Ent Buschi andministratsioon ja seejärel Clintoni oma, tegi näo, et nemad ei tea midagi. Ainus asi, mis busiste ja klintoniste huvitas, oli asjaolu, et Venemaal on juutide, muidugi ka Ameerika kohalike juutide poolt kontrollitud massiteabevahendite kandidaadiks Jeltsin, ja sellepärast toetasid ka nemad Jeltsinit. Ma ei tea, kas te mäletate aega, kui 1996. aastal Jeltsin valimiskampaania käivitas, aga mina mäletan. Selles kapmaanias osalesid kõik siinsed juutide massiteabevahendid. Nad kartsid, et võita võib tõeline vene natsionalist, Venemaa patrioot. Clintoni valitsus lubas Venemaale raha anda üksnes juhul, kui võidab Jeltsin. Faktiliselt osales Clinton valimiskampaanias niisama agaralt nagu Jeltsingi. Ma ütlen teile, mis oleks juhtunud, kui Jeltsini asemel oleks võitnud aus ja tark vene natsionalist. Ta oleks sõjaväe ja salapolitsei juhtisikud välja vahetanud inimeste vastu, keda võis usaldada. Ta oleks seda teinud ettevaatlikult, kuid kiiresti
Seetõttu tuleb ajakirjanduse hulgast valida kõige usaldusväärsem ja vajaminev allikas. Kvaliteetmeedia aga mõjutab positiivselt meie sihte ja otsuseid. See aitab elus paremini läbi lüüa, avardada silmaringi ning mõista ühiskonda, majandust ja poliitikat. Selline ajakirjandus ei sisalda kellegi arvamust, vaid on faktidel põhinev, asjalik ning täpne. Kvaliteetmeedia võimaldab inimestel paremini maailma mõista ning teha õigemaid otsuseid. Meedias ei tohi kellegi nime rikkuda. Massiteabevahendid on viimaste aastate jooksul kiiresti arenenud ning seetõttu on sõnavabadus Interneti avarustes eriti levinud. Väga tähtis on tähelepanu pöörata inimese mainele ning on oluline, et avalikustatud informatsioon ei mõju kellelegi solvavalt ning kahjulikult. Eesti Vabariigi põhiseaduses § 17 on öeldud: ,,Kellegi au ega head nime ei tohi teotada." Kahjuks sageli ei mõelda, milliseid pilte või arvamusi avaldatakse
Kultuurielu 20. saj teisel poolel Koostajad: KULTUUR KUI TARBEKAUP Kultuuriväärtused muutusid kättesaadavaks kõigile ühiskonnarühmadele. Tehnika arneg => massiteabevahendid: · raadio · televisioon · magnetofonid · stereomängijad · videoaparatuur · arvuti KULTUUR KUI KIIRENDAJA Massikultuur mõjutas korraga paljuid => kujunesid kiiresti uued väärtushinnangud: · kultuurirevolutsioon · seksuaalrevolutsioon · soolise ja rassilise võrdsuse tähtsustamine KULTUUR KUI PROPAGANDA Ida-Lääne vastasseis kandus üle ka kultuuri Ülistati kehtivat riigikorda Vastandati Ida ja Läänt KAHEPOOLUSELINE
Avalik haldus ja bürokraatia 12. klass Ühiskonnaõpetus · Bürokraatia e ametnikkond arenes välja riigi funktsioonide laienemisega (tööstusühiskond, heaoluühiskond). · Tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase teostamisega e avaliku haldusega. Tänapäeva bürokraatiat iseloomustavad: · püsivus (vahetuvad harva järjepidevus) · professionaalsus (töökogemus) · arvukus 20-30% töötajatest (läbi aegade üritatud vähendada) Bürokraatia funktsioonid: · poliitika elluviimine (suhtlemine kodanikega, seaduste ettevalmistamine, konsultatsioonid, läbirääkimised, poliitiline neutraalsus) · süsteemi stabiliseerija ja vahekohtuniku funktsioon poliitikud sätestavad juriidiliselt, ametnikud viivad ellu. Ametnik ei tohi osaleda poliitikas,jälgib, et ei tehtaks emotsionaalseid ja läbikaalumata otsuseid. · Iseenda taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine ametkondadevaheline suhtlu...
Ka paljud meie teadmised maailma kohta pärinevad meediast. Televisioon, arvutid, videomängud, DVDd ja muu elektrooniline meedia on osa meie igapäevaelust mis avaldab meie arengule ja käitumisele mõju juba maast madalast. Meedia on lapse üheks kogemusruumiks, milles toimub muu hulgas õppimine. Meedia peegeldatud trendid, hoiakud, iidolid, informatsioon, propoknda jms avaldavad mõju nii lastele kui ka täiskasvanutele. Meedia mõju võib olla kahesugune. Ühelt poolt kannavad massiteabevahendid endas üldkultuurilist teavet ja vajaliku informatsiooni ning mõjutavad arengut positiivselt. Teisalt sisaldub meedias rohkelt vägivalda, kuritegevust, ebaeetilisust ja seksuaalset lõtvust, mida lapsed veel kriitiliselt hinnata ei suuda.
