Kellele: Nimi: Põhimõtteliselt on pralament see mis langetab suuri otsuseid, valib presidendi ja peavad nõu riigi probleemidest. Parlamendi president, juhatus, esimeeste konverents President, kes valitakse kaheks ja pooleks aastaks, esindab parlamenti ametlikel üritustel ja rahvusvahelistes suhetes, juhatab täiskogu istungeid ning juhatuse ja eesistujate konverentsi koosolekuid. Lisaks on tema ülesanne jälgida, et peetaks kinni Euroopa Parlamendi kodukorrast, ning tagada kogu institutsiooni ja selle organite korralik toimimine. Juhatus on regulatiivne organ, mis vastutab parlamendi eelarve, haldus-, organisatsiooniliste ja personaliküsimuste eest. Lisaks presidendile ja 14 asepresidendile kuuluvad selle liikmete hulka ka viis kvestorit, kes osalevad liikmete
jääda töö juhendaja poolt sätestatud maksimaalse tähemärgi piirangu mahtu. Töö on seega jaotatud kolmeks alapeatükiks, mis käsitlevad vastavas pealkirjas nimetatud kohtusüsteemi arengu põhimõtet. Igas alapeatükis on töö autor spekuleerinud, milliseid võimalikke muudatusi kindel põhimõte ette näeb ning millised võiksid olla hüpoteetilised tagajärjed. 1 Riigikohus. 2007. Kohtunike täiskogu otsus: kohtusüsteemi arengu põhimõtted. Ptk. 1, p. 1-4. http://www.riigikohus.ee/?id=749 (18.05.2015) 3 2. Õigusemõistmine kui kohtusüsteemi põhiseaduslik ülesanne Kohtusüsteemi poolt elluviidava õigusemõistmise paremaks täitmiseks tuleb kohtunike üldkogu hinnangul vabastada õigusemõistmisega või selle vahetu tagamisega mitteseotud kohustustest ning eraldada kohtusüsteemist ka vastavad struktuuriüksused.2
Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel Rahvasteliit Rahvasteliit loodi Pariisi rahukonverentsil 1919 a. jaanuaris, RL põhikiri kinnitati 28. apr. 1919. Selle loomisele kirjutas alla 44 riiki, kõrvale jäi aga USA, kes ei ratifitseerinud Versailles rahulepingut samuti Saksamaa ja tema liitlased ning Nõukogude Liit. Rahvasteliit alustas tegevust 1920.a. jaanuaris Genfis. Rahvasteliidu juhtorganiteks olid Täiskogu ning Nõukogu. 1920.a. novembris toimus Rahvasteliidu Täiskogu esimene istungijärk. Rahvasteliidu Täiskogu kogunes kord aastas, mis koosnes kõigi liikmesriikide esindajatest. Rahvasteliidu Nõukogu koosnes 4- 6 alalisest ja 4-11 mittealalisest liikmest, kelle valib Täiskogu. Alaliste liikmete hulka kuulusid selle asutajariigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan, hiljem lisanduvad Saksamaa ja Nõukogude Liit. Rahvasteliidu struktuur sarnanes tänapäeva ÜRO struktuuriga, kuid erinevalt ÜRO-st ei
vastavad struktuuriüksused. 7. Võimude lahususe põhimõtte edasiarendamiseks tuleb kohtute haldamine lahutada täitevvõimust. Kohtute haldamise ja arengu tagamiseks tuleb moodustada iseseisev kohtuhaldusasutus, mis on nii õiguslikult kui ka organisatsiooniliselt ühtse kohtusüsteemi osa ja allutatud kogu kohtusüsteemi juhtimismudelile. III Kohtusüsteemi omavalitsuslik juhtimine 8. Kohtusüsteemi juhtimine toimib enesekorralduse põhimõttel, mis realiseerub Eesti kohtunike täiskogu, kohtute haldamise nõukoja, Riigikohtu esimehe, kohtuesimehe, kohtu üldkogu, kohtuhaldusasutuse peadirektori ja kohtudirektori tegevuse kaudu. 9. Eesti kohtunike täiskogu on kohtusüsteemi kõrgem omavalitsuskogu, mis nimetab ametisse kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed, moodustab kohtunike omavalitsusorganid ja määrab kohtusüsteemi arengusuunad. 10. Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi kollegiaalne juhtimisorgan, mis
vastavad struktuuriüksused. 7. Võimude lahususe põhimõtte edasiarendamiseks tuleb kohtute haldamine lahutada täitevvõimust. Kohtute haldamise ja arengu tagamiseks tuleb moodustada iseseisev kohtuhaldusasutus, mis on nii õiguslikult kui ka organisatsiooniliselt ühtse kohtusüsteemi osa ja allutatud kogu kohtusüsteemi juhtimismudelile. III Kohtusüsteemi omavalitsuslik juhtimine 8. Kohtusüsteemi juhtimine toimib enesekorralduse põhimõttel, mis realiseerub Eesti kohtunike täiskogu, kohtute haldamise nõukoja, Riigikohtu esimehe, kohtuesimehe, kohtu üldkogu, kohtuhaldusasutuse peadirektori ja kohtudirektori tegevuse kaudu. 9. Eesti kohtunike täiskogu on kohtusüsteemi kõrgem omavalitsuskogu, mis nimetab ametisse kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed, moodustab kohtunike omavalitsusorganid ja määrab kohtusüsteemi arengusuunad. 10. Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi kollegiaalne juhtimisorgan, mis
