tulemuslikkuse hindamiseks, parandamiseks ning avalikkusele ja teistele huvitatud isikutele asjakohase teabe andmiseks. EMASi eesmärk on soodustada organisatsioonide keskkonnategevuse tulemuslikkuse pidevat täiustamist. - MÄÄRUS (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osaluse võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis Välisõhukaitse Jagunevad 3 gruppi: - kvaliteedieesmärke sätestavad direktiivid - välisõhu kvaliteedi raamdirektiiv 96/62/EÜ, - direktiiv 1999/30/EÜ SO2, NOx, tahkete osakeste ja plii piirväärtuste kohta välisõhus, - direktiiv 2000/69/EÜ benseeni ja süsinikmono- oksiidi piirväärtuste kohta välisõhus, - direktiiv 2002/3/EÜ välisõhu osooni kohta Välisõhukaitse - Paiksete saasteallikate emissioone reguleerivad direktiivid - 84/360/EMÜ tööstusseadmetest pärineva õhusaaste tõrje kohta, 94/63/EÜ
the approximation of the laws of the Member States relating to electromagnetic compatibility and repealing. Praegu kehtivad elektromagnetväljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25.01.2002. a määruses nr 54 „Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord“ [1]. Tööandja peab tagama, et töötajad jälgiksid täpselt hoiatusi toodetel, kui tegemist on elektromagnetväljadega. Need direktiivid on väga tähtsad ning nendega peab arvestama iga Euroopa Liidu tööandja. Räägitakse, et tehnika ohutuse reeglid on kirjutatud verega. Me ei taha mitte kedagi hirmutada, kuid meie arvates nendel direktiividel on sama põhi. Nagu me näeme, enamik nendest direktiividest on kajastatud Eesti seadusandluses. See asjaolu näitab nende Euroopa Liidu direktiivide tähtsust ka meie riigi mastaabis. Mõnikord nende direktiivide põhimõte Eesti seadustes on rohkem lahti kirjutatud, kui
Gruppitöö Valeria Prostjakova 134750 HAAB12 Euroopa Liidu direktiivid Tööandja kohustused Directive 89/391 - OSH "Framework Directive" Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 29/12/2003; Reference: (MNE(2003)55377) The employer shall: evaluate all the risks to the safety and health of workers, inter alia in the choice of work equipment, the chemical substances or preparations used, and the fitting-out of work places implement measures which assure an improvement in the level of protection afforded
Euroopa Liidu direktiivid 1."Framework Directive" Council Directive 89/391 https://osha.europa.eu/data/legislation/1 Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Tööandja hindab kõiki riske ohutusele ja tervisele, sealhulgas töövahendite valikul, keemiliste ainete valmistamisel või kasutamisel ja töökoha sisustamisel. Tööandja rakendab meetmeid kõigi töötajate ohutuse ja tervise kaitseks ning need on integreeritud kogu ettevõtte tegevuses igal hierarhilisel tasandil. Tööülesannete jagamisel ohutuse tagamiseks, arvestab tööandja iga töötaja oskuseid ja võimeid. Töötaja tutvustab uut tehnoloogiat endale töötajatele, viib läbi koolitusi töötajate, et õpetada töötajale ohtude vältimist. Tööandja tagab iga töötaja väljaõppe ja koolituse Tööandja võtab vastu meetmed esmaabiks, tuletõrjeks, töötajate evakueerimiseks otsese ohu puhul. Eestis: Töötervisho...
Euroopa Liidu direktiivid 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391 tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv . Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. Oma vastutuse piires võtab tööandja kõik töötajate ohutuse ja tervise kaitseks vajalikud meetmed sealhulgas kutsealaste riskide ärahoidmine teabe ja väljaõppe andmine ning vajaliku korralduse ja vajalike vahendite tagamine. Tööandja peab olema valmis neid meetmeid vajadusel kohandama et võtta arvesse muutunud asjaolusid ja olukorda parandama. Kui ühes ja samas töökohas töötavad mitme ettevõtte töötajad peavad tööandjad tegema koostööd ohutust tervishoidu ja tööhügieeni käsitlevate sätete rakendamisel kooskõlastama oma tegevusala laadi arvesse võttes kutsealaste riskide suhtes kohaldatavad kaitse ja ennetusmeetmed ning teatama üksteisele ja oma töötajatele ja/või töötajate es...
NATURA 2000 Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Üldised põhimõtted: · kaitsta Euroopa väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti · Linnastumine, infrastruktuur ja tööstuse areng, põllumajanduse intensiivistumine ja saastatuse suurenemine ohustavad paljusid loome, taimi ja linde · Hävimisele on kaasa aidanud väetisterohke põllumajandus, soode kuivatamine, jõgede kaevamine kanaliteks jm sarnane inimtegevus. Ohustatus: · 150 imetajaliigist on ohustatud pooled · 520 linnuliigist kolmandik · 180 roomajate ja kahepaiksete liigist kolmandik · 150 kalaliigist kolmandik · 10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas Natura-võrgustik põ...
