreetiliselt aru saada maailmast 2.Mis on sõna 'phileo' tähendus? V: 'armastan' 3.Mis on sõna 'sophia' tähendus? V: 'tarkus' 4.Keda peetakse esimeseks filosoofiks ehk tarkusearmastajaks? V: Thalest (6. saj eKr) 5.Mis on filosoofi põhitunnus? V: kahtlemine 6.Kes kasutas praegu teadaolevalt esimesena filosoofia-sõna? V: ajaloo isa Herodotos (5. saj eKr) 7.Mis on filosoofia? V: inimlik järelemõtlemine, mille abil püütakse selgusele jõuda iseenda ja maailma olemasolu, olemuse, tähenduse ja seaduspärasuste kohta Filosoofia kui ajalooline nähtus 8. Mis on mütoloogia? V: lugude kogum, mille tegelased on paganlikud jumalad või pooljumalad ja mis jutustab maailma või ühiskonnanähtuste tekkimisest 9.Mis on teaduste kuninganna keskaegse arusaama järgi? V:...
Francis Bacon 1561-1626 Peamised teosed: Instauratio Magna (Suur taasalustamine) Uus Organon. Pidi esitama uue meetodi, millega teadus alustaks otsast peale. Metafüüsikud on nagu ämblikud, kes koovad imepärase võrgu niididst, mis tuleb neist endist. Empiirikud on nagu sipelgad, mis tassivad kokku suuri hunnikuid faktilist materjali, ilma et nad oskaks seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad nagu mesilased, kes jagavad oma varud valmis kärgedesse, mille konstruktsioon on läbimõeldud. Nova Atlantis Iidolite õpetus F.Baconi arvates on inimmõistuses palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda, nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon "kujutis", viirastus, iidol) ning leiab, et neid on nelja liiki. Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele. Inimene eeldab loodus...
Materiaalne põhjus ( nt klaasist vaas läheb katki, kui maha kukub)sest on õrn. Plastikust vaas ei lähe katki 2. Formaalne põhjus ( nt koer haugub sest see on tema olemus, koer ei näugu) 3. Tegevuse põhjus ( inimene kissitab, sest päike paistab silma 4. Eesmärgiline põhjus ( õpilane läheb ülikooli, et saada targaks) Inimese tegevuste siht ja mõte on õnn. Loomutäius inimene realiseerib kogu oma potentsiaali. Mõistuslikud ja kombelised voorused. Aristotelese riigiteooria ideaalne riigikord on aristokraatia( paremate võim) ja demokraatia segu. Keskaeg 476 1492 ( läänerooma viimase kreisi kukutamine Kolumbus avastas ameerika ) 5-15 sajand Irenaeus Sündis 2.saj. p.Kr. Keskajaeelne filosoof. Elas enne keskaega aga mõtetes oli keskajas. Sündis tänapäevases Väike-Aasias, tänapäeva linn Izmir. Keiser Nero valitses/elas enne Iranaeust. Nero käskis õpetajal enesetapu teha ja ta tegi ka. Irenaeus kolis Galliasse( Prantsusmaa)
a) võimele ligi meelitada mobiilseid tootmisressursse; b) toodete konkurentsivõimelisusele rahvusvahelisel turul; c) odava tooraine ja energiakandjate impordile. 44. Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest a) Euraasia peatelg oli ida-lääne suunaline; b) kliima oli sobiv; c) taimede ja loomade valik oli sobiv. 45. Moderniseerumise riigiteooria väidab, et a) kapitalistlikud suhted ja tööstusrevolutsioon sai toimuda vaid sellises riigis, mis ei olnud repressiivne, kus eraomand oli kaitstud konfiskeerimise eest ja inimesed olid vabad püüdlema majandusliku kasvu poole; b) arenenud riigid ekspluateerisid vähem arenenud riike ning saadud rikkused võimaldasid tööstuslikku pööret ning maailma jagunemist rikka tsentrumi (tuuma) ja vaese perifeeria vahel;
