Kütusesektoris viib kütuse käitlejate tegutsemine tihti väga suurte maksukahjude tekkimiseni ning kuna äriühingud on varatud ja äriühingute seaduslikeks esindajateks on variisikud, siis maksukohustuse tekkimisel on selle sisenõudmise võimalused olematud. 10 MTA esitas lõplikud seisukohad, milles märgib lisaks järgmist: 1) vaidlustatud otsus on õiguspärane ja kooskõlas Riigikohtu ning Euroopa Kohtu praktikaga. KMS mõttes ettevõtluse sisuks oleva majandustegevuse tunnuseks on püsiv iseloom, mida aga OÜ Vollmond tegevuse kohta teadaoleva teabe põhjal järeldada ei saa. Isikut ei pea käibemaksukohustuslasena registris hoidma pelgalt formaalsete tõendite alusel, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et esitatud dokumentidest nähtuvalt ei ole majandustegevust tegelikult toimunud. Seetõttu võib MTA teha käibemaksukohustuslaste
.................................................................11 SISSEJUHATUS Riigikohtu lahendi 3-3-1-3-16 analüüsi eesmärgiks on tuua välja erinevate poolte seisukohad, osapoolte põhjendused, kohtulahendi lõppotsus ning analüüsi koostaja seisukoht. Kohtulahendis nõuab OÜ KR Priit (varem AS KR Priit), et Maksu- ja Tolliamet tühistaks 21.10.2013 tehtud otsuse ja tagastaks enammakstud käibemaksu ning intressi. Menetlus oli seotud Tartu Ringkonnakohtu, Tartu Halduskohtu kui ka Riigikohtu halduskolleegiumiga. Kolleegiumis selgus lõplik otsus 17.05.2016, kus eesistujaks oli Ivo Pilving ning liimeteks Viive Ligi ja Jüri Põld. Asja läbivaatamine oli kirjalik menetlus. 3 2 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud Maksu- ja Tolliamet andis 26.11.2009 OÜ KR Priit korralduse teabe andmiseks, dokumentide esitamiseks ja vaatluse võimaldamiseks
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik ja transnatsionaalne õigus Marten Lepanurm HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE RIIGIKOHTU PRAKTIKAS Teadusreferaat Juhendaja: Kalle Liiv Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD.........................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................3 1. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED..................................4 2. HALDUSMENETLUSE EESMÄRK..................................
Tallinna Tehnikagümnaasium Riigikohtu kaasuskonkurss Kaasus nr 1: "Autoriõiguse kaasus" (tsiviilküsimus) Lota Aadla 11. C klass [email protected] 5135864 @ Tallinn 2013 Kõik kohtuistungi kuulajad kogunevad ettenähtud saali. Algab kohtuistung. Saali siseneb kohtunik ja 2 kaasistujat ning kohtunik palub kõigil istet võtta. Kohtunik alustab istungit. Ma palun vaikust kohtusaali. Täna oleme kogunenud siia, et arutada kodaniku Luule laste poolt esitatud hagi Mari vastu. Hagi on esitatud palvega, et talgulaulu lauliku ja laulupäeval Luule laulu eest tasutakse autori tasu ning ühtlasi trükitaks laulikust uus ja parandatud versioon , kus talgulaulu autoriks märgitakse Luule... Ma annan sõna kostjale. Kostja : ( Annab vande, et räägib...
