seadustest. Nüüd pöörame küsimuste juurde. Esimeses küsimuses on küsitud, kas liikmesriigi seaduse puhul, millega keelatakse pornograafiliste toodete import kõnealusesse liikmesriiki, on tegemist meetmega, mis on koguseliste impordipiirangutega samaväärse toimega asutamislepingu artikli 30 tähenduses. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas sel juhul tuleb artikli 36 esimest lauset mõista sellises tähenduses, et liikmesriigil on seaduslik õigus keelata teisest? NELJAS KÜSIMUS: Kui kaupade impordikeeld on põhjendatud kõlbluse või avaliku korra nõuetega ning seda keeldu nimetatud põhjustel ka tegelikult kohaldatakse, siis kas seda võib sellele vaatamata käsitleda artikliga 36 vastuolus oleva meelevaldse diskrimineerimise vahendina või kaubanduse varjatud piiramisena? VASTUS: kui impordikeelu põhjuseks on kõlblusest tulenevad nõuded ning kui keeldu
Vaidlus tekkis Konsumentombudsmannen (KO) ja De Agostini (Svenska) Förlag AB (C- 34/95),ning Konsumentombudsmannen (KO) ja TV-Shop i Sverige AB (C-35/95 et C- 36/95) vahel. Tegemist on järgmiste teemadega: Piirideta televisiooni direktiiv Liikmesriigist edastatav telereklaam Eksitava reklaami keeld Lastele suunatud reklaami keeld. Kas asutamislepingu artiklit 30 või artiklit 59 või 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ tuleb tõlgendada nii, et nad a) keelavad liikmesriigil võtta meetmeid telereklaami vastu, mida reklaamija edastab teisest liikmesriigist (kohtuasjad C-34/95, C-35/95 ja C-36/95); b) keelavad kohaldada ringhäälinguseaduse § 11 lõikes 1 esitatud eeskirja, mis keelab lastele suunatud reklaami (kohtuasi C-34/95). Vastus esimesele küsimusele Asutamislepingu artiklit 59 tuleb tõlgendada nii, et see ei keela liikmesriigil oma õigusnormide alusel reklaamija vastu telereklaami tõttu meetmeid võtta.
Kes kuuluvad? Ühtekokku on nõukogul üheksa erinevat koosseisu: üldküsimused ja välissuhted, majandus ja rahandusküsimused (ECOFIN), justiits ja siseküsimused (JHA), tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoid ja tarbijakaitse, konkurentsivõime, transport, telekommunikatsioon ja energeetika, põllumajandus ja kalandus, keskkond, haridus, noorsugu ja kultuur. Kuidas moodustatakse? Alaliste Esindajate Komitee (COREPER) Igal ELi liikmesriigil on Brüsselis alaline meeskond (esindus), kes esindab riiki ja kaitseb riigi huve ELi tasandil. Nõukogu eesistujariik Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant. Hetkel Ungari. Peasekretariaat Eesistujariiki abistab peasekretariaat, mis valmistab ette nõukogu tööd kõigil tasanditel ja tagab selle häireteta töö. Mis on ülesanded? Nõukogul on kuus põhiülesannet. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas
Parlamendi liikmed Parlamendiliikme tööaeg jaguneb Brüsseli, Strasbourgi ja oma ringkonna vahel. Brüsselis osaleb ta parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekutel ning täiskogu täiendavatel osaistungjärkudel, Strasbourgis täiskogu 12 osaistungjärgul. Paralleelselt põhitegevusega peab parlamendiliige pühendama aega ka oma ringkonnale. Kohtade jaotus Parlamendikohad jagatakse reeglina proportsionaalselt, vastavalt iga riigi elanike arvule. Igal liikmesriigil on kindel arv parlamendikohti, mis ei või olla suurem kui 99 ja väiksem kui 5. Komiteed ja delegatsioonid Komisjonid Euroopa Parlamendi täiskogu istungite ettevalmistamiseks osalevad liikmed 20 alalises komisjonis. Komisjonid koosnevad 28--86 parlamendiliikmest. Igal komisjonil on esimees, juhatus ja sekretariaat. Lisaks alalistele komisjonidele võib parlament moodustada allkomisjone, ajutisi komisjone konkreetsete probleemide lahendamiseks ja uurimiskomisjone
Teatud aspektid õigus ja siseküsimustes eelotsuste vormis Riikidevaheline koostöö, mis tuleneb lepingu VII jaotisest. Sätted tihedama koostöö kohta. 5. EL õigussüsteem loob raamistiku kogu õigusloomeprotsessi ja liikmesriikide koostöö toimimisele, mistõttu riikideülese põhimõtte rakendamine on nii poliitiliselt kui ka õiguslikust mõõtmest lähtuvalt hädavajalik. Tavapärase valitsustevahelise koostöö puhul on igal liikmesriigil võimalik otsuseid erinevalt ning endale kasulikult tõlgendada, mistõttu muutuks problemaatiliseks ühiste poliitikate ( näit ühine põllumajanduspoliitika, ühine kaubanduspoliitika), elluviimine.
