1. Võimude lahusus - vertikaalne ja horisontaalne Võimude lahususte põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad 3 klassikalist riigivõimu : seadusandlik, täidesaatev, kõhtuvõim olema üksteisest eraldatud. Horisontaalne lahusus tavapärasest seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus. Vertikaalne lahusus üksteist on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisüledanded. Personaalne lahusus ei või üks isik olla samal ajal mitmel võimuharu teenistuses. 2.Õigusriik ja tunnused Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. * riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument · ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtimine tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes.
1. Võimude lahusus seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. Võimutäiuse koondumine ühe isiku või institutsiooni kätte looks eeldused võimu kuritarvitamisele. Võimude horisontaalse lahususe all mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele, kohtuvõim teostavad kohtunikud. Võimude vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on pmt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valimisülesanded. Võimude personaalse lahususe järgi ei või üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.(joonis) 2. Õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine: Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev valitsemine. Tunnused: riigivõimu piirab põhiseadus; kohtumõistmine seadusest lähtudes;
VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea
Võimude lahusus Võimude horisontaalne lahusus: · See tähendab võimude jagunemist, seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Reeglina ei ole lahusus täielik, kuna valitsus annab välja määrusi ning koostab seaduseelnõusid, parlament nimetab ametisse kõrgeid riigiametnikke jne. Võimude vertikaalne lahusus: · Üksteisest on lahutatud riigi keskvõim ja omavalitsuste valitsemisülesanded. Võimude personaalne lahusus: · Üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses (Mittedemokraatlikus riigis võimude lahusus ei toimi, Nt: Eestis NSV Liidu okupatsiooni ajal) Õigusriik Õigusriik St seaduste ülimuslikkust ühiskonnas Õigusriigi peamised tunnused: 1) Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument 2) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadustest lähtuvalt 3) Seadused kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes 4) Võimude lahusus
*Riigiasutuste, riigiettevõttete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib : riigikontroll. *Riigikontrolli juht : riigikontrolör Mihkel Oviir. *Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab : Õiguskantsler *Õiguskantsler : Indrek Teder. *Kõrgeim kohus Eestis on : Riigi kohus. *Riigi kohuse eesotsas on : Märt Rask. VÕIMUDE LAHUSUS. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte : *võim on mitmete asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks : *Seadusandlik *Täidesaatev *Kohtuvõim. Seadusandliku kogu peamine ülesanne : *Seaduste vastuvõtmine ja muutmine. Täidesaatva võimu ülesanne : *viia ellu parlamendi otsuseid. Kohtuvõimu institutsiooni ülesanne : *seista selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud.
Õigusriik- riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega.Riigis peab olema võimude lahusus ja inimõigused. Seadulandlik võim-riigikogu. Täidesaatev võim-valitsus, rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Kohtu võim-kohus, õigust mõistev võim. Võimude lahusus – seadusandliku täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Parlament- üleriigiline seadusandlik esindusorgan. Seaduste vastuvõtmine ja teiste riigiorganite valimine, nimetamine ja kinnitamine ning poliitiline ja õiguslik kontroll nende tegevuse üle. oluline ülesanne riigieelarve kinnitamine. Valitsus- Valitsuse üldeesmärkideks on Eesti julgeoleku tugevdamine,
ISEISEV KODUNE TÖÖ NR.1 Teema märksõnad, võimude lahusus, 3 võimuharu, demokraatlik ühiskond TÖÖ EESMÄRK: tutvuda Põhiseaduse kui Eesti riigi õigusliku alusdokumendiga HINDAMISE ALUS: vajaliku info leidmise ja sellest arusaamise oskus, võrdlus- ja arutlusoskus ESITAMISE TÄHTAEG: 25. oktoober 2014 aadressile [email protected] 1.TÖÖ PÕHISEADUSEGA (PABERKANDJAL VÕI VAATA www.eesti.ee) Tutvu Põhiseaduses Riigikogu, EV valitsust, presidenti, kohust, seadusandlust, õiguskantslerit ja riigikontrolli puudutavate peatükkidega.
