Res non fungibiles Mitteasendatavad ehk individuaaltunnustega asjad Tekst 9 (3, 4) 3) Vita brevis, ars longa. (Hippokr.) Elu on lühike, kunst on pikk (ütlus pärineb Hippokrateselt). 4) Bellum civile Kodusõda Commentarii de bello civili. (Ceas.) (Caius Julius Ceasari) märkmed kodusõjast 3 Tekst 14 (1) 1) Leges duodecim tabularum sunt leges Romae antiquae Kaheteist tahvli seadused on antiik Rooma seadused Tekst 16 (7, 27) 7) Dum spiro, spero Kuni hingan, loodan 27) Hereditas est successio in universum ius quod defunctus habuit Pärimine on kõigi surnule kuulunud õiguste ülekandumine Tekst 17 (23) 23) Furti manifesti poena quadrupli est et ipsius rei, quae est sublata, redhibitio. (Paul.) Avalik teadaanne , mis kaotab karistuse asja varguse eest, kui see, kes varastab
- Elu lühike, kunst pikk 4. Bellum civile – kodusõda Commentarii de bello civili – "Märkmed kodusõjast" (Caes.) 5. Homo sapiens – tark inimene 6. Omne initium difficile est – iga algus on raske 7. Litterarum radices amarae, fructus dulces – Kirjanduse(teadus) juured on mõrud, vili magus. 8. Sociale animal est homi - Inimene on sotsiaalne olend. 9. Omnis definitio in iure civili periculosa est – Iga piiramine tsiviilõiguses on riskantne. 10. Leges Angaliae sunt tripartitae; ius commune,consuetudines ac decreta cominitorum – Inglismaa seadused on kolme ossa jaotatud: avalik õigus, tavad ja parlamendi otsused 11. Libertas inestimabilis res est – Vabadus on hindamatu asi. 12. Consensus omnium. - Kõikide üksmeel Omnium consensu – Kõikide üksmeelega 13. Omnis ars naturae imitatio est. - Kogu kunst on looduse jäljendamine. 14. Principes mortales, res publica aeterna est – Valitsejad on surelikud, riik on igavene. 15
10. Praetor urbanus duo lictores apud se habeto. - (Rooma) linna kohtunik (preetor) peab omama/pidagu enda juures kahte liktorit (auvahti) 11. Agere. Cavere. Respondere. – Hagema. Nõustama. Vastama 12. Caput habere. Caput non habere. – Õigusvõimeline olema/õigusvõimet omama. Õigusvõimeline mitte olema(õigusvõimet mitteomama 13. Legis virtus est imperare, vetare, permittere, punire. – Seaduse võim/täiuslikkus on: käskida, keelata, lubada, karistada./-mine 14. Scire leges non est verba earum tenere, sed vim ac potestatem. – Seaduste tundmine ei tähenda nende sõnade meelespidamist jõu ja võimuga. Seaduse tundmine ei tähenda sõnade teadmist, vaid nende tähenduse ja eesmärgi mõistmist. /seaduse ja jõu (mõtte) meelespidamist. 15. Neminem laedere. – Mitte kedagi (ei tohi, pole lubatud) kahjustada / mitte keegi ei tohi haiget teha. 16. Aliud est vendere, aliud emere; aliud est merx, aliud pretium - Üks asi on
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED SÕNAD 1. ius publicum avalik õigus 2. ius civile tsiviilõigus, Rooma linnas kehtiv õigus 3. legitimatio seadustamine 4. lex seadus 5. ius gentium rahvaste õigus 6. ius naturale loomuõigus 7. ius privatum eraõigus 8. ius honorarium magistraatide (loodud) õigus 9. leges duodecim tabularum 12. tahvli seadused 10. a testato testamendijärgne pärimine 11. ab intestato seadusjärgne pärimine 12. hereditas pärand 13. legatum legaat, annak 14. fideicommissum fideikomiss, testamentlik korraldus 15. testis tunnistaja 16. testamentum testament 17. successio õigusjärglus 18. obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 19. obligationes quasi ex delicto nagu deliktist tulenevad obligatsioonid 20
vara osa teisele isikule üle läheb, nt pärimisõiguses kaaspärijate juurdekasvuõigus), Ius fruendi – valdamise õigus, Ius vendendi – müümise õigus e müügiõigus. 20) Decem viri legibus scribundis – kümme tähtsat kirjutist seadustest. Tekst 21 21) Contra scriptum testimonium non scriptum non profertur. (Codex) - Kirjutatud tunnistuse vastu ei eelistata kirjutamata tunnistust. (Ehk kirjutatud tunnistus on mõjukam kui kirjutamata tunnistus.) Tekst 22 14) Scire leges non est verba earum tenere, sed vim ac potestatem (Cels.) - Seaduse tundmine ei tähenda ainult seadusetähe tundmist, vaid ka arusaamist selle jõust ja väest. 18) Errare humanum est – eksimine on inimlik 4 Harjutus 21 Adoptare (Sg3) - adobtat lapsendab Solvere (Sg 3) - solvit maksab Harjutus 25 Habemus – Omame, peame Coniunctivus II, Praesens, Activi, Plurar 1 Põhivormid Habeo (oman) habui (omasin, pidasin)
Ladina juriidiline terminoloogia 11.12. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstist 20 (lk 30) laused 1-6, 8, 9, 12, 13 (gerundium), 15-18, 20 (gerundivum). Gerundiumi ja gerundiivi kohta lähemalt lk 127. 2) Tõlkida tekstist 21 (lk 31) laused 1-21. Partitsiipide kohta lähemalt lk 127. 3) Harj 30 (lk 87): süüdistav hageja – valitsev kuningas; õigeksmõistetud kohtualune – kirjutatud seadus. 4) Kaasa võtta arvestuse materjalid ja verbi koondtabel, vt ÕIS. 1. ius disponendi – õigus käsutada , ius possidendi – valdamise õigus/õigus asja vallata, ius utendi – kasutatamise õigus..omandiõiguse peamised elemendid 2. culpa in custodiendo – hooletus järelevalve teostamisel, culpa in eligendo - hooletus abiliste valimisel, 3. culpa in faciendo – isiku süü tegude sooritamises, culpa in non faciendo – isiku süü millegi tegemata jätmises (hooletus) 4. Iter est ius eundi per fundum alienum – teekond on minemise õigus võõrale maale? Per = läbi minemis...
