olla sõlmitud ka vaikimisi) Peab ulatuma konkreetsetele asjadele, mitte aga asjade kogumitele Vallasasjade puhul on lubatud ka tingimuslik asjaõiguskokkulepe (nt omandireservatsiooni korral läheb omand üle peale ostuhinna täielikku tasumist vt VÕS § 233) Vallasomand Asja üleandmine Vallasasja omandiõiguse tekkimiseks ei piisa üksnes asjaõiguskokkuleppest, vajalik on asi (asja valdus) omandajale ka üle anda valduse signaalfunktsioon Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandaja ja võõrandaja kokkuleppel võib jääda asja valdus ka võõrandajale, omandaja omandab sel juhul kaudse valduse (AÕS § 94) Kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asendada valduse üleandmise väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale (AÕS § 93)
Heauskne (valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.); 2) pahauskne (valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (näiteks asja üleandmise või leidmisega) või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu (nt korterivõtme üleandmisega). Piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil (nt laps viskab märkamatult asja tänavale, asi varastatakse jne). 3. Valduse kaitseinstrumendid. Omaabi. Otsimisõigus, Kohtulike nõuete esitamine. Valdus on kaitstud seadusega omavoli vastu, s.t valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu. Valduse kaitseks valdajale kaks instrumenti: 1). Omaabi; 2)
1. Kviriitliku omandi üleandmiseks nõuti formaalseid akte või in iure cessio. Kui neid formaalsusi ei oldud silmas peetud, siis tsiviilõiguse järgi võõrandaja jäi edasi omanikuks. Omandja aoli lihtsalt valdaja ja võõrandaja võis talt asja igal ajal välja nõuda. Preetorile tundus see ebaõiglasena ja ta andis omandajale erilise kaitsevahendina kohtus vastava vaide. Kui Asi sattus võõranadaja v kolmanda isiku kätte, ei saanud omandaja seda esialgselt tagasi võtta. 2. Võis juhtuda, et omandamise akt sooritati vormikohaselt, aga viga võis olla sisulist laadi ehk võõrandaja polnudki omanik. Sellisel juhul tekib omandajal suuremad õigused kui müüjal. PUBLICIUSE EDIKT-sisaldab hagi, mis kaitses mõlemal ülalpool toodud juhtumil omajat. Tõeline dominium ex iure Quiritium-kviriitlik omandiõigus käis ainult maade kohta, mis kuulusdi Rooma territooriumi hulka, Itaalias asuavate maade kohta.
3) Usucapio ehk igamine Specificatio ehk võõra materjali ümberkujundamine isiku poolt, kes ei ole asja omanik, kui selle tagajärjel tekib uus asi. Kui asja saab tagasi muuta materjaliks, kuulub asi omanikule. Kui mitte, siis ümbermuutjale 4) Vilja omandamine – peaasja omanik saab vilja omanikuks. 5) Accessio ehk kui ühendati mitu asja. Üldiselt sai omanikuks peaasja omanik. Lisaks veel tuletatud omandamine ehk omandaja omandiõigus tugineb eelmise omaniku õigustele.3 3 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Tallinn: Penikoorem 2005 5 2.2Eesti õiguse norm Rooma õigusest on väga palju säilinud ka tänapäevases Eesti asjaõigusseaduses. Asjaõiguseaduse § 68 sätestab omandi mõiste. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ning kästutada ja nõuda kõigilt teistelt isikutest, et
ning ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit 2)Füüsilisest isikust talupidaja ärinimi ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi Näiteks: FIE Antsu Talu 3)Kui füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab teisele füüsilisele isikule ettevõtte, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda võõrandaja kirjalikul nõusolekul 4)Kui füüsiline isik omandab ettevõtte pärimise teel, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda 5)Kui muutub füüsilisest isikust ettevõtja ärinimes sisalduv nimi, võib senise ärinime all edasi tegutseda 2 6)Füüsilisest isikust ettevõtjal võib olla mitu ärinime juhul, kui neid nimesid kasutatakse erinevate ettevõtete kohta. Asukoht juriidiline aadres ning tegevuskoht: Äriühingu asutamisel on oluline eristada mõisteid asukoht ja tegevuskoht. Asukohana märgitakse dokumentides tegelik asupaik
Pärnumaa kutsehariduskeskus Timo Reinpõld Kutsestandardid ja praktika Soomes referaat Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2011 Sisukord 1.Kutsekvalifikatsioon 2.Kutsestandard 3.Kutsekvalifikatsiooni omistav organ 4.Kutsekvalifikatsiooni omandaja 5.Praktika Soomes 6.Kasutatud kirjandu Kutsekvalifikatsioon Kutsekvalifikatsiooni omamine loob eelduse antud kutsealal tegutsemiseks. Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim ja V tase kõrgeim. Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsiooni tasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu.