c)tahab muuta mehi pehmemaks. 91.Max Weber kinnitab, et kapitalismi liikumapanevaks jõuks oli a)katolükliku kiriku hierarhiline süsteem; b) protestantlik tööeetika; c)katoliiklik uskumus surmajärgsesse lunastusse. 52.Mingi (tööstus) haru langusfaasi jõudmise põhjusena domineerib Euroopa Liidus a)tehnoloogilisest arengust tingitud asenduskaupade ilmumine; b) tootmise odavamatesse riikidesse ümberpaiknemine; c)tarbijate käitumise muutumine. 45.Moderniseerumise riigiteooria väidab, et a)kapitalistlikud suhted ja tööstusrevolutsioon sai toimuda vaid sellises riigis, mis ei olnud repressiivne, kus eraomand oli kaitstud konfiskeerimise eest ja inimesed olid vabad püüdlema majandusliku kasvu poole; b)arenenud riigid ekspluateerisid vähem arenenud riike ning saadud rikkused võimaldasid tööstuslikku pööret ning maailma jagunemist rikka tsentrumi (tuuma) ja vaese perifeeria vahel;
ja selle vigastuse mälestusest tekkinud valu vahel. hukkamõist teatud teo suhtes osutub üldkehtivaks. · Inimesel on võime oma ettekujutusvõime · Nii areneb ühiskonnas üldine hinnanguline (imaginatsioon) abil kujutlusi moodustada, mis ei mõõdupuu. vasta vahetule kogemusele või muljele. · Riigiteooria · Tunnetusteooria · Hume heidab ratsionalistliku loodusõiguse ja · Mõistel on üksnes siis mingi tähendus, kui sellele lepinguteooria kõrvale. vastava kujutluse komponendid on tagasiviidavad · Õiguskorrani jõutakse seoses sellega, et vähemus muljele. haldab inimestele vajaminevaid hüvesid.
Ideaalne oli ratsionalistlik maailmakäsitlus. 3) Humanism- kõige olulisem on inemene oma vajaduste ja kirgedega. Et ta suudaks neid sõnastada on vaja levitada haridust. Ideed muudavad maailma! 4) Valgustus toob endaga kaasa võitluse katoliku kiriku vastu. Voltaire- süüdistas Rooma katoliku kirikut rõhuvas dogmatismis, inimeste vangistamises ebausu küüsi Rousseau- nõudis “inimese õiguste” tunnustamist innukamalt kui enamik filosoofidest. Montesquieu- riigiteooria kõige olulisem autor. Riigis peab olema võimude lahusus. Seadusi annab välja parlament, täidesaatva võimu juht on kuningas, kolmanda võimuna peab eksisteerima kohtuvõim. Pilet 5 1. Eesti 20. sajandi algul 24. veebruar 1918. loodi Eesti Vabariik 3. märts 1918 Eesti läks Saksa riigi koosseisu, Bresti rahu. 28. nov 1918 Vabadussõda 11. nov 1918 lõppes Saksa okupatsioon 2. veebr 1920 Tartu rahuleping 1919 suvel toimusid asutava kogu valimised ning asutav kogu hakkab ette
(Saarinen 1985) Filosoofia ei ole Kierkegaardile mitte teooria, vaid praktika; see tungib meie elu põhialusteni. Ning üldine, abstraktne, organiseeritud, objektiivne tõde ei ole piisav. ,,Mis rõõmu peaks mul olema niinimetatud objektiivse tõe leidmisest, kõikide filosoofiasüsteemide läbitöötamisest ja valdamisest, võimest neid esitada ja osutada nende sisemistele vasturääkivustele; mis rõõmu mulle peaks valmistama see, kui ma suudaksin luua riigiteooria ja suudaksin ühendada kõik üksikosad üheks tervikuks, ehitades seega maailma, milles ma ei ela, vaid mis on püstitatud teistele vaatamiseks?''. Filosoofia peab olema esimese isiku, minavormis filosoofia; kolmanda isiku laused kõlbavad vaid siis, kuid nad muudavad minu enda elu. (Saarinen 1985) Siin me puutume kokku millegi uuega. Keegi teine enne Kierkegaardi ei ole esitanud nii jõuliselt nõuet seostada filosoofia isiksusega. Filosoofia peab olema tõene temale,
tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga. Poliitilise ideoloogia väljatöötamisel lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. V. rõhutas isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Montesquieu sündis mantliaadliku pojana. Omandas väga hea hariduse. Ta valiti Prantsuse akadeemia liikmeks. Tema 1. ühiskondlik-poliitiline teos oli ,,Pärsia kirjad". Tema peateos oli ,,Seaduste vaim", see etendas olulist osa riigiteooria kujunemises ning mõjutas paljude maade riigikorda. Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude lahususe teooria. M. arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Teda peetakse liberalismi üheks isaks. Rousseau valgustajate vasakpoolse suuna suurim esindaja. Ta äratas tähelepanu traktaadiga ,,Arutlus teadustest ja kunstidest". Tema põhiteos on ,,Ühiskondlik leping", milles ta vastandas
headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon püüdis täiusliku ideede maailma ja ebatäiusliku materiaalse tegelikkuse suhteid käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asjas on osaliselt ja ajutiselt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahel püsivas olekus. Ideeõpetusele rajas Platon oma tunnetusteooria, eetika, riigiteooria ja natuurfilosoofia. PLATONI ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST Oma "Politeia" arutlustes püüdis Platon esitada ideaalriigi mudelit, mille abil ta püüdis abi anda ka Ateena paljude puuduste all kannatavale demokraatiale. Platon väidab, et enamik inimesi ei suuda ainult omaenese pingutuste abil jõuda täiuslikkuseni ning inimesed ei suuda üksi kõiki oma vajadusi rahuldada. Sellest tulenebki vajadus riigi ja seaduste järele. Riigi aluseks on töö jaotamine vabade kodanike seisuste vahel
valitseja liitu filosoofidega. Prantsuse kirjanik Charles Montesquieu analüüsib oma peateoses "Seaduste vaim" kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia, monarhia ja vabariik.Tema arvates oli konstitutsiooniline monarhia ideaalne riigikord. Despootiat nimetas ta aga koletuks ning vabariik sobis tema arvamuse järgi ainult väikese territooriumi puhul.Tema raamat tõlgiti paljudesse euroopa keeltesse ja see etendas olulist osa riigiteooria kujunemisel, hiljem aga mõjutas see paljude maade riigikorda. Montesquieu vaadetes oli kesksel kohal võimude lahususe teooria. Tema meelset pidid seadusandlik, täitesaatev ja kohtuvõim olema eraldatud.Valgustaja rõhutas kodanike vabaduste kaitset ning seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. 1750. aastal ilmunud traktaadiga "Arutlus teadusest ja kunstidest" äratas Jean-- Jacques Rousseau tähelepanu kui ühiskonna probleemide käsitleja. Tema põhiteosteks
e ning mille tuvastamisse kaasatakse võimalikult paljusid liikmeid kuid mille tuvastamisse kaasatakse kitsas ring poliitikaspetsialiste 1. Kuidas on võimalik kutsuda esile valitsemisviisi vahetust diktatuurireziimis? a. valimistega b. riigipöördega c. revolutsiooniga d. humanitaarinterventsiooniga 2. Millist muuduste paradigmat iseloomustab järgmine väide: "Demokraatia on Eestis kinnistunud, kuna a. marksistlik teooria b. evolutsiooniteooria c. funktsionalistlik teooria d. riigiteooria 3. Millised järgmistest nähtustest iseloomustavad modernset ühiskonda? a. teaduslik mõtteviis b. majandussuhete kommertsialiseerumine c. tarbimine kui identiteediallikas d. kultuuritööstuse teke 4. Millised järgmistest väidetest iseloomustavad postmodernset ühiskonda a. identiteetide paljusus b. poliitika nihkumine rohujuuretasandile c. populismi tõus d. demokraatia levik 5. Milline järgmistest väidetest on õige? a. Revolutsioone põhjustavad sotsiaalsed liikumised b
saa, siis peaks ta lähtuma loomuõiguse printsiipidest. Ta peab langetama otsuse nii nagu seda teeks kaasaegne seadusandja. Kui loomuõigus ka ei aita, siis on kohtunik õigustatud ja kohustatud n-ö looma õigust. TEEMA VI: RIIK 1. Riikide tekkimine ja riigi olemus Inimese vajadus elada inimühiskonnas viib mitmekesiste ühiskondlike vormide tekkimisele. Praeguse inimkoosluseni viis eelkõige tööjaotuse kujunemine. Marksistlik riigiteooria püüab ühiskonnas toimuvaid muudatusi põhistada ainuüksi materiaalsete elutingimuste muutumisega. Muutused ühiskonna baasis määravad muutused ühiskonna pealisehituses. Riik on ühiskonnakorraldus, mis luuakse inimeste poolt ja on suunatud inimestele, põhineb tööjaotusel. Igaüks töötab nii enda kui ka teiste heaks. Põllupidamine tõi kaasa suured muutused õiguslikesse ja ühiskondlikesse ettekujutlustesse. Maa muutus õigusobjektiks, inimene õigustuse kandjaks