Internationale Handelsgesellschaft, EKL 1970, lk 1125, punkt 3). Sellele tuleb lisada, et EÜ asutamislepingu artiklite 230 ja 234 (nüüd ELTL 263 ja 267) kohaselt kontrollib EL-i teisese õiguse õiguspärasust Euroopa Kohus ning üksnes Euroopa Kohtul on võimalik teisese õiguse akte kehtetuks tunnistada. Järelikult: EL-i õigusega oleks vastuolus, kui Riigikohus hindaks, kas EL-i teisese õiguse hulka kuuluv õigusakt on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. 2) Riigikohtu pädevuses ei ole üldjuhul ka Eesti õigustloova akti EL-i õigusega seotud sätte põhiseadusele vastavuse kontroll ja selle sätte kehtetuks tunnistamine, kui vastav säte on kooskõlas selle aluseks oleva EL-i õigusega. Niisuguses olukorras hindaks Riigikohus sisuliselt EL-i õigusega kooskõlas oleva Eesti õigusakti sätte kaudu selle sätte aluseks oleva EL-i õiguse vastavust põhiseadusele. See ei oleks aga kooskõlas Euroopa Kohtu praktikas väljendatud põhimõttega. Põhjendus:
Antsu teine võimalus Kevin Aas 12R Tartu Karlova Gümnaasium Asjaolud Ants oli 40-aastane meesterahvas, kellel leidus hulgaliselt pahesid ning probleeme. Ometigi oli mees nooruses kõvasti tööd teinud ning omas maja ning oli majanduslikult tugevasti kindlustatud. Ta tutvus 25-aastase Ellaga, kellega nad otsustasid koos elama hakata. Ants kaalus ka abielu,kuid otsustas siiski lihtsa kooselu kasuks. Ella oli pillav ning tema läheduses ei tundnud Ants raha väärtust. Ella sai kõik, mis tahtis ja nad kolisid kokku elama Antsu häärberisse. Ühel päeval joogisena läks Ants aga kätega kallale teisele mehele. Endise võitluskunstide meistrina olid tema löögid olnud alati täpsed ja tugevad. Õnnetuseks juhtuski nii, et Antsule ette jäänud mees kukkus tänu löögile kõvasti ning jäi vigaseks. Ants aga mõisteti süüdi ning talle määrati kahe aastane vanglakaristus. Naasnuna vanglast oli Ants silmitsi aga imestama paneva ollu...
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusteaduskond Oksana Tsuiko II aasta päevaõpe HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE RIIGIKOHTU PRAKTIKAS Referaat Õppeaine: Haldusõigus ja -menetlus Juhendaja: Ardi Rebane Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1. Haldusmenetluse mõiste ja eesmärk...........................
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu lahendites Referaat Õppeaine: AKJ6007.YK Haldusõigus ja -menetlus; Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Haldusõiguse mõiste..............................................................................................
.............................................................................................9 2.4.3Ringkonnakohus............................................................................................................10 2.5Tsiviilkolleegiumi seisukoht.................................................................................................10 2.6Kaasuses esinenud probleemid.............................................................................................11 1 Riigikohtu lahend 3-2-1-176-12 1.1 Lahendi üldinfo Otsuse kuupäev: 6. veebruar 2013.a Tartu Menetlusosalised: 1. Hageja: Igor Miljajev 2. Kostja: AS LTH Baas 1.2 Nõuded 1. Tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks alates 31. detsembrist 2009. 2. Välja nõuda saamata jäänud töötasu ning hüvitis töölepingu seaduse § 109 lg 1 alusel kokku 120 655 krooni 47 senti. (Hiljem vähendati hüvitist 10 000 krooni võrra)
HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE RIIGIKOHTU PRAKTIKAS Sissejuhatus Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Seadusandja on õigusaktides sätestanud normid, mille järgimine ühiskonnaliikmete poolt peaks inimestele endile kasu tooma ning mittejärgimise korral järgneb karistus.Õiguse funktsioone või olemust kätkeb endas selline õiguse haru nagu analüütiline õigus. Käesoleva referaati eesmärk on valja uurida haldusmenetluse mõiste ja sisu. Referaat koosneb neljast osast. Esimeses osas antakse ülevaade haldusõigusest
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust VÕS § 271 üürileping – RK: “üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)
on riigieelarve eraldised. Need peavad looma piisava tagatise sõltumatu õigusemõistmise funktsioneerimiseks kohtusüsteemis. Eelarve kujundamisel on oluline tähtsus kohtunikel oma kindlate esinduskogude kaudu. Kui Vabariigi Valitsuse ja kohtusüsteemi vahel esineb erimeelsusi kohtusüsteemi eelarve eelnõus, kirjutatakse see riigieelarve seaduseelnõu seletuskirja ning selle lahendamisega tegeletakse edasi Riigikohtus. Kohtusüsteemi esindab riigieelarve menetluses Riigikohtu esimees.4 Käesoleval ajahetkel räägib Vabariigi Valitsuse ja kohtusüsteemi vahelisi erimeelsusi läbi justiitsminister, milleläbi rikutakse teatud määral tema sõltumatust, kuivõrd temast sõltub kui palju kohus saab endale lubada, kui minister ei ole läbirääkimistes heal tasemel. Järelikult sõltub kohtute eelarve põhimõtteliselt ühest kehvast justiitsministrist. Protsessi kõrvalisi osapooli, nagu näiteks esinduskogu, lisades, võib õigusemõistmine jääda
1) Kuidas toimub kohtuniku ametist tagandamine? 2) Kuidas on tagatud kohtuniku sõltumatus? 3) Milliseid põhiseaduses mainitud kohtuid tegelikkuses enam ei ole? 4) Kas erakorraliste kohtute loomine on lubatud? Põhjenda toetudes põhiseadusele. 5) Kuidas käib Riigikohtu esimehe ametisse kinnitamine? 6) Kuidas käib riigikohtunike ametisse kinnitamine? 7) Kuidas käib muude kohtunike ametisse kinnitamine? 8) Kuidas on põhiseaduses tagatud kohaliku omavalitsuse sõltumatus keskvõimust? 9) Millised on kohaliku omavalitsuse üksused? 10) Millal võib kohaliku omavalitsuse volikogu tegutsemise aega lühendada? 1) Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega.