teiste valdkondade riikliku poliitika kujundamise lähtekohti. Maailmas mõjuvõimsa riikide liidu liikmena on Eesti võimalused oma eesmärkide saavutamiseks märgatavalt avardunud. Eesti rahvuslike huvide edendamisel mängivad suurt rolli teiste liikmesriikide toetus ning liikmesriikide huvide koosmõju. Meie muutunud staatusest tuleneb aga ka vajadus arvestada kõikide liikmesriikide huvidega oma poliitiliste otsuste kujundamisel. Seetõttu on oluline, et igal liikmesriigil oleks oma kindel roll ning määratletud, eesmärgipärane suunatlus Euroopa Liidus. Keskne roll riigi huvide esindamisel Euroopa Liidus on täitevvõimul. Eesti esindajail on võimalik osaleda Euroopa Komisjoni komiteede ning Euroopa Liidu Nõukogu töös. Edukas osalemine eeldab aktiivsust euroliidu küsimustes ning kiiret kohanemist toimuvate muudatustega. Samas, kuna Eesti näol on siiski tegemist väikeriigiga, sõltume otsuste tegemisel suuresti kaalukamatest liidukaaslastest
(Alalist esindust omavad asutajariigid-Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja USA). Nõukogu saab võtta vastu otsuseid, mida pooldavad kõik alalised liikemd. Julgeolekunõukogu otsused on kõigile liikmesmaadele kohustuslikud. Põhiülesanne:* lahendada riikide vahelisi tüliküsimusi * ennetada ja maha suruda agressioone * tagada rahu * Juhib ÜRO sõjalisi rahutagamisoperatsioone Igal liikmesriigil on kohustus anda osa oma relvajõudusid ÜRO Julgeolekunõukogu käsutusse, kui seda nõuab olukord. Organisatsioonid Human Rights Watch- Greenpeace- rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon(Keskkonna probleemide reguleerimine ja lahendamine) Inimõigused(valdkonnad) · Põhilised inimõigused(õigus vabadusele, isikupuutumatusele, õigus korrakohasele kohtumõistmisele, õigus kaitsele, perekonnale ja eraelule)
direktorite nõukogu. Laenuosad eraldatakse järkjärgult vastavalt majandusprogrammi täitmisele Organid Kõrgeim võimuorgan on aktsionäride nõukogu ehk Board of Governors. Rahvusvahelise Valuutafondi direktor. Ajutine nõuandev organ Rahvusvaheline Raha ja Finantskomitee ehk International Monetary and Financial Committee. Alaline täidesaatev organ on direktorite nõukogu ehk Executive Board. Igal Fondi liikmesriigil on kvoot , mille suurus võrdub antud riigi sissemakse suurusega IMFi kapitali. Kvoodist sõltub liikmesriigi hääleõigus ning Fondi finantsressursside kasutamise ulatus maksebilansi kriisi korral. Suurima hääleõigusega riigid on: USA 17,2%, Jaapan 6%, Saksamaa 6%, Suurbritannia 5% Prantsusmaa 5%. Kvoot on väljendatud RVF spetsiaalsetes arveldusühikutes (Special Drawing Rights SDR). Eesti osalus (1)
progressi maailma vaesemates maades. Nt. Toidu- ja meditsiiniabi andmine Aafrika riikides. ÜRO allorganisatsioon UNICEF Haridust ja kultuuri edendav UNESCO ÜRO allasutused: 1)Julgeolekunõukogu üks olulisem kogu. Põhiülesandeks on lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi, ennetada ja maha suruda agressioone, tagada rahu. Iga ÜRO liikmesriik vöib pöörduda palvega lahendada teda puudutav konflikt. Igal liikmesriigil on kohustatud anda osa oma relvajõudusid ÜRO Julgeolekunõuklogu käsutusse, kui nõuab rahvusvaheline olukord. Julgeolekunõukogu juhib ÜRO sõjalisi ragutagamisoperatsioone. Koosneb 15 riigi esindajatest, kellest 5 on alalised liikmed ja 10 valitakse iga 2 aasta tagant. Alalist esindust omavad tuumariigid ja ka ÜRO asutajaliikmed (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja USA). Neil on õigus panna mittevastuvõetavale otsusele veto.
Peamine seadusandlik initsiatiiviga organ. Tegeleb eelarve haldamisega, õiguslike aktide järelvalve ja täideviimisega EL'is. EL nõukogu e ministrite nõukogu - esindab EL kui tervikut ja liikmesriike. Sellel on kaasotsustus põhimõte õigusaktide vastuvõtmisel tehakse koostööd EL parlamendiga. Euroopa Ülemkogu - koondab endas liikmesriikide peaministreid ja riigipäid. Pannakse paika EL sihid, suunad. Igal liikmesriigil toimuvad asjad erinevat, erineva kiirusega. Seda oleks ühe mehhanismina tööle panna keeruline - näiteks seaduste elluviimine võtab sigakaua aega. See oleks halb, aga me tahaks, et asjad kiiresti liiguks. Kreeka on laiskur ja virk Saksamaa peab ilgelt kannatama ja maksma selle tõttu valusalt.
Eesti ministril on nt vaid neli häält. Kokku on MN 321 häält. Otsust loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt. Sellisel juhul on tegemist nn. kvalifitseeritud häälteenamusega. MN otsuseid formuleeritakse õigusaktidena, mille kohustuslikkuse aste on erinev. Kõige rangem on määrus, mis kuulub kogu mahus täitmisele kõigi liikmesriikide poolt. Direktiiv kuulub samuti täitmisele, kuid liikmesriigil on õigus otsustada, kuidas ta tagab direktiivis sätestatud nõude. Otsus ja arvamusavaldus adresseeritakse ühele konkreetsele riigile, ettevõttele või eraisikule. Otsuse täitmine on kohustuslik, arvamus kannab ainult soovituslikku iseloomu. Euroopa Komisjoni võib pidada EL-i valitsuseks. Erinevalt Ministrite Nõukogust on see alaliselt tegutsev organ, mis asub Brüsselis. Komisjon koosneb 25 liikmest eg volinikust.
hallataval veebilehel. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses ülaltoodud dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta. https://e-justice.europa.eu/content_eu_law-3-et.do Igal Euroopa Liidu (ELi) liikmesriigil on oma õigus ja õigussüsteem. Liikmesriigi õigus võib hõlmata riigi tasandi õigust (ehk siseriiklikku õigust, mis kehtib kogu riigis) ja vaid teatavas piirkonnas, linnas või muus haldusüksuses kohaldatavat õigust. Õiguse allikad Liikmesriikide õigus tuleneb eri allikatest, eelkõige põhiseadusest, muudest õigusaktidest (mida võib vastu võtta nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil) ja/või valitsusasutuste määrustest
kodanikelt töökohale asumisel eelnevalt tööluba ning seada tingimusi selle saamiseks. Suurbritannia, Iirimaa ja Rootsi üleminekukorda ei rakendanud. 2003. aastal sõlmitud ühinemisleping sätestas liikmesriikide õiguse rakendada piiranguid 1. mail 2004 liitunud riikide, välja arvatud Küpros ja Malta, tööjõule maksimaalselt 7 aastaks. See aeg on omakorda jagatud kolmeks perioodiks: 2+3+2 aastat. Pärast 1. maid 2011 ei ole ühelgi liikmesriigil õigust 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud riikide kodanikele oma tööturule sisenemisel piiranguid kehtestada.
