sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt (0)

Q: Mis on karistusõiguses karistamise alus?

Vastus leiad õppematerjalist: sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

Q: Mis on süüteokoosseisu tunnused?

Vastus leiad õppematerjalist: sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

Q: Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted?

Vastus leiad õppematerjalist: sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

Q: Mis eristab keskaja ja tänapäeva karistusõigust?

Vastus leiad õppematerjalist: sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

Q: Mis eristab kuritegu ja väärtegu?

Vastus leiad õppematerjalist: sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

Q: Miks inimesed panevad toime kuritegusid?

Vastus leiad õppematerjalist: sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

Q: Mis on karistatamise eesmärk?

Vastus leiad õppematerjalist: sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

Q: Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust?

Vastus leiad õppematerjalist: sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

Q: Millal kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust?

Vastus leiad õppematerjalist: sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

Q: Mis eristab rahvusvahelist avalikku ja eraõigust?

Vastus leiad õppematerjalist: sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Sissejuhatus õigusteadusesse

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on karistusõiguses karistamise alus?
Mis on süüteokoosseisu tunnused?
Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted?
Mis eristab keskaja ja tänapäeva karistusõigust?
Mis eristab kuritegu ja väärtegu?
Miks inimesed panevad toime kuritegusid?
Mis on karistatamise eesmärk?
Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust?
Millal kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust?
Mis eristab rahvusvahelist avalikku ja eraõigust?
Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses?
Mida rahvusvaheline õigus reguleerib?
Kuidas rahvusvaheline õigus toimib?

Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse

Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm).
Sotsiaalne norm – käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha.
Sotsiaalse normi põhitunnused:
1) käitumist motiveeriv toime – käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt;
2) kohustus – inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet);
3) realiseerimise viis – sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms);
4) eesmärk – saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine;
5) abstraktsus ;
6) kehtivus aegruumis – kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes
Sotsiaalsete normide funktsioon – Nad on inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks, seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks . Nad on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. (Reguleeriv, koordineeriv, stabiliseeriv, sotsialiseeriv funktsioon).
Sotsiaalsete normide liigid:

Tavanormid- ajalooliselt stiihiliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud valdkondades ja ning juhtudel

Moraalinormid- eriti püsivad väärtushinnangud, mis mõjutavad inimese käitumist kogu elu, kujundades tema autonoomse kõlbelise teadvuse

Korporatiivsed normid- käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid

Õigusnormid

Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon , sanktsioon ).
Õigusnormi mõiste- üldise iseloomuga , üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poole ja tagatakse riigi sunniga. Õigusnormi väljendatakse rahvusriigi ametliku riigikeele ning selle sõnavara abil, kusjuures tuleb jälgida üldisi grammatikareegleid.
Tunnused:
1) üldine iseloom (toime hõlmab kõiki ja igaüht);
2) üldkohustuslikkus täitmiseks (tagatud riigi sunniga)
3) formaalne määratletus (spetsiifiline normitehniline konstruktsioon ja eriline formaliseeritud keel – õiguskeel, normitehniline keel).
Õigusnormi ülesanne: anda küllaldaselt üldised ja kättesaadavad mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil probleem lahendada.
Õigusnormide liigid õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi:
1) regulatiivsed – määravad õigusi ja kohustusi;
2) õigustkaitsvad – näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest.
Loogiline struktuur:

tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees);

subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad) (dispositsioon);

normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon).

Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad.

Tavaõigus- tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse sees. Ühiskond oli milleski kokkuleppele jõudnud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Kohtupidamine.

Rooma õigus- roomlaste juriildilise mõtlemise nurgakiviks oli teatud protsessitüübi väljaarendamine. Valitsejale meelepärane ja omavahel vastuolus olevad sätted.

Saadi frankide õigus- seadustekogu, mis sai prantsuse õiguse allikaks. Liideti ühiskondlikud seadused.

Lokaal - ehk partikulaarõigus- tavaõiguslikud sätted, millega olid nõus läänehärrad. Neile kuuluv avalik õigus, sest koosnevad läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest.

Üldine õigus- eranditult kuninglike kohtute tegevuste tulemus; on kujunenud ja areneb ka praegu „protsessi kitsas sängis“.
Eesti õiguse allikad:

seadused

seadlused

määrused

ka välislepingud

Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus.
Õigus objektiivses mõttes: kehtivate , omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist, rakendamine tagatakse riigi poolt.
Õiglus- eeldab, et õigusnormi rakendamine on õiglane st. õige rahva poolt vaadatuna kui ka riigi seisukohalt. Eeldab õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist.
Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) – rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest “igaühele oma”, mitte “igaühele võrdselt”.

Normi hierarhia põhimõte.
Madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega.

Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe.
Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem – seadusõigus
Anglo-ameerika õigussüsteem – pretsedendiõigus
Ideoloogilised õigussüsteemid – usundist või ideoloogiast lähtuvad
Tavaõigussüsteemid – pärimusest, traditsioonist tulenev õigus
Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem - Kesksel kohal on seadused, kirjutatud õigus, õigusteaduse tähelepanu ennekõike seaduse tekstil – Eesti, kogu Euroopa, v.a Briti saared. Kandev põhimõte ratio legis: kohtute tõlgendav tegevus toimub õigusaktide alusel; selle käigus seatakse eesmärgiks selgitada välja õigusnormi tõeline sisu, see osa õigusnormist, mis ei ole selgesõnaliselt sätestatud ja mis tundub esmapilgul lüngana, lähtutakse seaduse sättest ja mõttest
Anglo-Ameerika õigussüsteem - Kohus tegeleb eeskätt kindla juhtumi lahendamisega, arvestades varasemate samasuguste juhtude pretsedente ja õiguse üldpõhimõtteid. Kohtuasja lahendamise käigus esilekerkivad õiguslikud juhtmõtted, oletused ja arvamused, mis viivad lahendini.

Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse .
Eraõigus - reguleerib eraisikute vahelisi suhteid. Eraõigus on dispositiivne. eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud.
Avalik õigus reguleerib avaliku võimu organite pädevust ja moodustamist ning avaliku võimu ja eraisikute vahelisi suhteid. Avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. Avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab.
Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest.
Avalik õigus:

Rahvusvaheline õigus – reguleerib rahvusvaheliste õiguse subjektide (riik) omavahelisi suhteid.
Riigiõigus – käsitleb õigusnorme, mis määravad kindlaks riigi põhialused, kõrgemate riigiorganite ülesehituse ja tegevuse ning inimeste riigi vastu suunatud põhiõigused
Haldusõigus – reguleerib avalike ülesannete täitmist täitevvõimu ehk avaliku halduse asutuste poolt.
Finantsõigus – reguleerib riigitulusid, mis formeeruvad kahest põhiallikast: sise- ning välisallikast.
Kriminaalõigus – reguleerimise objekt ja ese on ühiskonnaohtlikud teod (tegevus või tegevusetus ), mis on keelatud ning mille toimepanemise eest karistatakse kriminaalkorras.
Menetlusõigused – tsiviilmenetlus, kriminaalmenetlus , haldusmenetlus

Eraõigus:

Rahvusvaheline eraõigus – määrab ühe riigi siseselt, millise riigi õigust kohaldatakse juhul, kui õigussuhtes on välismaine element.
Tsiviilõigus – reguleerib isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel
Äriõigus – reguleerib kõike äriühingutega seonduvat
Intellektuaalse omandi õigus – õigus inimese loometöö tulemustele
Tööõigus – õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal

Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid.
Õigussuhe – õigusnormide alusel tekkivad suhted
Tunnused:

Inimestevaheline suhe, mis tekib õigusnormi alusel

Inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete õiguste ja kohustuste kaudu

Säilimise tagab riik oma organite kaudu (politsei, kohus jne).

Õigussuhte pooled on alati konkreetsed isikud, personaalselt kindlaks määratud.
Elemendid: selle subjektid ja objekt ning subjektide subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused.
Liigid:

Riigiõiguslikud suhted

Võlaõiguslikud suhted

Asjaõiguslikud suhted

Tööõiguslikud suhted

Perekonnaõiguslikud suhted

Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid.
Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad – füüsilised ja juriidilised isikud.
Liigid:

Füüsiline isik – inimene

Juriidiline isik – eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik loodud avalikes huvides.

Füüsilise isiku õigus-ja teovõime.
Õigusvõime on võime oman
Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.
Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.

Juriidilise isiku mõiste, õigus- ja teovõime.
Luuakse seadusega või seaduse alusel täitma teatud ülesandeid, mis on määratud seaduses ja isiku põhikirjas.
Õigusvõime – ülesannete teostamisest tingitud
Teovõime – pädevus, küsimustering, millega on õigus tegeleda ja milles on tema otsused kohustuslikud

Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada).
Eraõiguslik – loodud erahuvides selle liigi kohta käiva seaduse alusel
Liigid: täisühing, usaldusühing, OÜ, AS, tulundusühistu, SA, MTÜ
Avalik-õiguslik onriik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega või seaduse alusel.
Liigid: korporatsioon , asutus, sihtasutus e fond

Õigussuhte objekti mõiste.
Kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks ehk millele on suunatud subjektide õigused ja kohustused.
Eelkõige materiaalsed esemed, aga ka vaimsed või sotsiaalsed esemed, millega seoses õigussubjektid astuvad õigussuhtesse, kus teostavad oma subjektiivseid õigusi ja kohustusi (nt autoriõiguste teostamine ).

Õigussuhte juriidiline sisu. Subjektiivne õigus. Juriidiline kohustus.
Juriidiline sisu - õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe ja tekib subjektide vahel nende teadvuses.
Subjektiivne õigus – õigussuhte subjektile õigusnormi alusel kuuluv õigus teataval viisil käituda.
Juriidiline kohustus - õigussuhte kohustatud poolel lasuv kohustus teataval viisil käituda.

Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia.
Õigusakt on on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum.
Liigid:

Üldakt

Üksikakt
Hierarhia: See tähendab, et alamalseisvad õigusaktid peavad olema kooskõlas ülemalseisvate õigusaktidega.
EL õigus EV põhiseadusKonstitutsioonilised seadusedLihtseadusedMäärusedJuhised, otsused, käskkirjad
EL õigus on esimene kuni ei lähe vastuollu põhiseaduse aluspõhimõtetega
EL õiguse ülimuslikkus: vastuolu korral liikmesriigi õigusega kohaldatakse (rakendatakse) EL õigust

Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid.
EL õigusaktid:

Määrus on üldkohaldatav õigustloov akt, tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides
Direktiiv on täitmiseks kohustuslik nendes liikmesriikides, kellele see on suunatud. Riigil on õigus otsustada rakendamise meetodi ja vormi üle.
Otsus on tervikuna siduv, kuid see ei ole õigustloov akt. Kui otsuses on täpsustatud selle adressaate, siis on see täitmiseks kohustuslik ainult neile.
Soovitused ja seisukohad ei ole juriidiliselt siduvad ega loo õigusi või kohustusi üksikisikutele.

