ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle 3. Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? Riigi kinnisvararegister, maakataster, riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister  2) Maakataster  3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut? Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada seda asja kindlaksmääratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides. 6. Mis vahe on reaal- ja isiklikul servituudil? Mõlemad on piiratud asjaõigused. Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik o Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et
kasutama või et teeniva kin.asja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kin.asja kasuks teatud osas loobuma annab õigusi teha ainult neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitsevale kin.asjale vajalikud ja teha tuleb viisil, mis teenivat kin.asja kõige vähem koormab Levinumad on: teeservituudid, liiniservituut, veevõtuservituut jne; konkurentsi servituut  tagab turusuhteid asjaõiguslike vahenditega 2. Isiklik servituut  võib seada vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides; esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul: · Kasutusvaldus  koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigestatud kasutama asja ja omandama selle vilju Esemeks on vallas- ja kinniasjad ning üleantavad õigused
Ühisuse organid: üldkoosolek, juhatus, vajadusel majanõukogu. Ühisuse lõpetamist ei saa nõuda korteriomanik ega kolmas isik. Ühisuse võib lõpetada üksnes korteriomandite lõppemise korral. Piiratud kinnisasjaõigused – reaalservituudid, isiklikud servituudid, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus. Servituut – asjaõiguslik kasutusõigus, mille püsimine ei sõltu sellest, kes on asjassepuutuvate kinnisasjade omanikud. Tähtajaline või tähtajatu. Reaal/isiklik servituut. Reaalservituut – seatud kinnisasja huvides. Eeldab kahe kinnisasja olemasolu, millel on ruumiline seos – nn valitsev ja teeniv kinnisasi. Sisu on teeniva kinnisasja igakordse omaniku kohustus olla passiivne, st taluda mingit tegevust oma kinnistul või ise oma kinnistul mingist tegevusest hoiduda. Tekib ja lõpeb kinnistusraamatu kandega. Koormab abstraktselt kogu kinnisasja, tegelikkuses teostatakse võimalikult vähekoormaval moel. Täpsed tingimused poolte kokkuleppel
kinnisvara kohta. 2) Maakataster – riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. 3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut? Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada seda asja kindlaksmääratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides. (nt tee servituut) 6. Mis vahe on reaal- ja isiklikul servituudil? Mõlemad on piiratud asjaõigused. Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik o Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et
........................................................................7 2.1.3. Tehinguga seatud kitsendused .................................................................................8 2.2. Naabrusõigused ...............................................................................................................8 2.3. Teed ning tehnovõrgud ja –rajatised ...............................................................................8 3. SERVITUUT .........................................................................................................................10 3.1. Reaalservituut ................................................................................................................10 3.2. Isiklik servituut ..............................................................................................................10 3.2.1. Kasutusvaldus ...................................................
Loomi käsitletakse üldmõistena õiguse objektina, kuid neile kohaldatakse vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega võrdsustamata. Asjade liigitusi: 1). asendatavad ja asendamatud asjad; 2). ratarvitatavad ja ratarvitamatud asjad; 3)jagatavad ja jagamatud asjad. Asjade tähtsaim liigitus: 1). kinnisasi (res immobiles)  maapinna piiritletud osa (maatükk); 2). vallasasi (res mobiles)  asi, mis ei ole kinnisasi. Piiratud asjaõigused on: servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Sellega välistatakse maa ja hoonete lahuskäive. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise paigutada ilma, et asi häviks või muutuks oma olemuselt. 2.Valdus. Valduse mõiste. Seaduslik valdus ja ebaseaduslik valdus. Heauskne valdus ha pahauskne valdus. Valduse omandamine. Valduse lõppemine.
Tehnovõrk ja rajatis Tehnovõrk või rajatis on niisugune ehitis, mis ei kuulu maa hulka ning seda vaadeldakse õiguslikult, kui iseseisvat objekti ehk ta ei ole maa oluline osa. (Elektriliinid, gaasitorustikud, puurkaevud, mobiilimast jne.) Tehnovõrk või rajatis ei muuda kinnistu kasutamist. Kinnistuomanikul on õigus nõuda tehnovõrgu või rajatise talumise eest tasu. Tasu on kokkuleppeline. Servituut Tuleneb sõnast serviire, tähendab teenima. Servituut on ühe kinnistuomaniku õigus nõuda teatud viisil teise kinnistu kasutamist. See kelle kinnistut kasutatakse on teeniv kinnisasi. Servituut kantakse kinnistus raamatusse koormatisena. Reaalservituudid on seotud kinnisomandi kitsendustega ehk nad tõendavad kitsenduse olemasolu, kestvust ja kitsendusega seotud õigusi ja kohustusi. Iga servituut on tasuline. Reaalkoormatis Reaalkoormatis on kinnistuomaniku kohustus maksta tasu või teha ühekordne tegu (mitmekordne sooritus)
kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Liigid: a) Positiivne realservituut - valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama b) Negatiivne reaalservituut -teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma Liigid veel: a) Linnaservituudid (sademeservituut, üleehitamisservituut jne) b) Külaservituudid (teeservituut, karjatamise servituut jms) Esemeks saavad olla vaid kinnisasjad. Reaalservituudid võivad olla igavesed -kinnisasja omaniku surm ei avalda selle püsimisele mingit mõju - reaalservituut on seatud kinnisasja huvides. Obligatoorne on kahe kinnisasja olemasolu. Põhiline erinevus isiklikust servituudist: Reaalservituut kuulub kinnisasja igakordsele omanikule ehk on seotud teatud kindla kinnisasjaga ja kuulub selle igakordsele omanikule. Isiklik servituut kuulub individuaalselt kindlaksmääratud isikule.