Korrakohane õigusemõistmine Arvamuslugu Kohtus on põhiseaduslik institutsioon, mis tugineb võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttetele. Õigust mõistab ainult kohus. Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru. Kohtud on küll isemajandavad, kuid kannavad oma tegevusest seadusega sätestatud alustel ette, et tagada korrakohane õigusemõistmine. Põhiseaduslik kohtusüsteem Eestis jaguneb kolmeks: esimeseks astmeks on maa- ja halduskohtud, teiseks ringkonnakohtud ning kolmandaks Riigikohus. Ringkonnakohtuid on Eestis kolm: Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Riigikohtu asupaigaks on Tartu. Mitmeastmeline kohtusüsteem tagab õigluse, eksimisvõimaluse vähendamise ning edasikaebamise võimaluse. Kohtumõistmisel kehtib seaduste ülimuslikkus, mis tähendab, et juhindutakse ainult seadustest. Kohus peab olema erapooletu. Ko...
,,Eestis toiumib võimude lahusus, Eesti on demokraatlik riik" Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude lahususe idee elemente oli juba antiikajal. Uusajal käsitles seda ideed esimesena põhjalikumalt inglise filosoof John Locke, kes väitis, et seadusandlik võim tuleks jaotada kuninga ja parlamendi vahel. Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis. Võimude lahusus on tänapäeval realiseeritud kas riigivõimude eraldus-,valdavus- või
Mirjam Pikk 12a Kuidas avaldub võimude lahususe põhimõte EV Põhiseaduses? Võimude lahusus on tänapäeval realiseeritud kas riigivõimude eraldus-, valdavus- või tasakaalusüsteemina. Eestis on kasutusel tasakaalusüsteem. See tähendab, et riigivõimud on küll eraldatud, kuid samas on nad seatud üksteisest vastastikkusesse sõltuvusse ja varustatud üksteise kontrollimise funktsioonidega. Võimude lahusus jaotatakse funktsionaalseks, organisatsiooniliseks ja personaalseks võimude lahususeks.
Uusaeg umbes 400-aastane ajaloo periood keskaja lõpust kuni lähiajalooni. Õleminek feodaalühiskonnalt kapitalistlikele suhetel põhinevale kodanlikule ühiskonnale. Algus 1492/1517 Lõpp 1914 a. I ms algus. Monarhia riigivalitsemisvorm, kus riigipeaks on harilikult päriliku ja eluaegse võimuga monarh (monarh kuningas, tsaar, keiser, vürst jne). ABSOLUTISM monarhia vorm, kus monrhile kuulib piiramatu võim ja puudub võimude lahusus. Tunnused : · Monarhist sai riigivõimu ainuke teostaja · Alaline sõjavägi (lk 53-54) · Mõjukaks ühiskonnakihiks kujunes professionaalne ametikond ehk bürokraadid. · Majandus põhines mergantilismil (vara uusaja majanduspoliitika, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kell ja hõbed varudest. Riigirikkuse allikaks kubandus (ld. Mercantia). Eeskätt väliskubandus ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevool. Lk 11+50)
3. Kas Eesti on siirderiik? Ei ole, oleme saavutanud täiesti demokraatliku riigi, oleme läinud plaanimajanduselt turumajandusele. Siirdeühiskond ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega. 4. Demokraatia tunnusjooned: 3 põhinõuet: KONKURENTS, KODANIKUÕIGUS, INIMÕIGUS Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huide väljendamiseks Vähemuste õigustega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle 5. Ühiskonna jätkusuutlikkus kas Eesti on? ..jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja
viia võimukriisini, üksmeel kiirendab otsustusprotsessi Demokraatia ohud. • Ka läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. • Osalusprobleem valimistel• Ebaõiglane valimissüsteem• Vastutuse probleem• Nn poliitbroilerid• Demokraatia kulukus. • Võimude lahususe poliitikat ei suudeta järjekindlalt tagada. 2. Õigusriik ja võimude lahusus Õigusriigi põhimõtted. Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu. Õigusriigi tunnused:
1.Millal tähistatakse kodanikupäeva. Miks on seetähtpäev just sel päeval? 26.nov. Kodanikupäevaks valiti 26. november seetõttu, et 26. novembril 1918 andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta 2. Mida tähendab võimude lahusus? demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. 3. Mis on riik? avalik-õiguslik süsteem, mis koosneb valitsemisasutustest ja õigusloovate aktide alasüsteemist. 4. Millised on riigi 3 peamist tunnust? a) kontrollitava territooriumi olemasolu b) rahva olemasolu c) iseseisva avaliku võimu olemasolu 5. Kes on Eesti peaminister? Andrus Ansip 6. Milline riigikord on Eestis? Parlamentaarne Vabariik 7
