tulemuslikkuse hindamiseks, parandamiseks ning avalikkusele ja teistele huvitatud isikutele asjakohase teabe andmiseks. EMASi eesmärk on soodustada organisatsioonide keskkonnategevuse tulemuslikkuse pidevat täiustamist. - MÄÄRUS (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osaluse võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis Välisõhukaitse Jagunevad 3 gruppi: - kvaliteedieesmärke sätestavad direktiivid - välisõhu kvaliteedi raamdirektiiv 96/62/EÜ, - direktiiv 1999/30/EÜ SO2, NOx, tahkete osakeste ja plii piirväärtuste kohta välisõhus, - direktiiv 2000/69/EÜ benseeni ja süsinikmono- oksiidi piirväärtuste kohta välisõhus, - direktiiv 2002/3/EÜ välisõhu osooni kohta Välisõhukaitse - Paiksete saasteallikate emissioone reguleerivad direktiivid - 84/360/EMÜ tööstusseadmetest pärineva õhusaaste tõrje kohta, 94/63/EÜ
the approximation of the laws of the Member States relating to electromagnetic compatibility and repealing. Praegu kehtivad elektromagnetväljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25.01.2002. a määruses nr 54 „Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord“ [1]. Tööandja peab tagama, et töötajad jälgiksid täpselt hoiatusi toodetel, kui tegemist on elektromagnetväljadega. Need direktiivid on väga tähtsad ning nendega peab arvestama iga Euroopa Liidu tööandja. Räägitakse, et tehnika ohutuse reeglid on kirjutatud verega. Me ei taha mitte kedagi hirmutada, kuid meie arvates nendel direktiividel on sama põhi. Nagu me näeme, enamik nendest direktiividest on kajastatud Eesti seadusandluses. See asjaolu näitab nende Euroopa Liidu direktiivide tähtsust ka meie riigi mastaabis. Mõnikord nende direktiivide põhimõte Eesti seadustes on rohkem lahti kirjutatud, kui
Gruppitöö Valeria Prostjakova 134750 HAAB12 Euroopa Liidu direktiivid Tööandja kohustused Directive 89/391 - OSH "Framework Directive" Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 29/12/2003; Reference: (MNE(2003)55377) The employer shall: evaluate all the risks to the safety and health of workers, inter alia in the choice of work equipment, the chemical substances or preparations used, and the fitting-out of work places implement measures which assure an improvement in the level of protection afforded
Euroopa Liidu direktiivid 1."Framework Directive" Council Directive 89/391 https://osha.europa.eu/data/legislation/1 Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Tööandja hindab kõiki riske ohutusele ja tervisele, sealhulgas töövahendite valikul, keemiliste ainete valmistamisel või kasutamisel ja töökoha sisustamisel. Tööandja rakendab meetmeid kõigi töötajate ohutuse ja tervise kaitseks ning need on integreeritud kogu ettevõtte tegevuses igal hierarhilisel tasandil. Tööülesannete jagamisel ohutuse tagamiseks, arvestab tööandja iga töötaja oskuseid ja võimeid. Töötaja tutvustab uut tehnoloogiat endale töötajatele, viib läbi koolitusi töötajate, et õpetada töötajale ohtude vältimist. Tööandja tagab iga töötaja väljaõppe ja koolituse Tööandja võtab vastu meetmed esmaabiks, tuletõrjeks, töötajate evakueerimiseks otsese ohu puhul. Eestis: Töötervisho...
Euroopa Liidu direktiivid 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391 tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv . Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. Oma vastutuse piires võtab tööandja kõik töötajate ohutuse ja tervise kaitseks vajalikud meetmed sealhulgas kutsealaste riskide ärahoidmine teabe ja väljaõppe andmine ning vajaliku korralduse ja vajalike vahendite tagamine. Tööandja peab olema valmis neid meetmeid vajadusel kohandama et võtta arvesse muutunud asjaolusid ja olukorda parandama. Kui ühes ja samas töökohas töötavad mitme ettevõtte töötajad peavad tööandjad tegema koostööd ohutust tervishoidu ja tööhügieeni käsitlevate sätete rakendamisel kooskõlastama oma tegevusala laadi arvesse võttes kutsealaste riskide suhtes kohaldatavad kaitse ja ennetusmeetmed ning teatama üksteisele ja oma töötajatele ja/või töötajate es...
NATURA 2000 Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Üldised põhimõtted: · kaitsta Euroopa väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti · Linnastumine, infrastruktuur ja tööstuse areng, põllumajanduse intensiivistumine ja saastatuse suurenemine ohustavad paljusid loome, taimi ja linde · Hävimisele on kaasa aidanud väetisterohke põllumajandus, soode kuivatamine, jõgede kaevamine kanaliteks jm sarnane inimtegevus. Ohustatus: · 150 imetajaliigist on ohustatud pooled · 520 linnuliigist kolmandik · 180 roomajate ja kahepaiksete liigist kolmandik · 150 kalaliigist kolmandik · 10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas Natura-võrgustik põ...
