Kohtunikud ja rahvakohtunikud Kohtunikud · Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava, oskab eesti keelt kõrgtasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. · Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: · mõistetud süüdi kuriteo toimepanemise eest; · tagandatud kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist;
Kohtunikud ja rahvakohtunikud Kohtunikud Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akateemilise õppe õigusõpetuses, oskab kõrgtasemel eesti keelt, on kõlbeliste omadustega ja tal on ka kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Kohtunikuks ei või nimetada näiteks isikut, kes on: Mõistetud süüdi kuriteo toimepanemise eest; Välja heidetud advokatuurist; Pankrotivõlgnik. Kohtunik ei või töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi teda segada oma kohustsuste täitmist. Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult. Ta peab ka hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Ta peab end pidevalt arendama ning osale koolitsustel. Kohtunik ei või olla näieks: Erakonna liige; Riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige. Rahvakohtunikud Rahvakohtunikuks võib nimetada 25-70-aastas...
......................................................................................1 2. RIISTVÕIMLEMINE.................................................................................................................2 2.1. Võistkondlik mitmevõistlus..................................................................................................2 2.2. Individuaalne mitmevõistlus.................................................................................................2 2.3. Kohtunikud...........................................................................................................................3 2.4. Raskusastmed.......................................................................................................................4 2.5. Erinõuded..............................................................................................................................4 2.6. Elemendirühmad..................................................................
Eesti Vabariigi kohtusüsteem Kodanikuõpetus 9. klass Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: I. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud II. Ringkonnakohtud III. Riigikohus Maa- ja linnakohtud Esimese astme kohtud Eestis on 3 linna- ja 15 maakohut Kokku 151 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul Maa- ja linnakohtud · Kohtla-Järve · Põlva Maakohus Linnakohus · Pärnu Maakohus · Narva Linnakohus · Pärnu Maakohus · Tallinna Linnakohus · Rapla Maakohus · Harju Maakohus · Hiiu Maakohus · Saare Maakohus · Ida-Viru Maakohus · Tartu Maakohus · Jõgeva Maakohus · Valga Maakohus
· Kõlbeliste omadustega, Kohtunikkuks ei või nimetada isiut, kes on: · Süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, · Kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud, · Advokatuurist välja heidetud, · Avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest, · Pankrotivõlgnik, · Kelle tegevus audiitorina on lõpetatud tema tahtest olenemata, · Kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse EV president, riigikohtu esimehe nimetab üheks aastaks EV presidendi ettepanekul Riigikogu. Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Rahvakohtunikuks võib nimetada 25-70 aastase teovõimelise EV kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kellele esitatakse samasugused nõuded, mis kkohtunikulegi, v.a. kõrghariduse nõue. Õigusemõistmisel on samad õigused kohtunikkuga. Ametisse valib rahvakohtunike nimetamise komisjon. 3. Kohtuniku ettevalmistusteenistus:
Ei, see on meie õigus, meie viimane võimalus. Seisin jällegi servimisjoone taga, vastaste nõme irve silme ees. Ma ei suuda! "Kui sa arvad, et sa suudad, siis sa suudad," on tõdenud Mary Kay Ash ja "kui sa arvad, et sa ei suuda, on sul õigus." Ma ei suutnudki, kuid mul oli õigus. Appi, kui piinlik. Vabandust, et pidite minus pettuma. Vähemalt oli mäng õiglaselt lõpule jõudnud ning kohtunik võis ka südamerahuga lõpuvilet vilistada, kuna oli mõistnud õigust. Kohtunikud teevad vigu nagu kõik inimesed. On nad õigusemõistjad või karistajad? Haamriga mehele paistab kõik naelana. Eluaegsesse ametisse määratuna tuleb kindlasti ette24 olukordi, kus õigena tundunud lahendus ei ole süüdimõistetava suhtes õiglane. Kõike on võimalik oskuslikult ümber mängida. Must valgeks ja valge mustaks rääkida. Kohtunik teeb küll lõpliku otsuse, kuid süüdimõistmise või vabaks kuulutamise koorem jääb süüd
igapäevases elus, mis ei ole riietatud kohtu riideid. Kohusetundlikkus täitmisel kohtusüsteemi tollimaksud koos oma kohusetunnet.Asendamatu moraalse kvaliteedi kohtunik - kõrgendatud kohusetunne oma moraalne aspekt. Sotsiaalne moraalne kohustus kohtunik - õiglane õigusemõistmine. Ta ümber ja võla pooled ja teised puhul, mis võivad vajada kohtunik, et kaitsta oma õigusi, vabadusi ja seaduslikke huve, au ja väärikust. Õiglane õigusemõistmine on võimalik ainult siis, kui kohtunikud on erapooletu. Võimet uurida asja ja otsustada, samuti kohaldatakse lepinguosaliste seotud teiste isikute puhul ei tooks isiklikel põhjustel - mitte ainult seadusega ette nähtud, vaid ka isiklik kvaliteet kohtunik nagu inimene. Kohtunik peab olema tugeva südametunnistust. See tähendab, on võimalik teostada sise moraalne enesekontrolli käigus menetluse ja mis veelgi tähtsam, kui otsuste tegemisel.Tema südametunnistus peab olema rahulik nagu süüdimõistva kohtuotsuse