3) Seaduslik (põhineb kas lepingul või seadusel); Ebaseaduslik (valdus ilma õiguliku aluseta) 4) Heauskne (isik ei tea ega peagi teadma, et tal pole õigust asja vallata); Pahauskne (Isik teab või peab teadma, et tal pole õigust asja vallata). 1.2.2. Valduse omandamine ja lõppemine Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Kaudne valdus omandatakse asja väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale, kui asja võõrandaja ise või kolmas isik jääb asja valdama. Valdus võib üle minna ka pärijale. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. 1.2.3. Pärija valdus Pärija saab kaudseks valdajaks või õigemini omandab valdaja õigusliku staatuse, kui ta pärijaks võib saada, seega pärandi avanemisest alates
Väärtpaberiturgude teke. Tekkisid tänu kaubavahetusele, kus ühtede ülejääk ja vajadus teiste järele tingis vahetuse tekke. Väärtpaberiturgude ülesanne Viia kokku säästjad ja laenajad. Kes on emitent ja investor Emitent-väärtpaberite väljaandja (ettevõtted, omavalitsused, riik). Investor- väärtpaberite omandaja (ettevõtted, üksikisik) . Lihtaktsia ja eelisaktsia võrdlus Lihtaktsia: omanikul on hääleõigus, saab dividende, suurus ei ole kindlaks määratud. Pankroti korral saab raha tagasi viimases jrk. Eelisaktsia: Hääleõigus puudub, dividendid kindlad. Vähem, kallimad. Pankroti korral raha tagasi eelisjrk. Mis on dividend ja millest see sõltub? Dividende makstakse ettevõtte aktsionäridele, sõltub ettevõtte kasumist. Võlakirjad on leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule. Tagatisega võlakiri: hüpoteegid, obligatsioonid. Tagatis...
Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. 1.2. Valduse omandamine ja lõppemine Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle, samuti reaalservituudi teostamisele asumisega. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Seda, kas isik on saanud asja üle tegeliku võimu, otsustatakse asjaolude alusel. Kaudne valdus omandatakse asja väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale, kui asja võõrandaja ise või kolmas isik jääb asja valdama.
Siit tuleb asjaõiguse kui õigusvaldkonna ülesanne fikseerida võimalikud asjaõigused ka määrata üldjoontes kindlaks nende sisu. Asjaõiguste ja nene sisu kindlaksmääramine on vajalik ka asjade ja asjaõiguste käibekindluse tagamiseks. Isik, kes omandab omandi või selle kasuks seatakse hüpoteek või kasutusvaldus, peab teadma, mille ta omandab.Asjade käibe reguleerimisel tuleb otsustada, kes väärib kaitset rohkem kas õiguse omaja või omandaja , kui omandamine on seotud asjaga, mis võõrandajale ei kuulu. Selle konflikti lahendamisel ei piisa, kaaluda vaid konkreetse omaniku ja omandaja huve. Ka siin tuleb silmas pidada asjade käibe vajadusi tervikuna: kas see ei raskendaks liialt käivet, kui omandaja peaks igal omandamise juhul tegema järelpärimisi, et veenduda võõrandaja õigsuses asja võõrandada või piiratud asjaõigusega koormata? Käibe kindluse ja kerguse
reaalkoormatis, hüpoteek, ostueesõigus. 158. Asjaõiguste absoluutsus, Publitsiteedipõhimõte, Tüübipõhimõte, Kausaalsuspõhimõte ja kokkuleppepõhimõte, muud põhimõtted (traditsiooni-, kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160. Mis on kinnistusraamatu avaliku usalduse sisuks? Kinnistusraamatu õigsuse eeldamist on heauskse omandaja kasuks tugevdatud kinnistusraamatu avaliku usaldusega, mille kohaselt heauskselt omandatud asjaõigused jäävad kehtima (AÕS § 561 lg 1). Kinnistusraamatu avaliku usalduse kaudu luuakse heauskse omandaja jaoks näilisus, et kinnistusraamatusse kantud isik, kellelt ta oma õiguse omandab, on õige õigustatud isik ja et selle isiku kinnistusraamatust nähtuv õigus on olemas. Selline kaitse puudub siis, kui kinnistusraamatusse on kantud kande õigsust vaidlustav vastuväide või kui kande
õpilastele on pigem rollis, kes edastamisek suunata mitte jagab õpilasega s. anda valmis oma kogemusi. teadmisi Õppija Info Omandab Iseseisev, Iseseisev Õppijad Fookus on omandaja. infot, mis loob õppija, kellelt peavad õppijal ja tema on õpetaja õppimisele oodatakse mõistma, vajadustel. poolt välja tähenduse sisemist märkama valitud. läbi aktiivsust. nende kogemuste. Õppija ise elusid
valdustahte eeldamist. Tahe on suunatud tegelikule võimule, mitte selle õiguslikele tagajärgedele. NB! Lapsed ja vaimuhaiged võivad omandada valdust! 2. Valduse omandamine kokkuleppe teel Valduse omandamine on kergemaks muudetud sellisel juhul, kui valdus läheb omandajale üle valdaja tahtel => valduse ülekandmisel. Sellisel juhul ei ole vajalik tegeliku võimu saavutamine, vaid piisab sellest, kui omandaja on võimeline võimu teostama, eeldusel, et valdaja ja omandaja on kokku leppinud valduse ülekandmise suhtes. NB! Vaatamata kokkuleppele on valduse omandamine siis välistatud, kui senine omanik säilitab võimu teostamise võimaluse, nt jätab endale võtme ja tahab ka teostada tegelikku võimu asja üle. Valduse lõppemine: VÕS par 39 Valdus lõpeb tegeliku võimu kaotamisega. o Vabatahtlik valdusest loobumine.
puhul) ostueesõigus (va kui tehingu või seadusega ei ole teisiti – vt järgmine slaid). KOS § 7. Korteriomandi käsutamise piirangud (1) Korteriomandit ei saa koormata hoonestusõigusega. (2) Korteriomanikul on korteriomandi ostu eesõigus ainult siis, kui ostueesõigus on tema kasuks seatud tehingu või seadusega. (3) Korteriomanikul ei ole õigust nõuda temale kuuluva kaasomandiosa eraldamist reaalosana. KOS § 13 lg 4 ja 5 – omandaja vastustus korteriomaniku kohustuste eest. Korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omaniku vastu. (See on erand lg-e 4 suhtes).