Vene tsaaririik oli huvitatud nt Krimmi, Tagakaukaasia ja Siberi koloniseerimiseks (sinna rajati Eesti külad). Asuti ümber nii Peterburi, Pihkva kui ka Vaikse ookeani äärde. 19. sajandi lõpul kui viidi läbi 1. Rahvaloendus, elas väljaspool Eestit 100000 eestlast. 1866. anti välja vallaseadus- vald vabastati mõisniku kontrolli alt. Valla täiskogu- vallapiires elavad taluperemehed (üks kõik kas rendi või pärisperemehed) ja üks mees iga kümne maata mehe kohta. Valla täiskogu valis vallavolikogu. Vallavolikogu valiti 3 aastaks (tegeles vallaelu juhtimisega. Vallavolikogus olid 4-24 liiget. Pooled liikmed pidid olema valitud peremeeste seast, pooled maata meeste seast. Valla täiskogu valis ka vallavanema. Vallavanem pidi olema peremeeste seast (ka 3 aastaks). Vallavanem ega volikogu liikmed palka ei saanud. Olulisemaid palgalisi ameteid oli valla kirjutaja (raamatupidaja ja asjaaja). Tema oli vallamajas tööpäevadel olemas (ta nt väljastas passe)
lobistide tegevus võimalikult läbipaistvaks ja kontrollitavaks. Selleks on kehtestatud vastavad seadused. Palrmanendijärelevalve Otsese kontrolli vormid: 1.Õigus avaldada umbusaldust ministritele ning määrata valitsuse ametisoleku kestust. 2.Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel. 3.Õigus vastu võtta seadusi. 4.Parlament saab ainupäedevalt vastu võtta riigieelarve. 5.Õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada küsimusi. Parlamendijärelevalve Kudsse kontrolli vormid: 1.Parlamenti kuuluvad valitsusparteide juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt. 2.Ministrid,kes varem olnud parlamendisaadikuks,toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili. 3.Parlament on tähtis sotsiaalne kommunikatsiooni kanal. Seaduseeelnõu menetlemine Parlamendi tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks.
2) Kes olid (2) 1864. aastal algatatud palvekirjade kampaania eestvedajad? Adam Peterson- taluperemees (Paistu khk) Johann Köler- kunstnik (Peterburi) 3) Mis oli 1866. Aastal kehtestatud uue vallakorralduse olulisim sisu? Sellega vabanes nii vallavalitsus kui vallakohus mõisniku kontrolli ja eestkoste alt. Selle seaduse järgi moodustasid taluperemehed ja talurentnikud ning 1/10 maatameestest valla täiskogu. Täiskogu valis vallavolikogu, sellest pool olid taluperemehed, teine pool maatamehed. Vallaseadus pani aluse ,,valla poliitilisele elule". 4) Mis aastal hakkasid ilmuma nädalaleht Perno Postimees ja Eesti Postimees? 1857- Perno Postimees 1864- Eesti Postimees 5) Kuidas oli ,,papa Jannseni" täisnimi? Johann Voldemar Jannsen 6) Millises suhtes olid J. V. Jannsen ja L. Koidula? Isa ja tütar 7) 1865
.................................................... 9 Komisjonid....................................................................................................................... 9 Delegatsioonid................................................................................................................. 9 Parlamendiliikme tööaeg jaguneb Brüsseli, Strasbourg'i ja oma ringkonna vahel. Brüsselis osaleb ta parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekutel ning täiskogu täiendavatel osaistungjärkudel, Strasbourg'is täiskogu 12 osaistungjärgul. Paralleelselt põhitegevusega peab parlamendiliige pühendama aega ka oma ringkonnale. Kohtade jaotus Parlamendikohad jagatakse reeglina proportsionaalselt, vastavalt iga riigi elanike arvule. Igal liikmesriigil on kindel arv parlamendikohti, mis ei või olla suurem kui 99 ja väiksem kui 5....................................................................................................
taotlemiseks. Eesti valitsus kiitis otsuse heaks juba sama aasta 30. märtsil. Ametlik taotlus anti Rahvasteliidu peasekretärile sama aasta 19.aprillil, kuid samal päeval kinnitati, et Eesti iseseisvust pole suurriigid tunnistanud ning seepärast ei saa Eestit Rahvasteliidu liikmeks võtta. Baltimaade liitumisele seisid kõige tugevamalt vastu Prantsusmaa, Suurbritannia, Skandinaavia maad, Jugoslaavia ja Tsehhoslovakka. Toetav suhtumine tuli Ladina-Ameerika riikidelt. Esimese ja teise täiskogu vahel muutus oluliselt Eesti rahvusvaheline positsioon ning 26. jaanuaril 1921 istungil sai Eesti Prantsusmaalt toetuse ja tunnustuse. Rahvasteliidu teine täiskogu alustas tööd 1. septembril 1921. Eesti ja Läti vastuvõtmisele anti heakskiit 15. 8 septembril, Leedu vastuvõtmisele, aga viis päeva hiljem. Täiskogu otsustas 22. septembril 1921 täisliimeks vastu võtta kõik kolm riiki. Eesti sai 36 poolthäält, 2 riiki (Jugoslaavia ja
