7 I Põhimõtted Proportsionaalsuse põhimõte Võrdse kohtlemise põhimõte Hea halduse tava Seaduslikkuse põhimõte Õiguskindluse põhimõte ------------------------------------------- Uurimispõhimõte Vormivabadus, eesmärgipärasus, lihtsus, kiirus 8 Uurimispõhimõte HMS § 6 “Uurimispõhimõte Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.” RKHK 3-3-1-41-02: "Uurimisprintsiibi eesmärk on kaitsta isikute subjektiivseid avalikke õigusi ja avalikku huvi sõltumata protsessiosaliste õiguslikest teadmistest ja materiaalsetest võimalustest õigusabi hankimisel." 9
inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ, teisalt on tema kõrgemalseisvaks organiks Vabariigi Valitsus (vt ülal p 3: koht haldusorganite süsteemis). Siseministeeriumi pädevus on määratletud Vabariigi Valitsuse seaduses, Siseministeeriumi põhimääruses, aga ka muudes õigusaktides - näiteks kohanimeseaduse §-s 26 (vt ülal p 3: pädevuse õiguslik määratletus). Samas vt ka HALDUSMENETLUSE SEADUSE § 8: “Haldusorgan (1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. (2) Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.” Siit järeldub, et: 1) Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus
tähelepanuta.“ Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist ning kas haldustegevus on õiguspärane. Haldusõiguse üldosa kaasuse lahendamise skeem (detailid) A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-d 51, 88, 95, 106) I. Haldusorgani tegevus 1. Riik, KOV, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitma volitatud eraisik KOV on asutuse haldusorgan KOKS § 6 lg 1 2. Tegevuse omistatavus haldusorganile kui ei ole tegemist haldusorganiga, pole edasine analüüs võimalik II. Avalik-õiguslik suhe - avaliku õiguse presumptsioon riigi, KOV ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul - subjektiteooria – haldusorgan peab olema õigussuhtes positsioonil, milles eraisikud ei saa olla, st teostama võimu +
Juhendaja: Kalle Liiv Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD.........................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................3 1. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED..................................4 2. HALDUSMENETLUSE EESMÄRK........................................5 2.2 Haldusorgan.....................................................................6 2.3 Proportsionaalsus ja selle rakendamine..............................6 2.4 Menetlusosaline ja menetluse läbiviimine...........................7 3. KOHTU PRAKTIKA..........................................................9 3.1 Kaalutlusõigus ja selle rakendamine.................................10 KOKKUVÕTE....................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS.......................
HMS – üldised alused; kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus. Eriseadus – konkreetsed alused; võib kohustada haldusakti kehtetuks tunnistama. HMSi kohaldatakse reeglina täiendavalt eriseadusele. III Kehtetuks tunnistamise menetlus 3.1. Menetluse alustamine Menetluse alustamine: 1. haldusorgani initsiatiiv; 2. isiku taotlus. - esineb HMS § 44 lg 1 uuendamise alus: kohustus algatada menetlus; - muudel juhtudel: isiku taotlust tuleb käsitleda MSVS alusel ja haldusorgan võib menetluse algatada omal initsiatiivil (vt taotluse teema juures käsitletud pikemalt). Vaie või taotlus kehtetuks tunnistamiseks? Arvesta kaebetähtajaga. RKHK 3-3-1-32-03, p 16: "Taotluse, avalduse, kaebuse, pöördumise või muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku tegeliku tahtega. Kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja (HMS § 75) jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile
lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.” Haldusakt on üldine teoreetiline mõiste. See tähendab, et dokumendi käsitlemine haldusaktina ei sõltu dokumendi nimetusest (nt ettekirjutus, otsus, korraldus või käskkiri), vaid sisust. Isegi tavaline kiri võib teataval juhul osutuda haldusaktiks. Teiste sõnadega, tuleb kontrollida, kas esinevad kõik § 51 lõikest 1 tulenevad tunnused: 1. dokumendi on andnud haldusorgan: mõiste tuleneb HMS §-st 8; 2. haldusorgan tegutseb avalik-õiguslikus suhtes haldusülesande täitmisega. Tuleta meelde esimest loengut: avaliku õiguse ja eraõiguse eristamine; 3. tegemist on üksikjuhtumiga, mida on võimalik määratleda ajaliselt ja ruumiliselt; adressaat on individualiseeritav (v.a üldkorralduse puhul; vt edaspidi). Üksikakti vastand on üldakt (määrus või seadus); 4
ametiasutuste poolt või ka kaudselt avalik õiguslikud korporatsioonid, sihtasutused jne. 2. Millised riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult? Riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult otsese riigihalduse puhul. Nendeks on ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavanemad ning õiguslikult mitteiseseisvad asutused nagu riigikoolid, riigihaiglad, riigimuuseumid jm. 3. Ava haldusorgani tähendus ja nimeta riigi keskhaldusorganeid. Haldusorgan vastav asutus, kogu või isik, kellel on pädevus mingit haldusülesannet täita ja selle raames otsuseid teha. Kes on konkreetne haldusorgan, kes vastavaid haldusmenetlusi läbi viib, tuleneb eriseadusestest. Riigi keskhaldusorganid on: ministeerium, inspektsioon, maavalitsus, kohtuasutus, prokuratuur, SKA... 4. Nimeta täidesaatva riigivõimu asutusi. Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutuseks:
Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone. Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega luues neile õigusi ja kohustusi, vastutust haldusõiguse rikkumise eest
täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid.Halduslepingut reguleerib põhiliselt haldusmenetluse seaduse 7. peatükk, aga ka halduskoostöö seadus. Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan. Määrusele kirjutatakse alla ja määrus avaldatakse seaduses ettenähtud korras. Määrus kehtib, kuni selle tunnistab kehtetuks haldusorgan või Riigikohus või kehtivusaja lõppemiseni või volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni.