Kuidas muuta koolisüsteemi paremaks Tänapäeva maailmas võib kohata erinevaid koolisüsteeme. Mõned toimivad rohkem ja mõned vähem. Kahjuks tundub mulle, et meie oleme sattunud just sellisesse süsteemi, kus hästi toimimisest rääkida ei saa. Kool ei tohiks olla koht, kuhu õpilane läheb mõttega, et ta annaks ükskõik mida, et olla praegu ikka veel oma soojas voodis ja mitte kõndida selle kohutava kandilise maja poole. Juba kooli fuajees võib kohata ühte juhtkonna liiget, keda õpilane näeb siiski esimese inimesena koolis, ning juba tema hakkab hariduse omandaja peale karjuma. Kogu olukord jätab militaarse korra mulje, kuigi ma kaldun arvama, et isegi militaarne kord oleks parem. Küsitakse õpilase klassi ja seda, miks ta alles nüüd kooli saabuda on otsustanud. Üsna paljudel õpilastel on ikka väga mõjuvaid põhjuseid ka, kuid juhtkonna liige on võtnud endale juba nii üleoleva hoiaku, et ükskõik mida ka õpilane ka ...
ka teised tema asja ühel või teisel määral kasutavad.(naabrid) Omandiõigus koosneb kolmest peamisest elemendist: o Õigus asja vallata o Õigus asja kasutada o Õigus asja käsutada(väga oluline) Omandiõiguse tekkimine: o Mancipatio- pidulik võõrandamise tehing, 5 tunnistajat + kaalumehe juuresolek + võõrandatav ese. Vorminõuete rikkumine tõi kaasa tehingu tühisuse. o In iure cessio- kohtu ette tulevad võõrandaja ja omandaja, omandaja esineb hagejana ja väidab, et teatud asi- maatükk kuulub talle. Kohus mõistab asja hagejale. Teiseks omandiõiguse saamise viisiks: o Algne omandamine- asja omandaja õigus pole rajatud kellegi teise isiku õigusele sellele asjale. Omandiõigus asjale tekib esmakordselt antud isikul. Nt peremeheta asja haaramine kellegi poolt. Algse omandamise viisid: 1) Occupatio- asja haaramine tahtega seda endale pidada, vallutada saab
(küll aga võib ärinimi sisaldada täiendit, mis viitab nt tegevusalale) Näide: FIE Jüri Kase Autoteenindus 2. Füüsilisest isikust talupidaja ärinimi ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi Näiteks: FIE Antsu Talu 3. Kui füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab teisele füüsilisele isikule ettevõtte, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda võõrandaja kirjalikul nõusolekul 4. Kui füüsiline isik omandab ettevõtte pärimise teel, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda 5. Kui muutub füüsilisest isikust ettevõtja ärinimes sisalduv nimi, võib senise ärinime all edasi tegutseda 6. Füüsilisest isikust ettevõtjal võib olla mitu ärinime juhul, kui neid nimesid kasutatakse erinevate ettevõtete kohta.
Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea (ei peagi teadma), et tema valdusel puudub seaduslik alus ja on olemas isik, kellel on selle valduse peale suurem õigus. Valdus on pahauskne, kui valdaja siiski teab (või peab teadma), et tema valdusel puudub seaduslik alus ja kellegil teisel on suurem õigus tema valduse peale. Valduse omaniku staatus tekib siis kui saabub tegelik võim asja üle. Sellise olukorra tekkimiseks on vajalik senise valdaja ja uue omandaja kokkulepet. See suhe ei pea olema õiguslikult kehtiv, piisab sellest kui otsene valdaja seda tunnistab. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle mingil põhjusel. Mingi mööduv olukord või takistus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta. Valdus on omavoli vastu seadusega kaitstud. Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusevastaselt valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Omavaolilise valduse
ega lühendit (küll aga võib ärinimi sisaldada täiendit, mis viitab nt tegevusalale) Näide: FIE Jüri Kase Autoteenindus 2. Füüsilisest isikust talupidaja ärinimi ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi Näiteks: FIE Antsu Talu 3. Kui füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab teisele füüsilisele isikule ettevõtte, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda võõrandaja kirjalikul nõusolekul 4. Kui füüsiline isik omandab ettevõtte pärimise teel, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda 5. Kui muutub füüsilisest isikust ettevõtja ärinimes sisalduv nimi, võib senise ärinime all edasi tegutseda 6. Füüsilisest isikust ettevõtjal võib olla mitu ärinime juhul, kui neid nimesid kasutatakse erinevate ettevõtete kohta.