Kehra Gümnaasium 12.A Doris Tedre RAHVASTELIIT Kehra 2013 Loomine Pariisi rahukonverents, jaanuar 1919 44 riiki Välja jäid USA, Saksamaa, Nõukogude Liit Tegevuse algus 1920.a jaanuaris Genfis Eesti 22. september 1921 Struktuur Täiskogu Nõukogu Nõukogu alalised liikmed: Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan, hiljem lisanduvad Saksamaa ja Nõukogude Liit Eesmärgid rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; rahvusvahelise koostöö edendamine; kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine Miinused juhtivate riikide omakasupüüded majandussanktsioonid ei toiminud lepinguid, millele ta toetus, peeti ebaõiglaseks
õigusaktide eelnõude kohta ning Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu ministrite nõukogu ja Euroopa Ülemkogu kohtumisteks Avalikustamisfunktsioon - Riigikogu istungid on avalikud, kui Riigikogu ei otsusta kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti (PS §72) Riigikogu sisemine korraldus • Riigikogu on ühekojaline parlament, mis koosneb 101 liikmest • Riigikogu igapäevane töö on korraldatud Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega • Riigikogu nimel saab otsuseid vastu võtta vaid täiskogu • Täiskogu töövormiks on Riigikogu istung, millest saavad osa võtta kõik 101 Riigikogu liiget • Riigikogu istung on avalik, kui Riigikogu ei otsusta kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti • Töö toimub veel komisjonides ja fraktsioonides • Töö komisjonides ja fraktsioonides on kinnine • Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest
· Kriminaalasjades esitatavad süüdistused, · Õiguse kujundamine ja loomine. Kui soovitakse algatada kohtumenetluse tsiviil- või kaubandusasjades, peab kindlaks määrama kohtu, kes on pädev asja menetlema, teisisõnu, kellel on vastav jurisdiktsioon. Kui kasutatakse vale kohut või kui pädevus on vaieldav, võib tekkida oht, et jurisdiktsiooni puudumise tõttu esineb märkimisväärne viivitus menetluses või hagi jäetakse rahuldamata. 5. Kohtunike üldkogu, täiskogu, nõukogu: · Kohtunike üldkogu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud, otsustusvõimeline, kui selles osaleb kohtunike enamus. Kinnitab kohtunike tööjaotusplaani, annab arvamuse justiitsministrile kohtu esimene ametisse nimetamise ja vabastamise kohta, annab kohtu esimehele soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes ja täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Fraktsiooni registreerib Riigikogu juhatus. Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Kui fraktsioonis on üle 12 liikme, on tal õigus valida ka teine aseesimees. Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid. See ei tähenda, et fraktsioonisiseselt ei tohi kunagi lahkarvamusi olla. Fraktsioonidel nagu ka Riigikogu liikmetel ja komisjonidel on seaduse algatamise õigus. Sellega on kindlustatud, et ka opositsioonis olevatel fraktsioonidel on võimalik oma eelnõusid välja töötada ja neid Riigikogus kaitsta.
Rahvasteliit eksisteeris 27 aastat. 44 riiki Keel ja embleem (1939-1941) Rahvasteliidu ametlikud keeled olid prantsuse, inglise ja hispaania keel. 1939. aastal hakati Rahvasteliidu poolametliku embleemina kasutama kahte viisnurkset tähte sinise pentagooni sees. Struktuur Rahvaste palee Genfis, rahvasteliidu peakorter 1920-46 Rahvasteliidu põhikirjas ette nähtud keskorganid olid täiskogu, nõukogu ja alaline sekretariaat. Kaks tähtsamat allorganisatsiooni olid Alaline Rahvusvaheline Kohus ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon. Rahvasteliit ja Eesti Rahvasteliiduga ühinemine võeti Eestis sihiks juba 1919. aastal ja 23. novembril 1919 asutati Eesti Rahvasteliidu Ühing, kuid peatselt selgus, et Eesti astumist Rahvasteliitu hakkas takistama suurriikide tunnustuse puudumine meie iseseisvusele. Eesti oli Rahvasteliidu liige alates 22. septembrist 1921.
parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Praegu (2007) on Euroopa Parlamendil 785 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luksemburg. Euroopa Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud. Need lepingud, eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu. · · Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused:
· Talude kruntide rajamine. · Õigus talusid päriseks osta. 1866 Eestimaa ,,Uus valla seadus'' · Pani aluse eestlase poliitilisele Liivimaa · Talupojad vabanesid täielikult mõisniku eeskoste alt. tegevusele. · Kõik taluperemehed ja 1/10 maata meestest moodustasid valla täiskogu. · Andis kogemusi juhtimiseks ja · Vallatäiskogu valis kõrgemaks võimuks valla volikogu. otsustamiseks, seega oli see väga · Vallal oli oma eelarve, maksud ja koormised jagati volikogu poolt talude oluline oma riikluse tekkimisele. vahel laiali. · Valda asus juhtima vallavanem.
