Otsingule "kohtunik" leiti 910 faili

kohtunik on kodaniku kaitsja, mitte reĆŸiimi kaitsja KohtusĂŒsteemi funktsioonid PĂ”hiĂŒlesanded: ïź Õiguskorra tagamine ïź Kodanike kaitse ïź Konstitutsioonilised ĂŒlesanded (pĂ”hi- seadusega seotud) - seaduste konstitutsioonikohane valve - vĂ”imuinstitutsioonide ja –tasandite tasakaalustaja - valitsemissĂŒsteemi toetamine - valitsemissĂŒsteemi stabiliseerimine Regionaalne ja kohalik valitsemine 1. Territoriaalne aspekt on igale riigile
kohtunik

Kasutaja: kohtunik

Faile: 5
1
docx

Kohtunik – Ă”igusemĂ”istja vĂ”i karistaja

Kohtunik ­ ÔigusemÔistja vÔi karistaja "JÔuad! TÔste, löö pall maha! HÀsti, punkt meile." Kohtunik vilistab, tÔstab kÀe punktisaajate poole ning annab loa servimiseks. Minu kord, otsustav punkt, pall kukub piirile. Saalis valitseb vaikus. Mees vilega osutab kÀega vastaste suunas. Pagan, kaotasime. Kuid miks, kui pall kukkus piirile? Kah mu ÔigusemÔistja, mÀng oleks pid...

Ôigus - Keskkool
14 allalaadimist
1
docx

Kohtunik - ÔigusemÔistja vÔi karistaja.

MÔned inimesed teavad Teda, kui ÔigusemÔistjat pallimÀngus, kes vilistab kohe, kui tuleb mÔni viga vÔi punkt. Teised teavad Teda aga kui kurja pilgu ja valge parukaga karistaja, kes su vanglasse saadab. Kuid on Ta siis ÔigusemÔistja, karistaja vÔi Àki mÔlemat? Kohtuniku töö on raske töö, mis...

Õigus - Keskkool
23 allalaadimist
1
rtf

Kohtunik - kas ÔigusmÔistja vÔi karistaja?

Kohtunik nimetatakse ametisse eluks ajaks. ÕigusemĂ”istjaks vĂ”ib olla nii endale kui teistele, sĂ”pradele kui vaenlastele, isegi tundmatutele. Kohtunik mĂ”istab kohtus Ă”igust ja kohut erapooletult kahe konfliktse osapoole vahel. Ta rakendab olemasolevaid Ă”igusnorme ja jĂ”uab lahendini, kus ĂŒhel poolel o...

AsjaÔigus -
3 allalaadimist
1
docx

Kas kohtunik on Ôiguse kaitsja vÔi hukkamÔistja?

Kas kohtunik on Ă”iguse kaitsja vĂ”i hukkamĂ”istja? Kohtunik on meie kohtusĂŒsteemis asendamatu. Tema otsustab kas keegi on sĂŒĂŒdi vĂ”i on sĂŒĂŒtu ning ta teeb seda lĂ€htudes seadusest. Kuid siiani on paljud arvamusel, et kohtunik ei tee oma tööd Ă”ieti, kui ta neid sĂŒĂŒdi mĂ”istab. Arvatakse, et kohtunik on Ă€ra ostetud vĂ”i otsustab meelega nende vastu, kuid kas on ikka nii? Eesti kohtusĂŒsteem al...

ÜhiskonnaĂ”petus - PĂ”hikool
1 allalaadimist
2
doc

Demokraatlik valitsemine

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia ­ rahvavĂ”im, rahvavalitsus e. riik, kus on vĂ”imul rahvas. Otsene demokraatia ­ rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia ­ selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia ­ pĂ€ritava vĂ”imuga riik; veresuguluse alusel pĂ€ritav ainuisikuline vĂ”im. Absoluutne monarhia ­ riik, kus kogu vĂ”im kuulub ĂŒhele va...