Uue linna nimetas Romulus oma nimega (ladina keeles nimetatakse Roomat "Roma"). Legendi järgi toimus see 753. a.e.m.a. Sellest aastast peale lugesid roomlased oma ajaarvamist. 24.Millega on tegu. Iseloomusta objekti ja arhitektuuri. (aeg, koht) Tegu on panteoniga. Panteon on ainus Vana-Rooma täielikult säilinud ehitis, mis ehitati antiik-Rooma jumalate templina umbes 115-125 pKr. Panteon on Roomas asuv vanim kupliga ehitis millesse tuleb valgus siseruumi läbi kuplis oleva ava. 25. Leges duodecim tabularum. (Iseloomusta kus, millal, miks, välimus) Kaheteistkümne tahvli seadused (ladina keeles Leges Duodecim Tabularum) oli Vana-Rooma vanim seadustik, mis koostati 451–450 eKr. Legendi järgi koostati see plebeide nõudel. Seadused olid väljapandud 12 pronkstahvlil kõigile tutvumiseks. 26. Tõlgi ja lisa tõlkimise aluseks olev „kood” MCMLXXV - 1975 DCCXIX - 719 CXC - 190 CDLXIV - 464 XLIX - 49 MMXIII – 2013 1–I 2 – II 3 - III 4 - IV 5-V 6 - VI 7 - VII
o vana rooma e varane periood (300ekr) o eelklassikaline(300- 27 ekr), kattub prinsipaadi algusega o klassikaline 27ekr-283pkr o järelklassikaline 284- 563 okko behrensi periodiseering o religioosse õiguse periood- 9 saj lõpp ekr- 3 saj ekr o eelklassikalise õiguse periood 250 ekr-82 ekr o klassikalise õiguse periood (spetsiifilis klassikaline ja klassikaline (kõrg&hilisklassikaline) o järelklassikaline250-563 leges duodecim tabularum o 12 tahvli seadused o Era- ja avaliku õiguse allikas o On jaotatud tahvliteks ja fragmentideks o I.1: Si in ius vocat, ito (kui keegi kutsub teise kohtusse, siis ta mingu) o Rooma nr tähistab tahvlit, ja teine nr fragmenti(võivad erineda väljaannete kaupa, sp tuleb töösse märkida, millisest väljaandest oled võtnud selle) Gaiuse institutiones o Ehk gaiuse institutsioonid o Tähistatakse G. Või Gai. Või Gai. Inst.
värsivormid. R. Brockmanni eestikeelne juhuluule R. Brockmanni eripäraks teiste gümnaasiumiprofessorite seas on eesti keele võimaluste järeleproovimine õpetatud luules. Senini oli eesti keelt kasutatud vaid religioossete tekstide vahendamiseks, sellest tulenevalt ei olnud R. Brockmannil mingeid eeskujusid ega traditsiooni, millega haakuda. 1637 Hans von Hövelni pulmadeks kirjutatud ,,Carmen Alexandrinum Esthonicum ad leges Opitij poëticas compositum" (,,Opitzi poeetikareeglite järgi kirjutatud eestikeelne aleksandriinides luuletus") ja sellele lisatud saksakeelne ,,Lectori Carminis Esthonici" (,,Eestikeelse luuletuse lugejale") näitavad, et R. Brockmann sidus eesti keeles luuletamise korraga kahte taustsüsteemi: saateluuletuse horatiuslik ülesehitus (vrd Horatiuse programmiline ood 1.1) põhimõttel ,,igaühele on oma tegevus armas" kuulutab eesti keeles luuletamise humanistlikule õpetlasele
"Roma"). Legendi järgi toimus see 753. a.e.m.a. Sellest aastast peale lugesid roomlased oma ajaarvamist. 24.Millega on tegu. Iseloomusta objekti ja arhitektuuri. (aeg, koht) Tegu on panteoniga. Panteon on ainus Vana-Rooma täielikult säilinud ehitis, mis ehitati antiik-Rooma jumalate templina umbes 115-125 pKr. On Rooma vanim kupliga ehitis, millesse tuleb valgus siseruumi läbi kuplis oleva ava. Ehitatud arvatavasti 27-25 eKr. Asub Roomas. 25. Leges duodecim tabularum. (Iseloomusta kus, millal, miks, välimus) Kaheteistkümne tahvli seadused (ladina Leges Duodecim Tabularum) oli Vana-Rooma vanim seadustik, mis koostati 451450 eKr. Legendi järgi koostati plebeide nõudel. Seadused olid väljapandud 12 pronkstahvlil kõigile tutvumiseks. 26. Tõlgi ja lisa tõlkimise aluseks olev ,,kood" MCMLXXV - 1975 DCCXIX - 719 CXC - 190 CDLXIV - 464 XLIX - 49 MMXIII - 2013 1I 2 II 3 - III 4 - IV 5-V 6 - VI 7 - VII 8 - VIII 9 - IX 10 - X
84. uxor, oris f.- (abielu)naine, abikaasa 85. vir, viri m.- mees; abikaasa 86. vis,- f.- jõud, võim, vägivald VÄLJENDID: 1. personae sui iuris- iseseisvad, vabad isikud 2. personae alieni iuris- mitteiseseisvad e. teise isiku võimu alla kuuluvad isikud 3. paterfamilias- perekonna pea, pereisa 4. capitis deminutio- õigusvõime piiramine/ kaotus 5. ius Quiritium- kviriitide ehk Rooma kodanike õigus 6. ius honorarium- magistraatide (kujundatud) õigus 7. res publica- riik, vabariik 8. leges duodecim tabularum- 12 tahvli seadused 9. res mancipi- manitsipeeritavad ehk piduliku võõrandamistehingu (mancipatio) teel üleantavad asjad 10. res nec mancipi- mittemantsipeeritavad ehk vormivaba üleandmise (traditio) teel võõrandatavad asjad 11. res mobiles- liikuvad e. vallasasjad 12. res immobiles- liikumatud e. kinnisasjad 13. res in commercio- käibeline asi 14. res extra commercium- käibeväline e. käibetu asi 15. ius in rem- asjaõigus 16