Euroopa Liidu töökeskkonna alased direktiivid 1.1 Direktiivi eesmärk on kehtestada meetmed, et soodustada töötajate töötervishoiu ja ohutuse parandamist. Tööandja kohustused on riskide vältimine, riskide tõrjumine nende tekkefaasis. Vastav Eesti Vabariigi õigusakt on Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1.2.01 Direktiiv sätestab miinimumnõuded töökoha ohutuse ja tervishoiu kohta. Tööandja kõige suurem kohustus on muuta töökoht nendele nõuetele vastavaks. Peab tagama, et iga
meremeesteametiühingul Vikingline töötajaid oma ametiühingusse vastu võtmast. Kaks eraõiguslikku (ametiühing eraõiguslike isikute liit), kumbki ei ole riik. Horisontaalne vahetu õigusmõju. Määrused, otsused: Aluslepingud omavad vahetut õigusmõju, sarnaselt neile saab otse tugineda ka määrustele ja otsustele(kui on selge, täpne ja konkreetsele isikule mingisuguseid õigusi andev). Vahetult kohaldatav Direktiivid: direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, jätab riigi ametiasutustele valiku vormi ja meetodite üle. Tulemus ja tähtaeg, milel jooksul liikmesriik peab panema direktiivis sätestatud oma õigusaktidesse. Kui süsteem toimib ideaalselt siis ei saa sellele otseselt tugineda. Üksikisik saab direktiivi mõju kätte siseriiklikest seadustest, detailsemalt, selgemalt, täpsemalt. Direktiiv ise orienteeritud üksnes tulemusele, aspekte lahti kirjutatud pole. Vahetut õigusmõju ei peaks olema
teha midagi paremini kui liikmesriigid. - Säästev areng - põhineb nn. Brundtlandi komisjoni definitsioonil, mis on kombinatsioon ökoloogilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest kaalutlustest. - Partnerluse põhimõte - "säästva arengu toetajad" peavad looma dialoogi ja tegema koostööd keskkondlike lahenduste otsimisel. EL ja keskkonnapoliitika EK (koordinaator DG Environment) keskkonnapoliitika jaguneb järgmiselt: Üldpoliitika - Olulisimad direktiivid on direktiiv keskkonnamõju hindamisest (KMH ja KSH) ja direktiiv keskkonnainformatsiooni kättesaadavuse kohta. Ühtlasi kuuluvad üldpoliitika valdkonda ka teised horisontaalsed küsimusi, nagu keskkonnaalane juhtimine, auditi skeem (EMAS), mahepõllumajanduse märgistuse kasutamine, saastemaksu reform, tsiviilvastutus keskkonnakahjude eest ja vabatahtlikud kokkulepped. EL ja keskkonnapoliitika Õhk kaks regulatiivst lähenemisviisi: määrata
mis on vajalik õhenduse eesmärkide saavutamiseks. Institutsionaalne tasakaal See põhimõte täendab, et iga institutsioon peab toimima talle EÜ asutamislepinguga antud volituste piires. Euroopa Liidu seadusandlus Otsekohalduvad määrused Euroopa Liidu määrused muutuvad vastuvõtmisel liikmesriikidele siduvaks ning kehtivad võrdselt kõikides liikmesriikides. EL määruseid siseriiklikesse õigusaktidesse ümber ei kirjutata. Euroopa Liidu direktiivid Euroopa Liidu direktiivid suunavad liikmesriikide seadusandlust välja töötavate organite tööd, kes peavad määratud ajaks vastavad muudatused olemasolevatesse seadustesse sisse viima. Kõik tarbijakaitset käsitlevad Eesti õigusaktid on tänaseks harmoneeritud ning vastavad EL nõuetele. Tarbija suhetes ettevõtjaga ei saa aga viidata otseselt direktiivile, vaid peab tuginema juba vastavate muudatustega riiklikule seadusandlusele. Tarbijakaitset puudutavate direktiividega on kõikides liikmesriikides
keeltes. EUR-Lex veebisaidi kaudu saab kasutada ELi õigusaktide terviktekste kõikides nimetatud keeltes ja otsida teatavaid õigusakte. ELi õiguse allikad ELi õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus ja teisene õigus. Esmase õiguse moodustavad lepingud, millega sätestatakse Euroopa Liidu õigusraamistik. Teisene õigus koosneb nende lepingute alusel vastuvõetud õigusaktidest, nagu määrused, direktiivid, otsused, kokkulepped ja lepingud. Peale selle on olemas ELi õiguse üldpõhimõtted, Euroopa Liidu Kohtu kujundatud kohtupraktika ja rahvusvaheline õigus. ELi õiguse eriomane joon on võimalus seda ELi liikmesriikide kohtutes otse kohaldada (vahetu mõju) ning ELi liikmesriikide õigusakte ei kohaldata, kui need satuvad vastuollu ELi õigusega (ülimuslikkus). ELi esmane õigus (aluslepingud)
Välislepingud- rahvusvaheline leping mis on kahe või enam riigi vahel sõlmitud mis tahes õiguslikult siduv kokkulepe. Ei pea vastama Viini konvensioonile. Konvensioon- valmis leping mis on valmis liitumiseks kõigile(inimõiguste kon) Harta- sisuliselt sama mis konvensioon. EL õiguse allikad Esmane õiguse allikas- asutamislepingud, nende täiendamine muutmine, liitumislepingud, riigi ülene ja igale riigile kohustuslik. Teisene õigus- EL ise loob läbi oma organite(määrused, direktiivid, otsused, soovitused) EL määrused- EL õigusakt, üldkohustuslik, riikide ülene. EL direktiivid- eesmärgipärane ja eesmärgi saavutamine liikmesriigile kohustuslik, riik kohaldab oma õiguse selle saavutamiseks. EL otsus- üksikakt, kohustus kindlale riigile täitmiseks. EL soovitused- ei ole õiguslikult siduvad. Õigusaktide hierarhia 1)Põhiseadus 2)rahvusvaheline seadus 3)seadus-seadlus 4)määrus 5)üksikaktid EL SEADUSED/ÕIGUSED ON ÜLE PÕHISEADUSE!!