ÜhiskonnaĂ”petus - PĂ”hikool
512 allalaadimist
1
txt

Kohus

Konto ja rahasumma omanikuks oli Ella ning kontol olnud summa eemaldati tema nusolekuta. Eelnimetatud seaduse ja paragrahvi kohaselt on igahel, kelle vara on tema nusolekuta vrandatud, igus prduda kohtusse. Siinkohal nuab kaitse vrandatud summa hvitamist selle esialgses mahus. Lisaks palume kohtul arvestada Antsu varasemat minevikku, mis hlmab kahte kriminaalkaristust ning mis pdisid vangistusega. Auvrne kohtunik , ma palun kohtualuse Antsu mista sdi vrteos vrteomenetluse seadustiku alusel, mrates talle maksimaalse trahvimrana 300 trahvihikut ehk 18 000 krooni trahvi, mille vib muuta ka 30-pevaseks arestiks, ning vrandatud vara hvitamist ties mahus. Prokurr: Oleme kuulnud sdistaja vited, mis phinevad ainult oletustel ja hepoolsetel tunnistustel. Kohtualune Ants ei vta omaks sdistaja videt, et tema omanduses on Ella internetipanga koodid ning sdist...

ÜhiskonnaĂ”petus - PĂ”hikool
9 allalaadimist
24
doc

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM

Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad Ă”igussĂŒsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne Ă”igussĂŒsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks ee...

MajandusĂ”igus - Audentese Ülikool
233 allalaadimist
1
doc

MÔisted. Kodanikud ja Demokraatia

Riigikogu komisjonKomisjoni kuuluvad erinevate erakondade liikmed, kes tegelevad teatud valdkonna probleemiga. FraktsioonĂŒhe erakonna saadiku rĂŒhm riigikogus. Koalitsioonerakonnad,kes kuuluvad valitsusse. Opusitsioon erakonnad,mis ei kuulu valitsusse, vaid Riigikokku. Valimiskogukutsutakse kokku presideni valimiseks linnaja vallade esindajad juhul kui Riigikogu...

ÜhiskonnaĂ”petus - PĂ”hikool
26 allalaadimist
13
ppt

Eesti kohtusĂŒsteem

klass Eesti kohtusĂŒsteem on kolmeastmeline: I. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud II. Ringkonnakohtud III. Riigikohus Maa- ja linnakohtud Esimese astme kohtud Eestis on 3 linna- ja 15 maakohut Kokku 151 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul ...

ÜhiskonnaĂ”petus - PĂ”hikool
55 allalaadimist
15
rtf

EESTI KOHTUKORRALDUS

TALLINNA ÜLIKOOLI ÕIGUSAKADEEMIA Õigusteaduskond Siret Tammela EESTI KOHTUKORRALDUS Referaat Õiguse alustes Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 1 Eest...

Õiguse alused - Tallinna Ülikool
59 allalaadimist
3
doc

Maakonnad ja omavalitsused

1. Kas maakond on omavalitsus- vĂ”i riiklik ĂŒksus? Maakond on riiklik ĂŒksus. 2. Millised on maavanema ja maavalitsuse ĂŒlesanded? Kuidas pannakse ametisse maavanem? Maavanema ĂŒlesanne: maakonna juhtimine. Maavalitsus: maakonna riikliku halduse teostamine; kĂ€sutada riigivara; korraldada ĂŒhistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Planeerida regiooni arengut. Maavanem...

ÜhiskonnaĂ”petus - PĂ”hikool
36 allalaadimist
2
docx

Erakonnad ja valimised

Mis vahe on majoritaarsel ja proportsionaalsel valimissĂŒsteemil? Majoritaalses saab vĂ”itja parlamendis kĂ”ik kohad, proportsionaalses saab nii palju kohti, kui palju on saadud hÀÀli. 2. Mis valimissĂŒsteem on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissĂŒsteem 3. Mida tĂ€hendab mÀÀratlus vasakpoolne erakond vĂ”i parempoolne erakond? Vasakpoolsel...

ÜhiskonnaĂ”petus - PĂ”hikool
25 allalaadimist
1
odt

Korrakohane ÔigusemÔistmine

Korrakohane Ă”igusemĂ”istmine Arvamuslugu Kohtus on pĂ”hiseaduslik institutsioon, mis tugineb vĂ”imude lahususe ja tasakaalustatuse pĂ”himĂ”ttetele. Õigust mĂ”istab ainult kohus. SĂ”ltumatu kohtuvĂ”im on seadusandliku ja tĂ€idesaatva vĂ”imu kĂ”rval kolmas riigivĂ”imu haru. Kohtud on kĂŒll isemajandavad, kuid kannavad oma tegevusest...