........................................... Kokkuvõte........................................................................................................................................ Kasutatud kirjandus......................................................................................................................... SISSEJUHATUS Referaat Eesti kohtukorraldus annab ülevaate kohtusüsteemist, kohtunikest ning selleks saamise nõuetest, riigikohtu olemusest, maa- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu esimehe tööst ja kohustustest, kohtute infosüsteemist, kohtunike omavalitsusest ja kohtuhaldusest, kohtunike kohustustest ning distsiplinaarvastutusest. Esimeses peatükis on lähemalt vaadeldud kohtuid ning kohtunike tööd ning selleks saamist. Teises peatükis on tähelepanu keskmes kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus. Kolmandas peatükis on kirjeldatud kohtunike kohustusi, sotsiaaltagatisi ja distsiplinaarvastutust
................................................................................................................................. 19 2 SISSEJUHATUS Avaliku kontrolli õigusnormide täitmise üle ühiskonnas peavad tagama kohtud. Kohtud lahendavad tsiviil-, haldus- ja kriminaalasju, samuti teostavad järelvalvet õigusaktide põhiseadusele vastavuse üle Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi kaudu. Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Halduskohtud tegutsevad iseseisva kohtuasutusena üksnes esimese kohtuastme tasandil. Ringkonnakohtus ning Riigikohtus on haldusasjade läbivaatamiseks kolmeliikmelised halduskolleegiumid. Eestis on käesoleval ajal kaks halduskohut, so Tallinna Halduskohus ja Pärnu Halduskohus. Tallinna Halduskohus jaguneb kaheks kohtumajaks, millisteks on
kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik Riigikohtu kohtunikud: vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid; teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu; täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
Riigikohtu esimees nimetatakse ametisse 9 aastaks, Ringkonnakohtu esimees 7 aastaks ning Maakohtu esimees 5 aastaks. 4. Kohtunike ametisse nimetamise kord ja kohtunikule esitatavad tingimused. Põhiseaduse § 147 ja Kohtute seaduse §3 sätestavad, et kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ning kohtuniku saab ametist tagandada vaid kohtuotsusega. Kohtute seaduse §55 sätestab: Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Kui vabale kohtunikukohale kandideerib mitu isikut, otsustab Riigikohtu üldkogu, kelle kohta teha Vabariigi Presidendile ettepanek kohtuniku ametisse nimetamiseks. Riigikohtu üldkogu otsus tehakse kandideerijale teatavaks. Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku määrab kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu.