- 3. Laine: 1974 langes diktatuur Portugalis, siis Hispaanias ja Kreekas, lagunes NL, lagunes totalitarism Kesk- ja Ida-Euroopas ja NL'st sõltuvates Aafrika satelliitriikides. - Kommunistliku bloki lagunemine muutis otsustavalt dem ja dikt vahekorda maailmas, 1980. a-te lõpus olid ülekaalus autoritaarsed riigid. Tunnused: -kodanikuvabaduste tunnustamine -õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees -võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite(keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -vähemuste õigustega arvestamine -tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia(ehk paljude võim)-nüüdisdemokraatia, mis vastandub monarhiale kui ainuvõimule. Vabaduse alused: -Mitmeparteisüsteem
KORDAMISKÜSIMUSED „DEMOKRAATLIK VALITSEMINE“ 1.Mida mõistetakse võimude horisontaalse lahususe all? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. 2.Mida tähendab võimude vertikaalne lahusus? Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 3.Mis on võimude personaalne lahusus? Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. Näiteks on selle põhimõtte väljenduseks põhiseaduse § 63 lg 1, mis keelab
A) Presidentaalne vabrariik Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus ei allu parlamendile vaid presidendile. N: USA, Venemaa, Indoneesia, Prantsusmaa B) Parlamentaarne vabrariik Kõige tähtsamaks otsustajaks on parlament. Riigipeal on esindusfunktsioon. Valitsuse määrab ametisse parlament ja valitsus on aruande kohustuslik parlamendi ees. N: Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa 4. Mida tähendab võimude lahususe põhimõte Horisontaalne lahusus · Seadusandlik võim Riigikogu · Täidesaatev võim Valitsus · Kohtuvõim Vertikaalne lahusus · Keskvõim · Kohalik omavalitsus Personaalne lahusus 5. Nimeta valimissüsteemid ja iseloomusta neid Enamusvalimised e. Majoritaarne süsteem Seal moodustatakse ühe mandaadilised valimisringkonnad, kus tavaliselt kandideerib 4-6 inimest. Valituks osutub ainult üks valitu, kes kogub kõige rohkem hääli. Selle süsteemi plussiks on lihtsus ja selgus
1.Millal tähistatakse kodanikupäeva. Miks on seetähtpäev just sel päeval? 26.nov. Kodanikupäevaks valiti 26. november seetõttu, et 26. novembril 1918 andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta 2. Mida tähendab võimude lahusus? demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. 3. Mis on riik? avalik-õiguslik süsteem, mis koosneb valitsemisasutustest ja õigusloovate aktide alasüsteemist. 4. Millised on riigi 3 peamist tunnust? a) kontrollitava territooriumi olemasolu b) rahva olemasolu c) iseseisva avaliku võimu olemasolu 5. Kes on Eesti peaminister? Andrus Ansip 6. Milline riigikord on Eestis? Parlamentaarne Vabariik 7
konstitutsioonilised seadused seadused; määrused, korraldused, otsused - üksikaktid Õigusriik - Õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Õigusriigi tunnused · riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument · ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlusest lähtuvalt · seaduste universaalne kehtivus · võimude lahusus · arvamusvabadus · kodanikuõiguste tagamine · eraomandi kaitse riigi omavoli eest Põhiseadus ja selle funktsioon demokraatlikus riigis. Põhiseadus ehk konstitustsioon määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ja õigusloome põhialused. Seadusloome Eesti Vabariigis seaduseelnõu väljatöötamine seaduse aögatamine riigikogu juhatus riigikogu komisjon
Kodanikkonna huvide (sise-, välis- ja kasutamise järelvalve Sõltumatu ja ausa esindamine majanduspoliitika elluviimine) õigusemõistmise korraldamine Vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on eraldi riigi keskvõim (keskvalitsus) ja piirkondlikud omavalitsused (kohalikud omavalitsused). Personaalne lahususe järgi ei tohi olla üks isik samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2.2 õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliimete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes
kohtuvõimu. Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa. Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Võimude lahusus Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS-i §-st 4 võimujaotus, mille kohaselt: seadusandlik võim kuulub Riigikogule, täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile, kohtuvõim kuulub kohtutele. PSi § 146 õigust mõistab ainult kohus kohtute õigusemõistmise funktsioon. Põhiseadus ise kohtuvõimu sisu ei ava, see tuleb tuletada PS-i normide mõttest ja eesmärgist. Õigusemõistmise funktsioon
Demokraatia Tunnused: 1) vabad ja ausad valimised 2) kõrgeima võimu kandja ja allikas on rahvas 3) kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine 4) võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim 5) õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees Eelised: 1) inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. 2) sõnavabadus 3) on omane võimude lahusus Puudused: 1) ebastabiilsus 2) despootia 3) enamuse türannia 4) masside mõjutatavus üksikute poliitikute ja huvigruppide poolt
igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Kohtuvõim: seaduskuulekuse tagamine, võimu seadusliku kasutamise järelevalve, sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. 2. Mida mõeldakse horisontaalse, vertikaalse ja personaalse lahususe all? – Võimude lahususe põhimõte on tõlgendatav mitmetasandiliselt, hõlmates nn horisontaalset, vertikaalset ja personaalset lahususprintsiipi. Horisontaalne lahusus: seadusandlik võim (parlament), täidesaatev võim (valitsus, riigipea), kohtuvõim (kohtusüsteem). Vertikaalne lahusus: Keskvalitsus. Kohalikud omavalitsused. (üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisülesanded). Personaalne lahusus: (üks isik ei või samal ajal mitme võimuharu teenistuses olla). 3. Õigusriik ja selle tunnused. – Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda,
ÜHISKOND 2.1 VÕIMUDE LAHUSUS Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Peavad olema 3 klassikalist riigivõimu institutsiooni- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim- üksteisest eraldatud CHARLES-LOUIS DE MONTESGUIEU- formuleeris võimude lahususe põhimõtte klassikalisel kujul oma teoses ,, Seaduste vaimust" (1748). Oli prantsuse õigusteadlane ja poliitik. VALITSEMINE SEADUSANDLIK VÕIM- Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine Kodanikkonna huvide esindamine
Valitsemine Põhiseaduslikule valitsemisele on iseloomulikud võimude lahusus ja tasakaalustatus. Piirangud: 1) protseduurilised 1x lugemisega ei tohi parlamendis vastu võtta ühtegi seadust 2) sisulised nt. valitsus ei tohi vastu võtta seadusi 2 demokraatlikku valitsemissüsteemi: 1) presidentaalne 2) parlamentaarne Presidentaalne Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Parlament jag: senat ja esindajatekogu. Senat kontrollib presidenti ja muid valitsustegelasi. Parlament ei oma eriti suurt mõju. Kuidas võib parlament mõjutada presidendi tegevust
Üldpõhimõtted on midagi muud kui PS aluspõhimõtted. II Teooriate paljusus 1) R. Maruste (I Riigikohtu esimess, täna Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik) Põhiprintsiibid on: 1.Demokraatia 2.Vabariiklus 3.Riigi ühtsus e unitaarriiklus 4.Legaalsus 5.Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti õigussüsteemiintegreeri tuse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte. 6.Võimude lahusus ja tasakaalustatus 7.Sotsiaalriiklus 8.Inimväärikus 2) Heinrich Schneider (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi nõunik, olinõukogude võimu ajal põlu all): Käsitlenud preambulas sisalduvaid printsiipe. Käsitlus preambulast kui kõige olulisemate printsiipide allikast. On toonud välja järgmised printsiibid: 1.Õiguslik järjepidevus 2.Seadusandlikkus 3.Vastutus 4.Usaldus 5.Vabadus 6.Võrdsus 7.Vendlus 3)Kalle Merusk (haldusõiguse professor Tartus, endine dekaan): 1
kodanikud (2011. aastal 963 000 sh 912565 Eestis). Demokraatlikes riikides saab rahvas teostada kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) parlamendivalimised 2) vabariikides saavad hääleõiguslikud kodanikud riigipead valida 3) referendum ehk rahvahääletus 4) seadusandlik initsiatiiv ehk rahvaalgatus: hääleõiguslikel kodanikel on õigus ise koostada seaduseelnõusid ja esitada neid parlamendile menetlemiseks. ?Võimude lahusus ja tasakaalustatus (lk 34-37) 18. sajandi Prantsuse valgustaja Montesquieu sõnastatud põhimõtte järgi peavad 3 võimu haru olema tasakaalustavalt jagatud erinevate institutsioonide vahel. Seadusandlik võim: peaülesanne seaduste koostamine ja vastuvõtmine ehk seadusloome. Riigi kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks on parlament (valitav rahva esinduskogu). Eesti Vabariigi 101- liikmeline 4 aastaks valitav Riigikogu (EV Ps 4. pt) 12. Riigikogu valiti 2011. 06. 03. Täidesaatev võim:
Demokraatia 9 tunnust: vabad ja õiglased valimised konkurents võimu nimel poliitikud sõltuvuses valijate eelistustest seaduste ülimuslikkus (õigusriik) võimude lahusus (eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtu võim) peavad tagatud olema kodanikuvabadused ja inimõigused peavad olema tagatud paljud eripalgelised infoallikad enamus arvestab vähemuse huvidega peab alati valitsema relvajõudude üle tsiviilkontroll Otsedemokraatia - rahva osalemine referendumitel Esindusdemokraatia - valime Riigikokku, KOV'sse, Europarlamenti. Võimude lahusus on vajalik, sest:
Demokraatlik valitsemine. Valimised. Erakonnad Õpik lk. 34-65, vihik Teemad: Võimude lahusus (horisontaalne, vertikaalne) - Võimude horisontaalse lahususe all mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Võimude vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisülesanded. Õigusriigi tunnused - Printsiibid, mis on seotud õigusriigi kui ideega: · kirjutatud põhiseaduse olemasolu · riigivõimu seotus ja piiramine põhiseaduse ja seaduste poolt · riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotus funktsionaalseteks aladeks (õigusloome, valitsemine õigusmõistmine) · seaduse ülimuslikkus
avaliku võimu toetusele, muutub üldkohustuslikuks seaduseks ja avalik võim, olles ise õiguse poolt korrastatud ja piiratud, õigusele vastavaks riigivõimuks. Seadusanda peab kontrollima kolme osa konstitutsioonist: Avalike huvide üle otsustav instants Riigiametnikud Õigusemõistmine Võim peab olema legislatiivne, eksekutiivne-kohtuvõim ja föderatiivne-väline täitev võim Õigusriik-võimude lahusus! Politseiriik-vastand õigusriigile- absoluutne, totalitaarne Õigusriigi tunnused Mandrieuroopalikus õiguskultuuris loeetakse õigusriigi ideega seotuks rida pritsiipe: Kirjutatud põhiseaduse olemasolu Riigivõimu seotus ja piiramine põhiseaduse ja seaduste poolt Riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotus funktisonaalseteks aladeks (õigusloome,valitsemine,õigusemõistmine) Seaduse ülimuslikkus Üksiku õiguste tagamine
Demokraatia tunnused: plurarism, rahvavõim, võimude lahusus, õigusriik, vabad valimised. demokraatia vormid: konstitutsiooniline monarhia, vabariik parlamentaarne presidentaalne valitsuskriisid rahvas valib parlamendi ja presidendi rahvas valib parlamendi parlament ja president takistavad üksteise tööd parlament peaministri valitsuskriisid puuduvad peaminister valib valitsuse parlament valib presidendi otsustusprotsess on kiire
Fašism – Äärmuslik poliitiline ideoloogia, mis väärtustab muistset kulutuuri ning valitsemine on vägivaldne (Benito Mussolini) Parempoolsed – Liberalism ja konservatism. Kaitseb jõukamate huve. Eraomandid Vasakpoolsed – Kommunism ja sotsialism. Erasektor on küll olemas, aga riik kontrollib seda karmilt. Taotleb võrdsust ühiskonnas Enamlased – Bolševikud. Lenini partei Demokraatia – Valitsusvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ja inimõiguste austamine. Esindusdemokraatia – Nüüdisaegne demokraatia, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti/riigikokku Siirdeühiskond – Ühiskonna arenguetapp, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale Eliit – Väike ühiskonna grupp, kes asub tipus oma jõukuse või päritolu tõttu Leibkond – Majapidamisüksuses elavad inimesed, kes teevad ühiseid majanduslikke otsuseid Sotsioloogia – Ühiskonnateadus
kuna demokraati areng tundub aeglane , võidakse teha panus autoriaalsusele 3.majanduspoliitika on liiga tehnikraatlik ja sotiaalküsimused jäävad tagaplaanile 4.uus eliit võib teha populistlikke otsuseid, eirates majanduse põhitõdesid 5.võivad tekkida rahvuskonfliktid 6.elu põhiväärtused asenduvad matreiaalsetega 7.Demokraatia tunnusjooned(võimude lahusus) 1.Kodanikuvabaduste tunnustamine 2. õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees 3. võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus 4. kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus 5. vaba ja pluralistlik kodanikuphiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks 6. vähemuste õigustega arvestamine 7. tsiviilkontroll relvajõudude üle 8. võimude lahusus- reegel on see, et ükski võimuvalitsus ei tohi saada võimutäiust , vaid erinevate institutsioonid peavad omavahel kontrollima seda. 8.Jätkusuutlik valitsemine