Kinnistu omanik ei või juhtida oma kinnistult õigusvastaselt teisele kinnistule vihmavett, lund ja reovett. 3)insolatsioon – kinnistu omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnistul asuv ehitis, taim või muu rajatis ei varjaks tema kinnistut kauem, kui riiklikus standarsis ettenähtud minimaalne valgustus period. 4)oksad ja viljad – kinnistuomanikul on õigus kärpida ülepiiri ulatuvaid oksi ning omandada ülepiiri ületuvaid loodusvilju. 11. mis on servituut? Servituut on ühe kinnistuomaniku õigus nõuda teatud viisil teise kinnistu kasutamist 12. mis on reaalkoormatis? Reaalkoormatis on kinnistuomaniku kohustus maksta tasu või teha ühekordne tegu (mitmekordne sooritus). 13. mis on hoonestusõigus? Hoonestusõigus on isiku õigus võõral kinnisasjal ehitist omada või seda sinna ehitada. 14. mis on hüpoteek? Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise.
kohustus lasub kinnisasjal siiski vaid siis, kui teeraja kasutamine ei tekita kinnisasja omanikule olulist kahju, näiteks ei kulge läbi majaõue või viljapõllu.16 3.4. Servituudid Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Servituudi puhul eristatakse valitsevat kinnisasja ja teenivat kinnisasja. Teeniv kinnisasi on kinnisasja, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides. Servituudid on isiku õigus kasutada võõrast kinnisasja enda kinnistuga seotud asjaoludel. Servituut kohustab teenima kinnisasja omanikku, võimaldama teha tegu või hoiduma sellest. Teeniva kinnistu omanik on kohustatud tegema teo või hoiduma teo tegemisest valitseva kinnistu omaniku kasuks. Tee omanikuks võib olla kinnistu omaniku asemel muu isik kui seatud on servituut. Servituut on üldjuhul tasuline ning valitseva kinnisasja omanik peab maksma servituudi tasu. Servituudi tasus lepitakse kokku servituudi seadmise ajal. Kõik
dominium  omandiõigus, omand, vara, võim, autoriteet proprietas  omandiõigus; omand possessio  valdus, valdamine traditio  omandi üleandmine ehk võõrandamine res mobiles  liikuvad asjad; vallasasjad res immobiles  liikumatud asjad; kinnisasjad ius possidendi  valdamise õigus, õigus asja vallata (osutada asja suhtes faktilist võimu) ius utendi  kasutamisõigus ius disponendi  käsutamisõigus (õigus määrata asja õiguslikku seisundit) servitus  servituut, õigus kasutada võõrast asja teatud eesmärgil, kohustus;orjus;sõltuvus; alluvus ususfructus  kasutusvaldus; viljakasutusõigus (õigus kasutada eluaegselt võõrast asja ning omandada selle vilju  isiklik servituut Roomas) occupatio  hõivamine (mitte kellelegi kuuluva asja valduse haaramine tahtega see omandada); okupatsioon, võõra riigi territooriumi vallutamine; karistatav valduse äravõtmine usucapio  igamine (asja omandamine selleks ettenähtud valdamistähtaja
seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Mis on vakantsus? Vakants iseloomustab mitu % pinda on antud kinnisvaraturu sektoris välja rentimata. Mida tähendab õiguslikus mõttes vallasvara? Vallasvara, s.o. asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused Mis on absorbeerumismäär? Ehk turu neeldumismäär  iseloomustab pinna hulka, mida turg suudab vastu võtta teatud aja jooksul Mis on servituut? Piiratud asjaõigus, võõra kinnisasja kasutamise õigus teatud juhtudel, kinnisasja omanikule kinnisasja kasutamisel seatud piirang. Servituudid on kinnisasja koormatised, mis kohustavad omanikku lubama kellelgi teisel midagi sellel kinnisasjal teha või seda kinnisasja mingil otstarbel kasutada (õigus rajada tee 5 või läbipääs, tehnovõrk jne), samuti võivad servituudid kohustada mingist tegevusest hoiduma
kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena (siiski kaotab käsutusõiguse sundenampakkumise ja -valitsemise puhul keelumärke kandmisel kinnistusraamatusse), Omaniku loobumine õigusest hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandada või täiendavalt koormata on kehtetu. Kui pärast hüpoteegi seadmist on samale kinnisasjale seatud servituut või reaalkoormatis hüpoteegipidaja nõusolekuta, eelistatakse hüpoteeki hiljem seatud servituudile või reaalkoormatisele. Nimetatud servituut või reaalkoormatis kustutakse ulatuses, milles see kahjustab hüpoteegi teostamist. Hüpoteegipidaja õigused(1) Käsutusõigus – võõrandamine ja pantimine Kui omaniku tegevuse tulemusena väheneb koormatud kinnisasja väärtus, on hüpoteegipidajal õigus nõuda, et kinnisasja omanik edasise kahjuliku tegevuse lõpetaks.