Eesti Vabariigi kohtusüsteem Kodanikuõpetus 9. klass Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: I. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud II. Ringkonnakohtud III. Riigikohus Maa- ja linnakohtud Esimese astme kohtud Eestis on 3 linna- ja 15 maakohut Kokku 151 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul Maa- ja linnakohtud · Kohtla-Järve · Põlva Maakohus Linnakohus · Pärnu Maakohus · Narva Linnakohus · Pärnu Maakohus · Tallinna Linnakohus · Rapla Maakohus · Harju Maakohus · Hiiu Maakohus · Saare Maakohus · Ida-Viru Maakohus · Tartu Maakohus · Jõgeva Maakohus · Valga Maakohus · Järva Maakohus · Viljandi Maakohus
kolleegiumiteks. Ülemkohtu puhul tegelevad kõik kohtunikud nii tsiviilasjade kui ka kriminaalasjade läbivaatamisega ja kohus ise otsustab, millised asjad kuuluvad läbivaatamisele. Eestis on Riigikohtus üheks kolleegiumiks ka Põhiseaduslikkuse järelvalve kollegium, kuhu kuulub üheksa riigikohtunikku ja mis tegelebki põhiseaduslikkuse järelvalvega. Põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi esimees on Riigikohtu esimees ning ülejäänud liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu. Ülemkohtul Rootsis aga parlamendi poolt vastu võetud seaduste põhiseaduslikkuse järelvalve funktsioon puudub. Selle funktsiooni sarnaseks tegevuseks on Ülemkohtu ja Kõrgema Halduskohtu kohtunikest koosnevale Õiguse Nõukogule määratud ülesanne kontrollida seaduseelnõude vastavust kehtivale õigusele enne kui need esitatakse Parlamendile arutamiseks. Seega on Eesti puhul põhiseaduslikkuse kontrollimine korraldatud tunduvalt mitmekülgsemalt
Kohtuniku sõltumatus: 1). Kohtu sõltumatus; 2). Kohtunike personaalne sõltumatus; 3). Ametite ühtimatus; 4). Kohtuniku ametikitsendused - K ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. 5). Kohtuniku immuniteet - Kohtunikku saab ametisoleku ajal võtta kriminaalvastutusele ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtuniku ametisse nimetamine - avaliku konkursi alusel, Kohtunikukandidaat peab läbima julgeolekukontrolli, I ja II astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul.
· Süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, · Kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud, · Advokatuurist välja heidetud, · Avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest, · Pankrotivõlgnik, · Kelle tegevus audiitorina on lõpetatud tema tahtest olenemata, · Kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse EV president, riigikohtu esimehe nimetab üheks aastaks EV presidendi ettepanekul Riigikogu. Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Rahvakohtunikuks võib nimetada 25-70 aastase teovõimelise EV kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kellele esitatakse samasugused nõuded, mis kkohtunikulegi, v.a. kõrghariduse nõue. Õigusemõistmisel on samad õigused kohtunikkuga. Ametisse valib rahvakohtunike nimetamise komisjon. 3. Kohtuniku ettevalmistusteenistus:
Valiku põhjendus: Käsitlen seda kohtuotsust, kuna mind on alati huvitanud töötaja ja tööandja tööalased suhted (töölepinguseadus, töö- ja puhkeaja seadus jne). On tavaline, et tööandja teab ja räägib täpselt nii palju kui talle endale kasulik on ning töötaja, kel ei ole aimugi oma õigustest, allub kõigele puhtast teadmatusest. Huvitas, kuidas kohus läheneb ja lahendab tekkinud probleemi. Hinnang faktiliste asjaolude kajastamise selgusele Riigikohtu otsuses: Asjaolude faktid olid minu jaoks kajastatud Riigikohtu otsuses arusaadavalt ning piisavalt selgelt välja toodud, otsus oli ilusti põhjendatud, mille tulemusena ei tekkinud küsimusi ega agasid. Õiguslikud probleemid kohtuotsuses (materiaal- ja menetlusõiguslikud) Probleemiks on hageja saamata jäänud töötasu ja lõpparve, hüvitis kasutamata puhkuse eest ning tööraamatu väljastamine ning hüvitis viimase väljastamise eest. Sellest kõigest
• Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus • Riigikohus kontrollib üksnes ringkonnakohtute lahendite õiguslikku külge, kas on õigesti kohaldatud materiaalõigust ja järginud protsessiõigust • Riigikohtus on tsiviil-, kriminaal-, halduskollegium (KS § 28) • Riigikohtus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (KS § 29) • Riigikohut juhib ja esindab Riigikohtu esimees (PS § 150 lg 1, KS § 27) • PS võimaldab luua erikohtuid (PS § 148 lg 2) Kohtuniku staatus • Kohtunikuameti eluaegsus (PS § 147 lg 1 esimene lause) • Ametisse nimetamise kord (PS §150) - Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. - Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. - Muud kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. Kohtunikule esitatavad nõuded (KS § 47)
Kohtuniku ametikitsendused: · Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. · Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtuniku immuniteet: Kohtunikku saab ametisoleku ajal võtta kriminaalvastutusele ainult · Riigikohtu ettepanekul ja · Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Kohtunikukandidaat peab läbima julgeoleku-kontrolli, mis võimaldaks tal juurdepääsu riigisaladusele. I ja II astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President. Ettepaneku selleks teeb Riigikohtu üldkogu, kuulanud
Kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra sätestab seadus. Esinduse, kaitse, riikliku süüdistuse ja seaduslikkuse järelevalve korralduse kohtumenetluses sätestab seadus. Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Kohtunikku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul. 16. Maa- ja halduskohtud(moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Maakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Maakohtud on: 1) Harju Maakohus 2) Viru Maakohus 3) Pärnu Maakohus 4) Tartu Maakohus Maakohtul on üks või mitu kohtumaja.