• demagoogia – kõnedes, arutluses jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine Nt. demagoogiavõtted: argumentum ed hominem, kus näidatakse ennast heas valguses ja teist naeruvääristatakse; tegelikkuse moonutamine, kus varjatakse olulist infot ja kasutat. ebamääraseid argumente • meedia - keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon / informatsioonikandjate ühine nimetus / massiteabevahendid nagu ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon / ka internet, arvutimängud, paber, heli-ja videolindistused, kõne ja telefon. Nt. ajaleht Postimees • juhtkiri – ajalehe või ajakirja harilikult esimesel leheküljel avaldatud lühike artikkel, mille autor on lehe peatoimetaja ja mis käsitleb lühidalt mingit aktuaalset küsimust (enamasti on sellest kirjutatud ka lehes) ja/või loetleb lehes avaldatud artikleid ning põhilisi teemasid.
väljaannetest ning mõned eksemplarid raamatutest. Kirjanduse tellimine välismaalt muutus äärmiselt piiratuks. Milles seisnes eesti kultuuri lõhestatus? V: Teine maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944. aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. Millepoolest erinesid nõukogude aja laulupeod tänapäevastest? V: Laulupidusid peeti maal ja lehvisid punalipud. Mil moel mõjutas massiteabevahendite areng kultuuri? V: Massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu ametlikku propagandat, oli tollane meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. Miks hakkas maakultuur hääbuma? V: Maaelanikkond muutus senisest liikuvamaks: osa siirdus elama linnadesse, teised otsisid paremaid elu- ja töötingimusi teistes maapiirkondades. Nii nõrgenes maarahva seotus enda ja oma vanavanemate kodukohaga. Miks langes nõukogude ajal hariduse väärtus?
haridustaseme üldine tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine Kasvas massiteabevahendite osatähtsus Suurenes Eesti Raadio saatemaht, 1967 lisandus Vikerraadio ja seejärel Stereoraadio 1955. alustas tööd Eesti Televisioon Värviteleritele ülemineks 1970.ndatel Ajakirjandusväljaanded jaotatud: vabariiklikeks ning linnaja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ja ametkondlikeks väljaanneteks. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. Lääneliku eluviisi juurdumist soodustas Soome TV, eelkõige Tallinnas. Maakultuuri hääbumine elujärg paranes populaarsemaks teatrid, kinod, kunstinäitused Kolhoosikorra põlistumine tõi kaasa maakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemise, isetegevus taandus. (jäi ainult rahvatants ja koorilaul) Kiriku koht ühiskonnas Vormiline usuvabadus, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele takistusi
Haiguste leviku puhul on võimalik riigil enda rahvast vaktsineerida ning sellega rängemaid haigusi eemal hoida ja rahvas püsib tervem. Järelikult on meedia vajalik, et teavitada tervet maailma ning hoida inimesi kursis sellega, mis kusagil toimub. Meedia pakub võimalust lugeda kuulsustest. Puudub ajakirjandus, mis ei avalda lugusid kuulsatest inimestest. Paljud inimesed, kes pole kuulsad, on huvitatud, kuidas nende iidol või lihtsalt mõni tuntud inimene elab. Massiteabevahendid pakuvad palju võimalusi inimestele, et eluga kursis olla. See kuulub enamasti meelelahutuse alla. Paljud lood räägivad kuulsuste jõukusest. Jaan Kaplinski on kord öelnud: „See tähendab, et tähtsaks ei peeta, kuidas inimesed suhtuvad teistesse, vaid seda, kui palju on tal õnnestunud koguda tähelepanu, vara, kuulsust.“ Kui tavainimene teeb heateo, siis kindlasti ei jõua see infokanalitesse, kuid kuulsus, kes käib korra valeinimesega korra väljas, saab endale kogu ajakirjanduse
Kuna rahval pole võimuesindajatele ligipääsu, ei saa enamik inimesi kontrollida ühe organisatsiooni pakutavat teavet poliitikute tegevuse kohta, mis tuleb läbi mitme meediakanali. See näitab, kui oluline on ajakirjandusvabadus ja mitme sõltumatu meediakanali eksisteerimine, mis kindlustab adekvaatse info. Meedia mõju on tänapäevases ühiskonnas paratamatu, seetõttu peame õppima infot valima ja kontrollima. Lastele tuleb selgitada, kuidas massiteabevahendid võivad muuta inimese maailmapilti ja õpetada neid meedias nähtut reaalsusesse mitte üle kandma. Objektiivse otsustamise huvides peab inimestel olema võimalus teavet kontrollida. Selle tagab ainult mitme sõltumatu meediakanali olemasolu.
Esimene maailmasõda ning ülemaailmne majanduskriis panid aluse diktatuuride tekkele Euroopas. Rahvas muutus rahulolematuks. See andis aga tõuke äärmuslikele liikumistele. Näiteks Venemaal said võimule kommunistid 1917. aastal eetsotsas Leniniga. 1929. aastal tuli võimule Stalin. Ka Saksamaal hakkas diktatuur kujunema. 1933. aastal sai võimule Saksamaal Hitler. Kuid mõlemal on nii sarnaseid kui erinevaid tunnusjooni. Nõukogude liidus kontrollib riik kogu kultuurisfääri. Massiteabevahendid, samuti film ja teater kuulusid täielikult parteilis-riiklikule aparaadile. Kultuuriloominguga said tegeleda vaid need, kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organisatsioonidesse: kirjanike, kunstnike või heliloojate liitu. Inimesed, kes tegelesid loominguga väljaspool neid liite, võrdsustati kontrrevolutiooni ja vaenuliku propaganadaga. Kahjulikuks kuulutatud raamatud võeti ära raamatukogudest ja hävitati ära. Ka Saksamaal olid kõik täielikult riigi valduses
Noor sõdalane kiirustab mäe tippu ,võtab vöölt sarve ning puhub täiest jõust. Ümberkaudsetes külades hakkab elu kihama- inimesi voolab murelike nägudega majadest välja, naised haaravad lapsed käevangu ning mehed otsivad välja mõõgad. Lähenemas on vaenlaste röövsalk. Too noor kangelane jagas informatsiooni. Tänapäeva meedia kasutab küll teisi vahendeid , kuid eesmärk on siiski sama- anda teada, mis kuskil toimub. Kuidas täpselt massiteabevahendid meid juhivad ja mõjutavad? Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika. Küllap seepärast, et see ei seisku kunagi. Pidev ülevaade valitsuse tegevusest vormib kodanike suhtumist riiki ja nendesse, kes seda juhivad. Meedia kajastamise kiirusest sõltub , kuidas inimesed jõuavad reageerida. Sellest omakorda , kas nad on suutelised midagi ette võtma, kui edastatud info pole meelepärane. Näiteks, kui ajaleht kirjutab ,et Riigikogus on tsensuuri käsitlev seaduseelnõu alles