· Käsud e ettekirjutused (otsene jur kohustus sooritada teatud toiming) · Keelud (otsene jur kohustus jätta teatud toiming sooritamata) · Õigustused (jur luba sooritada oma äranägemisel teatud toimingut) Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära: · Haldusõigusele on iseloomulikud käsud ja keeled · Avaliku võimu käsud on ühepoolsed Haldussuhete õiguslikule reguleerimisele on omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. Õigustatud subjektiks on haldusorgan. 6. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiipid 1. Õigusriigi printsiip · Eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu (Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele) · Võimude lahususe e riigi funktsioonide korraldusspsteemi olemasolu (Eesti PS-s on sätestatud riigivõimu funktsioonide lahusussüsteem) · Õigusnormi täpne kujundamine · Proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad olema vastavuses kavandatavate
said. Üliõpilastel vahet ei ole. Nad on võrdsetes situatsioonides – mõlemad elavad kohas, kus peab üüri maksma. Erinevaks kohtlemiseks puudus mõistlik seletus. See seadus tühistati. 5) Hea haldustava Tuletatud PS §-st 14. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt, efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiiresti, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas on see reguleeritud. Haldusorgan peab käsitlema isikuga seotud küsimusi erapooletult, õiglaselt ja mõistliku aja jooksul – AUS! See hõlmab järgmisi küsimusi: 12 a. õigus pääseda ligi toimikule (dokumendid, mis on isiku probleemi lahendamiseks kogutud), kehtib ka kolmandate isikute suhtes. b. õigus olla ära kuulatud c
ühepoolsus avalduvad ühe poole olulise tähtsusega tahteavaldused. Õigustuste osakaal kasvab. Näiteks KOV-le võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. See seondub KOV autonoomiaga. 4. §4 Haldusõiguse süsteem ja vahekord teiste avaliku õiguse harudega Haldusõigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid, mis tekivad formaalselt mõistetud halduse sfääris. Haldusõigussuhte osapooleks on haldusorgan. Haldusõigus jaguneb õigusinstituutideks (väikseim instituut on õigusnorm). Õigusinstituut on teatud valdkonda reguleerivate normide kogu. Õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu (asutused, ühendused jne). Reguleerimiseseme järgi eristatakse: haldusõiguse üldosa printsiibid, mõisted, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Eelkõigehaldusmenetlusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus,
prokuratuur!! kohtutäiturid, pankrotihaldurid, notariaat Keskkonnaministeerium- ((igasugused ametid)) Rene(e) Kokk! menetlusosaliste õigused ja kohustused menetlusosalisel on õigus saada organilt täielik selgitus, sh millised on tema õigused ja kohustused, milles asi on. Lisaks kasutuses olevate dokumentide tutvustamise kohustus, veel üks õigus/kohustus on menetlusosalise ära kuulmine. HMS näeb ette ka menetlustoimingule ilmumata jätmise, haldusorgan lahendab mitte ilmumise korral asja iseseisvalt Haldusmenetlus algab: 1) haldusorgani initsiatiivil 2) osalise taotlusega Taotlusele tuleb alati vastata, ka siis, kui tegu keeldumisega. Tuleb jääda neutraalseks, isikule heatahtlikult selgitada. Haldusmenetlus lõpetamine: 1) taotleja võtab taotluse tagasi 2) juriidiline/füüsiline isik lõppeb/sureb 3) taotleja taotlus võidakse ka taotlemata jätta (ntks. esitamise tähtaeg lõppeb ja ei ennistata kuupäeva)
· Käsud e ettekirjutused (otsene jur kohustus sooritada teatud toiming) · Keelud (otsene jur kohustus jätta teatud toiming sooritamata) · Õigustused (jur luba sooritada oma äranägemisel teatud toimingut) Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära: · Haldusõigusele on iseloomulikud käsud ja keeled · Avaliku võimu käsud on ühepoolsed Haldussuhete õiguslikule reguleerimisele on omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. Õigustatud subjektiks on haldusorgan. 6. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiipid 1. Õigusriigi printsiip · Eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu (Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele) · Võimude lahususe e riigi funktsioonide korraldusspsteemi olemasolu (Eesti PS-s on sätestatud riigivõimu funktsioonide lahusussüsteem) · Õigusnormi täpne kujundamine
- ühepoolsus avalduvad ühe poole olulise tähtsusega tahteavaldused. Õigustuste osakaal kasvab. Näiteks KOV-le võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. See seondub KOV autonoomiaga. §3 Haldusõiguse süsteem ja vahekord teiste avaliku õiguse harudega Haldusõigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid, mis tekivad formaalselt mõistetud halduse sfääris. Haldusõigussuhte osapooleks on haldusorgan. Haldusõigus jaguneb õigusinstituutideks (väikseim instituut on õigusnorm). Õigusinstituut on teatud valdkonda reguleerivate normide kogu. Õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu (asutused, ühendused jne). Reguleerimiseseme järgi eristatakse: - haldusõiguse üldosa printsiibid, mõisted, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Eelkõige haldusmenetlusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus,
2. Avaliku võimu käsud (ettekirjutised) on ühepoolsed, s.t siin avaldub suhte poole tahteavaldus, mis on olulise tähtsusega. Tahteavaldus ei tulene haldussuhete vastava subjekti enda äranägemisest või suvast, vaid on seadusega kindlaks määratud. Seega võib öelda, et suures osas on haldussuhete õiguslikule reguleerimisele omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. Tavaliselt on nendes suhetes õigustatud subjektiks haldusorgan. Kuid Eesti õiguskorras on kasvanud ja ilmselt kasvab veelgi selliste haldussuhete arv, kus kohustatud pooleks on avaliku võimu kandja, õigustatud pooleks aga teised subjektid. Kasvab ka õigustuste kui vahendi osakaal. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid Haldusõiguse printsiibid tulenevad põhiseaduse §-st 10, kus tuuakse ära mõiste „sotsiaalne ja demokraatlik õigusriik“. Siin sisalduvad põhimõtted on aluseks haldusõigusele, samuti avaliku halduse teostamisel.