kohta peab kirjutama raporti vastavasse alaliitu ning karistuse määrab vastav alaliit) karistatakse. Sellisel juhul lõpetab väljakukohtunik mängu alles pärast määratud vabaviske või 7 m karistusviske sooritamist. (vabavise või 7m karistusvise määratakse vaid juhul, kui rikkumine toimub mänguajal ning kui seda ei sooritata mänguaja jooksu, sooritatakse see peale mänguaja lõppemist) MÄNGUAJA PEATAMINE (TIME OUT). Millal ja kui kauaks mänguaeg peatatakse, otsustavad kohtunikud. Mänguaja peatamine on kohustuslik järgmistel juhtudel: a) eemaldamisel 2 minutiks, diskvalifitseerimisel ja eemaldamisel mänguaja lõpuni;(eemaldamine mängu lõpuni ehk rist ei ole enam reeglites. Suurim karistus on diskvalifitseerimine) b) 7 m karistusviske määramisel; (vaid siis, kui mänguseis on lõpuminutitel tasavägine või kui 7m karistusvise määratakse võistkonnale, kelle mängija on eemaldatud 2minutiks ning samal ajal on mänguseis tasavägine)
Minu silmis on kohtunik õiguse kaitsja, kes järgib põhiseadust. Olen kokkupuutunud paljudega, eriti noortega, kes on arvamusel, et kohtunik on hukkamõistja. Kuid hukka mõistma kõlab nagu risti lööma või häbiposti panema ja seda ta ju ei tee. Kohtunik vaid kaitseb meie riigi kodanike nende eest, kes tegelikult süüdi on ja ta teeb seda täiesti seaduslikult ning erapooletult. Inimestele, kes ei süvendu kohtusüsteemi ega kuula mille põhjal otsus tehti, võibki tunduda, et kohtunikud on lihtsalt hukkamõistjad. Eesti kohtusüsteemi ja seadusega tutvudes olen täielikult arvamusel, et meie kohtunikud on tasemel ning esindavad seadust, mitte oma isiklikku arvamust. Kohtunikuks ei saada üleöö, selleks peab põhjalikult vaeva nägema ning oma teadmisi kasutama. Nii lihtsalt ei leia juba inimesi, kes teaksid erinevaid seadusi ning kohtusüsteemi paremini kui kohtunikud. Nemad puutuvad oma töös erinevate seaduste ja olukordadega kokku
Selleks on see asjaolu, et apellatsioonikohtud võivad Rootsis mõningatel erijuhtudel tegutseda ka esimese astme kohtutena. Eestis pole ringkonnakohtud kunagi esimese astme kohtuteks ja asja peab alati kõigepealt läbi vaatama maakohus. Peale seda saab asja alles edasi kaevata ringkonnakohtusse. Erinevalt Eesti Riigikohtust, ei jagune Rootsi Ülemkohus erinevateks kolleegiumiteks. Ülemkohtu puhul tegelevad kõik kohtunikud nii tsiviilasjade kui ka kriminaalasjade läbivaatamisega ja kohus ise otsustab, millised asjad kuuluvad läbivaatamisele. Eestis on Riigikohtus üheks kolleegiumiks ka Põhiseaduslikkuse järelvalve kollegium, kuhu kuulub üheksa riigikohtunikku ja mis tegelebki põhiseaduslikkuse järelvalvega. Põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi esimees on Riigikohtu esimees ning ülejäänud liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu. Ülemkohtul Rootsis aga parlamendi poolt
........................................................................3 Võimlemine..................................................................................................................................3 Riistvõimlemine...........................................................................................................................3 Naiste riistvõimlemine..................................................................................................................3 Kohtunikud...................................................................................................................................4 Raskusastmed...............................................................................................................................4 Erinõuded.....................................................................................................................................5 Elemendid......................................................................
seaduste järgi inimeste õigused ja vabadused. Täidesaatev võim Seadusandlik võim Kohtuvõim Vabariigi Vabariigi valitsus president Riigikohus Vabariigi valitsust juhib peaminister õiguskantsler Parlament kohtunikud (101 liiget, 4. aastaks) RAHVAS Täidesaatev võim Seadusandlik võim Kohtuvõim President Parlament Ülemkohus -riigipea Kongress - valitsuse juht Ülemkoda Senat (6a)
▪ Autasustamine. Iga ala 3 parimat saab auhinna. Autasustamine toimub vahetult pärast ala lõppemist. ▪ Majandamine - üritus on tasuta vastava grupi osalejatele. ▪ Võistlusteks registreerumine. Võistlusteks registreerumine toimub samal päeval alates kell 8.00 võistluste sekretariaadis. Võistlust aitavad läbi viia 5 kogenud kergejõustiku kohtunikku, kes saavad tasu selle eest. Kohtunikke on vaja: stardis, finišis (ka fotofiniš), kaugushüppe ja kuulitõuke kohtunikud, kes hõikavad tulemusi. Lisaks kohtunikele tulevad appi Kalevi Spordikooli enda õpilased, kes lähevad mõõtjateks ja liivakasti tasandajateks. Kuluarvestus Halli rent 5 h – 750 € (1h/150 €) Kohtunikud, 5 inimest – 200 € Autasustamine: Diplom 80 tk – 16 € (0,2 € tk) Nurr piimašokolaad 100g – 80.00 € (1 € tk) Kokku: 1046 € võistluse läbiviimiseks.