Formaalsed Mitteformaalsed Poliitiline järelvalve Ametkondlik järelvalve parlamendisaadikute kontroll ministrite üle, kutseala standardid, oodatav käitumine, erakondade kontroll oma parteist pärit kolleegide arvamus, ametnikueetika ministrite üle. Juriidiline järelvalve Avalik järelvalve haldusohus, sõltumatu lepitaja (ombudsman) massiteabevahendid, avalik arvamus, survegrupid Administratiivne järelvalve teenistuslik järelvalve, varaline kontroll KOHALIKUD OMAVALITSUSED Struktuur Eestis: 15 maakonda 227 kohalikku omavalitsust (33 linna ja 194 valda) Maakond on riigi haldusüksus ja maavanem riigiametnik. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta tagant
kvaliteet omaduste kogum kvartett helitöö neljale pillile v lauljale; neljast muusikust koosnev ansambel laatsaret sõjaväe haigla Lakooniline napisõnaline, lühike ja tabav Likvideerima eemaldama, kõrvaldama, hävitama liliputt kääbusinimene Maffia vägivallale ja korruptsioonile tuginev kuritegevusühendus Mafiooso maffiamees Maksimaalne ülemmääraline Mateerja aine(filosoofia) meedia massiteabevahendid, massisuhtlusvahendid. Mikroob silmaga nähtamatu osake Motivatsioon motiveering, põhjendus Naiivne lihtsameelne, lapsik Ortograafia õigekirjutus, õigekiri paharet paha vaim, kurat Palett kunstniku värvisegamislaud palkon väike (katuseta) rõdu pankrot lootusetu maksejõuetus Parkett põrand partii kaubasaadetis; tulus abielu Perfektne täiuslik, täielik
laulukoorid. Taastus ka laulupidude traditsioon ning suursündmuseks kujnud 1947. aasta üldlaulupidu. 1950. aastate teisel poolel hakkas isetegevusharrastus taandnuma proffesionaalse kõrgkultuuri ees. Peale kasvas kõrgharitlaste uus põlvkond. Laiemat kultuurihuvi soodustasid ka linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. Järjest kasvas massitebevahendite (ajakirjandus, raadio, televisioon) osatähtsus kultuurilevitamises. Kuigi kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu ametlikku propagandat, oli tollane meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. 1960. aastatel hakati koos elujärje paranemisega järjest rohkem ostma raadioid, telereid ja magnotofone. Maainimesed võisid järjest sagedamini käia linnas teatris, kinos ja näitustel. Suurtes maa-asulates hakkas samuti juurduma linlik eluviis. Väiksed maakoolid, klubid ja raamatukogud pandi kinni. Maaelanikkond muutus senisest
NSV LIIDU LAGUNEMINE Sotsialismi kokkuvarisemine Ida-ja Kesk-Euroopas andis märku, et sama saatus võib tabada ka Nõukogude Liitu. 1990.aasta veebruaris-märtsis toimusid Balti liiduvabariikide ülemnõukogude valimised, milles saavutasid ülekaaluka võidu iseseisvusmeelsed jõud. 1990.a. kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks, kuid Eesti ja Läti kuulutasid välja kõigest üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusvastasteks ja õigustühiseks. Leedu vastu alustati majandusblokaad, Eestis ja Lätis oli peaaegu sama olukord. Läänes leiti, et Baltimaade iseseisvumiskatsed õõnestavad Gorbatsovi positsiooni ning Lääs asus Balti rahvaste vabadusvõitlust toetama. Mais 1990 üritati Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see ebaõnnestus. Baltimaades alustati poliitilisi ja majandusreforme, et saada iseseisvamaks. Leedus Kazimiera Prunskiene valitsus Lätis Ivars Godma...
Diktatuuris saab võimu üks isik või erakond, teised poliitilised jõud keelustatakse. Juhid pööravad erilist tähelepanu riigile ja rahvusele ja teevad rahvale kiiresti selgeks, kes on ,,vaenlased". Totalitaarses diktatuuris võtab võim enda alla kõik ühiskonnaelu valdkonnad, isegi inimeste eraelu ja mõtteviisi üritatakse kontrollida. Olukorda riigis kontrollib salapolitsei. Kõik reklaamid ja massiteabevahendid kiidavad võimu. Kõik teisitimõtlejad kõrvaldatakse. Suur majanduskriis (millal, põhjused, ületamise teed) USA 1929-1933 ja Euroopa 1930-1934. 1928. ja 1929. aastal saadi maailmas liiga head viljasaaki ning vilja hindu maailmaturul polnud võimalik üleval hoida. Aktsiahinnad langesid ja suurinvestorid hakkasid väärtpabereid müüma, see sundis panku laenuintresside määra tõstma. Hinnad kukkusid kõige madalamale tasemele ja Ameerika ärimehed hakkasid
11.Too välja Nõukogude Eesti kultuurielu negatiivseid ja positiivseid jooni. Positiivsed jooned Negatiivsed jooned *rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima ja väljendus *ränk tagasilöök kõrgkultuurile isetegevusharrastustes *maakultuur hääbus ja ahenes *tegutsesid edasi pilli-,rahvatantsu- ja näitemänguringid, *kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja laulukoorid levitasid riigivõimu ametlikku propagandat *üldlaulupidu *väikesed klubid,maakoolid ja raamatukogud suleti *kasvas kõrgharitlastele uus põlvkond *alustas saateid Eesti Televisioon *suurenes Eesti Raadio saadete maht *rahva haridustaseme tõus,materiaalsete võimaluste avardumine 12.Analüüsi ,,40kirja" 1)mis aastal koostati ja kes olid autorid
Nõukogude Venemaa kahe maailmasõja vahel Pärast I maailmasõda ei olnud Nõukogude Venemaal esialgu üldse kerge. Võitjate leeri kuulunud suurriigid tungisid Venemaale. Tõsi taga oli anult Jaapanil. Inglismaa ja Prantsusmaa valtsus e saanud alustada suurt sõda Venemaa vastu. Nad küll abistasid Nõukogude vastaseid jõude Venemaal, kuid tegid seda ebajärjekindlalt. 1921. aastal kehtestati Riia rahuga Nõukogude-Poola piir, mis sõltus nende sõjalisest vahekorrast. Venemaal suutis nõukogude võim kanda kinnitada. Kodusõda (punased, rohelised ja valged), talurahvaülestõusud (rohelised). Nõukogude võim hävitas vastast halastamatult (Punane terror 1918-1920), kusjuures ei hävitatud tegelikke vaid ka oletuslikke vastaseid. 1921 kuulutati välja uus majanduspoliitika ehk NEP. 1924-1928 oli Nõukogude ajaoos ainus viisaastak, kus ei olnud järjekordi. Maad tabanud näljahäda ajal 1021-1922 võeti vastu ,,kodanlikku" abi USA-st. Nii päästeti näljasurmast mil...