riik tohib isiku vabadussfääri üldistes huvides piirata üksnes niivõrd, kuivõrd see on möödapääsmatu; abinõu peab olema sobiv, vajalik ja mõõdukas. · Kaalutlusõigus otsustusdiskretsiooni (kas tegutseda); valikudiskretsiooni (kuidas tegutseda); kaalutlusvead. · Vormivabadus haldusaktid vormistatakse reeglina kirjalikult; menetlustoimingu puhul määrab vormi haldusorgan kaalutlusõiguse alusel · Eesmärgipärasus ja tõhusus Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. · Uurimispõhimõte Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.
- ühepoolsus avalduvad ühe poole olulise tähtsusega tahteavaldused. Õigustuste osakaal kasvab. Näiteks KOV-le võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. See seondub KOV autonoomiaga. §3 Haldusõiguse süsteem ja vahekord teiste avaliku õiguse harudega Haldusõigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid, mis tekivad formaalselt mõistetud halduse sfääris. Haldusõigussuhte osapooleks on haldusorgan. Haldusõigus jaguneb õigusinstituutideks (väikseim instituut on õigusnorm). Õigusinstituut on teatud valdkonda reguleerivate normide kogu. Õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu (asutused, ühendused jne). Reguleerimiseseme järgi eristatakse: - haldusõiguse üldosa printsiibid, mõisted, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Eelkõige haldusmenetlusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus,
Nagu eespool öeldud, on mõõdupärasuse hindamise põhiprobleem hindamise subjektiivsus. Et tegemist on väärtusotsusega, sõltub otsus selle tegemise ajast ning sel hetkel kehtivatest väärtushinnangutest ning seetõttu on raske järgida ühtseid hindamiskriteeriume. See asjaolu ei tohi haldusülesannete täitmist siiskitakistada. Proportsionaalsuse kaalumine on eeskätt seadusandja ülesanne. Täitevvõim peab otsuseid tehes püüdma leida vastuse küsimusele, kas vahend, mida haldusorgan eesmärgi saavutamiseks kasutab või kavatseb kasutada, on tõhusaim ning kas see ei ole menetlusosalise ja kolmandate isikute seisukohast vaadatuna ülemäära koormav. 2.3. Kaalutlusõigus ja selle rakendamine Kvaliteetse ja õiglase otsuse tegemiseks peab ametnik järgima seadust. Seadusest tulenevad volitus, tööülesanne ja piirid, mille ulatuses ametnik haldusülesandeid täidab. Kolmikjaotusest
Haldusmenetluseks ei ole asutuste sisemine asjaajamine (nt ülemuse korraldused alluvatele). Seevastu avaliku teenistuse raamesantavad käskkirjad ametniku teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, palga määramiseks jms puudutavad juba ametnikku kui erilises seisundis eraisikut ja kujutavad endast samuti haldusmenetlust. Legaaldefinitsiooni kohaselt on haldusmenetluseks vaid haldusorgani tegevus haldusotsuste tgemisel, sest haldusorgan on haldusmenetluse läbiviijaks. 2.1 Menetluse algus Haldusmenetlus võib alata kahel moel: - haldusotsuse tegemisest huvitatud isiku taotusel; - asutuse initsiatiivil menetluse algushetkeks loetakse esimest menetlustoimingut, enamasti on selleks puudutatud isikute tedvitamine menetluse algatamisest. Taotluse esitamine on tvaline seal, kus isik soovib riigilt saada mingit hüve või soodustust, nt kauplemisluba, ametnikuna teenistusse võtmist, detailplaneeringu
ehtne lünk - kui situatsion peaks olema seadusandja poolt reguleeritud, kuid ei ole. näiv lünk - seadusandja polegi kavatsenud teatud elulisi asjaolusid reguleerida. Siin õiguse rakendaja ei tohi seda ületama asuda Analoogia - ühe või paljude õigusliku tähenduega õigusnormide rakendamine mittereguleeritud või ebapiisva täpsusega regleeritud eluliste asajolude suhtes. Menetlusnorm - määravad ära, millised on menetlusnõuded . ( nt : "Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited." ) pädevusnormid - on sellised konstitutiivsed õgiusnormid, milles määratakse, milline haldusorgan on seaduse rakendamiseks või mingis tegevuse valdkonnas pädev (nt : "Riiklikku tuleohutusjärelevalvet teostab Päästeamet kogu riigi territooriumil") Sekkumisnormid - sekkumist õigustavate normidega määratakse, kuidas haldusorgan võib
KORDAMISKÜSIMUSED RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAMIKS Individuaalne diskretsioon: haldusorgan asetatakse olukorda, kus ta peab ühest küljest arvestades seaduse eesmärki ning teisest küljest konkreetseid asjaolusid leidma üksikisiku jaoks sobiva ja kaasuse lahendamine: haldusmenetlusseadus, riigivastutusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus. asjakohase lahenduse. Lahendamiseks aega 45min