84. uxor, oris f.- (abielu)naine, abikaasa 85. vir, viri m.- mees; abikaasa 86. vis,- f.- jõud, võim, vägivald VÄLJENDID: 1. personae sui iuris- iseseisvad, vabad isikud 2. personae alieni iuris- mitteiseseisvad e. teise isiku võimu alla kuuluvad isikud 3. paterfamilias- perekonna pea, pereisa 4. capitis deminutio- õigusvõime piiramine/ kaotus 5. ius Quiritium- kviriitide ehk Rooma kodanike õigus 6. ius honorarium- magistraatide (kujundatud) õigus 7. res publica- riik, vabariik 8. leges duodecim tabularum- 12 tahvli seadused 9. res mancipi- manitsipeeritavad ehk piduliku võõrandamistehingu (mancipatio) teel üleantavad asjad 10. res nec mancipi- mittemantsipeeritavad ehk vormivaba üleandmise (traditio) teel võõrandatavad asjad 11. res mobiles- liikuvad e. vallasasjad 12. res immobiles- liikumatud e. kinnisasjad 13. res in commercio- käibeline asi 14. res extra commercium- käibeväline e. käibetu asi 15. ius in rem- asjaõigus 16
Kuritegevus Eesti Vabariigis 1918-1939 Loeng II 29.10.2013 Nullum crimen, nulla poena sine lege! - Ei ole kuritööd, ei ole karistust ilma seaduseta! Nemo est supra leges! - Mitte keegi ei ole seadusest kõrgem! Non rex est lex, sed lex est rex. - Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. (Kel õigus, sel jõud) Sine ira et studio. - Ilma viha ja eelistuseta Ius est ars boni et aequi. - Õigus on kunst headusest ja õiglusest. Iuaviter in modo fortiter in re. - Tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes. Kergem seadus ulatub alati tagasi, nt. seadus mis vähendab karistust, seadus mis välistab kuriteo, vms. Raskem seadus ei oma tagasiulatavat jõudu
roomlastest vaimulikkonna toetuse. Rooma vaimulikud kartsid, et ketserlikud ariaanid võivad kiriku rikkusi ohustada. Sõlas läänegootide Toulouse'i kuningriigi vastu toetas Akvitaaria vaimulikkond Chlodovechi. Akvitaaria ühendati frankide kuningriigiga. Järk-järgult kõrvaldab Chlodovech kõik väikeste frangi hõimude kuningad ja saab frangi rahva ainsaks valitsejaks. Seaduslikul teel püüab ta kindlustada riigi ühtsust: ta laseb koguda ja anda välja frangi rahva kirjutamata seadused (leges barbarorum), korraldab vahekordi germaanlaste ja roomlaste vahel, ka reorganiseerib sõjaväe. Võidetud maade elanikkude omandiõigust Chlodovech ei rikkunud, vaid andis frankidele niisuguseid maid, millel ei olnud peremeest. Ka andis ta endistele elanikele frankidega ühetaolised õigused, nii et nad uue valitsusega peagi harjusid ja tema poole hoidsid. 3
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab
sunniga. Rooma vanimale tavaõigusele on iseloomulik läbi põimumine usunditega. Vabariigi perioodil saab seadus tavaõiguse kõrval oluliseks õigusallikaks, olulisemaks Rooma õiguse allikateks ongi XII tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid ja Corpus Iuris Civilis. Lisaks olid õiguseallikateks magistraatide ediktid, juristide arvamused, seadused, senati otsused ja imperaatorite korraldused. 1. XII tahvli seadus (Leges duodecim tabularum) Rooma õigusallikate seas on tähtsalt kohal XII tahvli seadus, mida loetakse Rooma õiguse alustalaks ning mille kirjapanemise ajendiks olid u 450 eKr rahva hulgas tekkinud rahutused, mis olid tingitud patriitside ja pleibede vastasseisust. Tekkis vajadus avalikult väljakuulutatud ja igaühele kättesaadavaid seaduste järele, mille täitmine oleks kohustuslik kõigile, nii patriitsidele kui ka pleibedele3.
loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma". Antiikajal oli Rooma õiguse ülesanne orjapidajate võimu kindlustamine ning nende vaheliste suhete normaliseerimine. Põhikohal olid eraomandi, lepingute, perekonnasuhete, pärimise ja orjandusliku korra kindlustamise valdkonnad. Rooma ajaloos tähistab Vabariigi perioodi algust sündmus, millel on sealse õiguse seisukohalt suur tähtsus antakse välja "Kaheteistkümne tahvli seadused" ("Leges duodecim tabularum"). Rooma õiguse tundmine on sama tähtis kui praeguste õigusallikate teadmine, et osata neid omavahel võrrelda. Antud referaadi teemaks on 12 tahvli seadused ning eesmärgiks on uurida õigusallika ajalugu ja olemust, et tuvastada selle tähtsus ajaloos ja leida, kas 12 tahvli seadustikus sätestatud reeglid sarnanevad tänapäevaste seadustega. Referaadi muudab aktuaalseks asjaolu, et iga
ROOMA ERAÕIGUSE AJALOO PERIODISEERINGUD, 2 2. Okko Behrendsi periodiseering: a. Religioosse õiguse periood (9. sajandi lõpp eKr - 3. saj (st u 250) eKr) b. Eelklassikalise õiguse periood (250 eKr - 82 eKr) c. Klassikalise õiguse periood i. spetsiifilis-klassikaline (82-27 eKr) ii. klassikaline (kõrg- ja hilisklassikaline) (27 eKr - 250 pKr) d. Järelklassikaline (250 - 563 pKr) ROOMA ÕIGUSE TÄHTSAIMAD ALLIKAD LEGES DUODECIM TABULARUM - Kaheteistkümne tahvli seadused. On jaotatud tahvliteks ja fragmentideks. GAIUSE "INSTITUTSIONES" - Gaiuse Institutsioonid Tähistatakse ka G. või Gai. või Gai. Inst 4 osa, mida nim commentarius ("raamat"), mis on hiljem jaotatud paragrahvieks. Raamatuid ja paragrahve tähistatakse numbritega, nt: G. 1.3.: Lex est quod populus iubet atque constituit. (Seadus on see, mida rahvas käsib ja määrab).
Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (latini) Ladina keel 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj ekr 6. saj Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-450 ekr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadus) kõige alus 2. Arhailine e. eelklassikalise ladine keele aeg 240-81 ekr 3. Klassikaline e. kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 ekr 14 pkr Cicero De legibus (seadustest). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr 130 Hardanius `Edictum perpetuum' (igavene edikt)
sajandi lõpp eKr - 3. saj (st u 250) eKr) Eelklassikalise õiguse periood (3. saj keskpaik eKr kuni 82 eKr) Klassikalise õiguse periood (82 eKr - 27 eKr / 250 pKr) Spetsiifiliselt klassikaline õigusteadus (82 eKr - 27 eKr) Sabiniaanide ja prokuliaanide õigusteaduslikud koolkonnad, kõrg- ja hilisklassikaline õigusteadus (27 eKr - 250 pKr) Järelklassikaline (250 - 563 pKr) Rooma õiguse tähtsaimad allikad Leges duodecim tabularum (451/450 eKr) – kaheteist tahvli seadused Jaotatud tahvliteks ja fragmentideks Seadusteks nimetati ka fragmente, nt I.1.: Si in ius vocat, ito. (Kui keegi kutsub teise kohtusse, siis ta mingu.) Gaiuse „Institutsiones“ Gaiuse institutsioonid Koostatud 160 pKr Tähistatakse ka G. Või Gai. Või Gai. Inst. 4 osa, mida nimetatakse commentarius („raamat“), mis on hiljem jaotatud paragrahvideks
Hiljem tähendas Lex- rahva käsku. Seadus kannab tavaliselt seaduse esitanud magistraadi nime ja võis sisaldada ka viidet. Polnud kindlat seaduse väljakuulutamise korda, pandi välja tahvlid vastuvõetud seadusetekstiga. Seaduse tekstid hoiti riigilaekas- aerarium-. Lex data- magistraatide või senati korraldused provintside haldamise alal. Vabariigi perioodi algul anatakse välja koodeks, mida nim Kaheteistkümne tahvli seadused- Leges duodecim tabularum. Selle õigusallika koostamise käik: Plebeide ja patriitside vahelised vastuolud olid tingitud tavaõiguse ebamäärasusest. Õigusallikate kohandamisel tuli ette palju kuritarvitamist. Plebeid nõudsid, et seadused fikseeritaks tahvlitel.Valiti 10-liikmeline komisjon seaduste kirjapanemiseks. Paari aasta jooksul see komisjon koostanud 12 tahvli seaduste teksti.
Seaduste keel Kaheteistkümne tahvli seadused olid kirja pandud arhailises ladina keeles, mida keelefilosoofid kutsuvad ,,formaliseeritud keeleks" (Meyer 2007, lk 44). Seaduste vorm, stiil, sõnad ja süntaks oli palju väiksem kui tavakeeles (Bloch 1989, lk 25). Näiteks esimese tahvli kuues seadus kehtestab ,,Rem ubi pacunt, orato,"1 mis tähendab, et kui kohtus ,,kaks osapoolt leiavad kompromissi, siis magistraat kuulutab selle välja." (Leges Duodecim tabularum, ancientrome). Ilmselt olid seadused lakooniliselt kirja pandud selleks, et need oleks lihtsasti arusaadavad ja jääksid rahvale hästi meelde. Kividele pidid mahtuma mitu seadust ning seepärast ei olnud võimalik seadusi väga pikalt lahti kirjutada. Seadused olid kirjutatud eripärases rütmis, mida on nimetatud ,,carmeni-stiiliks" või ,,seaduslikuks etiketiks" (Norden 1939, lk 91-106) Seadustes kasutati palju alliteratsiooni ja assonantsi
Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus Pontifec, pontifex maximus - ülempreester Lex-seadus Dies fasti - päevad, millal on lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida Dies nefasti – päevad, millal ei ole lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida „Leges duodecim tabularum“-kaheteistkümne tahvli seadus Imperium - impeerium Edictum- kohustuslikud reeglid Cavere – mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine Respondere – juristide vastused üksikisiku järelepärimistele vaieldavate juriidiliste küsimuste kohta Agere – nõuanded hagide koostamiseks ja protsessi ajamiseks Veteres iurisconsulti - Constitutiones – imperaatori korralduste üldnimetus Edicta – üldkorraldused kogu impeeriumi rahvastikule
1636 Pedro Calderón de la Barca avaldab kuulsaima hispaania barokkdraama ,,Elu on unenägu". 1637 Heinrich Stahl avaldab (nüüd juba Tallinnas trükitud) eestikeelse lauluraamatu, teise osa pastoreile mõeldud käsiraamatust ,,Hand- und Hauzsbuch...". 1637 Heinrich Stahl avaldab esimese eesti keele grammatika ,,Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen". 1637 Reiner Brockmann kirjutab eestikeelse luuletuse ,,Carmen Alexandrinum Esthonicum ad leges Opitij poëticas compositum" (Opitzi poeetikareeglite järgi kirjutatud eestikeelne luuletus aleksandriinides) ja seda saatva saksakeelse Lectori Carminis Esthonici (,,Eestikeelse luuletuse lugejale"), õigustamaks oma eestikeelset luuleharrastust, kui ta ise on sakslane (vt töölehelt). 1638 Heinrich Stahl saab Tallinna Toomkiriku õpetajaks. 1638 sünnib Prantsuse kuningas Louis XIV. Prantsuse näitekirjanik Pierre Corneille kirjutab draama ,,Le Cid". 3
levis sealt üle Euroopa, kus suremus oli rahvastikust 2030%, mõnes riigis isegi 50% Abielu oli poliitiline tehing suguvõsade vahel, tütar oli kapital, taludes tähendas naisevõtmine võimalust hankida lisa tööjõudu. Abiellumise vanus oli naistel tavaliselt 12 a. Suur osa rahvastikust ei saanud lubada abiellumist. Loe rohkem : MUST SURM ÕIGUS LEGES BARBARORUM: varakeskaja kriminaalõiguse normid, mis sisaldusid tavaõiguse ladinakeelsetes üleskirjutistes. (keskaja alguse barbarite õigus). Karistusõigus määrab, millistele tegudele milline karistus ette on nähtud. Tavaõigus on õigusnormide kogum, mis on tekkinud rahva õigustundest. Inimese lunaraha või trahv inimese eest, inimese väärtus määratakse rahas, nt Gotlandi mehe lunaraha 3 marka kulda
sooritamisega. Käsi (manus) oli võimu sümbol ning puudutada kepiga asja tähendas väita õigust sellele asjale. Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, lk 22 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_riik 2 1960 lk 13-14 3 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 33 4 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 33-34 5 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110-112 XII tahvli seadusest (Leges duodecim tabularum), Gaiuse Institutiones't ning Corpus iuris civilis't; teine peatükk kirjeldab omandiõiguse mõistet; kolmas peatükk on omandiõiguse sisu kirjeldus läbi erinevate omandivormide; neljas peatükk räägib omandiõiguse piirangutest; viies peatükk on kaasomandi kohta; kuues peatükk annab ülevaate omandikaitsest. Referaadi koostamisel on peamiselt tuginetud E. Ilusa õpik-konspektile ,,Rooma eraõiguse alused". Lisaks on kasutatud H
ja trükisõnaski moeasjaks. Pulmalaulu populaarsust ärgitas kohaliku trükikoja tegevuse algus, aga ka tuntud saksa luuletaja Paul Flemingi (1609-1640) Tallinnas viibimine. Tema ümber koondusid kohalikud luuleharrastajad, moodustades poeesiahuviliste nn lemburiseltsi. R. Brocmann (1609-1647) P. Flemingi sõber. Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor. Tema säilinud juhuluuletustest on tuntuim pulmalaul pealkirjaga ,,Carmen Alexandrinum Esthonicum ad leges Opitij peoticas compositum" - ,,Opitzi poeetikareeglite järgi koostatud eestikeelne laul aleksandriinis". Juhuluuletajate seas tõuseb esile Käsu Hansu kaebelaul. Teos peegeldab Vene valitsusaja tumedat algust Eestis Põhjasõja päevil. Tegemist on Puhja köstri ja koolmeistri Käsu Hansu pikema lõunaeestimurdelise luuletusega Tartu linna hävitamisest ja inimeste küüditamisest Vene võimude poolt 1708. a. Teos koosneb 32 stroofist, mis jagunevad kolmeks enamvähem võrdseks osaks.