sissevool, tööstuslinnad. NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE · 1985, uus NLKP peasekretäär Mihhail Gorbatov. Pidi viima riigi välja majanduslikust ja välispoliitilisest kriisist, sälitades sotsialistliku korra. · Perestroika ühiskonna ümberkorraldamine. · 1986 glasnost avalikustamine. Tõsteti esile tegelikud riigi probleemid ja tsensuurireeglid pehmenesid. Massiteabevahendid. Liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. · Oli vaja parandada suhteid lääneriikidega. Relvastumise vähendamine. Paranesid suhted USA ja ka Hiinaga. · 1989-90 kommunismi kokkuvarisemine idabloki maades. Tegevuse lõpetas VLO ja Saksamaa ühinemine. · Vähenes KP juhtroll, presidentaalne valitsemisvorm. · Tekkis tüli uuendusmeelste ja vanameelsete jõudude vahel, Gorbatovi majanduspoliitika kukkus läbi, ta kaotas palju pooldajaid.
Poliitika Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi. Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli Teise maailmasõja lõppedes haaranud võimu Mandzuurias, saades punaarmee käest endale jaapanlastelt võetud relvastuse. Kontrolli alla läks Kirde ja Põhja Hiina, kes 1946 aastal alustasid kodusõda ülejäänud aladele . Esialgu oli ülekaal Guomindangi poolel . 1949 aasta arillis toimus kodusõjas pööre ja kommunistid asusid pealetungile ja vallutasid suurema osa Hiinast. Nähes olukorra lootusetust taandus Guomindangi liider Chang Kaishek koos 200 000 mehelise sõjaväega Taivani saarele, kus ühendri...
kasvas Inglismaa ja Prantsusmaa tähtsus Euroopa asjade otsustamisel. 19.sajand tõi endaga suuri muutusi sõjapidamises. Sõtta tuli arvukalt vabatahtlikke, väed muutusid efektiivsemaks. Mindi üle üldisele sõjaväekohustusele ja massiarmeele. Tehnika areng muutis sõjapidamise efektiivsemaks, seega ka ohvriterohkemaks. Teisalt aitasid uuendused osaliselt sõjakoledusi leevendada. Raudteed tegid võimalikuks sõjaväe kiire ja massilise ümberpaigutamise, massiteabevahendid tõid sõjasündmused inimestele lähemale. Üldine sõjaväekohustus ja suhteliselt lühike teenistusaeg tähendasid seda, et tavakodanik sai täita oma kohustuse riigi ees ja võis seejärel jätkata tsiviilelu. 19.sajandi vaateid mõjutas see, et uut õiglast ühiskonda kavandasid linnainimesed. Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul kujutleti, et uus ühiskond tuleb rajada revolutsiooni teel ja selleks peab valitsema diktatuur või väljavalitud revolutsionääride vandenõu tulemusena.
Juriidiline järelvalve: Halduskohus. Sõltumatu lepitaja (ombudsman). Administratiivne järelvalve: Teenistuslik järelvalve. Varaline kontroll. Riigibürokraatia mitteformaalsed kontrollivõimalused: Ametkondlik järelvalve. Kutseala standardid. Oodatav käitumine. Kolleegide arvamus. Ametnikueetika. Avalik järelvalve. Massiteabevahendid. Avalik arvamus. Survegrupid. Kohtuvõim ja korrakaitse Inimõigused Kohalik omavalitsus Riigi kodanikud ja kodakondsus
male ja meeste kergejõustik. Spordil on enamiku inimeste jaoks elus kindel koht. Milline see osa on, kas suur või väike, sõltub inimese tahtest sporti teha, vanusest, tema tervisest ja kehalistest eeldustest, keskkonnast ning loomulikult ajast. Kuid see, mis meid ühendab, on huvi spordi vastu. Tänapäeval aitavad seda huvi ülikülluslikult rahuldada massiteabevahendid, eriti televisioon ja raadio. Lisaks sellele on välja antud palju spordialast kirjandust. Nende hulka kuuluvad tippsportlaste elulooraamatud, olümpiamänge kajastavad raamatud. Laiemale lugejaskonnale mõeldud spordialased käsiraamatud. Kuidas inimesed ka sporti suhtuks, on sport kõikvõimas. Milles siis peitub tema võlu? Kas võimaluses leida tasakaal elu vaimse ja kehalise poole vahel nii neil, kes juba mõndagi saavutanud, kui ka neil, kes alles oma esimeseks hüppeks hoogu võtavad
taseme laskesport, endiselt võidukad olid raskejõustiklased, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik. Spordil on enamiku inimeste jaoks elus kindel koht. Milline see osa on, kas suur või väike, sõltub inimese tahtest sporti teha, vanusest, tema tervisest ja kehalistest eeldustest, keskkonnast ning loomulikult ajast. Kuid see, mis meid ühendab, on huvi spordi vastu. Tänapäeval aitavad seda huvi ülikülluslikult rahuldada massiteabevahendid, eriti televisioon ja raadio. Lisaks sellele on välja antud palju spordialast kirjandust. Nende hulka kuuluvad tippsportlaste elulooraamatud, olümpiamänge kajastavad raamatud. Laiemale lugejaskonnale mõeldud spordialased käsiraamatud. Kuidas inimesed ka sporti suhtuks, on sport kõikvõimas. Milles siis peitub tema võlu? Kas võimaluses leida tasakaal elu vaimse ja kehalise poole vahel nii neil, kes juba mõndagi saavutanud, kui ka neil, kes alles oma esimeseks hüppeks hoogu võtavad
Teise maailmasõja järel jagunes eesti kultuur kaheks: Välis- ja Kodu-Eesti kultuuriks. Pärast 1950 aastal toimunud EKP VIII pleenumit olid paljud haritlased sunnitud oma loomingut umber tegema ja taluma repressioone. Rahva kultuuriline aktiivsus väljendus eelkõige isetegevusharrasuses, näiteks pilli-, rahvatantsu- ja näiteringides. Nõukogude aja rahvusliku värvinguga massiüritusteks kujunesid laulupeod. Laiemat kultuuritarbimist soodustasid massiteabevahendid. 1960 aastatel hakkas maakultuur hääbuma, sest toimus linnastumine. Üleminek kohustuslikule keskharidusele tõi kaasa probleeme, näiteks tunnistuste andmine õpilastele, kes polnud seda ära teeninud. Ümberkorraldusi tehti ka kõrgkoolide õppetöös, näiteks võeti vastu kursuste süsteem. Nõukogude võimu eesmärk oli vähendada kirkiku mõju ühiskonnas, selleks kirikud riigistati ja Tartu ülikoolis kaotati usuteaduskond.
