Näeme selgemini, et meil ei ole siin kohta. Filosoofia põhiküsimus: ,,Miks pole ma siiani sooritanud enesetappu?" Bibihhin- mõtleb meeleolude üle. Tuju puudumine ei tähenda seda, et pole tuju ja meeleolu. Meeleolu pole seepärast, et meie olemine on meelestatud millestki muust. Tuju on küll aga ei tea täpselt milline, kuigi teame täpselt et see pole selgistamise tuju. Meeleolu ei küündi tervikliku vormini. Miks peaksid sellised meeleolud meie jaoks olema oksaks filosoofiasse? Filosoofial on oluline erinevus võrreldes teadusega. Ta küsib küsimusi, uurib asju, otsib teadmist, mis erineb teaduslikust teadmisest. Filosoofiline teadmine puudutab minu elu. Filosoofiline teadmine on eksistentsiaalselt laetud. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid selle eksistenstiaalse situatsiooni määratlusega tegelevad ja kuidas nad seda määratlevad Eksistentsiaalsest situatsioonis. Olukord, sellele oluorrale vastav meeleolu, kus me tajume et
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest e...
Nädala tegevused: 5. Filosoofia üliõpilastele ja teistele huvitatutele: 5.1. Lugege kolm keele- ja kultuurifilosoofia-alast lühiesseed: Borgese esseed "Raamatute kultusest" ja "Ühe nime vastukajade ajalugu" (Jorge Luis Borges, Valik esseid, Tõlk. Ruth Lias, Tallinn: Vagabund, 2000) , ning Tõnu Viigi esseed "Metslase automaat" (Eesti Ekspress, 28.11.2008). Lugege üle ka Pascali mõtted harjumuste kohta. 5.2. Kirjutage ise väike essee keele loomusest või inimese "mina" ja keele / kultuuri vahekorra kohta. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: Esteetika- küsib ilu, kunstiteose ja sellise kohta. Küsib ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse, piiride ja kunstniku enda loovuse järgi. Saab küsida, mis printsiip või struktuur või omadus see on, mis teeb ühe asja inetuks ja teise ilusaks. Kas see asub objektil või sõltub ilu vaatlejast. Kas ilu on oluline kunstiteose puhul? Poliitikafilosoof...
1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Tuleb eristada kristlikust eetikast ja moraaliõpetusest. Religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil ja tegeleb küsimustega kuidas olla jumalale meelepärane, millised on inimese käitumise eesmärgid kui ta mõnda religioossesse kogukonda kuulub.. jne. Religioonifilosoofia töötab teisel tasandil. Religiooni küsimus võiks olla: kas inimese olemasolul, eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte? Kui on, siis kust see tuleb? Kust tähendus ja mõte tuleb, et inimese olemasolul on mõte? Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Võ...
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on em...
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud....
Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: · Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi?- Maailma tihkus ja võõrus on absurd. Kõhedus, mida meis tekitab inimese enda ebainimlikkus on absurd. See võõras, kes meile aegajalt peeglis vastu tuleb, kelle me enda fotode järgi ära tunneme on absurd. Niipea kui absurdi tunnistatakse muutub ta kireks mis on piinavam kui ükski teine kirg. Absurditunde avaldused väljenduvad erinevates, kuid sugulaslikes maailmates ja nimelt aru, elukunsti ja lihtsalt kunstimaailmas . Alguses on absurdi atmosfäär, lõpuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eripärast valgust ja näitab tema eesõigustatud ja halastuseta nägu, mida teisiti pole võimalik ära tunda . · Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Camuse arvates on kõigi suurte tegude ja mõtete algus naeruväärselt tühine. Suurteosed sünnivad sageli tänavanurgal või restoranifuajees, samuti ka absurd. Ja rohkem kui miski muu ammutab ...
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada...
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mi...
Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohti selles küsimuses teate? Filosoofiaga on vaja alustada meeleolust, nt Aristoteles ütles, et filosoofia algab imestusest. Decartes' järgi saab filosoofia alguse sellest, et me seame kahtluse alla kõik, milles on võimalik kahelda (radikaalne kahtlus). Camus' järgi saab filosoofia alguse absurdsusest (meeleolust, tunne). Bibihhin järgi on teatud meeleolu põhjas üks toon (meelestatus), mis võiks avada ukse filosoofiasse. Hegel ja Heidegger väidavad näiteks aga , et filosoofiaga ei ole üldse võimalik algust teha. On kaks võimalust: kas see jääb meile võõraks või me oleme juba selle sees. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on selline olukord ja sellele vastav meeleolu, kus see maailm, kus me oleme, tundub võõras ja me hakkame endalt küsima eksistentsiaalseid küsimusi. Eksistentsiaalset
Kuna Jumal on, loob ta teisi olendeid ja kingib neile olemise. Aga meie olemine ei ole nii täiuslik, kui Jumala olemine, meie olemine on vaid osa sellest 3.2 Kuidas olev on? - olev on liikumatult, liikuv on illusioon - olev on liikuvalt, liikumatus ja püsivus on illusioon 3.3 Milles seisneb/mis on oleva olemine?(Jess, seda küsimust ei aruta:D) Mis on filosoofia? alguse küsimus 1. Millest filosoofia algab? Hegel, Heidegger: filosoofial ei ole algust. Filosoofiasse ei ole võimalik sisse juhatada, selleks pole mingit kindlat protsessi. Ei ole olemas üleminekut mitte-filosoofiast filosoofiasse See on tõsi: filosoofilist huvi saab üles äratada, aga ainult siis, kui see huvi juba olemas on, seda ei saa tekitada. Meis kõigis juba on see huvi, mingis keskkonnas võidakse see lihtsalt alla suruda. · Aristoteles filosoofia algab imestusest. Siis oleme me häälestatud nii, et me saame filosoofiaga alustada
Eelsokraatikute panus filosoofiasse Kuusalu Keskkool 11. klass Liisbeth Kallakmaa 2016 Joonia koolkonna rajaja oli Thales. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. Thalese õpetuse filosoofiline tähtsus seisnes eelkõige selles, et ta esimesena inimkonna ajaloos püstitas küsimuse, mis sai hiljem kogu kreeka filosoofia põhiküsimuseks: “Mis on kõik?” Ainuke kindel ja ainuke tõeliselt tähtis asjaolu Thalese õpetuses on see, et ta mõistis asju ühe algelemendi vormidena. See, et ta peab selleks elemendiks vett, on tema ajalooline eripära, kuid ta on esimene kreeka filosoof sellepärast, et ta esimesena mõtleb ühtsusest erinevuses ning püüab seletada ilmse...
MIS ON FILOSOOFIA (Isiah Berlin) - Uurimisvaldkonna paistab määravat ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks vastavad valdkonnad on loodud. - Sõnastada küsimused nii, et nad oleks vastatavad kas empiirilisel formaalsel (st teatavaid formaalseid tehnikaid järgides) teel. - Filosoofia ülesanne on tuua päevavalgele need peidetud mudelid ja kategooriad, mille abil inimesed mõtlevad, isegi teadused. - Immanuel Kant: filosoofia tegeleb muutumatute kogemuse struktuuride uurimisega, filosoofia kui tunnetusteooria. - Isiah Berlin: „Filosoofide jääv ülesanne on käsitleda kõike seda, mis ei tundu haaratav teaduslike meetodite või igapäevase vaatluse abil, s.t. kategooriaid, mõisteid, mude...
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa
Kokkuvõte ainest "Sissejuhatus filosoofiasse".
Mida võib silmas pidada sõnaga ,,filosoofia"? ,,tarkusearmastus" 1. kui uurimisvaldkond 2. kui tegevus 3. kui printsiibikogu Selgitage filosoofilise probleemide iseloomu. Pole ühest vastust Selgitage filosoofiliste probleemide eripära Isaiah Berlini järgi Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutamise teel Iseloomustage lähemalt kahte teoreetilise ja praktilise filosoofia filosoofia valdkonda. Nt 1.1 epistemoloogia ehk teadmise ja tunnetuse küsimused 1.2 metafüüsika ehk eksisteerimise küsimused 2.1 poliitikafilosoofia 2.2 eetikaküsimused Selgitage lühidalt, mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Filosoofia kritiseerib, argumenteerib, abstraheerib, analüüsib Milles seisneb sokraatiline meetod? Küsin-vastan meetod Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod. Nagu see printsessi näide. Selgitage mis mõttes saab filosoofia olla kasulik? ,,Mõtlemine on mõnus", arendab vaimseid võimeid, filosoofide kaasamine ...
Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Filosoofia on vabadus, XVI kirjas väidab Seneca, et õnneliku elu võimaldab täiuslik tarkus. Kui õnn on täiuslik tarkus, ja filosoofia võiks olla püüdlemine tarkusesse, siis võiks filosoofia olla ka õnneliku elu eeldus. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Seejuures huvitab mind, kas loobumine sellest, millest Seneca räägib, nt liigne luksus, millel ajastuvaimu kohaselt võib olla erinev hinnang, toob kaasa ka nö emotsionaalse askeesi? Arvan, et askeesi vajaduse kuulutamine ja askees on alati vajalik, selle poole tuleks rohkem püüelda, see annab selguse. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? Inimese muudab õnnetuks kõikjalt ähvardav surmahirm, kahtlused. Meid kohutab õnnetuse osakssaamise võimalus. Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu ,,kodumaa...
