leping oleks sõlmituks ainult juhul, kui võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka selles tingimuses kokku leppimata. Lünk lepingus täidetakse antud asjaoludel mõistliku ning lepingu olemuse ja eesmärgi, lepingupoolte tahte ja hea usu põhimõttega kooskõlas oleva tingimusega. Lepingu sisu, lepingulised kohustused Lahtiste tingimustega leping Eelnevate tingimuste Raamleping Eelleping Jne Raamleping Pooled võivad sõlmida ka nn raamlepingu, milles lepitakse kokku põhikohustused ja need tingimused, mis laienevad raamlepingu alusel sõlmitavatele lepingutele ning see, kas iga üksiktellimus on vaadelvad iseseisva lepinguna või toimub lepingu täitmine osade kaupa. Sellisel juhul võib ka raamlepingust tuleneda, millisest hetkest loetakse leping sõlmituks.
Pakkumus on piisavalt määratletud lepingu sõlmimise ettepanek, mis on tehtud konkreetsele isikule ja millega väljendatakse pakkumuse esitaja tahet olla lepinguliselt kohustatud, antakse lubadus midagi teha/mitte teha. Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast. Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija peab selle eest tasu maksma.
Ladina juriidiline terminoloogia 19.12. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstist 20 (lk 30) laused 1-6, 8, 9, 12, 13 (gerundium), 15-18, 20 (gerundivum). Gerundiumi ja gerundiivi kohta lähemalt lk 127. 2) Lugeda läbi ja võtta loengusse kaasa Cicero teksti „Esimene kõne Catilina vastu“ eestikeelne tõlge (ÕIS-s väljas). Teksti põhjal esitada kirjalikult (üksi või kahe peale, max 0,5 lk): mis on kõne eesmärk ja autori taotlus; millega ta oma eesmärki põhjendab? milliste märksõnadega kirjeldatakse Catilinat? milline on Cicero ise selle kõne taustal? tekst 20 lk30 1. Ius disponendi. Ius possidendi. Ius utendi. – (omandiõiguse peamised elemendid) õigus asja käsutada; õigus asja vallata; õigus asja kasutada 2. Culpa in custodiendo. Culpa in eligendo. –Hooletusjärelvalve; (Süü, mis seisneb isiku hooletuses või ettevaatamatuses oma kohustuse täitmisel); hooletus (abiliste) väljavalimisel. 3. Culpa in faciendo. Culpa in non fa...
II SEMINAR 1. LEPING. 1.1 Lepingu mõiste ja liigid. Lepingu mõiste- Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepinguga luuakse poolte vahel võlaõiguslik suhe, mille sisuks on mingi teo tegemise kohustus ja selle vastav õigus mingi hüvede vahetamise valdkonnas. Lepingu all mõeldakse käibes sageli ka kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi, siis võivad tsiviilõigused ja- kohustused tekkida ka suulisest kokkulepetest. Lepingu liigid: Liigitatakse tulenevalt eesmärgist, mida pooled taotlevad. 1. rahvusvahelised- ( nende poolteks on riigid või rahvusvahelised organisatsioonid) 2. siseriiklikud, mis jagunevad: · avalik- õiguslikud ( halduslepingud) · eraõigus...
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale). Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele. Leping on ...
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale). Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele. Leping – on ...
Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud Leping-kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool(ed) kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, osapooltele täitmiseks kohustuslik Leping-suuline,kirjalik või mõni muu vorm Otsene tahteavaldus-sõnaselgelt avaldub tahe tuua ...