Euroopa Liidu töökeskkonna alased direktiivid 1.1 Direktiivi eesmärk on kehtestada meetmed, et soodustada töötajate töötervishoiu ja ohutuse parandamist. Tööandja kohustused on riskide vältimine, riskide tõrjumine nende tekkefaasis. Vastav Eesti Vabariigi õigusakt on Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1.2.01 Direktiiv sätestab miinimumnõuded töökoha ohutuse ja tervishoiu kohta. Tööandja kõige suurem kohustus on muuta töökoht nendele nõuetele vastavaks. Peab tagama, et iga
täpsemalt. Direktiiv ise orienteeritud üksnes tulemusele, aspekte lahti kirjutatud pole. Vahetut õigusmõju ei peaks olema. Ei ole otseselt öeldud, et on vahetult kohaldatav. Riik aga alati direktiivides sätestatut etteantud tähtajaks täita ei suuda. Või kui liikmesriik töötab üleminekuaja jooskul direktiivi eesmärkidele vastu. Sellisel juhul on kodanikel võimalus oma õigusi vahetule õigusmõjule tuginedes ikkagi nõuda (kui direktiivid on selged, täpsed ja tingimusteta). direktiivil ainult vertikaalne õigusmõju. üksikisik saab oma õigusi kaitsta ainult juhul kui neid kaitstakse liikmesriigi suhtes. Kui need kohustused on teisel üksikisikul, siis ei saa direktiivi sättele tugineda. Marshalli kaasus: naine, kes lasti Southamptoni tervishoiuasutusest lahti kuna, et ta oli saanud 60. aastaseks. Asutuse sisereeglites oli sätestatud, et naistöötajad peavad 60selt töölt lahkuma, meeste puhul oli sama tähtaeg 65
teha midagi paremini kui liikmesriigid. - Säästev areng - põhineb nn. Brundtlandi komisjoni definitsioonil, mis on kombinatsioon ökoloogilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest kaalutlustest. - Partnerluse põhimõte - "säästva arengu toetajad" peavad looma dialoogi ja tegema koostööd keskkondlike lahenduste otsimisel. EL ja keskkonnapoliitika EK (koordinaator DG Environment) keskkonnapoliitika jaguneb järgmiselt: Üldpoliitika - Olulisimad direktiivid on direktiiv keskkonnamõju hindamisest (KMH ja KSH) ja direktiiv keskkonnainformatsiooni kättesaadavuse kohta. Ühtlasi kuuluvad üldpoliitika valdkonda ka teised horisontaalsed küsimusi, nagu keskkonnaalane juhtimine, auditi skeem (EMAS), mahepõllumajanduse märgistuse kasutamine, saastemaksu reform, tsiviilvastutus keskkonnakahjude eest ja vabatahtlikud kokkulepped. EL ja keskkonnapoliitika Õhk kaks regulatiivst lähenemisviisi: määrata
mis on vajalik õhenduse eesmärkide saavutamiseks. Institutsionaalne tasakaal See põhimõte täendab, et iga institutsioon peab toimima talle EÜ asutamislepinguga antud volituste piires. Euroopa Liidu seadusandlus Otsekohalduvad määrused Euroopa Liidu määrused muutuvad vastuvõtmisel liikmesriikidele siduvaks ning kehtivad võrdselt kõikides liikmesriikides. EL määruseid siseriiklikesse õigusaktidesse ümber ei kirjutata. Euroopa Liidu direktiivid Euroopa Liidu direktiivid suunavad liikmesriikide seadusandlust välja töötavate organite tööd, kes peavad määratud ajaks vastavad muudatused olemasolevatesse seadustesse sisse viima. Kõik tarbijakaitset käsitlevad Eesti õigusaktid on tänaseks harmoneeritud ning vastavad EL nõuetele. Tarbija suhetes ettevõtjaga ei saa aga viidata otseselt direktiivile, vaid peab tuginema juba vastavate muudatustega riiklikule seadusandlusele. Tarbijakaitset puudutavate direktiividega on kõikides liikmesriikides
keeltes. EUR-Lex veebisaidi kaudu saab kasutada ELi õigusaktide terviktekste kõikides nimetatud keeltes ja otsida teatavaid õigusakte. ELi õiguse allikad ELi õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus ja teisene õigus. Esmase õiguse moodustavad lepingud, millega sätestatakse Euroopa Liidu õigusraamistik. Teisene õigus koosneb nende lepingute alusel vastuvõetud õigusaktidest, nagu määrused, direktiivid, otsused, kokkulepped ja lepingud. Peale selle on olemas ELi õiguse üldpõhimõtted, Euroopa Liidu Kohtu kujundatud kohtupraktika ja rahvusvaheline õigus. ELi õiguse eriomane joon on võimalus seda ELi liikmesriikide kohtutes otse kohaldada (vahetu mõju) ning ELi liikmesriikide õigusakte ei kohaldata, kui need satuvad vastuollu ELi õigusega (ülimuslikkus). ELi esmane õigus (aluslepingud)
Välislepingud- rahvusvaheline leping mis on kahe või enam riigi vahel sõlmitud mis tahes õiguslikult siduv kokkulepe. Ei pea vastama Viini konvensioonile. Konvensioon- valmis leping mis on valmis liitumiseks kõigile(inimõiguste kon) Harta- sisuliselt sama mis konvensioon. EL õiguse allikad Esmane õiguse allikas- asutamislepingud, nende täiendamine muutmine, liitumislepingud, riigi ülene ja igale riigile kohustuslik. Teisene õigus- EL ise loob läbi oma organite(määrused, direktiivid, otsused, soovitused) EL määrused- EL õigusakt, üldkohustuslik, riikide ülene. EL direktiivid- eesmärgipärane ja eesmärgi saavutamine liikmesriigile kohustuslik, riik kohaldab oma õiguse selle saavutamiseks. EL otsus- üksikakt, kohustus kindlale riigile täitmiseks. EL soovitused- ei ole õiguslikult siduvad. Õigusaktide hierarhia 1)Põhiseadus 2)rahvusvaheline seadus 3)seadus-seadlus 4)määrus 5)üksikaktid EL SEADUSED/ÕIGUSED ON ÜLE PÕHISEADUSE!!