Kaasvaldajate omavahelistes vaidlustes ei kohaldata valduse kaitse sätteid (AÕS § 50 lg 2) VALDUSE TEKKIMINE JA LÕPPEMINE Valduse omandamine (AÕS § 36) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis tegelikku võimu võimaldavad. Reeglina tekib valdus asja üleandmisega, samuti hõivamisega, leiu teel, pärimisega jne. Valduse omandamiseks piisab ka ainult kokkuleppest, kui omandaja suudab ilma raskusteta teostada asja üle tegelikku võimu (nt tarastamata maatükkide valduse üleandmine) Isoleeritud asjade puhul piisab valduse üleandmiseks valduse teostamise abinõude üleandmisest (maja võtmed nt). Kokkulepet käsitletakse tehinguna ja sellepärast on vajalik teovõime. Esindamine on ka võimalik. Kaudne valdus tekib (§ 37) sel teel, et senine otsene valdaja saab kaudseks valdajaks, kui ta
Väärtpaberiturud aitavad muuta säästjate vahendid investeeringuteks ja vahendada laenuressurssi. Säästjad on majapidamised ja ettevõtted. Säästmine on majanduskasvu vajalik tingimus. Majandus kasvab investeeringute arvel. Ettevõtetel on tihti vaja raha. Nemad on laenajad. Väärtpaberiturg – organiseeritud vahendajate kogum, kus luuakse ja vahetatakse väärtpabereid. Emitent – väärtpaberi väljaandja. Investor – väärtpaberi omandaja. Väärtpaberid: - omandiõigust tõendavad - võlakohustust tõendavad - ostu- ja müügiõigust tõendavad (tuletisväärtpaberid) Aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber. Aktsionäril on õigus osale ettevõtte varast ja kasumist. Dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa. Eelisaktsia – dividendi suurus on teada, kuid ei anna hääleõigust.
juhendi mõistes, kuna ema- ja tütarettevõte olid juba enne ühinemist üks aruandev üksus (RTJ 11 § 18). Äriühenduseks ei loeta ka vähemusosaluse soetust, st sellist tehingut, mille käigus juba ema- ettevõtte poolt kontrollitavas ettevõttes vähemusosalus väheneb (RTJ 11 § 19). 2.1. Ostumeetod Kõikide äriühenduste arvestamisel tuleb rakendada ostumeetodit. Ostumeetod käsitleb äriühendust omandajana, määratletud ühineva majandusüksuse vaate- punktist. Omandaja ostab netovarad ja kajastab omandatud varad ning ülevõetud kohustused ja tingimuslikud kohustused, kaasa arvatud need, mida omandatav ettevõte eelnevalt ei kajastanud. See tehing ei mõjuta omandaja varade ja kohustuste mõõtmist, samuti ei kajasta tehingu tulemusena täiendavalt ühtegi omandaja vara ega kohustust, kuna need ei ole tehingu subjektid. Ostumeetodi rakendamine Ostumeetodi rakendamine hõlmab järgmisi samme (RTJ 11 § 20): 1) omandaja ja omandamise kuupäeva määramine;
õiguslik alus vôi et teisel isikul on suurem ôigus asja vallata. Valdus on pahauskne, kui valdaja teab vôi peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus vôi et teisel isikul on suurem ôigus asja vallata. Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tôendatud vastupidist. Valduse omandamine - valdus omandatakse tegeliku vôimu saamisega asja üle vôi abinôude üle, mis vôimaldavad tegelikku vôimu asja üle. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest., kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu. Valdus vôib üle minna ka pärimise teel. Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu. Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusevastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegelikku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Valdaja võin oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamats
Iga valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valdus on pahauskne kui see rajaneb raskel hooletusel, st valdaja jätab käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis tegelikku võimu võimaldavad. Reeglina tekib valdus asja üleandmisega, samuti hõivamisega, leiu teel, pärimisega jne. Valduse omandamiseks piisab ka ainult kokkuleppest, kui omandaja suudab ilma raskusteta teostada asja üle tegelikku võimu. Isoleeritud asjade puhul piisab valduse üleandmiseks valduse teostamise abinõude üleandmisest (maja võtmed nt). Senine valdaja peab siis oma tegeliku võimu tegelikult ära andma. Kokkulepet käsitletakse tehinguna ja sellepärast on vajalik teovõime. Esindamine on ka võimalik. Kaudne valdus tekib sel teel, et senine otsene valdaja saab kaudseks valdajaks, kui ta annab otsese
Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Võlaõigus, asjaõiguses. 53. Kuidas nimetatakse lepingupooli võlaõiguses ja kuidas asjaõiguses? Võlaõiguses oferent ja aktseptant; asjaõiguses omanik ja omandaja. (Seda asja tuleb kusagilt üle vaadata, indeed) 54. Millises vormis leping sõlmitakse? Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. 55. Mis on pakkumus? Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. (VÕS § 16) 56
