ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle 3. Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? Riigi kinnisvararegister, maakataster, riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister  2) Maakataster  3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut? Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada seda asja kindlaksmääratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides. 6. Mis vahe on reaal- ja isiklikul servituudil? Mõlemad on piiratud asjaõigused. Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik o Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil
omanikule - ulatub mere rannajooneni, mere tavalise veepiirini Kinnisomandi kitsendused  kehtestatakse seadusega või seatakse kohtootsuse või tehinguga (et omanikud ei rikku teiste isiku õigusi) - kinnisasjal ei tohi loata viibida Naabrusõigused  piiravad näiteks kinnisasjal ehitamist, kui see võib tekitada kahju Rida kitsendusi on seotud vete ja metsa kasutamisega Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse pädevuses  on sundvõõrandamise otsustamine 2.Servituut Servituut  on kinnisomandi spets. Piirang, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistute omanike huve Servituut  on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus; Tema puhul eristatakse kinnisasja: · Teeniv kinnisasi on kinnisasi, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides Servituudid liigitakse: 1. Reaalservituut  koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt,
Ainus võimalus kasutada kõrvalolevaid kinnisasju (ülekäimiseks, tellingute jaoks, materjali jn). Ehitis üle naaberkinnisasja piiri – erand põhimõttest, et maa küljes olevad ehitised kuuluvad maa omanikule. Võib olla sattunud võõrale kinnistusele eksituse, väära jagamise tõttu või algselt kuulusid ühele omanikule, kes ehitas üle piiri. Üleehitamine kokkuleppel, seatakse üleulatuva osa suhtes mingi asjaõigus(servituut, kasutusvaldus vms). Üleehitamine ilma kokkuleppeta – heauskset (mitteteadmine, et ehitab võõrale kinnisasjale)ehitist peab taluma. Pahauskne – ei kontrollinud ehitades, et ei ehita võõrale maale ja vajadusel ka spetsialisti abiga. Kallasrada – kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Igaüks võib kasutada liikumiseks, kalastamiseks, veesõidukiga randumiseks. Korteriomand – kombinatsioon ainu ja kaasomandist
kinnisvara kohta. 2) Maakataster – riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. 3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut? Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada seda asja kindlaksmääratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides. (nt tee servituut) 6. Mis vahe on reaal- ja isiklikul servituudil? Mõlemad on piiratud asjaõigused. Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik o Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et
........................................................................7 2.1.3. Tehinguga seatud kitsendused .................................................................................8 2.2. Naabrusõigused ...............................................................................................................8 2.3. Teed ning tehnovõrgud ja –rajatised ...............................................................................8 3. SERVITUUT .........................................................................................................................10 3.1. Reaalservituut ................................................................................................................10 3.2. Isiklik servituut ..............................................................................................................10 3.2.1. Kasutusvaldus ..................................................
Loomi käsitletakse üldmõistena õiguse objektina, kuid neile kohaldatakse vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega võrdsustamata. Asjade liigitusi: 1). asendatavad ja asendamatud asjad; 2). ratarvitatavad ja ratarvitamatud asjad; 3)jagatavad ja jagamatud asjad. Asjade tähtsaim liigitus: 1). kinnisasi (res immobiles)  maapinna piiritletud osa (maatükk); 2). vallasasi (res mobiles)  asi, mis ei ole kinnisasi. Piiratud asjaõigused on: servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Sellega välistatakse maa ja hoonete lahuskäive. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise paigutada ilma, et asi häviks või muutuks oma olemuselt. 2.Valdus. Valduse mõiste. Seaduslik valdus ja ebaseaduslik valdus. Heauskne valdus ha pahauskne valdus. Valduse omandamine. Valduse lõppemine.
puudub muu juurdepääs ei või seda teed kinni panna. Tehnovõrk ja rajatis Tehnovõrk või rajatis on niisugune ehitis, mis ei kuulu maa hulka ning seda vaadeldakse õiguslikult, kui iseseisvat objekti ehk ta ei ole maa oluline osa. (Elektriliinid, gaasitorustikud, puurkaevud, mobiilimast jne.) Tehnovõrk või rajatis ei muuda kinnistu kasutamist. Kinnistuomanikul on õigus nõuda tehnovõrgu või rajatise talumise eest tasu. Tasu on kokkuleppeline. Servituut Tuleneb sõnast serviire, tähendab teenima. Servituut on ühe kinnistuomaniku õigus nõuda teatud viisil teise kinnistu kasutamist. See kelle kinnistut kasutatakse on teeniv kinnisasi. Servituut kantakse kinnistus raamatusse koormatisena. Reaalservituudid on seotud kinnisomandi kitsendustega ehk nad tõendavad kitsenduse olemasolu, kestvust ja kitsendusega seotud õigusi ja kohustusi. Iga servituut on tasuline. Reaalkoormatis
SERVITUUDID Servituut – piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada asja kindlaks määratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides. Servituut on asjaõiguslik kasutusõigus, mis on sarnane võlaõiguslikule rendile või üürile Erineb võlaõiguslikust rendist või üürist, kuna kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena, st kasutusõigus kinnistatakse n.ö. püsivalt (tähtajaliselt või ka tähtajatult)kinnisasja külge ja sellega muutub see asjaõigus kinnisaja osaks. Erinevalt võlaõiguslikest kasutusõigustest kehtiv ka kolmandate isikute suhtes.