Üldakt. Üldakti mõiste. Seadus. Seaduste jagunemine juriidilise jõu järgi (Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused ). Seadlus . Määrus.
Üldakt ehk õigustloov akt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka spetsiifilise väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Seadus.
Seadus- õiguse üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel).
Seadused jagunevad juriidilise jõu järgi:

Põhiseadus- tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, vastuvõtmiseks ette nähtud eriline kord.

Konstitutsioonilised seadused- täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on ära toodud põhiseaduse tekstis

Lihtseadused- moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Nende vastuvõtmiseks lihtsam menetlus
Seadlus ehk dekreet on Eesti Vabariigi presidendi normatiivne õigusakt, sisult seaduse jõuga õigusakt.
Määrus – täidesaatva võimu organi õigusakt, mis juriidilise jõu poolest on seadusest ja riigipea õigusaktist madalama õigusjõuga.

Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus.
Üksikakt – annab subjektiivsed (ainult subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile .
Otsus on õigusakt, mille abil ühenduse institutsioonid võtavad vastu seisukoha konkreetsete juhtumite puhul.
Käskkiri on on organisatsiooni tegevust korraldav haldusakt.
Korraldus on nõue või käsk, mis antakse suuliselt või kirjalikult igapäevase töö korraldamiseks ja üksikjuhtumite lahendamiseks.

Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid. Õigusakti territoriaalne kehtivus. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes.
Õigusakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Kehtima hakkamine ja lõppemine on erinev sõltuvalt õigusakti liigist.
Õigusakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt.
Õigusakti territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega.
Õigusaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased.

Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine .
Õigusaktide süstematiseerimine – õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi.
Inkorporeerimise korral seatakse õigusaktid mingisse (kronoloogilisse, alfabeetilisse vms) järjestusse, inkorporeerimise korral ei toimu õigusaktide sisulist töötlemist.
Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus õigusaktid töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisuliselt. Tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab nime seadustik , määrustik vms.

Õiguse realiseerimine . Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine. Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine. Õiguse rakendamise protsess ja rakendamisele esitatavad nõuded.
Õigusnormide ülesanne on ühiskondlike suhete reguleerimine, mis saavutatakse õiguse (õigusnormide) realiseerimisega.
Õiguse realiseerimise vormid:
1) õigusnormide nõuetest kinnipidamine- seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine.
2) õigusnormide kasutamine- seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivsete õiguste teostamine õigussuhtes. Realiseeritakse õigusnorme, mis annavad isikule mingi õiguse teataval viisil käituda.
3) õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine- selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid .
Õiguse rakendamise protsess:

asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) - kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on.

õigusnormi valik ja analüüs – see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele; määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus.

kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine - individuaalakti vormistamine, siin fikseeritakse õiguse rakendaja teadvuses juba varem, eelmisel kahel staadiumil välja kujunenud seisukoht ja vormistatakse see nõuetele vastaval kujul otsusena, käskkirjana, korraldusena vm üksikaktina.

asjas tehtud otsuse täitmise tagamine – nt , isiku teenistusse lubamine , vangistuse täitmine vms
Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded:

seaduslikkuse nõue – rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest;

põhistatuse nõue – kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ning otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele;

õigluse nõue - õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna.

Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv- teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamine ulatuse järgi. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi.
Enne normi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja välja selgitama normi sisu ja mõtte, mis toimub läbi tõlgendamise.

Grammatiline tõlgendamine- iga tõlgendamise viis lähtub eelkõige normi tekstist, võttes esmalt abiks grammatikareeglid.

Süstemaatilis- loogiline- tõlgendamine- õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid.

Ajalooline tõlgendamine- selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal olnud tingimused, olukorrad ja põhjused, mis tingisid akti väljaandmise.

Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine on samuti nagu ajalooline tõlgendaminegi subjektiivne, lähtub normi eesmärgist.
Tõlgendamise ulatus võib olla erinevate aktide tõlgendamisel erinev.
Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi:
1) ametlik ehk ofitsiaalne tõlgendamine- ulatus on kitsas, seal selgitatakse vaid juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel.
2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne- õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust.

Lüngad õiguses. Analoogia . Kollisioon .
Igas õiguskorras esineb lünki, st seadusandja on jätnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid õigusnorme.
Analoogia on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist.
Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist.

Riigi tunnused: territoorium ; rahvas; avaliku võimu organisatsioonid .
Territoorium – ala, millel kehtivad riigi seadused ja riigil on õigus tagada (vajadusel sunnimeetmetega) seaduste täitmine ehk teostada tõhusalt riigivõimu (jurisdiktsiooni).
Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon), mille territooriumil nad alaliselt või ajutiselt elavad või viibivad.
Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem. Riigi süsteemi moodustavad riigiaparaat ning nn teised organisatsioonid.

Riigi materiaalne ja formaalne määratlus.
Formaalses mõttes on õigusriik seadusriik, kuid materiaalses mõttes võub õigusriiki määratleda õiglusriigina.

Riigiõiguse allikad.
Õigusallikad, mis sisaldavad riigiõigussuhteid reguleerivaid vorme.
Põhiseadus- riigi põhikorra akt
Seadused- reguleerivad riigiõigussuhteid
Reglemendid- reguleerivad parlamendi sisemist töökorraldust
Aktid (seadlused, määrused)
Kohtupretsedendid- kõrgema kohtu otsused, millest juhinduvad teised kohtud tulevikus sarnastes asjades oma otsuseid teevad
Konstitutsiooniline tava- kirjutamata reeglid, mis kujunevad riigiorganite püsiva praktika tulemusel
Religioossed allikad (Koraan)
Õigusdoktriin- õigusteadlaste tööd
Rahvusvahelise õiguse aktid
Kohalikul tasandil nt. Föderatsiooni subjektide põhiseadused

Põhiseaduse muutmise algatamine.
Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil.