(KS § 16) • Pärnu Maakohtus on maksekäsuosakond, kus menetletakse maksekäsu kiirmenetluse avaldusi (KS § 161 ) Õigusemõistmise põhiseaduslikud printsiibid • Kohtusse pöördumise õigus - Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse (PS § 15) • Kohtu sõltumatus - Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega (PS § 146) - Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena (PS § 147) • Seadusliku kohtuniku põhimõte - Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse (PS § 24 lg 1) • Õigusemõistmise avalikkus - Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimesteperekonna- ja eraelu kaitseks või kui
(724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et mulle kui publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud. Olümpiamängudel võistlesid täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. Ka hobused jaotati täiskasvanud loomadeks ja varssadeks. Kohtunikud otsustasid, kes millisesse kategooriasse kuulub. Tuli ette, et poiste olümpiavõitja järgmistel võistlustel varsti pärast olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat.
Kassatsioon on kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Arutatakse, kas ringkonnakohus on karistuse määramisel kohaldanud seadust õigesti ja kinni pidanud protseduurireeglistest. Sisulist juhtumiarutlust Riigikohtus enam ei toimu. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ja selle sinna uuesti otsustamiseks saata Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik Riigikohtu kohtunikud vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid; teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu; täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
puudutada. Randmeid ei tohi pöörata enne, kui kang on tõstja peast kõrgemal. Tõstja võib tõusta kükk- või käärallaistest ilma ajapiiranguta, asetab siis oma jalad joonele, mis on paralleelne kehatasandi ja tõstekangiga. Tõstetud raskust peab tõstja hoidma liikumatus lõppasendis, käed ja jalad sirged, jalad kangiga ühel joonel, kuni kohtunikud annavad signaali kangi allalaskmiseks tõstepõrandale. Kohtunikud annavad signaali niipea, kui tõstja kõik kehaosad on liikumatud. 1.1.2. Tõukamine Esimene osa rinnale võtt: Tõste alustamisel asetseb kang horisontaalselt tõstja jalgade ees. Kangist haaratakse pealthaardega. Kang tõstetakse kükk- või käärallaistet kasutades ühe pideva liigutusega põrandalt rinnale, seejuures võib
Olümpia väli asus Kronose mäe jalamil Alpheiose ja Kladeose jõgede ühinemiskohal. Olümpia ehitistest olid vanimad jumalanna Hera tempel Heraion ja olümpiamängude nõukogu istungitehoone Bouleuterion. Prytaneionis põles Zeusi auks igavene tuli ja seal peeti võitjate ning kõrgete külaliste auks lõpupidu. Suursugusem rajatis oli Zeusi tempel, mis ehitati aastatel 470-457 e.K.r. Altisest ida pool asus olümpiavõistluste peaareen Stadium. Seda võisid kasutada ainult võistlejad ja kohtunikud. Staadioni pikkus oli 213,75 ja laius 29 meetrit. Tribüünidele mahtus kuni 40 000 pealtvaatajat. 3 MÄNGUDEKS VALMISTUMINE Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka kolm sõnumiviijat. Nad teatasid mängude toimumisaja ja kuulutasid kolmeks kuuks püha vaherahu, et kõik saaksid takistamatult minna Olümpiasse ja sealt tagasi kodukohta tulla. Kreeklased olid küllaltki sõjakad ja
Ameerika Ühendriikides toimib kolmetasandiline valitsemisskeem – kohalik omavalitsus, osariigi valitsus ja kesk- ehk föderaalvalitsus. Kõrgeim seadusandlik võim on kahekojaline Ameerika Ühendriikide Kongress. Samuti on kahekojalised osariikide kongressid. USA-s eksisteerib paralleelselt nii föderaalne kui ka osariikide kohtusüsteem. Osariikide lõikes on kohtute tegutsemine reguleeritud erinevalt, samuti on erinev kohtunike ametisse määramine – mõnes osariigis määratakse kohtunikud ametisse kohalike võimuesindajate poolt, teistes on kohtunikud valitud rahva poolt. USA’s on Inglismaalt pärit tavapõhine kohtumõistmine ehk vandekohus, kus on 13 liikmeline kolleegium ja kohtunik. Vandekohtu põhimõte on läheneda inimese taustale mitte seadustele. 13 täisteovõimelist inimest valitakse vaba käeliselt, kuid võetakse välja kodanikud, kes on narkomaanid või kriminaalselt karistatud. See, et inimestel ei ole juriidilist õpet, tähendab rohkem inimlikku lähenemist
Arvo Valton (Vallikivi) · esimene trükiproov ilmus novellett "Lauad" 1960 · esikkogu "Veider soov" 1963 · novellikogu "Rataste vahel" 1966 · kogu "Kaheksa jaapanlannat" 1968 · novellikogu "Sõnumitooja" 1972 · novellikogu "Õukondlik mäng" 1972 · novellikogu "Pööriöö külaskäik" 1974 · "Läbi unemaastike" 1975 · novellivalikkogu "Mustamäe armastus" 1978 · "Võõras linnas" 1981 · esimene romaan "Tee lõpmatuse teise otsa" 1978 · "Arvid Silberi maailmareis" 1984, lühem variant 1981 · ''Üksildased ajas" I - 1983; II - 1985 · aforismikogu "Uksed kriuksuvad öösiti" 1977 · aforismikogu "Märklaud kilbiks" 1980 · aforismikogu "Tagasi tulevikku" 1985 · luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" 1978 · luulekogu "Seniks" 1992 · "Retk ooboluste riiki" 1978 · "Ajaprintsess" 1981 · "Põhjanaela paine" 1983 · romaan "Rauakolina etüüdid" · lühiproosa "Rännak giidi saatel" 1988 · romaan "M...