Seega annab kaalutlusõiguse teostamine haldusorganile võimaluse valida sobivaima lahenduse leidmiseks eri teid. Enamasti on kaalutlusõiguse teostamine kaheastmeline protsess. Esimeses astmes on haldusorgani pädevuses otsustada, kas tema sekkumine on vajalik ja võimalik. Sellist kaalutlemist võib nimetada otsustusdiskretsiooniks. Kui esimeses astmes on jõutud otsusele, et haldus peab tegutsema, järgneb teine aste: haldusorgan kaalutleb, millist seadusliku volituse piiresse jäävat abinõu rakendada ja kuidas seda teha. Sellist kaalutlemist võib pidada valikudiskretsiooniks. Kaalutlusõiguse teostamise teises astmes tegutsemisviisi valides peaks haldusorgan nagu esimeses astmes otsustamise korral juhinduma HMS-is sõnastatud kriteeriumidest. Kaalutlusõiguse teostamist on käsitletud ka Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-10-17 p 16: ,,Kolleegium on selgitanud, et nii täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kui ka
õigusmõistet ehk millele seadusandja on jätnud mingi vabaduse haldusorganil seda sisustada. Mõistete sisu ei ole kindlalt määratletud ja sellega on haldusorganil võimalus ise neile selge sisu anda. Nagu näiteks otsene hädaoht või hea maine. Nende mõistete puhul sõltub sisu konkreetsetest asjaoludest. Haldusorganil on kohustus kasutada ära kaalutlusõigust seadusega ettenähtud olukordades. Lisaks vastutab haldusorgan selle õiguse seaduspärase teostamise eest. Haldusmenetluse seaduse § 54 ütleb, et haldusakti õiguspärasuse eeldus on kaalutlusvigade puudumine. 5 2.4 Vormivabadus ja eesmärgipärasus Haldustegevuse eesmärk ei tohi jääda täitmata puudulike haldusmenetluse vorminõuete täitmise tõttu. Haldusmenetluse § 5 sätestab menetlustoimingu vorm tuleb haldusorganil määrata kaalutlusõiguse alusel juhul, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Siiski on paljud
hiljemalt 3 kuu jooksul võõrandama. Palun hinnake, millise haldustegevuse liigiga on PPA otsuse puhul tegemist ning hinnake selle õiguspärasust. Kas PPA-l tuli kasutada kaalutlusõigust V relvaloa kehtetuks tunnistamisel? LAHENDUS: Hüpotees:praegusel juhul minu arvates on tegemist haldusaktiga. A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-id 51, 88, 95, 106) Politsei- ja Piirivalveamet on riigi haldusorgan (HMS § 8 lg 1 mõttes). Antud juhul tegemist on ka avalik-õigusliku suhtega, kuna avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist vähemalt ühe osalise poolt (antud juhul PPA). Haldusorgan ehk PPA on õigussuhtes positsioonil, milles eraisik ei saa olla, PPA teostab võimu. Relvaloa kehtetuks tunnustamine oli avaliku korra tagamiseks, kuna selle eesmärk oli ühiskonna kaitse ehk turvalisus
skeemi: punkt B.II.). Kuigi antud kaasuses ei ole küsitud, millise haldustegevuse liigiga on tegemist (vt skeemi: punkt A), tuleb kõigepealt ka sellele küsimusele vastata, sest erinevatele haldustegevuse liikidele kehtivad erinevad nõuded (vrdl nt HMS 4. ptk ja 8. ptk). Kuna see ei ole põhiküsimuseks, tuleks sellele küsimusele vastata võimalikult lühidalt. Linnavalitsuse (LV) korralduse näol on tegemist haldusaktiga (HA).1 See nähtub asjaoludest, et LV on haldusorgan (KOV-i kui avalik-õigusliku juriidilise isiku organ), OÜ Luxus (OÜ) seevastu aga haldusväline isik. LV korraldusega keelduti OÜ-le ehitusluba andmast keeld on regulatiivsele haldustegevusele iseloomulik tunnus. Korraldus on antud avalik-õiguslikus suhtes, sest ehitusloa andmise kord on reguleeritud avaliku õiguse normidega ning avalik-õigusliku loa saab anda üksnes avalikku võimu teostav haldusorgan. Ehitusloa andmisest keeldumine kujutab endast halduse
Hea halduse nõuded Euroopa Liidus. Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapooletuse põhimõte ja selle tähtsus. 5. HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID. Haldustoimingu mõiste ja nende liigitus: õigustoimingud ja reaaltoimingud. 6. HALDUSMENETLUS. Haldusmenetluse mõiste ja sisu. Haldusorgani väline ja sisene pädevus. Haldusmenetluse põhimõtted. Menetlusosalised haldusmenetluses. Asjaajamisnõuded haldusmenetluses. Menetlustähtajad. Menetluse algus, selle käik ja menetluse lõpp. Avatud menetlus. 7