12. probandi necessitas incumbit illi qui agit- tõendamise vajadus lasub sellel, kes kaebab, süüdistab. 13. Mora accipiendi. Mora solvendi – vastu võtmise viivitus. Tasumise/kohustuse täitmise viivitus/edasilükkamine 15. agenda – ettevõtmist, täitmist vajavad asjad = päevakord 16. de lege ferenda – tulevase seaduse kohaselt , seadust välja andma 17. pactum de vendendo –leping müüdava asja kohta 18. pactum de contrahendo – tehingu teostamiseks tehtud leping, eelleping 20. Decem viri legibus scribundis –kümme meest seaduste kirjapanekuks Tekst XXI 1. Praedium dominans. Praedium serviens. – Valitsev maatükk (õigustatud asi); teeniv maatükk (koormatud asi) 2. Iudex est lex loquens – kohtunik on rääkiv seadus 3. Hereditas iacens – puhkav/lamav/lebav pärand (s.o pärandi seismine ajavahemikul, mis tekib isiku surma ja pärija poolt pärandi vastuvõtmise momendi vahel) 4. Inter absentes - eemalviibijate seas/vahel 5
*17 Võlausaldaja nõusolek kohustuse üleminekuks või tema poolt kohustuse ülevõtmise heakskiitmine ei pea olema tehtud samas vormis, milles võlgnik ja kolmas isik lepivad kokku kohustuse üleminekus. See tähendab, et kui kohustuslikku vorminõuet ei ole, võib võlausaldaja nõusolek või heakskiit olla väljendatud ka suuliselt või kaudselt. *18 Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis (VÕS § 33 lg 2). Käibes enim probleeme on põhjustanud kinnisasja võõrandamise eellepingud, mille puhul on praktikas väga sageli jäetud notariaalse tõestamise nõue järgimata ning piirdutud üksnes lihtkirjaliku lepingu (mida on nimetatud ka läbirääkimiste protokolliks, broneerimislepinguks vms) sõlmimisega. Küsimuses, kas ja millal on võimalik eel- või broneerimislepingu kehtivalt sõlmida muus kui notariaalselt tõestatud
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 II seminar Võlasuhte tekkimine lepingueelsetest läbirääkimistest ja eellepingust Teemad 1. lepingueelsed läbirääkimised; 2. läbirääkimistest tekkivate kohustuste sisu (kaitsekohustused); 3. lepingueelne vastutus; 4. eelleping. Tudengi teadmised ja oskused: 1. tunneb ära lepingueelsed läbirääkimised ja teab, millised on läbirääkimistest tulenevad kohustused; 2. teab, milliseid nõudeid võib läbirääkimistest esitada järgmistel asjaoludel: 2.1. läbirääkimiste tulemusel lepingut ei sõlmita; 2.2. leping sõlmitakse ja leping on kehtiv ning läbirääkimistel antud teave on muutunud lepingu sisuks; 2.3. leping sõlmitakse ja leping on kehtiv ning läbirääkimistel antud teave ei ole
omakäeliselt alla kirjutatud (nt -kiri, faks jne). Tehing on notariaalselt kinnitatud, kui see on koostatud kirjaliku dokumendina ning tehingu tegija allkiri on kinnitatud (allkirjastaja isiku samasus on tuvastatud). Seaduses sätestatud vorminõude rikkumise tagajärg on tehingu tühisus, va kui seadusest või vormist ei tulene teisiti. 9.7 Mis tähendab tahteavaldus lepingu sõlmimisel? 9.8 Mis on eelleping? § 33. Eelleping (1) Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. 9.9 Missugused on kohustuse täitmise põhimõtted? X 9.10 Mis on kohustuste rikkumine ja õiguskaitsevahendid rikkumise korral? Kohustuse rikkumise mõiste Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest (VÕS § 3). 38.Kes on võlgnik, kes võlausaldaja ? Võlgnik on kohustatud pool võlasuhtes, võlausaldaja on pool, kelle suhtes võlgniku kohustused kehtivad. Võlgnik on tüünäitena raha laenaja, võlausaldaja see, kes raha laenas ja vastavalt kokkuleppele tahab seda raha mingil kindlaks määratud ajal ja koguses tagasi. 39.Mis on eelleping? Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel (VÕS § 33, lõige 1). Näiteks sõlmitakse üsna tavapäraselt kinnisasja ostu-müügi eellepinguid, et pooled varem suuliselt kokkulepitust ei taganeks. 40.Missugused on kohustuste täitmise põhimõtted? Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
väljendatud nõusolek sõlmida leping”. Kostja ei vastanud kirjale. Ei ole teada, kas aksept muutus siduvaks või kehtivaks. Siduvaks muutub TA, kui kostja sellega mingil viisil nõustuks. Siis, kui see ei ole muutunud siduvaks saab, hageja TA tagasi võtta. 4 TEINE SEMINAR LEPINGUEELSED LÄBIRÄÄKIMISED RKTKo nr 3-2-1-89-06 lepingueelsed läbirääkimised, eelleping, VÕS § 14, 15 kohaldamine, negatiivne kahju Asjaolud: A. S (hageja) hagi Osaühingu S (kostja) vastu tekitatud kahju hüvitamiseks. Pooled sõlmisid tingimusliku lepingu ostu-müügilepingu tegemiseks. Kostja müüb, hageja ostab. Leping ei sõlmitud notariaalses vormis. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Lepingueelsed läbirääkimised VÕS § 14 lg 3 RK: “Kolleegium märgib, et läbirääkimiste pidamisena pahauskselt
ILOHC - in lieu of hold cleaning 3(4) IMDG - international maritime dangerous goods - koodeks on mõeldud meeskonnaliikmete kaitsmiseks ja merereostuse vältimiseks ohtlike materjalide ohutul laevaveol. INCL – including – sisaldama/kaasa arvatud ISPS - international ship and port security – rahvusvaheline laeva- ja sadamaturvalisus LOI - letter of intent - eelleping MDO - marine diesel oil – laeva diislikütus MGO - marine gas oil – kerge laevakütus MOLCHOPT - more or less charterers option – rohkem või vähem prahtija valik, prahtija valiku järgi MSDS - material safety data sheet - materjali ohutuskaart PMO - passing muscat outbound PMT - per metric ton – tonni kohta RGE – range - raadius WOG - without guarantee – ilma garantiita 4(4)
Need on lepingud, milles pooled võtavad endale kohustuse anda üle asi või asjade kogum, teha mingi tegu teisele isikule ja teine isik kohustub andma omalt poolt asja või asjade kogumi tagasi või tegema mingi teo pärast teatud ajavahemiku möödumist (nt tasuta laen, tasuta kasutusse andmine, käsundi täitmine). Kahekülgsed oma olemuselt on ka lepingud, milles poolte kohustused tekivad sõltuvalt juhusest (nt agendilepingud). Lepingueelne vastutus ja eelleping. Lepinguosaliste õigused ja kohustused lepingueelsetel läbirääkimistel. Kas eellepingust tuleneva põhikohustuse täitmist saab hetkel Eestis kehtiva õiguse alusel nõuda? Miks? Milline risk kaasneb, kui eellepingus märgitakse lepingu esemena tulevikus sõlmitava põhilepingu ese? § 33. Eelleping (1) Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.