Eesti kohtusüsteem ja kohtute tegevus Eestis mõistab õigust ainult kohus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Kohtumõistmist korraldavad kohtunikud, kelle nimetab ametisse Vabariigi President. Kohtunikuks saavad kandideerida juriidilise kõrgharidusega inimesed. Kohtunikuamet on eluaegne. Esimese astme moodustavad maakohtud ning halduskohtud. Maakohtud arutavad tsiviilhagisid ja kriminaalasju. Halduskohtutes arutatakse seevastu riigi ja kodaniku vahelisi konflikte. Maakohtuid on neli: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu maakohus. Halduskohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu halduskohus. Teiseks astmeks on ringkonnakohtus
Nad kõik pidid alluma rahvakoosoleku otsusele. Igal aastal pandi ka 6000 kohtunikku. Nende seast nimetati omakorda igaks kohtupäevaks paarisaja liikmeline kohtu koosseis. Nii nõukogu liikmed, kohtunikud kui ka riigiametnikud määrati liisu teel eelnevalt Atika eri piirkondadest valitud paljude kandidaatide seast. Erandi moodustasid vaid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike hulgast. Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said ametiajal riigikassast ka väikest palka. See oli tähtis vaesematele kodanikele, kellel olnuks muidu raske või lausa võimatu oma põhitöö kõrvale jätta ja üksnes riigiasju ajada. Erinevalt tänapäeva riikidest kehtis Ateenas otsene, vahendamata demokraatia -- rahvas ei valinud riiki juhtima esindajat, vaid tegeles sellega ise. Kreeka polistes, ei kuulnud ka Ateena kodanike hulka naised, orjad ega võõramaalased. Et viimasel
Maneti maalid olid aga heledamad ja erksamad ning sisaldasid rohkem valget värvi. Aastal 1863 abiellus Manet Suzanne Leenhoffiga, kelle Maneti isa oli palganud klaverit õpetama Manetile ja tema nooremale vennale Eugene'ile. Suzanne'il oli 11-aastane poeg, Leon Koella Leenhoff, kes poseeris modellina Maneti maalide jaoks. Iga aasta Akadeemia korraldas Pariisis suure kunstinäituse nimega Salon de Paris. Aastal 1863 tahtis Manet, et pandaks ülesse tema maal ,,Eine murul". Kohtunikud aga keeldusid seda ülesse panemast, sest see kujutas paljast naist. Kui pilt oleks kujutanud Kreeka mütoloogiat, siis ei oleks olnud probleemi, aga mehed kandsid tavalisi ülikondi ja naise kleit lebas murul. Kahtlustati, et tegu on prostituudiga ning kohtunikud ütlesid, et tegu on ebasündsa pildiga. Lisaks võeti maha veel paljude teiste kunstnike maalid. Nende maalide autoriteks olid Claude Monet, Pierre-Auguste Renoir, Alfred Sisley, Frédéric Bazille, Camille Pissarro, Paul
· Kontrollima, et mänguvahendid ja mängjad on reeglitekohased · Kindlustama selle, et veritseva haavaga mängja on väljakult lahkunud. Mängja võib tagasi tulla ainult kohtunikupoolse loaga · Kindlustama selle, et ükski volitamata isik platsil ei viibiks · Mängu lõpus andma volitatud isikutele mängujärgne raport, mis sisaldab informatsiooni mängjatele määratud karistuste ja toimunud intsidentide kohta mängu ajal [2] Kohtuniku eetika Kohtunikud peavad järgima kindlat koodeksit. Kohtunikul on kindel riietus, mida tuleb järgida. Näiteks peab kohtunikul olema mitu vormi, et olla eristatav väljakumängiatest. Samuti peavad kohtuniku jalgpallijalanõud, ehk putsad olema ühevärvilised ja mustad, et vältida reklaami tegemist. Paljudel kõrgema taseme kohtunikel on sponsorid, kes toetavad kohtunikul mängudel käimist, kuid see võib luua vastuolusid erinevate meeskondadega.
org/wiki/Saalihoki 2 http://www.sktahe.ee/?q=node/14 -3- põrandapinnal/ülaservas). Väravapostid ja põiklatid on ümmargused, nurgad ümarad. Väraval peab olema vahevõrk, mis kinnitatakse 20cm kaugusele ülemisest latist kogu värava laiusest.3 Korraline mänguaeg Korraline mänguaeg on 3x20min., vaheaeg 10min., mille kestel vahetavad meeskonnad väljakupooli ja vahetusmängijate pinke. Turniirisüsteemis peetavates mängudes võivad kohtunikud ja kaptenid enne mängu kokkuleppida, et vaheaegadel vahetuspinke ei vaheta. Iga kolmandki algab lahtilöögiga keskpunktist. Vajadusel võidakse ka kasutada 3x15min. ja 2x15min. mänguaega. Seljuhul määrab kohtunik vaheaja pikkuseks 2-5min. Kodumeeskond valib väljakupoole aegsasti enne mängu algust. Kohtunikud vastutavad meeskondade õigeaegse väljakule kutsumise eest vaheaja lõppedes. Kui kohtunike arvates on üks väljakupool teisest parem, vahetavad