ületanud võlgnevus X Vallavalitsuse või selle allasutuse ees, välja arvatud juhul kui võlgnevus on ajatatud.” Määruse § 2 lõike 1 punktis 2 on sätestatud koduse mudilase toetus ning punktis 7 õpilase sõidukompensatsioon. 6. Palun hinnake X vallavalitsuse korralduse nr 1144 õiguspärasust, määrates esmalt haldustegevuse liigi. LAHENDUS: A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-id 51, 88, 95, 106) Vallavalitsus on riigi haldusorgan (HMS § 8 lg 1 mõttes) ning vallavalitsust võib määratleda kui volikogu poolt moodustatud täitevorganit. Antud juhul tegemist on ka avalik-õigusliku suhtega, kuna avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist vähemalt ühe osalise poolt (antud juhul Vallavalitsus). Haldusorgan ehk Vallavalitsus on õigussuhtes positsioonil, milles eraisik ei saa olla. (Subjektiteooria) Välismõju on olemas - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni
ühes kindlas kontekstis. Nii loovad pädevused aluse elukestvaks õppeks. 2010 riiklikus õppekavas eristatakse üld- ja valdkonnapädevusi. Mitmetes riikides on välja toodud ka võtmepädevused Diskretsioon See tähedab, et tuleb kindlaks teha, kas ühenduse institutsioonidel on kaalutlusõigus, s.t kas nad on õigustatud või kohustatud mingis valdkonnas meetmeid vastu võtma. Diskretsioon Diskretsioon on see, kui seadusandja on haldusorgan ile tema tegevuseks jätnud teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. Haldus võib seaduses sätestatud faktilise koosseisu rakendamisel valida erinevate käitumisviiside vahel. Haldusel on õigus ise õiguslik tagajärg kindlaks määrata: •kahe või enama võimaluse näol •teatava tegutsemisvaldkonna kindlaks määramise näo Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Subsidiaarsuse printsiip tähendab, et valdkondades,
regulatsiooni võrdlusetabel Eristused Ühe- või Üld- või mitmepoolne üksikregulatsioo regulatsioon n Ühepoolne Haldusakt või Haldusakt või regulatsioon: määrus konkreetne haldusleping Mitmepoolne Haldusleping Haldusleping või regulatsiooni korral: määrus MÄÄRUS on vormiks, millega haldusorgan kehtestab õigusnorme. o Määrusi annavad Vabariigi Valitsus, ministrid ja teised haldusorganid (KOV volikogud, valitsused, kellel on määrusandlusõigus). o Määrused erinevad formaalsetest seadustest siduvuse, sisu ja väljaandja poolest. Vaatamata erinevustele on nad adressaatide jaoks samal viisil siduvad kui seadusedki. Kui lisada siia ka hunnik printsiipe, on võimalik määruste andmine vaid piiratud ulatuses ja volitusnormi alusel,
vastuolu puhul erinorme ning üldnorme eviva õigusakti juhul lähtutakse erandist selles mahus, milles ta on vastuolus reegli suhtes. Kui erand kummutab kogu reegli, ongi ta ise kogu reegel. 3) lex posterior derogat legi priori hilisem sama õigusjõuga õigusakt on sama õigussuhete reguleerimisel ülimuslik varasema suhtes ehk vastuolu korral varasema ning hilisema vahel lähtutakse hilisemast. Haldusmenetlusseadus §88. Määrus - Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. §89. Määruse õiguspärasus - (1) Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan.(2) Määruse andmisele ei kohaldata käesoleva seaduse 1. osas sätestatut, välja arvatud 1. peatüki 1. ja 2. jao ning 3. peatüki sätted. §90
kohtusse. 2. Ametiisikud arutavad haldusõigusrikkumise asju ja määravad halduskaristusi, nt politseiametnikud. Karistusena võidakse kohaldada rahatrahvi või vastava eriõiguse äravõtmist. 3. Karistuse määrab tõendite ja asjaolude vaagimise järel ametnik. Nt ametnike distsiplinaarvastutusele võtmine. Haldusorgan formaalses mõttes: põhifunktsioon on haldusfunktsioon Abifunktsioon legislatiivfunktsioon !! Abifunktsioon jurisdiktsiooniline funktsioon ! 3. Kohtud. Kohtute puhul vaadatakse kõige rohkem, et võimudelahusus oleks täidetud tagamaks kohtute sõltumatust. a. Põhifunktsiooniks on jurisdiktsiooniline. b. Abifunktsiooniks on eksekutiivfunktsioon
7. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja teatab AS-le Kodumaja, et tema poolt taotletud ehitusluba ei ole võimalik välja anda enne, kui AS Kodumaja tasub taotluse eest riigilõivu. 8. Linnavalitsus otsustab AS Kodumaja ehitusloa taotluse lahendamiseks tellida ekspertiisi projekti nõuetekohasuse hindamiseks. Ekspert koostab ekspertiisiakti, milles leiab, et ehitusprojekt ei ole kooskõlas elamutele esitatavate nõuetega. tellija haldusorgan, avalik-õiguslik presumptsioon, modifitseeritud subjektiteooria ei kehti ekspertiisi võib tellida ka eraisik, ei pea teostama võimu sellep, välismõju otsest ei oma, regulatiivsust ekspertiisakt ei oma, tegemist on menetlustoiminguga, ekspertiisakt on tõend menetlustoimingule (ei ole eelhaldusakt, teeb lõplikult kindlaks asjaolu, ekspertiisakt ei tee midagi lõplikult kindlaks, akt ei määra midagi) 9