1 Voltaire Imelaps, üle 20 000 toese. Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane. ,,Filosoofilised kirjad" Katoliku kirikuga vastuolus. Loodusõiguse teooria (loomulik õigus), mille kohaselt peab lähtuma loodusseadustest. Valgustatud absolutism Isikuvabadused ,,Purustage koletis!" (katolik usk) Katariina II ja Friedrich II Charles Montesquieu ,,Pärsia kirjad" satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu. ,,Seaduste vaim" oluline roll riigiteooria kujunemises, hiljem mõjutas paljude maade riigikorda. Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks konstitutsiooniline monarhia. Seaduslik, täidesaated ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Kodanike vabaduse kaitse. Geograafilise keskkonna teooria ühiskond sõltub teda ümbritsevatest oludest (kliima jne) Jean-Jaques Rousseau ,,Arutlus teadusest ja kunstidest"
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon püüdis täiusliku ideede maailma ja ebatäiusliku materiaalse tegelikkuse suhteid käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asjas on osaliselt ja ajutiselt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahel püsivas olekus. Ideeõpetusele rajas Platon oma tunnetusteooria, eetika, riigiteooria ja natuurfilosoofia. PLATONI ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST Platon elas demokraatlikus Ateena polises, kus riiklik ja poliitiline elu kannatasid ebastabiilsuse all. Sellepärast on ka tema kriitika teravalt suunatud demokraatliku riigivormi vastu. Ta ütleb, et siin kehtib "tugeva metslooma" võim, kus valitsemine on selleks ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid.
(1748-1832), kes kasutas terminit utility (kasulikkus) kui kõikjal toimivat põhimõtet majanduses. Kasu oma tegevusest (tarbimisest) äratab inimeses lõbu- ja rahuldustunnet ja ülimat heaolu. Tarbimine ei ole inimesele mitte niivõrd kohustus, pealesunnitud tegevus, kuivõrd tema õnneliku oleku avaldus, suurim hüve, mida ühiskond suudab üksikisikule anda. Kõlbluse sisuks on aga suurima inimhulga õnn. Sellise, nn utilitaarse moraaliõpetuse alusel arenes välja kaasaegne demokraatlik riigiteooria. Saksa majandusteadlane Hermann Heinrich Gossen (1810-1858) pani aga aluse hüvede subjektiivsete väärtuste teooriale. 19. sajandi keskpaiku formuleeris H. H. Gossen oma töös „Entwicklung der Gesetze des Menschlichen Verkehrs” (1854) piirkasulikkuse seaduse: ühe ja sama tarbe rahuldamise tung väheneb sedavõrd, kuivõrd selle tarbe rahuldamine jõuab küllastumuseni. Paraku oli nimetatud teoreetiline üldistus tolleaegsetele majanduspoliitikutele ja ettevõtjatele võõras ning
samuti avalikest huvidest ning vastupidi. Subordinatsiooniteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e alluvussuhteid ja eraõigus seevastu suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Ta ei saa olla aluseks liigitusel, sest ka eraõiguses on norme, mis reguleerivad subordinatsiooni suhteid (nt eestkoste) ning avalik õigus võib reguleerida koordinatsioonisuhteid nt haldusleping. Modifitseeritud subjekti teooria e riigiteooria avalik õigus on see õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja see oli algselt subjekti teooria alus. Siis tuli välja, et ka avalikõiguslikud isikud esinevad eraõiguslikes normides. Nüüd on põhitees järgmine avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid mis ... need normid siis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat avaliku võimu kandjat.