Nt. § 23. Lepingupoolte kohustused lg. 1 ja 2 Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. 7. Lepingute liigituse peamine alus võlaõigusseaduses. Lepinguid on 3 tüüpi: 1. tsiviilõiguslikud lepingud; 2. haldusfunktsioonide täitmise lepingud; 3. avalik-õiguslikud lepingud. 8. Lepingueelne vastutus ja eelleping. Lepinguosaliste õigused ja kohustused lepingueelsetel läbirääkimistel. Kas eellepingust tuleneva põhikohustuse täitmist saab hetkel Eestis kehtiva õiguse alusel nõuda? Miks? Milline risk kaasneb, kui eellepingus märgitakse lepingu esemena tulevikus sõlmitava põhilepingu ese? Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega.
7. Võlatunnistus Leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses. 8. Eelleping Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. 9. Tüüptingimused Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool kasutab teise lepingupoole suhtes,
02“. Müügilepingule kirjutas A. Laks alla kui OÜ Lootus juhatuse liige. Mati oli OÜ Elu poolt sõlmitud liisingulepingutes käendaja. Kuna A. Laks käenduslepinguid ümber ei vormistanud, esitati nõue Mati vastu, kes käendajana kohustused ka täitis. Nüüd nõuab Mati Annalt kahju hüvitamist. Anna vastuväited on järgmised: 1) Tegemist on eellepinguga, millest tulenes ainult kohustus pidada läbirääkimisi, mitte leping sõlmida; VÕS § 33 lg 1 – eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Eellepingust võib sisaldada kohustust sõlmida leping nimetatud tingimustel, kuid võib ka sisaldada kohustust pidada läbirääkimisi. Müügilepingu punktist ei tuleneks kohustust pidada läbirääkimisi, vaid üksnes kohustust sõlmida käenduslepinguid. VÕS § 33 lg 2 järgi aga peab eelleping olema sõlmitud samas vormis mis põhileping ehk
saavutamist teisele poolele saadetud tahteavaldust, milles kinnitatakse lepingu sisu ja oma tahet olla kinnituskirjas näidatud tingimustele lepingusliselt seotud. Eelleping - on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Nende sõlmimine on vajalik juhul kui põhilepingu sõlmimisel on mingeid õigusi rikutud või faktilised takistused. Selleks, et eellepingust tekiksid siduvad kohustused, peab eelleping sisaldama piisavalt põhilepingu tingimus. Kui põhilepingule on seaduses kehtestatud kohustuslik vorminõue, siis peab sellels vormis sõlmima ka eellepingu. Üldjuhul on seaduses sätestatud vorminõuete järgimata jätmisel leping tühine. Koduukseleping - nimetatakse vallasasja üleandmist või teenuse osutamise lepingut, mille puhul majandus või kutsetegevuses tegutsev isik ehk pakkuja teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks.