mootoritest paisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu võetavate meetmete kohta, millega muudetakse Euroopa Nõukogu direktiivi 74/150/EMÜ (Euroopa Liidu Teataja L 173, 12.7.2000 lk 134) nõudeid rakendatakse D, E, F ja G kategooria mootoriga traktoritele alates 2004. aasta 1. maist. [RTL 2004, 34, 541 jõust. 08.04.2004] 1 Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Ühenduse direktiivid 74/150/EMÜ (EÜT L 84, 28.3.1974, lk 10), 74/151/EMÜ (EÜT L 84, 28.3.1974, lk 25), 74/152/EMÜ (EÜT L 84, 28.3.1974, lk 33), 74/346/EMÜ (EÜT L 191, 15.7.1974, lk 1), 74/347/EMÜ (EÜT L 191, 15.7.1974, lk 5), 75/321/EMÜ (EÜT L 147, 9.6.1975, lk 24), 75/322/EMÜ (EÜT L 147, 9.6.1975, lk 28), 76/432/EMÜ (EÜT L 122, 8.5.1976, lk 1), 76/763/EMÜ (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 135), 77/311/EMÜ (EÜT L 105, 28.4.1977, lk 1),77/536/EMÜ (EÜT L 220, 29.8
TAASKASUTAMISE suunas Kui majanduslikult vähegi võimalik, tuleb kasutada kõiki võimalusi, et vältida Jäätmete kõrvaldamist sh. ladestamist Kui kaugel on sellel teel EESTI 2006 ? Kas on oodata, et meile antakse '30 a. Jäätmekäitluse arendamiseks' ? EL Õigussüsteem - üldist EL esmane e. primaarõigus (asutamislepingud, liitumislepingud) EL primaarõiguse alusel antud teisene õigus : - EL määrused (ing. regulation) ON otsekohalduvad - EL Direktiivid (kokku ca 1600) EI OLE otsekohalduvad, vaid rakenduvad Liikmesriikide (LR) õigusaktide kaudu - EL (ing. Decision) Otsused antud direktiivide alusel, rakedamisel nii otsekohalduvaid kui neid, mida on tarvis üle võtta - EL soovitused (ing. Reconmendation) ei ole kohustuslikud -------------------------------------------------- EL Kohtu otsused on samuti õiguse osa ja kohustuslikud lähtealustena LR kohtudele vt. enam: http://europa.eu/eur-lex/en/index.html
· * Määrused *direktiivid *otsused *soovitused ja arvamused 1. Määrused (regulations) · On suunatud määramatule hulgale subjektidele ning on vahetult kohaldatavad. St. Muutub automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks, on samaväärne liikmesriigi seadusandliku aktiga. Määrust ei saa kohaldada osaliselt. Kasutatakse liidu ainupädevusega valdkondades - riikideülene õigus. Määrustega tekitatakse otseseid õigusi ja kohustusi nii liikmesriikidele kui ka nende kodanikele. 2. Direktiivid (directives) · On kohustusliku tulemuse saavutamiseks siduvad iga liikmesriigi suhtes, kellele on adresseeritud. Kohandamise vormi ja meetodi valib liikmesriik ise (nt määruse või seadusena) Nende eesmärgiks on riikide seadusandluse ühtlustamine ja lähendamine - kasutatakse jagatud pädevusega valdkondades. Liikmesriigid on kohustatud kinni pidama direktiividega kehtestatud eesmärkidest, tähtajadest ja teisest nõuetest. 3
C# keelekonstruktsioonid Viko Kõva 1 Web vs Win • Töötab veebiserveris • Üks protsess • Ligipääs läbi • Kasutatav kliendi veebilehitseja masinas • C/S arhitektuur • Igal käsk muudab • HTTP rakenduse omadusi 2 Veeb 3 Veeb 4 HTTP 5 HTTP 6 ASP.NET lehe anatoomia • .aspx • Lehekülje direktiivid – seadistus, mis kirjeldab serveri jaoks, kuidas antud lehte töödelda • Kood – Leheküljel käivitatav kood, mida veebiserver peab käivitama • Lehekülje küljendus – Andmete visuaalne esitlus 7 Veebirakenduste kompileerimine • Veebirakendused kompileeritakse dpnaamiliselt vahetult enne esmast käivitamist • Kompleerimise tulemusel moodustakase .dll (assembly) • Edaspidised päringud saadetakse .dll suunas
Keskkonnasäästlik Piiramatu ressurss Hind pidevalt langeb Kaasneb ka palju ohte PÄIKESEENERGIA Planeedi olulisim energiaallikas Keskkonnasäästlik Passiivne ja aktiivne Päikeseenergia süsteem Areneb kiirelt HÜDROENERGIA Üks vanimaid energialiike Ei ole nii keskkonnasäästlik kui teised alternatiivsed energialiigid Maailma elektritoodangust toodetakse hüdroelektrijaamadega 22% KASUTAMINE JA VÕIMALUSED EESTIS Euroopa Liidu direktiivid Suurepärased võimalused tuuleenergia kasutamiseks Väike potentsiaal hüdroenergia tootmiseks Suur potentsiaal Päikeseenergia kasutamiseks Tuuleenergia andis 2016. aastal 41,7 protsenti taastuvenergia kogutoodangust KASUTAMINE JA VÕIMALUSED VÄLISMAAL Peamine energialiik Tuuleenergia Võimalused varieeruvad riigiti Pariisi kliimalepe Taastuvenergia osakaal Euroopa Liidu elektritarbimises oli 2016. aastal 17 protsenti KASUTATUD KIRJANDUS http://www.kliimamuutused
müra vältimist ja loodusvarade ning looduskaitse korraldamist. Aastal 1988 loodi mitmeid Ühenduse Keskkonnafonde. ________________________________________________________________________ Keskkonnategevusprogramme oli kokku 6: Esimene keskkonnategevusprogramm oli põhimõtteliselt reageerimine suurenevale keskkonnareostusele. Teine oli esimese jätk, kuid määrati ka keskkonnaelementide ehk õhu, vee ja mulla direktiivid ja määrused. Kolmas hõlmas ennetusprintsiipi. Neljas keskkonnamõju hindamist erinevates tegevuspoliitikates nagu näiteks põllumajanduses, tööstuses, transpordis ja energias. Eelviimases arvestati säästva arengu printsiipi. Viimane keskendus Euroopa Liidu Säästva arengu strateegia elluviimisele. ________________________________________________________________________ Euroopa Liidu poliitikad hõlmavad enam kui 300 õigusakti. Seal on direktiivid,