otsus selle kohta, kas ta nõustub põhjenduses toodud argumentidega või peab vajalikuks haldusakti või selle osa vaidlustamist. 5 3. põhjenduse lisamine haldusaktile võimaldab halduskohtul vajaduse korral hõlpsalt tuvastada haldusakti andmise aluseks olevaid asjaolusid. Kui antav haldusakt vastab täielikult taotleja taotlusele või kui haldusorgan on teadlik asjaga seotud faktilisest ja õiguslikust olukorrast, siis ei tohiks ka see asjaolu alati olla haldusakti põhjendamisest keeldimise põhjuseks. Haldusakti põhjendamise kolm eesmärki nõuavad lisaks, et haldusorgan ei peaks põhjenduses piirduma mitte üksnes faktilise ning õiguslike asjaoludega, mis tingisid otsuse langetamise. Haldusakti põhjendamise ulatuse tõlgendus Eesti kohtupraktikas
1) kinnitust, et allkiri on õige; 2) selle isiku nime ja isikukoodi, kelle allkirja kinnitatakse; isikukoodi puudumisel sünniaastat, -kuud ja -päeva; 3) kinnitust, et allakirjutanu isikusamasus on tuvastatud ja et allkiri on antud või omaks võetud kinnitava isiku juuresolekul; 4) kinnitamise kohta ja aega, kinnituse andnud isiku nime ja allkirja ning asutuse pitsati jäljendit. Ärakirja, väljavõtte ja väljatrüki ametlik kinnitamine. Haldusorgan, kellel on õigus väljastada ametlik dokument või kes säilitab dokumenti arhivaalina, võib väljastada ka sellise dokumendi ärakirja või väljavõtte ning selle õigsust ametlikult kinnitada. Haldusorgan, kes võtab isikult vastu dokumendi, võib teha sellest ärakirja või väljavõtte ning selle õigsust ametlikult kinnitada. Kui haldusorganile esitatakse koos ärakirjaga dokumendi originaal, ei või haldusorgan nõuda ärakirja ametlikku ega notariaalset kinnitamist.
FONDID) 11. Avaliku ülesanded Avaliku võimuga seonduv (ei saa delegeerida), Avalike teenuste osutamine (saab delegeerida e. ülesandeid edasi anda, nii füüsilisele isikule (nt.notar, kohtutäitur) kui ka juriidilisele isikulehal). 12. Mis on haldsorgan? ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. av. halduse kandja+üksikisik=haldusorgan. ei ole iseseisvad vaid tegutsevad riigi nimel. 13. Millistele tingimustele peab vastama haldusorgan? a. varustatud avaliku võimu volitustega ja nende tesotamiseks vajalike vahenditega b. koht haldusorganisüsteemis c. pädevus on õiguslikult määratletud 14. Millised on haldusorganite liigid? asutused, koguna tegutsevad haldusorganid (nt. VV), isikuna tegutsevad (nt VP). 15. Mis on teovõime? Mis eluaastast? On isikuvõime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, alates 18a.; piiratud õigusega teovõime on kuni 18a
Tegu on referaadiga, mille teemaks oli Kaalutlusõigus ja uurimispõhimõte. Tugineda tuli kohtupraktikale ning on kirjutatud viitamiste, kasutatud allikatetega. Haldusõigus oma olemuselt on suunatud isiku õiguste kaitsele ning tema üheks ülesandeks on avalik-õiguslike ja erahuvide tasakaalustamine. Seadus expressis verbis kohustab haldusorganit nõrgemat osapoolt aitama ning ta peab ühiskonnas tagama korraldatuse. Haldusorgan on haldusõiguses keskne ning ta on seaduse või selle alusel avalike ülesandeid täitev asutus, kogu või isik, mille tipus asub riik. Haldusõiguse suureks komponendiks on haldusmenetlus ning printsiibid, millele menetlus põhineb. Uurimispõhimõtte ja kaalutlusõiguse printsiibid ei ole mõeldud isikute õiguste piiramiseks, vastupidi. Need kaks aluspõhimõtet haldusmenetluses aitavad viia parimate võimalike lahenditeni kodanike probleemides. Üht teiseta käsitleda ei saa
Julgeolekunõukogu koosneb 15 osapoolest. Vastutab rahu ja julgeoleku eest. 5 püsivat riiki ja 10 vahelduvat riiki. Majandus ja Sotsiaalnõukogu ning Rahvusvaheline Kohus 9 alalist komiteed Lisaks ekspertorganid, funktsionaal ja regionaalkomisjonid. RK ÜRO tähtsaim juriidiline organ. Riikidevahelised ja õiguslikud küsimused. Hooldusnõukogu ja sekretariaat Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. Sekretariaat on ÜRO haldusorgan, eesotsas peasekretäriga( 5 aastaks). Alates 1. jaanuarist Ban Kimoon. ÜRO peakontor New York 19481952. Le Corbusieri 14. september 1948 ja 10. jaanuar 1951. Aitäh vaatamast!