51. conditio  tingimus 52. vis maior  vääramatu jõud 53. mora  viivitus 54. res  asi 55. dominium  omand; omandiõigus 56. proprietas  omadn; omandiõigus 57. possessio  valdus 58. traditio  vormivaba üleandmine 59. res mobiles  liikuvad ehk vallasasjad 60. res immobiles  liikumatud ehk kinnisasjad 61. ius possidendi  valdamise õigus, õigus asja vallata 62. ius utendi  õigus asja kasutada 63. ius disponendi  õigus asja käsutada 64. servitus  servituut 65. ususfructus  kasutusvaldus 66. occupatio  hõivamine, vallutamine 67. usucapio  igamine 68. actio negatoria  negatoorhagi 69. rei vindicatio  vindikatsioonihagi 70. iura in re aliena  õigused võõrale asjale 71. ius in rem  asjaõigus 72. ius in personam  73. paterfamilias  perekonnapea 74. patria potestas  isavõim 75. tutela  eestkoste 76. cura  hooldus 77. capitis deminutio minima  õigusvõime väikseim piiramine 78
küsimus servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. b. omand Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. c. servituut Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. d. ostueesõigus Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus.
tehingu mancipatio teel. Võõrandati st omandiõigus anti üle formaalse müügitehingu mancipatio teel, hiljem in iure cessio ehk kohtus loovutamise teel. Res nec mancipi  mitte mantsipeeritavad asjad (majapidamisesemed ja Âtooted, raha, metsloomad). Olid võõrandatavad vormivaba üleandmise traditio teel. 3. Servitutes personarum  isiklikud servituudid, isikutega seotud servituudid Servitus personarum  personaalservituut ehk isiklik servituut (asi on koormatud isiku Kasuks, kes ei ole maatüki omanik) Servitutes praediorum - prediaalservituut ehk reaalservituut (maatükk on koormatud teise Maatüki omaniku kasuks) 6. Ius suffragii  hääleõigus Ius honorum  õigus oma kandidatuur välja panna Ius honorarium  Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide loodud õigus) Ius commercii  kauplemisõigus/kaubandusõigus Ius connubii  abiellumisõigus Roomas, õigus astuda abiellu 7
9) vajaduse korral uute katastriüksuste kavandamine; 10) vajaduse korral ettepanekute tegemine kohaliku kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide, sealhulgas mälestiste kaitsereziimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, samuti vajaduse korral maa-alade või üksikobjektide, sealhulgas mälestiste kohaliku kaitse alla võtmine ja kaitsevööndite määramine; 13. Selgita mõisteid: krunt, krundi ehitusõigus, maakasutuse sihtotstarve, kuja, servituut? (Aga mis on katastriüksus, kinnistu, ehitis, hoone, rajatis (vt ka Ehitusseadus, Maakorraldusseadus, Asjaõigusseadus ja Kinnisturaamatuseadus)?) Krunt- ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Krundi ehitusõigus- on vastavalt planeerimisseadusele määratletud: · krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; · hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine krundil; · hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala;
Tekkimine ja lõpetamine : Tekivad tehingu läbi ja on vaja servituudi seadistamise lepingut. Notar. Tõestatud etteteatamine muutustest 6 kuud . Isiklikud servituudid serv on seotud kindla isikule määratud Tehakse vahet :kasutus valdus ja isiklik valdus tähtajaga kehtestatud ja kestavad eluaja lõpuni Kasutusvaldaja õigused on asja vallata kasutada ning mitte käsutada. Isiklik kasutus õigus  antud konkreetsele isikule antud tee servituut Isiklikud servituudid  100 aasta mitte rohkem Hoonestusõigus  kaks kinnisasja on üksteise peal :ühele kuulub maa teisele hoone seal peal. Hoonestusõigus on võõrandatav, päritav ja tähtajaline on 99 aastat võib ka pikendada veel 99 aastat ja on tasuline Ostueesõigus  kinnisasja ostjal on piirang peal kellele ta müüa saab alusteks on seadus ja tehing. On kolm osapoolt :ostja, müüja ja ostueesõiguse teostaja Ostu hinna tasub ostueesõigusega isik riigilõivu ja notaritasu ka.