Kassatsiooniastme kohus tegeleb õiguslikule argumentatsioonile hinnangu andmisega. Õigus kohtuotsuste peale edasi kaevata on fikseeritud ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsioonis küll ainult kriminaalasjas süüdi mõistetud isiku suhtes, kuid Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 24 laiendab selle õiguse kõigile kohtuasjadele. Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsioonkaebuse või -protesti kuid Riigikohtul ei ole kohustust neid läbi vaadata. Riigikohtu otsuse peale edasi kaevata ei saa. ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsiooni sõnastus nõuab, et kohtualusel peab kriminaalasjades olema mitte ainult kohtuotsuste peale edasi kaebamise õigus, vaid olema garanteeritud, et nende kaebuste alusel kohtuasjad ka tegelikult uuesti läbi vaadatakse. Meie edasikaebamise süsteem on ka selle nõudmisega kooskõlas. Eesti kohtusüsteemis on kriminaalasjades esimese astme kohtu otsuse peale õigus edasi kaevata
2. Millised on Riigikogu tähtsamad ülesanded? § 65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;
Kohtunikud ja rahvakohtunikud Kohtunikud · Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava, oskab eesti keelt kõrgtasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. · Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: · mõistetud süüdi kuriteo toimepanemise eest; · tagandatud kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist; · välja heidetud advokatuurist;
Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv riigikohus kassatsioonkohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses. Kahe halduskohtu struktuuris on kokku neli kohtumaja. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. Kohtunike täiskogu - kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud. 1) kuulab ära Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust; 2) arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimusi; 3) valib kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 4) valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahendamisel Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis; 5) valib kohtunikueksamikomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;
institutsiooni täpsem funktsiooni ja pädevust reguleerib õiguskantsleri seadus3. Õiguskantsleri seadus annab ka detailse loetelu õiguskantsleri mitmekülgsetest funktsioonidest, milleks on: 1) seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta ettepanekute tegemine ning ettepanekute Riigikogule ettekandmine; 2) Riigikogule ettepanekute tegemine Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks; 3) Euroopa Parlamendi presidendile ettepaneku tegemine Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmelt immuniteedi võtmiseks; 4) Riigikohtu üldkogule taotluse tegemine, tunnistamaks Vabariigi President kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma; 5) eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluste lahendamine; 6) järelevalve õigusaktide välislepingutele vastavuse üle; 7)
[RT I 2007, 33, 210 - jõust. 21.07.2007] § 65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri; [RT I, 27.04.2011, 1 - jõust. 22.07.2011] § 74. Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja tema liikmete, Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri, õiguskantsleri
koosnevas kohtukoosseisus (vastavalt ringkonnakohtu kriminaal-, tsiviil- ja halduskolleegium). Eesti kohtusüsteem Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaalvõi halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku, esimees on Riigikohtu esimees. Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid, teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms. Riigikohtu üldkogust on õigus sõnaõigusega osa võtta justiitsministril, v.a juhul, kui vaadatakse läbi kohtulahendeid. Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles. Eesti kohtusüsteem
materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kassatsioon on kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Arutatakse, kas ringkonnakohus on karistuse määramisel kohaldanud seadust õigesti ja kinni pidanud protseduurireeglistest. Sisulist juhtumiarutlust Riigikohtus enam ei toimu. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ja selle sinna uuesti otsustamiseks saata Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik Riigikohtu kohtunikud vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid; teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; otsustab distsiplinaarasja algatamise