seaduste kirjapanemiseks. Codex Theodosianus 438-439 pKr – koondas konstitutsioone ehk keiserlikke seadusi CIC – impeeriumi tugevdamise vahendiks valiti õiguse ühtlustamine. Moodustati keiserlik ettevalmistuskomisjon, töö tulemused legaliseeriti 529-533. Osad codex justianum 12 raamatut sh theodosianuse oma, digesta 50 raamatut teiste tsitaadid kokku koondatud, institutiones õpik, novellae justianuse eluajal valminud seadused Lex, leges regiae (kuningate, preestrite seadused Ius Papirianum Gaius Institutiones - Rooma eraõiguse ja protsessi õpik algajatele. Sisaldas nii ius civile kui ka ius honorarium. Pani alguse tsiviilõiguse institutsioonilisele süsteemile. Codex Theodosianus - välja antud 438. a. imperaator Theodosius II ajal. Koosnes 16 raamatust. Teos kavandati ja koostati Ida-Rooma impeeriumis, kuid koopiad saadeti ka Lääne-Roomasse. Kehtis mõlemas Rooma riigis. 15
keelest: Baasina 1. Ladina keele alus vormiõpetus KUUES LOENG (muutelõpud ja tunnused), romaani keeltel Rooma õigus euroopaliku lauseõpetus õigusruumi alusena (sõnajärg ja eessõnad). Dots. Merike Ristikivi 18 Õigusteaduskond Leges XII tabularum Kirjandus · Livius: Fons omnis publici · H. Hattenhauer. Euroopa privatique iuris õigusajalugu. · Cicero: Carmen necessarium Tallinn: Juura, 2007. · Tacitus: Duodecim tabulae finis · P. Bonfante. Rooma õiguse ajalugu. aequi iuris Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi · Pomponius, Digesta 1.2.2 kirjastus, 1930. · Livius, Ab urbe condita 3
Institutsioonide näitel" 2002, lk.5 5 Religioosse Rooma eraõiguse perioodil on ainsaks nö legisaktsiooniline protsess. Oma nimetuse on ta saanud sellest, et protsessis nõutakse õigust erinavat liiki hagide abil ühed neist on mõeldud kohtuotsuse saamiseks, teised täitemenetluse jaoks10. Käesoleva protsessi nimi legis actio tuleneb vormelitest, mida nimetati leges. Legisaktsiooniline protsess oli kasutamiseks ainult Rooma kodanikele, kuna see kuulus ius civile hulka.11 Rooma kodanikuks sai: 1) sündimisega Rooma kodanike abielust 2) esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena 3) Rooma kodaniku poolt oma orja vabastamisega 4) Rooma kodaniku poolt võõramaalase adopteerimisega 5) Rooma kodakondsuse andmisega üksikutele või tervetele kogukondadele12
olid õiguste kandijad. Keskajal olid seisuste õigused on määratud nende funktsionaalse positsiooniga ühiskonnas. Talurahva jaoks olid ühed seadused, rüütlitele teised. Mida kõrgemast seisusest, seda suuremaid õiguseid omati. Ülimaks õiguseks loeti keisriõigust, kuid sellega konkureerisid ja ka kohati vastandusid nii kanooniline õigus, linna- ja maaõigused ning rüütli- ja talurahvaõigused ning inimesed pidid elama mitme õigusallika segapuntras. Leges barbarorum: Ehk barbarite õigused. Germaani hõimude tavaõiguste üleskirjutised keskajast: gootide ja burgundlaste Lex burgundiorum 500. aastast, läänegootide Codex Euricianus (kuningas Eurichi seaduseraamat 475. aastast), frankide Lex riburia VII sajandist, alemannide Pactus alemannorum VII sajandist ning tuntuim vast Elsass-Lotringis elanud saali frankide seadus Lex salica, mis kirjutati üles V saj. Lõpus või VI saj. Alguses
753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr -Livius Andronicus , Plautus ja Terentius, Cato Vanem 3. Klassikaline ehk kõrgladina keele aeg (ka kuldse lasina keele aeg) 81 eKr-14 pKr Cicero De legibus(Seadustest), De re publica (Riigist), De Officiis(Kohustustest), kohtukõned Caesar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aeg(hõbedane ajajärk) 14-180 pKr
Rooma/Bütsantsi seadustik. Ainuke koht läänes, kus seda tutvustati oli Itaalia. Sealt liikus see aga edasi Lääne-Euroopasse ja sai 12.sajandil paljude Euroopa riikide seadustiku aluseks. Lõpuks jõudis isegi Ida-Euroopasse, leides tee Venemaa seadustikku. Codex Iustianius on tänapäevani mõjukas. 12.tahvli seadus- Vana-Rooma vanim seadustekogu; legendi järgi koostatud plebeide nõudel 450.eKr. Seadused olid 12 pronkstahvlil välja pandud kõigile tutvumiseks. Leges XII tabularum: I-II tahvel tsiviilprotsessi sätted, III tahvel reeglid (korratu) võlgniku vastu, IV tahvel- sätted isavõimu kohta (patria potestas), V-VI tahvel- eestkoste,pärimine,omand ja selle saamine (mancipatio ja in iure cessio), VII-VIII tahvel- obligatsiooniõiguslikud suhted, IX-X tahvel- ius publicum ja matustega seotud, XI-XII tahvel-mitmed lisasätted. Gaiuse institutsioonid 451-450 eKr