Vabad inimesed on need, kes on vabaks sündinud; vabaks lastud on need, kes on vabastatud õiguslikust orjusest. ingenuus, i m.  vaba inimene qui, quae, quod  kes, mis; see kes, see mis; keegi, mingi liber, era, erum  vaba nascor, natus sum, nasci  sündima, tekkima libertinus, i m. - vabakslastu ex  seest, -st, -lt, hulgast ius, iuris n.  õigus; eesõigus; privileeg; voli servitus, utis f.  kohustus, servituut, orjes; sõltuvus, alluvus, orjus manumissio, onis f.  vabaks laskmine, (orja) vabastamine 12. Rursus libertinorum tria sunt genera: nam aut cives Romani aut Latini aut dediticiorum numero sunt. Jälle, on kolm klassi vabakslastuid, nimelt, Rooma kodanikud, latiinid ja Rooma ülemvõimule alistunud rahvad. rursus  tagasi; uuesti, jälle, taas; teisest küljest, seevastu libertinus, i m.  vabakslastu tres, tria - kolm genus, neris n
sellel asuv paisjärv ei ole avalikult kasutatavad. 16. Mis on kallasrada ja tema laiused? Kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutuseks määratud veekogu ääres. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; teistel veekogudel 4 meetrit; suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 meetrit. 17. Mis on piiratud asjaõigus? Kellelgi on teatud õigused võõrale asjale. 18. Mis on isiklik servituut? Seatakse konkreetse isiku kasuks ja see tähendab, et ainult sellel isikul on õigus mingit asja kokkulepitud viisil kasutada. 19. Mis on reaalservituut, too vähemalt 3 näidet? Erineb isiklikest servituutidest selle poolest, et see on seatud mitte konkreetse isiku, vaid teatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks, ükskõik, kes see omanik siis parasjagu ka poleks. Jalgteeservituut, sõiduteeservituut, seinaservituut, sademeservituut. 20. Mis on hoonestusõigus ja tema tähtaeg
- kohustus lubada viibida päevavalgel tähistamata kinnisasjal - naabrusõigused Korteriomandite kinnistamise korral avatakse igale korteriomandile üheaegselt kinnistusregistri iseseisev osa ja kinnisasja senine registriosa suletakse. Korteriomand lõpeb kinnistusraamatu kande kustutamisega või korteriomandite registriosade sulgemisega. Registriosade sulgemise korral lõpevad korteriomandile seatud asjaõigused. Piiratud asjaõiguste alla käivad: - reaalservituut (nt jalgtee servituut, väljavaate servituut jms) - isiklik servituut (kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus) (konkreetse isiku suhtes, maksimaalselt tema eluea lõpuni) - reaalkoormatis (nt hoolitsemine teeservituudi eest, hoonestusõiguse maks jms) - hoonestusõigus (ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse; kehtib kindlaks määratud ajaks, kuid mitte kauem kui 99 aastat. Võid pikendada veel kuni 99 aastaks jne, pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse)
civitas, atis f. kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik hereditas, atis f. pärand heres, edis m.f. pärija libertas, atis f. vabadus; sõltumatus potestas, atis f. jõud, võim societas, atis f. seltsinguleping dos, dotis f. kaasavara gens, gentis f. rahvas, hõim servitus, utis f. servituut uxor, oris f. (abielu) naine, abikaasa lex, legis f. seadus merx, mercis f. kaup, asi urbs, urbis f. linn; Rooma causa, ae f. põhjus; alus; (kohtu)asi, protsess culpa, ae f. süü, hooletus cura, ae f. hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelevalve familia, ae f. pere, perekond, kodakondsed (kaasa arvatud orjad) hypotheca, ae f. pant, hüpoteek
Kinnisasi-maapinna piiritletud osa (maatükk). Omand- isiku täielik õiguslik võima asja üle. Igaüks võib olla omanikuks(eraõiguslik isik, avalik-õiguslik isik). Korteriomand- omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa reaalosa juurde kuuluvast tervikust. Valdus-tegelik võim asja üle. Kinnisomand- omand kinnisasja suhtes. Ruumiline ulatus. Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht. Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigus...