• Näitekirjandus • „Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik“ • „Purustage koletis!“ J.J.Rousseau (1712-1778) õ.lk. 27. • „Ühiskondliku lepingu“ teooria • Demokraatia sobib vaid väikesele riigile • Rousseau ideesid on kasutanud oma tegevuse õigustamiseks diktaatorid • Tänapäeva pedagoogikale alusepanija „Elise…“ Valgustuse tähtsus • Valgustuse põhimõtted on ka tänapäeval aktuaalsed ja leiavad kasutust. • Võimude lahusus, inimõigused – demokraatia mõõdupuu • Iganenud seisukohtade kritiseerimine viis nendest loobumiseni • Arutlused ideaalse riigikorra üle, ühiskonnakriitika • Teaduslik lähenemine, ka riigi valitsemisele • Entsüklopeediad
1) Kodanikkonna osalemine poliitikas- demokraatia alustalaks on see, et kõrgeim võim riigis kuulub rahvale. See tähendab, et riigi juhid valib rahvas (valimiste kaudu). Eestis valib rahvas omale parlamenti ja KOV juhtkonda esindajad. Lisaks on poliitiliste otsuste langetamisesse võimalik sekkuda ka referendumitega ehk rahvahääletustega, mis on muutumas järjest sagedasemaks. 2) Võimude lahusus- demokraatia teiseks alustalaks on võimude lahusus ehk arvamuste paljusus. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel on kolm peamist eesmärki. Esiteks väldib võimude lahusus ja tasakaalustatus võimu kontsentreerumist ning aitab kaasa riigivõimu seaduslikkusele ning sellega lõppastmes põhiõiguste tagamisele. Teiseks taotletavaks eesmärgiks on ratsionaliseerimine: tagada tööjaotusega eri võimuorganite vahel võimalikult õiged otsused ning läbi selle võimalikult tõhus riigivalitsemine
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite või rahva poolt valitud esindajate kaudu. Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st puuduvad valimistsensused) ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st
Demokraatia ja diktatuur 1920. - 1930. aastail Miks osad riigid säilitasid demokraatia, miks aga osad läksid üle diktatuurile? Arutluses vastan sellele küsimusele ja kirjutan diktatuuri ja demokraatia sarnasused ja erinevused. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. a) Diktatuuri tekkimise põhjuseid oli palju. Näiteks muutused ühiskonnas. Pärast I Maailmasõda said arstid, juristid ja väikettevõted palju kannatada. Nad kaotasid oma poliitilised võimu. Diktaatorid kasutasid seda ära ning lubasid neile võimu
Esindusdemokraatia (uuemaaegne) • Rahvas valib oma esindajad parlamenti ja KOV'i Osalus- ehk otsedemokraatia • Rahvahääletus (klassikaline) • Kondanikualgatused ja -kampaaniad • Protestiaktsioon Tunnused • Vabad ja õiglased valimised • Võimude lahusus • Alternatiivsed teabeallikad • Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine • Konkurents võimu nimel • Tsiviilkontroll relvajõudude üle • Poliitiku sõltuvus valija eelistustest • Vähemustega arvestav enamuse võim • Seaduste ülimuslikkus • Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite
Lock esitas seaduslikkuse doktoriini. See on tervikuna klassikaliselt liberaalne. Ta oli arvamusel, et inimeste vabadus nn organiseeritud ühiskonnas seisneb selles, et kõigi jaoks eksisteerib üldine reegel. Üldine reegel, mis on loodud seadusandliku võimu poolt. Inimesed on vabad otsustama, kas soovivad seda reeglit järgida ja see ei sõltu teise inimese tahtest. Prantsuse jurist Motesquie oli veendumusel, et võimude lahusus ei ole lihtne ülessannete jaotus eri võimude vahel, vaid teenib peale selle kodanike vabaduse ideed. Ta esitab võimude lahususe tema klassikalisel kujul: seaduandlik, täidesaatev, kohtuvõim. Antud võimude lahusus ja tasakaalutlus on õigusriigi idee elluviimise kõige olulisem osa. Peatükis on öeldud , et iga riik tugineb võimule ja õigusele. Seetõttu on võim ja õigus mõlemad väärtuslikud. Neid on võimatu teineteisega asendada. Nad peavad hoopiski täiendama teineteist.