Inimene peab oma mõttemaailma ning sisemuse homa puhtama, eemal vaenutsemisest, mis on hingele räpane. Tuleb lahti lasta sellest, mis halvasti ning ebapuhtana mõjub ning mitte reageerida negatiivsele ega võtta enda sisse räpasust. "Hügieeni" põhimõtteid järgides on võimalik end vaimselt puhtana ning füüsiliselt tervena hoida. 1. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Seneca kirjutab kirjades Lucilusele, et selleks, et vabaks saada, tuleb sügavuti süveneda filosoofiasse ning filosoosfiale orjastuda. Filosoofia vormib ja kujundab inimese vaimu, aitab elu korraldada, loob reegleid, mida teha ja mida mitte teha ning näitab, mis on õige ning mis on vale. Samuti kirjutab Seneca, et filosoofia õpetab jumalat järgima ning saatuselöökidele vastu pidama. 2. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamisel (vt. kiri VIII 3-5, XVI 7-9)? Seneca kirjeldab õnneliku elu aluseks olevat õiget ning tervislikku
Sissejuhatus filosoofiasse: kordamisküsimused eksamiks (kaugõpe, sügissemester 2009) 1) Mis võib tekitada filosoofilist mõtlemist ja filosoofilisi küsimusi? Vastus: Filosoofilist mõtlemist võib tekitada kahtlus, igavus ( aeg mõelda ), huvi millegi vastu. Küsimused: mis on õnn? Mis on tõde? Kuidas me teame, et me teame? Kas teadmine on võimalik? Olla või mitte olla? Filosoofia tegeleb mingite probleemide ja küsimustega, kõik need aga on omavahel seotud. Tegeletaksegi nende küsimuste ja probleemide arutamisega. Filosoofiline mõtlemine algab aga filosoofilise keskkonna korrastamisest, mõistetest arusaamisest. Filosoofia tegeleb eluga, vastuste otsimisega. Filosoofia püüdleb sügavuse poole nt oma elu üle järele mõtlemine, eesmärkide mõtestamine... Filosoofia pakub meile viisi, kuidas näha maailma. Filosoofia ei paku meile selgeid lahendusi, vastuseid. Seal kus tekivad selgemad vastused, siis tekivad ka uued küsimused. Filosoofia peaks ai...
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu...
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis -- 31.12.2012 00:00 1.-2. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat. Sõna ,,filosoofia" on võetud kreeka keelest ning tähendab tarkusearmastus. Sõna esmatarvitus pole väga selge, u 5-4 saj. e.m.a Herodotos oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse sageli Thalest (6. saj. e.m.a) 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (t...
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest, uurimus inimesest ja tema loomusest, mis uurib inimese nn toimemehhanisme, tema omadusi, mis eristavad teda teistest olenditest/ isenditest. Inimese olemuse selgitamisel kasutab filosoofia erinevaid strateegiaid, nagu nt etoloogiline strateegia, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, on ka kristlik inimesekontseptsioon, romantismile omane strateegia, tänapäeval on inimloomuse seletamiseks läbiv konstruktivistlik ja strukturalistlik käsitlus, samuti on materialistlik strateegia, 19. saj lõpust psüühika mõiste kerkimisest "hinge" asemele on psühholoogiline, fenomenoloogiline ning psühhoanalüütiline käsitlus, ning vaimu ja keha vahekorda käsitlev analüütilisele filosoofiiale omane strateegia. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes fil...
c) retoorika – uurib teksti või kõne kui terviku ülesehituse printsiipi ja selle veenvust 3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest,
An analysis of the problem of Political Power Written by: Katre Kikkas Introduction It is said that in the political philosophy there are only two questions: ,,Who can have what?" and ,,Who will decide over it?". It is not exactly like that but it is quite close to the trough, to begin with. The first question includes material amenity's, and dividing rights and liberties.(Wolff, 1996) What is power? It is ability to influence others to do something they otherwise would not. Also, others can be affected with threats and force. (Kilp, 2010) Political power includes also right to force the others and to punish them if they disobey. Who should have that kind of power? Actually the political power is quite mysterious by itself. If someone has legitimate political power over me then he or she has a right to force me to do things that they want.(Wolff, 1996) But how can other person have rig...