Põhiseaduse muutmise protseduur.
Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud:
• rahvahääletusel
• Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt
• Riigikogu poolt kiireloomulisena

Õigusriigi mõiste.
Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused.
Õigusriigi tunnused:

Riigi allutatus õigusele
Kodanik & riik on võrdsed õigussubjektid
Seaduse ülimuslikkus
Õigusloome demokraatlik iseloom. Seadusloome parlamendi kaudu.
Seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme).
Kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele)

Sotsiaalriigi mõiste.
Riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt min. Inimväärikas äraelamine. Samuti pöörama tähelepanu ühiskonnas eksisteerivale sotsiaalsetele probleemidele.

Proportsionaalsuse põhimõte.
Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

Võimude lahususe põhimõte.
Traditsioonilise võimude lahususe all mõistetakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev valitsusele (ka president kuulub täidesaatva võimu harusse), kohtuvõimu teostavad kohtud. Ei ole absoluutne. On võimlik, et ühe riigivõimu ülesandeid täidab teine riigivõim.
Personaalse võimude lahususe all mõistetakse seda, et üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt.

Õiguspärase ootuse printsiip.
Isikul peab olema õigus realiseerida oma õigusi mõistlikus ootuses , et talle lubatu ka kehtima jääb.

Seaduslikkuse printsiip.
Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest .

Legaalsus.
Seaduslikkus

Egaalsus.
Ühetaolisus, õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena; võrdne kohtlemine.

Avaliku halduse erinevad definitsioonid ja nende puudused.
Avalik haldus – riigi või teiste halduse kandjate poolt teostatav haldus arvestamata seda, kas see toimub avaliku või eraõiguse reeglite kohaselt.
Puudub mõiste legaaldefinitsioon, mitmekesisus .

Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis.
Organisatoorne, formaalne ja materiaalne
Positiivne määratlus - avalik haldus on mitmekesine , konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniline, täidesaatev ning kujundav tegevus kogukonna asjade kasutamisel
Negatiivne määratlus – haldus on kõik see, mis ei ole seadusandlus ja kohtuvõim

mis on haldus organisatoorses mõttes
Haldusorganisatsioon (halduse kandjate, haldusasutuste, haldusorganite süsteem) haldusülesannete täitmiseks.

mis on haldus formaalses mõttes
e. vormiline – Kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust, st siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud ka teised riikliku tegevuse liigid.

mis on haldus materiaalses mõttes.
e. sisuline – täidesaatev tegevus. Haldustegevus, so selline riikilik tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine. Arvestamata siin tegevust sisuliselt.

Materiaalses mõttes halduse kirjeldamine (milliste tunnuste läbi ja mis on nende sisu)
1) Orienteeritud avalikule/üldsuse huvile- Vastusseisust hoolimata, lahendus avaliku huvi kasuks, haldusorganil vastav autoriteet, ülesannete ühepoolne täitmine, vajadusel sunni kasutamine
2) Avalik-õiguslik õigussubjekt- avalik-õiguslik juriidiline isik
3) avalik-õiguslik suhe- 1 pool peab olema avaliku võimu kandja (riik, KOV), suhte elemendiks on avaliku ülesande (haldusülesande) täitmine, seda õigussuhet reguleerivad avaliku õiguse normid
4) Avaliku võimu pädevus. Etteantud raamid (PS, seadus)- Seadusest tulenevad volitused ja piirid, mille ulatuses ametnik haldusülesandeid täidab, sh sunni rakendamine.
5) Seaduste elluviimine . Rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtumite reguleerimiseks.
6) Halduse seotus . Seotud haldus. Halduse kaalutlusõigus (diskretsioon)- volitus kaaluda otsuse langetamist või valida erinevate otsustuste vahel
7) Kontrollisüsteem – teenistuslik järelevalve, haldusjärelevalve, kohtulik kontroll, avalik arvamus

Halduse piiritlemine teisest riigifunktsioonidest: haldus ja seadusandlus, haldus ja kohtuvõim, haldus ja valitsemine
Seadusandlus ja haldus - VV annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi
Kohtuvõim ja haldus – Väärteod, seadusega loodavad organid
VV ja haldus – juhtimine, elluviimine

Avaliku halduse ülesanded (4). Riivehaldus, hüvehaldus – mida tähendavad

Avaliku korra ja julgeoleku kaitse
Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine
Ühiskonnaarengu soodustamine
Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine
Haldusvõime tagamine (töötajad, töövahendid)

Riivehaldus- ühepoolne üksikisiku õiguste sekkumine sunni rakendamise võimalus, piirata isiku põhiõigusi ja –vabadusi
Hüvehaldus- sotsiaalne kindlustatus, soodustuste andmine ja avalike teenuste osutamine.

Avaliku halduse tegutsemine eraõiguslikus vormis, millal tegutseb eraõiguslikult (3)

Eraõiguslikud tehingud – ostmine /müümine
Majanduslik tegevus – riigi osalemine äriühingutes
Haldusülesannete täitmine eraõiguslikus vormis – avalike ülesannete täitmiseks kasutab haldus eraõiguslikke võimalusi

Avalik-õiguslik haldustegevus. Mis see on. Seos haldusõigusega.
Avalik- õiguslik tegutsemine – täidesaatva võimu elluviimine. PS ja põhiõigused. Haldusõigus annab haldusele vajalikud õigused. Sekkumiseks isiku õigustesse – peab olema õiguslik alus.