määrama kindlaks hea keskkonnaseisundi määratlemiseks kasutatavad tunnused. Vete hetkeseisundi ja heakeskkonnaseisundi määratlemiseks vajaminevad meetmed valivad liikmesriigid ise. Liikmesriigid peaksid merestrateegiale lähenema tulemusest lähtuvalt, seejuures tuleks olulist tähelepanu pöörata ka piirkondlikule kootööle. Merendusstrateegia on ELi merepoliitika keskkonnaalane tugisammas. (Euroopa komisjon) Elupaikade direktiiv Elupaikade ja linnukaitse direktiivid kohustavad liikmesriike võtma meeteid säilitamaks või taastamaks haavatavate elupaikade ja liikide soodne kaitsestaatus. Tuntuim elupaikade direktiiviga kehtestatud meede on Natura 2000 kaitstavate alade võrgustik. Elupaikade direktiivis on tähelepanu pööratud ka merealade kaitsele, nimelt määratakse selle direktiiviga kindlaks üheksa merelise elupaiga tüüpi, mida peab kaitsma. - Mereveega alaliselt üle ujutatud liivmadalad - Jõgede lehtersuudmed
TEST-sissejuhatus 1. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on juriidiline probleem. Tööheaolu on juriidiline probleem. Igal inimesel on kohustus mitte teha teistele inimestele kahju. Ka tööandja ei tohi töötajatele ja tööga seotud isikutele kahju teha. Tööandja vastutab, et töötajad saaksid elusa ja tervena töölt koju minna. 2. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on moraalne probleem. Tööheaolu on moraalne probleem. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid , Euroopa Liidu direktiivid , ELs ja Eestis vastu võetud õigusaktid. Tööheaolu nõuab ka Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadus ja selle alusel vastu võetud määrused. 3. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on majanduslik probleem. Tööheaolu on majanduslik probleem. Tööheaolu suureneb töö tootlikkus ja kvaliteet, ettevõtte kasum ning uhiskonnale antav lisaväärtus. Heas ergono...
Agraaühiskond Industriaalühiskond Postindustriaal Info e ühiskond teadmusühiskond Eesmärk Ellu jääda kasum heaolu heaolu Tootmisviis Käsitsi tootmine Masin tootmine Masin tootmine Infotehnoloogia, kõrgtehnoloogia Austusväärne amet mõisnik Omanik, investor Omanik, jurist, arst Infotehnoloog. IT-spetsialist Riigivorm Absoluutne monarhia Parlamentaalne monarhia Parlamentaalne Parlamentaalne v...
3. Kasutatud kirjandus 4. Lisad 1. Sissejuhatus Eesti kohalike õigusaktide, mis on seotud rahvusvahelise kaitse andmisega välismaalastele esimene ja tähtsaim akt on Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, mis oli vastu võetud 14.12.2005 Riigikogu poolt ja jõustus Eestis 01.07.2006. aastal. Antud seadus asendas peaaegu 9 aastat Eestis kasutuses olnud Pagulaste seaduse ja selle väljatöötamine oli tingitud kohustusest harmoneseerida Euroopa Liidu Nõukogu direktiivid ning sätestada välismaalase ajutist kaitset puudutav regulatsioon. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse rakendamiseks on välja töötatud järgmised Vabariigi Valitsuse määrused: · 1.1 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse rakendamiseks on välja töötatud järgmised Vabariigi Valitsuse määrused: Pagulase ja täiendava kaitse saaja ning tema perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise
VI EL peamised regulatiivsed õigusaktid 1.1. Määrused (regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. Määrus on üldine õigustloov akt, mis on suunatud määramatule hulgale subjektidele ning on vahetult kohaldatav kõigi liikmesriikides. Määrus muutub vastuvõtmisel automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks ning on samaväärne liikmesriigi parlamendis vastu võetava õigusaktiga. Määrust ei saa kohaldada osaliselt. 1.2. Direktiivid (directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. Direktiiv on kohustusliku tulemuse saavutamiseks siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud. Samas on direktiivi rakendamine kaheastmeline protsess, kus liikmesriik saab ise valida kohaldamise vormi ja meetodid. Direktiivi rakendamiseks on ette nähtud teatud tähtaeg ning vahel ka meetodid. 1.3. Otsused (decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. 1.4
..............................................................7 10.Selgita, mida tähendab EL õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõte..........................7 11.Selgita, mida tähendab EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte......................................8 12.Kuidas luuakse EL esmast ja teisest õigust?.............................................................8 13.Kuidas rakendatakse määruseid ja direktiive liikmesriikides?..................................9 14.Mille poolest erinevad direktiivid määrustest?.........................................................9 Alljärgnevate menetluste puhul selgita, mida need menetlused üldiselt tähendavad. Kes esitab hagi, kelle vastu ja miks?..............................................................................9 15.Rikkumismenetlus.....................................................................................................9 16.Tühistamismenetlus..................................................................................