Teadus ja pseudoteadus Mis õigupoolest eristab teadust pseoduteadusest? Paljude filosoofide arvates saab igast väitest teadmine, kui inimesed sellesse piisavalt palju usuvad, kuid see ei saa ometi tõsi olla. Näiteks 15. sajandil kardsid veel paljud meremehed laevaga üle Maa ääre sõita, sest see usuti olevat lapik. Kuigi selleks ajaks oli juba paljudele selge, et maa on kerakujuline, vaidlesid siiski mõned vastu, sest see oli väidetavalt vastuolus Piibliga. Samuti arutleti selle üle, et maakera teisel pool elavad inimesed peaksid seisma pea alaspidi ja vihma sajaks alt üles. Niisiis, kuigi kuni 15. sajandini uskus pea kogu inimkond, et planeet Maa on lapik, ei olnud selle väite korral tegemist teadmisega, sest nüüdseks me teame, et elame kerakujulisel planeedil. Siit võib teha järelduse, et iga väide võib olla pseudoteaduslik ka juhul, kui kogu inimkond seda usub, sest hiljem võib keegi või miski jälle s...
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised? Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse? Ontoloogia küsib: Mis liiki asju on olemas? Millist liiki asju eksisteerib iseseisvalt? Loetakse tihti metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstrah...
grammatikaga jne. Kui keegi peaks küsima nõu, kuidasteatud grammatilist ülessannet lahendada siis on teada millisest valdkonnast vastust otsima peab. Leidub ka küsimusi, mida ei saa liigitada ei empiiriliste ega ka formaalsete küsimuste alla. Küsimused millele on raske vastust leida näiteks ,,Mis on aeg" liigitatakse filosoofiliste küsimuste alla. Siiski üritavad inimesed küsimusi liigitada kahte ossa, formaalsesse või empiirilisse, kuna filosoofiasse suhtutakse umbusklikult. 3) Autor suutis näidete abiga hästi oma teksti tõestada. Oleks vale arvata , et aine filosoofia ei ole otstarbekas või vajalik, sest see on alustalaks mõtlemisele, mõtisklemaks iseenda ja maailma üle. Tervete sajandite vältel on ühiskond arenenud targemaks ja kasvatanud teadmisi elust ja iseendast , tänu filosoofiale. Seni kuni elavad inimesed maal ei lõppe kõrge mõtlemine elust kunagi ,püüdes neid hiljem realiseerida
Veel : "Pootide müüja", "Riides ja alasti maja" (kaks osa), "Koloss", "saturn õgib oma lapsi". Jne. Talle oli oluline värv, kasutas punast palju. Oli rahvuslane, andis edasi hisp rahvuskaraktereid. Elu lõpul läks Prt-maale- suri seal. SAKSA- natsareenlased- 1810 tulid rooma, muutsid usku, hakkasid katol. Nende ideaaliks oli munk kunstnik. Kujutasid ka saksa ajaloovoole. Üritasid taastada renessanssi trad. Maalid mõjuvad nagu kontuurjooned. Uskusid sügavalt Schellingi filosoofiasse. Oli pop rühmitus. Kunstnikud- FR. OVERBECK, PETER CORNELIS, HANS PFORR. Nad polnud ühiskonna kriitilised, olid idealistid. Romantiline maastik- CASPAR DAVID FR. ( 1774-1840)- õppis Kophenhagenis ja Düsseldorfis. Oli vaim looduse ilust.maastik erandlik- nagu jumala lähedal- nagu jumalale lähedal. (maastik tardunud- surnud vahest) Värvide poolest on saksl askeetlikud, kuid pildid mõj müstiliselt. FR maalis tihti surnuaedu, mahajäetud kohti. "Munk ja meri",
Filosoofia on seotud tõestusega. Väites midagi, siis pead sa seda ka tõestama. Kui jumal on olemas, siis näita teda mulle. Hakates ajaloo peale mõtlema, siis kuidas ma saan kindel olla, et oli jääaeg? Sellest küll kirjutatakse raamatutes ja muudes ajalooallikates, aga ma pole seda ise oma enda silmaga näinud, see jutt võib olla väljamõeldis. Isegi kui on sellest mingisugused pildid, siis kuidas ma tean, et need pole fototöötlusega ümber töödeldud? Süvendes filosoofiasse, hakkad maailmaasju teise pilguga nägema/uskuma. Usun, et teine pilt on alati kasulik. On hea, kui inimesel on mitu maailmavaadet. Samuti on hea kui inimesel on asjadest mitu nägemust, sest oma nägemust saab igal pool tulevikus ära kasutada, nii oma kirjandites kui ka suhtlemisel teiste inimestega. Nii hakkavad ka teised inimesed asju teise pilguga nägema/mõtlema. (Näiteks kui ma räägin mõnele oma sõbrannale oma jääaja
Noor-Eesti Annika Rösler IIvõ Eellugu · "Noor-Eesti" liikumise lätted on sajandialguse salajastes õpilasringides · Gustav Suitsu toimetamisel kolm kirjanduslikku albumit "Kiired · 1904. a. otsustati sellele anda uus nimi "Noor-Eesti" · Asuti organiseerima kirjandusühingut. Kolm Ajajärku · Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga) Esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi) Hilisperiood (loomingus avaldub modernism) Algusaastad · Algusaastatel ilmus kolm teost. · Mõjutused revolutsioonilisest õhkkonnast. · Noor-Eesti kui üks oma ideede väljendus viis. · Uue elamussisu edasiandmiseks kaasati ka vanema generatsiooni kirjanike ja luuletajaid. Esteetiline murrang · Selgepiiriline väljaarendamine ja suunamuutus. · Tõsteti esile kunsti ja kirjanduse esteetilist olemust.