protsendi juures sisemajanduse koguproduktist (SKP). Aruande kohaselt on selle tase siiski nii suur, et võib takistada krediidikasvu tulevikus, mis pidurdab toodangu kasvu keskpikas perspektiivis. Mõne riigi puhul käsitletakse põhjalikus analüüsis eelmise makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tsükli järeldusi, teiste puhul teeb komisjon põhjalikku analüüsi esimest korda. Neil mitmel liikmesriigil, mille kohta komisjon kavatseb koostada põhjaliku analüüsi, on mitmesugused probleemid ja võimalikud riskid, sh mõju ülekandumine partneritele. Hispaania ja Sloveenia põhjalikus analüüsis hinnatakse seda, kas ülemäärane tasakaalustamatus püsib või väheneb, ning nende liikmesriikide rakendatud struktuuripoliitika osatähtsust tasakaalustamatuse korrigeerimisel. Prantsusmaa, Itaalia ja Ungari on liikmesriigid, kus esineb tasakaalustamatus ja kelle kohta
Euroopa Liiduga liitumine on aidanud kindlasti kaasa Eesti julgeoleku kindlustamisele, sest on ju julgeoleku tagamine üks Euroopa Liidu prioriteetidest. EL-i eesmärgiks on julgeoleku tugevdamine, rahvusvahelise koostöö arendamine, rahu säilitamine ja demokraatia edendamine- nende sihtide poole püüdlemisel annab oma väikse, kuid arvestatava panuse ka Eesti. EL tegutseb välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes ühtse organisatsioonina, kus igal liikmesriigil on võimalus otsuste tegemises kaasa rääkida. Välis- ja julgeolekuküsimustes jääb peamine otsustusõigus siiski liikmesriikide valitsustele, kuigi Euroopa Komisjon ja vähemal määral ka Euroopa Parlament on protsessi kaasatud. See tagab organisatsiooni kuuluvate riikide suveräänsuse oma riiki puudutavate otsuste tegemisel. Euroopa Liit ei saa teha riikide eest otsuseid, vaid saab suunata ja anda nõu kuidas teatud situatsioonides käituda.
võimkonda kuuluvates küsimustes. 2. Kirjelda Euroopa Kohtu otsuse Van Gend & Loos ja Costa v ENEL mõju Euroopa Ühenduse õiguskorrale. Costa vs. ENEL kaasuses tegi kohus kaks tähtsat tähelepanekut: 1)liikmesriigid on kindlalt kandnud oma suveräännsed õigused üle nende poolt loodud ühendusele.Nad ei saa seda protsessi hilisemate, ühenduse kontseptsiooniga mitteühtivate ühepoolsete sammudega tagasi pöörata. 2)lepingu printsiip on see, et ühelgi liikmesriigil ei ole õigust avaldada kahtlust ühenduse õiguse kui kogu ühenduses ühetaoliselt ja üldiselt kohaldatava süsteemi staatuse suhtes. Van Gend& Loos hagi alusel otsustas Euroopa Kohus ,et kõik asutamislepingute sätted, mis on sõnastatud tingimusteta on iseseisvad ning juriidiliselt täielikud,nii et nende täitmine või kehtivus ei nõua liikmesriikide ega komisjoni mingit täiendavat sekkumist ning neid saab kohaldada vahetult üksikisikutele
(Saarlased ei ole... 2010) Pooltargumendid Tuulegeneraatorid on üks moodustest energia tootmiseks. Energiasüsteemide ühendamine soodustaks Balti riikde ja Läänemere piirkonna tagamaks kohalike piirkondade varustuskindlus ning elektriturgude parem toimimine. Lähtuvalt nn taastuvenergeetika direktiivist on Euroopa Liidus võetud eesmärgiks aastaks 2020 katta taastuvatest allikatest lähtuva energiaga 20% energiavajadusest. Igal liikmesriigil on vastav kohustuslik protsent individuaalne Eesti peab 2005. aasta 18% tasemelt jõudma aastaks 2020 25% tasemele. Tuuleenergia rakendamine on üks olulisemaid võetud kohustuse täitmise võimalusi. Seni kasutatud õhukaablid üritatakse asendada maakaablitega, et tagada parem ja kauakestvam elektrisüsteem. Osa Saaremaa võrgust juba 40 aastane. (Meie Maa 2010) Samuti toob Tuulepargi ehitamine endaga kaasa tööturu laienemise, tekivad vabad töökohad. Tegutsemisluba
Eesti riigile kui ka selle kodanikele. Välispoliitiline avatud ja rahvusvaheline suhtlus aitab Eestil leida ,,sõpru" ehk liitlaseid. Eestit võib pidada väga ,,sõbralikuks" riigiks teiste riikide suhtes, sest on alati aldis pakkuma tuge näiteks humanitaarabi või rahuoperatsioonide näol erinevatele maailma riikidele. Alates 2003. aastast kuulub Eesti rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisu, pakkudes abi Afganistani sõjaolukorrale. Eestil, kui Euroopa Liidu liikmesriigil, on Euroopas väga palju erinevaid võimalusi. Kõige olulisemaks võimaluseks võib ehk pidada aktiivset suhtlust teiste riikidega ning seevastu toimuvat pidevat kultuuri- ja keelevahetust, ning seda mitte ainult rahvusvahelisest aspektist lähtudes. Üha enam laiendatakse ka tavalise kodaniku õigusi ja võimalusi viibida välismaal, avardatakse inimeste reisimis-, õppimis-, ja töötamisvõimalusi. Ka tavalisel Eesti inimesel on võimalus minna vabalt ja
Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Vertikaalne õigusmõju- Üksikisik ja liikmesriik omavahel . Liikmesriigil üksikisiku ees teatavad kohustused, mida peab täitma. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Avalik õiguslik jõustamine- Riik peab korrale kutsuma kui kellegi õigusi rikutakse, et õigus kehtiks kõigile samasuguselt, oleks õigusriik (politsei jne) Eraõiguslik jõustamine- näiteks pöördud otse kohtusse, või inkassofirma teenused. Riik ei sekku. Riik pakub üksnes kohtusüsteemi
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. ...