Iga 250 m tagant on kaldal või vee peal läbitud vahemaa tähis (250, 500, 750 jne kuni 1750) finišit markeerivad kummalgi pool distantsi finišijoonel olevad punased lipud. Kohtunikud Rahvusvahelistel regattidel on Rahvusvahelise Žürii koosseisus 18 kohtuniku, kes võistluste käigus reeglina roteeruvad. Kohtunikel järgmised ametikohustused: Starter, starteri abi, stardikohtunik, arbiitrid, finišikohtunikud ja kontrollkomisjon. Arbiitrid on kohtunikud, kes saadavad sõitu, Peale stardikäskluse andmist on arbiiter sisuliselt kõige tähtsam otsuse langetaja, juhul kui midagi juhtub. Võistlustel osalevad kohtunikud kokku moodustavad žürii. Peakohtunik on žürii esimeheks. Igaks võistluspäevaks määratakse ka žürii juhatus, mille esimeheks on peakohtunik . Start Starditsooni pikkus on 100 m, rajad on tähistatud punaste poidega, stardi-ala lõpetavad 2 valget lippu, mis paiknevad kummalgi pool distantsi
küljes olema kahe meetri laiuselt matid, et tagada sportlaste turvalisust. Hüppeplatvorm paigutatakse poodiumile, et publikul oleks parem hüppeid jälgida. · Ala oli olümpiamängudel esimest korda kavas 2000. aastal Sydneys. Siis konkureerisid 24 võimlejat, Ateenas oli neid 32 (16 meest ja 16 naist). · Omadused: Võistlusvarustus Võistluskava Võistlusjärjekord Kvalifikatsioonivõistluste kohustuslik kava Kohtunikud Punktiarvestus RIISTVÕIMLEMINE · Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, mees¬kondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil. · Omadused: Naiste ja meeste riistvõimlemise erinevus Individuaalne mitmevõistlus Võistkondlik mitmevõistlus
jooksul peetud MM-turniiril (meeste MM-id 2002 ja 2004, naiste MM-id 2003 ja 2005, meesjuunioride MM 2003, naisjuunioride MM 2004). Eelnenud statistikast on selge, et rahvusvahelisel standardil omab nimetatud kahest kohtunikepaarist enam usalduskrediiti ja peetakse seeläbi ka paremateks Soome oma. Lisan veel juurde, et Soome on Rootsi kõrval ainuke riik, kust nimetatakse suurturniiridele regulaarselt kaks kohtunikepaari. Seepärast peaksidki Eesti kohtunikud minu meelest võtma suuna nö "Soome stiili" suunas. Lisan selle arvamuse toetamiseks veel kaks argumenti. Esiteks teenisid Läti koondise mängijad 2004. aasta MM-il võrreldes Soome koondise mängijatega mängu kohta enam kui 2,5 korda rohkem karistusminuteid. Kuna enamik koondiste koosseisu kuuluvatest mängijatest mängib kodumaises liigas, peegeldab rahvusvahelistel turniiridel teenitud karistusminutite hulk selgelt kohalike kohtunike stiili rahvusvahelises kontekstis.
Töö koostamisel kasutatud autorite töid, Üliõpilase kood: 095257 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.EUROOPA KOHTU KOOSSEIS...................................................................................5 1.1. Euroopa Kohtu põhikiri..........................................................................................6 1.2. Kohtunikud ja kohtujuristid....................................................................................6 2. PÄDEVUS.....................................................................................................................9 2.1. Erinevad menetluse liigid.......................................................................................9 Eelotsusetaotlused.....................................................................................................9
Võimutasandite tasakaalustamine: kui osariigi või liidumaa otsus läheb vastuollu riigi kui terviku huvidega, siis peab kohus taastama võimuhierarhia Valitsemise stabiilsuse tagamine: suudab seista vastu hetkelise aktuaalsuse või erakondliku huvi ajel loodud õigusakti kehtestamisele 17. Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemi eristav tunnus: Anglo-Ameerika: Kohtusüsteem ühtne- pole astmeline. Pole konstitutsioonikohust Kohtunikud valitakse (Nn Missouri plaan) Kohtunik kodanike kaitsja Euroopa: Mitmeharuline süsteem Konstitutsioonikohus Kohtunikud nimetab valitsus Kohtunik eluaegne Riigikogu nimetab ametisse Riigikohtu esimehe ja riigikohtu liikmed Muud kohtunikud president Riigikohtu ettepanekul Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena 18. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus: Kohtusüsteem kolmeastmeline:
Peaminister on valitsusjuht. Riiginõukogu koosneb 20-st liikmest, kelle määrab president peaministri soovitusel. Korraldab valitsusasutuste tegevust. Kohtuvõim. Konstitutsioonikohus tegeleb põhiseaduslikkuse järelvalega ning presidendi, Riiginõukogu liikmete ja muude kõrgete võimukandjate tagandamisega. Koosneb 9 kohtunikust, kellest kolm määrab president, 3 Rahvuskogu ja 3 Ülemkohtu esimees. Ülemkohus on kõrgeim kassatsiooni- ja apellatsioonikohus. Kohtunikud määrab kuueks aastaks president Rahvuskogu heakskiidul. Kõik kohtunikud, välja arvatud esimees, võivad ametis olla ka mitu ametiaega.. Kõrged kohtud ja alama astme kohtud kohtunikud määratakse 10 aastaks Ülemkohtu üldkogu. RELIGIOON JA RAHVASTIK Kristlasion 49%, budiste 47%, konfutsianiste 3%, Chondogyo-usulisi (Taevase Tee religioon) ja teisi 1%. Kristluse rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Jeesus Kristus.