haldusorgani vahel jaotatud selliselt, et nende pädevustel puudub ühine osa, st pädevused ei kattu. Ühise pädevuse korral kuulub üks asi mitme haldusorgani pädevusse samaaegselt. Korralise ühise pädevusega on tegemist siis, kui pädevusnorm määrab sama pädevuse mitmele haldusorganile või erinevad pädevusnormid määravad sama haldusülesande lahendamise erineva haldusorgani pädevusse ja tegemist ei ole vastuoluga. Erakorralise pädevusega on tegemist siis, kui haldusorgan on õigustatud tegutsema kindlaks määratud valdkonnas ainult kiiretel, erakorralistel, edasilükkamatutel või muudel juhtudel, kui pädev haldusorgan ei saa tegutseda. Õiguslikud alused: *Karistusnorm on õigusnorm, millega määratakse kindlaks karistatava teo kirjeldus ja karistuse määr. *Sekkumisnorm on õigusnorm, millega sätestatakse muu õiguslik alus avaliku võimu teostamiseks isiku suhtes. *Volitusnorm. Määrus on seadusandlik ehk õigustloov akt.
- õigusselgus – vt: HMS § 55 lg 1: „Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav.” HMS § 63 lg 2 p 5: „Haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.” - õiguspärane ootus – vt: HMS § 67 lg 1: „Isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks.” Vt samuti järgnevad lõiked. 4. Proportsionaalsuse põhimõte10 PS § 11: põhiõiguste ja -vabaduste piirang peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. 9 RKPJKo 02.12.2004, nr 3-4-1-20-04, p 12
Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. ------------------------- Majandus- ja Sotsiaalnõukogul on 9 alalist komiteed ning lisaks eksperdiorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid. Rahvusvaheline Kohus on ÜRO tähtsaim õigusorgan. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi ja ÜRO organite tõstatatud õiguslikke küsimusi. Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. Sekretariaatmon ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. ---------------------- ÜRO kui katusorganisatsiooni juurde kuuluvad spetsialiseeritud valitsustevahelised organisatsioonid, sh: ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD), Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) jm
Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. • Majandus- ja Sotsiaalnõukogul on 9 alalist komiteed ning lisaks eksperdiorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid. • Rahvusvaheline Kohus on ÜRO tähtsaim õigusorgan. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi ja ÜRO organite tõstatatud õiguslikke küsimusi. • Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. • Sekretariaatmon ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. VALITSUSTEVAHELISED ORGANISATSIOONID • ÜRO kui katusorganisatsiooni juurde kuuluvad spetsialiseeritud valitsustevahelised organisatsioonid, sh: • ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), • Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD), • Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), • Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), • Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO),
luuletus sisaldas Kadri kõige salajasemaid ja isiklikemaid mõtteid. Õigus informatsioonilisele enesemääramisele on moodsa andmetöötluse tingimustes eriti tähtis. Isegi suhteliselt tähtsusetute andmete põhjal võib elektroonilise andmetöötluse abil väga hõlpsasti ja kiiresti hankida isiku kohta üksikasjalikku teavet. Siinkohal ütleb isikuandmete kaitse seaduse §11, et andmeid võib töödelda üksnes andmesubjekti nõusolekul ning haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus. See tähendab seda, et muul viisil, näiteks andmesubjekti nõusolekuta ei ole andmete töötlemine lubatud välja arvatud §14 välja toodud punktid kus töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse näiteks andmesubjekti või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks. Lisaks ka andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks
Õigussuhted jagunevad ühekordseteks ja kestvateks suheteks Ühekordneon nt hüvitise maksmine Kestevsuhe on pensioni maksmine Kahe- ja mitmepoolsed õigussuhted lähtuvalt osaliste arvust Määratlemata õigusmõiste Määratlemata õigusmõisteon õigustehniline vahend, millega õigustloova akti andja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest aktis, delegeerides normi täpsustamise õigusnormi rakendajale. Kui on tegemist määratlemata õigusmõistega, peab haldusorgan seda tavapärasest põhjalikumalt põhjendama. Peamine mõte on muuta avaliku halduse teostamine paindlikumaks ja tagada konkreetses olukorras sobiva ja õiglase lahenduse leidmine. Halduse kaalutlusõigus Halduse kaalutlusõigus ehk diskretsioonon õigusnormi õigusliku tagajärje tunnus, mis võimaldab normi rakendamisel valida erinevate toimimisviiside vahel. Kaalutlusõiguse liigid: otsustuskaalutlus - õigus valida, kas üldse rakendada õigusnormiga lubatud tagajärge.