mootoritest paisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu võetavate meetmete kohta, millega muudetakse Euroopa Nõukogu direktiivi 74/150/EMÜ (Euroopa Liidu Teataja L 173, 12.7.2000 lk 134) nõudeid rakendatakse D, E, F ja G kategooria mootoriga traktoritele alates 2004. aasta 1. maist. [RTL 2004, 34, 541 jõust. 08.04.2004] 1 Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Ühenduse direktiivid 74/150/EMÜ (EÜT L 84, 28.3.1974, lk 10), 74/151/EMÜ (EÜT L 84, 28.3.1974, lk 25), 74/152/EMÜ (EÜT L 84, 28.3.1974, lk 33), 74/346/EMÜ (EÜT L 191, 15.7.1974, lk 1), 74/347/EMÜ (EÜT L 191, 15.7.1974, lk 5), 75/321/EMÜ (EÜT L 147, 9.6.1975, lk 24), 75/322/EMÜ (EÜT L 147, 9.6.1975, lk 28), 76/432/EMÜ (EÜT L 122, 8.5.1976, lk 1), 76/763/EMÜ (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 135), 77/311/EMÜ (EÜT L 105, 28.4.1977, lk 1),77/536/EMÜ (EÜT L 220, 29.8
TAASKASUTAMISE suunas Kui majanduslikult vähegi võimalik, tuleb kasutada kõiki võimalusi, et vältida Jäätmete kõrvaldamist sh. ladestamist Kui kaugel on sellel teel EESTI 2006 ? Kas on oodata, et meile antakse '30 a. Jäätmekäitluse arendamiseks' ? EL Õigussüsteem - üldist EL esmane e. primaarõigus (asutamislepingud, liitumislepingud) EL primaarõiguse alusel antud teisene õigus : - EL määrused (ing. regulation) ON otsekohalduvad - EL Direktiivid (kokku ca 1600) EI OLE otsekohalduvad, vaid rakenduvad Liikmesriikide (LR) õigusaktide kaudu - EL (ing. Decision) Otsused antud direktiivide alusel, rakedamisel nii otsekohalduvaid kui neid, mida on tarvis üle võtta - EL soovitused (ing. Reconmendation) ei ole kohustuslikud -------------------------------------------------- EL Kohtu otsused on samuti õiguse osa ja kohustuslikud lähtealustena LR kohtudele vt. enam: http://europa.eu/eur-lex/en/index.html
See tähendab, et otse valitud Euroopa Parlament peab heaks kiitma ELi õigusaktid koos nõukoguga (27 ELi liikmesriigi valitsuse esindajad). Komisjon koostab ja rakendab ELi õigusakte. Põhiseisukohad Teisene õigus · Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. · Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal: · * Määrused *direktiivid *otsused *soovitused ja arvamused 1. Määrused (regulations) · On suunatud määramatule hulgale subjektidele ning on vahetult kohaldatavad. St. Muutub automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks, on samaväärne liikmesriigi seadusandliku aktiga. Määrust ei saa kohaldada osaliselt. Kasutatakse liidu ainupädevusega valdkondades - riikideülene õigus. Määrustega tekitatakse otseseid õigusi ja kohustusi nii liikmesriikidele kui ka nende kodanikele. 2. Direktiivid (directives)
C# keelekonstruktsioonid Viko Kõva 1 Web vs Win • Töötab veebiserveris • Üks protsess • Ligipääs läbi • Kasutatav kliendi veebilehitseja masinas • C/S arhitektuur • Igal käsk muudab • HTTP rakenduse omadusi 2 Veeb 3 Veeb 4 HTTP 5 HTTP 6 ASP.NET lehe anatoomia • .aspx • Lehekülje direktiivid – seadistus, mis kirjeldab serveri jaoks, kuidas antud lehte töödelda • Kood – Leheküljel käivitatav kood, mida veebiserver peab käivitama • Lehekülje küljendus – Andmete visuaalne esitlus 7 Veebirakenduste kompileerimine • Veebirakendused kompileeritakse dpnaamiliselt vahetult enne esmast käivitamist • Kompleerimise tulemusel moodustakase .dll (assembly) • Edaspidised päringud saadetakse .dll suunas
Keskkonnasäästlik Piiramatu ressurss Hind pidevalt langeb Kaasneb ka palju ohte PÄIKESEENERGIA Planeedi olulisim energiaallikas Keskkonnasäästlik Passiivne ja aktiivne Päikeseenergia süsteem Areneb kiirelt HÜDROENERGIA Üks vanimaid energialiike Ei ole nii keskkonnasäästlik kui teised alternatiivsed energialiigid Maailma elektritoodangust toodetakse hüdroelektrijaamadega 22% KASUTAMINE JA VÕIMALUSED EESTIS Euroopa Liidu direktiivid Suurepärased võimalused tuuleenergia kasutamiseks Väike potentsiaal hüdroenergia tootmiseks Suur potentsiaal Päikeseenergia kasutamiseks Tuuleenergia andis 2016. aastal 41,7 protsenti taastuvenergia kogutoodangust KASUTAMINE JA VÕIMALUSED VÄLISMAAL Peamine energialiik Tuuleenergia Võimalused varieeruvad riigiti Pariisi kliimalepe Taastuvenergia osakaal Euroopa Liidu elektritarbimises oli 2016. aastal 17 protsenti KASUTATUD KIRJANDUS http://www.kliimamuutused
müra vältimist ja loodusvarade ning looduskaitse korraldamist. Aastal 1988 loodi mitmeid Ühenduse Keskkonnafonde. ________________________________________________________________________ Keskkonnategevusprogramme oli kokku 6: Esimene keskkonnategevusprogramm oli põhimõtteliselt reageerimine suurenevale keskkonnareostusele. Teine oli esimese jätk, kuid määrati ka keskkonnaelementide ehk õhu, vee ja mulla direktiivid ja määrused. Kolmas hõlmas ennetusprintsiipi. Neljas keskkonnamõju hindamist erinevates tegevuspoliitikates nagu näiteks põllumajanduses, tööstuses, transpordis ja energias. Eelviimases arvestati säästva arengu printsiipi. Viimane keskendus Euroopa Liidu Säästva arengu strateegia elluviimisele. ________________________________________________________________________ Euroopa Liidu poliitikad hõlmavad enam kui 300 õigusakti. Seal on direktiivid,
...................................................................3 Läänemeri.................................................................................................3 Kliimamuutused..........................................................................................3 Ookeanide happesuse muutus...........................................................................4 Ülepüük....................................................................................................5 Direktiivid.................................................................................................5 Merestrateegia raamdirektiiv...........................................................................6 Elupaikade direktiiv......................................................................................6 Direktiiv kalade elu tagamiseks kaitset või parandamist vajava magevee kvaliteedi kohta....7 Kokkuvõte....................................................................................
Igal inimesel on kohustus mitte teha teistele inimestele kahju. Ka tööandja ei tohi töötajatele ja tööga seotud isikutele kahju teha. Tööandja vastutab, et töötajad saaksid elusa ja tervena töölt koju minna. 2. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on moraalne probleem. Tööheaolu on moraalne probleem. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid , Euroopa Liidu direktiivid , ELs ja Eestis vastu võetud õigusaktid. Tööheaolu nõuab ka Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadus ja selle alusel vastu võetud määrused. 3. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on majanduslik probleem. Tööheaolu on majanduslik probleem. Tööheaolu suureneb töö tootlikkus ja kvaliteet, ettevõtte kasum ning uhiskonnale antav lisaväärtus. Heas ergonoomilises töökeskkonnas on töötajad efektiivsemad. 4
- Presidentaalne - Semipresidentaalne - Parlamentaalne · Monarhia - Absoluutne - Konstitutsiooniline e parlamentaalne e põhiseaduslik · RAHVASTIK: Üldarv;, iive; vanus; sugu; usk; perekonna seis; haridus · MAJANDUS: Turumajandus (eesti); Plaani e käsumajandus (P-Korea); Naturaalmajandus (somaalia); Segamajandus (egiptus) · SEADUS: Käskkiri; Direktiivid; põhiseadus (1938); Määrus · KULTUUR: Moraal; Film; Pärand; Muusika; Ajalugu; Kirjandus; Kunst; Tavad (kadri-mardi päev)
3. Kasutatud kirjandus 4. Lisad 1. Sissejuhatus Eesti kohalike õigusaktide, mis on seotud rahvusvahelise kaitse andmisega välismaalastele esimene ja tähtsaim akt on Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, mis oli vastu võetud 14.12.2005 Riigikogu poolt ja jõustus Eestis 01.07.2006. aastal. Antud seadus asendas peaaegu 9 aastat Eestis kasutuses olnud Pagulaste seaduse ja selle väljatöötamine oli tingitud kohustusest harmoneseerida Euroopa Liidu Nõukogu direktiivid ning sätestada välismaalase ajutist kaitset puudutav regulatsioon. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse rakendamiseks on välja töötatud järgmised Vabariigi Valitsuse määrused: · 1.1 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse rakendamiseks on välja töötatud järgmised Vabariigi Valitsuse määrused: Pagulase ja täiendava kaitse saaja ning tema perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise
Näiteks: 1)Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid 2)Liikmesriikide liitumislepingud 3)Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta 4)Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 1.2. Teisene ehk sekundaarne õigus Siia alla kuuluvad konkreetsed poliitika valdkonnad: 1)Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. 2)Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. 3)Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. 4)Soovitused, arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 1.3. Kirjutamata ehk pretsedendiõigus Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest
.............................................................7 10.Selgita, mida tähendab EL õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõte..........................7 11.Selgita, mida tähendab EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte......................................8 12.Kuidas luuakse EL esmast ja teisest õigust?.............................................................8 13.Kuidas rakendatakse määruseid ja direktiive liikmesriikides?..................................9 14.Mille poolest erinevad direktiivid määrustest?.........................................................9 Alljärgnevate menetluste puhul selgita, mida need menetlused üldiselt tähendavad. Kes esitab hagi, kelle vastu ja miks?..............................................................................9 15.Rikkumismenetlus.....................................................................................................9 16.Tühistamismenetlus.................................................................................
üheskoos ja otsivad uusi vaatenurki ning jagavad seda. Tervishoid on orienteeritud tagajärgedele [http://eveges.blogspot.com/2012/10/tervishoid-on- orienteeritud.html ] [http://www.roche.ee/portal/roche.ee/personaliseeritud_tervishoiu_arendamine] Personaliseeritud tervishoiu arendamine Seadusandlus Ohutuse ja tervishoiu seadusandluse ajalooline taust Esimesed tööohutuse ja töötervishoiu Euroopa direktiivid võeti vastu ühisturu ühtlustamissätete alusel (endised EÜ asutamislepingu artiklid 100 ja 100a). Selle põhjuseks oli tööohutust ja töötervishoidu käsitlevate selgete sätete puudumine ELi lepingus kuni 1980. aastate keskpaigani. Selle ajani peeti töötervishoidu ja tööohutust Euroopa Majandusühenduse turu ühtlustamise ja majanduspoliitika lisaväärtuseks. Näiteks võeti sellel alusel vastu
Suurbritannia Ühendkuningriigis seadus Corporate Manslaughter and Corporate Homicide Act 2007. See võimaldab rangemini karistatada tööandjaid hooletusest ja lohakusest põhjustatud tervisekahjustuste eest. 2. Kas tööheaolu on juriidiline probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on juriidiline probleem, kuna selle loomiseks tuleb täita olemasolevaid seadusi. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid, Euroopa Liidu direktiivid ja EL-s ja Eestis vastuvõetud õigusaktid. 3. Kas tööheaolu on majanduslik probleem ning kui palju toob viimaste uuringute alusel kasu iga tööheaolusse investeeritud 1 EUR ? Palun vastata 2-3 lausega. Hea töökeskkond on majanduslik probleem, kuna tagab töötajate efektiivsema töö, mis on kasuks ettevõttele ja aitab luua lisaväärtust kogu ühiskonnale. Iga investeering haiguste ja õnnetuste ennetamisse 1EUR toob ettevõttele keskmiselt tulu 2,2 EUR. 4
inimestele kahju. Ka tööandja ei tohi töötajatele ja tööga seotud isikutele kahju teha. Tööandja vastutab, et töötajad saaksid elusa ja tervena töölt koju minna. 2. Kas tööheaolu on juriidiline probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on juriidiline probleem. Hea töökeskkond on juriidiline probleem, kuna selle loomiseks tuleb täitsa olemasolevaid seadusi. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid, Euroopa Liidu direktiivid, EL-s ja Eestis vastu võetud õigusaktid. Tööheaolu nõuab ka Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadus ning selle alusel vastu võetud määrused. 3. Kas tööheaolu on majanduslik probleem ning kui palju toob viimaste uuringute alusel kasu iga tööheaolusse investeeritud 1 EUR ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on majanduslik probleem. Hea töökeskkond on majanduslik probleem, kuna tagab töötajate efektiivsema töö, mis on kasuks ettevõttele ja aitab luua
Nende kavade kohaselt võib põlevkiviõli tootmismaht suureneda neljakordseks (2006. aastal 0,38 miljonit, 2020. aastal 1,72 miljonit kuupmeetrit). Siis võib suureneda ka fenoolide veekeskkonda sattumise tõenäosus. Seni on ainuüksi Viru Keemia Grupi põlevkiviõlitööstusest juhitud Kohtla-Järve regionaalpuhastisse umbes 70 tonni fenoole aastas. Seega lasub põlevkiviõlitootjatel suur vastutus ohtlike ainete tekke ja veekeskkonda sattumise vähendamise eest. Ka Euroopa Liidu direktiivid nõuavad ohtlike ainete tekke vähendamist juba tekkekohas. Enne uute tootmisvõimsuste käikuandmist tuleb õlitootjatel tõestada, et nad suudavad põlevkivi- õli keskkonnaohutult toota praeguseski mahus. Ennetamaks võimalikku fenoolireostust mujal Eestis tuleb kontrollida neid ettevõtteid, mis tegelevad põlevkiviõli vedamise ja kasutamisega. Viimastel aastatel on nt Pärnu heitveelaskmes mitu korda leitud fenoole, mille allikas on teadmata.
Oli ka üks olukord, kui üks kaastöötaja, rasket kasti vedades, trepist alla kukkus ja murdis käeluu. Positiivne on see, et ettevõte tagas töötajale palgaga haiguspuhkuse ja ravi. Leian, et Eestil on veel pikk tee minna, kui rääkida just tööga seotud riskide vähendamisest, töötajate töökeskkonna parandamisest ja turvalisemaks muutmisest. Lihtsa eeskujuna võime võtta kasvõi Soome. Just riigitasandilt peaksid tulema rangemad sätted ja direktiivid, mis suunaksid ettevõtjaid veel rohkem nendele probleemidele tähelepanu pöörama.
Püsielupaigad väljaspool kaitseala asuv (pruunkaru talvituspaik). Looduse üksikobjekt nt koobas. Kohaliku omavalitsuse loodustasandi objekt nt Tsooru park RAHVUSVAHELISE LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE VALDKONNAD Konventsioonid Rahvusvahelised organisatsioonid Euroopa Liit KOHUSTUSLIKUD ÕIGUSAKTID: määrused (nt ohtlike kemikaalide määrus) direktiivid (eeskirjad) otsused (suunatud valdkonnale, üksikisikutele jne) soovitused ja arvamused (pole kohustuslikud) Eesmärk kliimamuutuste osas 2 kraadi, ideaalis 1,5 kraadi (reaalsus 3 kraadi) KESKKONNASEIRE Tegevus, mida Eestis reguleerib vastav seadus (1999). Seire ehk plaanipärane, pidev keskkonnaseisundi jälgimine. Korduv tegevus. Keskkonnasseire seadus 1) sätestab keskkonnaseire korralduse. 2) andmete töötlemise.
institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitilistebsuhetye põhialused. 2) ELi teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus. EL-i institutsioonid annavad õigusakte volituste alusel, mille nad said lepingutega (esmase õiguse põhjal). Teisese õiguse ooodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. Määrused EL-i teisese õiguse aktide suhtes kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid, võrreldav riigi sees parlamendi poolt vastu võetud seaduse jõuga. Neid võtavad vastu Europarlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu
tahe kokku üldine tahe ning peab lähtuma kõigist, et kehtida kõigi kohta. Seega üldise tahte kohaselt on kodanikul riigi ees ka vastastikused kohustused ning neid mitte täites pole võimalik koos töötada ega ka mitte individuaalselt. Kui indiviidid omandavad asjadest eri arvamusi, siis on arvata, et nende arutamisel kujuneb lõppkokkuvõtteks ka õige otsus. Kodanik mõtleb hääletades eelkõige enda peale ja kõigi kohta käivad direktiivid kehtivad ka inimese enda kohta. Seega hääletades annab igaüks oma hääle arvamusele, mida tema peab õigeks, hääli kokku lugedes annavadki need teada üldisest tahtest ühiskonnas. Kui aga ühishuvi leiab endale vastaseid ning erahuvide eesmärgid hakkavad lahku minema, siis võib ühiskondlik liit ja riik üldiselt nõrgenema hakata. Ei valitse enam üksmeel, üldine tahe ei oma enam ühist keelt ning pinnale tulevad vastuolud ja vaidlused.
• Kliimamuutused KESKKONNAPOLIITIKA ARENG • Huvi teke keskkonnaprobleemide vastu • Algas keskkonnaprobleemide süsteemne lahendamine • Kinnitati esimene Keskkonnategevusprogramm • Võeti vastu rida direktiive • Hakati looma keskkonnafonde KESKKONNATEGEVUSPROGRAMMID • I Keskkonnategevusprogramm (1973 -1976) - suurenev keskkonnareostus ja reostuskolded • II Keskkonnategevusprogramm (1977 -1981) - I jätk; keskkonnaelementide põhilised direktiivid ja määrused • III Keskkonnategevusprogramm (1982 -1986) - Ennetusprintsiip • IV Keskkonnategevusprogramm (1987 -1992) - Keskkonnamõju hindamine erinevates tegevuspoliitikates • V Keskkonnategevusprogramm (1993 -2000) - Säästva arengu printsiibi arvestamine • VI Keskkonnategevusprogramm (2001-2010) - Euroopa Liidu Säästva arengu strateegia elluviimine EUROPEAN ENVIRONMENTAL ACTION PROGRAMME TO 2020 KESKKONNAKAITSETEGEVUSED • Jäätmete.
Test IV 1. Kas direktiivid on kohustuslikud? - jah on - ei ole - on vaid need, mis on kinnitatud meie valitsuse poolt 2.Kas standardid on kohustuslikud? - jah on - ei ole - on vaid need, mis on kinnitatud meie valitsuse poolt 3.Kas kosmeetikatootele kleebitud eestikeelne info võib olla pandud tootja poolt pakendile kantud märgiste peale? - ei tohi - tohib küll - tohib siis, kui need märgised on eesti keelsel kleebisel lahti seletata 4. Pretensiooni esitamise aeg mittekvaliteetse tööstuskauba puhul on - 6 kuud - 12 kuud - 24 kuud 5. Plastmasstoode, mis sobib toidukauba hoidmiseks märgistatakse: - Peekri ja noaga - Peekri ja kahvliga - Noa ja kahvliga 6. Reastades kauplused kaubanduspinna alusel on nõutavat miinimumpinda arvestades: - Supermarket suurem kui hüpermarket - Hüpermarket suurem kui kaubamaja - Kaubamaja suurem kui hüpermarket 7. Kristallkaasi valmistamisel kasu...