ühekordsed lepingud lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav; kestevlepingud, mille sisuks on mingi kestva kohustuse täitmine või soorituse tegemine. 3. Lepingute liigitus objekti alusel ettevõtluse tegelemisega seotud lepingud; finantseerimislepingud; isikliku iseloomuga teenuste osutamise lepingud; tootmist puudutavad lepingud; jaotus- ehk turustuslepingud; info ja teabega seotud lepingud; koostöölepingud. 8. Lepingueelne vastutus ja eelleping. Lepinguosaliste õigused ja kohustused lepingueelsetel läbirääkimistel. Kas eellepingust tuleneva põhikohustuse täitmist saab hetkel Eestis kehtiva õiguse alusel nõuda? Miks? Milline risk kaasneb, kui eellepingus märgitakse lepingu esemena tulevikus sõlmitava põhilepingu ese? Vastusused, õigused ja kohustused: (1) Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud
3) põhilepingule ettenähtud vorm!!! vt nt AÕS § 119 lg 1 Eellepingu sisuks on kohustus sõlmida põhileping ning kuna eellepingu näol on tegemist tavalise lepinguga, järgnevad selle rikkumisele lepingukohustuste rikkumisega kaasnevad tagajärjed, mis on loetletud VÕS § 101 lg 1. Põhimõtteliselt tulevad eellepingu riikumise tagajärjel kõne alla lepingu täitmise ning kahju hüvitamise nõuded (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p3). Kui põhilepingut ei sõlmita, kuid eelleping on sõlmitud, siis ei ole tegemist veel eellepingu rikkumisega, seda saab järeldada VÕS § 14 lg 4 põhjal. Seega ei pruugi põhilepingu sõlmimata jäämine veel iseenesest olla iisavaks tõendiks eellepingu rikkumise kohta selles osas, kus eelleping ei määra täpselt tulevase põhilepingu tingimusi, vaid jätab need järgnevate läbirääkimiste objektiks. Eellepingu rikkumisega on tegemist siis, kui lahtiste tingimuste üle toimuvad
ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ...
12. RKTKo 2-13-37940/136, 28.11.2017 – ühe solidaarvõlgniku tasaarvestusele tuginemine teise solidaarvõlgniku poolt Kolmandad isikud: 13. RKTKo 3-2-1-142-00 (Tõrva Vara) – kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu muutmise ajaline piir. 14. RKTKo 3-2-1-94-02 – lepingu muutmine ainult kolmanda isiku nõusolekul, NB! 15. RKTKo 3-2-1-140-05, p 13 – ehtne ja ebaehtne leping kolmanda isiku kasuks 16. RKTKo 3-2-1-147-12, p 11- eelleping kolmanda isiku kasuks 1. Isikute vahetumine 1.1. Nõude loovutamise mõiste ja liigid 1.2. Nõude loovutamise eeldused 1.4. Nõude loovutamise õiguslikud tagajärjed 1.5. Tagatiste ja kõrvalõiguste üleminek nõude loovutamisel 1.6. Võlgniku kaitse nõude loovutamise korral 2. Nõude üleminek seaduse alusel 3. Kohustuse ülevõtmine 3.1. Kohustuse ülevõtmise tingimused ja tagajärjed 3.2
sõlmida ja nende katkestamist usalduspõhimõtet rikkudes Kui astun lepingueelsete läbirääkimistesse, kas astumine toob kaasa endaga võlasuhte? Lepingueelsetesse läbirääkimistesse astumine toob kaasa lepingusarnase võlasuhte. Astumine toob alati kaasa osapooltele õigused ja kohustused, mida peab täitma. Nimelt ei tulene pooltele läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet. Eelleping-§ 33 lg 1 (1) Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Vorm-vormivabaduse põhimõte, kui seadusest tuleb põhilepingule kohustuslik vorminõue, peab eelleping olema põhilepinguga samas vormis Eelleping ei kehti kui see on lihtkirjalik. Selleks, et eellepingust tekiksid siduvad kohustused, peab eelleping sisaldama piisavalt määratletud põhilepingu tingimusi. Rikkumisel õiguskaitsvahendid.
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
8.1 Vajalikud ressursid. Kirjelda ettevõtte põhitegevuse realiseerimiseks vajalike põhiressursse alljärgnevas tabelivormis. Kogu arvestus on tehtud 350 kana peale Ressurss Ressursi varu Loodusressursid Vesi Territooriumil asub 2 puurkaevu Maa On võimalus kasutada Sirje Saarelahe nimel olevat talukohta lisatud eelleping talukoha rendiks Füüsilised ressursid Hooned Olemas,kuid vajavad nõuetele vastavusse viimist. Kanala väliala umbritsev võrk koos postidega On vaja osta hiljemalt 2013 aasta aprill Viljaveski On olemas Väikehaagis sõiduautole On olemas
Keskmiselt kulub ühe teenuse peale tund aega, iga kliendi vahel on 5 min ruumi korrastamise ja desinfitseerimise jaoks ning uue kliendi jaoks asjade valmis panemiseks. Lõuna ajal on pool tundi puhkepausi. Salongis on olemas sisustus. Endal on soetatud uv-lamp küüntele, epilatsiooni aparaat, sugaringi suhkur ja eel-, järeltooted, maniküürivahendid, osaline geelküünte materjal. Olemas on ka desinfitseerimisvahendi kontsentraadid. Salongi ruumide omanikuga on tehtud eelleping ja rendihinnad on paika pandud. Endal on olemas ka tervisetõend tõestamaks, et tohin töötada iluteenindajana. Keskmiselt läheb ühe teenuse peale tund aega, geelküüntele arvestan 2 tundi. Käivitusperiood ma arvan on kuskil nädal. Kui Töötukassa otsustab mulle toetuse anda, siis kohe kui raha on minuni jõudnud, ostan materjali ja aparatuuri ja saan tööle hakata. Esimese kuu lõpuni on siis tutvumiskuu klientidele ja usun, et teisest kuust on juba tööd rohkem.