· asüülitaotlejate avaldusi hinnatakse ja käsitletakse ELi kõikides osades ühtemoodi, et hoida ära nn ,,varjupaiga ostmine". Selliste küsimustega tegeleb justiits- ja siseküsimuste nõukogu, kuhu kuuluvad justiits- ja siseministrid.Selle eesmärk on luua kohu Euroopa Liitu hõlmav vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala. Kuidas on korraldatud nõukogu töö? Alaiste Esindajate Komitee (COREPER) Igal ELi liikmesriigil on Brüsselis alaline meeskond (esindus), kes esindab riiki ja kaitseb riigi huve ELi tasandil.Esinduse juht on tegelikult oma maa saadik ELi juures. Need saadikud (alalised esindajad) tulevad igal nädalal kokku Alaliste Esindajate Komiteena (COREPER - Permanent Representatives Committee). Selle komitee ülesanne on ette valmistada nõukogu tööd, välja arvatud põllumajandusküsimustes, millega tegeleb Põllumajanduse Erikomitee. COREPERi abistab rida töögruppe, mis
Kokkuvõttes: kaubandust piirava liikmesriigi meede on õigustatud: - kui seda kohaldatakse ühtmoodii nii imporditavatele kui ka kodumaistele toodetele - kui see on vajalik - kui see on proportsionaalne - kui meede on oluline rahuldamaks avalikke huve ehk nn kohustuslikke nõudeid Proportsionaalsusprintsiip: - meede peab olema seatud keskkonnakaitselise eesmärgi saavutamiseks sobilik ja efektiivne, mõju ei või olla puhtalt hüpoteetiline, selle tõendamise kohus lasub liikmesriigil - liikmesriik peab tõendama meetme vajalikkust. Riigi poolt rakendatav kaubandust piirav abinpu ei või olla liialt karm ega kehtida kauem, kui see on hädavajalik - meetme rakendamise tulemusel saavutatav keskkonnavaliteedi paranemine peab üles kaaluma kaubanduse häirimisega tekitatava kahju. KESKKONNAKAITSE JA KONKURENTS Peamised konfliktid keskkonna- ja konkurentsiõiguse vahel: - ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste ja riigi vahel sõlmitavate keskkonnakokkulepete kasvav arve
tööga suure tõuke Euroopa integratsioonile. Santer'i mõju oli aga negatiivne, kuna tema halva töö tõttu rahaliste vahendite osas astus Euroopa Komisjon arengus mitu sammu tagasi. (Troitino 2013, 125) Santer'i puhul oli probleeme ka ülesannete täitmata jätmisega (Nugent 2006, 152). Euroopa Komisjoni praegune president Barroso on tagasihoidlikum ja tema juhtimisel on komisjon kaotanud juhtiva rolli Euroopa Liidu arendamises. (Troitino 2013, 125) Enne 2005. aastat oli neljal suurel liikmesriigil komisjonis 2 kohta ning teistel 1, kuid 2005. aastast see süsteem muutus ning suured liikmesriigid loovutsid oma kohad Ida- ja Kesk- Euroopast juurde tulnud riikidele. (Palk et al 2004) Praegusel kujul on Euroopa Komisjonis igast riigist üks liige ning nad kõik töötavad üheskoos ühise eesmärgi nimel. Igal liikmel on kindel vastutusala, mida ta saab mõjutada ja traditsiooniliselt on need alad jagatud vastavalt
Elboonias on õnnemängude korraldamine litsentseeritud tegevus. Iga õnnemängu korraldaja peab tasuma iga-aastaselt 100 000 euro suuruse litsentsitasu ning lisaks 10% iga loterii tuludelt spetsiaalsesse fondi, millest rahastatakse Elboonia vabaühenduste sotsiaal- ja haridusprojekte. EL nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikklist 401 tulenevalt ilma et see piiraks ühenduse teiste sätete kohaldamist, ei takista käesoleva direktiivi sätted liikmesriigil säilitamast või kehtestamast makse kindlustuslepingutele, hasartmängudele ja kihlvedudele, aktsiise, riigilõive ja üldiselt mis tahes makse, lõive ja makseid, mis ei ole käsitatavad kumuleeruvate käibemaksudena, kui nimetatud maksud, lõivud ja maksed ei too liikmesriikidevahelises kaubanduses kaasa formaalsusi piiriületamisel. Euroopa kohus oma kohtuotsuses kohtuasjas C-212/08 on seisukohal, et hasartmängude
4 punkti a tuleb tõlgendada selliselt, et see ei keela ettevõtjalt sama määruse IV lisa A jaos nimetatud tegevuste osas sama määruse IV lisa B jaos sätestatud minimaalses määras lõivu nõudmist isegi siis, kui vastutavate pädevate asutuste poolt seoses sama määruse VI lisas loetletud nimetustega kantavad kulud on madalamad kui eelpoolnimetatud minimaalsed määrad? 2. Kas eelmises küsimuses nimetatud tingimustel on liikmesriigil õigus kehtestada sama määruse IV lisa A jaos nimetatud tegevuste osas sama määruse IV lisa B jaos sätestatud minimaalsetest määrast madalamaid lõive, kui vastutavate pädevate asutuste poolt seo-ses sama määruse VI lisas loetletud nimetustega kantavad kulud on madalamad kui eel- poolnimetatud minimaalsed määrad ilma, et oleks täidetud sama määruse artikli 27 lõi-kes 6 sätestatud tingimused? Kohtuasja number Euroopa Kohtus: C-523/09 11
liikmesriikide finantsjärelevalvete tegevust ... · Töötavad välja ka eelnõusid õigusaktide kehtestamiseks · Ühtsed asutused aitavad vältida erinevat järelvalvelist praktikat · Euroopa järelevalveasutusi juhib liikmesriikide finantsjärelevalve juhtidest koosneva nõukogu poolt valitud juhatus ning esimees · Enamusi otsuseid võtab vastu nõukogu lihthäälte enamusel ... · Igal liikmesriigil on üks hääl · Olulisemate otsuste puhul kasutatakse kvalifitseeritud häälteenamust ning hääled määratakse kindlaks Nizza lepingust lähtuvalt · 2011 aastal alustas tegevust Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu · Finantsinspektsioon osaleb samuti BSC töös · Lisaks Euroopa Liidu institutsioonidele on Finantsinpektsioonil ka mitme ülemaailmsete organisatsioonide liige Euroopa finantsjärelevalve süsteem Tegevuse rahastamine
Kordamisküsimused: Kuidas selgitad, et Eesti õigussüsteem jaotub kaheks: avalik õigus ja eraõigus? Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Kuidas on omavahel seotid Eesti õigus ja Euroopa õigus? Rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus – põhiseaduse § 3 lõike 1 kohaselt on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Põhiseaduse § 123 sätestab, et Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduse täiendamise seadus sätestab Euroopa Liidu ülimuslikkuse põhimõtte. Nimelt täiendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse Eesti kuulumisel Euroopa Liitu Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Kui Eesti seadused või...
ELi tulevikustsenaariumite üle. Aruteludokumendid keskenduvad järgmistele teemadele: sotsiaalne mõõde, globaliseerumine, majandus- ja rahaliit, kaitsekoostöö ja eelarveküsimused. Brexit ei ole Euroopa Liidu tulevik“ Tihedamalt lõimitud Euroopa tähendab ühtlasi seda, et euro ei oleks vaid valitud grupi vääring, vaid ühisraha, mis liidaks kogu kontinenti.„Euro peab saama kogu Euroopa Liidu ühisvaluutaks!“ Tuletades meelde, et vaid kahel Euroopa Liidu liikmesriigil – Taanil ja Suurbritannial – on seadusega tagatud erand ühisrahaga mitte liituda. Rahaliidul peaks edaspidi olema oma majandus- ja rahandusminister, kes lükkaks tagant struktuurseid reforme ja koordineeriks liidu rahalisi instrumente. See roll võiks edaspidi olla praegusel vastava mandaadiga volinikul – ekstra eraldi uut ametikohta Juncker vajalikuks ei pea. Samuti juhiks seesama inimene eurogrupi tööd, mis koosneb rahaliidu rahandusministritest.
............... 9 Parlamendiliikme tööaeg jaguneb Brüsseli, Strasbourg'i ja oma ringkonna vahel. Brüsselis osaleb ta parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekutel ning täiskogu täiendavatel osaistungjärkudel, Strasbourg'is täiskogu 12 osaistungjärgul. Paralleelselt põhitegevusega peab parlamendiliige pühendama aega ka oma ringkonnale. Kohtade jaotus Parlamendikohad jagatakse reeglina proportsionaalselt, vastavalt iga riigi elanike arvule. Igal liikmesriigil on kindel arv parlamendikohti, mis ei või olla suurem kui 99 ja väiksem kui 5................................................................................................................... 9 Euroopa Keskpank................................................................................................................ 10 Euroopa kohus...................................................................................................................... 11
õigusnormide suhtes, sh liikmesriigi hiljem vastuvõetud õigusnormi suhtes (lex posterior derogat legi priori põhimõte ei kehti). NB! Ülimuslikkus ei ole absoluutne, on kolm tingimust, mille üheaegse täitmise korral võib öelda, et liidu õigus on ülimuslik liikmesriigi õiguse suhtes: Vastuolu EL-i õiguse ja liikmesriigi õiguse suhtes; EL-i õigus on vastu võetud õiguspäraselt; Liikmesriigil ei ole konkreetse õigusakti/sätte suhtes erikokkulepped ega üleminekuaega KUIDAS LUUAKSE EL ESMAST ÕIGUST- ELi esmast õigust loovad liikmesriigid. Uute aluslepingute sõlmimine ja olemasolevate lepingute muutmine saab toimuda vaid kõikide liikmesriikide nõusolekul. Seega, aluslepingute muutmise ettepaneku võib teha liikmesriik, Euroopa Parlament või Euroopa Komisjon.
Ka Eesti majapidamiste ostujõu näitaja, mis aastal 2014 oli suurenenud 76%ni ELi keskmisest, vähenes 2012. aasta tasemele ehk 74%ni. Lõpptarbimiskulutuste hinnatase 2015. aastal peaaegu ei muutunud: võrreldes ELi 28 liikmesriigiga moodustas see 75,2%. Aasta varem oli see näitaja olnud 75,6%. Vähene tootlikkus pärsib majandusarengut ja on üks põhjus, mis takistab Eesti lähenemist jõukatele riikidele. 2015. aastal kasvas Eesti majandus 1,4%, mis on peaaegu poole vähem kui ELi 28 liikmesriigil keskmiselt. Naaberriikide Läti ja Leedu sisemajanduse koguprodukt suurenes vastavalt 2,7 ja 1,8% (vt tabel 1). Eestist kiiremini kasvas majandus 21-s Euroopa Liidu riigis. 2015. aasta SKP reaalkasv jäi oodatust kasinamaks. 2014. aasta suvel prognoosis Rahandusministeerium kasvuks 2,5%, 2015. aasta kevadel 2% ja 2015. aasta suvel 1,7%. Hoolimata loodetust väiksemast majanduskasvust laekus riigikassasse maksutulusid 2015. aastal veidi enam, kui riigieelarvega oli kavandatud.
Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis. VI EL kesktasandi institutsioonid 1.1.Euroopa Kohus (k.a. Esimese Astme Kohus) Euroopa kohus koosneb 27 kohtunikust (igal liikmesriigil on kohtus oma esindaja). Esimese astme kohtu koosneb samuti 27 kohtunikust. Veel kuuluvad sinna kohtujuristid (8), 40 kohtusekretäri ja administratiivaparaat (750 inimest pluss tõlgid). Vajalikkus: et EL õiguse rakendamine, tõlgendamine oleks igas liikmesriigis ühetaoline. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub 4 põhilist valdkonda: · Liikmesriikide kohustustest kõrvale hoidmine - vastutusele võtmine, karistuste määramine.
▪ Kahju (+) – KK kaotas oma auto ▪ Põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel (+) – juhul, kui riik oleks direktiivi kohaselt ja korrektsel viisil üle võtnud ning tunnustaks ka juhiluba, siis ei oleks isik karistatud juhiloa äravõtmisega Jäme rikkumine: Euroopa Komisjon on tuvastanud, et selline rikkumine on jäme; rikkumise jämedus üldiselt seoses sellega, kas liikmesriigil on kaalutlusõigus või mitte (jäme on siis, kui riik on ilmselgelt kaalutlusruumi piire ületanud). Direktiivi ülevõtmata jätmine on alati jäme. Direktiivi ülevõtmise kohta vabandusi üldiselt ei eksisteeri. Kindlasti pole sel riigil nt poliitiliseid põhjusi. Kui liikmesriigina ei taha direktiivi üle võtta, näiteks juhul, kui direktiiv on põhiõigustega või aluslepingutega vastuolus, siis peab riik esitama 2.kuu jooksul tühistamishagi. Variant 2
poliitikavaldkonnas, samuti ka saatsaja maksab, ettevaatlikuse ja läheduseprintsiip (st. kahju tuleb esmajärjekorras heastada seal kus see tekitati), samuti laiendati KK alase vastutuse ulatust. Valdkonnad millega KKP EL tasandil tänapäeval tegeleb on (6): kliimamuutused, looduskaitse, bioloogiline mitmekesisuse kaitse, inimese tervise kaitse, loodusressursid, jäätmed. EL KK alased eeskirjad antakse tavaliselt välja direktiivide vormis, on igal liikmesriigil võimalus viia neid ellu oma majnduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist tausta arvestades. Rio de Janero 1992 Bioloogilise mitmekesisuse konvensioon- iga osalismaa üheks esmaseks kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine. Konvensiooni mõistes on looduse mitmekesisus kogu looduse mitmekesisus alates geenitasemest ja lõpetades ökosüsteemitasemega.Konvensioonil on 3 üldist eesmärki: BM kaitse,
EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta • Ühine põllumajanduspoliitika • Regionaalpoliitika • Energeetika ja keskkonnapoliitika • Justiits- ja siseküsimused • Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu...
-ELi õigusnormid on ülimuslikud liikmesriigi õigusnormide suhtes, sh liikmesriigi hiljem vastuvõetud õigusnormi suhtes (lex posterior derogat legi priori põhimõte ei kehti) NB! Ülimuslikkus ei ole absoluutne, on kolm tingimust, mille üheaegse täitmise korral võib öelda, et liidu õigus on ülimuslik liikmesriigi õiguse suhtes: 1. Vastuolu EL-i õiguse ja liikmesriigi õiguse suhtes 2. EL-i õigus on vastu võetud õiguspäraselt 3. Liikmesriigil ei ole konkreetse õigusakti/sätte suhtes erikokkulepped ega üleminekuaega 12. Kuidas luuakse EL esmast ja teisest õigust? ELi esmast õigust loovad liikmesriigid. Uute aluslepingute sõlmimine ja olemasolevate lepingute muutmine saab toimuda vaid kõikide liikmesriikide nõusolekul. ELL art 48: „Iga liikmesriigi valitsus, Euroopa Parlament või komisjon võib esitada nõukogule ettepanekuid aluslepingute muutmiseks.”
kaubavahetuse nõukogu (GATT-i lepingu toimimise jälgimine); teenustekaubanduse nõukogu (GATS-i toimimise jälgimine); intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide nõukogu (TRIPS lepingu toimimine). Otsused võetakse WTO-s vastu liikmete konsensuse alusel (konsensuseks loetakse kõigi liikmete nõusolekut). Kui konsensuse saavutamine ei osutu võimalikuks, võetakse otsus vastu häälteenamusega, kusjuures igal liikmesriigil on üks hääl. Teatud otsuste (WTO põhikirja muutmine, liikme lahkumine organisatsioonist) on vaja kohati kuni ¾ -list häälteenamust. WTO peakorter asub Genfis, Sveitsis. Seda juhib peadirektor, kes määrab endale neli asedirektorit. WTO sekretariaadil on 500 eri liikmesriikidest pärit töötajat. Oma kohustuste täitmisel ei tohi sekretariaadi töötajad aktsepteerida oma päritoluriigi või mistahes muu
OECD ei ole finantsorganisatsioon ega anna sellest tulenevalt laene või toetusi. OECD liikmesuse olulisi kriteeriumeid võib väljendada läbi sarnase mõtteviisi (like- mindedness). Sarnaselt mõtlevatel riikidel on hõlpsam üksteisest aru saada, samuti jagavad nad sarnaseid eesmärke, mis teeb teineteiselt õppimise võimalikuks. Liituma kutsumisel arvestatakse ka vastastikuse kasuga (mutual benefit), et uuel liikmesriigil oleks midagi vanade liikmesriikidega jagada ning et uus liige oleks valmis ja võimeline teiste kogemustest õppima, millest tulenevad ka ülejäänud kriteeriumid - oluline osaleja (significant player) ja üleüldine kaalutlus (global considerations). 4 3. OECD JA EESTI Eesti tegi esimese ametliku sammu OECD suunal juba 1996. aastal, kui kolme Balti riigi
ületades enam passi näitama. Veel ei ole liitunud Küpros, Rumeenia ja Bulgaaria. Õhupiiridel kadus kontroll alates 29. märtsist 2008. Schengeni lepinguga on liitunud ka Island ja Norra. Ühtne Euroopa läbi raskuste 1986-85 tõusis vaesemate liikmesriikide Kreeka, Iirimaa, Portugali ja Hispaania sissetulek ühe elaniku kohta 66%-lt liidu keskmisest 74%-ni. Rikkaima liikmesriigi Luksemburgi SKt oli 1995. a 165% EL-i keskmisest, vaeseimal liikmesriigil Kreekal 63%. Seevastu 1986-1995 ei vähenenud SKT erinevus kümne rikkama ja kümne vaesema EL-i piirkonna vahel. 1970ndate aastate jooksul ja 1980ndate algul koormasid EÜ tegevust koostööprobleemid. Otsusetegemise protsess polnud tõhus ja seda pärssis kokkulepe rakendada kõigi tähtsate otsuste langetamisel vetoõigust (mehhanism, mis võimaldab ühel liikmesriigil otsuse blokeerida), mis oli võetud kasutusele 1966. aastal nn Luxembourg'i kompromissi tulemusena. Samuti polnud Euroopa
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED) Infrastruktuurid Diplomite vastastikune tunnustamine põhineb üldjoontes liikmesriikide vastavate rahvuslike institutsioonide vastastikusel usaldusel. Mis puudutab kutsealasid, kus on vastu võetud sektoraalsed nõuded, siis siin on oluline rahvuslike seadusandluste kooskõlastamine minimaalse koolituse osas, mis vastaks sätestatud nõuetele. Igal liikmesriigil peavad olema vastavad kompetentsed struktuurid (ministeeriumid, kutsealaorganisatsioonid), mis tagavad vastavuse ülalmainitud nõuetega ja eetilised kohustused reguleeritud ametialade praktiseerimisel. Praktiseerimaks reguleeritud valdkonnas, tuleb inimesel kas selleks registreeruda või taotleda litsentsi kompetentsest ministeeriumist. Taotlejal tuleb tõestada, et tal on valdkonnas tegutsemiseks nõutav kvalifikatsioon. Kui
Sätted riigi õiguskorda Elluviimiseks sobivaim rakendusmehhanism Vajalike meetmete fektiivne rakendamine Ei ole õigus taluda kehtestatud normide rikkumist Direktiivi eesmärgi saavutamine- KÕIGE OLULISEM! Oma suutmatust tagada EÜ õiguse korrektne rakendamine on põhjendatud rahapuudusega. Euroopa Kohus on rõhutanud, et finantssfääri kuuluvad raskused ei saa olla liikmesriigi lepingujärgsete kohustuste täitama jätmise õigustuseks. E KOHTU Põhiprintsiip: Liikmesriigil tuleb rahvuslikku õiguskorda üle võtta kõik need sätted, mille eesmärgiks on isikutele õiguste ja kohustuste tekitamine. Liikmesriik võib vabaneda EÜ õiguse ülevõtmise kohustusest üksnes sel juhul, kui direktiiviga keelatud tegevus ei saa liikmesriigis objektiivselt toimuda. Direktiivi otsemõju olemasolu tuleb seada sõltuvusse eelkõige sellest, kas ühenduse sätted on tingimusteta ja piisavalt täpsed. Direktiivid ei too kaasa horisontaalset otsemõju, ehk
!!) ja põhiülesanded lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid Komisjon kitsamas tähenduses koosneb 20 liikmest, hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva keda nimetatakse volinikeks (commissioner). Art lepingu eesmärkide saavutamist 213(1) kohaselt on igal liikmesriigil komisjonis 33. Mittediskrimineerimise põhimõte Mittediskrimineerimine (TEC, art. 12, end. Art. 6) vähemalt üks ja maksimaalselt kaks esindajat. Praktikas Ilma, et see piiraks käesolevas lepingus sisalduvate erisätete tähendab see seda, et viiel suuremal liikmesriigil kohaldamist, on lepingus käsitletud valdkondades keelatud (Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia ja
EUROOPA LIIDU ALUSED JA INSTITUTSIOONID Loengukonspekt Euroakadeemia rakenduskõrgharidusõppele (autor Juhan Värk, PhD) I loengupaar ----------------- Sissejuhatus ainesse. Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu teke. Euroopa Liit kui seadusandlik ühendus. Euroopa Liidu õigusaktid. 1. mail 2004. aastal sai Eestist Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Seega jõudis Eestile juriidiliselt lõpule palju aastaid väldanud integreerumisprotsess riigiülesesse ühtsesse Euroopasse. Tolle kõiki eestimaalasi puudutava sündmuse puhul on loomulikult oluline teada ka selle riigiülese ning tänaseks 27 Euroopa riiki hõlmava poliitilis-majandusliku ühenduse teket, arenguid, põhilisi toimemehanisme ja institutsioone ning vastavaid õiguslikke aluseid. Kõike seda käsitlebki õppeaine nimega "Euroopa Liidu alused ja institutsioonid". Aastatega on sa...
Veel ei ole liitunud Küpros, Rumeenia ja Bulgaaria. Õhupiiridel kadus kontroll alates 29. märtsist 2008. Schengeni lepinguga on liitunud ka Island ja Norra. Ühtne Euroopa läbi raskuste 13 1986-85 tõusis vaesemate liikmesriikide Kreeka, Iirimaa, Portugali ja Hispaania sissetulek ühe elaniku kohta 66%-lt liidu keskmisest 74%-ni. Rikkaima liikmesriigi Luksemburgi SKt oli 1995. a 165% EL-i keskmisest, vaeseimal liikmesriigil Kreekal 63%. Seevastu 1986-1995 ei vähenenud SKT erinevus kümne rikkama ja kümne vaesema EL-i piirkonna vahel. 1970ndate aastate jooksul ja 1980ndate algul koormasid EÜ tegevust koostööprobleemid. Otsusetegemise protsess polnud tõhus ja seda pärssis kokkulepe rakendada kõigi tähtsate otsuste langetamisel vetoõigust (mehhanism, mis võimaldab ühel liikmesriigil otsuse blokeerida), mis oli võetud kasutusele 1966. aastal nn Luxembourg'i kompromissi tulemusena
tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.) 20.Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Rahakordaja on kohustuliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et kogu raha välja laenatakse. Rahakordaja ehk esialgse hoiuse kasvukordaja. M=1/r (rahakordaja= 1/kohustusliku reservi määr) 21.Euroraha teke. Euro loodi, sest ühisrahal on palju eeliseid ja häid külgi, võrreldes varasema olukorraga, kus igal liikmesriigil oli oma valuuta. Lisaks sellele, et kaovad kursikõikumise oht ja valuutavahetuskulud ning tugevneb ühtne turg, tähendab euro ka tihedamat liikmesriikidevahelist koostööd stabiilse valuuta ja majanduse nimel, milles ton kasu meile kõigile. 22.Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 23.Finantsasutuste liigitus ja selgitused.
17 baasil, keskeriharidus põhihariduse baasil; teise taseme järgne ning kolmanda taseme eelne haridus kutsekeskharidus keskhariduse baasil; kolmanda taseme haridus keskeriharidus keskhariduse baasil, kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad 5. Tööjõu vaba liikumine Üheks abinõuks tööpuuduse leevendamisel võiks olla tööjõu vaba liikumine, mida soodustab Euroopa Liiduga liitumine. Pärast 1.maid 2011 ei ole aga ühelgi liikmesriigil õigust 2004.aastal Euroopa Liiduga ühinenud riikide kodanike suhtes oma tööturule sisenemisel piiranguid kehtestada. Iseenesestmõistetavalt suurendab välisriigis töötamise piirangute kadumine inimestele suuremat valikut töökoha leidmisel ja ka ootustele vastavat töökohta on seega kergem leida. Välisriikides asuvatel töökohtadel on sageli suurem töötasu kui analoogsetel töökohtadel Eestis
põllumajandus-, välisministrid jne). Ministrite Nõukogu kooskõlastas liidu igapäevapoliitikat. 1967 moodustati ka EÜ 17 liikmeline täidesaatev organ (võrreldav valitsusega) – Euroopa Ühenduse Komisjon. Alates 1979.aastast valivad EÜ kodanikud otsestel ja salajastel valimistel oma riikide esindajad Euroopa Parlamenti (Europarlamenti), mis kontrollis teiste organite tegevust (1991 oli 518 saadikut). Igal liikmesriigil oli parlamendis kindel arv saadikuid ning nad rühmitusid vastavalt poliitilistele vaadetele parlamendi fraktsioonideks (nt pahempoolsed, sotsiaaldemokraadid jne). Euroopa Ühenduse tegutsemise esimesel kümnendil 1958-1969 kaotasid liikmesriigid ära tollibarjäärid ja ühtlustasid põllumajanduspoliitika. 1979 võeti kasutusele Euroopa valuutaühik ECU (e eküü), mida liikmesriigid kasutasid omavahelises arvelduses. 1980
Kujundada EL-i rahapoliitikat ja viia ellu rahapoliitilised otsused; Hoida ja hallata liikmesriikide ametlikke välisvaluutareserve; Aidata kaasa maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele. Lisaülesanded: Nõustamine; Statistika kogumine; Finantsasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ja finantsstabiilsuse tagamine 25. Euroraha teke. Euro loodi, sest ühisrahal on palju eeliseid ja häid külgi, võrreldes varasema olukorraga, kus igal liikmesriigil oli oma valuuta. Lisaks sellele, et kaovad kursikõikumise oht ja valuutavahetuskulud ning tugevneb ühtne 6 turg, tähendab euro ka tihedamat liikmesriikidevahelist koostööd stabiilse valuuta ja majanduse nimel, milles ton kasu meile kõigile. 26. Optimaalse valuutapiirkonna olemus, eeldused. Optimaalne valuutapiirkond – geograafiline piirkond, kus ühise valuuta
rahanduskoostööd, et siseturg areneks ja edeneks ning kogu Euroopa majandus toimiks paremini, mis tooks kaasa uute töökohtade tekke ja eurooplaste heaolu suurenemise. 1991. aastal kiitsid liikmesriigid heaks Euroopa Liidu lepingu (Maastrichti lepingu), otsustades, et Euroopa soovib 21. sajandiks tugevat ja stabiilset valuutat eurot. Euro loodi, sest ühisrahal on palju eeliseid ja häid külgi, võrreldes varasema olukorraga, kus igal liikmesriigil oli oma valuuta. Lisaks sellele, et kaovad kursikõikumise oht ja valuutavahetuskulud ning tugevneb ühtne turg, tähendab euro ka tihedamat liikmesriikidevahelist koostööd stabiilse valuuta ja majanduse nimel, millest on kasu meile kõigile. Eurol on mitmesuguseid eeliseid, mida on tunda eri tasanditel, alates üksikisikutest ja ettevõtetest ning lõpetades kogu riigi majandusega.
(ÜTHI) kasv, mis on alla 2% aastas (kuid selle lähedal). Hinnastabiilsus tuleb säilitada keskpika aja jooksul. Hinnastabiilsus aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrgema taseme saavutamisele. 14. Eurosüsteem Eurosüsteem: euroala keskpangandussüsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad. 15. Maastrichti kriteeriumid Euroga liitumisel tuli liikmesriigil täita nn „Maastrichti kriteeriumid“, mis olid: • Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. • Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. • Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