3) Missio in possessionem – isiku asja või varanduse andmine teise isiku valdusse 4) Stipulationes praetoriae – preetori nõude hagi aluse loomine stipulatio vormis Rooma asjaõigus Asjaõiguse ja võlaõiguse suhe Olukorra säilitamisele suunatud suhted: 1) Subjektid:  Õigustatud subjekt – (asja, valduse) omanik  Kohustatud subjekt – kõik teised 2) Objekt: omand, valdus, servituut Olukorra muutumisele suunatud suhted: 1) Subjektid:  Õigustatud subjekt – võlausaldaja ehk kreeditor  Kohustatud subjekt – võlgnik ehk deebitor 2) Objekt: sooritus (tegevus või tegevusetus) Absoluutne õigussuhe – teada on õigustatud subjekt, kohustatud subjekt on kindlaks määramata. Relatiivne õigussuhe – õigustatud isikul on õigus nõuda kohustatud isikult teatud tegevust või tegevusetust. Asjaõiguse ja võlaõiguse erinevused:
Õigustatud maatükk-praedium dominans- valitsev maatükk, koormatud maatükk- praedium serviens-teeniv maatükk. Servituudiõigus omandatakse:  Manicipatio teel  In iure cessio teel  Deductio puhul, kui maatüki võõrandamisel omanik jätab endale servutuudiõiguse  Testamendi või legaadi teel  Usucapio- igamis eteel, mis hiljem küll kaotati  Kohtuotsusega, kui jaotatakse ühine varandus ja mõn eosa kohta luuakse servituut Servituudiõigus lõppeb:  Valitseva või teeniva maatüki hävimisega  Õigustatud isiku surma või capitis deminutio-õigusvõime piiramise puhul  Kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku ühes isikus(valitseva maatüki omanik pärib teeniva maatüki)  Loobumisega  Servituudi mittekasutamisel, õigustatudisik ei kasuta servituuti, olenevalt asjaoludest , 10.a –inter praesentes- või 20.a –inter absentes- jooksul
Asja võib vallata ka rendi, üüri, hoiu, pandi või muu suhte alusel. Sel juhul valdamine on ajutine (vastavalt Valdajaks ei ole aga isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korraldusel tema majapidamises või ettevõttes. Valdus võib olla 1)seaduslik 2) ebaseaduslik - sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte. Servituut - võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna ehk piiratud asjaõigusena on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. Servituudid liigitatakse: reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks Reaalservituut  koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma (AÕS § 172 lg 1)
ROOMA ASJAÕIGUS Res (sinna alla kuulub asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus) Asjaõiguse puhul on omanik teada. Kõik on kohustatud, keegi ei tohi midagi selle omandiga teha. VÕlaõiguse puhul peavad mõlemad teadma; üks nt see kes müüb, teine see kes ostab. ASJAÕIGUS Olukorra säilitamisele suunatud suhted: Subjektid: Õigustatud subjekt - (asja, valduse) omanik Kohustatud subjekt - kõik teised Objekt: omand, valdus, servituut Absoluutne õigussuhe, st teada on ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjekt kindlaks määramata. VÕLAÕIGUS Olukorra muutmisele suunatud suhted: Subjektid: Õigustatud subjekt - võlausaldaja e kreeditor Kohustatud subjekt - võlgnik e deebitor Obekt: sooritus (tegevus v tegevusetus) Relatiivne õigussuhe, st subjektid on alati teada - kindlaks määratud. AÕ ja VÕSi erinevus
Võlaõigus on rajatud vaid kahe poole – võlausaldaja ja võlgniku – vahelisele õigussuhtele; On suunatud teatud kindla isiku vastu; on suhteline õigus. Asjaõigused ja nende sisu sätestatakse seaduses ja asjaosalised ei tohi seaduses sätestatust omavahelise kokkuleppe alusel kõrvale kalduda. Võlaõiguses on aga ülekaalus paindlik ehk dispositiivne õigus. 157. Eesti õigus tunneb järgmisi asjaõigusi: omand, hoonestusõigus, servituudid [reaalservituut, isiklik servituut (kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus)], reaalkoormatis, hüpoteek, ostueesõigus. 158. Asjaõiguste absoluutsus, Publitsiteedipõhimõte, Tüübipõhimõte, Kausaalsuspõhimõte ja kokkuleppepõhimõte, muud põhimõtted (traditsiooni-, kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160. Mis on kinnistusraamatu avaliku usalduse sisuks?
Õigusvili on näiteks väljalaenatud rahalt saadud intressid või üür. Omandi õigused on seda vallata(autot garaazis hoida), kasutada(autoga sõita) ja käsutada(autot müüa). Avalik veekogu kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele. Avalikult kasutatav veekogu kuulub eraõiguslikule isikule, kuid kasutada võib seda veekogu igaüks. Reaalservituut  Teatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Valitsev kinnisasi  selle kasuks. Teeniv kinnisasi  selle kahjuks. Servituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Reaalkoormatis  Asjaõigus, kujutab endast kinnisasja igakordse omaniku kohustust maksta isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seadus, korrapäraselt raha vms. Hoonestusõigus on 36 kuni 99 aastat. Hoonestusõiguse eest võib maksta reaalkoormatist. Kinnispant ehk hüpoteek. Sarnaneb vallasasja registerpandiga, sest omanik või jätta asja valduse endale ning pant tekib alles kinnistusraamatusse kandmisega. Ühte asja võib koormata mitme pandiga.