Paljud lepingul iigid on võlaõigusseaduse välised:Tööleping töölepingu seaduses. Autorileping jt intellektuaalomandilepingud autoriõiguse seaduses ja mujal.Pant ja hüpoteek asjaõigusseaduses.Ühingute asutamislepingud äriseadustikus, mittetulundusühingute seaduses jm Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, tuleb eelleping sõlmida samas vormis Koduukseleping on leping, mis sõlmitakse: tarbija eluruumis või töökohas välja arvatud juhul, kui tarbija töökoha või eluruumi külastamine pakkumise või ettepaneku tegemiseks toimus tarbija eelneval selgesõnalisel soovil; üllatava pöördumisena ühissõidukis või tänaval; väljaspool pakkuja äriruume pakkuja või kolmanda isiku poolt korraldatud vabaajaüritusel 88)Tutvusta võlgnike ja võlausaldajate ainulisuse ja paljususe liike?
ühiskonnaliikmete vabadust. Lepinguvabaduse sisu: · lepingu sõlmimine/muutmine/lõpetamine · lepingupoole valimine · lepingu liigi valik, lepingu sisu kujundamine · lepingu vormi määramine Dispositiivsuse põhimõte: poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab. Siduvus: leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik 3. Lepingueelsed võlasuhted. Lepingueelsed läbirääkimised. Eelleping. Läbirääkimistest tekivad kohustused: üldine kohustus käituda heas usus, teatamiskohustus, tõeste andmete esitamise kohustus, konfidentsiaalsuskohustus. Läbirääkimistest tekkivate kohustuste rikkumisest tuleneb lepingueelne vastutus (nn usaldusvastutus). Eelleping: sisaldab kohustust sõlmida leping tulevikus, sisaldab tulevikus sõlmitava lepingu tingimusi, on sõlmitud põhilepingule ettenähtud vormis. 4. Lepingu mõiste. Pakkumus (ofert) ja nõustumus (aktsept)
notariaalselt tõestatud.) ja seejärel asjaõiguslik kokkulepe (notariaalne). Kui kohustustehing ei ole nõuetekohane (nt notar tõestanud vaid osa kokkuleppest), siis muutub see kehtivaks kui selle kokkuleppe täitmiseks sõlmitakse asjaõigusleping ja tehakse kanne asjaõiguse kohta kinnistusraamatusse (AÕS § 119 lg 2). Selliselt muutub asjaõigusliku lepingu ja kandega kehtivaks ja pooltele kohustuslikuks ka nt lihtkirjalik eelleping (kokkulepe sõlmida tulevikus mingi kohustusleping) 2) Kinnistusraamatu kande igamisega AÕS § 123 - lg 1 Kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna õigusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik. Nt kanti kinnistusraamatusse tühise tehingu alusel, seega on tegemist ebaõige kandega, kui aga valdab kinnisasja 10 aastat järjest, siis saab valdaja ka sisuliselt omanikuks uut kannet sellekohta ei
09.02 Irene Kull Peeter Viirsalu: [email protected] Võlaõigus: tegeleb õigussuhete dünaamikaga, turusuhete korraldamise vahend, olulisemaks osaks on lepinguõigus, keskne põhimõte- privaatautonoomia. VÕS §150 Kaaskäendajad Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. - imperatiivne (pole lubatud teistmoodi kokku leppida, lähtudes eesmärgist) Tsiviilseadustiku ülesehitus: TSÜS- 01.07.2002 VÕS- 01.07.2002 AÕS- 01.12.1993 PerekS- 01.07.2010 PärimisS- 01.01.2009 Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist) Võlg=Kohustus VÕS koht õigussüsteemis: laieneb kõikidele võlasuhetele, va osas, mis on erinormidega reguleeritud. Relatiivne õigusvaldkond, st normidega reguleeritakse suhteid isikute vahel. Võlgnik- isik, kellel on kohustus võlg t...
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus - Leping kujuneb vähemalt kahe osapoole vahel, kus lepingu sõlmimine on vabatahtlik ning millega on nad kohustatud tegema midagi või tegemata jätma. Kui lepingut rikutakse ja seda ei täideta, siis on võimalus leping üles öelda või teine osapool kohtusse kaevata. Lepingulistel suhetel on õiguskaitse iseloom. 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte - 1. 1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud 2. 2) Hea usu põhimõte - Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õigl...