Päikesepõimiku chakra on kollast värvi, see annab võime saavutada oma eesmärk ning tagab kõrge enesehinnangu. Kollane suunab ka teadlaste tööd talle on iseloomulik teadmishimu. Ta toob esile sündmuste sügavamad põhjused ja aitab ületada raskuski. Kollane on eredaim spektrivärv. Kollane kiir võimaldab meil jõuda probleemi allikateni. Kollane kiirendab reflekse ning soodustab suhtlemist, see on ajakirjanduse värv. Kollase funktsioon on ühendav. Kõik kuulujutud on kollased. Massiteabevahendid, nagu ajakirjandus, raadio, televisioon ja reklaam kujutavad endast kollase värvi abil teadete edastamise füüsilist tasandit. Kollase negatiivne aspekt avaldub kuritegevuses ja fanatismis: ta võib hakata uskuma, et nimelt tema on kutsutud selles maailmas korda looma. Kollase negatiivse aspekti kõige ilmekam näide on Hitler. Teiselt poolt võib kollane avalduda ka argusena. Kollane on hea käsutäitja: ta saab suurepäraselt hakkama ka kõige raskemate ülesannetega ning on diplomaatiline
lääneriikide rahalised toetused. Sotsiaalset katastroofi ja kodusõda tuumariigis NL-s ei võinud maailm endale lubada 5 Sisepoliitika Koos perestroikaga tuli ka mõiste glasnost ehk avalikustamine. Selle all mõeldi infovabadust, mis tegi teabe kättesaadavaks kõigile. Vähendati inimestele kehtestatud tsensuuri. Inimestele anti vähesel määral arvamuste vabadus, neil lubati ümber hinnata 20. sajandi ajaloosündmusi. Massiteabevahendid pidid jääma riigi kätte. Avalikustamine ei pidanud tähendama nõukoguliku sotsialismi aluste õõnestamist, tõi aga kohe Nõukogude rahvaste ja maailma avalikkuse ette uusi andmeid terrorist rahvaste suhtes, repressioonide tegelikust ulatusest, salakavalatest diplomaatilistest lepingutest, vägivallast kommunistliku idabloki rajamisel ja sealse vastupanu mahasurumise aktsioonidest, dissidentide represseerimisest jpm. 6 Välispoliitika
Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle Oodatav käitumine Kolleegide arvamus, ametnikueetika Juriidiline järelevalve' Halduskohus Sõltumatu lepitaja (ombudsman-eestis pole) Administratiivne järelevalve Avalik järelevalve Teenistuslik järelevalve Massiteabevahendid Varaline kontroll (auditeerimine) Avalik arvamus survegrupid Kohtuvõim: Kohtu korralduses eristatakse kahte süsteemi: anglo-ameerika kohtusüsteem ja mandri-euroopa kohtusüsteem.Anglo-Ameerika kohtusüsteem on üks ja ühtne, mis tipneb ülemkohtuga. Kohtunik on autoriteet, kelle valib rahvas. Kohtunikku toetab vandemeestekogu.