Kinnistu omanik ei või juhtida oma kinnistult õigusvastaselt teisele kinnistule vihmavett, lund ja reovett. 3)insolatsioon – kinnistu omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnistul asuv ehitis, taim või muu rajatis ei varjaks tema kinnistut kauem, kui riiklikus standarsis ettenähtud minimaalne valgustus period. 4)oksad ja viljad – kinnistuomanikul on õigus kärpida ülepiiri ulatuvaid oksi ning omandada ülepiiri ületuvaid loodusvilju. 11. mis on servituut? Servituut on ühe kinnistuomaniku õigus nõuda teatud viisil teise kinnistu kasutamist 12. mis on reaalkoormatis? Reaalkoormatis on kinnistuomaniku kohustus maksta tasu või teha ühekordne tegu (mitmekordne sooritus). 13. mis on hoonestusõigus? Hoonestusõigus on isiku õigus võõral kinnisasjal ehitist omada või seda sinna ehitada. 14. mis on hüpoteek? Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise.
Kui aastaid on randa viinud jalgrada, siis ei ole ka kinnisasja uuel omanikul õigust selle raja kasutamist keelata. Talumise 15 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. Tallinn: Külim.129- 130 lk. 10 kohustus lasub kinnisasjal siiski vaid siis, kui teeraja kasutamine ei tekita kinnisasja omanikule olulist kahju, näiteks ei kulge läbi majaõue või viljapõllu.16 3.4. Servituudid Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Servituudi puhul eristatakse valitsevat kinnisasja ja teenivat kinnisasja. Teeniv kinnisasi on kinnisasja, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides. Servituudid on isiku õigus kasutada võõrast kinnisasja enda kinnistuga seotud asjaoludel. Servituut kohustab teenima kinnisasja omanikku, võimaldama teha tegu või hoiduma sellest. Teeniva kinnistu omanik on kohustatud tegema teo või hoiduma teo
dominium  omandiõigus, omand, vara, võim, autoriteet proprietas  omandiõigus; omand possessio  valdus, valdamine traditio  omandi üleandmine ehk võõrandamine res mobiles  liikuvad asjad; vallasasjad res immobiles  liikumatud asjad; kinnisasjad ius possidendi  valdamise õigus, õigus asja vallata (osutada asja suhtes faktilist võimu) ius utendi  kasutamisõigus ius disponendi  käsutamisõigus (õigus määrata asja õiguslikku seisundit) servitus  servituut, õigus kasutada võõrast asja teatud eesmärgil, kohustus;orjus;sõltuvus; alluvus ususfructus  kasutusvaldus; viljakasutusõigus (õigus kasutada eluaegselt võõrast asja ning omandada selle vilju  isiklik servituut Roomas) occupatio  hõivamine (mitte kellelegi kuuluva asja valduse haaramine tahtega see omandada); okupatsioon, võõra riigi territooriumi vallutamine; karistatav valduse äravõtmine usucapio  igamine (asja omandamine selleks ettenähtud valdamistähtaja
seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Mis on vakantsus? Vakants iseloomustab mitu % pinda on antud kinnisvaraturu sektoris välja rentimata. Mida tähendab õiguslikus mõttes vallasvara? Vallasvara, s.o. asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused Mis on absorbeerumismäär? Ehk turu neeldumismäär  iseloomustab pinna hulka, mida turg suudab vastu võtta teatud aja jooksul Mis on servituut? Piiratud asjaõigus, võõra kinnisasja kasutamise õigus teatud juhtudel, kinnisasja omanikule kinnisasja kasutamisel seatud piirang. Servituudid on kinnisasja koormatised, mis kohustavad omanikku lubama kellelgi teisel midagi sellel kinnisasjal teha või seda kinnisasja mingil otstarbel kasutada (õigus rajada tee 5 või läbipääs, tehnovõrk jne), samuti võivad servituudid kohustada mingist tegevusest hoiduma
kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena (siiski kaotab käsutusõiguse sundenampakkumise ja -valitsemise puhul keelumärke kandmisel kinnistusraamatusse), Omaniku loobumine õigusest hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandada või täiendavalt koormata on kehtetu. Kui pärast hüpoteegi seadmist on samale kinnisasjale seatud servituut või reaalkoormatis hüpoteegipidaja nõusolekuta, eelistatakse hüpoteeki hiljem seatud servituudile või reaalkoormatisele. Nimetatud servituut või reaalkoormatis kustutakse ulatuses, milles see kahjustab hüpoteegi teostamist. Hüpoteegipidaja õigused(1) Käsutusõigus – võõrandamine ja pantimine Kui omaniku tegevuse tulemusena väheneb koormatud kinnisasja väärtus, on hüpoteegipidajal õigus nõuda, et kinnisasja omanik edasise kahjuliku tegevuse lõpetaks.
