ja 7 millistes üleriigilist tsiviilseadustikku. Vastuolud riigi ja autonoomsete piirkondade pädevuse küsimustes lahendab konstitutsioonikohus. Tsiviilseadustiku sätted, mis määravad kindlaks seaduste jõu ja nende kohaldamise korra ning mis reguleerivad abielu kehtetuks tunnistamist, lahus elamist ja lahutust, välja arvatud need, mis on seotud abiellumisega, kehtivad üldjuhul ja vahetult kogu Hispaanias. Muudes asjades kehtib tsiviilseadustik jõusolevate piirkondlike ja eriseadustega kooskõlas üldnormina kõigis provintsides ja aladel, kus neid asju ei ole sätestatud juba piirkondlike eriseadustega. Kas asi kuulub lahendamisele ühise tsiviilõiguse, eriseaduse või autonoomse piirkonna seaduse kohaselt, sõltub isiku piirkondlikust kodakondsusest. Kohtukorraldus Hispaanias põhineb jurisdiktsiooni ühtsusel. Kõik kohtunikud kuuluvad samasse kohtunikkonda. Eri liiki kohtuasju käsitlevad erinevad kohtud
ÕIGUSÕPETUS. Tsiviilseadustik 1. Füüsilise isiku õigussuhtes osalemise eelduseks on teovõime ja õigusvõime. Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis tekivad sünniga ja lõppeb surmaga. Seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta. Selles ei saa isik ka vabatahtlikult loobuda. 1. Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime tekib 18 a saamisega. Alaealisel on piiratud teovõime. 2
Tsiiviilseaduse üldosa. ,,Tsiviilseadustiku üldosa seadus" Kohustuslik kirjandus: J.köhler ,,Tsiviilseadustik" Riigikohtu lahendid (www.riigikohus.ee -lahendid-märksõnastik-tsiviilasjad) Riigikohtu lahendeid peab teadma paari lausega(lahendite mõtet) Eksamil on teoreetilised küsimused ja kaasus(tuleb lahendada peast, ilma seadust kasutamata, vajab tähelepanu, lahendame ka loengutes Vale sõna, vales järjekorras- VALE TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS · tsiviilõiguse koht õigussüsteemis ÕIGUS- käitumisnormide kogum, mis on garanteeritud riigi sunnijõuga, kui neid ei
Kuidas seadusi kätte saada? 1. võimalus: Seadused saab kätte sellisel interneti aadressil: www.riigiteataja.ee , kus vasakut kätt üleval nurgas on otsing. Sinna lisage seaduse nimi, mida otsite. 2. võimalus: seadused saab kätte ka raamatutest. Näiteks ''Tsiviilseadustik 2009'' , või ''Õigusõpetus''. Mõningad seadused Perekonnaõigus reguleerib abikaasade vahelisi suhteid, laste ja vanemate vahelisi suhteid ja vastupidi. Veel reguleerib see seadus eeskostet. Pärimisõigus reguleerib pärimis protsessi. Kes pärib kõige pealt päranduse, kui üks abikaasadest on ära surnud? 1. alanejad sugulased (lapsed) 2. ülenejad sugulased (surnud inimese vanemad) 3
Keeled 2006. aastal loetleti Nepalis 92 erinevat keelt. Esindatud on indoeuroopa ja tiibeti-birma keelerühmad. Nepali keelt räägib 49%, maithili 12%, bhodzpuri 8%, tharu 6%, tamangi 5%, nevari 4%, magari 3%, avadhi 2%, bantawa 2%, limbu 1% badzika keelt 1% elanikest. Nepali keel on ametlikuks riigikeeleks. Kirjakeel baseerub devanaagari kirjal. Nepali lõunapoolses osas vastu India piiri räägitakse ka hindi keelt. Nepalis kehtib kastisüsteem. Kuigi 1963. aastast pärinev tsiviilseadustik keelab igasuguse diskrimineerimise, diskrimineerib kastisüsteem võimude sekkumatuse tõttu 70% elanikest Pinnamood Üle 40% Nepalist paikneb kõrgemal kui 3000 m. Nepali põhjaosas paikneb suur osa Himaalaja mägedest, sealhulgas Dzomolungma mägi, mille tipp on 8848 m kõrgusel merepinnast, olles merepinna suhtes kõrgeim punkt Maal. Kümne maailma kõrgeima mäe seas on veel seitse, mis asuvad Nepalis. Nepali madalaim punkt (70 m merepinnast) on riigi lõunaosas Kencha Kalani lähedal.
seisundit, siis revolutsioon muutis vabaduse tähendust. Inimene ise oli oma vabaduse allikas. Loodusõiguslik õpetus kui teooria ("süstemaatiline kord") avas tee eraõiguslikele kodifikatsioonidele. Preisimaal, Prantsusmaal ja Austrias sündisid suured kodifikatsioonid, mis olid kantud loomuõiguse ideest. 1794. aastal ilmus Preisi riikide üldine maaõigus. 1804. aastal võeti Prantsusmaal vastu valgustusajastu tuntuim koodeks - Code civil des Francais, ehk Prantsuse tsiviilseadustik. 1811.a. Ilmus Austria üldine tsiviilseadustik. Valgustusajastu kodifikatsioonid sundisid taanduma Mandri- Euroopas seni valitsenud kasuistlikkuse. Õigusnorm hakkas üha enam omandama sotsiaalsetele normidele omaseid ja traditsioonilisi tunnuseid. Kaasaegne loomuõigus Kuni XX sajandi alguseni ja ka sajandi algul oli valitsevaks huvijurisprudents. Seadused pidid lahendama huvide konfliktid. Tundub, et kaasajal on huvijurisprudents asendunud väärtusjurisprudentsiga