pärast õpinguid mitmes new yorgi avalikus koolis pandi noor salinger VALLEY FORGE'i sõjaväeakadeemiasse, mille ta lõpetas 1936 a. sõjaväeakadeemias kirjutas ta oma esimesed jutud,mis avaldati kooli ajakirjas. D1937 a õppis ta mõnda aega new yorgi ülikoolis, kuid jättis selle pooleli, reisis euroopas ning tudeeris viinis impordi äriga seonduvat. 1938 a pöördus ta tagasi ameerikasse. 1953a kolis kirjanik elama eraldatuc maa kohta ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. Ta tõmbus avalikust elust ootamatult tagasi, ta elulugu on salapärane ning loomingust pole pärast 1965 aastat midagi teada. LOOMING: kuristik rukkis, üheksa juttu, puusepad tõstke kõrgele sarikad.
Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab ekistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Aristoteles filosoofia algab imestusest. Hegel ja Heidegger filosoofiaga ei saagi algust teha, me kas oleme alati selle sees või jääb see meile alati võõraks. Descartes radikaalsest kahtlusest. Kõik seatakse kahtluse alla. Kui jääb järgi midagi, milles kahelda ei saa, siis oleme sisenenud filosoofiasse. Camus filosoofia algab absurdist. Absurd olukord, kus me äkki tajume võõrandatust, selle kõige suhtes, mis meid ümbritseb. Bibihhin meeleolu, vaimu meelestatus. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu, kus Me oleme paisatud ellu/ maailma enne kui me aru saime, kuhu meid on paisatud. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras, ebakohane, vastuolus meie endaga.
Vanemaid inimesi võis see tõesti häirida. Kuid selline oli Aristoteles tõenäoliselt hilisemates teostes kujutab ta filosoofi vähemtähtsatest asjadest kõrgemana. Tema isa oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. Pärast isa surma naasis kogu pere Makedoonia pealinnast Pellast taas Stageirasse. Aastal 343 või 342 e.m.a kutsus Makedoonia kuningas Philippos Teine ta oma poja Aleksandri õpetajaks. Tulevane Aleksander Suur oli siis 13-aastane. Philippos Teine suhtus soosivalt filosoofiasse ning ei tahtnud oma poja kasvatamist usaldada tavalisele õpetajale. Aristoteles lahkus Pellast umbes 50-aastaselt. Ta naases Ateenasse ning asutas oma kooli Apollon Lykeioni templi läheduses. Erinevalt Platonist ei saanud Aristoteles endale maatükki osta. Raha oleks tal küll olnud, kuid Aristoteles oli metoik (võõramaallane), kellel polnud õigust Ateenas kinnisvara omandada. Aleksander Suure surm kutsus esile Makedooniavastase ülestõusu Ateenas. Aristoteles
Samal aastal astus ta Ursinuse kolledzisse, kuid katkestas taas õpingud. 1942. aastal värvati Salinger sõjaväkke, ta teenis Teises maailmasõjas vastuluure korpuses ja võttis osa liitlaste dessandist Normandiasse 1944. aastal. 1946-1951 elas Salinger koos oma vanematega New Yorgis, avaldas jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis". 1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hapshire'is ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. Viimase jutu "Hapworth 16, 1924" avaldas ta 1965. aastal ajakirjas The New Yorker Holden Caugfield peategelane (seitsmeteistaastane nooruk) Mr. Spencer ajalooõpetaja D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Teos ilmus kõigepealt Ameerikas järjejutuna (1945-1946) ja hiljem
Noor-Eesti->kirjanduslik rühmitus.Esindab20.saj.alguse kultuurimurrangut->tekkis salajastes õpilasühingutes. Rühmitusse- >Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala.Kaastöö- >A.Kitzberg,A.Haava,E.Enno,A Kallas,M.Under,Jaan Oks Kunstnikud->Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi.Kujunemisperiood(2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga).Esteetiline kõrgperiood(süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi)Hilisperiood (loomingus avaldub modernism).Rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni.Unustuse hõlmast välja K. J.Petersoni luule ja päästsid J.Liivi luule.Teened:elavdas 1905.19kultuurielu;Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri;Viis kirjanduskriitika paremale tasemele;Tõstis raamatukujunduse taset;Elavdas kunstielu;Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara;tõlkeklutuuri arendamine