konkretiseerida nii nagu seda teeks täiskasvanu. Samuti võib laps kokku puutuda informatsiooniga, mis on sisult vale või kõlvatu ning keegi ei saa teda selle informatsiooni omandamisel takistada. Siin võib paralleeli tuua televisooniga, kus sarnaselt Internetile võib leida kõlvatu ning vägivaldse sisuga programme, kuid kus siiski on lapsevanemal võimalik selle edastamist lapsele kontrollida. Meedia mõju on üldjoontes kahesugune. Ühelt poolt kannavad massiteabevahendid endas üldkultuurilist teavet ja vajaliku informatsiooni ning mõjutavad arengut positiivselt. Teisalt sisaldab meedia rohkelt vägivalda, kuritegevust, ebaeetilisust ja seksuaalset lõtvust, mida lapsed veel kriitiliselt hinnata ei suuda. Üks peamisi probleeme ongi see, et moraalselt, emotsionaalselt ja psüühiliselt väljakujunemata lapsel puudub piisav otsustusvõime, et kujundada meedias nähtud ebaloomulikkusest, vastuolulisusest ja mitmepalgelisusest terviklik pilt
Isiksus ja ühiskond. Ühiskonna all mõistame kõikehaaravat sotsiaalset ühendust, millesse inimene kuulub. Kõik ühiskonnad on iseloomustatavad ühiste tunnustega : -ühiskonnad on vertikaalselt üles ehitatud, -ühiskonnad on horisontaalselt liigendatud, -neil on kultuuriline pealisehitus, -neile on omane sisemine dünaamika. Ühiskond on sotsiaalsete gruppide kogum. Sotsiaalsed grupid Sotsiaalsed grupid. sotsiaalsed grupid - inimeste hulk, kes on omavahel vastastikustes suhetes. sotsiaalset gruppi kui sotsiaalsete persoonide tuntavat, struktureeritud, püsivat kooslust, kus vastavalt sotsiaalsetele normidele, huvidele ja väärtustele täidetakse sotsiaalseid rolle ja taotletakse ühist eesmärki. Iga ühiskond koosneb paljudest sellistest gruppidest . Nad kõik on omavahel teatud seostes ja selleks et ühiskonda õigesti mõista tuleb esmalt erinevaid gruppe mõista, nende iseloomust ja kohast ühiskonnas aru saada. Seetõtt...
perioodil kultuurielu korraldamist, selle ilmekamaks väljendiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahva- ja seltsimajas käimist ning näitemängude ja laulukooride traditsiooni. Mida aeg edasi seda rohkem kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus. Suurenes Eesti Raadio saatemaht [Vikerraadio, Stereoraadio, Eesti Televisioon]. Ajakirjandusväljaanded jagunesid NSV ajal vabariiklikeks, linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks jne. Kõik massiteabevahendid oli allutatud tsensuurile. MAAKULTUURI HÄÄBUMINE: Kuna paranes elujärg olid inimesed võimelised ostma raadioid, telereid ja magnetofone ning populaarseks muutusid teatrid, kinod, kunstinäitused. See tõttu hakkas maa-asulates juurduma linlik eluviis. Kuna kolhoosikorra põlistumine tõi kaasa väikeste maakoolide , klubide ja raamatukogude sulgemise. Kõik see aitas kaasa rahvakultuuri hääbumisele. KIRIKUKOHT ÜHISKONNAS: Säilis vormiline usuvabadus. Kiriku kasutada olevad
· Juriidiline järelvalve: Halduskohus. Sõltumatu lepitaja (ombudsman). · Administratiivne järelvalve: Teenistuslik järelvalve. Varaline kontroll. Riigibürokraatia mitteformaalsed kontrollivõimalused: · Ametkondlik järelvalve. Kutseala standardid. Oodatav käitumine. Kolleegide arvamus. Ametnikueetika. · Avalik järelvalve. Massiteabevahendid. Avalik arvamus. Survegrupid. 7 KOHTUVÕIM Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtu iseseisvus ja sõltumatus on demokraatliku riigi kohustuslik tunnus. Õigus: · Eraõigus: Majandusõigus. Tsiviilõigus: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus. Kaubandusõigus. · Avalik õigus:
See on truuduse, igaviku, õilsuse ja kõrgema tarkuse värv. Kollane kehastab mõistust ja sündmuste mõistuspärast mõjutamist. Päikesepõimiku chakra on kollast värvi, see annab võime saavutada oma eesmärk ning tagab kõrge enesehinnangu. Negatiivses võtmes on kollane ka rumaluse, arguse, saamahimu, pettuse, armukadeduse ja haiguse värv. Kollane kiirendab reflekse ning soodustab suhtlemist, see on ajakirjanduse värv. Kollase funktsioon on ühendav. Kõik kuulujutud on kollased. Massiteabevahendid, nagu ajakirjandus, raadio, televisioon ja reklaam kujutavad endast kollase värvi abil teadete edastamise füüsilist tasandit. Päikesevärvina ühendati kollast vanades kultuurides loojajumalaga. Vana-Kreekas oli kollane pühendatud päikesejumal Heliosele ning valguse- ja tõejumal Apollole. Päikese ja selle maapealse vaste kulla ja valguse värvina vastab ta sümboolsele igavikule, hiilgusele ja kirgastumisele. Kristlikus kunstis tähistab kuldkollane kujutatu pühadust
saamiseks; materialistlik - ainelist käsu väärtustav ellu- kontaktandmed - ühenduse võtmiseks suhtumine vajalikud andmed matkima - jäljendama, järele tegema koomiks - pildirida; napi tekstiga pildisari meduus - sültjas mereloom, millimallikas korrektselt - veatult, korralikult meedia - massiteabevahendid kostüüm - riietus massisuhtlusvahendid (ajakirjandus, raadio, kriitiline - arvustav, omapoolset arvamust si- televisioon) saldav meediapedagoog - meediaõppejõud kubrik - meeskonnaruum laevas mekkima - maitsma kukkur - rahakott melanhoolik - kurvameelne inimtüüp kultussari - tuntud ja hinnatud saatesari mentool - piparmündikamper,
huvid 4) mitmeparteisüsteem 4) Erakondade 4) üheparteisüsteem 5) inimõigused on kaitstud ja tegevus piiratud või 5) inimõigused garanteeritud üheparteisüsteem puuduvad 5) inimõigused on piiratud 6) sõnavabadus 6) Range tsensuur, massiteabevahendid peavad võimu kiitma. 7) salapolitsei osa riigis 7)Kontrollitakse 7) Eksisteerib sunni- tagasihoidlik inimeste meelsust, ja vägivallaaparaat, kuid ei rakendata rajatakse karme repressioone, koonduslaagreid,
Seda võimendasid teravad, kohati väga verised rahvuskonfliktid, Tsernobõli tuumakatastroof 1986 jms. · Täielikku krahhi aitasid vältida vaid lääneriikide rahalised süstid. Sotsiaalset katastroofi ja kodusõda tuumariigis Venemaal ei võinud maailm endale lubada sisepoliitika · Avalikustamine selle all mõeldi infovabadust, teabe kättesaadavust kõigile, arvamuste vabadust, samuti 20. sajandi ajaloosündmuste ümberhindamist. Massiteabevahendid pidid jääma riigi kätte. Avalikustamine ei pidanud tähendama nõukoguliku sotsialismi aluste õõnestamist, tõi aga kohe Nõukogude rahvaste ja maailma avalikkuse ette uusi andmeid terrorist rahvaste suhtes, repressioonide tegelikust ulatusest, salakavalatest diplomaatilistest lepingutest, vägivallast kommunistliku idabloki rajamisel ja sealse vastupanu mahasurumise aktsioonidest, dissidentide represseerimisest jpm.