heakorraeeskirja rikkumisi) II aste. Ringkonnakohus. Apellatsioon-edasikaevamine Ringkonnakohtud: Tallinn, Tartu- esimesest astmest edasi kaevatud, esimese astme kohtu otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste. Riigikohus Riigikohtu: Tartus, Toomemäel- edasikaevamine II astmest, riigikohus vaatab üle II astme tegevuse karistuse määramisel, muudab seda, või jätab muutmata või saadab tagasi uuesti arutamiseks. Riigikohtu otsus on LÕPLIK. Riigikohtu ülesanne on jälgida, et täidetakse põhiseadust. Arutab järgmisi juhtusid: kui alama astme kohus on jõudnud järeldusele, et seadus on põhiseadusega vastuolus. Kui õiguskantsler on vaidlustanud mingi õigusakti põhiseadusele vastavuse ning akti vastuvõtja pole seda muutnud. President on jätnud välja kuulutamata teist korda Riigikogus vastuvõetud seaduse. EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS
diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad (PS § 78 p 2) - kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt PS §-le 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised (PS §78 p 3) - Riigikogu uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumine (PS § 78 p 4) - nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi (PS § 78 p 12) - nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud (§ 78 p 13) - rahvahääletusel vastuvõetud seaduste väljakuulutamine (PS § 105 lg 3) Iseseisev poliitiline funktsioon • Seaduste väljakuulutamine ( PS § 78 p 6, § 107) - Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega neljateistkümne päeva jooksul, arvates saamise päevast, Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi
peamine õiguse tekkimise viis. Romaani-germaani õiguse perekonnas oli selleks seadus ehk abstraktne õigustloov üldakt. Anglo-ameerika õiguse perekonnas oli selleks kohtulahend ehk konkreetne õigustmõistev üksikakt. 5 2. ROMAANI-GERMAANI MÕJUTUSED EESTI ÕIGUSELE Eestis võeti 13. mail 1998 vastu seadus, millega kriminaalmenetluse koodeksi §1 sõnastust täiendades loeti Riigikohtu teatud lahendid kriminaalmenetlusõiguse allikaks (Kriminaalmenetluse koodeks, 1995). Selle seaduse kaudu astus Eesti seadusandja sammu, mis kontinentaal-euroopaliku õigustraditsiooni kontekstis ei ole ehk kõige tavapärasem. Kohtupretsedenti õigusallikana tavatsetakse teatavasti eelkõige seostada anglo-ameerika õigussüsteemiga, kuid siiski on Eesti õiguskord kuulunud ja kuulub endiselt kontinentaal- Euroopa õigussüsteemi
leppinud, vaid hoopis see, kas nad on kokku leppinud asja reaalosa koormamise võimaluses. See, et kaasomanikud on nõus ehitise reaalosa kasutamisega kaasomaniku poolt, ei tähenda, et nad on nõus ka selle reaalosa rendilepinguga koormamisega. Reaalosa koormamises võivad kaasomanikud kokku leppida kasutuskorra kokkuleppes, samuti pärast reaalosa koormamist. Kokkuleppega on samaväärne kaasomanike heakskiit toimunud koormamisele. - Riigikohtu otsus Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 108 lg 1 ja alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 138 lg 1 kohustavad toimima tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste kandmisel heas usus. Arvestades AÕS § 74 eesmärki ja kaasomaniku nõusolekut asja reaalosa koormamiseks, ei ole tema õigusi reaalosa koormamisega rikutud ja kohustuse tõttu toimida tsiviilsuhtes heas usus ei saa ta tugineda reaalosa koormamise kehtetusele sellel alusel, et see võib olla
haldus. Kohtu esimehed on valitud 7 aastaks ametisse, kuid muud tingimused samad, mis I astme kohtute esimeeste puhul. III astme kohus Riigikohus asub Tartus. Riigikohtus tegutsevad 19 riigikohtunikku. Õiguse mõistmine riigikohtus: · Kassatsioonimenetlus · Teistmismenetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbivaatamine kui on ilmnenud uued asjaolud · Põhiseaduslikkuse järelevalve (eraldi kolleegium). Riigikohtus on ka 3 kolleegiumit. Riigikohtu esimees on ametis 9a. Praegu on selleks Märt Rask. Riigikohtuesimees nim ametisse Riigikogu poolt. I ja II astme kohuste esimehed nim ametisse presidendi poolt. Riigikohtu esimees esitab ja juhib riigikohut, teostab järelevalvet, teeb ettepaneku riigikohtuniku ametisse nimetamiseks ning esitab kord aastas Riigikogu ees ülevaate kohtukorraldusest ja õigusemõistmisest. Riigikohtus on 3-liikmeline komisjon, kes annab loa mingi asja arutamiseks riigikohtus
Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses (IdaVirumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. KHN Maa, haldus ja ringkonnakohtuid haldavad Justiitsministeerium ja kohtute haldamise nõukoda. Nõukoda koosneb 11st liikmest Riigikohtu esimees, kaks Riigikogu liiget, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. Justiitsminister osaleb nõukoja töös sõnaõigusega. Nõukoja peamiseks ülesandeks on kooskõlastada ja anda arvamusi Justiitsministeeriumi poolt ette valmistatud esimese ja
Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus. Põhiseaduse järgi on Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär Kohtunik vabastatakse ametist: Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve on 67 aastat. 1) kohtuniku enda soovil kohus. Kohtunikuks võib nimetada Eesti 2) vanuse tõttu Riigikohtu pädevus on sätestatud kohtute seaduses. Riigikohtu kodaniku, kes: 3) ametisse sobimatuse tõttu pädevuses on: 1) on omandanud õiguse õppesuunal kolme aasta jooksul pärast põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine; vähemalt riiklikult tunnustatud ametissenimetamist; kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; magistrikraadi või sellele vastava 4) tervise tõttu, mis takistab
riigikogu ülesanded - Võtab vastu seadusi ja otsuseid, Otsustab rahvahääletuse korraldamise, Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse, Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse, Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks, Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande, Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja, Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed, Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed, Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise, Esineb avalduste ja deklaratsioonidega
2. Analüüsi skeem 2.1 Valiku põhjendus On teada, et väga paljud isikud on käinud kohtuteed, et vabaneda Maksu- ja Tolliamet`i (MTA) nõudmistest. Samuti on teada ka seda, et MTA on kaotanud enamus kohtuistungeid. Otsustasingi käsitleda antud kohtuotsust, et näha, mis põhjustel tekkivad MTA-l nõudmised, mis jõuavad kohtupinki. Uurida asja sisu, lähenemist ja tulemust. 2.2 Hinnang faktiliste asjaolude kajastamise selgusele Riigikohtu otsuses Faktilised asjaolud olid minu jaoks kajastatud Riigikohtu otsuses arusaadavalt ning piisavalt selgelt välja toodud, otsus oli ilusti põhjendatud, mille tulemusena ei tekkinud küsimusi ega agasid. 2.3 Õiguslikud probleemid kohtuotsuses (materiaal- ja menetlusõiguslikud) Kaebaja ei ole rahul MTA antud korraldusega, kus nõutakse temalt sunniraha 5000 kr ja ta soovib, et see tühistataks.
Riigikohtu esimees nimetatakse ametisse 9 aastaks, Ringkonnakohtu esimees 7 aastaks ning Maakohtu esimees 5 aastaks. 4. Kohtunike ametisse nimetamise kord ja kohtunikule esitatavad tingimused. Põhiseaduse § 147 ja Kohtute seaduse §3 sätestavad, et kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ning kohtuniku saab ametist tagandada vaid kohtuotsusega. Kohtute seaduse §55 sätestab: Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Kui vabale kohtunikukohale kandideerib mitu isikut, otsustab Riigikohtu üldkogu, kelle kohta teha Vabariigi Presidendile ettepanek kohtuniku ametisse nimetamiseks. Riigikohtu üldkogu otsus tehakse kandideerijale teatavaks. Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku määrab kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu
Õiguskantsler kontrollib õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadusele vastavust kas avalduse alusel või omal algatusel. Kui õigustloov akt on põhiseaduse ja seadusega vastuolus: teeb õiguskantsler õigustloova akti andjale ettepaneku viia akt põhiseaduse ja seadusega vastavusse.Õigustloova akti andjal on kohustus esitada oma seisukoht õiguskantslerile 20 päeva jooksul. Ettepanekuga arvestamata jätmise korral pöördub õiguskantsler Riigikohtu poole taotlusega tunnistada õigustloov akt põhiseadusvastaseks või kehtetuks. Õiguskantsler võib teha ka Riigikogule ettekande, et juhtida tähelepanu seaduses esinevatele probleemidele. Õiguskantsleri institutsioon loodi Eesti Vabariigis 1938. aastal jõustunud põhiseadusega. Eesti Vabariigi esimeseks õiguskantsleriks oli Anton Palvadre, kelle ametiaeg oli väga lühike. Nõukogude Liidu 1940. aasta