rahatähtede võltsimine. Milline oli reguleerimismeetod? Kas tuli üle võtta kogu regulatsioon või mingid terminid? Pidi võtma üle definitsioonid ja miinimumkaristused. Harmoniseerima vs ühtlustama vs lähendama – õigusnorme lähendatakse. Harmoniseerimine tähendab vastuolude kaotamist, lähendamine tähendab sarnasemaks tegemist. Mis Lissaboni leppega muutus? Tekkis üks ühtne EL õigus, põhiinstrumendiks muutusid direktiivid. Suurenes Euroopa Komisjoni roll, kadus sammaste jaotus. Nüüd on võimalik pöörduda ka siseriiklikul kohtul Euroopa Kohtu poole. Jääb vaidlus, kas jäävad need valdkonnad, mis lepingus sätestatud, või tuleb sinna juurde kõik poliitikavaldkonnad. Kas peab olema väga oluline valdkond, et kehtestada kriminaalõigust või võib seda teha igasuguse poliitikavaldkonna puhul. Euroopa Liidu karistusõiguslik pädevus pärast Lissaboni lepingut
nitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 meetrit ning kehtestatakse kitsenduste ulatus allikate ja karstilehtrite ümbruses ning kaitsmata põhjaveega aladel. Redaktsiooni jõustumise kuupäev 01.07.2003. Redaktsiooni kehtivuse lõpp 31.01.2009. (https://www.riigiteataja.ee/akt/242635) Millised on alaga seotud rahvusvahelised kohustused: konventsioonid, direktiivid? Kaitstava objekti asukoht: maakond, vald, küla; majanduslik infrastruktuur väga lühidalt (lähimad asulad, ümbritsevad teed, kuivendusvõrk) Lähedal asub Mõdriku-Roela MKA, Neeruti MKA, Porkuni MKA 1978.a. Jôepere Veskiallikad on kaitse all. Vôtta kaitse alla ja lôpetada reostamine. 1998. a. Jôepere allikad asuvad Pandivere Veekaitseala II piiranguvööndis. 1977.a. oli Jôepere môisapark looduskaitse all. Riikliku kaitse all oli Jôeperes 3 kivikalmet ja 2 kultusekivi.
Kaks eraõiguslikku (ametiühing eraõiguslike isikute liit), kumbki ei ole riik. Horisontaalne vahetu õigusmõju. Määrused, otsused: Aluslepingud omavad vahetut õigusmõju, sarnaselt neile saab otse tugineda ka määrustele ja otsustele(kui on selge, täpne ja konkreetsele isikule mingisuguseid õigusi andev). Vahetult kohaldatav Direktiivid: direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, jätab riigi ametiasutustele valiku vormi ja meetodite üle. Tulemus ja tähtaeg, milel jooksul liikmesriik peab panema direktiivis sätestatud oma õigusaktidesse. Kui süsteem toimib ideaalselt siis ei saa sellele otseselt tugineda. Üksikisik saab direktiivi mõju kätte siseriiklikest seadustest, detailsemalt, selgemalt, täpsemalt
säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine; inimese tervise kaitsmine; loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine; meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega. (Veebilehekülg www.riigikantselei.ee) Keskkonnaprobleemid ja EL keskkonnakaitsetegevused Euroopa Liidu poliitikad hõlmavad enam kui 300 õigusakti, sh. direktiivid, otsused, määrused ja soovitused. Õigusaktidest suurima osa moodustavad direktiivid, mis kohandatuna viiakse liikmesriikide seadusandlusesse. Määrused ja otsused ei vaja liikmesriikide seadusandlusega kohandamist need võetakse üle muutmata kujul ühetaoliselt igas liikmesriigis. Kliimamuutused. Maa keskmise temperatuur on viimase 100 aasta jooksul tõusnud 0.6 °C võrra,
õppeasutusi ning liite alates meditsiini sfäärist kuni tööstuseni. Kõigil neil liikmetel on ühine eesmärk: ergonoomialase teadlikkuse tõstmine ja ergonoomia printsiipide rakendamine igapäevaellu. Ka Eesti Füsioterapeutide Liidus leidub selle valdkonnaga tegelevaid inimesi. Suurema tõukejõu ergonoomiaalasele tegevusele peaks andma Eesti Vabariigi plaanitav ühinemine Euroopa Liiduga, kus on Euroopa Nõukogu poolt täpselt paika pandud direktiivid erinevate töökeskkondadele ning mille täitmist ka nõutakse. Loodame, et kunagi saab Eestis veidi kummaliselt kõlav mõte "Töötan ergonoomiliselt" väga enesestmõistetavaks. 7
4) vastavusdeklaratsiooni väljaandmise aeg ja koht 5) vastavusdeklaratsiooni väljaandja nimi ja allkiri või tema esindaja nimi, allkiri ja ametikoht 6) muu õigusaktis nõutav teave 4 Vastavusmärk ehk CE-märk 4.1 CE-märgi olemus Vajadus erisuguse märgise järele tekkis 1980. aastate keskpaigast, kui Euroopa Ühenduse tooteseadusandluse sihiks oli tagada, et koostatavad direktiivid piirneksid asjakohaste nõuete kehtestamisega, millele ühisturule toodud tooted peavad vastama, saamaks ühenduse piires vabalt liikuda. Nimetatud nõuded seonduvad üldjuhul töötervishoiu ja tööohutusega. CE-märk võeti aga kasutusele hiljem, 1990. aastate Joonis 1 CE märk õigel kujul alguses, võimaldamaks tootjal näidata, et toode vastab direktiivide nõuetele