õigus(eksisteerimise vorm, poliitiline staatus jne.) Rahvusliku enesemääramise õigust kindlustades loodeti tagada üldine julgeolek. · Schengeni leping 1990.a Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Saksamaa vaheline leping.Eesmärk oli kaotada nendevahelised piirid ( nt. lihtsustada kaubavahetust) · Monarhia-riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Monarhia jaguneb absoluutseks(ainuisikuline, piire pole, võimude lahusus puudub, Saudi-Aarabia,Omaan) ja konstitutsiooniliseks monarhiaks(põhiseaduslik,võimude lahusus, Inglismaa) · Agraarne tootmisviis e põllumajanduslik tootmisviis jaguneb vara- ja hilisagraarseks. Varaagraarne tootmisviis tekkis 6000- 10 000 a tagasi, kui inimesed jäid paikseteks. See jagunes alepõllunduseks ja rändkarjakasvatuseks. Hilisagraarse tootmisviisiga ühendati taime- ja loomakasvatus( tööjõud)
ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. Tihtipeale saab konservatiivide joont nimetada järjepidevaks liberalismiks. Bürokraatia- Bürokraatiaks nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja kehtestamiseks. Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu Võimude lahusus- Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte Institutsioonid- Institutsioon on sotsioloogia termin ühiskondlikult mõju omavate struktuuride ja mehhanismide tähistamiseks. Institutsioon võib olla ka mingi asutus või organisatsioon. Uus institutsionalist Douglass North väitis, et institutsioonid on ühiskondlikud stimuleerimissüsteemid Parlamentarism- Parlamentarism on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise reziimi üks põhivariante.
,eesti langes NSV liidu võiu alla. agressioon - relvastatud kallaletung teisele riigile selle territoorumi hõivamiseks ja poliitilise korra muutmiseks annektsioon - riik liidab (tavaliselt ebaseaduslikult) enda külge territooriumi, mis varem kuulus teisele riigile autoritaarne valitsemisviis - valitsemisviis, mille puhul kodanikuõigused (N: ühingute-, koosolekute-, sõnavabadus) on piiratud ja ja kogu võimu teostab ükiskisik või grupp (puudub võimude lahusus nagu parlamentarismis) inkorporeerimine - endasse liitmine, N: territooriumi oma valdusega ühendamine korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine isiklike hüvede loomiseks (N: riigiametnik võtab altkäemaksu, korraldab endale riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja
demokraatia - poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. otsene ehk vahetu demokraatia - võimu teostavad inimesed ise (rahvakoosolekud, referendumid, rahvaalgatus) esindusdemokraatia - võim teostatakse valitud esindajate kaudu mandaat - valija ja esindaja vaheline suhe, mis seab valitule kohustuse valija huve kaitsta. võimude lahusus - täidesaatev võim, seadusandlik võim ja kohtuvõim on üksteisest sõltumatud. referendum - rahvahääletus riik - ühiskonna poliitiline korraldus, 3 peamist tunnust:territoorium, kodanikkond ja suveräänne võim. unitaarrik - ühtne riik, keskvõimule allutatud, ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks jagunev lihtriik. föderaalriik - liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused õigus - kirjapandud seadused, mille on välja andnud pädev riigivõimuorgan
Demokraatlik valitsemine Võimude lahusus - demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt peavad olema eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see looks eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. Seadusandlik võim Riigikogu Ülesanne: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine; kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus Ülesanne: seaduste elluviimine; riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine; õigusaktidest võib valitsus anda välja määrusi ja korraldusi. Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (tegevpoliitikud). Valitsus jaguneb ministeeriumideks. Kohtuvõim õigust mõistev võim. Ülesanne: seaduskuulekuse tagamine; võimu seadusliku kasutamise järelvalve; sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. Õigusriik valitset...