Liikumine toimub vabamatest suhetest rangemate suhete suunas, konkreetsest abstraktse suunas. Näiteid: Kaasaütleva lõpp on arenenud postpositsioonist: N GEN + kaasa > -kaa > -ga (vrd soome N GEN + kanssa) Kaassõnade areng: käändevormide kivistumine. Mõnikord side nimisõnaga on veel tunnetav (abil), kuid mitte alati (maha). Grammatikaliseerumine võib võtta palju aega, nii et ühe inimpõlve eluajal ei näegi selle tulemusi. 7. Mehhanismid: (1) reanalüüs keele omandaja (uus kõneleja) omistab vanema põlve käest kuuldud sõnadele teistsuguse grammatilise struktuuri. See võib toimuda ka keelekontaktide tulemusena. Interrogatiivpronoomen = relatiivpronoomen (toimub paljudes keeltes): Eesti Kes on seal käinud? Inimesed, kes on seal käinud, teavad ise. Eestivene (hakkab levima): , , . 'üliõpilased, kes on selle eriala lõpetanud, oskavad (sellest) rääkida' Vrd Venemaa vene, normatiivne: , , . (2) reinterpretatsioon (metonüümia kaudu)
-võõrandaja on kohustatud omandajale üle andma sõidukiga seotud dokumendid, sealhulgas liikluskindlustuse lepingu ja poliisi (+) -sõiduki omandanud isik on kohustatud teavitama sellest kindlustusandjat (+) -sõiduki omandanud isik on kohustatud teavitama sõiduki võõrandamisest liiklusregistri volitatud töötlejat (+) 15. Kui kindlustusvõtja võõrandab sõiduki, mille suhtes on sõlmitud liikluskindlustustuse leping, astub sõiduki omandaja liikluskindlustuse lepingus kindlustusvõtja kohale: -jah (+) -ei (-) 16. Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga on tegemist siis kui kahju tekitatakse -kindlustamata sõidukiga (+) -mootorrattaga (+) -trolli haagisega (+) 17. Liikluskahju esinemiseks vajalik tingimus on -kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel (+) -puudub põhjuslik seos sõiduki liikumise ja tekkinud kahju vahel (-)
-võõrandaja on kohustatud omandajale üle andma sõidukiga seotud dokumendid, sealhulgas liikluskindlustuse lepingu ja poliisi (+) -sõiduki omandanud isik on kohustatud teavitama sellest kindlustusandjat (+) -sõiduki omandanud isik on kohustatud teavitama sõiduki võõrandamisest liiklusregistri volitatud töötlejat (+) 15. Kui kindlustusvõtja võõrandab sõiduki, mille suhtes on sõlmitud liikluskindlustustuse leping, astub sõiduki omandaja liikluskindlustuse lepingus kindlustusvõtja kohale: -jah (+) -ei (-) 16. Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga on tegemist siis kui kahju tekitatakse -kindlustamata sõidukiga (+) -mootorrattaga (+) -trolli haagisega (+) 17. Liikluskahju esinemiseks vajalik tingimus on -kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel (+) -puudub põhjuslik seos sõiduki liikumise ja tekkinud kahju vahel (-)
Отчуждатель võõrandaja Приобретатель omandaja Переход собственности omandi üleminek Приобретение путем уступки права истребования вещи omandamine asja väljanõudeõiguse loovutamisega Уступка loovutamine Добросовестное приобретение heauskne omandamine Добросовестный приобретатель heauskne omandaja Недобросовестный приобретатель pahauskne omandaja Иметь правомочия olema õigustatud Выбывать/выбыть из владения valdusest välja minemaЗавладение Hõivamine Отказ от собственности omandist loobumine НаходкаLeid (98-102) обязанность сообщения teatamiskohustus Лицо, нашедшее (чужую вещь) leidja Клад Peitvara
Seaduslik valdus õiguslik alus Ebaseaduslik valdus Heauskne juhuk, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata Pahauskne vastupidisel juhul, valdaja teab, et tema valdusel puudub seaduslik alus või teisel isikul on suurem õigus Valdus omandatakse 1) tegeliku võimu saamisega asja üle; 2) abinõude üle, mis võimaldab seda võimu - sellele piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest - valdus on seadusega kaitstud omavoli(rikkumise või äravõtmise) vastu - valdusel on kohtulik kaitse: rikkumise või äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtu poole (üks aasta) Kinnistusraamat kantakse kõik kinnistu kohta vajalikud andmed; ta on avalik Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda teistelt õiguste rikkumise vältimist
Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa 8PT Oblikatsiooniõiguslikud suhted vanimas Rooma õiguses Actus- isiku õigusi tekitav tegevus Negotium-igasugune tegevus Vanimas Rooma õiguses puudusid õigustehingud ja lepingu mõiste. Vanas Roomas olid kõige lihtsamad tehingud, mis rahuldasid selle aja vajadusi. Vanimaks obligatsiooniõiguslikuks instituudiks Rooma õiguse ajaloos on käendus- pantvanguse instituut-praedes et vades. Omandamistehingutest vanim on vahetus. Lisanduvad algsed laenutehingud. mancipatio-vormiline võõrandamistehing. Seda rakendati omandiõiguse saamiseks rec mancipi kohta, võõra perepoja perekonda võtmisel, abielu cum manu sõlmimise puhul ja testamendi tegemisel. Pidulik toiming, sooritati vase ja kaalu abil. Osa võtsid kaalumees ja 5 tunnistajat. Võõrandatava ese kohalolek. Nexum-eriline laenutehing. Formaalne tehing, mis sõlmitakse 5 tunnistaja ja kaalumehe kaasabil. Sisuks krediidi-laenu suhted. Võla mitte...