Haldusõiguse mõiste (2 poolt – haldusorganite ja nende tegevus ning halduse ja isiku vahelised suhted)
Haldusõigus – õigusnormide kogum, mis kehtib haldustegevuse suhtes. Haldusele omane õigus.
Avaliku võimu haru, mille normid reguleerivad avaliku haldust teostavate organite moodustamist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine.
Eelkõige reguleerib haldusõigus halduse ja isiku vahelisi suhteid ning loob seega õigusi ja kohustusi isiku jaoks, aga seda ainult seoses haldusega.

Haldusõiguse süsteem (üld- ja eriosa ). Üldosa eesmärk ja sinna kuuluvad seadused (HMS, VVS, riigivastutuseseadus, asendustäitmise- ja sunniraha seadus).
Haldusõiguse üldosa – struktureerib haldusõigust, koondab neid õigusinstituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Ei ole kodifitseeritud üheks seadustikuks.
Üldossa kuuluvad seadused:

Haldusmenetluse seadus (HMS) – haldusorgani tegevus, menetlusnõuded, avaliku halduse tegevus otsuste tegemisel. (PS § 14)
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus
Asendustäitmise ja sunniraha seadus
Riigivaraseadus
Riigivastutuse seadus
Vabariigi Valitsuse seadus (halduskorraldus)
Halduskoostöö seadus

Haldusõiguse eriosa – tegeleb haldusõiguse üksikute harude või haldusmõjutuste teatud valdkondadega.

Haldusõiguse allikad. Nimetada ja lühidalt teada sisu.
Põhiseadus – riigi õiguslik kord, riiklikud institutsioonid ja nende funktsioonid. Riigi ja isikute suhe. Alus kõigile seadustele ja teistele õigusaktidele.
Formaalne seadus – seadusandluse menetluses teoks saanud seadusandlusorgani tahteakt , sõltumata sisust.
Seadlus – õigusnorme annab Vabariigi President. Juriidiline jõud võrdne seadusega. Lubatud ainult siis, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on edasilükkamatud riiklikud vajadused.
Määrus – täitevvõimu õigustloovad aktid
Käskkirjad- üldkohustuslikud ettekirjutised, mis kehtivad teeninduslikes suhetes
Kohaliku omavalitsuse määrused- oma territooriumil kehtestatavda määrused
Tavaõigus- pikaajaline ja ühetaoline, tava, peab olema kujunenud teatav norm
Kohtunikuõigus- kohtunik arendab ise õiguslikke mastaape ja on selles mõttes õigusloomes aktiivne, tekivad kohtupraktikas teatud püsivalt rakendatavad ja järgitavad põhimõtted.
Rahvusvahelised lepingud - üldised õiguspõhimõtted, rahvusvaheline tavaõigus ja rahvusvaheliste lepingute õigus

Materiaalne ja formaalne seadus.
Formaalne seadus – seadusandluse menetluses teoks saanud seadusandlusorgani tahteakt, sõltumata sisust.
Seadus materiaalses mõttes – iga üldine regulatsioon, mis kohustab või õigustab, st sisaldab õigusnormi.

Avaliku halduse kandja mõiste
Isik, kellele on õiguskorras antud õigusvõime avaliku halduse õiguste ja kohustuste kandmiseks.

Avaliku halduse kandjad (3)

Avalik-õiguslikud korporatsioonid, asutused, sihtasutused- nende kaudu täidetakse ülesandeid
(Riik- originaalne haldusekandja, kuna ta käsutab algselt võimu ja tema eksistents ning võimuvolitused ei ole tuletatud mingist teisest instantsist)
(Vahel ka eraõiguslikud isikud- teatud haldusülesanded on neile delegeeritud iseseisvaks võimualaseks täitmiseks)

Avalik-õiguslik ühendus. Põhitunnus (liikmeskond, kel on kaasaotsustamise õigus ühenduse ülesannete täitmisel). Liikmeskonna tekkimise alus (sund, vabatahtlik), liigid (4). Näited
Organiseeritud liikmeskonna alusel. Liikmetel on teatud kaasaotsustamise õigus ülesannete täitmisel.
Ühenduste liigid:
Territoriaalne – liikmelisus füüsilise isiku elukoht, juriidilise isiku asukoht – riik, linn, vald, valdade ja linnade ühendused
Personaalne – liikmelisus seotud teatud omadustega, eelkõige kutsekuuluvus – advokatuur , ülikool, kaitseliit
Reaalkorporatsioon – omandist kinnisasjale, ettevõttele
Liitkorporatsioon – liikmeteks ainult juriidilised isikud
Sundliikmelisus: riik, linn, vald, advokatuur
Vabatahtlik – kaitseliit, vähemusrahvuste kultuuriomavalitsus

Riik kui avalik-õiguslik ühendus. Mis on riigi eripära võrreldes teiste avalik-õiguslike isikutega.

Omab vara (riigivara)
Võib sõlmida lepinguid (õiguste ja kohustuste võtmine)
Võib esineda poolena kohtus
Tema suhtes võidakse langetada kohtuotsus (nt kahju hüvitamine)
Toimib organite kaudu (riigiorganid: põhiseaduslikud institutsioonid ja riigi ametiasutused)

Ainult riigil on õigus määrata iseenda eesõiguste maht. Liikmeskonnal on kaasotsustamisõigus, teistel avalik-õiguslikel isikutel see puudub.