Pomponius) väitsid, et prokuliaanid pooldavad uuendusi, sabiniaanid aga kaitsevad õiguse väljakujunenud instituute. Kõrgklassitsismist leiame väga täpselt põhjendatud kaasuste lahendusi. Oleme juba osundanud Rooma juristi Celsuse õiguse tähistamisele. Celsus on iseloomustanud ka õigusteadust. Ta töötas keiser Hadrianuse ajal, oli kaks korda konsuliks ja tema kuulus lause rõhutab, et õigusteadus ei pea järgima mitte seaduse tähte, vaid vaimu ja tähendust (seire leges non hoc est verba earum tenere, sed vim ac potestatem). Selliselt mõisteti õigusteaduse olemust rooma jurisprudentsis juba II sajandi alguseks p. Kr. Selles rooma õigusteaduse periodiseeringus kuulub Celsuse tegevus kõrgklassitsismi perioodi. Hilisklassitsismi perioodil on kirjutatud ulatuslikke rooma õiguse kommentaare. Rooma õiguse käsitlemisel on oluline teada et ta oli ennekõike orjandusliku ühiskonna õigus. Siit ka mõningased erinevused praegu kehtivate õiguse põhimõtetega
Ainuke koht läänes, kus seda tutvustati oli Itaalia. Sealt liikus see aga edasi Lääne-Euroopasse ja 12. Sajandil sai paljude Euroopa riikide seadustiku aluseks. Lõpuks jõudis see isegi Ida-Euroopasse, leides tee isegi Venemaa seadustikku. Codex Iustinianus on tänapäevani mõjukas. 12.tahvli seadus , VanaRooma vanim seadustekogu; legendi järgi koostatud plebeide nõudel 450 eKr. Seadused olid 12 pronkstahvlil välja pandud kõigile tutvumiseks. Leges XII tabularum · III tahvel tsiviilprotsessi sätted · III tahvel reeglid (korratu) võlgniku vastu (legis actio per manus iniectionem) · IV tahvel sätted isavõimu kohta (patria potestas) · VVI tahvel eestkoste, pärimine, omand ja selle saamine (mancipatio ja in iure cessio) · VIIVIII tahvel obligatsiooniõiguslikud suhted · IXX tahvel ius publicum ja matustega seotud õigusküsimused (ius sacrum) · XIXII tahvel mitmed lisasätted
10.2013, 5. 2. Peinliche Halsgerichtsordnung Kaiser Karls V (Constitutio Criminalis Carolina) von 1532 URL: http://www.llv.li/pdf-llv-la-recht- 1532__peinliche_halsgerichtsordnung__carolina_.pdf (30.11.2013) 3. Constitutio Criminalis Carolina venekeelne tõlge URL: http://www.law- students.net/modules.php?name=Content&pa=showpage&pid=298&page=1| (30.11.2013) 4. Strafgesetzbuch für das Deutsche Reich vom 15. Mai 1871 URL: http://lexetius.com/leges/StGB/Inhalt;jsessionid=1sktltl7ralnr8kieo8nnbe5a?0 (30.11.2013) 5. Bambergische Halsgerichtsordnung 1507 - URL: http://www.koeblergerhard.de/Fontes/BambergischeHalsgerichtsordnung1507.pdf (30.11.2013) 6. Nueva Recopilación 1567 URL: http://calegalheritage.law.berkeley.edu/nueva- recopilacion-v1.html#page/4/mode/1up (30.11.2013) 7. Ordonnance de Villers-Cotterets 1539 URL: http://www.culture.gouv.fr/Wave/image/archim/Pages/04248.htm (30.11.2013) 8
Põhimõtteliselt tegeleme meie eraõigusega ning peamiselt eel-klassikalise,
klassikalise ajastuga. Niisiis riigivormide järgi vabariigi ja printsipaadi ajaga. Siiski
dominaadist ka Justinianuse Institutsioonide ja Digestadega, mis aga kajastavad ka
suuresti just eelklassikalist ja klassikalist ajajärku.
Rooma õiguse allikad
(vt ka E. Ilus. Rooma eraõiguse alused §§ 4, 5)
Meieni säilinud Rooma õiguse peamiste allikate lihtsamaks tähistamiseks on mõeldud
välja järgmine süsteem:
Leges duodecim tabularum - Kaheteistkümne tahvli seadused kirjutatakse tavaliselt
välja, oluline on lisada tahvli ja fragmendi numbrid (siin on eriti oluline märkida
väljaanne, millest tekst ja jaotus on võetud, kuna Kaheteistkümne tahvli seadusi on
erineval viisil rekonstrueeritud – viitamine on väga oluline ka teiste puhul):
I.1.: Si in ius vocat, ito. (Kui (keegi) kutsub (teise) kohtusse,
sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr. · Roomlased kõnelesid sel ajal kreeka keeles. · Hauakirjad. Raidkirjadega kivi lapis niger. · Esimene kirjapandud seadus ladina keeles! 451-450 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine ehk eelklassikalise ladina keele aeg 240-281 eKr. Ladina keele hakkab võtma kultuurkeele ilmet. · Cato Vanem 3. Klassikaline ehk kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 eKr 14 pKr · õpikud, õigusteaduse kirjapanemine, Cicero teosed, alus retoorikale, kohtukõned, Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Catullus, Õitsev aeg Roomas. 4
hädas abiks. See side põhines fidesel(ustavusel). Kliendid pidid sündima vabana. Kliendid ei pidanud olema vaesemad kui patroonid ,vahel isegi võisid olla rikkamad, aga neil oli madalam juriidiline staatus. Kliendiks võisid hakata need kes tahtsid teha karjääri. Kes tahtsid suuremat võimu ühiskonnas. Kliendiks võivad hakata ärimehed,keda patroonid toetavad võimuga. Tüüpiliselt olid kliendid siiski vaesematest kihtidest, nt poeedid ja filosoofid. Rooma õigus 1) Leges duodecim tabularum: 12 tahvli seadused; nende pidev täiendamine ajas Pöördepunkt. Etendasid suurt rolli rooma edasises arengus ja peegeldasid sotsiaalseid suhteid üleminekul orjapidamisele(kuigi orje oli ka varem, kui teise iseloomuga). Nüüdsest võis orjust laiendada kodanikele, isegi perekonnaliikmetele. Arenes eraomand, mis põimus tihedalt sugukondliku omandi olemasoluga.Kogu vabariigi perioodi ajal õigus põhialus.
•ius ja eelklassikaline õiguse aeg-langeb kokku vabariigi perioodiga (12 tahvlit) •klassikaline aeg-langeb kokku printsipiaadi ajaga •järelklassikaline aeg-dominaadi ajastu •Justinianuse kodifikatsioon ja rooma õiguse edasine eksistents2.8. Protsessivormide järgi legisaktsiooniline protsess •formulaarprotsess •kognitiivne protsess 11. Rooma õiguse olulisemad allikad.Rooma õiguse allikateks on: - juristide kirjutatud CIC digesta - lex, leges regiae (kuningate, preestrite seadused) - ius Papirianum - 12 tahvli seadused –Leges duodecim tabularum– 12 pronkstahvlile kirja pandud tavaõigusen o r m i d , o n s ä i l i n u d re ko n s t r u k t s i o o n i n a , s i s a l d a b v e e l p a l j u a rh a i l i s t õ i g u s t j a A t e e n a õ i g u s e elemente.451.ema. valitakse 10-liikmeline seltskond mehi, kelle ülesandeks saab taastada õiguslik stabiilsus(plebeide ülestõusu järel). Need mehed panidki need tahvlid kirja.
alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga "Corpus iuris civilis" (aastal 529). Rooma õiguse ajalooline tähtsus peegeldub ladinakeelsete õigusalaste terminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias. Rooma õiguse põhimõtetel põhines Eestis varem kehtinud Balti eraseadustik Rooma õiguse allikad juristide kirjutatud CIC digesta lex, leges regiae (kuningate, preestrite seadused) Euroopa õiguse ajalugu on Põhjamaade arhailiste kultuuride kokku puutumise lugu Roomaga. o Rooma kui impeerium, o Rooma kui (kristlik) kirik. Üldprintsiip: pax et iustitia – rahu ja õiglus Tunnused: Rooma asutati (mitte ei tekkinud) Eneseteadvustamise juurde ei kutsuta jumalat, eeskujuks on kõlbeliselt põhjendatud toimimine. Õigus pidi vastutama praktilise mõistuse ees.
Kreekas tegeleti rohkemate ja mitmekesisemate spordialadega: jooks, hüpped, heited, maadlus, rusikavõitlus, võidujooksud kaarikul või hobuste seljas. Roomas olid populaarsed samuti hobustega võiduajamised ja kaarikuvõistlused ning lisaks veel gladiaatorite võistlused. 72.Milline religioosne alus oli antiikajal Olümpias peetud spordimängudel? Olümpias peetud spordimängud olid osa Zeusi austamise pidustustest. 73.Millised on Rooma õiguse tähtsamad autorid ja kogumikud? Leges XII tabularum Gaius „Institutiones“ Corpus Iuris Civilis, koostatud keiser Justinianuse korraldusel, koosneb: Institutiones, Digesta seu Pandectae, Codex Iustinianus 74. Milliseid kirjanduslikke, ajaloolisi ja müütilisi jälgi leidub kreeklastel reisimise kohta? Kreeklaste müütide hulka reisimisest kuulub näiteks müüt argonautidest, kes tegid kreeklaste esimese reisi, esimeseks laevaks oli Argo. Reisiti tänapäeva Gruusia aladele
Alarich II-le tõi seaduseandja edu see, et ta nii otsustavalt pöördus oma aja Rooma õiguse poolt. Vurgaarõigus- läänegootide riigi galloromaani elanikkonna õigus , mille juurde juhiti sammhaaval ka läänegoodid. Üleminekuga hilisantiiki levis Lääne-Roomas uus mõtlemine. Hilisantiigi kultuuriline produktiivsus seisnes olemasoleva säilitamisele. Alarich II pani kirja provintsi alalhoidnud Rooma pärandi. Toimus õiguse üleskirjutamine. 11.Corpus iusris civilis ja leges barbaropum Justinianus sai valitsema tänu keisritroonile tõusnud onu Justinianusele. Kui alles see teos tegi temast tõelise keisri. Lääne ja Ida-Rooma ühendati ühe valitseja alla ja anti neile rahu. Ta alustas aasta pärast troonile asumist õigusreformiga. Taheti algselt luua uus keisriseaduste koodeks. Tema jaoks oli tähtis esialgu õiguse puhastamine ja lihtsustamine. Päras töö lõpetamist koodeksiga läks Justinianus ja Tribonianus üle digestade ehk pandektide juurde.Viidi
Alarich II-le tõi seaduseandja edu see, et ta nii otsustavalt pöördus oma aja Rooma õiguse poolt. Vurgaarõigus-läänegootide riigi galloromaani elanikkonna õigus , mille juurde juhiti sammhaaval ka läänegoodid. Üleminekuga hilisantiiki levis Lääne-Roomas uus mõtlemine. Hilisantiigi kultuuriline produktiivsus seisnes olemasoleva säilitamisele. Alarich II pani kirja provintsi alalhoidnud Rooma pärandi. Toimus õiguse üleskirjutamine. 11.Corpus iusris civilis ja leges barbaropum Justinianus sai valitsema tänu keisritroonile tõusnud onu Justinianusele. Kui alles see teos tegi temast tõelise keisri. Lääne ja Ida-Rooma ühendati ühe valitseja alla ja anti neile rahu. Ta alustas aasta pärast troonile asumist õigusreformiga. Taheti algselt luua uus keisriseaduste koodeks. Tema jaoks oli tähtis esialgu õiguse puhastamine ja lihtsustamine. Päras töö lõpetamist koodeksiga läks Justinianus ja Tribonianus üle digestade ehk pandektide juurde
KESKAJA ÕIGUS Tähendab kehtivat raamistikku, pole sama mis seadusandlus või üleskirjutatud normistik. Keskaja autoriteetseim allikas on õiguse iidsus, arusaam, et õigus on olemas aegade algusest (Jumala poolt, maagiline). Võib ajajooksul rikneda aga mitte paremaks muutuda. Üleskirjutatud õigus =kehtestatud õigus. Ent vahe on kirjutatud ja päriselus rakendatud õiguse vahel. Autoriteet iidsus, vanad õigustekstid ei muutunud aga reaalne alu muutus. Leges barbarorum barbariteõigus. Pandi kirja roomlaste eeskujul ladina keeles. Ent kohtumõistjad ei osanud üldse lugeda seega praktikasse ei rakendatud, ka üsna arhailised, neil ainult allikate autoriteet. Õigus kehtis õiguslikul alusel, paralleelselt pandi õigus, läänegootide õigus (germaani õigus), Rooma alal gootide ehk Rooma õigus ja nad kõik on erinevad. Clodovech I lex salica (saalide õigus), üks esimesi, arhailisemaid germaaniõiguseid