Kinnisomand lõpeb kustutamisega kinnistusraamatust, samuti kinnisasja täieliku hävimisega. Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja selle kasutamisele kehtestatud kitsendusi. Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadusega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistute omanike huve. Servituut on oma või võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. 25. VÕLASUHE JA SELLE TEKKIMINE Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist
Vallasasi  asi, mis ei ole kinnisasi selle kasutamisele kehtestatud kitsendusi. Kinnisomandi 1) Üldisteks, avalikeks ja eraasjadeks kitsendused kehtestatakse seadusega või seatakse kohtuotsuse või Üldine asi  oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellegi tehinguga. Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna on käsitletav omandisse ja on kasutatav igaühe poolt nagu õhk ja avameri. Võib servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asjadeks nimetada tinglikult asuvate kinnistute omanike huve. Servituut on oma või võõra Avalik asi  kuulub riigi või munitsipaalomandisse ja on oma kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt (laevatatavad VÕLASUHE JA SELLE TEKKIMINE
Sihtkaitsevöönd (majandustegevus üldiselt keelatud, lubatud marjade, seente korjamine) Piiranguvöönd (majandustegevus on osaliselt kitsendatud) Veekogude seotud kitsendused: Avalik veekogu ja avalikult kasutatav veekogu Kallasrada: Laevatatav veekogu 10m Teistel veekogudel 4m Naabriõigus Piiratud asjaõigused Servituudid (isiklik, reaalservituut) Näited: jalgteeservituut, sõiduteeservituut, seinaservituut, sademeservituut. Servituut on asjaõigus. Ta tekib kinnisturaamatusse kandmisega. Reaalkoormatis Hoonestusõigus (tähtajaline õigus 46-99 aastat) Ostueesõigus Pandiõigus Pant Pandipidaja kohustused: 1. Panditud asja säilitamine 2. Hävimise ohust viivitamatult pantijale teatama 3. Hoidma seda asja 4. Panditud asja kasutada pole tal õigust Pandi liigid: 1. Kommertspant 2. Kinnispant ehk hüpoteek 3. Käendus 4. Käsiraha 5. Garantii 6
Legataar-vara saaja Sinugaarsed sugulased-isikud, kes saavad mingi eseme kellegi kaudu surnult isikult endale. Testament ainult legaatide kohustusega seadusjärgsele pärijale on kehtetu. Legaadid jagunevad: 1. Legatum per vindicationem.Isik, kellele legaat määrati, sai pärija poolt pärandi vastuvõtu momendist alates kohe vahenditult omandiõiguse legenteeritud asjale. Mittekättesaamisel võis esitada vendikatsioonihagi. Objektiks või solla servituut. 2. Legatum per damnationem.Pärijale pandi kohustus täita see,mis on legaadi objektiks. 3. Legatum sinendi modo.pärija kohustus lubama mitte takistada legiitaaril võtma legiteeritud asi. 4. Legatum per praeceptionem.Sabinaadid arvasid, et see on võimalik ainult 1 kaaspärija kasuks. Prokuliaanid arvasi, et võimalik ka kolmandate isikute kasuks. Fideikomissid-mitteformaalsed suulised ja kirjalikud surnud isiku sooviavaldused pärijale
valitseva kinnisasja huvides Reaalservituut – koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnnisasja kasuks teatud osas loobuma  Levinuimad: teeservituudid, liiniservituut, veevõtuservituut Isiklik servituut – võib seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides; esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul Kasutusvaldus – koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju Reaalkoormatised – koormab kinnisasja selliselt, et kinnisasja igakornde omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas
valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Liigid: a) Positiivne realservituut - valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama b) Negatiivne reaalservituut -teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma Liigid veel: a) Linnaservituudid (sademeservituut, üleehitamisservituut jne) b) Külaservituudid (teeservituut, karjatamise servituut jms) Esemeks saavad olla vaid kinnisasjad. Reaalservituudid võivad olla igavesed -kinnisasja omaniku surm ei avalda selle püsimisele mingit mõju - reaalservituut on seatud kinnisasja huvides. Obligatoorne on kahe kinnisasja olemasolu. Põhiline erinevus isiklikust servituudist: Reaalservituut kuulub kinnisasja igakordsele omanikule ehk on seotud teatud kindla kinnisasjaga ja kuulub selle igakordsele omanikule. Isiklik servituut kuulub individuaalselt kindlaksmääratud isikule.