üheskoos ja otsivad uusi vaatenurki ning jagavad seda. Tervishoid on orienteeritud tagajärgedele [http://eveges.blogspot.com/2012/10/tervishoid-on- orienteeritud.html ] [http://www.roche.ee/portal/roche.ee/personaliseeritud_tervishoiu_arendamine] Personaliseeritud tervishoiu arendamine Seadusandlus Ohutuse ja tervishoiu seadusandluse ajalooline taust Esimesed tööohutuse ja töötervishoiu Euroopa direktiivid võeti vastu ühisturu ühtlustamissätete alusel (endised EÜ asutamislepingu artiklid 100 ja 100a). Selle põhjuseks oli tööohutust ja töötervishoidu käsitlevate selgete sätete puudumine ELi lepingus kuni 1980. aastate keskpaigani. Selle ajani peeti töötervishoidu ja tööohutust Euroopa Majandusühenduse turu ühtlustamise ja majanduspoliitika lisaväärtuseks. Näiteks võeti sellel alusel vastu
Suurbritannia Ühendkuningriigis seadus Corporate Manslaughter and Corporate Homicide Act 2007. See võimaldab rangemini karistatada tööandjaid hooletusest ja lohakusest põhjustatud tervisekahjustuste eest. 2. Kas tööheaolu on juriidiline probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on juriidiline probleem, kuna selle loomiseks tuleb täita olemasolevaid seadusi. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid, Euroopa Liidu direktiivid ja EL-s ja Eestis vastuvõetud õigusaktid. 3. Kas tööheaolu on majanduslik probleem ning kui palju toob viimaste uuringute alusel kasu iga tööheaolusse investeeritud 1 EUR ? Palun vastata 2-3 lausega. Hea töökeskkond on majanduslik probleem, kuna tagab töötajate efektiivsema töö, mis on kasuks ettevõttele ja aitab luua lisaväärtust kogu ühiskonnale. Iga investeering haiguste ja õnnetuste ennetamisse 1EUR toob ettevõttele keskmiselt tulu 2,2 EUR. 4
inimestele kahju. Ka tööandja ei tohi töötajatele ja tööga seotud isikutele kahju teha. Tööandja vastutab, et töötajad saaksid elusa ja tervena töölt koju minna. 2. Kas tööheaolu on juriidiline probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on juriidiline probleem. Hea töökeskkond on juriidiline probleem, kuna selle loomiseks tuleb täitsa olemasolevaid seadusi. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid, Euroopa Liidu direktiivid, EL-s ja Eestis vastu võetud õigusaktid. Tööheaolu nõuab ka Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadus ning selle alusel vastu võetud määrused. 3. Kas tööheaolu on majanduslik probleem ning kui palju toob viimaste uuringute alusel kasu iga tööheaolusse investeeritud 1 EUR ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on majanduslik probleem. Hea töökeskkond on majanduslik probleem, kuna tagab töötajate efektiivsema töö, mis on kasuks ettevõttele ja aitab luua
Nende kavade kohaselt võib põlevkiviõli tootmismaht suureneda neljakordseks (2006. aastal 0,38 miljonit, 2020. aastal 1,72 miljonit kuupmeetrit). Siis võib suureneda ka fenoolide veekeskkonda sattumise tõenäosus. Seni on ainuüksi Viru Keemia Grupi põlevkiviõlitööstusest juhitud Kohtla-Järve regionaalpuhastisse umbes 70 tonni fenoole aastas. Seega lasub põlevkiviõlitootjatel suur vastutus ohtlike ainete tekke ja veekeskkonda sattumise vähendamise eest. Ka Euroopa Liidu direktiivid nõuavad ohtlike ainete tekke vähendamist juba tekkekohas. Enne uute tootmisvõimsuste käikuandmist tuleb õlitootjatel tõestada, et nad suudavad põlevkivi- õli keskkonnaohutult toota praeguseski mahus. Ennetamaks võimalikku fenoolireostust mujal Eestis tuleb kontrollida neid ettevõtteid, mis tegelevad põlevkiviõli vedamise ja kasutamisega. Viimastel aastatel on nt Pärnu heitveelaskmes mitu korda leitud fenoole, mille allikas on teadmata.
Teet Gross Essee EL riskihindamise materjalide põhjal Ettevõttes on tööandja see, kes peab tagama töötajate turvalisuse ja ohutuse töökeskkonnas. Iga päev sureb iga mõne minuti tagant inimene, tööga seotud põhjustel. Olgu siis selleks põhjuseks kas mõni pikaajaline vigastus, haigus või mõni muu kahjustus, mis on saadud tööõnnetuse käigus. Paljud töötajad võtavad tööl haiguse või isegi stressi tõttu haiguspuhkuse. Haiguspuhkus ei tule aga kasuks ühelegi osapoolele, väheneb ettevõtte efektiivsus kuna töötaja on haiguslehel ja samuti ei saa töötaja nii palju kasu oma tööst, kui tervena. Riskihindamine on tööohutuse ja töötervishoiu eduka juhtimise alus. Kui tööl on loodud töötajale tööd soosiv, turvaline ja sõbralik keskkond, siis seeläbi tõuseb ka firma kasum kuna töötajate tulemused on efektiivsemad. Riskihindamine kujutab endast töökohal erinevate tööohtud...
Püsielupaigad väljaspool kaitseala asuv (pruunkaru talvituspaik). Looduse üksikobjekt nt koobas. Kohaliku omavalitsuse loodustasandi objekt nt Tsooru park RAHVUSVAHELISE LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE VALDKONNAD Konventsioonid Rahvusvahelised organisatsioonid Euroopa Liit KOHUSTUSLIKUD ÕIGUSAKTID: määrused (nt ohtlike kemikaalide määrus) direktiivid (eeskirjad) otsused (suunatud valdkonnale, üksikisikutele jne) soovitused ja arvamused (pole kohustuslikud) Eesmärk kliimamuutuste osas 2 kraadi, ideaalis 1,5 kraadi (reaalsus 3 kraadi) KESKKONNASEIRE Tegevus, mida Eestis reguleerib vastav seadus (1999). Seire ehk plaanipärane, pidev keskkonnaseisundi jälgimine. Korduv tegevus. Keskkonnasseire seadus 1) sätestab keskkonnaseire korralduse. 2) andmete töötlemise.
institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitilistebsuhetye põhialused. 2) ELi teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus. EL-i institutsioonid annavad õigusakte volituste alusel, mille nad said lepingutega (esmase õiguse põhjal). Teisese õiguse ooodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. Määrused EL-i teisese õiguse aktide suhtes kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid, võrreldav riigi sees parlamendi poolt vastu võetud seaduse jõuga. Neid võtavad vastu Europarlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav
tahe kokku üldine tahe ning peab lähtuma kõigist, et kehtida kõigi kohta. Seega üldise tahte kohaselt on kodanikul riigi ees ka vastastikused kohustused ning neid mitte täites pole võimalik koos töötada ega ka mitte individuaalselt. Kui indiviidid omandavad asjadest eri arvamusi, siis on arvata, et nende arutamisel kujuneb lõppkokkuvõtteks ka õige otsus. Kodanik mõtleb hääletades eelkõige enda peale ja kõigi kohta käivad direktiivid kehtivad ka inimese enda kohta. Seega hääletades annab igaüks oma hääle arvamusele, mida tema peab õigeks, hääli kokku lugedes annavadki need teada üldisest tahtest ühiskonnas. Kui aga ühishuvi leiab endale vastaseid ning erahuvide eesmärgid hakkavad lahku minema, siis võib ühiskondlik liit ja riik üldiselt nõrgenema hakata. Ei valitse enam üksmeel, üldine tahe ei oma enam ühist keelt ning pinnale tulevad vastuolud ja vaidlused.
• Kliimamuutused KESKKONNAPOLIITIKA ARENG • Huvi teke keskkonnaprobleemide vastu • Algas keskkonnaprobleemide süsteemne lahendamine • Kinnitati esimene Keskkonnategevusprogramm • Võeti vastu rida direktiive • Hakati looma keskkonnafonde KESKKONNATEGEVUSPROGRAMMID • I Keskkonnategevusprogramm (1973 -1976) - suurenev keskkonnareostus ja reostuskolded • II Keskkonnategevusprogramm (1977 -1981) - I jätk; keskkonnaelementide põhilised direktiivid ja määrused • III Keskkonnategevusprogramm (1982 -1986) - Ennetusprintsiip • IV Keskkonnategevusprogramm (1987 -1992) - Keskkonnamõju hindamine erinevates tegevuspoliitikates • V Keskkonnategevusprogramm (1993 -2000) - Säästva arengu printsiibi arvestamine • VI Keskkonnategevusprogramm (2001-2010) - Euroopa Liidu Säästva arengu strateegia elluviimine EUROPEAN ENVIRONMENTAL ACTION PROGRAMME TO 2020 KESKKONNAKAITSETEGEVUSED • Jäätmete.
Test IV 1. Kas direktiivid on kohustuslikud? - jah on - ei ole - on vaid need, mis on kinnitatud meie valitsuse poolt 2.Kas standardid on kohustuslikud? - jah on - ei ole - on vaid need, mis on kinnitatud meie valitsuse poolt 3.Kas kosmeetikatootele kleebitud eestikeelne info võib olla pandud tootja poolt pakendile kantud märgiste peale? - ei tohi - tohib küll - tohib siis, kui need märgised on eesti keelsel kleebisel lahti seletata 4. Pretensiooni esitamise aeg mittekvaliteetse tööstuskauba puhul on - 6 kuud - 12 kuud - 24 kuud 5. Plastmasstoode, mis sobib toidukauba hoidmiseks märgistatakse: - Peekri ja noaga - Peekri ja kahvliga - Noa ja kahvliga 6. Reastades kauplused kaubanduspinna alusel on nõutavat miinimumpinda arvestades: - Supermarket suurem kui hüpermarket - Hüpermarket suurem kui kaubamaja - Kaubamaja suurem kui hüpermarket 7. Kristallkaasi valmistamisel kasu...
ülevõtmine ja kontroll nende üle oli kaheldav. Direktiivide puhul on selge kord, neid peetakse tugevamaks. Sammaste süsteem ise oli ka nõrk ja tekitas palju vaidlusi. Lissaboni leppe järel on oluline, et EP-l on suurem roll õigusaktide vastuvõtmise protsessis, varasemalt parlamendil ei olnud kaasotsustusõigust. Ka siseriiklikel parlamentidel on suurem roll, õigus kontrollida, kas eelnõu on kooskõlas subsidiaarsusprintsiibiga. Direktiivid on kõige levinumad õigusaktid, võimalik kasutada ka määrusi, otsusi, arvamusi. Määruseid reaalselt kasutatakse asutuste ja ametite loomiseks. Direktiivi eelnõu pidurdamise süsteem – hädapidurit saab kasutada ainult siis, kui vastuolu tekib aluspõhimõtetega, muidu tekib olukord, kus üks riik jääb eelnõust välja aga teised võivad ikka koostööd teha. Kui terve eelnõu välja hääletada, siis ei kehti see kellegi osas.
nitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 meetrit ning kehtestatakse kitsenduste ulatus allikate ja karstilehtrite ümbruses ning kaitsmata põhjaveega aladel. Redaktsiooni jõustumise kuupäev 01.07.2003. Redaktsiooni kehtivuse lõpp 31.01.2009. (https://www.riigiteataja.ee/akt/242635) Millised on alaga seotud rahvusvahelised kohustused: konventsioonid, direktiivid? Kaitstava objekti asukoht: maakond, vald, küla; majanduslik infrastruktuur väga lühidalt (lähimad asulad, ümbritsevad teed, kuivendusvõrk) Lähedal asub Mõdriku-Roela MKA, Neeruti MKA, Porkuni MKA 1978.a. Jôepere Veskiallikad on kaitse all. Vôtta kaitse alla ja lôpetada reostamine. 1998. a. Jôepere allikad asuvad Pandivere Veekaitseala II piiranguvööndis. 1977.a. oli Jôepere môisapark looduskaitse all. Riikliku kaitse all oli Jôeperes 3 kivikalmet ja 2 kultusekivi.