51. conditio  tingimus 52. vis maior  vääramatu jõud 53. mora  viivitus 54. res  asi 55. dominium  omand; omandiõigus 56. proprietas  omadn; omandiõigus 57. possessio  valdus 58. traditio  vormivaba üleandmine 59. res mobiles  liikuvad ehk vallasasjad 60. res immobiles  liikumatud ehk kinnisasjad 61. ius possidendi  valdamise õigus, õigus asja vallata 62. ius utendi  õigus asja kasutada 63. ius disponendi  õigus asja käsutada 64. servitus  servituut 65. ususfructus  kasutusvaldus 66. occupatio  hõivamine, vallutamine 67. usucapio  igamine 68. actio negatoria  negatoorhagi 69. rei vindicatio  vindikatsioonihagi 70. iura in re aliena  õigused võõrale asjale 71. ius in rem  asjaõigus 72. ius in personam  73. paterfamilias  perekonnapea 74. patria potestas  isavõim 75. tutela  eestkoste 76. cura  hooldus 77. capitis deminutio minima  õigusvõime väikseim piiramine 78
küsimus servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. b. omand Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. c. servituut Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. d. ostueesõigus Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus.
tehingu mancipatio teel. Võõrandati st omandiõigus anti üle formaalse müügitehingu mancipatio teel, hiljem in iure cessio ehk kohtus loovutamise teel. Res nec mancipi  mitte mantsipeeritavad asjad (majapidamisesemed ja Âtooted, raha, metsloomad). Olid võõrandatavad vormivaba üleandmise traditio teel. 3. Servitutes personarum  isiklikud servituudid, isikutega seotud servituudid Servitus personarum  personaalservituut ehk isiklik servituut (asi on koormatud isiku Kasuks, kes ei ole maatüki omanik) Servitutes praediorum - prediaalservituut ehk reaalservituut (maatükk on koormatud teise Maatüki omaniku kasuks) 6. Ius suffragii  hääleõigus Ius honorum  õigus oma kandidatuur välja panna Ius honorarium  Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide loodud õigus) Ius commercii  kauplemisõigus/kaubandusõigus Ius connubii  abiellumisõigus Roomas, õigus astuda abiellu 7
9) vajaduse korral uute katastriüksuste kavandamine; 10) vajaduse korral ettepanekute tegemine kohaliku kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide, sealhulgas mälestiste kaitsereziimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, samuti vajaduse korral maa-alade või üksikobjektide, sealhulgas mälestiste kohaliku kaitse alla võtmine ja kaitsevööndite määramine; 13. Selgita mõisteid: krunt, krundi ehitusõigus, maakasutuse sihtotstarve, kuja, servituut? (Aga mis on katastriüksus, kinnistu, ehitis, hoone, rajatis (vt ka Ehitusseadus, Maakorraldusseadus, Asjaõigusseadus ja Kinnisturaamatuseadus)?) Krunt- ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Krundi ehitusõigus- on vastavalt planeerimisseadusele määratletud: · krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; · hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine krundil; · hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala;
On eraõiguslikud(naabrussuhted ) ja avalik-õiguslikud (kaitsealased ) Enamik on seaduse järgsed Viibimise aeg päikse tõusust päikeseseloojanguni Keelatud rajatis ja seadustik  on teada et naabruskrundile hakatakse ehitama midagi sellist mis hakkab häirima Eratee on avalikuks kasutamiseks Juurdepääs erastamise käigus tekkinud Võõrametsa kasutamine päikse tõusust päikseloojanguni võib kasutada Veekogude laius 4 ja 10 m laevatatavate veekogude juures Piiratud asjaõigus : Servituut Âteenimine piiratud asjaõigus võõrale asjale Isiklikud ja reaalservituudid Teeniv kinnisasi ja valitsev kinnisasi Reaalservituudid on positiivsed Âteeniv kinnisasja omanik on sunnitud taluma teatavat käitumist Reaalservituudid on negatiivsed -teeniva kinnisasja omanik on kohustatud ise teatud käitumist hoiduma Linna ehk maja servituudid- seotud ehitustega küla servituudid e põllu omad Tekkimine ja lõpetamine : Tekivad tehingu läbi ja on vaja servituudi seadistamise lepingut. Notar
Vabad inimesed on need, kes on vabaks sündinud; vabaks lastud on need, kes on vabastatud õiguslikust orjusest. ingenuus, i m.  vaba inimene qui, quae, quod  kes, mis; see kes, see mis; keegi, mingi liber, era, erum  vaba nascor, natus sum, nasci  sündima, tekkima libertinus, i m. - vabakslastu ex  seest, -st, -lt, hulgast ius, iuris n.  õigus; eesõigus; privileeg; voli servitus, utis f.  kohustus, servituut, orjes; sõltuvus, alluvus, orjus manumissio, onis f.  vabaks laskmine, (orja) vabastamine 12. Rursus libertinorum tria sunt genera: nam aut cives Romani aut Latini aut dediticiorum numero sunt. Jälle, on kolm klassi vabakslastuid, nimelt, Rooma kodanikud, latiinid ja Rooma ülemvõimule alistunud rahvad. rursus  tagasi; uuesti, jälle, taas; teisest küljest, seevastu libertinus, i m.  vabakslastu tres, tria - kolm genus, neris n
sellel asuv paisjärv ei ole avalikult kasutatavad. 16. Mis on kallasrada ja tema laiused? Kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutuseks määratud veekogu ääres. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; teistel veekogudel 4 meetrit; suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 meetrit. 17. Mis on piiratud asjaõigus? Kellelgi on teatud õigused võõrale asjale. 18. Mis on isiklik servituut? Seatakse konkreetse isiku kasuks ja see tähendab, et ainult sellel isikul on õigus mingit asja kokkulepitud viisil kasutada. 19. Mis on reaalservituut, too vähemalt 3 näidet? Erineb isiklikest servituutidest selle poolest, et see on seatud mitte konkreetse isiku, vaid teatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks, ükskõik, kes see omanik siis parasjagu ka poleks. Jalgteeservituut, sõiduteeservituut, seinaservituut, sademeservituut. 20. Mis on hoonestusõigus ja tema tähtaeg
- kohustus lubada viibida päevavalgel tähistamata kinnisasjal - naabrusõigused Korteriomandite kinnistamise korral avatakse igale korteriomandile üheaegselt kinnistusregistri iseseisev osa ja kinnisasja senine registriosa suletakse. Korteriomand lõpeb kinnistusraamatu kande kustutamisega või korteriomandite registriosade sulgemisega. Registriosade sulgemise korral lõpevad korteriomandile seatud asjaõigused. Piiratud asjaõiguste alla käivad: - reaalservituut (nt jalgtee servituut, väljavaate servituut jms) - isiklik servituut (kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus) (konkreetse isiku suhtes, maksimaalselt tema eluea lõpuni) - reaalkoormatis (nt hoolitsemine teeservituudi eest, hoonestusõiguse maks jms) - hoonestusõigus (ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse; kehtib kindlaks määratud ajaks, kuid mitte kauem kui 99 aastat. Võid pikendada veel kuni 99 aastaks jne,
civitas, atis f. kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik hereditas, atis f. pärand heres, edis m.f. pärija libertas, atis f. vabadus; sõltumatus potestas, atis f. jõud, võim societas, atis f. seltsinguleping dos, dotis f. kaasavara gens, gentis f. rahvas, hõim servitus, utis f. servituut uxor, oris f. (abielu) naine, abikaasa lex, legis f. seadus merx, mercis f. kaup, asi urbs, urbis f. linn; Rooma causa, ae f. põhjus; alus; (kohtu)asi, protsess culpa, ae f. süü, hooletus cura, ae f. hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelevalve familia, ae f. pere, perekond, kodakondsed (kaasa arvatud orjad) hypotheca, ae f
Kinnistut võib jagada. Kinnistuid võib ka ühendada. Kinnistusregistri koosseisu kuuluvad kinnistusregister, kinnistuspäevik, kinnistustoimik. (Koosneb neljast jaost: kinnistu koosseis; omanik; koormatised ja kitsendused; hüpoteegid). Reaalservituut- koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Isiklik servituut- isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Reaalkoormatis- kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras. Hoonestusõigus- isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrndatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist.
3) Missio in possessionem – isiku asja või varanduse andmine teise isiku valdusse 4) Stipulationes praetoriae – preetori nõude hagi aluse loomine stipulatio vormis Rooma asjaõigus Asjaõiguse ja võlaõiguse suhe Olukorra säilitamisele suunatud suhted: 1) Subjektid:  Õigustatud subjekt – (asja, valduse) omanik  Kohustatud subjekt – kõik teised 2) Objekt: omand, valdus, servituut Olukorra muutumisele suunatud suhted: 1) Subjektid:  Õigustatud subjekt – võlausaldaja ehk kreeditor  Kohustatud subjekt – võlgnik ehk deebitor 2) Objekt: sooritus (tegevus või tegevusetus) Absoluutne õigussuhe – teada on õigustatud subjekt, kohustatud subjekt on kindlaks määramata. Relatiivne õigussuhe – õigustatud isikul on õigus nõuda kohustatud isikult teatud tegevust või tegevusetust. Asjaõiguse ja võlaõiguse erinevused:
tasunud. PANDIÕIGUSE ELEMENT: võlausaldaja võis asja müüa, katta antud summas võla koos protsentidega, ülejäägi andis tagasi võlgnikule. Hilisemas rooma õiguses Lex commissoria keelati! Õigused võõrale asjale. SERVITUUDID Sageli maatüki omanik ei saa muidu läbi, kui ta peab oma maatüki paremaks kasutamiseks kasutama mingil viisil naabri maatükki(maanteele pääsemine, vee ärauhtumine) Servituut- servitus- tähendab õigust kasutada võõrast asja teatud otstarbeks. Servituudiõigus on asjaõigus, mitte kasutamisõigus.Teda kaitstakse kõikide kolmandate isikute vastu. Servituudid jagunevad:  Reaal- ehk prediaalservituudid-servitutes praediorium-üks maatükk on koormatud teise maatüki kasuks.  Külaservituudid- servitutes praediorum rusticorum  Linnaservituudid-servitutes praediorum urbanorum
varas on valdaja) a)otsene valdus (üürnik ) b) kaudne valdaja (maja omanik, üürile andja) Valdaja on isik, kelle faktilise võimu all asi on. Asja võib vallata ka rendi, üüri, hoiu, pandi või muu suhte alusel. Sel juhul valdamine on ajutine (vastavalt Valdajaks ei ole aga isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korraldusel tema majapidamises või ettevõttes. Valdus võib olla 1)seaduslik 2) ebaseaduslik - sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte. Servituut - võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna ehk piiratud asjaõigusena on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. Servituudid liigitatakse: reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks Reaalservituut  koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et
ROOMA ASJAÕIGUS Res (sinna alla kuulub asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus) Asjaõiguse puhul on omanik teada. Kõik on kohustatud, keegi ei tohi midagi selle omandiga teha. VÕlaõiguse puhul peavad mõlemad teadma; üks nt see kes müüb, teine see kes ostab. ASJAÕIGUS Olukorra säilitamisele suunatud suhted: Subjektid: Õigustatud subjekt - (asja, valduse) omanik Kohustatud subjekt - kõik teised Objekt: omand, valdus, servituut Absoluutne õigussuhe, st teada on ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjekt kindlaks määramata. VÕLAÕIGUS Olukorra muutmisele suunatud suhted: Subjektid: Õigustatud subjekt - võlausaldaja e kreeditor Kohustatud subjekt - võlgnik e deebitor Obekt: sooritus (tegevus v tegevusetus) Relatiivne õigussuhe, st subjektid on alati teada - kindlaks määratud. AÕ ja VÕSi erinevus
Võlaõigus on rajatud vaid kahe poole – võlausaldaja ja võlgniku – vahelisele õigussuhtele; On suunatud teatud kindla isiku vastu; on suhteline õigus. Asjaõigused ja nende sisu sätestatakse seaduses ja asjaosalised ei tohi seaduses sätestatust omavahelise kokkuleppe alusel kõrvale kalduda. Võlaõiguses on aga ülekaalus paindlik ehk dispositiivne õigus. 157. Eesti õigus tunneb järgmisi asjaõigusi: omand, hoonestusõigus, servituudid [reaalservituut, isiklik servituut (kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus)], reaalkoormatis, hüpoteek, ostueesõigus. 158. Asjaõiguste absoluutsus, Publitsiteedipõhimõte, Tüübipõhimõte, Kausaalsuspõhimõte ja kokkuleppepõhimõte, muud põhimõtted (traditsiooni-, kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160. Mis on kinnistusraamatu avaliku usalduse sisuks?
Õigusvili on näiteks väljalaenatud rahalt saadud intressid või üür. Omandi õigused on seda vallata(autot garaazis hoida), kasutada(autoga sõita) ja käsutada(autot müüa). Avalik veekogu kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele. Avalikult kasutatav veekogu kuulub eraõiguslikule isikule, kuid kasutada võib seda veekogu igaüks. Reaalservituut  Teatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Valitsev kinnisasi  selle kasuks. Teeniv kinnisasi  selle kahjuks. Servituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Reaalkoormatis  Asjaõigus, kujutab endast kinnisasja igakordse omaniku kohustust maksta isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seadus, korrapäraselt raha vms. Hoonestusõigus on 36 kuni 99 aastat. Hoonestusõiguse eest võib maksta reaalkoormatist. Kinnispant ehk hüpoteek. Sarnaneb vallasasja registerpandiga, sest omanik või jätta asja valduse endale ning pant tekib alles kinnistusraamatusse kandmisega. Ühte asja võib koormata mitme pandiga.
Kinnisomand lõpeb kustutamisega kinnistusraamatust, samuti kinnisasja täieliku hävimisega. Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja selle kasutamisele kehtestatud kitsendusi. Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadusega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistute omanike huve. Servituut on oma või võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. 25. VÕLASUHE JA SELLE TEKKIMINE Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist
Vallasasi  asi, mis ei ole kinnisasi selle kasutamisele kehtestatud kitsendusi. Kinnisomandi 1) Üldisteks, avalikeks ja eraasjadeks kitsendused kehtestatakse seadusega või seatakse kohtuotsuse või Üldine asi  oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellegi tehinguga. Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna on käsitletav omandisse ja on kasutatav igaühe poolt nagu õhk ja avameri. Võib servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asjadeks nimetada tinglikult asuvate kinnistute omanike huve. Servituut on oma või võõra Avalik asi  kuulub riigi või munitsipaalomandisse ja on oma kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt (laevatatavad VÕLASUHE JA SELLE TEKKIMINE
Sihtkaitsevöönd (majandustegevus üldiselt keelatud, lubatud marjade, seente korjamine) Piiranguvöönd (majandustegevus on osaliselt kitsendatud) Veekogude seotud kitsendused: Avalik veekogu ja avalikult kasutatav veekogu Kallasrada: Laevatatav veekogu 10m Teistel veekogudel 4m Naabriõigus Piiratud asjaõigused Servituudid (isiklik, reaalservituut) Näited: jalgteeservituut, sõiduteeservituut, seinaservituut, sademeservituut. Servituut on asjaõigus. Ta tekib kinnisturaamatusse kandmisega. Reaalkoormatis Hoonestusõigus (tähtajaline õigus 46-99 aastat) Ostueesõigus Pandiõigus Pant Pandipidaja kohustused: 1. Panditud asja säilitamine 2. Hävimise ohust viivitamatult pantijale teatama 3. Hoidma seda asja 4. Panditud asja kasutada pole tal õigust Pandi liigid: 1. Kommertspant 2. Kinnispant ehk hüpoteek 3. Käendus 4. Käsiraha 5. Garantii 6
Legataar-vara saaja Sinugaarsed sugulased-isikud, kes saavad mingi eseme kellegi kaudu surnult isikult endale. Testament ainult legaatide kohustusega seadusjärgsele pärijale on kehtetu. Legaadid jagunevad: 1. Legatum per vindicationem.Isik, kellele legaat määrati, sai pärija poolt pärandi vastuvõtu momendist alates kohe vahenditult omandiõiguse legenteeritud asjale. Mittekättesaamisel võis esitada vendikatsioonihagi. Objektiks või solla servituut. 2. Legatum per damnationem.Pärijale pandi kohustus täita see,mis on legaadi objektiks. 3. Legatum sinendi modo.pärija kohustus lubama mitte takistada legiitaaril võtma legiteeritud asi. 4. Legatum per praeceptionem.Sabinaadid arvasid, et see on võimalik ainult 1 kaaspärija kasuks. Prokuliaanid arvasi, et võimalik ka kolmandate isikute kasuks. Fideikomissid-mitteformaalsed suulised ja kirjalikud surnud isiku sooviavaldused pärijale
õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks vilja asja eraldumisel Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine toimub vallasomandiga võrreldes erinevalt – suurem rõhk omandiõiguse ülemineku vormistamisel  Tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud  Omastamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad olema tehtud seaduses sätestatud vormis Servituut – võõra kinnisasja kitsendatud kasutamisõigus  Eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja – teeniv kinnisasja kasutatakse valitseva kinnisasja huvides Reaalservituut – koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnnisasja kasuks teatud osas loobuma
kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. VI LOENG SERVITUUDID Servituut – piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada asja kindlaks määratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides. Servituut on asjaõiguslik kasutusõigus, mis on sarnane võlaõiguslikule rendile või üürile Erineb võlaõiguslikust rendist või üürist, kuna kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena, st kasutusõigus kinnistatakse n.ö. püsivalt (tähtajaliselt või ka tähtajatult)kinnisasja külge ja sellega muutub see asjaõigus kinnisaja osaks.
nagu vaba õhk, voolav vesi jõgedes, meri, asjadeks ei loeta. Kinnisasi (res immobiles)  maapinna piiritletud osa (maatükk). Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Sellega välistatakse maa ja hoonete lahuskäive. vallasasi (res mobiles)  asi, mis ei ole kinnisasi. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise paigutada ilma, et asi häviks või muutuks oma olemuselt. Piiratud asjaõigused - servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Servituut - võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna ehk piiratud asjaõigusena on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. Servituudid liigitatakse: reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituut  koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt,
AÕS § 119 lg 1 kohaselt tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud, omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad aga olema tehtud seaduses sätestatud vormis. Kinnisomandi üleandmiseks on vaja: 1) võõrandaja ja omandaja kokkulepet üleandmise kohta (asjaõiguskokkulepe), mis peab olema notariaalselt tõestatud; 2) kannet kinnistusraamatus. 12.Piiratud asjaõigused. Servituut. Reaalservituut ja isiklik servituut. Kasutusvaldus. Isiklik kasutusõigus. Reaalkoormatis. Hoonestusõigus. Ostueesõigus. Pant. Vallaspant ja kinnispant ehk hüpoteek. Käsipant ja registerpant. Piiratud asjaõigused Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna ehk piiratud asjaõigusena on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. Servituut  võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus.
eeldaakse et see kestab kaua, üks omanikku, või mingi asi muudab oma õigussuhe mis kestab punktst a , punkti b) staatust, läheb ühest valdusest teise mingi lepingu alusel) Subjektid- õigustatud subjekt- asja, Subjektid- õigustatud subjekt- valduse omanik; kohustatud subjektid  võlausaldaja e kreeditor, kohustatud kõik teised subjekt- võlgnik e deebitor Objekt- omand, valdus, servituut Objekt- sooritus- tegevus v tegevusetus Absoluutne õigussuhe, st teada on ainult Realtiivne õigussuhe- kehtib ainult nende õigustatud subjekt, kohustatud subjeks on poolte vahel, mitte teiste kindlaks määratud Asjaõigused on määratud(numerus Võimalik juurde luua, pole määratud clauses), pole võimalik juurde luua(aint seadusega) Avalikud, st äratuntavad Res 1. In nostro patrimonia=res humani iuris= res singulorum hominum=res private(meie
koristamata vili. Sellega välistatakse maa ja hoonete lahuskäive. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise paigutada ilma, et asi häviks või muutuks oma olemuselt. Asjade suhtes õiguste tekkimist, käivet ja kaitset reguleeritakse asjaõigusega. Asjaõigusseaduse tähenduses on asjaõiguseks aga omand ja piiratud asjaõigused (asjaõiguse teine tähendus). Piiratud asjaõigused on: · servituut, · reaalkoormatis, · hoonestusõigus, · ostueesõigus ja · pandiõigus. 5. Valdus. Valduse mõiste. Seaduslik valdus ja ebaseaduslik valdus. Heauskne valdus ja pahauskne valdus. Valduse omandamine. Valduse lõppemine. Valdus ja omand Isiku õiguslikud ja faktilised võimalused asja suhtes sõltuvad sellest, kas ta on asja omanik või valdaja. Seetõttu on oluline vahet teha asja omandi ja valduse vahel. Valdus  tegelik võim asja üle
1) valduse taotlemise interdiktid, kui taotlejal valdust varem polnud. 2) interdiktid, millega kaitstakse veel käesolevat valdust rünnete vastu. (siia kuuluvad nt kinnisvara ja vallasasjade suhtes rakendatavad asjad) 3) interdiktid, mille sihiks on kaotatud valduse tagasisaamine. (keeld vägivalda tarvitada) Interdikte rakendati ka muude asjaõiguste, näiteks servituutide puhul. servituut- võõra kinnisasja piiratud ulatuses kasutamise õigus. /eristaatuses olevad (teed, õigus vee kasutamisele). Õpetus valduste kaitsest interdiktidega on kandunud oma põhiprintsiipides üle ka tänapäeva paljude kodanlike maade tsiviilõigusesse. OMANDIÕIGUS Peeter Kask- eraõiguse dotsent (oli), vaimselt aktiivne. Ants Piip- parimad, mis eesti juristid koostanud on. Eraomandi instituut, mida Roomas vabariigi aja lõpul tähistatakse terminiga dominium ja proprietas, on oma isel
Võlaõigus on rajatud vaid kahe poole  võlausaldaja ja võlgniku  vahelisele õigussuhtele; On suunatud teatud kindla isiku vastu; on suhteline õigus. Asjaõigused ja nende sisu sätestatakse seaduses ja asjaosalised ei tohi seaduses sätestatust omavahelise kokkuleppe alusel kõrvale kalduda. Võlaõiguses on aga ülekaalus paindlik ehk dispositiivne õigus. 157. Eesti õigus tunneb järgmisi asjaõigusi: omand, hoonestusõigus, servituudid [reaalservituut, isiklik servituut (kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus)], reaalkoormatis, hüpoteek, ostueesõigus. 158. Asjaõiguste absoluutsus, Publitsiteedipõhimõte, Tüübipõhimõte, Kausaalsuspõhimõte ja kokkuleppepõhimõte, muud põhimõtted (traditsiooni-, kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160. Mis on kinnistusraamatu avaliku usalduse sisuks?