osaks (üldosa, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, võlaõigus); lähtutakse valdkonnast. Iseloomulik germaani õigusperekonnale. Pandektiline & institutsiooniline combined: Perekonnaõigus - ISIK Asjaõigus - ASI Võlaõigus, pärimisõigus - ÜLEMINEK Üldosa - ISIK&ÜLEMINEK 3. Tsiviilõiguse areng & süsteem Eestis Tähtis seadus 1865 Balti eraseadus, mis olemuselt on tsiviilseadustik (sissejuhatus + 4 raamatut perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus, võlaõigus). 1920ndatel hakati ette valmistama uut tsiviilseadustikku, mille eelnõu valmis 1940, aga jäi vastu võtmata. Vanad tsaariaegsed seadused jäid kehtima olid kohaldatavad, sest majandussüsteem polnud muutunud. NSV ajal kehtis ENSV tsiviilkoodeks (01.01.1965 alates); enne oli Vene tsiviilkoodeks vms. Pärast NSV aega keeruline olukord kehtis ENSV tsiviilkoodeks ja ka abielu- ja perekonnakoodeks
Õiguse kodifitseerimisel võibki eristada kahte motiveerivat jõudu: 1) loomuõigust, 2) arusaamõigusnormi kohustuslikkuse sidumisest seadusega Loomuõigusliku kodifitseerimislaine tulemusena sai Euroopa kolm olulist koodeksit, millest kaks viimast kehtivad tänaseni: 1) Preisi üldine maaõigus 1794; 2) Code Civil, ka Code Napoleon – 1804; 3) Austria üldine tsiviilseadustik – 1811. Õiguseajalugu 19.saj Alles sel sajandil muutus seadus selle sõna kaasaaegses tähenduses ja mõttes tähtsamaks õgiuse loomise ja kujunadamise allikaks. Said aru, et kehtiv õigus peab olema avalik ja tuntud. Publitseerisid seaduslikke akte. Euroopa riikides kujunes seadusamdlik bülletäänide süsteem. Oli konstutsionalismi areng ja järjest kasvav parlamendi osakaal seadusandluse kujundamisel, ja kodifitseerimise areng. Euroopas 19
Tuntuim loomuõiguslane H. Grotius: õigus on ratsionaalsesse eetikasse kuuluv nähtus S. Puffendorf („De iure naturae et gentium) loob universaalse loomuõigusele põhineva õigussüsteemi, kujundab loomuõiguse õppedistsipliiniks. Suured kodifikatsioonid, mis on kantud loomuõiguse ideest, ilmuvad Preisimaal, Prantsusmaal ja Austrias. NT: Preisi üldine maaõigus (tsiviili, riigi, administratiivset, politsei, kiriku, kriminaalset), Prantsuse tsiviilseadustik (1804 – autoriteet loodusõigus; lubatud see, mis pole keelatud; siiski kehtib orjus; on legalismi idee – õigused ja kohustused ulatuvad pärisorjadeni, kohtunikele lisatakse sõltumatust, tugevdatakse eraomandi instituuti) jne Valgustusaja kodifikatsioonid sundisid taganema kasuistlikkusel. Õigusnorm omandas sotsiaalse normi tunnuseid, abstraktsust. Hakkas tekkima kuna elu muutus, ühiskond arenes. „Teeme normi, paneme koodeksisse ja rahu on majas.“ Narits 1.4. Ajalooline koolkond J
Võib öelda, et sel perioodil olid õiguse kodifitseerimine ja õiguse rahvuslikustamine omavahel lahutamatult seotud. Õiguse kodifitseerimisel võibki eristada kahte motiveerivat jõudu: 1) loomuõigust, 2) arusaamõigusnormi kohustuslikkuse sidumisest seadusega. Loomuõigusliku kodifitseerimislaine tulemusena sai Euroopa kolm olulist koodeksit, millest kaks viimast kehtivad tänaseni: 1) Preisi üldine maaõigus 1794; 2) Code Civil, ka Code Napoleon 1804; 3) Austria üldine tsiviilseadustik 1811. Prantsuse revolutsioon (1789). Prantsuse revolutsioon muutus vabaduse tähendust. 1791.a oli päev, mil Asutav Kogu võttis vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni. Põhiseaduse alguses seisis sissejuhatusena ,,Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon", samas määras konstitutsioon kodanike vabaduste ja õiguste kõrval kindlaks riigi valitsemise korra, võimuorganite liigi ja ülesanded.
(§ 2. lõige 1) Miks on seadus liiga üldine? Ei tohi liiga palju ette kirjutada/piirata. Miks tava vaja on? Kõike ei saa/ei ole võimalik seaduses reguleerida. 4. oktoober 2012 1.5. Tsiviilõiguse ajalooline areng Ajaloolised allikad: · Prantsuse tsiviilkoodeks Code Civile (romaani). Pärast prantsuse revolutsiooni kontinentaaleuroopas. · Saksa tsiviilseadustik BGB (germaani). Germaani õigusperekonna aluseks. · Eestis: Balti eraseadus tegemist on Tsiviilseadustiku eelnõuga (NB! See ei ole allikas). 1. Vene NFSV tsiviilseadustik 2. Eesti NSV tsiviilseadustik 3. Tsiviilseadustiku üldosaseadus NB! Kaks sama nimega seadust, üks ajalooline, teine, mis praegu kehtib. SEMINARIS PIISAB LOETELUST! 1.6. Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 1. Seaduse ülesanne
algatusel. -Haldusorgan on ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. Kui eraõiguslik isik täidab haldusorganile pandud avalikke ülesandeid, loetakse see eraõiguslik isik ülesannete täitmise ulatuses haldusorganiks. 86. Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod? Autonoomne meetod. Õigusharud,õigusinstituudid ja õigusnormid,mis reguleerivad suhetid võrdsete isikute vahel- objekt. 87. Millest koosneb Eesti tsiviilseadustik ? Seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. Seadus on kohaldatav perekonna-, pärimis-, võla- ja asjaõigusseaduse üldosana. 88. Millised on tsiviilõiguse printsiibid? 1.tsiviilõigussuhete osaliste võrdsuse printsiip 2.rikutud õiguste taastamise printsiip 3. Omandi kaitse printsiip 4. Lepinguvabaduse printsiip 5. Tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip. 6. Tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip. 89. Mis on hea usu põhimõte