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. ...
säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine; inimese tervise kaitsmine; loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine; meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega. (Veebilehekülg www.riigikantselei.ee) Keskkonnaprobleemid ja EL keskkonnakaitsetegevused Euroopa Liidu poliitikad hõlmavad enam kui 300 õigusakti, sh. direktiivid, otsused, määrused ja soovitused. Õigusaktidest suurima osa moodustavad direktiivid, mis kohandatuna viiakse liikmesriikide seadusandlusesse. Määrused ja otsused ei vaja liikmesriikide seadusandlusega kohandamist need võetakse üle muutmata kujul ühetaoliselt igas liikmesriigis. Kliimamuutused. Maa keskmise temperatuur on viimase 100 aasta jooksul tõusnud 0.6 °C võrra,
õppeasutusi ning liite alates meditsiini sfäärist kuni tööstuseni. Kõigil neil liikmetel on ühine eesmärk: ergonoomialase teadlikkuse tõstmine ja ergonoomia printsiipide rakendamine igapäevaellu. Ka Eesti Füsioterapeutide Liidus leidub selle valdkonnaga tegelevaid inimesi. Suurema tõukejõu ergonoomiaalasele tegevusele peaks andma Eesti Vabariigi plaanitav ühinemine Euroopa Liiduga, kus on Euroopa Nõukogu poolt täpselt paika pandud direktiivid erinevate töökeskkondadele ning mille täitmist ka nõutakse. Loodame, et kunagi saab Eestis veidi kummaliselt kõlav mõte "Töötan ergonoomiliselt" väga enesestmõistetavaks. 7
· Meditsiiniseadmed · Müra emissioon keskkonda · Mitteautomaatsed kaalumisvahendid · Isikukaitsevahendid · Surveseadmed · Pürotehnika · Raadioseadmed ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmed · Väikelaevad · Mänguasjade ohutus · Lihtsad surveanumad 4.8 Vastavusmärgise saamine [14] Kui ettevõte soovib oma tootele saada CE-märki, tuleks ettevõttel läbida järgmised etapid: 1. Tuleb välja selgitada, millised direktiivid ja ühtlustatud standardid toote kohta kehtivad. CE- märgist vajavaid tootekategooriaid kirjeldatakse enam kui 20 direktiivis. Põhinõuded, millele tooted peavad vastama (nt ohutus), on EL-i tasandil ühtlustatud ning kõnealustes direktiivides üldjoontes kirja pandud. Ühtlustatud Euroopa standardid sisaldavad viiteid rakendatavatele direktiividele ning kirjeldavad põhinõudeid üksikasjalikult ja tehnilises keeles. 2. Tootespetsiifiliste nõuete kontroll.
halduse üldist kodanikusõbralikku ja kvaliteetset teostamist. Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus haldusõiguse allikatena Primaarõiguse moodustavadpõhiosas Euroopa Liidu leping (ELL), Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL) ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELPH). Primaarõiguson Eestis vahetult kohaldatav kui selle normid on piisavalt konkreetsed, et omada vahetut õigusmõju. Sekundaarõigusemoodustavad EL-i määrused, direktiivid ja EL-i organite otsused, soovitused ja seisukohad. EL-i määrused on samuti vahetult kohaldatavad.Direktiivid suunatud seadusandjale ja üldjuhul mitte vahetult kohaldatavad (erand juhul, kui a) on piisavalt konkreetne, et olla vahetult rakendatav b) tähtaegselt ei ole riik jõudnud üle võtta või on valesti üle võetud c) annab isikule subjektiivse õiguse liikmesriigi ees). Riigisisesed haldusõiguse allikad (riigisiseste organite õigustloovad aktid,
Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu Veel tööstusrevolutsiooni ajal usuti, et Maa loodusvarad on jääv suurus, mida saab vaid riikide vahel erinevalt jaotada. Tänaseks on teada, et see nii ei ole. Aastasadade pikkuse hooletu kuritarvitamise tõttu on inimese koduplaneet saastunud ja välja kurnatud. Olukorra parandamiseks loodud rohelisele liikumisele astuvad ülemaailmses debatis vastu konservatiivsema suuna pooldajad. Keskkonnakaitsjate peamiseks mureks on reostus. Tööstus ja olmekeemia paiskavad atmosfääri freoone ning teisi kahjulikke gaase. Selle tulemuseks on osooniaukude suurenemine ja kliima soojenemine, mis ähvardavad Maa elamiskõlbmatuks muuta. Neile probleemidele pööratakse ülemaailmses poliitikas üha rohkem tähelepanu. Õhusaaste hulga piiramiseks loodud Kyoto protokoll kohustab riike keskkonnareostust vähendama. Protokoll ei ole aga eriti populaarne roheliste arvates ei piisa sellest elamisväärse keskkonna säilitamiseks Maal. Si...