Võlakohustuse tekkimise alused Võlakohustus võib tekkida: lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muudest seadusest tulenevatest alustest. II LEPINGU SÕLMIMINE Eelleping Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla
tingimusel, et sellega ei piirata teiste ühiskonnaliikmete vabadust. Dispositiivsuse põhimõte Poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab (VÕS § 5). Piirangud: seadus, sätte olemus, vastuolu avaliku korraga/heade kommetega või isiku põhiõiguste rikkumine. Pacta sunt servanda Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2) 3. Lepingueelsed võlasuhted. Lepingueelsed läbirääkimised. Eelleping. Lepingueelsed võlasuhted lepingueelsed läbirääkimised eelleping. Läbirääkimistest tekkivad kohustused: - üldine kohustus käituda heas usus - teatamiskohustus - tõeste andmete esitamise kohustus - konfidentsiaalsuskohustus. Eelleping (VÕS § 33): - sisaldab kohustust sõlmida leping tulevikus - sisaldab tulevikus sõlmitava lepingu tingimusi - on sõlmitud põhilepingule ettenähtud vormis. 4
Eelleping on erilise sisuga kokkulepe, mistõttu on problemaatiline eellepingu rikkumisest tulenevate nõuete kvalifitseerimine. Kuna eellepingu puhul on tegemist lepinguga, siis võib eellepingu rikkumisel kasutada VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eellepingu rikkumise korral võib esitada kindlasti näiteks leppetrahvi, kahjude hüvitamise või viivise nõude. Selleks, et eellepingust tekiksid siduvad kohustused, peab eelleping sisaldama piisavalt määratletud põhilepingu tingimusi. Kui põhilepingule on seaduses kehtestatud kohustuslik vorminõue, siis tuleb selles vormis sõlmida ka eelleping. Seaduses sätestatud vorminõuete järgimata jätmisel on leping tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Nt AÕS § 119 kohaselt peab tehing, millega võõrandatakse kinnisasi ühelt isikult teisele olema notariaalses vormis. Kinnituskiri
Eelleping on erilise sisuga kokkulepe, mistõttu on problemaatiline eellepingu rikkumisest tulenevate nõuete kvalifitseerimine. Kuna eellepingu puhul on tegemist lepinguga, siis võib eellepingu rikkumisel kasutada VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eellepingu rikkumise korral võib esitada kindlasti näiteks leppetrahvi, kahjude hüvitamise või viivise nõude. Selleks, et eellepingust tekiksid siduvad kohustused, peab eelleping sisaldama piisavalt määratletud põhilepingu tingimusi. Kui põhilepingule on seaduses kehtestatud kohustuslik vorminõue, siis tuleb selles vormis sõlmida ka eelleping. Seaduses sätestatud vorminõuete järgimata jätmisel on leping tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Nt AÕS § 119 kohaselt peab tehing, millega võõrandatakse kinnisasi ühelt isikult teisele olema notariaalses vormis. Kinnituskiri
järeldust parkimistingimuste p-st 10 teha ei saa. Viidatud lepingupunkt ei pane parkimistingimuste rikkumise korral vastutust kolmandale isikule, vaid sätestab parkimise korraldajale õiguse eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata. 3-2-1-89-06 lepingueelsed läbirääkimised, eelleping, VÕS § 14, 15 kohaldamine, (negatiivne kahju p 14-17) VÕS § 15 reguleerib juhtumeid, kus poolte läbirääkimised on lõppenud ja pooled on lepingu sõlminud, kuid leping on tühine. Kõnealune säte kohaldub nii poolte sõlmitud põhilepingule kui ka eellepingule. VÕS § 15 lg-t 1 rakendatakse juhtumeile, kus lepingu tühisus on seotud vorminõuete täitmisega
kõne alla kahju hüvitamise kohustus. Lepingueelsetes läbirääkimistes võib oferdi ja aktsepti eristamine osutuda raskeks, seepärast loetakse leping sõlmituks ka juhul, kui poolte vastastikuste tahteavalduste vahetuse alusel on selgunud, et pooled on jõudnud omavahelisele kokkuleppele. Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui pooled on lepingudokumendi allkirjastanud. Lepingu sõlmimisele võib eelneda eellepingu sõlmimine. Eelleping on tavaline leping, mis kohustab pooli põhilepingu sõlmimiseks. Lepingut sõlmides ei pea pooled alati üheaegselt notari juures olema. Piisab esmalt oferdi ja siis aktsepti notariaalsest tõestamisest. Lepingu muutmine võib toimuda ainult poolte kokkuleppel. Ühepoolne lepingu muutmine pole lubatud. Lepingu tingimusi võib muuta samal viisil kui leping sõlmiti, samuti seaduses ettenähtud juhtudel. Muutmine seisneb mõne tingimuse
