Nimelt koosneb üks ja sama kohtulik kompromiss protsessuaalsest ja materiaalõiguslikust küljest. Kohtulik kompromiss on eraõiguslik leping ja samal ajal kohtumenetlus lõpetava toimega protsessuaalne toiming ehk temas sisaldub kaks külge: kokkuleppimine ja õigusvaidluselõpetamine. Kuna kohtulikul kompromissil peab olema kaks nimetatud tagajärge, peavad selle puhul olema täidetud järgmised eeltingimused: · sõlmitud peab olema kompromissleping (vajalik materiaalõigusliku külje jaoks) · õiguslikud eeldused (nt kohtuasja ajamise volitus jne) 1. Protsessuaalne külg (menetlusõiguslik) Protsessuaalse külje moodustab kohtuliku kokkuleppe kohtuvaidlust lõpetav toime (ehk kompromiss lepingu sõlmimine). Kompromiss peab vastama vorminõuetele st kohtuistungil sõlmitud kompromiss tuleb kohtuistungi protokolli kanda. Pooled
viivise) sissenõutavaks muutumist; o Kohaldumist ei saa vältida nt maksetähtaja pikendamisega (olemasoleva lepingu muutmine); o Ei keela kogu seniselt võlgnevuselt (sh sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt) intressi nõudmist; o Kohaldamine on välistatud, kui kokkuleppega muudetakse võlasuhet, millega mh lepitakse kokku viivise arvestamises sisenõutavaks muutunud võlgnevuselt (Kompromissleping VÕS §578 lg 1); Kui pikendati ainult tähtaega, siis on tegemist laenulepingu muutmisega mitte kompromisslepinguga ning siis on kohaldatav VÕS § 113 lg 6. LKM refinantseeris ehk asendas ühe kohustuse teisega. Seega on VÕS § 113 lg 6 alusel keelatud sellest viivist ja intressi võtta. 4
Lepinguvälised võlasuhted ei ole poolte tahteavaldusi, esineb ühepoolseid tahteavaldusi. Ühepoolne tehing testament, lepinguvälise võlasuhte element (konkurss). Ei eksisteeri vastastikuseid tahteavaldusi. NT: kahju õigusvastase suhte tekkimiselmaja maha põletamine sigaretiga Lepinguväline võlasuhe võib muutuda lepinguliseks võlasuhteks (maja põlema paneminemaja omanik nõuab ühte summat ja sigareti viskaja ei ole sellega nõussõlmitakse ka kompromissleping, maja omanik nõustub summat vähendama ja preili maksab ära vähendatud summa ära ja tunnistab end süüdiüks pool nõuab maksmist ja teine pool maksab) ja vastupidi. Lepinguline võlasuhe võib muutuda lepinguväliseks võlasuhteks. Kui nüüd see majaomanik vaatab et preili on noor inimene ja kogemata juhtus ja võib-olla ei nõutagi minema, preili palub, et majaomanik teeks selle asja kirjalikus vormis võlasuhe on
Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. // Ülalpidamisleping Toetamisleping, millega kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimse eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Mis on kompromissleping? Leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Mis on seltsinguleping? Leping, millega kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. See on kehtivas õiguses uus mõiste, mis asendab varem tsiviilkoodeksis sätestatud ühise tegutsemise lepingut. Mis on käsundusleping?
saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. // Ülalpidamisleping – Toetamisleping, millega kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimse eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Mis on kompromissleping? Leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Mis on seltsinguleping? Leping, millega kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. See on kehtivas õiguses uus mõiste, mis asendab varem tsiviilkoodeksis sätestatud ühise tegutsemise lepingut. Mis on käsundusleping?
ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. (2) Kui vara või esemed peavad üle minema pärast ülalpeetava surma, kohaldatakse ülalpidamislepingule vastavalt pärimislepingu kohta sätestatut. (www.riigiteataja.ee VÕS) Näiteks kokkulepe, millega taluperemees annab pojale üle talu, poeg kohustub aga teda ülal pidama. Ülalpidamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. (ÕÕ 180) 168. Mis on kompromissleping? · VÕS § 578. Kompromissilepingu mõiste (1) Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. (2) Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. (www.riigiteataja.ee VÕS) 169. Mis on seltsinguleping?
esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Kui vara või esemed peavad üle minema pärast ülalpeetava surma, kohaldatakse ülalpidamislepingule vastavalt pärimislepingu kohta sätestatut. 221. Mis on kompromissleping? Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes, mille tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 222. Mis on seltsinguleping? Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi
andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. // Ülalpidamisleping Toetamisleping, millega kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimse eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama 226. Mis on kompromissleping? Leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. 227. Mis on seltsinguleping? Leping, millega kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. See on kehtivas õiguses uus mõiste, mis asendab varem tsiviilkoodeksis sätestatud ühise tegutsemise lepingut 228
annaabi.ee 