Avalik-õiguslik asutus. Erisused avalik-õiguslikust ühendusest. Näited
Avalik-õiguslik asutus on personali ja materiaalsete vahendite kogum, mis täidab vastavalt asutamise eesmärgile teatavaid avalikke ülesandeid. Pole liikmeskonda, on kasutajad.
ERR; Rahvusooper Estonia.

Avalik-õiguslik sihtasutus
Avalik-õiguslik sihtasutus – seaduse alusel, täidab avalikke ülesandeid sihtasutuse asutaja poolt kindlaks määratud eesmärgi saavutamiseks ning selleks eraldatud vara abil.

Haldusorgan . Mõiste (HMS § 8 lg 1, lg 2) ja tunnused ( institutsionaalne , funktsionaalne). Kes on organi käsutaja
Haldusorgan on seadusega või selle alusel avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik.
Tunnused:

Avaliku võimu volitus ja selle teostamiseks vajalikud vahendid- funktsionaalne
Organisatsiooniline iseseisvus- institutsionaalne
Koht haldusorganite süsteemis- institutsionaalne
Pädevus peab olema õiguslikult määratletud- funktsionaalne

Organi käsutaja – inimesed, kes teostavad organile antud pädevust

Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid
Keskhaldusorganid (VV, ministeeriumid , ametid, inspektsioonid)
Kohahaldusorganid ( maavalitsus )
Monokraatsed (Vabariigi President, minister)
Kollegiaalsed (Vabariigi Valitsus, KOV volikogu )
Reaalpädevus – valdkond
Territoriaalpädevus
Instantsiline e. asutuseline pädevus
Funktsionaalne pädevus – ametiasutuse sisemine töökorraldus

Mille kaudu omandab avaliku halduse kandja õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu) muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks.
Avaliku halduse kandja omandab õigusvõime õiguskorras, talle on antud õigusvõime avaliku halduse õiguste ja kohustuste kandmiseks. Õigusvõime – võime omada õigusi ja kohustusi
Organi käsutaja muudab organi pädevust kasutades haldusekandja teovõimeliseks

Mis on karistusõiguses karistamise alus?
Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Mis on süüteokoosseisu tunnused?
Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.
Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv , eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.

Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted?
1) Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu
2) Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis
3) Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal

Mis eristab keskaja ja tänapäeva karistusõigust?
Keskajal oli karistusõigus suuresti tavaõigusest väljakasvanud nn eraviisiliste abinõude kogum, mida rakendas mitte riik, vaid konflikti osapooled ise.
Tänapäeval on valitsevaks riigi poolt ette nähtud, „avalik-õiguslik“ karistus.

Mis eristab kuritegu ja väärtegu?
Kuritegu eristab väärteost karistus. Kuriteo eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
Väärteo, eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest.

Miks inimesed panevad toime kuritegusid ?

Poliitiline ja sellest tulenev õiguslik ebastabiilsus

Riigi majanduslikust nõrkusest tulenev madal elatustase

Inimeste ränne nii nt linnastumine kui migratsiooni tähenduses

Teatud ideoloogiate populariseerimine

Ühiskonna muutumine järjest isikukesksemaks, mis toob kaasa perekonna, suguvõsa tähtsuse vähenemise

Alkoholism , narkootikumide jt uimastavate ainete sõltuvuslik tarbimine
Teooriad: vaba tahe , bioloogia (atavism), ühiskond (õpitud tegevus), psühholoogia (neurotism, sotsialiseerimishälbed).

Mis on karistatamise eesmärk?

Süüdlase mõjutamine- hoida ära süütegude toimepanemist
Õiguskorra kaitsmine- inimeste usk normikehtivusse ja usaldus õiguskorra vastu

Teooriad: kättemaks (tasakaal), himutamine (üldpreventsioon), eripreventsioon, rehabilitatsioon (sh teraapia), restitutsioon , kuriteo ennetamine

Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust?
Juhul kui õigussuhte osapoolteks on ainult riigid.

Millal kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust?
Juhul kui õigussuhte osapoolteks on eraisikud .

Rahvusvahelise õiguse printsiibid , allikad, subjektid
Rahvusvahelise õiguse printsiibid:

Riikide suveräänsuse ja võrdsuse printsiip
Vastastikkuse printsiip- ühelt poolt mõjutab riike täitma täiesti vabatahtlikult ilma igasuguse sunnita rahvusvahelise õiguse reegleid, aga teiselt poolt on vastastikkuse printsiip seotud ka rahvusvahelise õiguse loomisega.
Teise riigi sise- ja välisasjadesse mittesekkumise printsiip
Jõu kasutamise ja jõuga ähvardamise keeld
Tülide rahumeelse lahendamise printsiip
Inimõiguste austamine

Primaarse rahvusvahelise õiguse allikad:

Rahvusvaheline leping
Tava(õigus)e riikide poolt õigusnormina tunnustatud üldine praktika
Õiguse üldpõhimõtted

Sekundaarse rahvusvahelise õiguse allikad:

Kohtuotsused
Doktriin

Rahvusvahelise õiguse subjektid:

Riik
RV organisatsioonid
Füüsilised ja juriidilised isikud

Mis eristab rahvusvahelist avalikku ja eraõigust?
Rahvusvaheline avalik õigus – reguleerib suhteid, kus riik toimib riigina
Rahvusvaheline eraõigus – reguleerib tavalisi eraõiguslikke suhteid, milles on rahvusvaheline element

Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses?
Need on rahvusvahelise õiguse allikad.
Tavaõigus tekib riikide pikaajalise samalaadse käitumise tagajärjel, mis ei või olla juhuslikult ühetaoline käitumine.
Välja on kujunenud mitmeid rahvusvahelinse õiguse üldpõhimõtteid.