kvalifitseerimisega seotud küsimused, mis tekivad peale lex fori poolt välisriigi õiguse valikut, toimuma lex causae alusel. Nt. määrab lõplikult kohaldatav õigus eeldusküsimuse (seda vaatame järgnevas alapunktis). Falconbridge on Lorenzeni teooriat edasi arendanud ning välja pakkunud nn via media teooria kvalifitseerimise kahes järgus. Esimeses järgus tuvastatakse kõik potensiaalselt õigussuhtele kohalduvad kollisiooninormid ja kvalifitseeritakse õigussuhe leges causae alusel, st erinevate õiguste alusel, millele potentsiaalselt kohaldamisele kuuluvad normid viitavad. Teises järgus subsumeeritakse konkreetne õigussuhe konfliktnormis väljendatud abstraktse koosseisu alla vastavalt lex fori reeglitele, arvestades õigussuhte rahvusvahelisust. Teine järk on seega sarnane valgustatud lex fori teooriale. NÄIDE: Via media kohaldamise näide. Kui pärast isiku surma tekib küsimus, kas kohaldada
kroonikas esinevale ajale. Nende järgnevate aastate sündmuste kohta on iseäranis silmapaistev küsimus: kuidas kujunes tegelikult ja üksikasjaliselt ristiusu ning ristiusuliste valitsuse maksmapanek eestlaste seas ja kuidas kujunes ühenduses sellega eestlaste vabaduse täielik kokkuvarisemine? Ristiusu toojate esimesed peanõudmised pärismaalastele olid: a) pärismaalased võtku vastu kristlaste seadused ja õigused, ristiusu kord ja ike (Christianorum leges recipere - Läti Hindreku kroonika XIX, 8; omnia jura Christianitatis, jugum Christianitatis - sama teos XV, 1 ja teised kohad); b) pärismaalased võtku vastu ristiusulised preestrid ja ristimine (sacerdotes suscipere, baptizari - s. t. XIX, 2); c) mõlemad eelmised nõudmised kuuluvad ühte ja esinevad seepärast ka üheskoos: pärismaalased võtku vastu preestrid ühes kõigi ristiusuliste õigusega (sacerdotes cum omni jure Christianorum recipere - s. t. XXXIX, 4).
oleks nende vastastikune kohustus. Hiljem tähendas Lex- rahva käsku. Seadus kannab tavaliselt seaduse esitanud magistraadi nime ja võis sisaldada ka viidet. Polnud kindlat seaduse väljakuulutamise korda, pandi välja tahvlid vastuvõetud seadusetekstiga. Seaduse tekstid hoiti riigilaekas- aerarium-. Lex data- magistraatide või senati korraldused provintside haldamise alal. Vabariigi perioodi algul anatakse välja koodeks, mida nim Kaheteistkümne tahvli seadused- Leges duodecim tabularum. Selle õigusallika koostamise käik: Plebeide ja patriitside vahelised vastuolud olid tingitud tavaõiguse ebamäärasusest. Õigusallikate kohandamisel tuli ette palju kuritarvitamist. Plebeid nõudsid, et seadused fikseeritaks tahvlitel.Valiti 10-liikmeline komisjon seaduste kirjapanemiseks. Paari aasta jooksul see komisjon koostanud 12 tahvli seaduste teksti. XII tahvlit- tähtsamaid praktilisi küsimusi käsitlevate reeglite kogu, kus peamiseks sisuks on
Ka juute orjastati , kuid vähe. Orjade funktsioon tuleb selgelt välja ka sellest, põhiline orjade rakendusala ei olnud põllutöö vaid majapidamised. ( Põhiliselt orjad naised, tüdrukud ja poisid). Kk kirjanduses orjust hukka ei mõisteta, mida näitab Ameerikasse orjade viimine. Debatte tekitas kristlastes orjade kasutamine. Samas kiriklitel institutsioonidel olid väga tihti endal orje. Nt Toursi Püha Martin oli 20 000 orja. Leges barbarorum ( 6-8 saj). Isandal on õigus oma orje tappa ja peksta. Samas on seal orjade karistamisest pikad paragrahvid. Fuley pakub seletuse et tuleb eristada orjanduslikke üh ja üh koos orjadega. Orj üh vana- kreeka/rooma, USA lõunaosa , Kariibid. Ülejäänud, kus me leiame orje on üh koos orjadega. Tegemist oli marksistiga. 16 saj hakatakse juristide poolt rääkima et pr on kaubanduspealinn, ja vaba linn , siis siin ei ole orje. Kõik orjad kes siia maale astuvad on vabad
kui kättemaks perekonna vôi sugukonna liikme vastu toimepandud ränga eksimuse eest. Õiguse eelajalugu iseloomustab see, et ôigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud moraali- ja tavakorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad ja primitiivsed. Hiljem omandab ôiguse üks vôi teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab ôiguse ajalugu - ius scriptum. Vanimad kirjapandud ôiguse allikad on näiteks: Manu seadused, XII tahvli seadused (Leges duodecim tabularum) Russkaja pravda. Ius scriptum'i algperioodil säilisid veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Nii ei iseloomusta ius scriptum'i algperioodil ôigusnormide sunniseloom riikliku sunni tähenduses. Rooma riigis eksisteeris kuni III sajandini pärast kristust eriline ôiguse süsteem ühelt poolt rooma kodanike ja teiselt poolt vôôramaalaste jaoks; pikka aega eksisteeris ka Mandri-Euroopa riikides nn
annaabi.ee 