AMETNIK HALDUSMENETLUSES SEMINARITÖÖ Avaliku halduse areng Eestis 2014 Avalik haldus - seotud avaliku võimu teostamisega, moodustades organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus. • Korraldav haldus • Soodustav haldus • Suunav haldus • Maksuhaldus • Varustav haldus Avaliku halduse funktsioonid • prognoosimine ja planeerimine • täitmine • halduse kontroll (internne-kontroll, eksternne-kontroll (poliitiline kontroll, ...
Põhiseadus- riigikorralduse põhialus, valitsemiskorra alus, õigussüsteemi alus, õigussüsteemia alus, riigi ja üksikisiku suhte alus. Hetkel Eestil 5-s põhiseadus. Konstitutsioon- reguleerib riigi ülessehitust laiemalt ja üldsõnalikult. Seadus- õigust loov ja üldkohustuslik(riigikogu) Materjaalne seadus- iga õigust loov akt, sisu poolt seadus Formaalne seadus- seadusandja poolt(riigikogu) seadusena vastu võetud seadusakt. Konstitutsiooniline seadus- riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetavad ja muudetavad seadused. Riigikogu põhikorraldus. Lihtseadus- kõik ülejäänud riigikogu poolt vastu võetavad seadused. Vastu võtmiseks piisab poolthäälte enamusest. Seadlus- Presidendi poolt välja antud seadus. Seadlus on seadusega võrdne. Rakendatakse reeglina vaid erandkorras(sõda). Määrus- õigustloov, abstraktne ja üldkohustuslik. Täitev võimu poolt välja antud. Saab anda vaid seaduse alusel. Volitusnorm- Ainult seadusandli...
Kõik me oleme kuulnud riigiametnike eetikakoodeksid. Lisaks on olemas veel hea halduskultuur jne. Kuid, mida tähendab hea haldus? Ja mida ta annab juurde kõige nende teiste mõistete juures? Hea halduse põhimõtet on peetud moodsaks või nüüdisaja inimõiguseks, mille vajadus on tingitud avaliku võimu tegevuse laienemisest ning üha keerukamaks muutumisest. Lihtsad isik- haldusorgan haldusmenetlused on asendumas ja asendunud menetlustega, kus tuleb arvestada enam kui ühe isiku õiguste ja kohustustega ning avaliku huviga, rakendada õigusnormides üha enam kasutust leidnud kaalutlusõigust ja määratlemata õigusmõisteid ning eeltoodut arvesse võttes leida konkreetsel juhul kõige õiglasem ja tasakaalustatum lahendus. Kusjuures kogu menetlus peab olema seaduslik ja erapooletu. Teoreetilistest käsitlustest võib leida mitmeid haldusmenetluse ülesannete ja eesmärkide loendeid, kuid kahe peamise (vastandliku) eesmärgina võib välja tuua esiteks m...
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 1) nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine; Kaalutlusõiguse puhul võib haldusorgan tagajärje osas teha valikuid rakendada tagajärge B1, B2, B3 ....... Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus § 19. Heite piirväärtuse määramise alused (2) Heite piirväärtusi määrates lähtutakse õigusaktides ettenähtud piirväärtustest. Kui õigusaktis on sätestatud heite piirväärtuse vähim ja suurim väärtus, võib loa andja määrata käitise või selle osa konkreetse heite piirväärtuse nende väärtuste vahemikust,
Võlad suurte protsentidega. · 1788- Pr. Suurtes võlgades, raha puudus.Kutsuti kokku generaalstaadid. Revolutsiooni algus. Asutav Kogu · Kolm seisust- aadlikud, vaimuliked, lihtrahvas · 5. Mai 1789- esimene istung · 17. Juuni- Rahvuskogu -> 9.juuli Asutav kogu. · 11.juuli 1789- Kuningas vallandab Neckeri, Pr Suure Revolutsiooni algus · Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon. La Fayette ja Mirabeau · Munitsipaliteet- kohalik haldusorgan. Pariisi omavalitsus- Pariisi Kommuun Konstitutsiooniline monarhia · 11.aug 1789- kaotati feodaalide isiklikud eesõigused, talup kohustused, kirikukümnis. · Kirikumaade võõrandamine · 26.aug.1789- ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 17 punkti · 1790-administraktiivref. Provintsid-> 83 departemanguks (distriktid ja kantonid), kaotati aadliseisus. · 1791- kaotati tsunftid, keelati streik ja töölisühingud. · 1
KAALUTLUSÕIGUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD PROBLEEME KOHTUPRAKTIKA NÄITEL SISSEJUHATUS Kaalutlusõigus (MKS ja HMS kohaselt) Kaalutlusõigusest üldiselt Kaalutlusõiguse rakendamine Näiteid kaalutlusõigusest ning selle kasutamisest Kokkuvõte KAALUTLUSÕIGUS EHK DISKRETSIOON SEADUSTES Diskretsioon- seadusandja on haldusorganile tema tegevuseks jätnud teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. Valik erinevate käitumisviiside vahel. Kasutatakse volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega MKS §12 HMS §4 SEADUSTES KASUTATAKSE: MKS §111 ja §114 kaalutlusõiguse alusel toimub maksvõla ajatamine ja kustutamine. MKS §107 tagastusnõude peatamine, samuti kontrollitoimingute liigi ja ulatuse ning sunnivahendi valik, tagatise nõudmine jne KAALUTLUSÕIGUSE
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