1 kohaselt lisaks tööandja makstavale hüvitisele kindlustushüvitist töötaja 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Töölepingu üleminek Kui ettevõtte omanik muutub ehk ettevõte läheb üle teisele omanikule ning jätkab sama või sarnast majandustegevust: lähevad töölepingud ettevõtte omandajale muutumatul kujul üle ning ei ettevõtte üleandja ega ka omandaja ei tohi öelda töölepinguid üles ettevõtte ülemineku tõttu. Erand kehtib TLS § 112 lg 4 kohaselt vaid tööandja pankroti väljakuulutamisel. Töölepingute üleminek tähendab töölepingu poolte jaoks seda, et ühtegi töölepingu tingimust ei saa muuta poolte kokkuleppeta, v.a tööandja nimi. Töölepingu üleminek (2) Ettevõtte üleminekul kehtivad järgmised töötajate informeerimise ja nendega konsulteerimise kohustused:
rikkumine või äravõtmine ei olnud omavoliline ja et tal oli õigus valdust rikkuda või asja vallata. 16. Kuidas liigitatakse omandiõigust selle esemeks olevate asjade järgi? Sõltuvalt esemeks olevast asjast Vallasomand - Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.Vorminõue: Võõrandaja ja omandaja vaheline leping, vallasasja puhul vormivabadus. ◦ Kinnisomand - Kinnisomand on omand kinnisasja suhtes. Kinnisasjad on maapinna üksteise küljes olevad osad. Kinnisomand ei ulatu maavaradele ja põhjaveele. 17. Kuidas liigitatakse ühist omandit sõltuvalt sellest, kas omanike osade suurus on määratletud või ei? Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand
teatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks, ükskõik, kes see omanik siis parasjagu ka poleks. Jalgteeservituut, sõiduteeservituut, seinaservituut, sademeservituut. 20. Mis on hoonestusõigus ja tema tähtaeg? Tähtajaline õigus omada võõral kinnisasjal ehitist. Tähtaeg on vahemikus 36 aastat kuni 99 aastat, tähtaja möödumisel võib seda pikendada. 21. Mis on ostueesõigus? Selle õiguse omajal on kinnisasja võõrandamisel (müümisel, kinkimisel, vahetamisel) õigus asuda omandaja asemele. 22. Mida nimetatakse lepinguks õigusteaduses? Leping on selline kokkulepe, mis toob kaasa õigusliku tagajärje poolte vastastikused õigused ja kohustused. 23. Mis on lepinguvabaduse sisuks? Inimesed võivad ise otsustada, kas soovivad sõlmida lepingut või mitte. 24. Mida tähendab pacta sunt servanda? Õiguspäraselt sõlmitud lepingud on täitmiseks kohustuslikud. 25. Milles seisneb lepingu õigluse põhimõte? Õiglane on riiklikult
Nt naabril ohtlik hoone, mis võib vajuda teise naabri maale. Kõik rikkumised ei ole alati õigusvastased, nt talumiskohustused, naabrusõigused. Talumiskohustused võivad olla era- ja avalik-õiguslikud. 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) Eeldused: Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Vorminõue: Võõrandaja ja omandaja vaheline leping, vallasasja puhul vormivabadus. 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) Heauskne omandamine vallasasjaõiguses täidab õigusnäivuse ülesannet valdus (kehtib eeldus, et asi kuulub isikule, kelle valduses see asi on). Eeldused: Seaduslik valdus Välistavad asjaolud: Omandamist ei toimu, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud.
Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Valdus on tegelik võim asja. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Kinnisvaratehingutes tasub alati olla tähelepanelik, sest omanik ja 6 valdaja ei pruugi kokku langeda: omanik võib alati olla asja valdaja, valdaja ei ole alati asja omanik. Vaid omanikul on õigus asja käsutada. 5. Mis on hüpoteeklaen? Hüpoteeklaenu puhul seatakse kinnisvarale hüpoteek ehk kinnispant, mis peab tagama laenu tagasimaksmise.