ülikooli, kuid jättis pooleli. · Võttis osa lühijuttude kirjutamise kursusest,kirjanduslikuks debüüdiks sai jutustus "Noored" · 1942 aastal läks Salinger sõjaväkke,teenis Teises maailmasõjas vastuluurekorpuses · 1946-1951 avaldas palju jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis", millest sai kohe bestseller ning autorist noorte iidol. · 1953 aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hampshirei osariigis ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. · Viimase jutu mille ta avaldas oli "hapwort16,1924" · Pärast seda pole ta midagi uut trükis ilmutanud,ta on teinud takistusi oma varasema loomingu taasavaldamisele ning peletanud endast eeamle huvilisi ja biograafe. · J.D.Salinger tõmbus avalikust elust ootamatult tagasi. · Ta elu on salapärane ja loomingust pole pärast 1965. aastast midagi teada. Looming:
kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. • Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. • Nimetus „Big Bang“ – inglise kosmoloog Fred Hoyle SUURE PAUGU TEOORIA • Suure Paugu teooria käsitleb peale Suure Paugu ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. • Universumi praegune seisund on erinev tema kunagisest ja tulevasest seisundist. • Suure Paugu teooria juured ulatuvad antiik- ja keskaegsesse filosoofiasse. UNIVERSUMI PAISUMINE PÄRAST SUURT PAUKU TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Ameerikasse. Samal aastal astus ta Ursinuse kolledzisse, kuid katkestas taas õpingud. 1942. aastal värvati Salinger sõjaväkke, ta teenis Teises maailmasõjas vastuluurekorpuses ja võttis osa liitlaste dessandist Normandiasse 1944. aastal. 194651 elas Salinger koos oma vanematega New Yorgis, avaldas jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis". 1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hapshire'is ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. Viimase jutu "Hapworth 16, 1924" avaldas ta 1965. aastal ajakirjas The New Yorker. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
üks inimene vaatab ühe, teine teise silmaga. Parim tulemus on, kui üks inimene vaatab sama uurimisobjekti korraga kahest küljest. Teadus ja filosoofia on sama medali kaks külge. Üks tingib teise olemasolu. Kuni on teaduse tegijaid, on inimesi, kes teadlaste tööde üle mõtisklevad ja seda üldistavad. Kuid kui on küsimuste püstitajaid, on inimesi, kes teaduslike meetoditega neid küsimusi tõestada üritavad. Teaduses loodusseaduste kinnitamine on alati üldistamine, muutes teaduse filosoofiasse kalduvaks. Samas ei saa olla vaid üldistusi ilma faktideta, sest sel juhul on tegu vaid abstraktsiooni ja sõnamänguga.
347 e. m. a) Platoni kirjutatud ja säilinud teoste-dialoogide arv ulatub üle kolmekümne ning need jaotatakse vastavalt inimese eluetappidele nelja rühma. Nii palju teoseid oleksime võimelised oma elu ajal läbi lugema, kuid kas ka täielikult mõistma, selles kahtlen ma sügavalt. Tema dialoogid olid mõeldud oma aja lugejaskonnale ning ilmselt ei osanud selle aja ettekuulutajadki ette näha, et mehe kirjutised mõjutavad tulevat ajalugu niivõrd palju. Ta on oma panuse andnud filosoofiasse, mille rajajaks teda peetakse, teoloogiasse, sotsioloogiasse, psühholoogiasse, eetikasse, poliitikasse ning isegi muusikaloolased ei saa temast mööda vaadata. Millised olid tema säravaimad mõtted? Tema tuntuim vaimusünnitus on ideede teooria. Platon uskus, et maailm jaguneb kaheks- tegelikkuseks ja näilisuseks. Tegelikus maailmas on olulisimad ideed, mis on püsivad ning määravad näilise maailma. Ideid on lõputul hulgal, kuid kõige kõrgem mõte on idee headusest