EUROOPA ÕIGUSKOHUS Õiguskohus 15 kohtunikku ja 9 peaadvokaati Kohtu sõltumatus on garanteeritud. Euroopa Liit, nagu tema liikmesriigidki, baseerub seadusõigusel (õigusnormidel). Õiguskohtu ülesanne on: · kindlustada Euroopa Lepingu täitmine vastavalt seadustele. Kohtule võivad esitada avaldusi liikmesriigid, EL organisatsioonid, eraisikud või ettevõtted. See tagab El seaduste ühetaolise rakendamise kogu El piirides. Euroopa Õiguskohus töötas üksi kuni 1989. aasta septembrikuuni, mil tema juurde loodi Esimese Astme Kohus,( 15 liiget on määratud liikmesriikide poolt 6 aastaks) et kindlustada üksikisikute huvide kaitse ning võimaldada Õiguskohtul keskenduda oma põhiülesandele, st. seaduste ühetaolise tõlgendamise tagamisele liikmesriikides. Kui Õiguskohus leiab, et mingi liikmesmaa ei täida oma lepingujärgseid kohustusi, saab talle teha ettekirjutuse. Kui liikmesmaa ei allu kohtu otsusele, on...
oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotusSoomele ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. Levik FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. Neist 265 miljonit on mängijad ning ülejäänud kohtunikud või ametnikud. Registreeritud jalgpallureid oli 38 miljonit ehk 2000. aastaga võrreldes 23 protsenti rohkem. Suhteliselt kõige enam on juurde tulnud jalgpalliga tegelevaid naisi (2006. aastal 4,1; 2000. aastal 2,7 miljonit). Elukutselisi (mees)jalgpallureid oli 207 FIFA liikme andmete põhjal koostatud uuringu järgi 110 000 ja klubisid 301 000. Paljudes riikides on jalgpall põimunud argikultuuriga. Maailmameistrivõistluste kumulatiivne teleauditoorium on 1998
vastutuse.» Anglo-Ameerika · Ühtne süsteem. · Kohtuniku suur roll. Avaliku teenistuse boonused · Kohtunikud valitakse · Lisatasud staazi eest. ametisse. · Lisatasud akadeemilise kraadi eest. · Otsusi mõjutab · Lisatasud võõrkeelte valdamise eest. poliitiline taust. · 35-päevane põhipuhkus. · Kohtud kui
1.5 Kohtute infosüsteem Kohtute infosüsteem on justiitsministri asatatav riigiasutuse andmekogu, mille eesmärgiks on kohtute töö korraldamine, statistika kogunemine, kohtulahendiste kogumine, selle süstematsiseerimine ning kohtutele ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Andmekogu töötlejaks on Justiitsministeerium ja vabariigi kohtud. (Kiris 2009) 2 KOHTUNIKE OMAVALITSUS JA KOHTUHALDUS Igas kohtus on kohtunike üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud ja mis on otsustusvõimeline, kui selles osaleb kohtunike enamus. Kohtunike üldkogu kinnitab kohtunike tööjaotusplaani, annab arvamuse justiitsministrile kohtu esimehe ametisse nimetamise kohta, annab kohtu esimehele soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes ja täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid (Kiris 2009). Kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud. Kohtunike täiskogu juhib Riigikohtu esimees. Kohtunike täiskogu:
Rannajalgpalli võrdlus tavajalgpalliga Võib öelda, et rannajalgpall ja tavajalgpall on 2 täiesti erinevat mängu. Mitte üksnes selle pärast, et üks mäng toimub liival ja teine muruplatsil vaid leidub ka teisi aspekte. Pall, mängijate arv, mängijate varustus, kohtunikud, mängu kestvus, mängu dünaamika ja ülesehitus on hoopis erinevad. Alljärgnevalt toongi välja rannajalgpalli ja tavajalgpalli erinevused. VÄLJAK - RANNAJALGPALL Väljaku pind Pind koosneb puhtast ja tasasest liivast ning milles ei ole esemeid, mis võivad kahjustada mängijat. Rahvusvahelistel võistlustel peab liivakiht olema vähemalt 40 cm. See peab olema sõelutud, ei tohi olla ebatasane ja sisaldada ohtlikke elemente. Liiv ei tohi olla ka nii peen, et see
SURMANUHTLUSE VASTU 1. Surmanuhtlus läheb rohkem maksma, kui vangi ülalpidamine. Tavaline on see, et surmanuhtlus võtab aega kümmekond aastat, et prokurörid, advokaadid ja kohtunikud jõuksid järeldustele ning kohtukulud on väga suured. 2. Apellatsioonid ja avaldused koormavad kohtusüsteeme. 3. Surmanuhtlus on ebahumaanne karistusviis. 4. Pärast surmanuhtluse täideviimist võivad ilmneda uued asjaolud ning hukatu võib osutada süütuks. Temale tehtud ülekohut pole sel juhul enam võimalik heastada. 5. Inimesel pole õigust otsustada teise inimese elu või surma üle. 6. Inimelu on absoluutne väärtus. 7
põhiseaduse ja seadustega." Problemaatiline on aga olukord, kus ei ole ühtset ühismeelt 1 Kohtute sõltumatus Eestis. Lk 8. http://oef.org.ee/fileadmin/media/valjaanded/v2ljaanded/Kohtute %20soltumatus%20Eestis.doc (19.05.2015) 2 Ibid. Lk 4. 3 Ibid. 4 termini "kohus" üle, kuivõrd Justiitsministeerium tõlgendab seda kui konkreetset asja lahendavat kohtunike kolleegiumi ning kohtunikud kui institutsiooni. Ministeeriumi seisukoht antud tõlgenduses vähendab kohtute sõltumatust kollektiivsel ning institutsionaalsel tasandil, mis on aga vastuolus põhiseaduses sätestatud võimuharude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega.4 Lisaks eelmainitule, kindlustavad kohtunike sõltumatust ja erapooletust otsuste tegemisel piirangud kohtunike tegevusele kohtusüsteemi sees ja väljaspool seda. Nimelt ei tohi kohtunik olla Riigikogu, omavalitsuse esindusorgani ega erakonna liige