Poola riik,Luua rahvusvaheline organsisatsioon. Pariisi rahukonve:alg 18jaan1919. 28juun1919 kirj ala Versailles' rahulepingule. Osales 27riiki, kaotajaid pold kohal. Balti riikide delegatsioonid kohal mitteametlikult. Otsustav sõna: USA president Woodrow Wilson, Suurbrit peaministr David Lloyd George, Prtsm peamini Georges Clemenceau. Versailles'rahulepinguga sarnased lepingud sõlmiti Saksam liitlastega. Rahulepingute koostisosadeks RAHVASTELIIDU põhikiri(praeguseÜROeelkäija) Täiskogu koosnes liikmesriikides esindajaist: Nõukogus 5 alalist liiget, Suurbrit, Prantsus,Itaalia,Jaapan, USA(?).Alaline sekretariaat asus Genfis. Rahvasteliit loodi selleks, et tulevasi konflikte ära hoida. Saksamaa kuulus Rahvasteliitu 1926-33. NSVLiit 1934-39. Heideti välja, sest tungis Soomele kallale.Eesti astus R-liitu 1921.Rahulepingu järgi: *Saksamaa pidi loovutama alasid: Elsass-Lotrig Prantsusmaale, Eupen-Malmedy Belgiale, veel alasid Leedule, Taanile, Tsehhoslovakkiale, koridor Poolale
Maarja kogudusse kuulunud linnaelanikke. Maarja kogudusse jäid maapiirkonna inimesed. Siseminister kinnitas loodava koguduse põhikirja 28. oktoobril 1911 nimetusega . «Tartu Pauluse kogudus». Seega oli Pauluse kogudus ka seaduslikult ellu astunud. 1911. aasta lõpuks ületas vastloodud linnakogudus liikmete arvu poolest emakoguduse. Uues koguduses oli siis 16 000 hinge. Juba 1914. aastal seati ametisse esimene abiõpetaja, kelleks sai Leopold Raudkepp (1877-1948). Esimesel täiskogu koosolekul 11. märtsil 1912 Peetri koguduse saalis valis koguduse omale nõukogu ja volikogu. Kiriku oma kalmistu Oma kalmistu rajati Piiskopi mõisa põllule. 1912. aasta sügisel ehitati vahimaja, kaev, tehti plaan ja piirati kalmistu aiaga. 10. veebruaril 1913. aastal pühitseti maa. Samal päeval maeti ka esimesed surnud: Mihkel Mägi ja Mai Kütt. 1914. aastal ehitati surnuaiale kabel. Kirikuehituse lisandid 17
Läti 8 Rootsi 18 Ühendkuningriik 72 KOKKU 736 Kus parlament asub? Euroopa Parlamendil on kolm asukohta; Brüsselis (Belgias), Luksemburgis ja Starsbourg'is (Prantsusmaal). Luksemburgis asuvad haldusteenistused (peasekretariaat).Parlamendi täiskogu istungjärgud toimuvad Strasbourg'is ja mõnikord ka Brüsselis.Parlamentaarse komitee istungjärgud toimuvad samuti Brüsselis. Millega parlament tegeleb? Euroopa Parlament töötab Prantsusmaal, Belgias ja Luksemburgis. Parlamendil on kolm põhilist ülesannet. 1. Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu.Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. 2
Euroopa Parlamendi liikmed esindavad rahvast. Parlament on nõukogu kõrval ELi peamine seadusandlik institutsioon. Euroopa Parlamendil on kolm põhilist ülesannet: 1.arutada ja võtta koos nõukoguga vastu Euroopa õigusakte 2.jälgida teiste ELi institutsioonide (konkreetselt komisjoni) tegevust ning teostada demokraatlikku järelevalvet 3.arutada ELi eelarvet ja võtta see koos nõukoguga vastu. Parlamendi töö on jagatud kahte põhietappi: 1. Täiskogu istungjärgu ettevalmistamine. Seda teevad parlamendiliikmed parlamendikomiteedes, mis on spetsialiseerunud konkreetsetele ELi tegevusvaldkondadele. Istungjärgu teemasid arutavad ka poliitilised rühmitused. 2.Täiskogu istungjärk. Tavaliselt toimuvad täiskogu istungjärgud, millest võtavad osa kõik parlamendiliikmed, Strasbourg'is (üks nädal kuus) ja mõnikord Brüsselis (kaks päeva). Nendel istungjärkudel arutab parlament õigusaktide ettepanekuid ja
Kuidas toimib? Ühingu põhikirjaliste ülesannete täitmiseks mingis piirkonnas moodustatakse ühingu osakonnad. Kõrgeim võimuorgan on üldkoosolek (Töö korraldamiseks valib üldkoosolek juhatuse 35 liiget) Ühistu igapäevast tööd korraldab palgaline tegevjuht Ühingu põhikirjaliste ülesannete täitmiseks mingis piirkonnas moodustatakse ühingu osakonnad. Osakond esitab Ühingu juhatusele aruanded oma tegevuse ja liikmete kohta täiskogu poolt kehtestatud mahus ja sagedusega. Osakond kehtestab oma põhikirja ja/või kodukorra, mis ei tohi olla vastuolus ühingu põhikirjaga. Ühing võib omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi Ühing vastutab oma kohustuste täitmisel kogu oma varaga Ühingu liige vastutab oma ühingu kohustuste täitmise eest oma varalise osaluse piires TÄNAN KUULAMAST J
I ms tulemused: *kukutati valitsevad dünastiad, kes osalt võimulpüsimise nimel üldse sõda alustanud olid *tekitas probleeme juurde *alandavad vaherahu- ja hilisemad rahutingimused tekitasid sakslastes kibestumist, seda enam, et vaherahu sõlmimise hetkel seisis Saksa armee ikka veel võõral pinnal *hävitas senise maailmakorra ja majanduse *hukkunuid oli umbes 10 miljonit, haavatuid 20 miljonit, mitu miljonit inimest surid nälga ja haigustesse *sõjakulud on umbes 360 miljardit USA dollarit *Euroopa riigid muutusid Ameerika Ühendriikide võlgnikeks Maailmakaardilt kadus 4 impeeriumi- Venemaa, Austria- Ungari, Saksamaa ja Türgi. Nende asemele tekkis Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vabariik. Austria- Ungari keisririigi asemele tekkisid Austria vabariik, Ungari kuningriik ja Tsehhoslovakkia vabariik. Lüüa saanud riigid: Saksamaa, Austria, Ungari, Bulgaaria, Türgi. Maailm oli häälestatud Saksamaa vastu ning leping polnud mõeldud lepituse sa...
koostamist, olemasolevate seaduste muutmist või tühistamist ning rahvusvaheliste õigusaktide ratifitseerimist. Parlamendi tööd seaduste kallal nimetatakse menetlemiseks. See kätleb mitut etappi ja toimingut, milles on kõige tähtsamad seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. Parlamendiliikme tööaeg jaguneb Brüsseli, Strasbourgi ja oma ringkonna vahel. Brüsselis osaleb ta parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekutel ning täiskogu täiendavatel osaistungjärkudel, Strasbourgis täiskogu 12 osaistungjärgul. Paralleelselt põhitegevusega peab parlamendiliige pühendama aega ka oma ringkonnale. Parlamendi teine nimetus seadlusandlik kogu viitab otseselt tema peamisele funktsioonile koostada ja vastu võtta seadusi. Seaduse sünd on üpriski pikk ja keerukas protsess. Tänapäeva demokraatia tava kohaselt osaleb seadusloomes peale parlamendi ka aktiivselt valitsus. Just valitsuse algatatud ongi enamik seaduseelnõusid, mida parlamendis
arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitusega institutsioonis. Kohtud: Kohtu eesmärk on kaitsta inimese õigusi ja õigusriiki Eesti kohtusüsteem 4 maakohust (Harju, pärnu, Tartu, Viru), 2 halduskohust( Tallinn, Tartu) esimese astme kohud, 2 ringkonnakohust( Tallinn, Tartu) - apellatsioonikohtud, Riigikohus Tartu. - kassatsioonikohus Kohtunike täiskogu ülesanded: arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimustega ; valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahedamise Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis; kinnitab kohtunike eetikakoodeksi Kohtu üldkogu ülesanded: kinnitab kohtunike tööjaotusplaani; annab justiitsministeeriumile
Euroopa Parlament Euroopa Parlament (mitteametlikult ka europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". 2012. aastal on Euroopa Parlamendil 754 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Parlament asub Strasbourgis. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luxembourg. Euroopa Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud. Need lepingud, eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu. Euroopa Parlamendi volitused Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: 6
kohtujuristist, kes nimetatakse liikmesriikide poolt ühiselt. Euroopa Kohus asub Luksemburgis. Euroopa parlament Euroopa Parlament on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon. Praegu on Euroopa Parlamendil 785 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Eestist on seal Ivari Padar; Tunne Kelam; kristiina Ojuland; Siiri Oviir; Vilja Savisaar; Indrek Tarand. Parlamendi hoone Starbourgis Euroopa Liidu lipp Euroopa Liidu hümn meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni loodud 9. sümfooniast "Ood rõõmule" ja hümni sõnad Friedrich von Schillerilt. 1972. aastal kuulutati see ametlikult Euroopa hümniks laiemas mõistes. Kuula hümni Euroopa päev Nüüdseks on 9. maist saanud Euroopa
Eriliste teenete eest Maailmas: Sünniga Naturalisatsiooniga Territooriumi põhimõte Riigikogu põhilised ülesanded: Võtab vastu seadusi ja otsuseid Valib Vabariigi Presidendi Otsustab rahvahääletuse korraldamise Kinnitab, tühistab välislepinguid Nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmed Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni Riigikogu juhatuse ülesanded: Valmistab ette Riigikogu täiskogu töönädala päevakorra Määrab Riigikogu alatiste komisjonide liikmed Võtab eelnõu Riigikogu menetlusse ja määrab sellega tegeleva komisjoni Korraldab Riigikogu esindamist ja tööd
isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Otsese kontrolli vormid : · Parlament võib umbusaldust avaldada ministrile aga ka peaministrile. · Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel. · Õigus võtta vastu seadusi,mis on valitsusele kohustuslikud. · Rahakotivõim e parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve,mille otsusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha. · Õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi. Kaudse valitsemise vormid : · Parlamendi kuuluvad valitsusparteide juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt. · Ministrid, kes varem olnud parlamendisaadikuks toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili. · Valijaskonna hääl kõlab parlamendiseisukohavõttudes tugevamalt kui valitsuse tegevuses. Parlament on kõvem kui valitsus. Seaduseelnõu menetlemine:
Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid; esindada erinevaid huvisid ühiskonnas; valida president; võtta vastu riigieelarve; kontrollida valitsuse tööd. 1.1 Kuidas toimub parlamendid seaduse vastuvõtmine Kes võib algatada seaduse eelnõud? Riigikogu, valitsus ja president. Kus menetletakse seaduse eelnõud ja kes vastutab selle eest? Seaduse eelnõu antakse Riigikogu juhatusele, kes määrab antud küsimuses juhtivkomisjoni. Mitu lugemist peab seaduse eelnõu läbima? Mis on täiskogu lugemiste sisu? Vähemalt 2 lugemist peab seaduse eelnõu läbima. Kokku on 3 lugemist. 1.Lugemine = kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivakomisjoni ettekanded ja otsustatakse, kas eelnõu arutlemist jätkata. 2.Lugemine = kui probleemi ei ole, siis läheb seadus lõpphääletusele, kui aga ei jõuta kokkuleppele, siis läheb edasi 3. lugemisele 3.Lugemine = seaduse vastuvõtmine või tagasilükkamine komisjonidesse arutelule Kuidas võetakse seadust vastu?
septembril 1919. aastal · Neuilly leping Bulgaariaga 27. novembril 1919. aastal · Trianoni rahuleping Ungariga 4. juunil 1920. aastal · Sevres'i rahuleping Türgiga 10. augustil 1920. aastal Impeeriumide lagunemine Rahvasteliit (1920-1945) Idee: USA president Woodroe Wilson Rahvasteliidu põhikiri oli Saksamaa, Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga sõlmitud rahulepingute koostisosa. Peakorter: Genf Tähtsamad organid: Rahvasteliidu Täiskogu, Nõukogu (Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan), Sekretariaat. Rahvasteliitu kuulus tema tegevusaja jooksul 63 riiki USA jäi liidust eemale, kuna pärast I maailmasõda võitis seal isolatsionistlik välispoliitika. Rahvasteliidu eesmärgid · rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; · tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; · rahvusvahelise koostöö edendamine; · kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine. Nõukogude Venemaa 25-26
Talurahvareformid-,,Iggaüks.." 1802;Pärisorjuse kaotamine;vallasvara pärandumis õigus;tunnistatakse talurahva õigust vallasvarale, talude kasutusõiguse ärandamine. Liivimaal said talupojad omandiõiguse vallasvarale, võisid maad osta nind talu järglastele pärandada. Omavalitsus-vallakohus,koolide ülalpidamise kohustus, magasivilja kogumine, vaeste hoolekanne Riiklikud ja kogukondlikud koormised-pearaha nekruti andmine/teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 1866.a.vallareform- olulisem tagajärg oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla täiskogu- volikogu-vallavanem-vallavalitsus Tartu Ülikool- 1632-avamine,1710 suleti, 1802 taasavati; 4teaduskonda:usu,arsti,õigus,filosoofia;õppetöö ladina ja saksa keeles;õppejõud saksamaalt;esimene rektor G.F. Parrot Parrot-Ülikooli esimene rektor VonBaer-embrüoloogia rajaja Ühtluskool-neljaastmeline ühtluskool:kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium...
Rahvasteliit (RL) (tänapäeva ÜRO eelkäija) loodi Pariisi rahukonverentsi otsustega Rahvasteliidu ülesanne oli ära hoida sõdu ja lahendada rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt. 2 organisatsiooni *täiskogu kõikide liikmseriikide esindajad *nõukogu kes juhtis rahvasteliidu tööd +Inglismaa, Prantsusmaa, USA, Itaalia ja Jaapan. +neli tähtajalist liiget (valiti igal aastal) Rahvasteliit ei lubanud Saksamaad ja tema liitlasi ning Venemaad RL-i. Rahvasteliitu keeldus astuma USA, sest riik arvas, et RL ei suuda rahu tagada ja sellepärast, et neil ei olnud head sõjaväge. Isolatsioonipoliitika. Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS Alanud perioodi nim. patsifistlikuks perioodiks. Patsifism sõjast hoidumine, püüd vägivalda vältida. I MS hinnati kui suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja k...
Nõustamistegevus Koostajad: Põllumajandusliku nõustamise perioodid Esimene periood (enne 1870 aastat) Aeg mil talupoeg õppis enda tegudest ja praktikast, jälgis ka naabri ja mõisa tegevust. Teine periood (1870 1900) Kolm esimest eesti põllumeeste seltsi (1870 1871) C. R. Jacobson Kõnede pidamine, põllumajanduslike näituste korraldamine Sajandivahtuseks tegutses 63 seltsi Talude päriseks ostmise periood Kolmas periood (1900 - 1918) Põllumeeste Keskseltsid seavad ametisse maakonna- agronoomid ja instruktorid, sama teevad ka mõned maakonna valitsused. Esimene eesti keelne 2-nädalane põllutöökursus 1900a. 1907 a. loodi esimesed põllumajanduslikud keskorganid - kesktoimkonnad 1910 loodi keskseltsid. Hakkasid ilmuma põllumajandusajakirjad. 1908 korraldati esimesed kolmenädalased põllutöö-, aianduse-, ja mesindusekursused. Neljas periood (alates 1919) 1920ndatel põlluminesteerium toetab esmakordselt erineva...
· Asehalduskord-1783.a. kehtestatud kord Baltikumis Katharina II poolt. · Pearahamaks-riiklik koormis, mida talurahvas pidi maksma. · Hingeloendus- · Roseni deklaratsioon-1739 a. ,taastati pärisorjus. · pearaharahutused- 1784.a. toimunud rahutused, talupojad ei tahtnud mõisakoormisi teha. · vallakogukond-19. Saj algul tekkinud talurahva kui seisuse omavalitsus. · vallavolikogu- valis täiskogu,kuhu kuulusid vastavalt rahvaarvule 3-2 liiget · vallakohus- lahendas talupoegade omavahelisi nõudmisi ja vaidlusi ning mõistis kohut talupoegade väiksemates süüasjades. Vallakohtu kohustuste hulka kuulus: vaeslaste varanduste hoolekanne, neile eestkostjate määramine, nekrutite valik, järelevalve kümnise ja kohtumaksude laekumise, magasiaida ja vallalaeka üle. · magasiait- talupoegade ühisomand
Menetlusse võetud eelnõule määratakse juhtivkomisjon. Nii eelnõu menetlusse võtmise kui ka tagastamise otsuse teeb istungi juhataja teatavaks Riigikogu istungil. Seaduse vastuvõtmiseks tuleb seaduseelnõu Riigikogus üldjuhul arutada vähemalt kahel lugemisel. Seaduseelnõu arutamine Toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt kahel korral ja seaduses sätestatud juhtudel ka kolmel lugemisel, mis kujutavad eelnõu läbitöötamise vormi Riigikogu täiskogu istungil. Lugemistevahelisel ajal töötavad eelnõudega komisjonid ja Riigikogu liikmed. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid esitada eelnõule muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu ning juhtivkomisjoni esindaja selgitab I ja II lugemise vahel tehtud muudatusi. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus iga
jaanuaril 1920 .aastal. Rahvasteliidu põhikiri oli ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga sõlmitud rahulepingute koostisosa. Rahvasteliidu põhikirjalisteks eesmärkideks olid: · rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; · tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; · rahvusvahelise koostöö edendamine; · kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine. Rahvasteliidu peakorter asus Genfis, tema juhtorganeist tähtsaim oli Rahvasteliidu Täiskogu (Assamblee), mille korralised istungid toimusid tavaliselt iga aasta septembris. Iga liikmesriigi delegatsioonil oli üks hääl. Täiskogu vaheaegadel käis koos Rahvasteliidu Nõukogu, mis koosnes alalistest (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan) ja Täiskogu poolt valitud ajutistest liikmetest. Rahvasteliidu tegevust korraldas Alatine Sekretäriaat eesotsas peasekretäriga. Peasekretärideks olid 1920-1933 J. E. Drummond, 1933-1940 J. Avenol. Rahvasteliidu juures on
erikomisjon; Riigieelarve kontrolli erikomisjon) 1. Uurimiskomisjonid 2. Probleemkomisjonid 3) Muud ühendused: parlamendirühmad, delegatsioonid ja ühendused Riigikogu liige kuulub ainult ühte komisjoni, kuid võib kuuluda ka samal ajal EL komisjoni. Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid. Praegu on 6 fraktsiooni.
kahekümne kuuest artiklist koosnev RL põhikiri moodustaski. Põhikiri jõustus 10.01.20a. RL põhikiri oli ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga sõlmitud rahulepingute koostisosa. RL põhikirjalised eesmärgid: *rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; *tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; *rahvusvahelise koostöö edendamine; *kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine. RL peakorter asus Genfis, tema juhtorganeist tähtsaim oli RL Täiskogu (Assamblee), mille korralised istungid toimusid tavaliselt iga aasta septembris. Iga liikmesriigi delegatsioonil oli üks hääl. Täiskogu vaheaegadel käis koos Rahvasteliidu Nõukogu, mis koosnes alalistest (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan) ja Täiskogu poolt valitud ajutistest liikmetest. Rahvasteliidu tegevust korraldas Alatine Sekretäriaat eesotsas peasekretäriga. Peasekretärideks olid 1920-1933 J. E. Drummond, 1933-1940 J. Avenol. RL juures on
Igas kohtus on kohtunike üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud ja mis on otsustusvõimeline, kui selles osaleb kohtunike enamus. Kohtunike üldkogu kinnitab kohtunike tööjaotusplaani, annab arvamuse justiitsministrile kohtu esimehe ametisse nimetamise kohta, annab kohtu esimehele soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes ja täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid (Kiris 2009). Kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud. Kohtunike täiskogu juhib Riigikohtu esimees. Kohtunike täiskogu: kuulab ära Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õiguse- ja kohtusüsteemi arengust arutab õigusemõistmise probleeme ja muid kohtuga seotud küsimusi valib kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed ja asendusliikmed distsiplinaarkolleegiumi kohtuniku eksamikomisjoni koolitusnõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed advokatuuri kutsesobivuskomisjoni
heasse keisrisse Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. 1864. aastal alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. 1864. aastal õnnestus delegratsioonil tsaariga Tsarskoje Selos kohtuda. Uus vallaseadus. Aleksander II valitsusaja üheks olulisemaks seaduseks eestlaste jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866. aastal. Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast. Valla eesotsas oli vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. J. V. Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. Selleks loa taotlemine nõudis üle kümnekonna aasta, enne kui 1857. aastal sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ,,Perno Postimees". Majanduslikud raskused sundisid Jannseni
töö kell 13.30–15.00 – Euroopa Liidu asjade komisjoni, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide töö kell 15.00 algab Riigikogu istung, millel vastatakse arupärimistele. Pärast kõigile päevakorras olevatele arupärimistele vastamist järgneb Riigikogu liikmete vaba mikrofon, mis kestab kuni kõnesoovide ammendumiseni. Kui Riigikogu istungi päevakorda ei ole kavandatud arupärimistele vastamist, algab pärast täiskogu töönädala päevakorra kinnitamist Riigikogu liikmete vaba mikrofon, mis kestab kuni kõnesoovide ammendumiseni; 2) teisipäev: kell 9.00–10.00 – fraktsioonide töö kell 10.00–13.00 – Riigikogu istung kell 14.00 algab alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni; 3) kolmapäev: kell 9.00–12.00 – fraktsioonide töö kell 13.00–14.00 – infotund
täitmiseks vajalike tingimuste loomine. Komisjon on RK väike mudel. neid on 10: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis-, õiguskomisjon. need moodustatakse elualade järgi. Fraktsiooni ehk saadikurühma kuuluvad kõik ühe erakonna nimekirjas RKsse valitud poliitikud. Ajutrust. Erakonnadistsipliin on vabatahtlik ühiste seisukohtade kujundamine oma fraktsiooniga. RK juhatus - esimees ja kaks aseesimeest -valmistab ette RK täiskogu töönädala päevakorra -määrab RK alatiste komisjonide liikmed -võtab eelnõu RK menetlusse ja määrab sellega tegeleva komisjoni -korraldab RK esindamist ja tööd RK põhilised ülesanded -võtab vastu seadusi ja otsuseid -võtab vastu riigi eelarve, kinnitab selle täitmise aruande -valib presidendi -otsustab rahvahääletuse korraldamise -kinnitab ja tühistab välislepinguid -annab peaministri kandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks -nimetab ametisse tähtsad ametnikud
Samal ajal säilitas 4 mõisnik kontrolli talupoegade pmavalitsuse üle kuni 1866.a. vallareformini, omades õigust talitajaid ja vöörmündreid ametisse panna ja tagandada ning säilitades politseivõimu kogukonna üle. - 1866.a. vallaseadus: A) kehtestati Aleksander II poolt. B) vallavalitsus/vallakohus vabanesid mõisniku eestkoste alt. C) taluperemehed ja osa maatameestest moodustasid valla täiskogu. D) täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. E) valla eesotsas oli vallavanem. F) vallal oli oma eelarve; maksud ja koormised jagati valla peale laiali; määratleti kulutused jne. G) vallaseaduse tähtsus: talupojad hakkasid osalema poliitiliste otsustuste tegemisel ( mis sest, et ainult kohalikul tasandil ), samas oli see kooliks paljudele tulevastele poliitikutele. (Lugege vallaseadusest ka õpik Eesti ajalugu II; lk
ajutistele maavalitsustele läksid üle volikogude varad, nendega seotud kohtuasjad, maksutulud jms. Sisuliselt muudeti maavalitsused siseministeeriumile allutatud riiklikeks haldusorganiteks maakondades, mille liikmeid võis edaspidi tööle võtta või vabastada üksnes vabariigi valitsus sise - või kohtuministeeriumi ettepanekul. Uue seaduse kohaselt olid maakonna valitsemise organiteks maavolikogu, maavanem, maavalitsus ning linna - ja vallavanemate täiskogu. Maavolikogu oli maakonna omavalitsuste esinduskogu ja otsustav organ, mis koosnes olenevalt maakonna elanike arvust 11 kuni 25 maavolinikust, maavolikogude suuruseks määrati 11 liiget. Volikogu volituste tähtajaks määrati viis aastat. Selle põhiülesanneteks olid maanõunike valimine, maakondlike maksude kindlaksmääramine, eelarve vastuvõtmine, laatade ja turgude lubamine, maakonna kohtuasjade algatamine, maavalitsuse ametnike koosseisu kinnitamine jne. Volikogu juhatajaks oli maavanem
Afekt tundepurse, tormiline tundepuhang Aferist õnnekütt, pettur, avantürist, afäärimeister Afisid, afiss müürileht, kuulutus, plakat Alfabeet tähestik Alliteratsioon sõna alguskaashääliku kordus samas värsis v lauses ambitsioonikas ambitsioonidega, edasipüüdlik, auahne Assamblee täiskogu, üldkoosolek Assonants täishäälikukordus pearõhusilpides assotsieeruma ühinema, seostuma, sidestuma Atasee madalaima ametiastme diplomaat avanss ettemaks Avantüür tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Balansseerima tasakaalu v tasakaalus hoidma, tasakaalu seadma, tasakaalustama ballett balletikunst; muusika saatel etendatav lavatantsuteos. Biograafia elulugu
· Umbusaldus hääletus · Poolthäälte enamus positiivse otsuse langetamiseks peab hääletama rohkem saadikuid poolt kui vastu. · Riigikogu kooseisu häälteenamus sellel juhul peab seaduseelnõu saama vähemalt 51 poolthäält. 8. Seaduseelnõude menetlemine Eestis menetlemine kätkeb endas mitmeid etappe ja tegevusi, mille hulgas tähtsamad on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. Riigikogu juhatus määrab eelnõu menetlemise juhtivkomisjoni. Seaduseelnõud arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel: I lugemisel otsustatakse kas saata eelnõud teisele lugemisele. II lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele. Lõpphääletus parlamendiliikmed hääletavad eelnõu vastu või poolt. 9. Bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. · Funktsioonid: 1)Poliitika elluviimine. Alamastme ametnikud suhtlevad kodanikega, kõrgemad ametnikud poliitika kujundajatega
EUROOPA ÕIGUSKOHUS Õiguskohus 15 kohtunikku ja 9 peaadvokaati Kohtu sõltumatus on garanteeritud. Euroopa Liit, nagu tema liikmesriigidki, baseerub seadusõigusel (õigusnormidel). Õiguskohtu ülesanne on: · kindlustada Euroopa Lepingu täitmine vastavalt seadustele. Kohtule võivad esitada avaldusi liikmesriigid, EL organisatsioonid, eraisikud või ettevõtted. See tagab El seaduste ühetaolise rakendamise kogu El piirides. Euroopa Õiguskohus töötas üksi kuni 1989. aasta septembrikuuni, mil tema juurde loodi Esimese Astme Kohus,( 15 liiget on määratud liikmesriikide poolt 6 aastaks) et kindlustada üksikisikute huvide kaitse ning võimaldada Õiguskohtul keskenduda oma põhiülesandele, st. seaduste ühetaolise tõlgendamise tagamisele liikmesriikides. Kui Õiguskohus leiab, et mingi liikmesmaa ei täida oma lepingujärgseid kohustusi, saab talle teha ettekirjutuse. Kui liikmesmaa ei allu kohtu otsusele, on...
olulise tähtsusega probleemi väljatöötamiseks. Erakondade parlamendiesindusi nimetatakse fraktsioonideks ehk saadikurühmadeks. Fraktsioonid jagunevad koalitsiooniks (valitsusse kuuluvad erakonnad) ja opositsiooniks (valitsusse mittekuuluvad erakonnad). Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Võrumaalt: Randpere, Kõva, Tulik, Lenk, Tuiksoo, Luigas. Seadlus- seadlusega ei saa muuta, kehtestada või tühistada põhiseadust ega ka riigimakse ja riigieelarvet puuditavaid seadusi ja 51 poolthääle seadusi. Urmas Reinsalu-Kaitseminister, Helir Valdor Seeder- Põllumajandusminister, Siim -Valmar Kiisler- Regionaalminister(ainuke nn portfellita minister, ei juhi ministeeriumit, ei anna välja
on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Fraktsiooni registreerib Riigikogu juhatus. Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Kui fraktsioonis on üle 12 liikme, on tal õigus valida ka teine aseesimees. Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid. See ei tähenda, et fraktsioonisiseselt ei tohi kunagi lahkarvamusi olla. Fraktsioonidel nagu ka Riigikogu liikmetel ja komisjonidel on seaduse algatamise õigus. Sellega on kindlustatud, et ka opositsioonis olevatel fraktsioonidel on võimalik oma eelnõusid välja töötada ja kaitsta Riigikogus. Riigikogu juhatus registreeris 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