Mida rohkem inimene ideedemaailmas nägi, seda suurema tõenäosusega ta inimeseks ümber sündis. Need, kes üldse ideid ei näinud, sündisid taimede või loomadena.. Ideedeõpetusele rajas ta oma tunnetusteooria: meeleline kogemus ja mõiste v. idee asuvad eri tasanditel; eetika: moraalne käitumine on inimese üha suurenev sarnasus absoluutse hüve e. jumala ideega. Inimhing jaguneb 3-ks vaim (nous), meel (thymos) ja meelelisus (alogistikon, epimethykon); riigiteooria: riik on inimese võrdkuju, hinge osadele vastavad riigis seisused, võim peab kuuluma filosoofidele; ja natuurfilosoofia: maailm on demiurgi looming, kes vormib kujutut mateeriat, algselt matemaatiliselt määratletud kehadeks ("Timaioses" 5 korrapärast hulktahukat, millele alluvad ja vastavad 4 elementi: maa kuup, ikosaeeder vesi, püramiid tuli, oktaeeder - õhk. Maailm tervikuna on pentagoondodekaeeder e. 5-nurksete tahkudega 12-tahukas). Ilma demiurgita oleks mateeria
geopoliitiline olukord; majanduspoliitika. Mitmed analüütikud on püüdnud selgitada, miks toimus oluline murrang – moderniseerumine – kõigepealt läänemaailmas. Teooriaid on mitmeid. Protestantism kui arengu käivitaja (Weber). Kapitalism tekkis kiiresti ja edukalt ainult seal, kus protestantlik reformatsioon oli edendanud eetilist tööd, säästmist ja korduv- investeerimist. Moderniseerumise riigiteooria. Moderniseerumine sai toimuda ainult seal, kus riik oli taltsutatud. Kapitalistlikud suhted ja tööstusrevolutsioon sai toimuda vaid sellises riigis, mis ei olnud repressiivne, kus eraomand oli kaitstud konfiskeerimise eest ja inimesed olid vabad püüdlema majandusliku kasvu poole. 51 Maailmasüsteemi teooria (sõltuva riigi teooria, majanduslik globaliseerumine). Arenenud riigid ekspluateerisid vähem arenenud riike
Praktilise poliitika tasemel eristatakse vähemalt kaht riigi sekkumise valdkonda. 1. Ühiskonna õigusliku süsteemi loomine. Seaduse ja korra tagamine. Territooriumi kaitse väliste ohtude ja rünnakute vastu. Ühiskonnas levinud väärtuste toetamine ja kaitsmine. 2. Majandussüsteemi toimimiseks vajalikud tegevused. Väidetavalt saab iga eelmise aastatuhande viimastel kümnenditel domineerinud nüüdisaegse lääneliku liberaalse riigiteooria puhul välja tuua kolm erinevat nägemust riigist. 1. Riik kui passiivne kodeerimismasin, mis teeb seda, mida ühiskonnas domineeriv (valitsev) grupp riigilt nõuab. 2. Riik kui parteistunud institutsioon, mis realiseerib ennekõike valitsevate riigiametnike eesmärke sobitades neid kokku ühiskondlike gruppide, kellega on vajalik teha koostööd, huvidega. 3. Riik kui eestkostja, mis lähtub pikaajalistest ja/või üldistest huvidest ja suudab ümber
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