Ôigus - Keskkool
17 allalaadimist
12
docx

Korvpalli pÔhjalik referaat

KORVPALL Kool LĂŒhidalt Korvpall on spordiala, mida harilikult mĂ€ngitakse saalis kahe vĂ”istkonna vahel. MĂ€ngu eesmĂ€rgiks on visata pall mÀÀruste pĂ€raselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse vĂ”istkonnale punkte. MĂ€ngu lĂ”puks rohkem punkte kogunud vĂ”istkond vĂ”idab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mĂ”istetava...

Kehaline kasvatus - Keskkool
29 allalaadimist
5
docx

KohtukĂ”ne analĂŒĂŒs

03.2012, kell 10.00 Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja, saal 202 Kohtunik Eha Poppova Kohtu koosseis: Eva Poppova, Linda LuhaÀÀr, Liina LĂ€ll Prokurör Rita SinivĂ€li Kaitsja Rein Kiviloo Kriminaalasi KarS § 114 p1,3 SĂŒĂŒdistatav Juri Danilisen. Kannatanu Ljudmilla Potsina. Kui kohtunik siseneb kohtusaali, siis rahvas tĂ”useb pĂŒsti. Istumiseks annab loa kohtunik. Kohtunik avab istungi sissejuhatavat...

Õigusteaduskond - Tartu Ülikool
46 allalaadimist
19
doc

RiigiÔiguse eksami konspekt

01.2011 Õigusselguse pĂ”himĂ”tte kohaselt peab isikul olema vĂ”imalik piisava selgusega ette nĂ€ha, missuguse Ă”igusliku tagajĂ€rje ĂŒks vĂ”i teine tegevus kaasa toob. HĂ”ljuvas olekus muudatus: eelnĂ”ud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud ĂŒks-meelt vastu vĂ”tmiseks, see otsustati muuta kahe jĂ€rjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-vĂ”tmine sĂ”ltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muut...

ÕigusĂ”petus - Tallinna TehnikaĂŒlikool
211 allalaadimist
1
doc

Adekvaatselt hinnata

SĂ”ltumatus ja erapooletus - need on omadused, mis on kĂ”ige olulisemad spetsiti juures, kelle tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete hulka kuulub sĂ”ltumatu otsustamine ja mis mingil juhul ei tohi minna Ă€hvardamise vĂ”i "vastastikku kasulikud ettepanekud." Kohtunik peab olema aus. Ausus - kĂ”ige olulisem nĂ”ue kĂ”lblusnormidega...

Majandus - LÀÀne-Viru RakenduskÔrgkool
8 allalaadimist
8
odt

Mihkel Raud

Kuressaare Ametikool Toitlustus Ôppesuund TTP-10 Gristi Adrat REFERAAT Elulugu, Mihkel Raud Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2012 SISUKORD Elulugu...

Eesti keel - Kutsekool
35 allalaadimist
2
doc

Ajaloo arutlus - KuivÔrd saab Rootsi aega nimetada heaks ajaks

sajandi teiseks pooleks oli kogu Eesti ala Rootsi vÔimu all. Esimesena lÀks Rootsile 1583.aastal Pljussa vaherahuga PÔhja-Eesti, mis varasemalt kuulus Vene koosseisu. SeejÀrel sai Rootsi enda valdusesse 1629.aasta Altmargi vaherahuga Poolale kuulunud LÔuna-Eesti. 1645. Aastal lÀks Brömsebro rahuga Rootsi alla varem Taanile kuulunu...

Ajalugu - Keskkool
14 allalaadimist
4
docx

Demokraatlik valitsemine

­ otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kĂ”ik praegused dem. riigid Monarhia ­ veresuguluse alusel pĂ€ritav ainuisikuline vĂ”im · Absoluutne e. piiramatu ­ kogu vĂ”im kuulub ĂŒhele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud ­ monarh + parlame...

ÜhiskonnaĂ”petus - PĂ”hikool
11 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !