Rahvusvaheline lepe: 1 loob norme ja seadust nendele, kes on ühinenud sellega. Üldised põhimõtted: täiendavad normid ja reeglid II art 38: Rahvusvahelised konventsioonid: loovad reegleid ühinenud riikidele Rahvusvaheline tava: samad nõuded, mis I üldine praksis, mis o naktsepteeritud seadusena; ei ole vabatahtlikku momenti. Kohtuotsused: pretsedendiõigust ei ole, kouhstsulikud osalejatele praktiliselt pretsendeni mõju olemas RÕ põhiallikad: tava lepped Kuidas rahvusvahelised tavad tekivad? ÜLDINE PRAKSIS 1. Mis on riigi praksis? 2. Kui palju on seda praksist vaja? Kas piisab ühest aktist? 3. Ajaline küsimus kui pikk see aeg peab olema? 4. Kui pole pretsedenti normi rikkumisele, kas võib olla eritingimusi? 5. Kui mitu riiki on vaja? 6
üldpõhimõtted, mis seovad valdavat osa rahvusvahelise õiguse subjektidest. Partikulaarsed allikad on aga rahvusvahelised lepingud ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku. Tähtsuse alusel võib rahvusvahelise õiguse allikaid liigitada põhiallikateks ja lisaallikateks. Põhiallikateks loetakse tavasid ja lepinguid. Lisaallikad on õiguse üldpõhimõtted, rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus. (Hannes Vallikivi 2010) Rahvusvahelised tavad Rahvusvaheline tava on riikide kestev, ühetaoline, järjepidev ja üldine käitumine ning riikide veenvus, et nende poolt valitud käitumisviis on juriidiliselt kohustuslik ja õigustatud. (Hannes Vallikivi 2010) Rahvusvahelised lepingud Rahvusvaheline lepinguõigus kujunes välja tavaõigusena, mis tänaseks on kodifitseeritud Viini lepinguõiguse ja teistesse Viini konventsioonidesse
Eksisteerib küll, ja seda peamiselt inimeste poolt, kes arvavad, et kohtutes valitseb ebaõiglus ja väärilist karistust süüalusele sealt niikuinii oodata ei ole. Kuid selliseks arvamuseks on ka põhjust. Näiteks 2007. aasta 8. detsembril kolme hukkunuga avarii põhjustanud Joosep Laiksoo sai karistuseks kõigest kolm kuud vangistust. Sisuliselt ühe kuu inimelu eest. Kas ei pane mõtlema omakohtu peale? Mind paneks küll. Kuid isegi siis, kui kohtuotsused pole alati kõige õiglasemad, olen ma kohtu, mitte omakohtu poolt. Peamine põhjus ongi see, et omakohus kipub olema veel ebaõiglasem. Kasutatakse julma vägivalda ja halvimal juhul lüüakse isegi maha. Selline tegu teeb senisest kannatajast hoopis kurjategija ning vangiminek on üsnagi tõenäoline. Näiteks viskas pereisa Valeri koos oma poja Jevgeniga 2006. aasta oktoobris ühe armeenlase Ontika pankrannikult alla, kuna too oli Jevgenile gaasi näkku lasknud ja ta paljaks varastanud
3) Mittetulundussektor, sinna alla kuuluvad kodanikuorganisatsioonid. 2. Sotsiaalsed lõhed. Erisused inimgruppide vahel. Nt: usulised, ideoloogilised, piirkondlikud, etnilised lōhed. (Eestis: etniline lōhe- pronkssōdur, eestlaste ja venelaste vahel) 3. Võimude lahususe põhimõtted. Põhimõtte võttis kasutusele Prantsuse filosoof Charles Montesquieu. Täidesaatev võim - Vabariigi valitsus Seadusandlik võim - Parlament Kohtuvõim - Kohtuotsused 4. Iseloomusta postindustriaalühiskonda. Rasketööstusel põhinenud i ndustriaalühiskonna arengu tulemusena 20. sajandi lõpus kujunenud ühiskonnavorm, millele on iseloomulik teabe ja teadusmahukas tootmine ja infovahetusest tulenev integratsioon ja üleilmastumine. 5. Iseloomusta modernismi. Kirjanduse liikumine, mis toimus 19. ja 20. sajandi lõpus peamiselt Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Modernism tähistab tugevat ja tahtlikku
c) Tegemist on teadusartikliga. 2. a) Lisa 2 on pool-akadeemiline allikas. b) See on pool-akadeemiline allikas, sest ta on uurimisraport, mis on koostatud oma eriala eksperdi poolt. Viidatud on Saksa kohtupraktikale. c) Tegemist on raportiga, mida võib kasutada allikana, kuid mitte ainukese allikana. 3. a) Lisa 7 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest kõik õigusaktid, kohtuotsused ja õiguslikud analüüsid on akadeemilised allikad. Keelekasutus on akadeemiline. c) Tegemist on riigikohtu otsusega. 4. a) Lisa 8 on mitte-akadeemiline allikas. b) See on mitte-akadeemiline, sest ajaleheartiklid ja arvamusartiklid on mitte-akadeemilised. c) Tegemist on ajakirjandusartikliga. d) Seda allikat saab kasutada vaid empiirilise allikana- pigem mingi seisukoha illustreerimiseks
protseduuri ning liikmesriikide vahelistel piiridel enam kaupu ei kontrollita. Kuuendaks piiriülese kuritegevuse ja terrorismiga võitlemiseks on tagatud koostöö liikmesriikide politsei, tolliameti, migratsiooniameti ja kohtute vahel. EL-i kodanikel on kõikjal liikmesriikides tagatud võrdne juurdepääs õiguskaitsele, liikmesriikide valitsused peavad tagama EL-i õigusaktide ühtse rakendamise ja ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsused peavad kehtima ka teistes liikmesriikides. Samas kehtivad EL-i territooriumil erinevates eluvaldkondades liikmesriikide kodanikele teatud reeglid, õigused ja kohustused. Liituvatele riikidele on kehtestatud mitmes valdkonnas üleminekuaeg või teatud piirangud. Kõige pikem piiranguaeg kehtib tööjõu liikumisele uutest liikmesriikidest ,,vanasse EL-i", seda piirab kuni 7-aastane üleminekuaeg, seega ei pääse kohe kõik soovijad kõigisse liikmesriikidesse tööle.
seadusandliku riigivõimu õigusaktid e legislatiivaktid (seadused); 2. HALDUSAKTIDEKS vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt - täidesaatva riigivõimu õigussaktid e haldusaktid (määrused, korraldused, käskkirjad), kohaliku omavalitsuse õigusaktid loetakse samuti haldusaktideks; 3. JURISDIKTSIOONIAKTIDEKS - vastu võetud riigi jurisdiktsiooniorganite poolt- jurisdiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused). Sellist liigust võib nimetada õiguse allikate formaalseks liigituseks. Kui võtta aluseks põhite, millist ülesannet õigusakti õiguskorras täidab, siis saame järgmise liigituse: 1. LEGISLATIIVFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT; 2. HALDUSFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT; 3. JURISDIKTSIOONILIST FUNKTISOONI TÄITEV ÕIGUSAKT; Taolist liigitust võib nimetada funktsionaalseks liigituseks. Õiguse allikate vertikaalne liigitus: 1. SEADUSED 2
Õiguse mõiste-riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse (seadusandlus ja määrusandlus) tulemusena kehtestatud normid ja reeglid (õiguskord), mida tagab riik sunnirakendamise võimalusega. Õigus on kirja pandud, väline ning karistatav. Õiguse eelastmed on moraal ja tava. Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine. Moraal-seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega. Ei ole kirja pandud vaid on sisene, saadud kasvatuslikult ning eiramise tulemuseks on häbi. Moraal ja õigus-Moraal tuleb enda seest, õigus on väljastpoolt paika pandud, moraal tuleb kasvatusest, õigus on kirja pandud. Eksimisel on moraali puhul karistuseks häbitunne, õiguse vastu eksimisel on järgnev karistus. Õiguse idee- 1)eesmärgipäras...
· Eesti inimene püüab leida sobivat seadust, lapata kohtuotsuseid, tutvuda vastava õigusalase kirjandusega või teevad selle otsuse õigustundele või jumalasõnale tuginedes. · Erinevates õiguskordades on õiguse allikad erinevad.: o Mandri-Euroopas on prioriteet seadusel o Inglismaal ja USA-s on esmatähtsus välja selgitada, mida ütlevad eelnevad kohtuotsused. o Islamimaades peetakse kogu õigust jumala poolt antuks, tähtsaim õiguse allikas on jumalasõna koraan. · Peamine küsimus õigusallikatega seoses on nende tunnustatus millised allikad on aktsepteeritavad. · Teine oluline küsimus õigusallikatega seoses on nende prioriteetsus mida tuleb vaidluse korral eelistada. · Õiguse teke on seotud ühiskondlike vajaduste tunnetamisega traditsioonilised
kood, selle puudumisel viide juriidilise isiku õiguslikule alusele, auskoht ja sidevahendite andmed 3 Kui sissenõudjat esindab esindaja, siis tema nimi ja esinduse õiguslik alus 4 Võimalusel andmed võlgniku vara kohta 5 Kui sissenõudja soovib pöörata nõuet kinnisasjale, tuleb võimalusel märkida ka andmed kinnisasja kohta Kohtutäiturile tuleb esitada täitedokumendi originaal või notariaalselt või sellega võrdustatud korras kinnitatud koopia. Kohtuotsused ja väärteootsused esitatakse kohtu või menetleja kinnitatud ärakirjana. Nõuded täitedokumendile: 1 selgus - peab olema võimalik selgelt välja lugeda, kes on sissenõudja ja mis on nõue. Kui nõudest ei saa selgelt aru, ei tohi täitur seda ise välja selgitada ega tõlgendada 2 üheselt arusaadav 3 konkreetsus Täitedokumendist peab olema võimalik välja lugeda (tuvastada): Menetluse pooled ( võlgnik ja sissenõudja)
Meedia kui meedium õiguse ja kodanike vahel Laiksoo juhtumi näitel Probleem, et õigusteadlased mõistavad õigussüsteemi teistmoodi kui kodanikud kelle kaitseks see on loodud, on alati olemas. Teatud juhtudel lööb see erinevus juristide ja mittejuristide vahel välja eriti tugevalt. Eriharidusega jurist saab aru miks teatud juhtudel kohtud teevad teatud otsuseid ja miks seadused on sellised nagu need on. Mittejuristi jaoks võivad aga kohtuotsused tunduda ülekohtused ja seadused liiga jäigad. Probleem tekibki sellest, et juristid räägivad nö oma keeles, on liialt valdkonnas sees, kaotades võime vaadata asju tavakodaniku seisukohast, mistõttu juristkonna tegevus jääbki tihtipeale laiema üldsuse jaoks arusaamatuks ja kaugeks. Meedia on aga meedium, mille kaudu edastatakse võimalikult suur hulk erinevaid teemasid ühiskonnani. Meedia on vahelüli mille ülesandeks on avalikkuse suurendamine erinevates
turumajandus) · Osalevate riikide rahvuslik seadusandlus · Rahvusvahelised lepingud (kokkulepped, konventsioonid) · Mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonide dokumendid (Euroopa nõukogu, Ameerika riikide organisatsioon jne.) · Välismajandusliku tegevuse head tavad (eriti rahvusvahelise kaubanduse hea tava) · Rahvusvahelise õiguse subsidiaarsed e. abiallikad (kohtuotsused, õpetused) 5. Too esile RT-e olulisemad kultuurilised barjäärid turunduse mix osas? Rahvusvahelise turunduse olulisemad kultuurilised barjäärid turundusmeetmestiku osade lõikes on: 1) TOODE tarbijate maitsed ja harjumused 2) HIND hinnakujunduse omapära 3) TURUSTUS ostude sooritamise iseärasused 4) MÜÜGITOETUS keelelised erinevused 6. Millistel puhkudel tuleb RT-s toetuda esteetiliste tõekspidamiste arvestamisele?
5)Riigikohtu lahendid alama astme kohtule Soovituslikud allikad 1) riigikohtu, maa- ja ringkonnakohtu lahendid 2)Astuste väljatöötatud juhised, halduspraktika 3)Õigusteadlaste arvamused ja komentaarid Organi tegevuse sisu alusel : Seadusandliku - võimu teostavate organite aktid Täidesaatvat - võimu teostavate organite aktid Kohtuvõimu - teostavate organite aktid Sisu alusel liigitamine : üldiste juhtude - liiklusseaduses üksikjuhtude - SKA direktori käskkiri õigusvaidluste - kohtuotsused Õigussuhe ja juriidiline fakt õigussuhe - on õigusliku tähedust omav konkreetne eluline suhe vähemalt kahe isiku vahel, kus ühel tekivad teise suhtes mingid subjektiivsed õigused ja teisel isikul juriidilised kohustused . Ühepoolne õigussuhe - selle tekkimiseks on vajalik ainult ühe subjekti tahteavaldus.(NT : politseinik käsib autol peatuda ) Mitmepoolne õigussuhe - tekkimiseks on vaja kahte või enamat isikut, kelle kokkulangevad
Kõigepealt vangistati või koguni hukati endised sõjaväe- või politsejuhid ning ka poliitilised liidrid, seejärel hakati arreteerima inimsesi kõigist seisustest. Kogu rahvas oli hirmul. Repressioonide kulminatsiooniks said massiküüditamised, mis algasid 1941. aasta 14. juunil. Küüditamiste käigus viidi Eestist vägivaldselt minema üle 10 000 inimese. Minemaviidutele ei esitatud ühtegi süüdistust ning puudusid ka kohtuotsused. Inimesi valiti täiesti suvaliselt, kedagi ei huvitanud vanus ega sugu. Naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse, täisealised mehed aga vangilaagritesse, kus kahjuks enamik neist ka raskete elutingimuste tagajärjel hukkus. Rangele kontrollile allutati ka ühiskondlik- ja kultuurielu. Suleti ajalehti-ajakirju, hävitati mälestussambaid ning isegi raamatuid. Lisaks sellele natsionaliseeriti ehk riigistati ka kõik eraettevõtted ( pangad, kauplused, kohvikud jne ). Seda kõike tehti
(meie juhul Austria) residendiks ja kes võivad esmakordselt astuda kõrgharidusasutuste meditsiini- ja parameditsiinierialadele, välja arvatud juhul, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus kõiki pädevate ametiasutuste esitatud asjassepuutuvaid tõendeid hinnates leiab, et need õigusnormid on õigustatud rahvatervise kaitse eesmärgiga. Koos sellega üliõpilastel peab olema võimalus õppida võrdsetel tingimustel, mitteresidendid ei tohi olla diskrimineeritud (Kohtuotsused 42/87 Belgium, 152/82 Forcheri, 9/74 Casagrande, 293/83 Gravier). Vaatamata sellele on kaalukas põhjus, miks Austria võttis vastu ülikooliseaduse muudatus on see, et kõik üliõpilased kes tulevad õppima arstiks teistest liikmesriikidest sõidavad pärast õppimise kodumaale. Seega Austrias on tervishoiutöötajate nappus mis tekitab tõsiseid probleeme rahvatervise kaitsele ning selle ohu ennetamine nõuab, et piisav arv diplomeeritud spetsialiste
õiguse allikate süsteem. Riigid on rahvusvahelise õiguse loojad, tõlgendajad ja rakendajad kui ka subjektid, st nemad ise peavad järgmina õigust mis on iseendale loonud. Rahvuvahelise Kohtu statuud art 38 lg 1 liigitab järgmiselt: 1) Rahvusvahelised üld- ja erikonventsioonid põhiallikas 2) Rahvusvaheline tava e õigusena tunnustatud üldine praktika põhiallikas 3) Õiguse üldprintsiibid, mida tunnustavad tsiviliseeritud rahvad põhiallikas 4) Kohtuotsused ja erinevate rahvaste kõrgeima kvalifikatsiooniga autorite seisukohad kui abistavad vahendid õigusnormide määratlemisel abiallikas Tavaõigus · Sotsiaalses koosluses väljakujunenud reeglid, mis ei ole kirja pandud, eksisteerivad koosluste liikmete teadvuses ja kinnistuvad praktika kaudu · Tavaõigust loovad ka riigid, seda kas oma tegevuse või tegevusetusega · Rahvusvaheline tavaõigus sisaldab kahte elementi:
karistamised. Kõigepealt vangistati või koguni hukati endised sõjaväe- või politsejuhid ning ka poliitilised liidrid, seejärel hakati arreteerima inimsesi kõigist seisustest. Kogu rahvas oli hirmul. Repressioonide kulminatsiooniks said massiküüditamised, mis algasid 1941. aasta 14. juunil. Küüditamiste käigus viidi Eestist vägivaldselt minema üle 10 000 inimese. Minemaviidutele ei esitatud ühtegi süüdistust ning puudusid ka kohtuotsused. Inimesi valiti täiesti suvaliselt, kedagi ei huvitanud vanus ega sugu. Naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse, täisealised mehed aga vangilaagritesse, kus kahjuks enamik neist ka raskete elutingimuste tagajärjel hukkus. Rangele kontrollile allutati ka ühiskondlik- ja kultuurielu. Suleti ajalehti-ajakirju, hävitati mälestussambaid ning isegi raamatuid. Lisaks sellele natsionaliseeriti ehk riigistati ka kõik eraettevõtted ( pangad, kauplused, kohvikud jne ). Seda kõike tehti
Rahvusvahelises õiguses on tekkinud õigusdemokraatia. Kas suhtuda nendesse, kes seda ei viljele siis kuidagi teistmoodi või mitte. USA intellektuaalsest laagrist on tulnud argument, et rahvusvahelisel õigusel puudub legitiimsus, sest ei ole tegu otsese inimeste tahtega. Rahvusvahelise õiguse tähtsamaks on ÜRO Harta ja selle juurde kuuluv statuut. Allikateks on Rahvusvahelised konventsioonid, tavaõigus, üldised õiguspõhimõtted, mis on tunnustatud tsiviliseeritud rahvaste poolt, kohtuotsused. Rahvusvaheline õigus on üritanud demokraatiat tekitada. Demokraatia seisneb selles, et riigile ei saa olla kohustuslik norm, millele riik ei ole nõusolekut andnud. Kas on olemas sellised normid, mis on kohustuslikud ka siis, kui riik ei ole nõustunud? Rahvusvahelises õiguses tihtipeale jõud määrab. Rahvusvahelised lepingud on suhteliselt vanad nähtused. Selline massiivsem lepingute sõlmimise kultuur hakkab Euroopa keskaja lõpul. Lepingus kokkulepitav ei tohi minna vastuollu ius
individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus 2) EL, kui organisatsioon omab iseseisvat õigussüsteemi, kusjuures õigus jaguneb esmaseks ja teiseseks. Esmane õigus moodustub asutamis lepingutest ja neid täiendavatsest lepingutest.need lepingud liigitatakse: Ühenduse asutamise lepingut, nt euroopa sõe ja terase ühenduse asutamise leping, 1951 Riikide liitumis lepingut
31) Tõendid tsiviilkohtupidamises Igasugune teave, mille alusel saab kohus oma otsused teha, esitavad menetlusosalised (hageja ja kostja). · Tunnistajate ütlused · Menetlusosalise vande all antud seletused · Dokumendid · Asitõendid · Vaatlus · Eksperdiarvamus · 32) Menetlusdokumendid ja nende kättetoimetamine Hagiavaldussed, kaebused, kohtuotsused, kohtukutsed, kohtumäärused. Kohtuotsused asjas tehakse sisulised lahendused Määrused käivad kaasas protsessi kulgemisega 8 9 Kättetoimetamist korraldab kohus: posti teel või kohtukordnik. Toimetatakse ka kohtumajas neid kätte. Kutsed antakse kätte allkirja vastu. Posti teel: lihtkirjana või väljastusteatena
liikmesriigi jaoks tema väljaandmise riigile, kus isikut üle kuulata soovitakse. ELi riigid kooskõlastavad ka varjupaigapoliitikat ning tugevdavad üheskoos kontrolli ELi välispiiridel. Euroopa Liidu kodanikel on õigus elada vabalt valitud liikmesriigis ning neile peab kõikjal olema tagatud võrdne juurdepääs õiguskaitsele. Seetõttu peavad liikmesriigid tagama ELi õigusaktide ühtse rakendamise ja ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsused peavad kehtima ka teistes liikmesriikides. Euroopa Liit on juba palju ära teinud abiellumise, lahuselu, abielulahutuse, laste eestkoste ja muude tsiviilvaidlustega seotud piiriüleste õigusprobleemide lahendamiseks. KOKKUVÕTE 16. sajandil hakkas Hansa Liidu mõjuvõim vähenema. Selle põhjustas ühelt poolt Inglismaa, Rootsi ja Venemaa sõltumatu majanduspoliitika jätkuv tugevnemine - eriti Novgorodi hõivamine Moskva poolt 15. sajandi lõpul
Oxford 1998, pp 303- 312; 313-319. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES) 15. What is Law. N.Y.,1989, pp 22-28. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES). 16. , M.. O . Moa 1968. 17. , . M . Moa 1986. 4 V SEMINAR 9. mai 2014 kl 8.30-10.00 1. Hiina õiguse allikad. 2. Hiina RV õiguskaitseorganid. a. Kohtusüsteem, advokatuur, prokuratuur. b. Kohtuotsused. 3. Suur-Hiina ja tema kaasneva jõukuse tsoon. (vt Huntington!) 4. Tsivilisatsioonide globaalne poliitika: Aasia, Hiina, Ameerika. (Huntington) 5. Jaapani ,,koha" määratlemisest kaasaja maailmakaardil. (Sotsiaalne, religioosne, majanduslik, maailmavaateline, õiguslik jmt aspekt). 7. Sotsiaalsest kontrollist Jaapanis. 8. Jaapani kohtusüsteem. KIRJANDUS: 1. Heinzig, D. 1979: Ein Jahr der Wende in den sowjetisch-chinesischen Beziehungen.-
individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus Normatiivaktide süsteem, õigusakti mõiste ja liigid Normatiivakte kehtestatakse erinete riigiorganit epoolt ja iga riigiorgan omab õigusloomes teatud pädevuse, sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis. Kõige kõrgemas riigiorganis kõikides riikides, kellele kuulub seadusandlik võim, on
Rahvusvahelises õiguses on tekkinud õigusdemokraatia. Kas suhtuda nendesse, kes seda ei viljele siis kuidagi teistmoodi või mitte. USA intellektuaalsest laagrist on tulnud argument, et rahvusvahelisel õigusel puudub legitiimsus, sest ei ole tegu otsese inimeste tahtega. Rahvusvahelise õiguse tähtsamaks on ÜRO Harta ja selle juurde kuuluv statuut. Allikateks on Rahvusvahelised konventsioonid, tavaõigus, üldised õiguspõhimõtted, mis on tunnustatud tsiviliseeritud rahvaste poolt, kohtuotsused. Rahvusvaheline õigus on üritanud demokraatiat tekitada. Demokraatia seisneb selles, et riigile ei saa olla kohustuslik norm, millele riik ei ole nõusolekut andnud. Kas on olemas sellised normid, mis on kohustuslikud ka siis, kui riik ei ole nõustunud? Rahvusvahelises õiguses tihtipeale jõud määrab. Rahvusvahelised lepingud on suhteliselt vanad nähtused. Selline massiivsem lepingute sõlmimise kultuur hakkab Euroopa keskaja lõpul. Lepingus kokkulepitav ei tohi minna vastuollu ius
Piraatluse korral peab alati olema tegu kahe laevaga, üks piraatide alus ja teine rünnatav alus. Riigid on kohustatud piraatlust maha suruma. Piraate tuleb karistada. Merepõhi Majandusvööndi peab rannikuriik välja kuulutama. Mandrilava eksisteerib rannikuriigil ibso facto e iseenesest. St ei pea selle kohta seadust vastu võtma ega välja kuulutama. RV kohtustatuudi 59 ART ütleb, antud kohtuotsus on kohustuslik antud osapooletele, see pole pretsedent. Need kohtuotsused on õiguslike probleemide lahendamisel abiallikad. Põhiallikad on konventsioonid, sellised mida osapooled sõnaselgelt tunnustavad, millega nad on ühinenud või ratifitseerinud. Kolmandaid osapooli leping ei kohusta. RV tavanorm õigusnormina tunnustatud üldise praktika tõend, mis vajab korduvat riikide käitumist ja opinio juris. Opinio juris riik käitudes mingil kindlal moel annab riik endale aru, et see käitumine on üldtunnustatud. Tähtis on riikide praktika.
Tõlgendusargumendid: semantilised argumendid (lingvistiline) - kasutatud terminite tähendust puudutavad argumendid; süntaktilised ehk grammatilised argumendid (lingvistiline); loogilised argumendid - mõistelised ehk mõistete sisu puudutavad määratlused (analüütilised argumendid) ja tegelik deduktiivne otsustamine; juriidilised argumendid - tõlgendusargumentide põhirühm: seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tavad, seadusandja eesmärk ja seaduse ratio, kohtuotsused, võrdleva õiguse argumendid, õigusajaloolised argumendid, õigusteadus (jurisprudents) teleoloogilised argumendid - pööratakse tähelepanu tõlgendamise eesmärkidele (reaalsed argumendid) ja tagajärgedele, mis tõlgendusvõimaluse valikust võivad tekkida; väärtused ja hinnangud (moraalsed seisukohad); analoogia- ja e contrario argumendid - analoogia võib olla kas tõlgendusargument (juhtumite samasugusus argumendina) või otsustuspõhimõte (otsustuse vorm).
keerukusest. Istungil esitavad poolte advokaadid oma seisukohad kohtunikele ja kohtujuristile, kes võivad neile küsimusi esitada. Kohtujurist teeb seejärel oma esitise, mille järel peavad kohtunikud aru ja teevad oma otsuse. Alates 2003. aastast peavad kohtujuristid asja kohta esitise tegema ainult siis, kui kohtu arvates kõnealune kohtuasi tõstatab uue õigusküsimuse. Samuti ei pea kohus kohtujuristi esitist ilmtingimata järgima. Kohtuotsused tehakse häälteenamusega ja kuulutatakse avalikul istungil. Eriarvamusi ei esitata. Otsused avaldatakse nende väljakuulutamise kuupäeval. Kas Euroopa Kohus vajab taltsutamist? Erki Uustalu Maksumaksjatele pole kindlasti enam uudiseks, et Euroopa Kohtul on suur roll liikmesriikide maksusüsteemide kujundamisel ja seda ka otseste maksude valdkonnas. Kohtuotsuste sisuks on olnud vastuolude tunnistamine siseriiklike seaduste ja EÜ asutamislepingus sätestatud
· Põhineb Rooma õigusel 3. Islami ÕS ehk sariaad · Arhailised karistused(piitsutamine, kividega surnuks loopimine jne) · Eraelu ja perekonnasuhted on normeeritud Eesti kohtusüsteem I aste maa- ja halduskohtud (Harju, Viru, Tartu pärnu ; Tallinn, Tartu) II aste ringkonnakohus (Tallinn; Tartu) · Vaadatakse üle appellatsioonid III aste riigikohus(Tartu) · Kohtuotsused vaadatakse üle kassatsioonikorras ehk kontrollitakse, kas ringkonnakohus on järginud seadust · Teostab põhiseaduslikku järelvalvet ehk kontrollib seaduste vastavust põhiseadusega 5 · Esimees on Märt Rask · Pöörduda saavad alama astme kohtud, õiguskantsler ja president Euroopa Inimõiguste kohus: · Loodi 1959 · Asub Strasbourgis · Lähtub Euroopa Inimõiguste konventsioonist
..................................11 2.2. Menetlused............................................................................................................11 Kohtu poole pöördumine ja kirjalik menetlus.........................................................11 Ettevalmistavad meetmed ja kohtuistungi ettekanne...................................................12 Suuline menetlus ja kohtujuristi ettepanek..................................................................12 Kohtuotsused...............................................................................................................13 Erimenetlused..............................................................................................................13 Lihtsustatud menetlus..............................................................................................13 Kiirendatud menetlus...............................................................................................13
tunnistaja kohtusse Ütluste andmisest võivad keelduda : vaimulikud, advokaadid arstid meditsiinitöötajad ametisikud Dokumendid : ärakiri tunnistusest Arstitõendid ükskõik milline dok.võetakse ja uuritakse ja siis antakse tagasi kui otsus tehtud ( fotografeeritakse tõend) Vande all antud menetlus vanne Vaatlus ruumide ja asukoha üle protokoll fotod Eksperdi arvamus-eriteadmisi omav isik kes ütleb oma arvamuse ja ekspertiis Menetlus dok: hagiavaldused Kaebused Kohtuotsused Kohtukutsed Kohtumäärused Kutsed allkirja vastu ka . ükskõik kuna ja mis ajal . toimetab kohale kas kohus kohtukordnik isik ei tohi keelduda juhul kui keeldub siis see ka fikseeritakse ja siis loetakse kui kätte saadad kirja . Erijuhtumid :kui pole kodus siis 14 aastasele teisele isikule allkirja vastu Kohtukutse tuleb toimetada isikule 10 ennem et tal jääks aega selle jaoks Enne hagi kohtusse esitamist peab see olema kostja käes olema 30 päeva
Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne - kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne - kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga See kohvi on vastik. * deklaratiivne - midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused Kaudsed illokutiivsed aktid - pinnapealne sõnum on otseselt ära tuntav, ent selle taga on varjatud ütlus. Ega te ei saa ulata mulle soolatopsi? - reaalselt on tegemist direktiivse ütlusega, millega tahetakse saavutada soolatopsi saamist, mitte ei oodata ei/ja vastust. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Tekstil on keelest sõltumatud seaduspärad: * fikseeritud algus ja lõpp * tekstil on kompositsioon (sisu tuleb teksti sisse mahutada)
normatiivseid ehk individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus 2. Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem? EL, kui organisatsioon omab iseseisvat õigussüsteemi, kusjuures õigus jaguneb esmaseks ja teiseseks. Esmane õigus on: A)Ühenduse asutamise lepingut, nt euroopa sõe ja terase ühenduse asutamise leping, 1951 B)Riikide liitumis lepingut C)Olulisemaid
funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Lisaks on kohtutel oluline osa kohtuasjade läbivaatamise korra kehtestamisel Õiguskaitseasutuste tegevuse reguleerimisel on erinevad riigid läinud erinevaid teid pidi kuid suurem osa arenenud demokraatlikke riike on lähtunud suures osas sarnastest printsiipidest.
See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Lisaks on kohtutel oluline osa kohtuasjade läbivaatamise korra kehtestamisel Õiguskaitseasutuste tegevuse reguleerimisel on erinevad riigid läinud erinevaid teid pidi kuid suurem osa arenenud demokraatlikke riike on lähtunud suures osas sarnastest printsiipidest.
umbes 11.-17. sajandite ajavahemikul. Peab tunnistama seda, et ei ole võimalik määratleda täpset tekkimise aega, selle pärast et Russkaja Pravda koostati üleval kirjutatud pika aja jooksul. Enne kõige hõlmab karistuse, pärimise, kaubanduse õigusvaldkondi ja sisaldab vastavad normid. Sama moodi reguleerib ka menetlusliku seadusandlust. Russkaja Pravda põhilisteks õigusallikateks on õigustavad, kohtupraktika (kohtuotsused), kiriklikud ning vürtside ustaavid ja samamoodi Vana Vene lepingud Bütsantsiga. Käesoleva töö ülesehituse läbitöötamisel mina lähtusin sellest printsiibist, et kõigepealt tuleb lugejale anda üldse informatsiooni analüüsitava allika kohta. Teiseks sammaks toon välja õigusajaloo teadlaste poolt üldtunnustatud 3 Vene Õiguse redaktsioone, mille peale esitan nende ajaloolise tausta ja teostan analüüsi. On teada, et Vene Õigus õigusallikana reguleerib
puudutavad argumendid. 2) Süntaktilised e grammatilised argumendid 3) Loogilised argumendid need on mõistelised ehk mõistete sisu puudutavad määratlused (analüütilised argumendid) ja tegelik deduktiivne otsustaminede. 4) Juriidilised argumendid, see on tõlgendusargumenti põhirühm. Siia kuuluvad seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tavad, seadusandja eesmärk ja seaduse ratio, kohtuotsused, võrdleva õiguse argumendid, õigusajaloolised argumendid, õigusteadus (jurisprudents). 5) Teleoloogilised argumendid (reaalsed argumendid) nendega pööratakse tähelepanu tõlgendamise eesmärkidele ja üldiselt neile tagajärgedele, mis tõlgendamisvõimaluse valikust võivad tekkida. 6) Väärtused ja hinnangud (moraalsed seisukohad) 7) Analoogia- ja e contrario argumendid. Analoogia võib olla kas tõlgendusargument
lahendasid erinevaid kohalike küsimusi. Rüütelkonnad käisid koos Maapäevadel (iga 3a tagant). Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine oli rüütelkonna pealiku ül. 5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas b) Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas 1681, sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv (sõjaretked kulukad ja sissetuleku allikad puudusid), seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamist – riigistamine.
kinnitatud ärakiri A3 suuruses. 4. õiendid riikliku maakatastri pidaja poolt väljastatud nin A4 suuruses. 5. volikirjad 1) ärakirjad ja originaalid; 2) notariaalsed ja lihtkirjalikud; 1 Dokumendiliikide loetelu ei pruugi olla lõplik ning selle hulk erineb toimikute lõikes. 4 3) ühel lehel või köidetud ja/või pitseeritud; 4) A4 suuruses. 6. korraldused, otsused (haldusaktid) üldjuhul ametliku kinnitusega ärakirjad ühel või mitmel lehel ja A4 suuruses. 7. kohtuotsused, kohtulahendid (määrused vms) Ärakirjad ühel või mitmel lehel ja A4 suuruses. 8. riigivararegistri väljavõtted koopiad, väljatrükid. A4 suuruses. 9. väljavõtted Riigi Teatajast2 koopiad, väljatrükid. A4 suuruses. 10. Ametlike Teadaannete (AT) väljavõtted koopiad, väljatrükid. A4 suuruses. 11. erinevad tunnistused, registrite väljavõtted üldjuhul ärakirjad, kuid võib olla ka originaale (dublikaate), ärakirjad koos tõlgete ja/või apostillidega. A3, A4, A5 suuruses. 12
-kuidas uuring võiks seonduda edasiste plaanidega? (mis on missioon elus- mille eest seista tahab?) 2)mis on keskne sõnum konkreetselt? (kirjutada enda jaoks lahti ühe lausega) - kirjutada max 1 lk kogu töö kokkuvõte (peab olema mudel, teoreetiline arusaam) 3) koostada esialgse kirjanduse nimekiri (peamised allikad, millele võiks uurimistöö koostamisel toetuda- raamatud, artiklid, ajakirjanduslikud artiklid, kohtuotsused, seadused, määrused, EL õigusallikad) 4) kokkuvõtlik tööstruktuur – graafiliselt esitatud töö kontseptsioon (JOONIS) 5) selgeks teha vormistamise ja viitamise reeglid (Jaan Sootak) 6)millised on peamised meetodid, mida kasutab uurimistöö koostamisel, et ei tekiks vigu (empiirilised meetodid- katselised: küsitlused, vaatlused, või muud meetodid) (kirjutada nt laste õigustest- leida vähemalt kolm artiklit, vaatab millistele allikatele
investituurist, s.t. Vaimulikele nende vaimuliku vimu ametitunnuste jagamise õigusest. Paavsti diktaat sisaldas järgmisi olulisemaid teese: · üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid sealt vabastada. · üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused. · Üksnes paavst võib keisrilt võimu võtta. · Keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, paavst aga vib vaidlustada kõigi teiste kohtuotsused. Canossas käik teel Augsburgi peatus paavst Canossa linnuses ja seal astuski Heinrich 1077 patukahetsejana paavsti ette. Wormsi kokkulepe Heinrich V ja Calixtus II vahel 1122. aastal sõlmitud kokkulepe, mis lõpetas investituuritüli. (lisa lk 82) Innocentius III paavst, kes saavutas suurima ilmaliku mõju, mis ühelgi paavstil kunagi on olnud. Vasallisuhete kaudu õnnestus tal muuta suur osa Euroopast paavstivõimust otseselt sõltuvaks. Ta sekkus pidevalt poliitikasse. 1054a
väljaandmise riigile, kus isikut üle kuulata soovitakse. ELi riigid kooskõlastavad ka varjupaigapoliitikat ning tugevdavad üheskoos kontrolli ELi välispiiridel. Euroopa Liidu kodanikel on õigus elada vabalt valitud liikmesriigis ning neile peab kõikjal olema tagatud võrdne juurdepääs õiguskaitsele. Seetõttu peavad liikmesriikide valitsused tagama ELi õigusaktide ühtse rakendamise ja ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsused peavad kehtima ka teistes liikmesriikides. Euroopa Liit on juba palju ära teinud abiellumise, lahuselu, abielulahutuse, laste eestkoste ja muude tsiviilvaidlustega seotud piiriüleste õigusprobleemide lahendamiseks. Täiendav teave vabaduse, turvalisuse ja õiguse kohta Euroopa Liidus Tööhõive ja majanduskasv Aastate jooksul on EL panustanud majandusarengusse, loodud on ühisturg ja käibele võetud ühisraha kõrvaldatud on kaubandust ja liikumisvabadust piiravad tõkked
Samuti on meediasiseselt lihtsustavateks mehhanismideks sümbolilised tehnikad ehk sõnumi edastamise riistad (mikrofon, server, trükimasin), mis äratavad oma kasutused erinevaid ootusi. 3. Ajamõõtmes reguleerivad meediasisesed normid ja väärtused seda, milline on ,,õige" ajakirjandus: eelkõige ajakirjanike omavahelised kokkulepped (sh eetikakoodeksid). Meediaväliselt reguleerib sisu lihtsustamist seadusandlus (avalik-õigusliku ringhäälingu seadus) ja õigusinstitutsioonid (kohtuotsused jne). > Meedia on suhteliselt vaba otsustama, kuidas konkreetne toimetus või osakond ümbritsevast sotsiaal-, sisu- või ajamõõtmes informeerib. Tehnikad või mõõtmed on kokkuvõtvalt kommunikatsioonistrateegia ning seda on võimalik meedia iga üksiku alasüsteemi puhul uuesti spetsifitseerida. Blöbaumi ajakirjanduse süsteemiteoreetiline käsitlus (1994): toimetuse töö tulemusena avalikkusele info vahendamise süsteem
Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne - kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne - kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga See kohvi on vastik. * deklaratiivne - midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused 18. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Tekstil on keelest sõltumatud seaduspärad: * fikseeritud algus ja lõpp * tekstil on kompositsioon (sisu tuleb teksti sisse mahutada) * tekstil on erinev iseloom ja tähendus saatja ning vastuvõtja puhul. Redundantne tekst on tekst, milles on palju ülearust, kuid redundantsus varieerub tekstides - mõnes on ainult oluline info, mõnes peaaegu üldse mitte (teismeliste tüdrukute jutt)
Kõuk- otsene esivanem, ema, vanaema, vaaremad, veresugulased. Sugupuu päismikus asub, hakkavad korduma. Perekonnaloo allikaks on eakamate sugulaste suulised mälestused. Huvitavaks koduseks allikaks on perekonna piibel. Piibli sisse on köidetud vastavad lehed kõigi tähtsamate perekondlike sündmuste märkimiseks. Vanaisa sahtlipõhi ja vanaema fotoalbum. Sahtlipõhjas on tavaliselt perekonna ametlikud paberid: sünnitunnistused, koolitunnistused, omandidokumendid, kviitungid, vekslid, kohtuotsused, autasustamise tunnistused jne. Erilist tähelepanu vajavad vanad kirjad. Kirjad on väga oluliseks perekonnaloo allikaks, lisades sellele inimlikke ja isikupäraseid jooni ning värvikaid detaile. Üldtuntud genealoogiliseks allikaks on hauatähised vanadel kalmistutel. Raamatukogud kus võib kätte saada kirikuraamatuid, revisjonide kui maksunimekirja publikatsioonid jne. Uueks infoallikaks on internet. Vakuraamatud talude ja nende koormiste nimistud . Vakuraamatud ongi
põhikirja osaks ÜRO Rahvusvahelise Kohtu Statuut. See kohus ise asub Haagis. Selle statuudi art.31 loetleb allikad, mida kohus saab õigusemõistmises kasutada: - rahvusvahelised lepingud (konventsioonid) - rahvusvaheline tavaõigus o riikide praktika o opinio iuris arusaam o ius cogens o erga omnes normid - üldised õiguse põhimõtted - abistavad allikad - kohtuotsused - kõrgelt tunnustatud juristide kirjutised Rahvusvahelised lepingud Väga vanaks nähtuseks juba Vana-Egiptus jne. Teatud lepingute sõlmimise kultuur algab keskaja lõpul, uusaja alguses. Viini 1969 rahvusvahelise lepinguõiguse kodifikatsioonis on peegeldus Euroopa traditsioonilisest arusaamast ja arengust lepingust ja rhv-lepingust.See kodifikatsioon tehti ILC kodifitseeritud rahv õ spetsid nad ühtlasi edendavad rahvvahelist õigust
subjektidest; universaalsed allikad seovad kõiki subjekte. Partikulaarsed a: rv-sed lepingud ja rv-ste organisats otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku; alaliigiks regionaalsed allikad (elemendid on piirat teat geograafilise ala või konkreetsete riikidega). Tähtsuse alusel: Põhiallikad: tavad ja lepingud. Lisaa: õ-se üldpm-d, rv organisats otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus. Rv-sed tavad Objektviine element (usus): riikide kestev, ühetaoline ja järjepidev ning üldine käitumine. o Kestus ei oma tähtsust, kui praktika on järjepidev ja üldine. o Ühetaolisus ja järjepidevus ei pea olema 100%-lised, kuid nõutav ühetaoline käitumine olulistes küs-tes. o Üldisus ei eelda kõik rv õ-se subjektide vastavat käitumist.
13 KOKKUVÕTE Legisaktsiooniline protsess oli religoosse Rooma eraõiguse ajal põhimõtteliselt ainsaks protsessiks, mis paistis silma eriti rangete menetlusnõuetega. Legisaktsiooniline protsess on oluline, kuna on tänapäevase tsiviilprotsessi aluseks, kuid tuleb siiski mainida, et on toimunud suured muutused. Protsess ise kui ka kohtuotsused on teinud läbi suure arengu ning erinevad suuresti Rooma ajal 14 eksisteerinust. Oma referaadis esitlesime Rooma-aegse legisaktsioonilise protsessi olemust, nõudeid ning tulemusi ja võrdlesime seda tänapäevase Tsiviilkohtumenetluse seadustikuga ja Rooma-aegse formulaarprotsessiga. 15
appellatsiooni on pikka aega nähtud common law põhimõtetega vastukäivaks, kuid hiljuti on see protseduur heaks kinnitatud ja paljulevinud. Vaade kahekümneesimesse sajandisse Õiguse arengus on oluline koht välistel faktoritel. Näiteks poliitika ja kultuur on mõjutanud 12. sajandi eurooplastel pöörduda tagasi Rooma õiguse juurde. Samas ei tohiks alahinnata õigussüsteemide sisemise loogika arengut, mis on arenenud välistest mõjudest sõltumata. Eelnevad kohtuotsused muudavad seaduse tõlgendamist järjest konkreetsemaks ning nende abil on võimalik õigusnorme täiendada ja muuta. On vaieldav, kas välisel mõjul või sisemise loogikal on õiguse arengus olulisem roll. Õiguse arengut võib võrrelda ,,teaduse arenguga" mõned arvavad, et teadus ,,kasvas välja vajadusest," kuid teised rõhutavad leiutajate ,,autonoomiat" ning arvavad, et teadus kasvab välja ,,huvist ümbritseva maailma vastu" (Caenegem 2004, lk 135). Meid huvitab, mis
juhul kui pole säsestatud ühisesinduse põhimõtet. Avalduse allkirjad tuleb tõestada notariaalset tõestatud notariaalset, samuti tuleb tõestada notariaalset tõestatud esindusõiguslike isikute allkirjad ning osaühingu või aktsiaseltsi asutumislepingud. Notariaalselt kinnitatud avaldus ja avalduse esitamise volikiri loetakse võrdseks digitaalallkirjastatud avalduse ja volikirjaga. Teiseks aluseks kennete tegemisele on tsiviilprotsessi korras tehtud kohtuotsused, mille tagajärjel tuleb kanne teha, näiteks pankrotiotsus või ühingu sundlõpetamise otsus. Kolmandaks on võimalik algatada kandetegimist ka registripidajal endal. Seda, kui tal on andmeid, et registrisse kantud osaühingul, aktsiaseltsil või tulundusühistul vara reaalselt puudub või kui nimetatud ühing pole kuue jooksul seaduses sälestatud tähtja möödumisel esitanud majandusaasta aruannet. Sel juhul teeb registripidaja esmalt hoiatuse
rahvusvahelised tavad-üldine praktsis-enamus riike järgivad. Üldised põhimõtted, mis on tunnustatud tsiviliseeritud riikide(demokraatlik poolt) Üldised põhimõtted: täiendavad normid ja reeglid II art 38: Rahvusvahelised konventsioonid: loovad reegleid ühinenud riikidele Rahvusvaheline tava: samad nõuded, mis I üldine praksis, mis o naktsepteeritud seadusena; ei ole vabatahtlikku momenti. Kohtuotsused: pretsedendiõigust ei ole, kohustuslikud osalejatele Rahvusvahelise kohtu otsused pole pretsedendi mõjuga. See kehtib vaid osapooltele. RÕ põhiallikad: tava lepped Mis on tava, kuidas tavad tekivad? Järjekindel/üldine praktsis, mida enamus riigid järgivad ja nad järgivad, sest nad tunnetavad ja teavad, et see on nende jaoks kohustuslik. Millest koosneb üldine praktsis?
annaabi.ee 