nagu vaba õhk, voolav vesi jõgedes, meri, asjadeks ei loeta. Kinnisasi (res immobiles)  maapinna piiritletud osa (maatükk). Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Sellega välistatakse maa ja hoonete lahuskäive. vallasasi (res mobiles)  asi, mis ei ole kinnisasi. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise paigutada ilma, et asi häviks või muutuks oma olemuselt. Piiratud asjaõigused - servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Servituut - võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna ehk piiratud asjaõigusena on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. Servituudid liigitatakse: reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituut  koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt,
AÕS § 119 lg 1 kohaselt tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud, omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad aga olema tehtud seaduses sätestatud vormis. Kinnisomandi üleandmiseks on vaja: 1) võõrandaja ja omandaja kokkulepet üleandmise kohta (asjaõiguskokkulepe), mis peab olema notariaalselt tõestatud; 2) kannet kinnistusraamatus. 12.Piiratud asjaõigused. Servituut. Reaalservituut ja isiklik servituut. Kasutusvaldus. Isiklik kasutusõigus. Reaalkoormatis. Hoonestusõigus. Ostueesõigus. Pant. Vallaspant ja kinnispant ehk hüpoteek. Käsipant ja registerpant. Piiratud asjaõigused Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna ehk piiratud asjaõigusena on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. Servituut  võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus.
eeldaakse et see kestab kaua, üks omanikku, või mingi asi muudab oma õigussuhe mis kestab punktst a , punkti b) staatust, läheb ühest valdusest teise mingi lepingu alusel) Subjektid- õigustatud subjekt- asja, Subjektid- õigustatud subjekt- valduse omanik; kohustatud subjektid  võlausaldaja e kreeditor, kohustatud kõik teised subjekt- võlgnik e deebitor Objekt- omand, valdus, servituut Objekt- sooritus- tegevus v tegevusetus Absoluutne õigussuhe, st teada on ainult Realtiivne õigussuhe- kehtib ainult nende õigustatud subjekt, kohustatud subjeks on poolte vahel, mitte teiste kindlaks määratud Asjaõigused on määratud(numerus Võimalik juurde luua, pole määratud clauses), pole võimalik juurde luua(aint seadusega) Avalikud, st äratuntavad Res 1. In nostro patrimonia=res humani iuris= res singulorum hominum=res private(meie
koristamata vili. Sellega välistatakse maa ja hoonete lahuskäive. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise paigutada ilma, et asi häviks või muutuks oma olemuselt. Asjade suhtes õiguste tekkimist, käivet ja kaitset reguleeritakse asjaõigusega. Asjaõigusseaduse tähenduses on asjaõiguseks aga omand ja piiratud asjaõigused (asjaõiguse teine tähendus). Piiratud asjaõigused on: · servituut, · reaalkoormatis, · hoonestusõigus, · ostueesõigus ja · pandiõigus. 5. Valdus. Valduse mõiste. Seaduslik valdus ja ebaseaduslik valdus. Heauskne valdus ja pahauskne valdus. Valduse omandamine. Valduse lõppemine. Valdus ja omand Isiku õiguslikud ja faktilised võimalused asja suhtes sõltuvad sellest, kas ta on asja omanik või valdaja. Seetõttu on oluline vahet teha asja omandi ja valduse vahel. Valdus  tegelik võim asja üle
ROOMA ÕIGUS JA JURIIDILINE HARIDUS  Rooma õigusel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast eriline tähtsus: seda nii õiguse ajaloo, teataval määral õiguse teooria ja kaudselt ka dogmaatilisest seisukohast.  Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868-1920) ütlus, et rooma õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma.  Sünnikohaks väike kogukond(linnriik) Rooma, mis asetses keset Apenniini poolsaart. Rooma sattus kreeka kultuuri mõju alla, sest see oli rooma omast kõrgem. See mõju avaldus ka õiguse alal. Vana natsionaalne Rooma õigus polnud enam suuteline arusaadavalt kõiki neid uusi suhteid reguleerima. (Rooma astus kaubandussuhetesse teiste rahvastega). Uus õigussüsteem polnud enam puhtnatsionaalse sisuga, vaid muutunud teatavas mõttes universaalseks.(Oli elemente väga mitmete rahvaste...
Võlaõigus on rajatud vaid kahe poole  võlausaldaja ja võlgniku  vahelisele õigussuhtele; On suunatud teatud kindla isiku vastu; on suhteline õigus. Asjaõigused ja nende sisu sätestatakse seaduses ja asjaosalised ei tohi seaduses sätestatust omavahelise kokkuleppe alusel kõrvale kalduda. Võlaõiguses on aga ülekaalus paindlik ehk dispositiivne õigus. 157. Eesti õigus tunneb järgmisi asjaõigusi: omand, hoonestusõigus, servituudid [reaalservituut, isiklik servituut (kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus)], reaalkoormatis, hüpoteek, ostueesõigus. 158. Asjaõiguste absoluutsus, Publitsiteedipõhimõte, Tüübipõhimõte, Kausaalsuspõhimõte ja kokkuleppepõhimõte, muud põhimõtted (traditsiooni-, kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160. Mis on kinnistusraamatu avaliku usalduse sisuks?