seotud. Omanikuks saamise ehk omanditekke eeldus ei ole kunagi müügileping. AÕS § 92 kuidas tekib vallasomand? § 92. Vallasomandi tekkimine üleandmisega (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega (NB Müügileping pole üleandmine!), kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Valdus* on faktiline/tegelik võim asja üle. Kausaaltehing = kohustustehing = võlaõiguslik tehing Keegi ei saa kunagi omanikuks müügilepingu alusel. Omanikuks saab käsutustehingu või asjaõigusliku lepingu/kokkuleppe alusel! - Eraldamis- ehk lahutamispõhimõte (TsÜS § 6 lg 3): õiguse üleandmiseks ei piisa sellekohase kohustuse olemasolust, vaid vajalik on üleandmisele suunatus tahte väljendamine eraldi tehinguda
kinnisomandiks, erinevus on eelkõige omandi tekkimise aluste erinevuses. 25.Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomand tekib vallasasja kokkuleppelise üleandmisega (AÕS § 92). Üleandmine on tähtsaim vallasomandi tekkimise alus. Vallasomand tekib veel hõivamise, leidmise, peitvara leidmise, ümbertöötamise, ühendamise ja segamise või igamisega (aja jooksul uueks omanikuks muutumisel kui eelmine omanik ei ole välja ilmunud). Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va. Juhul, kui üleandmine ei ole toimunud heauskselt. 26.Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomand on kinnisvara omandiõigus. Sellele kinnisomandile võib seaduse järgi määrata kohtu poolt kitsendused (ehituskeeld või hoopis ehitusluba
nõusolekuta Seega on valduse omandamisel välistatud esindamine tehnilises mõttes - BGB tegelik võim: 1) füüsiline võimalus asja vahetult mõjutada 2) võimalust välistada teiste isikute mõju sellele o Valduse omandamine kokkuleppe teel. Piisab eeldusest, et senine valdaja ja omandaja on kokku leppinud valduse üleandmise suhtes õigustehingu. Nõutav on ka üleandja teovõime (omandaja mitte), esindamine on võimalik o Valduse lõppemine: tegeliku võimu kaotamine. Aiult ajutine lahutamine asjast ei tähenda valdusest loobumist. Ei nõua teovõimet. o Vabatahtlik o Mittevabatahtlik – asi läheb valdajal kaotsi, nt varguse, kotamise,
Hoonestaja peab hoonestusõiguse müügist teatama maatüki omanikule, kellel on kahe kuu jooksul alates teatamise kuupäevast ostueesõigus. Hoonestusõigust võib seada ainult kindlaks tähtajaks. Aga mitte vähem kui 36 ja rohkem kui 99 aastat. 38. Ostueesõigus (mõiste ja seadmine). Kinnisasja on võimalik koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja võõrandamisel asuda omandaja asemele. Ostueesõigust võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Ostueesõigus tekib seaduse või tehingu alusel. See kantakse ka kinnistusraamatusse. Ostueesõigus lõppeb kandes kustutamisega kinnistusraamatust. Koormatud kinnisasja omanikul on õigus nõuda ostueesõiguse kande kustutamist kinnistusraamatust, kui ostueesõigust omav isik ei ole kahe kuu jooksul pärast ostu- müügilepingu kättesaamist ostueesõigust kasutanud. 39
valduse põhilised iseloomujooned = tahe asja pidada + asja tegelik pidamine (enda käes) interdikt: - valduse taotlemine (tagasi) - olemasoleva valduse kaitse (võõra ründe vastu) - valduse tagastamine Omand: 1) õigus asja vallata 2) õigus asja kasutada 3) õigus asja käsutada jus dispondendi (õigus asja käsutada) nudum jus (paljas õigus) - omandiõigus ilma käsutusõiguseta Omandamised mancipatio () - pidulik sündmus Roomas, tehing võõrandaja ja omandaja vahel notari (liberpens e. kaalumees) juuresolekul in jure cessio (seadusjärgne üleandmine) traditio (tava) occupatio (asja hõlmamine eesmärgiga teda endale hoida) res nullius (mitte kellegi asi) res derelicta (omaniku poolt hüljatud) - kaotatud asi vs hüljatud asi: kaotatud asi pole omaniku poolt tahtlikult hüljatud occupatio bellica (sõjasaak) thesaurus (peitvara) usucapio (igamine) - saab omanikuks siis, kui on pikalt asja vallanud. eesmärk stabiliseerida õigussuhteid
sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit (küll aga võib ärinimi sisaldada täiendit, mis viitab nt tegevusalale). Näiteks: FIE Mihkel Muraka Autoteenindus Füüsilisest isikust talupidaja ärinimi ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi. Näiteks: FIE Siiri Talu Kui füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab teisele füüsilisele isikule ettevõtte, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda võõrandaja kirjalikul nõusolekul. Kui füüsiline isik omandab ettevõtte pärimise teel, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda. Uuesti registreerimine on nõutav, kui pärandaja on surnud. Kui muutub füüsilisest isikust ettevõtja ärinimes sisalduv nimi, võib senise ärinime all edasi tegutseda. Füüsilisest isikust ettevõtjal võib olla mitu ärinime juhul, kui neid nimesid kasutatakse erinevate ettevõtete kohta. 4
tagatud nõude rahuldamist ulatuses, mille võrra koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud (nõudest üks kuu ette teatada). Kui koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud omaniku süüta, võib hüpoteegipidaja täiendavat tagatist või võla osalist tasumist nõuda ulatuses, milles kinnisasja omanikule on väärtuse vähenemine hüvitatud. HÜPOTEEGI SEADMINE Eeldused: koormatava asja/õiguse omaniku ja hüpoteegi omandaja notariaalselt tõestatud kokkulepe, kinnistamisavaldusja kanne kinnistusraamatus Omanikuhüpoteegi seadmisel on tegemist ühepoolse tehinguga notariaalselt kinnitatud avalduse alusel, Omanikuhüpoteegi seadmisel on tegemist ühepoolse tehinguga notariaalselt kinnitatud avalduse alusel, kinnisasja võõrandamisel jääb endise omaniku kasuks püsima. Võlaõiguslikku notariaalselt tõestatud tagatislepingut (causa), millega määratakse, milline