Näited – mida rahvusvaheline õigus reguleerib?

Riik – loomine, ümberkujundamine, õigusjärglus, kadumine
- Territoorium, rahvas, võim
- Võime ja tahe täita rahvusvahelisi kohustusi
- Tunnustamine
RV organisatsioonid
- Loomine, liikmed, organid, staatus
Füüsilised ja juriidilised isikud
- Mittetulundusühingud (NGO-d), transnatsionaalsed äriühingud
- Ülestõusnud, rahvad ; üksikisikud

Näited – kuidas rahvusvaheline õigus toimib?

Vaidluste lahendamine
- Läbirääkimine; vahendus, lepitus , head teened
- Vahekohus ja kohtumenetlus
- Jurisdiktsiooni tunnustamine
- Erinevad rahvusvahelised kohtud
Jõu kasutamine
- Agressioon
- Individuaalne enesekaitse; ennetav tegevus
- Kollektiivne kaitse – ÜRO mandaat , rahuvalve
- Universaalne ja regionaalne julgeolek
Diplomaatia, selle garantiid

Tsiviilõiguse mõiste (objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus), tsiviilõiguse valdkonnad. Tsiviilseadustik , selle struktuur.
Tsiviilõigus laieneb kõigile isikutele ning reguleerib isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel.
Objektiivne tsiviilõigus on tsiviilõiguse normid ja tavad, mis tegelevad isikutevaheliste varaliste ja isikutevaheliste suhete reguleerimisega võrdsuse põhimõtet silmas pidades
Subjektiivne tsiviilõigus võimaldab isikul ise teatud viisil käituda või nõuda teiselt isikult vastavat (seaduslikku) käitumist.
Tsiviilõiguse valdkonnad:

üldosa;

võlaõigus;

asjaõigus;

perekonnaõigus;

pärimisõigus
Tsiviilseadustik:

TsÜS tsiviilseadustiku üldosa seadus

Rahvusvahelise eraõiguse seadus

VÕS võlaõigusseadus

AÕS asja õigusseadus

PKS perekonna seadus

PärS pärimisseadus

Juriidiline isik, tunnused, liigid.
Juriidiline isik – seaduse alusel loodud õigussubjekt.
Juriidilist isikut iseloomustavad tunnused:
1) on loodud seaduse alusel;
2) organisatsioonil võib olla iseseisev vara;
3) vara on aluseks teatud vastutusalale;
4) tal on õigus osaleda tsiviilõigussuhtes ühe poolena;
5) olenemata tema organites liikmete vahetumisega, ei too see kaasa tema automaatset lõppemist
Eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik – loodud avalikes huvides.

Asjade liigitus. Kinnisasi ja vallasasi.
Asjade liigitusi mitmeid:

asendatavad ja asendamatud asjad
äratarvitatavad ja äratarvitamatud asjad
jagatavad ja jagamatud asjad

Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk).
Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi.

Tehing ja tehingu vormid.
Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus .
Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (nt testament).
Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus.
Tehingu vormid:

Suuline
Kirjalik
Kirjalikku taasesitamist võimaldav
Elektrooniline
Notariaalne kinnitamine
Notariaalne tõestamine

Asjaõigused. Valdus . Omand. Kaasomand ja ühisomand. Piiratud asjaõigused. Kinnistusraamat.
Asjaõigused:

Omand: isiku täielik võim asja üle, ehk täielik asjaõigus
Piiratud asjaõigused:
- Servituut – võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus
- Reaalkoormatis – kinnisasja võib koormata selliselt , et igakordne kinnisasja omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid
- Hoonestusõigus – kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist
- Ostueesõigus - üks kinnisasja koormamise viise, mille kohaselt isikul või teise kinnisasja igakordsel omanikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele
- Pant - Asja võib pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole koheselt täidetud

Valdus on tegelik võim asja üle
Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand
Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Nt abikaasade ühisomand.
Kinnisturaamat - peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta ning sinna kantakse ainult seaduses sätestatud andmed.

Pärimisõiguse reguleerimisala. Pärija ja pärandaja. Pärimise alused. Pärandi vastuvõtmine ja loobumine uue pärimisseaduse järgi.
Pärimisõigus reguleerib füüsilise isik surma korral tema vara üleminekut teisele isikule ehk pärimist
Pärija võib olla füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus, või juriidiline isik, kes sel ajal on olemas
Pärandaja on isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb
Pärimise alused:

Seadusjärgne pärimine
Pärimine testamiendi järgi
Pärimine pärimislepingu alusel

Pärandi vastuvõtmine ja loobumine uue pärimisseaduse järgi:

Pärimise eeldus on pärandi avanemine
Pärijatel on õigus pärandist loobuda , kuid peale pärandi vastuvõtmist sellest loobuda ei saa. Samuti ei saa pärast loobmunist ka pärandit vastu võtta.
Pärandist loobumise tähtaeg on 3 kuud.
Loobumise tähtaeg hakkab jooksma hetkset, kui pärija saab teada või pidi teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.
Kui pärija 3 kuu jooksul pärandi avanemisest pärandist loobumise avaldust ei tee, loetakse ta pärandi vastuvõtnuks.