6. tavasid ja poolte vahelist praktikat; 7. muid olulisi asjaolusid. Lepingutingimused kuuluvad tõlgendamisele kogumis. Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Tulenevalt üldiselt lepingule esitatavatest nõuetest peavad olema lepingu olulised tingimused kokku lepitud. Kui seadus reguleerib lepingu vormi, tuleb ka eelleping sõlmida samas vormis. Kui pool keeldub hiljem lepingut sõlmimast, võib teine pool nõuda eellepingu täitmist. Eelleping võib sisaldada kohustuse mõlemale poolele sõlmida leping või ka ainult ühele poolele teha ettepanek või võtta vastu (aktseptida) teise poole ofert. Eellepingu võib teha ka siis, kui leping sõlmitakse kolmanda isiku kasuks. Kohtu jaoks on kõige olulisem poolte tahe ainult siis, kui mõlemad pooled omasid tahet olla vastastikku kohustatud
kohaselt tingimusel, et sellega ei piirata teiste ühiskonnaliikmete vabadust. Lepinguvabaduse sisu: · lepingu sõlmimine/muutmine/lõpetamine · lepingupoole valimine · lepingu liigi valik, lepingu sisu kujundamine · lepingu vormi määramine Dispositiivsuse põhimõte: poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab. Siduvus: leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik 3. Lepingueelsed võlasuhted. Lepingueelsed läbirääkimised. Eelleping. Läbirääkimistest tekivad kohustused: üldine kohustus käituda heas usus, teatamiskohustus, tõeste andmete esitamise kohustus, konfidentsiaalsuskohustus. Läbirääkimistest tekkivate kohustuste rikkumisest tuleneb lepingueelne vastutus (nn usaldusvastutus). Eelleping: sisaldab kohustust sõlmida leping tulevikus, sisaldab tulevikus sõlmitava lepingu tingimusi, on sõlmitud põhilepingule ettenähtud vormis. 4. Lepingu mõiste. Pakkumus (ofert) ja nõustumus (aktsept)
Leping aga ei jõustunud, kuna Soome jättis selle ratifitseerimata, nii tõmbas ta joone enda ja Balti riikide vahele. Soome kartis, et Soome peab toetama Poolat, kui Saksamaa ründab või Poolat konfliktis Leeduga. 6 1921 Eesti ja Läti liiduleping, nägi ette vastastikku kaitset, jäi ratifitseerimata. Allkirjastatud dokumentidest olid tähtsamad Eesti-Läti liiduleping, piirileping ja tolliuniooni eelleping. Mõlemad lootsid, et edaspidi kujuneb niiviisi lõpuks välja Balti liit, kuid ei. 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping, kuna Vm. esitas ulatuslikke poliitilisi nõudmisi. Balti Liitu aga ei tekkinudki. Siiski olid suhted Lätiga aastatel 1918-1938 Eesti jaoks kõige tihedamad (54 lepingut), teisel kohal Soome ja kolmandal SB. 1934 pikendasid Eesti ja Läti 1923.a. sõlmitud sõjalise liidu lepingut.
eestlaste rahvusliku liikumise üks armastatumaid juhte. Aastal 1872 tuli CRJ Vändrasse venna asemele vallakirjutajaks, ent ametniku üksluised talitused ei pakkunud tema ammendamatule energiale täit rahuldust. Ta unistas väiksema talukoha ostmisest, kus suvel saaks põllumehena, talvel kirjamehena töötada ja mis tagaks hädavajaliku majandusliku kindlustatuse. 1873. aasta lõpus avaneski tal soodne võimalus: Uue-Vändra vallas Kurgjal tuli müügile Kurga-Tõnise talu. Ostu-müügi eelleping CRJ ja J. Lubergi vahel sõlmiti 16.jaanuaril 1874. Selle järgi oli talu suurus 228 vakamaad ja 17 kappa ( ligikaudu 85 ha), hind 5000 rubla. Lepingu järgi pidi talul olema 70 vakamaad põldu ja ostja pidi saama müüja käest 12 aastat järjest igal aastal tasuta 16 sülda puid. Talu anti CRJ-ile üle 1874.aasta jüripäeval. Vastsele peremehele valmistasid rõõmu Kurgja jõudsalt sirguv mets, mis ümberringi
või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud, mille tõttu ei ole teine lepingupool võimeline mõjutama tingimuse sisu. Lepingu sõlmituks lugemine võib sõltuda ka vorminõuete täitmisest. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui kokkuleppele on antud ettenähtud vorm. - Eelleping on leping, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. 15. Asjaõiguse olemus ja põhimõtted - Asjade olulisim liigitusalus jaotab asjad kinnis- ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa maatükk koos tema oluliste osadega. Kõik ülejäänud asjad on aga vallasasjad, kuna nende asukoht ruumis võib muutuda.
1. Kursuse Sissejuhatus eraõigusesse läbimiseks palun lisaks eelnevalt nimetatud kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele I. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad? I OSA. 1. Mis on tsiviilõiguse allikad? Seadus ja tava 2. Mis on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ülesanne ja osa eraõiguses? seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. 3. Mis on tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused? Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 4. Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime? (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühe...
1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) 1. Avalik võim a. Seadusandlik b. Täidesaatev c. Kohtuvõim 2. Territoorium a. Riigipiiriga piiratud maismaa b. Territoriaal- ja siseveed c. Õhuruum nende kohal d. Maapõu nende all e. Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid f. Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all g. Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes 3. Rahvas a. Kodanikud b. Kodakondsuseta isikud Avaliku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka samuti sunniasutusi (nt vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Ülesehitus, kasutamise eesmärgid ja teostamisel kasutatavad meetodid võivad erineda (sõlt...
haridustaseme tõusust (Riimets. Riigigümnaasiumi...). Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis püüdis omavalitsusi rahustada, et mida kõike ka gümnaasiumivõrgu korrastamisest ei räägita, kõige olulisemaks peetakse siiski hariduse kvaliteeti, kolme või rohkem pakutavat õppesuunda ning ideaalis võimalust, et iga õpilane saaks koostada endale individuaalse õppekava. (Ilves. Gümnaasiumi...) 16. juunil 2010 allkirjastati eelleping riigigümnaasiumi loomiseks. Lepingu kohaselt pidi Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis klasse oli. Kuigi koolimaja oli väga hästi hoitud, siis linnavalitsuse haridusjuhi sõnul nägi Wiedemanni maja teiste renoveeritud koolide kõrval siiski hale välja. Niisiis loodetigi sellele, et riik teeks remondi
jaanuaril xxx.a. kell 12.00. Müüja kohustub transportima Vaasi üleandmise paika. Kokkulepitud ajal tuli Ostja Vaasi kätte saama, kuid leidis eest punastava Müüja, kes oli Vaasi halvasti hoidnud, selle kohmakusest maha pillanud ja lõhkunud. Nüüd soovib Ostja nõuda kahju hüvitamist summas 10 500 eurot. Ostja põhjendab sealhulgas 10 000 euro suurust nõuet sellega, et kavatses Vaasi tegelikult 30 000 euro eest edasi müüa ühele välismaal asuvale suurele muuseumile - eelleping oli allkirjastatud, ärakiri vaasi müügilepingust ja sertifikaadi koopia olid juba muuseumi esindajale edastatud, seega tehingu toimumist ei takistanud miski ja Vaas pidi teele saadetama 14 päeva pärast. 500 eurot nõuab Ostja kulutuste katteks, mis ta tegi vaasi kindlustamiseks erinevate riskide vastu 14-päevase perioodi jooksul, mil vaas enne teelesaatmist pidi olema tema valduses. Müüja eest aga oli Ostja Vaasi edasimüümise plaani hoolikalt varjanud, Müüja teada omandas
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Vahur Ilumets MUUTUSED VALGA LINNAS PÄRAST EESTILÄTI PIIRI MÄÄRAMIST Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Ago Pajur Valga 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Valga linna jagamine 6 Piirivalvest ja piiriületusest 11 Liiklemine ja transport 18 Majandusolud 23 Kokkuvõtte 28 Changes in Valga after d...
Asutamise järgselt iseseisev toime. Põhikirja osas lepinguvabaduse põhimõte kohaldatav oluliste piirangutega. Põhikirjal on lepinguline iseloom (vt RKTKo 19.12.2005.a. otsus nr 3- 2-1-145-05. Lepinguvabaduse teostamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et võrdsetel asjaoludel tuleb aktsionäre kohelda võrdselt (ÄS § 272). Asutamisstaadiumid: Asutamine on protsess. Eristada võib kahte staadiumit: 1) Eelasutamisühingu staadium-asutajate vaheline eelleping AS asutamiseks. Tegu seltsingu sarnase õigussuhtega 2) Asutamisel oleva ühingu staadium- Algab asutamislepingu sõlmimisega ja lõpeb registrisse kandmisega. Omab piiratud õigusvõimet, vt ÄS § 253; 520. Asutajate ja tegutsejate solidaarne vastutus. Asutamisel oleva registrissekantud AS vahel kontinuiteet. Õigused ja kohustused lähevad üle registreeritud aktsiaseltsile, kui tegutseja omas õigust tegustemiseks või kui üldkoosolek selle heaks kiidab.
läbirääkimiste teel. Juhul, kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras". Ühest küljest kaitseb leping mõlemate poolte 17 Tallinna krematooriumi hinnakiri [WWW] http://www.krematoorium.ee/tlnteenused.htm, viimati vaadatud 30.09.2008 18 Tallinna krematooriumi matuseteenuste leping [WWW] http://www.krematoorium.ee/mtl.htm, viimati vaadatud 30.09.2008 19 Tallinna matusebüroo eelleping [WWW] http://www.matus.ee, viimati vaadatud 27.09.2008 16 õigusi, teisest küljest on pretsedenditu ette kujutada olukorda, kus matused lõpevad kohtuasjaga, sest tellija otsustas näiteks käsunduslepingu tühistada ning teatas matusekontorisse oma otsusest paar päeva hiljem, kui see oli lepingus ette nähtud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