8. Mis ülesandeid täidab maavanem? Tööleht või põhiseadus. 1)esindab maakonnas riigi huve. 2)hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. 3)Maavanem juhib maavalitsuse tööd. 4)koordineerib maakonna omavalitsuste ja riigiasutuste koostööd 9. Mis on presidendi ülesanded? (4) Tööleht või põhiseadus 1) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. 2) algatab põhiseaduse muutmist. 3)määrab peaministrikandidaadi. 4)nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud 10. Kuidas moodustatakse Euroopa Liidu erinevad institutsioonid? 1)ministrite nõukogu -Nõukogusse kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, tavaliselt minister. Ministrite nõukogu koosseis sõltub kõne all oleva küsimuse valdkonnast. Näiteks kohtuvad põllumajandusministrid, kui käsil on põllumajandus-küsimused, keskkonnaasjade arutamiseks ja otsuste tegemiseks kohtuvad keskkonnaministrid. 2)parlament - otsesed valimised. 3)komisjon -nimetatakse liikmesriikide valitsuste poolt ja
Olümpialiikumine -on liikumine, kuhu on kaasatud kõik Rahvusvahelise Olümpiakomitee tunnustatud organisatsioonid, eelkõige sportlased, kohtunikud, treenerid eesmärgiga kasvatada noorsugu spordi kaudu, ühendades keha, vaimu ning tahte omadused harmooniliseks tervikuks.Olümpialiikumine on globaalne ning toob kokku kõikide riikide sportlasi olümpiamängudele. Kaasaegsed olümpiamängud on antiikolümpiamängude jätkutraditsioon.Nüüdisaegsed mängud koosnevad suve- ning taliolümpiamängudest, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant. Sätestuste kohaselt ei tohi mängude kestus ületada 16 päeva.
Ta oli käskinud mürgitada oma poolvenna ja seejärel käskis tappa ka oma enda ema kuid ema mõrv jäi keisri hinge piinama.Ta ei lasknud ennast sellest häirida ja lasi sellegi poolest tappa veel palju inimesi ja isegi pereliikmeid. Lisaks kuridegudele oli Nero väga suur kultuuri- ja spordihuviline. Ta käis tihti teatris ja võttis ka ise osa paljudest näitemängudest. Talle meeldis väga rahva ees esineda. Ta võttis osa erinevatest laulu-, pillimängu- ja spordivõistlustest ning kohtunikud andsid talle alati esikoha. Nero julmus ja naeruväärsed harrastused tekitasid roomlastes palju pahameelt. Paljud roomlased arvasid, et Rooma linnas puhkenud tulekahju oli just Nero kästud tegu. Igal juhul olevat Nero põlevat linna õnneliku pilguga pealt vaadanud. Peagi tõusis roomlaste rahulolematus ja leegionid tõusid Nero vastu üles ning senat kuulutas Nero rahvavaenlaseks. Kuna sellist elu Nero elada ei tahtnud ega suutnud, tappis ta ka iseenda. Tema viimane lause olevat olnud
Kõrgushüppe määrused Võistluskorraldus Hüppejärjekord otsustatakse loosiga. Kohtunikud tõstavad latti 5cm kaupa, hiljem tõstetakse kõrgust minimaalselt 2 cm kaupa. Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt ületatud kolme katsega. Sportlastel on ühe katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvalifikatsioonihüpped vahele jätta ja alustada võistlust esimeselt kõrguselt. Kui esimene kõrgus on edukalt ületatud, võib sportlane ise valida, millist kõrgust ta hüppama läheb
Uisutaja võtab hoogu selg ees. Flip: Tegemist on salchow'iga , mis sooritatakse sakitõukelt. Äratõuke hetkel on uisutaja seljaga sõidu suunas Lutz: Ebatavaline, efektne ja füüsiliselt väga raske hüpe. Selle mõtles välja Austria iluuiutaja Alois Lutz 1913. Äratõuke hetkel on uisutaja seljaga sõidu suunas. Toe loop: Lihtsaim sakitõukega hüpe. Äratõuke hetkel on uisutaja seljaga sõidu suunas. Hindamine Alates 2004. aastast hindavad rahvusvaheliste võistluste kohtunikud iluuisutajate kava tehnilist sooritust ja veel viit komponenti. Tehniline hinne on kogusumma kõigi elementide esitamise eest saadud hinnetest. Kohtunikud hindavad iga elemendi soorituse puhtust, lisades või maha arvates kuni 3 puntki. Elemendi lõplik hinne on kõikide hinnete keskmine, kusjuures võetakse maha kõrgeim ja madalaim hinne. Kava ülejäänud 5 komponenti on võistleja uisutamisoskus, elemente siduvad sammud, esituse kvaliteet, koreograafia ja interpretatsioon. Iga