vägede invasiooni tõttu tagasi Ameerikasse. Samal aastal astus ta Ursinuse kolledzisse, kuid katkestas taas õpingud. 1942. aastal värvati Salinger sõjaväkke, ta teenis Teises maailmasõjas vastuluurekorpuses ja võttis osa liitlaste dessandist Normandiasse 1944. aastal. 1946-51 elas Salinger koos oma vanematega New Yorgis, avaldas jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis". 1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hapshire'is ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. Viimase jutu "Hapworth 16, 1924" avaldas ta 1965. aastal ajakirjas The New Yorker. Teosed Romaan "Kuristik rukkis" 1951 Novellikogumik "Üheksa juttu" 1953 Jutustus "Franny ja Zooey" 1961 Jutustus "Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 1963 "Seymour, sissejuhatuseks" 1963 Loomingu ühisjooned Võõrandumine ühiskonnast. J.D.Salingeri raamatute tegelased on endast välja viinud ühiskonnas valitsev valskus
Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suure Paugu teooria ei hõlma ainult üht paisumist vaid ka selle tagajärgi. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata selle iroonilisust ta ise sellesse ei uskunud ning pani sellise nime mõnitavalt, samuti näitamaks selle unustamatust. Teooria kinnitused Suure Paugu teooria juured ulatuvad antiik- ja keskaegsesse filosoofiasse. Kosmoloogias algasid teaduslikult eriti huvitavad ajad 20. sajandi algul. 1916. aastal avaldas Albert Einstein üldrelatiivsusteooria. 1922. aastal tuletas Alexander Friedmann üldrelatiivsusteooriast Universumi arengut kirjeldavad võrrandid. Selgus, et Universumi paisumine on võimalik ja ajas tagasi liikudes näeme et universum läheb aina tihedamaks ja kuumemaks. Georges Lemaître avaldas 1927. aastal sõltumatult paisuva Universumi mudeli
ülekuulamine. 9) Iseloomustage lühidalt mõlemat turuiidoli erinevat liiki Esimene turuiidol põhineb väljamõeldud asjadel, need on lihtsasti kõrvaleheidetavad. Teiseks on segased ja halvasti piiritletud sõnad,need on ilma väärilise tõestuseta. 10) Esitage kolme teatri-iidoli liigi lühiiseloomustus Need on need kes võtavad palju vähestest asjadest või palju vähestest asjadest. Need , kes segavad filosoofiasse juurde teoloogiat ja pärimusi ning need, kes eksperimentide põhjal ehitavad filosoofiat.
Altruism Altruism on kõige lihtsamalt öeldes täielikult isetu käitumine ehk vastand egoismile. Pikemalt lahti kirjutades võib altruismi defineerida kui käitumisakti, kus tegutseja aitab teisi ilma enda hüvedeta mitte midagi vastu saades. (Hayes, 2002) Altruismi mõiste tõi "altruisme" mõistes filosoofiasse ja edasi sotsiaalpsühholoogiasse prantsuse filosoof Auguste Comte 19. sajandi algul sõnast "autrui", mis prantsuse keeles tähendab "teised" (Meos, 2000). Minnes filosoofia pealt sotsiaalpsühholoogi juurse, siis altruistlikut täitumist on tänaseks uuritud üsna palju. Üheks kuulsamaks eksperimendiks on Darley ja Lanane poolt korraldatud uuring 1970. aastal, mida kirjeldab ka meie õpik. Selles eksperimendis lähenesid näitlejad
demokraatial, kõik inimesed on võrdsed ja eraomand puudub varakapitalism oli reformatsiooni üheks põhjusex, kuna vajati inimeste töökäsi ->?? reformatsiooni tagajärjed euroopale: tekkis anglikaani kirik, tekkis oaavstivastane oppositsioon, tekkis uus koguduste liikumine, katoliku kiriku tähtsus vähenes, kloostrid kaotati m. kopernik- päikesekeskse maailmasüsteemi teooria, J.Kepler näitas et planeetide orbiidid on ellipsikujulised, G.Bruno-tõi palju uut humanistlikku filosoofiasse vaimuliku võimu nõrgenemise põhjused: algas tugeva keskvõimuga rahvusriikide kujunemine, puudus vajadus paavstivõimu toel ja kiriku rahvusvah.org.-l, levis ilmalik haridus, vaimulikud läksid luksuslikule eluviisile, kohalike vaimulike heaolu sõltus rohkem ilmalikust valitsejast kui paavstist, paavsti õukonna ülalpidamiseks läks tohutu raha---kõik kokku tekitas katoliku kirikus tugeva kriisi->algab kirkikukogude liikumine