30ndad-Saksamaa, NSVL, rahvusvahelised suhted NSVL Majandus allutatud riigi juhtimisele(käsumajandus): · 1928.aastal loodi Viisaastaku süsteem, mis tähendas seda, et riik seadis sisse kriteeriumid, mida, kui palju peab tootma ja millise hinnaga müüma. Likvideeriti erasektor, ei olnud eraettevõtteid. · Rõhk oli rasketööstusel(sõjatööstus), mida oli tarvis agressiivse välispoliitika jaoks. · 1934.aastal algas teine viisaastaku plaan(algas stalinlik nep), veel suurem rõhk läks rasketööstusele. Ühele ostjale seati talongisüsteemi asemel piiratud kogus, mida ta tohtis osta. · Provintsis oli kaubandus kehvemalt varustatud, pealinnades paremini. · Kolhoosides töötati tasuta ning see, mis jäi üle riigile ette nähtud toodangust, läks kolhoosidesse. · Defitsiit-tarbekaupade puudus-eelisarenduses oli rasketööstus · Klassielemendid hävitati · Streikidele ja ...
ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massireparatsioonid. 1944 inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Nõukogulik võimustruktuur. Eesti NSv kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru. Juhtiv koht oli kommunitslikul parteil. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liimeskond kiiresti kasvama. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase. Linnades, valdades ja maakondades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed. 1941. aastast juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ja teistest keskasutustest. ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli aastatel 1940- 1951 Arnold Veimer. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares- Barbarus. Tema järlane Eduard Päll. Territoorium ja haldusjaotus. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi ja Pihkva oblasti...
mingi muu infokanali kaudu (Patzlaff 2003). Meediaga on laps seotud juba alates oma esimesest eluaastast ning tema osakaal lapse kasvades aina suureneb. Internet ja televisioon on muutunud lapse elu igapäevaseks osaks ning oluliseks kasvukeskkonnaks. Meedias peegelduvad trendid, hoiakud, iidolid ja info avaldavad mõju meile kõigile olenemata meie vanusest. Meedia mõju võib olla kahesugune ühelt poolt pakuvad massiteabevahendid meile üldkultuurilist ja vajalikku teavet ja mõjuvad sealjuures arengule positiivselt, teisalt kajastab meedia rohkelt vägivalda, kuritegevust, ebaeetilisust ja seksuaalset lõtvust, mida lapsed ei suuda kriitiliselt hinnata. Peamiseks probleemiks ongi see, et moraalselt, emotsionaalselt ja psüühiliselt väljakujunemata lastel puudub piisav otsustusvõime, et meedias nähtud adekvaatselt hinnata. Selle juures peaks lapsele appi tulema täiskasvanu (Väärtused
Hiina Rahvavabariik pärast II MS Nõo Reaalgümnaasium aprill 2012 ' Koostaja: Ardo Klaos Juhendaja: Ege Lepa Eellugu Sündmused sajandi algul. Hiina oli võrreldes Jaapaniga nõrk ja mahajäänud maa. Võõramaine Quingi (mandzu) dünastia (1644 1912) oli äärmiselt ebapopulaarne. Xinhai revolutsiooniga (1911 1912) see kukutati. 1. jaanuaril 1912.a. kuulutati välja Hiina vabariik. Page 1 of 1 Monarhia kukutamine ei toonud siserahu . Maa eri osades haarasid võimu omavahel rivaalitsevad kindralid. Keskvõim oli nõrk ja reforme ei toimunud. Küll aga oli vabariigi väljakuulutamine soodne kultuurielule (koolivõrk, ajakirjandus, tõlketeosed, kunst; idee kirjakeele reformist) Hiina oli 1917. a. astunud I maailmasõtta Entente'i poolel, lootes nii parandada oma siseolukorda. Saadeti 130 000 inimest abitöödele, kui...