Mõju vähendamine Ohtlike jäätmete korrektne käitlemine Maanteeäärest marju ega seeni korjata pole kuigi tark tegu Taimetoitlusest loobumine Kaevandustest ja tööstusettevõtetest eemale hoida (eriti mäendus, eriti Zn) Ei koli Aafrikasse ega Hiina tööstuspiirkondadesse Ei joo liiga palju veini Riiklikul tasandil kokkulepped ja seadusandlus Tuleb piirata sisaldust tarbeesemetes ning toodetes (nt värvid) Kütuse piirnormid Euroopa Liidu direktiivid Asulareovee puhastamise direktiiv (91/271/EMÜ) joogivee direktiiv (98/83/EÜ) ohtlike ainete direktiiv (76/464/EMÜ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ elektri ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 2439) EV seadused (terviseameti nõuded, keskkonnaameti nõuded jne) Jäätmeseadus Määrus: Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord § 27
1 sätestab: Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. Õiguse allikad: EL õigus Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus Euroopa Kohtu lahend Costa v ENEL Euroopa Liidu õiguse otsekohaldatavus Euroopa Kohtu lahend Vad Gend & Loos Euroopa ühenduse õigus Euroopa Ühenduse õigus esmane õigus teisene õigus (asutamisleping) määrused direktiivid ÕIGUSE ALLIKAD: SEADUS Riigikogu poolt SEADUSED SEADUSED või rahvahääletusel vastu võetud KONSTITUTSIOONILISED KONSTITUTSIOONILISED kõrgeima SEADUSED SEADUSED juriidilise PS §§ 104 PS 104 jõuga õigusakt. seadustik, LIHTSEADUSED LIHTSEADUSED koodeks SEADUSANDLIK PROTSESS seadusandlik protsess:
õigussüsteemile omaseid instrumente, terminoloogiat ja haldussüsteemi. Liikmesriigil tuleb üle võtta kõik need sätted, mille eesmärgiks on isikutele õiguste ja kohustuste tekitamine (st mitte need mis reguleerivad EÜ institutsioonide omavahelis või liikmesriikidega suhteid). Ülevõtmine peab toimuma üldkohustuslike õigusaktide vahendusel (st mitte nt vaid arengukavades jms). Üle võtta tuleb ka need direktiivid, milelga sätestatud tegevust praktikas liikmesriigis ei toimu, aga kui on väikseimgi võimalus, et võiks toimuda. EÜ keskkonnaõiguse otsemõju on siis kui - need on tingimusteta, rakendamine ei ole sõltuvuses ei EÜ ega liikmesriigi täiendavatest meemtetest - on piisavalt täpsed isikutele toetumiseks ja kohtule rakendamiseks. EÜ direktiivid on suunatud riikidele, isikutele üldiselt otsemõju pole, va siis kui on tegu eraõiguslik
eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suheteringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. 16. EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine. EL õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus(lepingud) ja teisene õigus(vastuvõetud õigusaktid- määrused, direktiivid, otsusd, kokkulepped ja lepingud) 1. ESMANE ÕIGUS: Euroopa Liidu asutamislepingud – õiguse üldpõhimõtted 2. EUROOPA LIIDU RAHVUSVAHELISED LEPINGUD 3. EUROOPA LIIDU TEISENE ÕIGUS: Seadusandlikud õigusaktid, Määrused, direktiivid, otsused, Muud kui seadusandlikud õigusaktid, Delegeeritud õigusaktid, rakendusaktid, Muud õigusaktid, Soovitused ja arvamused, Institutsioonidevahelised kokkulepped, Resolutsioonid,
negatiivsele lainele. Seetõttu peame kaaluma ka teistsuguseid võimalusi. Kindlasti on alternatiivsete energiate otsimine vajalik, sest ühele lahendusele panustamine ei ole otstarbekas. Rajades Eestisse tuumaelektrijaama, peame võimalikult palju kasutama meil hetkel olemasolevaid tehnoloogiaid. Soodsaim on jätkata põlevkiviga kütmist. Õnnetuseks on Euroopa Liidu normid ja ka Kyoto protokolli direktiivid sellele variandile piirangud seadnud. Samuti kannatab kaevanduste laiendamistega meie endi elanikkond. Viimasena on pööratud silmad roheliste lahenduste poole. Geograafiliste iseärasuste tõttu pole meile ei aastaringset stabiilset päikesepaistet ega kõrgeid mägesid, kustmööda vesi alla voolab. Sellest tulenevalt pakub põlevkivi ja raskete tuumade kõrval toorainena kõige enam kõneainet tuul. Eesti Energia kava näeb ette, et 2015
Protsessori käsustik on protsessori ja programmeerija ühine keel. Teisisõnu võimaldab programmeerijal protsessorile ülesandeid anda. Programmi kontrolleri põhimällu laadimiseks tuleb esmalt luua ühendus arvuti ja mikrokontrolleri vahel ning kasutada tarkvara, mis ühildub konkreetse mikrokontrolleriga. Microchip PIC mikrokontrollerite puhul on üheks selliseks tarkvaraks näiteks PBrenner. Assembler on programmeerimiskeel ja assembleri direktiivid on teisisõnu selle keele käsud. 1 3 2. Ülesannete lahendused 1. Programm, mis lülitab nupuvajutusel sisse kaheksa valgusdioodi. Algoritmi plokkskeem: Joonis 1.1. Programmi algoritmi ALGUS plokkskeem EI Kas nupp on all
[väärtus], [väärtus],... 7 Assemblerkeele laused Assemblerkeele tekst koosneb lausetest ja iga lause on jagatud väljadeks: märgendiväli käsukoodiväli operandiväli kommendi - ehk kommentaariväli Assembleri translaatori direkiivid lihtsustavad assemblerikeeles programmeerimist võrreldes masinakoodiga. Kasutusala järgi on direktiivid järgmised: Nimede defineerimise pseudokäsud Andmete defineerimise pseudokäsud Mälu reserveerimise pseudokäsud Pseudokäsud transleerimise juhtimiseks Väljatoodud tähised UMRK, ARV ja MASS on programmeerija poolt valitud konstantide või andmeobjektide nimed. 8 Omistamine ja võrdlemine
piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kasutamise ja kaitse konventsioon (1992, Helsingi) * ettevaatusprintsiip, parim kättesaadav tehnoloogia; saastaja-maksab-põhimõte * naabritevaheline koostöö piiriveekogude kaitsel Veekeskkonna kaitse EL õiguses Veekeskkonna kaitse direktiive EL õiguses palju. Kaks peamist gruppi: * vee kvaliteedieesmärke sätestavad direktiivid * heitenormatiive sätestavad direktiivid veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) * Eesmärgiks on kehtestada siseveekogude vee, rannikumere vee ja põhjavee kaitsmiseks tegevus- raamistik, mis väldib vee seisundi edasist halvenemist, kaitseb ja parandab vee ökosüsteemi seisundit. * Liikmeskriigid peavad rakendama saastaja-maksab-printsiipi veeteenuste kulude katmisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