Reaalkoormatis- kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras. Hoonestusõigus- isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrndatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ostueesõigus- piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks eesõigus on seatud on õigus kinnisasja müümisel asutuda omandaja asemele. Hüpoteek- isikul on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisvara arvel. hüpoteeklaen laen kinnisvara tagatisel. soovitavalt peab tagatis kuuluma laenutaotlejale. tagatise peab olema hinnanud panga aksepteeritud kinnisvarabüroo ja kogu laenu kestuse aja peab tagatisvara olema kindlustatud Riigivara-riigile kuuluv kinnis-ja vallasvara.(erinevused eravaraga võrreldes- valitseja määramine. On olemas riigivararegister) Põhjavesi on riigivara
1. Kviriitliku omandi üleandmiseks nõuti formaalseid akte või in iure cessio. Kui neid formaalsusi ei oldud silmas peetud, siis tsiviilõiguse järgi võõrandaja jäi edasi omanikuks. Omandja aoli lihtsalt valdaja ja võõrandaja võis talt asja igal ajal välja nõuda. Preetorile tundus see ebaõiglasena ja ta andis omandajale erilise kaitsevahendina kohtus vastava vaide. Kui Asi sattus võõranadaja v kolmanda isiku kätte, ei saanud omandaja seda esialgselt tagasi võtta. 2. Võis juhtuda, et omandamise akt sooritati vormikohaselt, aga viga võis olla sisulist laadi ehk võõrandaja polnudki omanik. Sellisel juhul tekib omandajal suuremad õigused kui müüjal. PUBLICIUSE EDIKT-sisaldab hagi, mis kaitses mõlemal ülalpool toodud juhtumil omajat. Tõeline dominium ex iure Quiritium-kviriitlik omandiõigus käis ainult maade kohta, mis kuulusdi Rooma territooriumi hulka, Itaalias asuavate maade kohta.
Kujunes eri instituut, mis oma olemuselt oli omand ja kannabki praeguse aja õigusteaduses nimetust bonitaarne ehk preetorlik omand (preetor- vana-rooma kõrgem riigiametnik). Alus, selle omandi tekkimiseks võis olla kahesugune: 1) Kviriitliku omandi üleandmiseks nõuti formaalseid akte. Kui neid formaalsusi polnud silmas peetud, näiteks asi oli lihtsalt üle antud, siis range ius civilis järgi võõrandaja jäi edasi omanikuks. Omandaja oli lihtsalt valdaja ja võõrandaja võis temalt asja igal ajal välja nõuda. Selline olukord tundus preetorile ebaõiglasena ja ta andis omandajale erilise kaitsevahendina kohtus vastava vaide. Kui asi sattus võõrandaja kätte tagasi või oli juba kolmandate isikute käes, ei saanud omandaja seda esialgselt enam tagasi nõuda
üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites. Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ettevõtte omandaja peab võlausaldajatele viivitamata teatama kohustuste omandamisest, ettevõtte üleandja aga teatama võlgnikele nõuete loovutamisest omandajale. Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja. Üleantava
2) isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine; 3) isikule, kes täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud juhul; 4) muul seaduses sätestatud juhul. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1-3 sätestatud juhtudel ei lähe nõude täitmise kohustus üle ulatuses, milles kohustus langeb nõude omandaja ja võlgniku vahelises õigussuhtes nõude omandajale. (5) Nõude üleminekul seaduse alusel saab nõude omandaja õiguse kokkulepitud intressile ja leppetrahvile üksnes ulatuses, mis on tekkinud pärast nõude üleminekut. § 174. Muude õiguste üleminek Käesolevas jaos nõuete ülemineku kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt muude õiguste üleminekule, kui seadusest või õiguse olemusest ei tulene teisiti. § 175. Kohustuse ülevõtmine
2) kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse raiet lubava märkega metsateatise koopia; 3) isikut tõendav dokument. (5) Metsas raiet tegeval füüsilisel isikul ja juriidilise isiku esindajal peavad käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumendid olema raiekohas kaasas ning need tuleb esitada raiumise seaduslikkust kontrollima volitatud ametiisikule tema nõudmisel. (6) Raieõiguse võõrandamisel sõlmivad võõrandaja ja omandaja kirjaliku raieõiguse võõrandamise lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti, milles märgitakse vähemalt: 1) raieõiguse võõrandaja ja omandaja nimi, isiku või registrikood ja elu või asukoht; 2) esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus ja füüsilise isiku esindaja elukoht; 3) metsa, mille raieõigus võõrandatakse, asukoht (kinnistu ja katastriüksuse number); 4) tehtava raie liik;
Samuti sisaldada registreeritud geograafilist tähist. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriuhingule viitavat täiendit ega luhendit. Erand on seadusega tehtud FIEna tegutsevatele talupidajatele, kelle ärinimi ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi. Juhul, kui FIE võõrandab oma ettevõtte teisele fuusilisele isikule, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda võõrandaja kirjalikul nõusolekul. Tuleb ka rõhutada, et FIE ärinimes ei või kasutada isiku nime, kes ei ole ettevõtja. Ariühingu ärinime osas kehtib piirang, mille kohaselt võib äriuhingul olla ainult uks ärinimi. Täisuhingu ärinimi peab sisaldama täiendit "täisuhing" või luhend "TU", usaldusuhingu ärinimi täiendit "usaldusuhing" või "UU", osauhingu ärinimi täiendit "osauhing" või "OU",
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