o Vahekohus ja kohtumenetlus o Jurisdiktsiooni tunnustamine o Erinevad rahvusvahelised kohtud · Jõu kasutamine o Agressioon o Individuaalne enesekaitse; ennetav tegevus o Kollektiivne kaitse ÜRO mandaat, rahuvalve o Universaalne ja regionaalne julgeolek · Diplomaatia, selle garantiid 74. Tsiviilõiguse mõiste (objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus), tsiviilõiguse valdkonnad. Tsiviilseadustik, selle struktuur. Tsiviilõigus laieneb kõigile isikutele ning reguleerib isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Objektiivne tsiviilõigus on tsiviilõiguse normid ja tavad, mis tegelevad isikutevaheliste varaliste ja isikutevaheliste suhete reguleerimisega võrdsuse põhimõtet silmas pidades Subjektiivne tsiviilõigus võimaldab isikul ise teatud viisil käituda või nõuda teiselt isikult vastavat (seaduslikku) käitumist. Tsiviilõiguse valdkonnad:
o Saanud alguse gaiuse ints. st o Eraõigus jaguneb- isikuteks, asjadeks, hagideks o Personae- isikute, isikute seotud õigus o Res- asjad- asjade omandamise alusel o Actiones- hagid- õiguste kaitse Pandektiline süs o Nimetus CIC2. Osa pealkirjast digesta seu pandectae o Sisu ajaloolise koolkonna poolt(gustav hugo, georg heise) o Üldosa+ eriosa o Eesti tsiviilseadustik o Üldosa TSÜS o Ja eriosa o AÕ o VÕS o PeS o PäS ROOMA ÕIGUSE SÜSTEEMID JA DUALISMID o Ius civile · Rooma kodanike (nii avalik kui era)õigus mos maiorum, 12 tahvli seadused, leges ja nende kommentaarid, plebistsiidid jm · Formaalsed, pidulikud tehingud Versus o Ius gentium(loodi/allikad preetorite ediktidega) /ius naturale
· lad. k. Digesta (digerere Ülikoolide rajamine 11.-12. saj-l korda seadma) või kr. k. (eriti Bologna ülikool) Pandectae ( ) Glossaatorid · 50 raamatut (liber) · Kodifitseerimine: · Kompilatsioon 39 juristi Code civil (CC) ehk Code Napoleon teostest (2000 köidet), 1804 enim tsiteeritud autorid: Austria üldine tsiviilseadustik Ulpianus ja Paulus (ABGB) 1811 Saksamaa tsiviilseadustik (BGB) Digesta seu Pandectae 1900 · Tsiviilõiguses Sveitsi tsiviilseadustik 1907 pandektiline süsteem: üldosa (üldised SEITSMES LOENG küsimused) eriosa: · asjaõigus Klassikaline müüt kunstis, · obligatsiooni- ehk kirjanduses jm: Odysseus võlaõigus
Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi Õiguse süstematiseerimine 1) Institutsiooniline süsteem: (Nii nimetus kui sisu on alguse saanud Gaiuse „Institutiones“-st G.1.8.) Personale – isikud Res – asjad Actiones – hagid 2) Pandektiline süsteem Nimetus CIC 2. Osa pealkirjast DIGESTA SEU PANDECTAE Sisu ajaloolise koolkonna poolt Gustav Hugo (1764-1844) Eesti tsiviilseadustik järgib pandektilist süsteemi 1) Üldosa: tsiviilseadusktiku üldosa seadus 2) Eriosa: AÕS, VÕS, PerS, PärS Ius civile – ius gentium Ius civile – rooma kodanike õigus Õigus, mille iga rahvas endale ise määrab, on omane sellele rahvale ja seda nimetatakse tsiviilõiguseks, olles nii selle riigi oma õigus. Seevastu õigust, mis kõigu inimeste seas kehtib loomuõiguse põhimõtete alusel, järgitakse võrdselt kõigi rahvaste
Loomuõigus annab uue kehtivusaluse Rooma õigusele, see ei kehti oma autoriteedi pärast, vaid selle osad normid vastavad loomuõigusele. Jõutakse kodifitseerimis ideeni. Autoriks Jeremy Bentham. 18. saj kasvab loomuõigus tihedalt kokku valgustusega, jagavad vastastikku sümpaatiat ja võimu. Koodeksid: 1794 Preisi üldine maaõigus ALR 1804 Prantsuse tsiviilkoodeks Code Civil kehtib tänaseni 1810 Prantsuse kriminaalkoodeks (karistusseadustik) Code Penal 1811 Austria tsiviilseadustik ABGB 1683 Danske Lov 1687 Norske Lov 1734 Sveriga Rikes Lag kehtis ka Soomes * eesti keeles on seadustik ja koodeks sünonüümid Lähtutakse sellest, et seadus peab olema emakeeles, kodanikele arusaadav, süsteemne ja tuginema loomulikule õigusele. Preisi üldine maaõigus ALR Koodeksi loomine sai alguse möldri ja maahärra kohtuprotsessist. ALRi eesmärgiks on, et koodeks peab sisaldama kõiki õigus harusid. Kohtul keelati õiguse tõlgendamine. ALR kehtis
Tsiviilõiguse ajalooline areng- Rooma õigusel on õiguse ajaloo seisukohast eriline tähtsus. Rooma õiguse seadustekogu –“Corpus iuris civilis” (Justinianus) Sel kujul pärandas Rooma oma õiguse järgnevatele sajanditele. Eriti omandi- ja lepinguõigusesse puutuvad Rooma õiguse põhimõtted olid eeskujuks hilisemate õigussüsteemide kujundamisel. Rooma õiguse põhimõtted: Prantsuse tsiviilkoodeks, Saksa tsiviilseadustik, meil varem kehtinud Balti eraõigus. TsÜS rakendamisala- eraõiguses-tsiviilõigusnorme sisaldavad seadused, kohaldatakse ka ühinguõiguse, äriõiguse, intellektuaalse omandi suhtes. avalikus õiguses- protsessiseadustes kasutatakse TsÜS-st tulenevaid isikute, tehingute, esinduse, tähtaegade kohta käivaid norme. Ka karistusõiguses kasutatakse juriidilise isiku mõistet, mis on aga tsiviilõiguslik institutsioon.