13 Totalitaarse reziimi tunnused: · ideoloogia · totaalne revolutsioon · eesmärgiks kodanike sisemine rahulolematusvanemate seadustamisvormide kõrvaldamine · sõjaväe allutatus Püsimise vahendid: · ametlik ideoloogiad · üks partei · terroristlik politseikontroll · massiteabevahendid tsensuuri all · relvamonopol · keskselt kontrollitud ja juhtitud majandus(riigi võimu poolt) 1 Tutvusta kodanikuallumatuse ja eraldatusesaarte mõisteid. Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu,mis põhineb kodanikujulgusel. Eraldatusesaared on totalitarismis väiksed rühmad,kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil. 1 Esita demokraatia tunnused ja tutvusta nende kahte rangusastet. Demokraatia tunnused:
ideaalid. Kultuuritarbimine ja massiteave Vaimne surutis avaldas suurimat mõju kõrgkultuurile. Rahvakultuuri aktiivsus aga püsis stabiilsena, ilmekamaks väljuniks oli isetegevusharrastus: jätkati pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni. 1950. aastatel hakkas isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees: toimus linnastumine ja rahva haridustaseme tõus ning materiaalsete võimaluste avardumine. Aina tähtsamaks muutusid massiteabevahendid ja raamatud. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tegevust Eesti Televisioon. Ajakirjandusväljaanded jagunesid vabariiklikeks ja linna- ning rajoonilehtedeks, ajakirjadeks, ametkondlikeks väljaanneteks. Kõik olid allutatud tsensuurile. Massiteave oli peamiseks toeks ideoloogia levitamisel, kuid Eesti Televisioon, Eesti Raadio ja ajakirjandus tegid tänuväärset tööd: tõid koju uudiseid Eestist ja mujalt NSVL-st, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks
Kolleegide arvamus Ametnikueetika Juriidiline järelevalve Halduskohus Sõltumatu lepitaja( ombudsman) Administratiivne järelevalve Avalik järelevalve Teenistuslik järelevalve Massiteabevahendid Varaline kontroll Avalik arvamus Survegrupid Kohtuvõim Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtuvõim ei allu seadusandlik ega täidesaatva võimu kontrollile. Kohus tegeleb õigusemõistmisega kehtiva seadusandluse raames. Kohtumõistmise üldtunnustatud põhimõtted:
Kultuuritarbimine ja massiteave Vaimne surutis avaldas suurimat mõju kõrgkultuurile. Rahvakultuuri aktiivsus aga püsis stabiilsena, ilmekamaks väljuniks oli isetegevusharrastus: jätkati pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni. 1950. aastatel hakkas isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees: toimus linnastumine ja rahva haridustaseme tõus ning materiaalsete võimaluste avardumine. Aina tähtsamaks muutusid massiteabevahendid ja raamatud. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tegevust Eesti Televisioon. Ajakirjandusväljaanded jagunesid vabariiklikeks ja linna- ning rajoonilehtedeks, ajakirjadeks, ametkondlikeks väljaanneteks. Kõik olid allutatud tsensuurile. Massiteave oli peamiseks toeks ideoloogia levitamisel, kuid Eesti Televisioon, Eesti Raadio ja ajakirjandus tegid tänuväärset tööd: tõid koju uudiseid Eestist ja mujalt NSVL-st, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks
linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ning mitmesugusteks ametkondlikeks väljaanneteks. Eestlaste traditsiooniliselt suur lugemishuvi ja suhteliselt madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid. 1960. aastatest alates iseloomustas ,,kodust" kultuuritarbimist süvenev tehnifitseerimine: osteti üha rohkem raadioid, televiisoreid, magnetofone. Kiiresti kasvasid nendel aastatel teatri-, kino-, muuseumi- ja näitustekülastused. ,,Maal elades massiteabevahendid meieni väga varakult ei jõudnud. Meil käisid mõned ajalehed ning 1952. aastal muretses isa aku ja anoodiga pisikese raadio. Esimese televiisori ostsin 1956. aastal järelmaksuga. Televiisorist tulnud parim saade oli ,,Horoskoop". Meie külas tegutses rahvatantsurühm, kus ma tantsisin ja pisikene teatritrupp, millega sai esitatud nii mõnigi tore komöödia. Sellel ajal käidi tihti kolhoosibussidega tasuta teatris, kinos ja muuseumites. Eredaim teatrimälestus on ,,Silva"
1986. aastal hakkas perestroika kõrval ühe rohkem kõlama veel üks märksõna: glasnost ehk avalikustamine. See tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas. Tsensuur lõdvenes, nõukogude inimestele hakati rääkima NSV Liidus juhtuvates õnnetustest, kuritegevuse tõelisest ulatusest; sellest kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad, avaldati tõepäraseid fakte Nõukogudemaa ajaloost. Enneolematult olulist osa hakkasid etendama massiteabevahendid, eriti ajakirjandus ja televisioon. Glasnosti katsekiviks muutus 1986.a. aprillis toimunud katastroof Tsernobõli Aatomielektrijaamas. Teave toimunust oli esialgu väga visa avalikkuse ette jõudma. Ent ühtlasi sundisid katastroofi tagajärjed endast üha enam tõtt rääkima. Esialgu ei tähendanud avalikustamine veel täielikku sõnavabadust, ent järk - järgult see suurenes. Avalikustamisega kaasnes NSV Liidu poliitilise elu liberaliseerumine, üha vähem kasutati
Funtsionalistlikud vaatenurgad: · Popkultuur toetab sotsiaalset korda pakkudes meelelahutust indiviididele tugevdades sotsiaalseid süsteeme · Popkultuur ekspressiivne väljund mis tasakaalustab instrumentaalsete kohustuste nõudmisi · Popkultuur võib veel ühel viisil toetada valitsevat väärtussüsteemi- tööeetika rajaneb osaliselt usaldamatusel nalja ja mängude vastu · Massikultuur popkultuuri elemendid mida levitavad massiteabevahendid · Popkultuur on ühine enamikule ühiskonna liikmetele Konfliktiteoreetiline vaatenurk: · kontrolli küsimus kultuurihegemoonia tekkimise ja popkultuuri tootmise üle · Popkultuuri elemendid ei ole spontaansedosad inimesed peavad otsustama mida ja kellele toota · Kes otsustab popkultuuris mis on hea ja tõeline · võimalus kasutada popkultuuri astuda vastu võimul olevale korrale
kultuurielu korraldamine. Eestlased viisid läbi isetegevusharrastusi, mis tähendas pilli- ja näitemängu- ning laulukooride traditsiooni. 1950. aastatel hakkas massiline isetegevusharrastus taanduma kõrgkultuuri ees. Jõuliselt kasvas ka raamatute osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonileheks. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. Ajakirjandus, Eesti Raadio ja Eesti Televisioon tegid ka nendes tingimustes tänuväärset tööd, tuues kätte uudiseid Eestist ja mujalt NSV Liidust. Muidugi laiendasid need inimeste silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Tallinnas hakkas tuntavalt mõjutama Soome TV, soodustades lääneliku eluviisi. 1960. aastatel hakati rohkem ostma raadioid, telereid ja magnetofone. Üha populaarsemaks muutusid teatrid, kinod ja kunstinäitused
UUSAEG Kokkuvõte SISSEJUHATUS Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. Uusaja algust on erinevate autorite poolt erinevalt määratletud. Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik mon...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