rikkumise lõpetamist ehk kui levinumad materiaalsed mõjutused​) 4.1. mõjutus (nt lõhn jne) 4.2. kas mõjutuste kõrvaldamist saab (nt sigalapidajalt) majanduslikult eeldada? SERVITUUDID - ​AÕS § 172 - ... 1. Valitsev kinnisasi​- õigustatud isik 2. Teeniv kinnisasi - kohustatud isik. Reaalservituudiga koormatakse just teist kinnisasja, mittevalitseva kinnisasja. ISIKLIK SERVITUUT​- ​AÕS § 225 lg 1 kohustatud isikuks on koormatud kinnisasja igakordne omanik, kuiag aga õigustatud isikuks on üks konkreetne subjekt. REAALKOORMATIS​- ​AÕS § 229 lg 1 SERVITUUDID EI PANE KOHUSTATUD ISIKULE AKTIIVSET KOHUSTUST! REAALKOORMATISED AGA PANEVAD - ISIK PEAB MIDAGI AKTIIVSELT TEGEMA! HOONESTUSÕIGUS - ​AÕS § 241 - … Hoonestusõigus koormav terve kinnisasja, aga sele teostamist võib piirata kinnisasja
peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega, väljaspool kinnistusraamatut servituuti eksisteerida ei saa. Servituudi seadmmisega väheneb teeniva kinnisasja väärtus. 3.4.2. Kinnisasja kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Isiklikku servituuti ha reaalservituuti võib seada vaid kinnisasjadele. Isiklik servituut aga seatakse konkreetse isiku huvides ja kestab maksimaalselt selle isiku eluea ning ei ole reeglina üleantav ja päritav. Kasutusvaldus ehk vilikasutus on isikule kuuluv eesõigus asja kasutada tema vilja tõttu. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav AÕ leping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvaldus ei ole üleantav. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va. Juhul, kui üleandmine ei oe toimunud heauskselt. 8.6 Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga. 8.7 Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja õpeb? Servituut on võõra vallasaja kitsendatud kasutamise õigus ja servituudi puhul eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja. Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalservituudi lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel Reaalservituudi lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel 8.8 Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud
igamisega, loodusvilja omandamisel. 6. Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomandi kitsendused on kitsendused, mis takistavad ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamist teiste õiguste piiramiseks või rikkumiseks. Kehtestatakse seadustega või seotakse kohtuotsuse või tehinguga. 7. Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Tekib teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande kaudu. Lõpeb vastava kande kustutamisega kinnistusraamatus (õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus kustutamiseks). 8. Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine. Kasutusvaldus  isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatus kasutama asja ja omandama selle vilju. Tekkimise aluseks
võlgnikule võla tasumisel tagasi anda Pignus  Vastupidi eelmisele vormile anti asi vaid faktiliseks pidamiseks võlausaldaja kätte. Hypotheca  s.o pant, mille juures jääb võlgnikule nii omandiõigus kui ka asja valdus Pärilik rent  sai alguse maa kasutamisest, mis anti rendile riigi või munitsiipiumide poolt 100 aastaks või põliseks.Rentnik tasus vastava rendi. 31.Servituutide mõiste ja liigid Servituut tähendabki õigust kasutada võõrast asja teatud otstarbeks. Servituudid jagunevad: 1.Reaal ehk prediaalservituudid ja 2.Isiklikud ehk personaalsed servituudid. Isiklikud tekkisid hiljem prediaalservituutidest ning nende eesmärk on anda isikule mingi asja kasutamine.(Asja eluaegne kasutamisõigus, õigus kasutada võõra orja tööd, õigus elada võõras majas) 32.Obligatsiooni mõiste ja süsteem Obligatsioon on kohustus. See on õgussuhe, mille alusel õigustatud isikud võivad nõuda
Omanik võib kinnisomandist loobuda, see kantakse notariaalselt kinnisturaamatusse ning selle hõivamise õigus on riigil. Kinnisomand ei ulatu maavaradele ega põhjaveele. Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub omanikule. Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega v seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Eraisiku kinnisasjal ei või võõrad omaniku loata viibida.(kui on piiratud)- kui ei ole siis ei või öösel. Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja. Teeniv kinnisasi on kinnisasi, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides. Reaalservituudid-koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama. Tekib teeniva ja valitseva kinnisasja notariaalselt tõestatud õiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande kaudu.
Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja selle kasutamisele kehtestatud kitsendusi, näiteks naabrusõigused, mis piiravad nt kinnisasjal ehitamist, kui see võib tekitada kahju naaberkinnistule. Servituudid. Reaalservituudi mõiste ja sisu. Servituudi tekkimine ja lõppemine. Isiklikud servituudid. Kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. Kinnisomandi spetsiifilisi piiranguna on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistute omanike huve. Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja (kinnisasi, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides) valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva
Näiteks keeld ehitada teenivale kinnistule teatud kõrgusest kõrgemat hoonet või keelata teenival kinnisasjal teatud liiki tegevus (näiteks teatud liiki kaupadega kauplemine). Viimati nimetatud näites toodud servituuti nimetatakse õigusteoorias ka konkurentsi piiravaks servituudiks. Teeniv kinnisasi ja valitsev kinnisasi ei pea olema naaberkinnisasjad. Reaalservituudi seadmise lepingus tuleb võimalikult täpselt määrata, mis õiguse servituut annab ja millisel kinnistu osal reaalservituudist tulenevat õigust teostada saab. Ehk teeservituudi näite korral, kus asub see ala, mida mööda saab valitseva kinnistu omanik sõita ja milliste sõidukite ja mis ajal seda teha võib. Kasutusvaldus on piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju.Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega
tahteavaldus. Tehingu vormid: · Suuline · Kirjalik · Kirjalikku taasesitamist võimaldav · Elektrooniline · Notariaalne kinnitamine · Notariaalne tõestamine 78. Asjaõigused. Valdus. Omand. Kaasomand ja ühisomand. Piiratud asjaõigused. Kinnistusraamat. Asjaõigused: · Omand: isiku täielik võim asja üle, ehk täielik asjaõigus · Piiratud asjaõigused: o Servituut  võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus o Reaalkoormatis  kinnisasja võib koormata selliselt, et igakordne kinnisasja omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid o Hoonestusõigus  kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal
annaabi.ee 