Eraõigus vs tsiviilõigus? tsiv. reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid Tsiviilõiguse (Ius civile) mõiste Tsiviilõiguses eristatakse reguleerimise eset ja reguleerimise meetodit Tsiviilõiguse reguleerimise ese - varalised suhted, isiklik mittevaraline suhe (vanemate-lapse suhe) Reguleerimise meetod - võrdsus Tsiviilõiguse allikad põhiseadus, seadused, õigusallikad (määrused), tava Ajaloolised allikad: Prantsuse tsiviilkoodeks 1804 Balti eraseadustik 1865 (BES) Saksa tsiviilseadustik 1900 (BGB) NFSV tsiviilkoodeks 1941 ENSV tsiviilkoodeks 1965 Tsiviilseadustiku õiguse seadus Tsiviilseadustiku Üldosa Seadus (TsÜS) Paragrahv/lõige = üldmõte Punkt = loetelu Õigussuhe - õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe õigussuhtes on alati kaks poolt. (osaõigussuhe või solidaarne õigussuhe) osaõigussuhe - iga võlgnik maksab oma osa solidaarne õigussuhe - võlgnik maksab oma osa, kuid võib ka nõuda teistelt kohustuse täitmist
+ politseireform, semstvo-omavalitsus Vene seaduste kogu • I - riigivalitsemise põhilised seadused, kaadrid • II - kubermangude valitsemise seadused • III - riigi tsiviilteenistuse seadused • IV - riiklikud kohustused ja koormised • V - maksundus • VI - tolliasjandus • VII - mündindus, mäetööstus • VIII - metsandus, riigimõisad, arvestusala (raamatupidamine) • IX - seisused (ka talurahvas) • X - tsiviilseadustik, riiklikud ettevõtjad ja hanked, maamõõduasjad • XI - vaimulikkond, usukultused (peale vene õigeusu), rahvaharidus, teadus, krediidindus, tööstus-kaubandus, konsulaadid • XII - liiklusteed, post, side, heakord, ehitus, kindlustus, põllumajandus, kõrtsid, kolonistid • XIII - rahvatoitlustus, hoolekanne, tervishoid • XIV passiasjad, põgenikud, tsensuur, valvealused, arestandid, väljasaatmine Siberisse • XV - nuhtlusseadus
c. RES - asjad - asjade omandamise alusel d. ACTIONES - hagid - õiguste kaitse (sarnane süsteem tänapäeval prantsuse Code civil, Austria ABGB) 2. Pandektiline süsteem: a. Nimetus CIC 2.osa pealkirjast DIGESTA SEU PANDECTAE b. Sisu ajaloolise koolkonna poolt i. Gustav Hugo (1764-1844) ii. Georg Heise (1778 - 1851) c. Üldosa ja eriosa EESTI TSIVIILSEADUSTIK JÄRGIB PANDEKTILIST SÜSTEEMI: 1. ÜLDOSA a. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2. ERIOSA a. Asjaõigusseadus b. Võlaõigusseadus c. Perekonnaseadus d. Pärimisseadus Ius civile - tsiviilõigus. Ius gentium - rahvaste õigus, kõikide rahvaste juures tuntakse nt abielu. PEAB TÄHELEPANU PÖÖRAMA KUI VORMILISED NEED ON, MIS ON ALLIKAKS, KAS ON NIM SEADUST VÕI MITTE ROOMA ÕIGUSE SÜSTEEMID JA DUALISMID 1
tuleb luua samadele põhimõtetele loodud hierarhiline õigussüsteem. Tekkis arusaam, et iga kohustuslik norm peab olema seotud seadusega. Loonuõiguse põhimõtted saavad oma poliitilise toetuse just valgustuselt ja annab valgustusele relvad ehk oma ideed ja oma argumenteerimstehnika ning nii tekivad poliitilised eeldused ühtsete rahvusõigussüsteemide tekkimiseks. Loonu õiguse saavutused, preisi maaõigus, prantsuse tsiviilkoodeks (code civile) ning austria üldine tsiviilseadustik. Loonuõiguse tähendus on pöördes mille ta sooritab õigusmõtlemises. Prantsuse revolutsioon toetub palju just loonuõigusele. Just see revolutsioon murrab vana 1k+ aastase põhikorra. Prantsuse revolutsioon oli kantud veendumusest, et on olemas senisest praktikast kõrgemal seisev ülim õigus mille poole tuleb püüelda. Reformatsiooniga võrreldes on siin oluline erinevus, reformatsioon pöördus minevikku, sest üritati pöörduda tagasi puhta
alusdokumendid Põhjasõja-aegsed kapitulatsioonid. 19. sajandisse langevad talurahvaseadused 1802-1804, 1816/1819 (talurahva vabastamine), 1849, 1856, 1865, ja 1860-1890 aastate reformid. Nikolai I valitsusajal alustati seaduste kodifitseerimist ehk ühisteks kogudeks süstematiseerimist. Viieosalisena kavandatud Balti provintsiaalseadustikust ilmus kolm osa - I, II 1845. Aastal ja III 1864. Aastal. I osa on ametiasutuste korraldus, II osa seisusteõigus, III osa on tsiviilseadustik, mis kehtis ka iseseisvas Eestis. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Balti provintside elus järjest suuremat rolli mängima Vene seadused. ,, " ilmus kolmes väljaandes ja sisaldas 130 000 seadusandlikku akti aastaist 1649-1913. Teine Vene seaduste tähtis kogu on ,, ", mis hõlmab kehtivaid õigusakte ja on ülesehitatud temaatilisel printsiibil. Militaarseadused koondati kogusse ,, ". Tsaarivõimu lõpukümnendi terav parteiline võitlus reformide ümber kajastus riigiduuma
muutis vabaduse tähendust. Inimene ise oli oma vabaduse allikas. Loodusõiguslik õpetus kui teooria ("süstemaatiline kord") avas tee eraõiguslikele kodifikatsioonidele. Preisimaal, Prantsusmaal ja Austrias sündisid suured kodifikatsioonid, mis olid kantud loomuõiguse ideest. 1794. aastal ilmus Preisi riikide üldine maaõigus. 1804. aastal võeti Prantsusmaal vastu valgustusajastu tuntuim koodeks- Code civil des Francais, ehk Prantsuse tsiviilseadustik. 1811.a. Ilmus Austria üldine tsiviilseadustik. Valgustusajastu kodifikatsioonid sundisid taanduma Mandri- Euroopas seni valitsenud kasuistlikkuse. Õigusnorm hakkas üha enam omandama sotsiaalsetele normidele omaseid ja traditsioonilisi tunnuseid. Kaasaegne loomuõigus Kuni XX sajandi alguseni ja ka sajandi algul oli valitsevaks huvijurisprudents. Seadused pidid lahendama huvide konfliktid. Tundub, et kaasajal on huvijurisprudents asendunud väärtusjurisprudentsiga. Õigust käsitletakse mingis seoses väärtusmastaapidega. Õiglus
67. Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust? 68. Millal kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust? 69. Rahvusvahelise õiguse printsiibid, allikad, subjektid 70. Mis eristab rahvusvahelist avalikku ja eraõigust? 71. Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses? 72. Näited mida rahvusvaheline õigus reguleerib? 73. Näited kuidas tahvusvaheline õigus toimib? 74. Tsiviilõiguse mõiste (objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus), tsiviilõiguse valdkonnad. Tsiviilseadustik, selle struktuur. 75. Füüsiline isik, õigus- ja teovõime. 76. Juriidiline isik, tunnused, liigid. 77. Asjade liigitus. Kinnisasi ja vallasasi. 78. Tehing ja tehingu vormid. 79. Asjaõigused. Valdus. Omand. Kaasomand ja ühisomand. Piiratud asjaõigused. Kinnistusraamat. 80. Pärimisõiguse reguleerimisala. Pärija ja pärandaja. Pärimise alused. Pärandi vastuvõtmine ja loobumine uue pärimisseaduse järgi. 81. Perekonnaõiguse mõiste ja põhimõtted. Abielu sõlmimise eeldused
saj kontintaal-Euroopas. Esineb ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel. Selle on kujundanud üleüldise õigluse ja headuse idee ja see peab olema inimse loodud õiguskorra mastaabiks. just sellele doktriinile toetudes volitasid monarhid loomuõiguslasi tegelema kodifikatsioonidega. Preisimaal, prantsusmaal ja austrias sünnivadki suured kodifikatsioonid, mis on loomuõiguse ideedest kantud – Preis üldine maaõigus, prantsuse tsiviilseadustik ehk Code Civil. Õigusnorm hakkas omandama sotsiaalsele normile omaseid ja tradistioonilisist tunnuseid. Tegelikult on loomuõigusel erinevatel ajastutel palju erinevaid käsitlusi olnud: 1) Antiikaja loomuõigus – Loodussüteem oli esikohal. Levis muutumatuse idee – kõik tõde, õige ja hea oli muutumatu, nii ka seadus. Lisaks rõhutas Aristoteles eesmärgipärasust ehk teleoloogilisust. Looduse seadused olid ideaalsed ja igavesed, inimese omad mitte
täpsemini; See on rahva poolt vastu võetud referendumiga. Miks on vaja madalseisvaid õigusakte? Miks on vaja tava? Vabaduse põhimõte. Õigusega ei saa reguleerida kogu tavakäitumist. LÜHENDID TsÜS, VÕS, TsÜS 4 lg 2 p 1 TsÜS 4 lg 2 p-le 1 Lõige on kahe sulu sees () – lõige on iseseisev mõte Punkt on ühe suluga ) – Esimeses lõikes on üldine reegel, punktides on täpsustused Tsiviilõiguse ajalugu Code civile (romaani) Saksa tsiviilseadustik (germaani) Balti eraseadus (Tsaari Venemaa ajal loogud 1864(?)) Vene NFSV tsiviilkoodeks Eesti NSV tsiviilkoodeks (1965) Tsiviilseadustiku üldosaseadus (1992-2002) Tsiviilseadustiku üldosaseaduse üldmõisted §3 – tõlgendamise meetodid: grammatiline (loetakse sõnade tähendust) teleoloogiline (seletab seaduse eesmärgi või mõtte) süstemaatiline (lähtub õigusnormide süsteemist, tõlgendatakse vastavalt
Subjektiivne tsiviilõigus võimaldab isikul ise teatud viisil käituda või nõuda teiselt isikult vastavat (seaduslikku) käitumist. Esmane tsiviilõiguse allikas: Põhiseadus (§ 32) Tsiviilõiguse valdkonnad: üldosa (tsiviilseadustiku üldosa seadus) võlaõigus (võlaõigusseadus) asjaõigus (asjaõigusseadus) perekonnaõigus (perekonnaseadus) pärimisõigus (pärimisseadus). Neid valdkondi reguleerivad seadused moodustavad tsiviilseadustiku. Tsiviilseadustik Eestis on tänase Euroopa üks kõige kaasaegsemaid tsiviilõiguse süsteeme. Tsiviilseadustikust saab rääkida tinglikult, seadusandja ei ole ühiste kaante vahele seda seadustikku moodustavaid seadusi kogunud. Samas võib kindlalt väita, et kuigi tsiviilseadustik koosneb eraldi seadustest ja nende rakendusseadustest, on siiski sisuliselt tegemist ühtse ja tervikliku õigusnormide kogumiga. Tsiviilseadustiku struktuur:
49. . Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid. Sotsiaalne vastutus samastatakse sageli vastutustundega. Vastutus aktiivses aspektis on oma isikliku kohustuse tunnetamine teiste inimeste, sotsiaalse grupi, kollektiivi, ringi ja ühiskonna ees. Vastutus retrospektiivses aspektis on vastutus möödunud käitumise eest, mis on vastuolus sotsiaalsete normidega. 50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.. Eestis puudub terviklik tsiviilseadustik. Vastavad õigusnormid sisaldavad valdavalt järgmistes seadustes: · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Asjaõigusseadus · Korteriomandiseadus · Võlaõigusseadus · Perekonnaseadus · pärimisseadus 51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud). Tsiviilõiguse suhte subjektideks on isikud. Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. 52
Kohtute juures asuvad üksused. Maakohtutes on kinnistusosakonnad, kus peetakse: · kinnistusraamatut; · abieluvararegistrit; · registriosakond, kus peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute registrit ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle. TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. Tsiviilseadustik. Tsiviilõiguse allikad. Tsiviilõiguse üldprintsiibid ja põhimõtted. Eesti tsiviilõiguses järgitakse ajalooliselt väljakujunenud pandektilist süsteemi, mille kohaselt on tsiviilõiguse (eraõiguse üldosa) valdkondadeks-allikateks: · tsiviilõiguse üldosa, · perekonnaõigus, · pärimisõigus, · asjaõigus ja · võlaõigus. Tänapäeva tsiviilõigus on kujunenud välja Rooma eraõiguse osast ning see on eraõiguse kõige mahukam osa.
49. . Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid. Sotsiaalne vastutus samastatakse sageli vastutustundega. Vastutus aktiivses aspektis on oma isikliku kohustuse tunnetamine teiste inimeste, sotsiaalse grupi, kollektiivi, ringi ja ühiskonna ees. Vastutus retrospektiivses aspektis on vastutus möödunud käitumise eest, mis on vastuolus sotsiaalsete normidega. 50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.. Eestis puudub terviklik tsiviilseadustik. Vastavad õigusnormid sisaldavad valdavalt järgmistes seadustes: ● Tsiviilseadustiku üldosa seadus ● Asjaõigusseadus ● Korteriomandiseadus ● Võlaõigusseadus ● Perekonnaseadus ● pärimisseadus 51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud). Tsiviilõiguse suhte subjektideks on isikud. Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. Füüsiline
ladina keeleta. Õiguse kodifitseerimisel võibki eristada kahte motiveerivat jõudu: loomuõigust,arusaamõigusnormi kohustuslikkuse sidumisest seadusega. Loomuõigusliku kodifitseerimislaine tulemusena sai Euroopa kolm olulist koodeksit, millest kaks viimast kehtivad tänaseni: · Preisi üldine maaõigus 1794; · Code Civil, ka Code Napoleon 1804; · Austria üldine tsiviilseadustik 1811. 9. Õiguse ajalugu 19 saj- alles sel sajandil muutus seadus selle sõna kaasaegses tähenduses ja mõttes tähtsamaks õiguse loomise ja kujundamise allikaks, viis 19.sajandi konstitutsionalism riigivõimu kehtestatud normid tunduvalt täpsematele normi vormidele. Võib esile tõsta kaks momenti: · konstitutsionalismi areng ning järjest kasvav parlamendi osakaal seadusandluse kujundamisel; · kodifitseerimise areng. 10
keelatud on kõik see, mis on keelatud. Eraõiguses on põhimõte: lubatud on see, mis pole keelatud (üldine vabadus, mis võib olla piiratud) 3 Kui vaba on riik eraõiguse subjektina oma otsustes? Riik tsiviilõigusliku suhte poolena on eraõiguses käsitletav võrdse partnerina. Omanik otsustab oma vara üle, aga riik peab siiski lähtuma üldistest huvidest. Kas Eestis on tsiviilseadustik ?- funktsionaalses mõttes on olemas, kuid faktiliselt on tsiviilseadustik 5 osaseadust. Kohtupraktika õiguse allikana? Kohtupraktika ei ole õiguse allikas. Kohtupraktika kaudu kujuneb seaduse tõlgendamise ja rakendamise praktika, sellest seisukohast oluline. Kohtupraktikaga ei looda uut õigust juurde. tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine kehtivus - territoriaalne- seadused kehtivad kogu Eesti territooriumil v.a KOV volikogu õigusaktid.
Successio singularis -- üksikõigusjärglus Miks meil on kaks õigussüsteemi? Üks võttis rooma õiguse üle (retseptsioon) , teine mitte. Mis anglo-ameerika on common law? Common law- üldine õigus. Arendasid õigust üldiste printsiipide alusel. Tsiviilõiguse ajalooline areng Ajaloolised allikad: Rooma õigus:12 tahvli seadus ja corpus iuris civiles Prantsuse tsiviilkoodeks: Code civile Saksamaa Tsiviilseadustik 1900 Balti eraseadus 1864 - Eestis! Vene NFSV tsiviilkoodeks pärast sõda, kehtis kuni 1965 1965 tuli Eesti (ENSV) tsiviilkoodeks, kehtis 2000-te aastateni Koodeks on seadustekogu Tsiviiseadustiku üldosaseadus 1992. a Teine tsiviilseadustiku üldosa seadus [ajalooline] Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus
pädevuse kohaselt. 58 ERAÕIGUS XIII Tsiviilõiguse üldküsimused. 144. Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod? See on õiguse osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse põhimõttel Eraõiguslikel suhetel ei ole iseloomulikud reeglina alluvussuhted (nagu haldusõiguses), eraõiguse üldosaks on tsiviilõigus 145. Millest koosneb Eesti tsiviilseadustik? Tsiviilseadustiku üldosast 146. Millised on tsiviilõiguse printsiibid? Tsiviilõiguse printsiibid on teatud aluspõhimõtted, millel rajaneb tsiviilõiguslik regulatsioon. 1) Tsiviilõigussuhete osaliste võrdsuse printsiip Võrdsed tingimused oma õiguste teostamiseks ja kaitseks. 2) Rikutud õiguste taastamise printsiip See tähendab enne rikkumist kehtinud olukorra taastamist, aga ka sellise tegevuse
Üleeuroopalise tähtsuse omandas Preisi seadustekogu sel teel, et andis teistele riikidele inspiratsiooni kodifitseerimise alustamiseks tsiviilõiguses, riigiõiguses, haldusõiguses, kriminaal- ja protsessiõiguses. 18.Prantsusmaa kodifikatsioon. Välja oli töötatud 5 seaduste raamatut- esimene code civile ehk code Napoleone, code de civile, code de commerce, code de intstruction criminelle- kriminaalprotsessi koodeks, code de penal ehk kriminaalseadustik. Code civile- tsiviilseadustik. Koosnes kolmest raamatust- esimene raamat käsitles isiku õigusi, teine raamat asjaõigusi, kolmandas raamatus erinevaid omandiliike ning pärimis- ja obligatsiooniõigust.. Code de penal- 1810. Nullum crime põhimõte. Karistused jaotati kolme liiki: piinavad, häbistavad, paranduslikud. Piinavad olid surmanuhtlus, sunnitöö (eluaegne või tähtajaline), asumisele saatmine, karistusmaja (vabadusekaotus 5- 10 aastat), vangistus (10-20 aastat). Häbistavad karistused: häbipost,
F. Bunge. Kui Eesti sai iseseisvaks riigiks, siis 20.saj alguses ei olnud vajadust varaliste suhete reguleerimises muudatusi teha. 1924 aastal hakati ette valmistama uut tsiviilseadustikku, kuid see jäi vastu võtmata. Järgmine periood tsiviilõiguse arengus 1940 1993 nõukogude tsiviilõiguse periood. 1965 hakkas kehtima ENSV tsiviilkoodeks. Oli sarnane pandektilisele süsteemile. Järgmine etapp: 1993 võeti vastu esimene tsiviilseadustiku osaseadus. 1993-2001 võeti tsiviilseadustik osade kaupa vastu. 1990ndate alguses tõusetus küsimus oma iseseisva seadusandluse loomisest. Võimalus selleks avanes 1991, aga tekkis palju keerulisem olukord kui 1920ndatel, sest siis oli kasutada Balti Eraseadust. 1990ndatel aga ENSV tsiviilseadustikule uue seadustiku loomisel enam toetuda ei saanud. Oli vaja hakata looma täiesti uut tsiviilseadustikku. Tekkis küsimus, millist süsteemi kasutada. Valik tehti kas romaani, germaani või skandinaavia
Iga seminar saab keegi personaalse küsimuse. I seminar - 26. aprill (teine pool loengust). Peab teadma RK lahendeid ning TsüS-i. Kohustuslik kirjandus: TsüS kommenteeritud väljaanne /aluseks seadus, mitte õpik). Võib kasutada TsüS õpikut (2012. a. variant). Seminarides peab kaasas olema TsüS (raamatuna/ internetis). Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua. Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus. Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C. 1 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 1. TEEMA I - TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA mõiste
üldõigusjärglus. Successio singularis -- üksikõigusjärglus Miks meil on kaks õigussüsteemi? Üks võttis rooma õiguse üle , teine mitte. Mis anglo-ameerika on common law? Common law- üldine õigus. Arendasid õigust üldiste printsiipide alusel. Tsiviilõiguse ajalooline areng Ajaloolised allikad: Rooma õigus:12 tahvli seadus ja corpus iuris civiles Prantsuse tsiviilkoodeks: Code civile Saksamaal: Saksamaa Tsiviilseadustik 1900 Balti eraseadus 1864 - Eestis! Vene NFSB tsiviilkoodeks pärast sõda, kehtis kuni 1965 1965 tuli eesti (ENSV) tsiviilkoodeks, kehtis 2000-te aastateni Koodeks on seadustekogu Tsiviiseadustiku üldosaseadus 1992. a Teine tsiviilseadustiku üldosa seadus [ajalooline] Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks. 1
vallasasjade kohta, samuti normid piiratud asjaõiguste kohta. 3) Võlaõigus- 01.07.2002 -VÕS -üldsätted -lepinguõigus -lepinguvälised seadused 4) Perekonnaõigus- 01.01.1995 –PKS- uus 01.07.2010 5) Pärimisseadus – 01-01-1997- PMS- uus 01.01.2009 see on parandatud variant. Eestis on tsiviilseadustik funktsionaalses mõttes olemas, kui see koosneb mitmest osast. Tsiviilõigus ja teised eraõiguse valdkonnad 1. Äriõigus ehk kaubandusõigus. Äriõigus on välja kasvanud tsiviilõigusest, kui kaubameeste vahelisest õigusest. Kaupmehed tahtsid lähtuda lihtsamatest reeglitest. Tsiviilõiguse kõrval on seega ka kaubanduskoodeks Mandri- Euroopas. Saksamaal vaadeldakse kaubaõigust kui üht tsiviilõiguse osa. Prantsusmaal käsitletakse seda eraldi tsiviilõigusest.