Perekonnaõiguse mõiste ja põhimõtted. Abielu sõlmimise eeldused. Abikaasade varasuhete režiimid. Abielu lõppemine.
Perekonnaõigus: õigusnormide kogum, mis reguleerib abielust ja põlvnemisest tulenevaid inimestevahelisi isiklikke ja varalisi suhteid, samuti eestkostet ja lapsendamist.
Põhimõtted:

abikaasade võrdõiguslikkus;
vanemate võrdõiguslikkus;
laste võrdõiguslikkus;
lapse huvi ülimlikkus.

Abielu sõlmimise eeldused: sõlmitakse mehe ja naise vahel. Abielluda võivad täisealised isikud. Eelneva abielu lahutamist tuleb tõendada – monogaamia .Vallalilisust tuleb kinnitada allkirjaga.
Varasuhete režiimid:

Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (ühisvara). Režiim kohaldub, kui abikaasad ei ole valinud abielludes teistsugust varasuhte liiki.
Vara juurdekasvu tasaarvestuse puhul tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara)
Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. See ei välista abielu muid õiguslikke tagajärgi (nt ülalpidamiskohustus)

Abielu lõppeb: abikaasa surmaga, abielu lahtutakse

EL õiguse kujunemine.
Sellised otsused ehk õigusaktid, mis on asutamislepingu alusel kehtestatud, olid määrused, direktiivid ja otsused; LR-dele täitmiseks kohustuslikud; panid peale kohustusi ning andsid õigusi ka LR-de füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

PSTS.
Eesti EL liitudes pidi muutma oma põhiseadust selliselt, et kohandanda seda EL lepingutega ning sellest tulenevalt enne EL liitumist toimus rahvahääletus ning muudeti Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamisseadust.

EL organid.
EL Ülemnõukogu, EL Nõukogu, Euroopa Komisjon , Euroopa Parlament

EL asjade koordineerimine Eestis.
Eesti EL-i asjade koordinatsioonisüsteemi eesmärk: tagada terviklik, tõhus ja tõrgeteta osalemine EL-i otsustusprotsessis .
Siseriiklikult vastutavad küsimuse menetlemise eest erinevates etappides erinevad ametkonnad (valdkondlik ministeerium, Välisministeerium, Riigikantselei).
Kui tegemist Eestile olulise küsimusega, tuleb seisukohad eelnevalt kooskõlastada ning valitsuses ja Riigikogus heaks kiita.

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 30 allalaadimist

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #1

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #2

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #3

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #4

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #5

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #6

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #7

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #8

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #9

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #10

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #11

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #12

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #13

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #14

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #15

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #16

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #17

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #18

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #19

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

asiasiasi Õppematerjali autor

sissejuhatus õigusteadusesse eksam subjekt haldus?s era?s avalik õigus normid juriidiline isik füüsiline isik karistusõigus TTÜ

Sarnased õppematerjalid

doc

Õigusteaduse eksam

Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid.

Õiguse alused

doc

Õigusteadus

1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime

Õiguse alused

doc

Õiguse aluste eksami materjal

Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD,

Õiguse alused

doc

Õiguse alused kordamisküsimused

Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2. Õiguse tunnused: Käitumisreeglite või normide kogum, mis kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud ja kehtestatud riigi poolt, selles väljendub riigi tahe. See on üldkohustuslike normide kogum ja nende normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3. Õigusperekonnad. Kontinentaalne õigusperekond, üldise õiguse perekond ja Romaani-Germaani õigus 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. 6. Riigi tunnused. Territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. Valitsemisvorm on üldine raamistik, millega määratakse riigivalitsemise

Õigus

docx

Õigusõpetus. Mahukas Eksami konspekt.

Teema 1. Õigus ja ühiskond 1) Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 2) Õiguse tunnused.  Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult,vaid kogumina, nad kujutavad endast tervilikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest (normidest, õigusinstituutidest, õigusharudest). See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi.  Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides ,

Õigusõpetus

docx

Õigusõpetus - Kordamine eksamiks

Küsimused/Konspekt pärinevad ainekavas nädalatekaupa läbi võetud teemadest ja lisaks tunnis kirja pandud üksikuttest infokildudest. Kollasel higlightidud osad pidavat eksamile tulema Popovi sõnul. Pool infot on raamatust, ülejäänud netist leitud materjalidest. Lisaks on konspekti lõpus 2017 aastal küsitud eksamiküsimused. Vigade eest ei vastuta. Teema 1. Õigus ja ühiskond 1. Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. Õigu

Õigusõpetus

doc

Õiguse entsüklopeedia eksami kordamisküsimused

(seletuskirja abil, protokollid, seaduse kommentaarid). 36. Riigiõiguse olemus. Määrab kindlaks riigi toimimise, organite ülesehituse, käsitletakse inimõigusi ja vabadusi. 37. Põhiseadus. Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28. Juunil 1992. Kõige tähtsam allikas. Kokku kirjutatud erinevatest seadustest. Väljendab kultuuri-, õigus- ja ajaloolist arengut. Võetakse vastu üljuhul rahvahääletusel. Muutumine parlamendi käes. Põhiseaduse preambul – sissejuhatus põhiseadusesse. Tutuvustatakse ajalugu ja eesmärke. 38. Põhiseaduslikud institutsioonid.  Riigikogu  Vabariigi President  Vabariigi Valitsus  Riigikohus  Eesti Pank  Riigikontroll  Õiguskantsler  Kohalik omavalitsus 39. Põhiõiguste ja vabaduste süsteem ja liigitus. Ajaloolise kujunemise järgi: - Inimõigused (üldõigused) ja poliitilised õigused (valimisõigus)

Õiguse entsüklopeedia

docx

Õiguse alused konspekt

Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis

Õiguse alused

Rohkem sarnaseid