suurem panus. 15. Demokraatia pärineb Vana-Kreeka Ateena linnriigist. Lincolni jaoks oli oluline, et ei kaoks valitsust, mis on rahva oma, ning selle poolt ja jaoks loodud. 16. Otse- ja osalusdemokraatia Rahvahääletus; kodanikualgatused ja – kampaaniad; protestiaktsioonid. 17. Demokraatia peamised tunnused: Vabad ja õiglased valimised, alternatiivsed teabeallikad, konkurents võimu nimel, poliitika sõltuvus valija eelistustest, seaduste ülimuslikkus, võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemustega arvestav enamuse võim, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. 18. Siirdeühiskond- üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele: ajutine suur ebastabiilsus. Siirdega kaasnevad probleemid: 1) revolutsioon- algatavad senise võimu kriitikud; meeleavaldustest kokkupõrgete ja riigipöördeni
Millised seadused (nii kirjutatud kui kirjutamata seadused) reguleerivad sinu elu? Kirjutatud Kirjutamata Eesti riigikeel on eesti keel. Liiklusseadus. Tervishoiuseadus. Austan oma vanemaid. 6. Riik mis see on ja kelle heaks töötab 1) Millised on riigi tunnused Eesti Vabariigi näitel? Rahvastik, territoorium, iseseisev avalik võim. 2) Demokraatlikus riigis iseloomustab avalikku võimu võimude lahusus. Otsi EV põhiseadusest näiteid, mis tõendavad, et Eestis on võimude lahusus. § 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
4. Asja arutamine mõistliku aja jooksul. Antud printsiip kehtib nii kohtumenetluses kui ka haldusmenetluses ja tuleb kohaldamisele eelkõige siis, kui seaduses pole kirjas asja läbivaatamise tähtaega. Mõistliku aja kriteerium on hinnanguline ja sõltub antud konkreetsetest asjaoludest (näiteks kohtuasja keerukusest). 6) võimude lahususe printsiip Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline võimude lahusus ja personaalne võimude lahusus. Traditsioonilise võimude lahususe all mõistetakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev valitsusele (ka president kuulub täidesaatva võimu harusse), kohtuvõimu teostavad kohtud. Siiski tavaliselt see lahusus ei ole täielikult absoluutne. Üks võimuharu võib teise võimuharu pädevusse kuuluvate küsimustega teatud ulatuses tegeleda. Näiteks valitsus teostab määruste andmisega ka legislatiivfunktsiooni
Parlamentarism ja presidentalism Demokraatlik valitsemine Võim on piiratud Võimude lahusus ja tasakaalustatus Presidentalism President on ühtlasi valitsusjuht President koostab valitsuse President valitakse otse rahva poolt Stabiilne Võivad tekkida probleemid parlamendiga Poolpresidentalism President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid Parlamendil on õigus ministreid tagandada President valitakse rahva poolt Parlamentarism Valitsuse moodustab parlament President on üksnes
Võrdlustabel ,,Poliitilised reziimid" Demokraatia Autoritarism Diktatuur 1. Kõrgeim võim riigis kuulub ... Rahvale. Väikesele grupile Ühele isikule. inimestele või ühele liidrile. 2. Kas võimude lahusus eksisteerib? Seadusandlik-, Mingil määral Võimude lahusus kohtu- ja kehtib. ei kehti. täidesaatevvõim on Kohtumõistmine lahus. toimub iseseisvalt ning tähtsamaid poliitilisi asju arutatakse
vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine * Heaoluriik riik mis sekkub turumajandusse, ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide müju inimese toimetulekule * Ühishüved kaup/ teenus mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusel * Demokraatia valitsemise vorm, mille tunnusteks on kodanikkkonna osalemine poliitikas, kodaikkkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustus, seaduse ülimlikkus ning inimõiguste ja kodanike õiguste austamine * Siirdeühiskond - ühiskonna arengu etapp mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale * Polüarhia kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva kodaniku ühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