Kuna oli kiiresti vaja regulatsiooni, siis oli kõige kergem võtta aluseks 40 aastate tsiviilseadustiku asjaõiguse . 1 dets 1993 asjaõigus. Sellega otsustati kaks asja: süsteem (kui juba asjaõigus tuli pandektiline süsteem, siis kõik muu kaa (germaani õigus)), kodifitseeritus (meie seadustik saab olema kodifitseeritud sellisel moel, et osadena kodifitseeritakse (?). (5 osa tsiviilseadustik)). järgnevalt sai järjestis loogilisemalt järgneda. Pärast asjaõigusseaduse vastuvõtmist jõustus tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. dets 1994. Perekonnaseadus 1 jaan 1995, pärimisseadus 1 jaan 1997, võlaõigusseadus 1 juuli 2002. Tsüsi pidi parandama 1 juuli 2002 tsüsi redaktsioon. [HAKKAS KEHTIMA]. Pärimisseaduse redaktsioon 1. juuni 2009. Need 5 seadust olles eraldi vastu võetud, need muudustavad koos meie tsiviilseadustik.
Kuna oli kiiresti vaja regulatsiooni, siis oli kõige kergem võtta aluseks 40 aastate tsiviilseadustiku asjaõiguse . 1 dets 1993 – asjaõigus. Sellega otsustati kaks asja: süsteem (kui juba asjaõigus tuli pandektiline süsteem, siis kõik muu kaa (germaani õigus)), kodifitseeritus (meie seadustik saab olema kodifitseeritud sellisel moel, et osadena kodifitseeritakse (?). (5 osa – tsiviilseadustik)). järgnevalt sai järjestis loogilisemalt järgneda. Pärast asjaõigusseaduse vastuvõtmist jõustus tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. dets 1994. Perekonnaseadus 1 jaan 1995, pärimisseadus 1 jaan 1997, võlaõigusseadus 1 juuli 2002. Tsüsi pidi parandama 1 juuli 2002 – tsüsi redaktsioon. [HAKKAS KEHTIMA]. Pärimisseaduse redaktsioon 1. juuni 2009. Need 5 seadust olles eraldi vastu võetud, need muudustavad koos meie
Successio singularis-osad õigused lähevad üle. 73. Miks meil on kaks õigussüsteemi? Sest üks võttis Rooma õiguse üle, teine mitte. 74. Miks anglo-ameerika on common law? Common law-üldine õigus. Arendati õigust üldiste printsiipide alusel. 75. Nimeta tsiviilõiguse ajaloolise arengu etapid? § Rooma õigus:12 tahvli seadus ja corpus iuris civiles § Prantsuse tsiviilkoodeks: Code civile § Saksamaal: Saksamaa Tsiviilseadustik 1900 § Balti eraseadus 1864 - Eestis! § Vene NFSV tsiviilkoodeks pärast sõda, kehtis kuni 1965 § 1965 tuli eesti (ENSV) tsiviilkoodeks, kehtis 2000-te aastateni § Koodeks on seadustekogu § Tsiviiseadustiku üldosaseadus 1992. a 76. Nimeta seaduse tõlgendamise meetodid? Grammatiline,ajalooline,süstemaatiline ja teleoloogiline 77. MIs on grammatiline tõlgendamine? Lähtub sõna tähendusest 78. Ajalooline?