7. Võimude lahususe põhimõtte edasiarendamiseks tuleb kohtute haldamine lahutada täitevvõimust. Kohtute haldamise ja arengu tagamiseks tuleb moodustada iseseisev kohtuhaldusasutus, mis on nii õiguslikult kui ka organisatsiooniliselt ühtse kohtusüsteemi osa ja allutatud kogu kohtusüsteemi juhtimismudelile. III Kohtusüsteemi omavalitsuslik juhtimine 8. Kohtusüsteemi juhtimine toimib enesekorralduse põhimõttel, mis realiseerub Eesti kohtunike täiskogu, kohtute haldamise nõukoja, Riigikohtu esimehe, kohtuesimehe, kohtu üldkogu, kohtuhaldusasutuse peadirektori ja kohtudirektori tegevuse kaudu. 9. Eesti kohtunike täiskogu on kohtusüsteemi kõrgem omavalitsuskogu, mis nimetab ametisse kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed, moodustab kohtunike omavalitsusorganid ja määrab kohtusüsteemi arengusuunad. 10. Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi kollegiaalne juhtimisorgan, mis nimetab ametisse kohtuesimehe ja kohtuhaldusasutuse peadirektori. Kohtute
7. Võimude lahususe põhimõtte edasiarendamiseks tuleb kohtute haldamine lahutada täitevvõimust. Kohtute haldamise ja arengu tagamiseks tuleb moodustada iseseisev kohtuhaldusasutus, mis on nii õiguslikult kui ka organisatsiooniliselt ühtse kohtusüsteemi osa ja allutatud kogu kohtusüsteemi juhtimismudelile. III Kohtusüsteemi omavalitsuslik juhtimine 8. Kohtusüsteemi juhtimine toimib enesekorralduse põhimõttel, mis realiseerub Eesti kohtunike täiskogu, kohtute haldamise nõukoja, Riigikohtu esimehe, kohtuesimehe, kohtu üldkogu, kohtuhaldusasutuse peadirektori ja kohtudirektori tegevuse kaudu. 9. Eesti kohtunike täiskogu on kohtusüsteemi kõrgem omavalitsuskogu, mis nimetab ametisse kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed, moodustab kohtunike omavalitsusorganid ja määrab kohtusüsteemi arengusuunad. 10. Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi kollegiaalne juhtimisorgan, mis nimetab ametisse kohtuesimehe ja kohtuhaldusasutuse peadirektori. Kohtute
Mis on Riigikogu ülesanded? · Võtab vastu seadusi ja otsuseid · Otsustab rahvahääletuse korraldamise · Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 · Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121 · Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks · Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande · Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja · Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed · Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed · Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise · Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole
Mis on Riigikogu ülesanded? · Võtab vastu seadusi ja otsuseid · Otsustab rahvahääletuse korraldamise · Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 · Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121 · Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks · Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande · Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja · Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed · Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed · Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise · Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole
10. Seadusandlik võim kuulub Eestis riigikogule. Ülesanneteks on: *Võtab vastu seadusi ja otsuseid · Otsustab rahvahääletuse korraldamise · Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 · Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121 · Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks · Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande · Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja · Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed · Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed · Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise · Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole
Julia Laffranque artikkel: „Pilk Eesti õigusmaastikule põhiseaduse täiendamise seaduse valguses. Euroopa Liidu õigusega seotud võtmeküsimused põhiseaduslikkuse järelevalves”. – Juridica 2007/VIII, lk 523. Uno Lõhmuse artikkel: „Euroopa Liidu õigussüsteem ja põhiseaduslikkuse kontroll pärast 1. maid 2004.” – Juridica 2006/I, lk 3. Julia Laffranque artikkel: „Sõltumatu ja demokraatlik õigusriik Riigikohtu praktikas Eesti Euroopa Liidu liikmesuse kontekstis.“ – Juridica 2009/VIII, lk 483. Uno Lõhmus. „Kuidas liikmesriigi kohtusüsteem tagab Euroopa Liidu õiguse tõhusa toime?” – Juridica 2007/III, lk 143. Leida vastused alljärgnevatele küsimustele: 1. Enne EL-iga ühinemist täiendati EV põhiseadust EV põhiseaduse täiendamise seadusega (võeti vastu 14. septembril 2003 (RT I 2003, 64, 429), jõustus 6.01.2004)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
