Isiku privaatautonoomia väljendub tsiviilõigusnormide dispositiivsuse põhimõttes, mille kohaselt võib tsiviilõigussuhet reguleerivast sättest reeglina poole kokkuleppel kõrvale kalduda, va kui see pole lubatud avalikes huvides. Privaatautonoomia põhimõte hõlmab lepinguvabaduse põhimõtet, mille kohaselt on isikutel õigus valida kas üleüldse ja kellega teha lepinguid (sõlmimisvabadus), samuti on isikutel õigus vabalt kujundada tehingu sisu (sisuvabadus). Lepinguvabadus võib avalikes huvides (käibekaitse, nõrgema poole kaitse vajadus) olla piiratud keeldude, hooldus- ja kaitsekohustustega. Tehingu tegemise vabaduse piiranguks on eelkõige lepingu sõlmimise sund (nt peab monopoolses seisundis olev teenuse pakkuja nagu näiteks Eesti Energia lepingu sõlmima igaühega, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele). Sisu kujundamise vabadust piiravad seaduse imperatiivsed sätted. Nii
3. Tsiviilõiguse allikad · Põhiseadus · Seadus · Seadusest alamad aktid 4. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted 112. Dispositiivsuse põhimõtte kohaselt võib tsiviilõigussuhet reguleerivast sättest poolte kokkuleppel kõrvale kalduda. 113. dispositiivsuse põhimõte baseerub eraõigusliku õigussuhte poole autonoomia põhimõttel. 114. Privaatautonoomia e eraautonoomia (Otsustamise vabadus (kas ja kellega teha tehinguid);Sisuvabadus (võimalus kokkuleppe sisu vabalt kujundada);Vormivabadus (suuline/kirjalik/ elektrooniline/ notariaalne)-nad ka piiratud 3 viisil- Sõlmimise vabaduse piiranguks on sõlmimise sund ;Vormivabaduse piiranguks on seadusest tulenevad vorminõuded;Sisuvabaduse piiranguks on sätete dispositiivsuse piirang) on iseotsustamisõigus ja vabadus, mille tulemuseks on poolte tahte ülemuslikkus seaduses kirjapandu ees. 115
mistõttu vara kahjustamine ei ole kahju tekitamine. 5. Tehingud Privaatautonoomia põhimõte ja lepinguvabadus PAP- Isikud on vabad oma õiguste ja kohustuste kujundamisel tehingute tegemise teel LV- lepingu pooled saavad ise otsustada lepingute sõlmimise üle ja pooled on läbirääkimistel ja lepingu sõlmimisel võrdsed (alluvussuhted puuduvad) 1. Sõlmimisvabadus- kas leping sõlmida ja kellega (kindlatel juhtudel sõlmimine kohustuslik) 2. Sisuvabadus- sõlmida leping, millist soovitakse ning milles kokkuleppele jõutakse 3. Vormivabadus- leping võib olla sõlmitud mistahes vormis (kui sesadusest ei tulene teisiti) Tehing Mõiste: Lähtealuseks on tahteavaldus, milles väljendub isiku tahe kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Tahteavalduse tegemine 1. Tahteavalduse viisi valiku vabadus- valitud viis peab olema eesmärgi saavutamiseks kohane 2
kas, keda ning kuidas meeles peab, millist pärimisõiguslikku korraldustüüpi (pärijaks nimetamise, inventuuriga) tõestatud vormis 2008. a pärimisseaduses: pärimiselt kõrvaldamise, annaku, sihtkäsundi või -määrangu, testamenditäitja määramise jne) kasutab Sundosa (PärS § (PärS § 100) 1) pärimislepingu (sisuvabadus) ja millise seaduses pakutud viimse tahteavalduse vormi ta valib (notariaalse või 104 jj) tühistamine (2008. a PärS § omakäelise, üksiktestamendi või ühise testamendi, testamendi või pärimislepingu) (vormivabadus). Vastastikune 102)
Kõige vähem piiratud on sõlmimise vabadus vabadus otsustada kellega ja kas üldse sõlmida leping. See sõlmimise vabadus on piiratud teatud juhtudel sõlmimise sunniga, kus üks või teine pool on kohustatud leping sõlmima (nt Ühistranspordiseadus kui bussis on kohti, siis bussijuht peab reisija peale võtma; sama on ka taksoga taksojuht ei saa öelda, et ta ei sõiduta). Ilma teise poole nõudmiseta võib samuti olla lepingu sõlmimise kohustus nt auto kindlustusleping. Sisuvabadus lepingu võib sõlmida sellises sisuga nagu pooled vajalikuks peavad. Sõltumata sellest, mis on seaduses kirjas, võidakse ka kokku leppida selles, mida seadus ei sätesta dispositiivsuse põhimõte (VÕS § 5) see on üldpõhimõte ja kehtib siis, kui kuskilt mujalt ei tulene teisiti: nt kui on otseselt öeldud, et teistsugune kokkulepe on tühine (vt VÕS § 113 lg 6 viivise kohta). Dispositiivsusele
eeldab kaht võrdset poolt, kes loovad eeldatavalt õiglase võlasuhte vabalt kujunenud ja vabalt tehtud tahteavaldustega. Lisaks pärineb see laissez-faire põhimõttest, kus on igaühel õigus ja vabadus kujundada oma elu tahte kohaselt tingimusel, et ta sellega ei piira teiste ühiskonnaliikmete vabadust. Lepinguvabadus on põhiseadusega tagatud põhimõte ning tähendab seda, et kõik isikud on vabad otsustama, kas ja kellega leping sõlmida (sisuvabadus). Lepinguvabadust võib teostada aga ainult tingimustel, et oma õiguste ja vabadsute teostamisel ning kohustuste täitmisel austatakse ka teiste inimeste õigusi ja vabadus ning järgitakse seadust (PS § 29 lg 2). Lepinguvabaduse sisu: - lepingu sõlmimine/muutmine/lõpetamine – annab igaühele võimaluse otsustada, kas sõlmida leping või mitte, samuti kellega ning mis tingimustel leping sõlmida. - Lepingupool – lepinguvabadust võib piirata seaduses
tsiviilõigusnormide dispositiivsuse põhimõttes, mille kohaselt võib tsiviilõigussuhet reguleerivast sättest reeglina poole kokkuleppel kõrvale kalduda, va kui see pole lubatud avalikes huvides. 223 Privaatautonoomia põhimõte hõlmab lepinguvabaduse põhimõtet, mille kohaselt on isikutel õigus valida kas üleüldse ja kellega teha lepinguid (sõlmimisvabadus), samuti on isikutel õigus vabalt kujundada tehingu sisu (sisuvabadus). Lepinguvabadus võib avalikes huvides (käibekaitse, nõrgema poole kaitse vajadus) olla piiratud keeldude, hooldus- ja kaitsekohustustega. Tehingu tegemise vabaduse piiranguks on eelkõige lepingu sõlmimise sund (nt peab monopoolses seisundis olev teenuse pakkuja nagu näiteks Eesti Energia lepingu sõlmima igaühega, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele). Sisu kujundamise vabadust piiravad seaduse imperatiivsed sätted. Nii peab tehingu sisu olema
annaabi.ee 