Kaasuse lahendamine 1. Loengud ei ole kohustuslikud, aga küll soovitakse nendes käia 2. Seminarid on kohustuslikud. Kokku 7 seminari. Ettevalmistamine nagu TsÜSi seminarideks. Saadetakse enne kaasusi, mida on vaja seminari ajaks lahendada. 3. Kirjandust soovitab kindlasti lugeda AÕSes on 3 kategooriat:​isikud, esemed (asjad ja õigused) ja tehingud. AÕS printsiibid: 1. Absoluutsuse põhimõte (päike) - õigused kehtivad absoluutselt ​igaühe suhtes​ , sõltumata sellest, kas keegi on kellegagi lepingut sõlminud või mitte. Igaüks peab aktsepteerima ja mitte rikkuda teise inimese omandiõigust. Absoluutse õiguse rikkumine viib aga relatiivse suhe tekkimisele (nt omaniku ja varguse vahel). 2. Publitsiteedi printsiip ehk avalikkuse põhimõte - on tehtud väljapoole nähtavaks. Valla...
peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega, väljaspool kinnistusraamatut servituuti eksisteerida ei saa. Servituudi seadmmisega väheneb teeniva kinnisasja väärtus. 3.4.2. Kinnisasja kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Isiklikku servituuti ha reaalservituuti võib seada vaid kinnisasjadele. Isiklik servituut aga seatakse konkreetse isiku huvides ja kestab maksimaalselt selle isiku eluea ning ei ole reeglina üleantav ja päritav. Kasutusvaldus ehk vilikasutus on isikule kuuluv eesõigus asja kasutada tema vilja tõttu. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav AÕ leping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvaldus ei ole üleantav. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
Asjaõigus 8.1 Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõigusseadus ja TsiviilseaduseÜldosaseadus? 8.2 Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel? Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav. 8.3 Mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. S.t asja võib vallata kas rendi, üüri, pandi või muu suhte alusel. Valdus võib olla kas seaduslik või ebaseaduslik ja sõltuvalt sellest, kas tal on õigusik alus või mitte. Valdus on seaduslik kui pole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla veel heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus v...
ÕIGUSÕPETUS II TEOORIATÖÖ ASJAÕIGUS 1. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on varalised suhted. 2. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigutusel? 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad 3. Mis on valdus ja kuidas ta tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. 4. Mis on omand ja millised on selle liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. · Vallasomand · Kinnisomand · Ühine omand o Kaasomand o Ühisomand 5. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomand tekib: üleandmisega, hõivamisega, leiu omandamisega, peitvara leidmisega, asja ümbertöötamisel jne, igamisega, loodusvilja omandamisel. 6. Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsend...
1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus. Jaguneb avalik õigus ja eraõigus-kviriitlik õigus, rahvaste õigus Âsuhted roomlaste ja mitee roomlaste vahel(lepingud), magistraatide õigus, loomulik õigus- sai korrigeerida positiivset õigust 2. Rooma õiguse allikate liigid Tavaõigus,magistraatide ediktid,juristide tegevus,seadused,senati otsused,imperaatorite korral...
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutel...
Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja selle kasutamisele kehtestatud kitsendusi, näiteks naabrusõigused, mis piiravad nt kinnisasjal ehitamist, kui see võib tekitada kahju naaberkinnistule. Servituudid. Reaalservituudi mõiste ja sisu. Servituudi tekkimine ja lõppemine. Isiklikud servituudid. Kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. Kinnisomandi spetsiifilisi piiranguna on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistute omanike huve. Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja (kinnisasi, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides) valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva
Näiteks keeld ehitada teenivale kinnistule teatud kõrgusest kõrgemat hoonet või keelata teenival kinnisasjal teatud liiki tegevus (näiteks teatud liiki kaupadega kauplemine). Viimati nimetatud näites toodud servituuti nimetatakse õigusteoorias ka konkurentsi piiravaks servituudiks. Teeniv kinnisasi ja valitsev kinnisasi ei pea olema naaberkinnisasjad. Reaalservituudi seadmise lepingus tuleb võimalikult täpselt määrata, mis õiguse servituut annab ja millisel kinnistu osal reaalservituudist tulenevat õigust teostada saab. Ehk teeservituudi näite korral, kus asub see ala, mida mööda saab valitseva kinnistu omanik sõita ja milliste sõidukite ja mis ajal seda teha võib. Kasutusvaldus on piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju.Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega
Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Tehingu vormid: · Suuline · Kirjalik · Kirjalikku taasesitamist võimaldav · Elektrooniline · Notariaalne kinnitamine · Notariaalne tõestamine 78. Asjaõigused. Valdus. Omand. Kaasomand ja ühisomand. Piiratud asjaõigused. Kinnistusraamat. Asjaõigused: · Omand: isiku täielik võim asja üle, ehk täielik asjaõigus · Piiratud asjaõigused: o Servituut  võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus o Reaalkoormatis  kinnisasja võib koormata selliselt, et igakordne kinnisasja omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid o Hoonestusõigus  kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