EPILOOG 16. Friedrich Nietzsche (1844-1900) elu ja isik · Juba 24-aastasena oli ta sensatsiooniliselt nimetatud Baseli Ülikooli klassikalise filoloogia professoriks; temast pidi saama hiilgav akadeemiline uurija ja õpetlane. · Kuid Nietzsche tormakas vaim F. Nietzsche viis ta peagi ülikoolist välja, kirjandusse ja filosoofiasse. 1 · Õpetlase halb tervis sundis ta juba aastal 1879 enneaegsele pensionile jääma. · Kui terveid päevi kestvate peavalu- ja oksendushoogude all kannatav peaaegu pime F. Nietzsche Nietzsche lahkus oma ametist ülikoolis, oli ta kõigest 34- aastane. · Sellel ajal avaldas ta oma debüütteose Tragöödia sünd. 2 · Haiglane filosoof kartis, et
keeleuuendustega. Albumid sisaldasid eelkõige ilukirjandust. Kunstitase kõrge, vormi rõhutamine. Tähtsale kohale tõusis tõlkimine. 1906 sai alguse kirjanduskriitika. Ilmus majanduspoliitilisi artikleid. Kirjastus e. trükikoda töötas veel 30-ndatel edasi. Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: 1. Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga) 2. Esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi) 3. Hilisperiood (loomingus avaldub modernism) · 1902-1903 andis Suits välja kolm kogumikku ,,Kiired" · Kuressaares anti välja ,,Noor-eestlane" · Rühmitus päästis Juhan Liivi, Kristjan-Jaak Petersoni luule · Kõige sisukam oli 3. album (1909), kus J.Randvere avaldas essee ,,Ruth", avaldati Kristjan-Jaak Petersoni 7 luuletust, M.Underi luuletused, Charles Baudelaire
Kepleri planeetide liikumise kolm seadust ehk Kepleri seadus: 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Giordano Bruno Giordano Bruno viis edasi Koperniku tööd maailma kui süsteemi uurimisel ja seletamisel, ta lõi ka ühtlasi palju uut humanistlikku filosoofiasse. Bruno vaadetes oli kesksel kohal loodusfilosoofia. Bruno lõi suure metafüüsilise süsteemi, mis oli vastuolus valitsevate kiriklike arusaamadega. Ta lähtus looduse üldise hingestatuse kujutlusest, ta näitas, et loodus ja jumal on üks ning järelikult ei asu jumal loodusest väljaspool. Erinevalt Kopernikust, kes ümber Maa liikuvate tähtede taga oletab kindlat taevavõlvi, leiab Bruno, et universum pole piiratud ega lõplik vaid piiritu ja koosneb lõputust hulgast samalaadsetest
Ta on jõudnud tunnetusele, mis ei kaota veel oma väärtust selle tõttu, et nad pole igakülgselt metoodiliselt põhjendatud. Fröbeli maailmavaade, millesse on raamitud tema pedagoogilised ideed, on kujunenud kaasaegsete filosoofiliste süsteemide taustal. Ta elas ajas, mida õigusega on nimetatud suurte filosoofiliste süsteemide ajastuks. Igal looval inimesel oleks olnud raske vältida idealismi mõju. Tema suhtumine oma ajastu filosoofiasse polnud mitte ainult täiesti poitiivne, vaid mitmeil arenguloolisil andmeil kujunes Fröbeli isiksus isegi väga vastuvõtlikuks sellele filosoofiale. Paljud arenguloolised põhjused, eriti aga noore Fröbeli õnnetud kodused elamused, sünnitasid temas kalduvuse sügavale enesevaatlusele ja loodusliku ümbruse intuitiivsele kaemusele, mille tõttu tema isiksus kujunes veel eriti vastuvõtlikuks kaasaja vaimsetele liikumistele. Eriti sügavale küündivat mõju on avaldanud
(Vikipeedia 2012) Cicero tsitaadid: · Relvade keskel vaikivad seadused.("Pro Milone", u 50 eKr) · Rahva heaolu on kõrgeim seadus.("Pro Milone", u 50 eKr) · Tõelist sõpra tuntakse hädas. · Kaheldes jõuame tõeni. · Oh ajad! Oh kombed! · Kuidas külvad, nõnda lõikad. · Elu ei ole midagi ilma sõpradeta. Leian, et Cicero oli oma ajastu suur mõtleja ja filosoof, kes on andnud suure panuse ka tänapäeva poliitikasse kui ka filosoofiasse. Oli üllatav, kui palju kasutatakse tema tsitaate ka tänapäeval. Järelikult on need ajale vastupidavad ja tabavalt tõesed. Huvitavad on Ivo Voldi poolt Sirbis välja toodud katked Cicero teosest ,,Kohustus", kus Volt kirjutab: ,,Läbi aegade on "Kohustustest" tuntud ammendamatu tsitaadiallikana: "sõda tuleb alustada nõnda, et ainsat eesmärki nähtaks rahu saavutamises" (1.80), "jälgida tuleb sedagi, et karistus poleks
annaabi.ee 