korraldusel koostatud Corpus iuris civilis'e teise osa pealkirjast "Digesta seu Pandectae". Saksa õiguses on seda süsteemi edasi arendatud, mistõttu on tsiviilõiguse pandektiline süsteem kasutusel n-ö germaani õigusperekonna riikides. Pandektilise süsteemi puhul jagatakse tsiviilõigusnormid viide gruppi: 1) üldosa; 2) asjaõigus; 3) võlaõigus; 4) perekonnaõigus ja 5) pärimisõigus. Ka Eesti ja lõunanaaber Läti tsiviilseadustik kuuluvad germaani õigusperekonda. Siiski on selline kahe süsteemi eristamine mõneti kunstlik, kuna peamised tsiviilõiguse valdkonnad kattuvad. Mis tähtsust omab selline liigitamine ja vahetegu ettevõtja ja juhi igapäevases tegevuses? Esmapilgul tundub, et ei mingit, aga... Need ettevõtjad ja juhid, kelle ärisuhted ulatuvad Eestist kaugemale, peavad arvestama sellega, et Eestis kehtiv õigus ja selle põhimõtted ei ole ainsad võimalikud. Kui sellega ei arvestata, võidakse
Beccaria oli surmanuhtluse halastamatu vastane. Väitis, et see hirmutamisvahend on ebaefektiivne. Hukkamisstseenid olid liiga lühikesed selleks, et piisavalt hirmu levitada. Selle asemel pakkus ta välja eluaegse sunnitöö kohaldamise. Sellega, et inimesed teadsid sunnitööliste kannatustest, pidi see saama palju mõjusamaks vahendiks kuritegevusest hoidumiseks. Beccaria reformiideed levisid üle kogu Euroopa ning vahetasid välja surmanuhtluse. 16. Austria õigus 1500-1800 Tsiviilseadustik 1811 (ABGB)- täielikult tsiviilnormid, juriidilises tehnilises mõttes kõrgemal tasemel kui ALR (seadustekogu), kuid madalam kui Napoleoni koodeks. Kriminaalõigus oli Josephina, Austria keiser Joseph II 1787 a. Koosnes üld- ja eriosast. Tuntakse Nullum Crimen põhimõtet. Kirjeldatud on ka kuriteo mõistet. Surmanuhtluse vorm oli ainult poomine. Võis kohaldada ainult seaduses ettenähtud juhtudel. Olid ettenähtud
a., kuid jäi vastu võtmata. NSVL ajal kehtis ENSV Tsiviilkoodeks 1965-2002 (kaotas lõplikult kehtivuse). 1940-1965 kehtis Vene Föderatsiooni Tsiviilkoodeks 1990-ndate alguses tekkis probleem: oli vaja uut tsiviilseadust ja tuli valida, mis süsteemist lähtuda. · ENSV tsiviilkoodeks süsteem mõjutatud Germaani süsteemist, sisu romaani süsteemist. · 40-ndate eelnõu tugines Germaani süsteemile · balti eraseadus tugines samuti Germaani süsteemile Tsiviilseadustik otsustati vastu võtta osadena 5 osas 1. Asjaõigusseadus hakkas kehtima 1.12.1993 (võeti vastu esimesena, sest ENSV tsiviilkoodeksis polnud eraomandi, kinnisvara mõistet). 2. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1.9.1994 3. Perekonnaseadus 1.1.1995 4. Pärimisseadus 1.1.1997 5. Võlaõigusseadus 1.7.2002 3 Süsteem · Üldosa o isikud o esemed o tehingud o õiguste kaitse
1940-1965 kehtis Vene Föderatsiooni Tsiviilkoodeks 1990-ndate alguses tekkis probleem: oli vaja uut tsiviilseadust ja tuli valida, mis süsteemist lähtuda. · ENSV tsiviilkoodeks süsteem mõjutatud Germaani süsteemist, sisu romaani süsteemist. · 40-ndate eelnõu tugines Germaani süsteemile · balti eraseadus tugines samuti Germaani süsteemile 3 Tsiviilseadustik otsustati vastu võtta osadena 5 osas 1. Asjaõigusseadus hakkas kehtima 1.12.1993 (võeti vastu esimesena, sest ENSV tsiviilkoodeksis polnud eraomandi, kinnisvara mõistet). 2. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1.9.1994 3. Perekonnaseadus 1.1.1995 4. Pärimisseadus 1.1.1997 5. Võlaõigusseadus 1.7.2002 Süsteem · Üldosa o isikud o esemed o tehingud o õiguste kaitse · asjaõigus · perekonnaõigus
kohapeal väljakujunenud õiguse väljaandmine korrastatud kujul. Välja jäid talurahvaõigus ja kirikuõigus – mõlemaid reformis riik. Ülejäänud osa õigusest koondati mitmes erinevas köites Balti Provintsiaalseadustikuks, Provinzialrecht der Ostseegouvernements. Anti välja kolm eraldi osa. Kaks esimest osa, ametiasutuste korraldus ja seisusteõigus (välja arvatud talurahvaseisus ja vaimulikuseisus), trükiti 1845 ja jõustus 1846. Kolmas osa seadustikust, Balti Eraseadus (tsiviilseadustik), ilmus 1864, kehtima hakkas 1865. Kõigi kolme köite puhul oli tegu varem väljakujunenud õiguse korrastamise ja süstematiseerimisega, mitte uue seaduse väljatöötamisega. Juhtivalt tegev Balti Eraseaduse puhul oli Friedrich Georg von Bunge – oluline ka baltisaksa ajaloolasena, mitmete allikakogude väljaandja. Õiguslikud ümberkorraldused alates 19. sajandi viimasest veerandist Venestuspoliitika. 1877.kehtestati uus linnaseadus (1870.Vene sisekubermangudes),
Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule (ÄS § 17 lg 2) ning seda ei saa üle anda (ÄS § 20). Prokurist kirjutab alla selliselt, et lisab oma allkirjale sõna «prokurist» või lühendi «p.p.» (per procura). ÄS §18 Prokurist ei või prokuurat üle anda. ÄS § 20 Prokuura piirangud: 1) kinnisasja võõrandamise ja koormamise õigus on prokuristil siis, kui selle kohta on tehtud kanne äriregistrisse (ÄS § 16 lg 2); 2) ühisprokuura kanne (ÄS § 21 lg 2). Tsiviilseadustik § 121. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused (1) Kui isikul on volitus teha teise isiku majandus- või kutsetegevuses kõiki tehinguid, mis on sellises majandus- või kutsetegevuses tavalised, ei või ta siiski eraldi volituseta kinnisasja võõrandada või koormata ega sõlmida laenulepingut. (2) Teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav
Luksemburgis, Hispaanias, Kreekas … Austria tsiviilseadustikaastast 1811 lähtub samuti Code Civil’st ja loomuõigusest. Arenes legislatiivtehnika, Mandri-Euroopa seadusandlusest hakkas kaduma kasuistika. Kirjutatud õiguse võittavaõiguse üle. Taotleti lüngatust. Alus konstitutsioonilisele mõtlemisele.Valgustusaja kodifikatsioonid: a)Prantsusmaal: “Code civile”(1804), “Tsiviilprotsessi koodeks”(1806),“Kaubanduskoodeks”(1807), “Kriminaalkoodeks”(1810),b)Austr ias: “Tsiviilseadustik”(1811). Selle eeskujuks oli Napoleon’i tsiviilkoodeks. 38. Valgustuse mõjutused kriminaalõiguse ajaloolises arengus.Kaasaegne kriminaalõigus toetub paljuski just valgustusaegsetele ideedele ning seisukohtadele. Asjaolu, etvalgustusaega peetakse oluliseks perioodiks tänapäeva kriminaalõiguse väljakujunemisel, on ka põhjuseks, miksantud teemat mõnevõrra põhjalikumalt käsitletakse.Olulisemad karistust puudutavad
annaabi.ee 