Kui ei võeta arutusele, siis jääb jõusse II astme kohtu otsus. Esitatud kaebused arutab Riigikohus ära ¼. Riigikohtus tuleb maksta kassatsioonkautsjon. See käib nii, et haldusasjades 400.- , tsiviilasjades 1% tsiviilasja hinnast (mitte väiksem kui 400 krooni ja mitte suurem kui 40 000 krooni). Riigikohtus võib asja lahendada ära 1 kolleegium v moodustatakse erikogu (see on mitmest kolleegiumist kokku). Riigikohtu üldkogu tähendab KÕIK kohtu kohtunikud (19). Ka teistes kohtutes on üldkogu. Distsiplinaarkolleegium igast kohtu astmest 5 kohtunikku. See moodustatakse ainult siis kui kohtunikud on eksinud ning peavad oma vigu heastama. Kohtuniku kohustused: · Üldkohustus tegeleda õigusmõistmisega · Vaikimiskohutus kinniseks kuulutatud kohtuistungil ilmnenud infot ei tohi avaldada · Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus · Juhendamiskohustus · Enesetäiendamine Kohtuhaldus peab tagama:
mängijat. Igal mängijal on väga kindel roll, ning ründe- ja kaitsemängu ajal on mängus erinev mängijate koosseis. Oma ülesande järgi jagunevad mängijad ründajateks, kaitsjateks ja eriülesannetega mängijateks. Need omakorda on spetsialiseerunud vastavalt oma rollile ja asukohale väljakul. Mäng on väga jõuline ning eriti kaitsemängijad on tavaliselt väga kogukad mehed. Sellest hoolimata on nad üllatavalt liikuvad. Kohtunikud • Väljakul 7 • Kui mängija teeb vea, viskavad kohtunikud väljakule kollase lipu. Mängu idee ja mõte Mängu eesmärk on teenida vastasest rohkem punkte, viies palli üle tema väravajoone või lüües läbi värava. Reeglid Mäng koosneb neljast 15– minutilisest veerandajast. Kahe poolaja vahel on vaheaeg. Kui normaalaja lõppedes on
odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 e. m. a.), võiduajamine hipodroomil (680 e. m. a.), vabavõitlus (648 e. m. a.) ja kilbijooks (520 e. m. a.). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 e. m. a. hakati korraldama ka noorukite (alla 20aastaste) võistlusi. Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtunikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustes ja kõnedes (444 e. m. a. sai kunstikonkurss olümpiamängude lahutamatuks osaks). Teisel päeval peeti noorukite jooksu ja maadlusvõistlused ning rusikavõitlus, kolmandal võisteldi meeste jooksualadel (staadionijooksud), maadluses ning rusika ja vabavõitluses. Neljandal päeval korraldati hipodroomil võiduajamine, peale selle olid kavas kilbijooks ja viievõistlus
KOHTUSÜSTEEM I. Võrrelge Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika kohtusüsteemi. Täitke tabel. Mandri-Euroopa kohtusüsteem Anglo-Ameerika kohtusüsteem Mandri-Euroopa mudel Kohtunikud Kohtusüsteemid Anglo-Ameerika nimetab ametisse valitus, vajalik mudel Kohtunik on omab poliitilises õigusalane kõrgharidus, amet on kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on eluaegne, ta on lojaalne kehtivale rahva poolt valitav, tal ei pea olema korrale. Kohtusüsteem on juriidilist haridust, ei pea olema mitmeharuline, kõrgemaiks astmeks on valitseva korra kaitsja. Kohtusüsteem konstitutsioonikohus
ametnikele Koolid – vastutavad vastava hariduse ja hoiakute kujunemise eest Lapsevanemad Pealtvaatajad ning massimeedia 5. Millega tegeleb CIPF? Komitee annab välja auhindu (viimastel aastatel medaleid) sportlasele või võistkonnale, kes ohverdas võimaliku võidu ausa mängu põhimõtete nimel. 6. Ausa mängu põhimõtete levitamine: sportlased, haritlased, treenerid, kohtunikud, lapsevanemad, meedia ning pealtvaatajad. Too kõikide kohta välja 4 aspekti, meedia - 3. Sportlased: Kohtunikud: Koostöö võistkonnakaaslaste, Säilita head suhted sportlaste ja treenerite, ametnike ja vastastega, treeneritega nende austav kohtlemine Tunne hästi võistluse reegleid
muinasjutulise koletise Gargantuana, kes ahnelt neelab rahvalt kokkuriisutud vara ja kulda. Seoses tsensuurist põhjustatud probleemidega ajalehele La Caricature, asus Daumier kaastööd tegema Le Charivari'le, mille omanik oli samuti Charles Philipon. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset, kuid pilke teravus on erinev Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult Võimu esindajad parlamendisaadikud, kohtunikud ja teiste kujutised on süngelt sarkastilised Karikatuursed on ka tema skulptuurportreed Transonain'i tänav 15. aprill 1834 Gravüürid sarjast Seadus ja õigus Vasakul Pesunaine, paremal Ülestõusnud Maalijana on Daumier üks esimesi, kes valib oma motiiviks suurlinna lihtrahva Ta kujutab neid tõsiselt ja lugupidamisega Teda tunti eluajal peamiselt graafikuna Tema peaaegu monokroomsed ja monumentaalselt mõjuvad maalid leidsid hindamist hiljem
Tahtis teha Inglismaast pühakute maa. 4. Miks Stuartite võimuletuleku järel pinged ühiskonnas ei vaibunud? Vastaseis erinevate uskude vahel. Kuningad tahtis anda usuvabadust, kuid erinevad usud ei olnud sellega nõus. Püüti taastada katoliku usku. 5. Millised olid ,,Õiguste deklaratsiooni" olulisemad põhimõtted? Määras kuninga ja parlamendi võimupiirid. Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Kuningas pidi alluma seadustele. Kuningas valis ministrid, kohtunikud, juhtis sõjaväge, korraldas välispoliitikat. Ministrid andsid aru parlamendile. Kehtestati trükivabadus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