halduse üldist kodanikusõbralikku ja kvaliteetset teostamist. Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus haldusõiguse allikatena Primaarõiguse moodustavadpõhiosas Euroopa Liidu leping (ELL), Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL) ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELPH). Primaarõiguson Eestis vahetult kohaldatav kui selle normid on piisavalt konkreetsed, et omada vahetut õigusmõju. Sekundaarõigusemoodustavad EL-i määrused, direktiivid ja EL-i organite otsused, soovitused ja seisukohad. EL-i määrused on samuti vahetult kohaldatavad.Direktiivid suunatud seadusandjale ja üldjuhul mitte vahetult kohaldatavad (erand juhul, kui a) on piisavalt konkreetne, et olla vahetult rakendatav b) tähtaegselt ei ole riik jõudnud üle võtta või on valesti üle võetud c) annab isikule subjektiivse õiguse liikmesriigi ees). Riigisisesed haldusõiguse allikad (riigisiseste organite õigustloovad aktid,
kasutuselevõttu nõuda vaestelt Aafrika riikidelt, kus elanikel on puudus toidust ja peavarjust. Paljude riikide puhul aga pole säärased ettekäänded sugugi nii sobivad. Eestis näiteks on keskkonnareostuse suhe pindalaga üks maailma kõrgemaid, kuna energiat toodetakse kõrge saastetasemega põlevkivist. Samas teatas peaminister Ansip 2006. aasta kevadel, et riigieelarvest on eraldatud raha põlevkivikatelde uuendamiseks. Selle otsuse õigsus on kaheldav, kuna Euroopa Liidu direktiivid nõuavad põlevkivitootmise lõpetamist. Eesti jaoks on olemas hea alternatiiv saartele ja rannikule rajatud tuulepargid võimaldaksid riigi energiavajaduse peaaegu kolmekordselt rahuldada, kusjuures nende maksumus ei ületaks tuumajaama rajamiseks vajaminevat summat. Tõenäoliselt ei jätku poliitikuil piisavalt julgust algatamaks radikaalseid reforme, kuna nii suuri rohelisi probleeme Eestil ei ole. Lisaks energeetikale tekitab rohelistele palju meelehärmi olukord puidu ja
Mõju vähendamine Ohtlike jäätmete korrektne käitlemine Maanteeäärest marju ega seeni korjata pole kuigi tark tegu Taimetoitlusest loobumine Kaevandustest ja tööstusettevõtetest eemale hoida (eriti mäendus, eriti Zn) Ei koli Aafrikasse ega Hiina tööstuspiirkondadesse Ei joo liiga palju veini Riiklikul tasandil kokkulepped ja seadusandlus Tuleb piirata sisaldust tarbeesemetes ning toodetes (nt värvid) Kütuse piirnormid Euroopa Liidu direktiivid Asulareovee puhastamise direktiiv (91/271/EMÜ) joogivee direktiiv (98/83/EÜ) ohtlike ainete direktiiv (76/464/EMÜ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ elektri ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 2439) EV seadused (terviseameti nõuded, keskkonnaameti nõuded jne) Jäätmeseadus Määrus: Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord § 27
1 sätestab: Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. Õiguse allikad: EL õigus Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus Euroopa Kohtu lahend Costa v ENEL Euroopa Liidu õiguse otsekohaldatavus Euroopa Kohtu lahend Vad Gend & Loos Euroopa ühenduse õigus Euroopa Ühenduse õigus esmane õigus teisene õigus (asutamisleping) määrused direktiivid ÕIGUSE ALLIKAD: SEADUS Riigikogu poolt SEADUSED SEADUSED või rahvahääletusel vastu võetud KONSTITUTSIOONILISED KONSTITUTSIOONILISED kõrgeima SEADUSED SEADUSED juriidilise PS §§ 104 PS 104 jõuga õigusakt. seadustik, LIHTSEADUSED LIHTSEADUSED koodeks SEADUSANDLIK PROTSESS seadusandlik
artiklites 174-175. 174(1) EÜ keskonnapoliitika põhieesmärgid - keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parndamine - inimese tervise kaitsmine - loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine - meetmete rakendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega Keskkonna all mõeldakse EÜ lepingus nii looduslikku kui tehiskeskkonda. See polepiiritletud ühenduse geograafiliste piiridega. Direktiivid täidavad tavaliselt mitut neist eesmärkidest korraga. 174(3) EÜ peab oma kekkonnapoliitikat ette valmistades arvesse võtma järgmisi tingimusi: - kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid - EÜ eri piirkondade keskkonnatingimusi - meetmete võtmise või võtmata jätmise potentsiaalseid kulusid ja tulusid - piirkondade tasakaalustatud arengut. Ebaselged, raskesti tõlgendatavad ja lülitatud sisse peamiselt poliitilistel põhjustel.
eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suheteringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. 16. EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine. EL õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus(lepingud) ja teisene õigus(vastuvõetud õigusaktid- määrused, direktiivid, otsusd, kokkulepped ja lepingud) 1. ESMANE ÕIGUS: Euroopa Liidu asutamislepingud – õiguse üldpõhimõtted 2. EUROOPA LIIDU RAHVUSVAHELISED LEPINGUD 3. EUROOPA LIIDU TEISENE ÕIGUS: Seadusandlikud õigusaktid, Määrused, direktiivid, otsused, Muud kui seadusandlikud õigusaktid, Delegeeritud õigusaktid, rakendusaktid, Muud õigusaktid, Soovitused ja arvamused, Institutsioonidevahelised kokkulepped, Resolutsioonid,
negatiivsele lainele. Seetõttu peame kaaluma ka teistsuguseid võimalusi. Kindlasti on alternatiivsete energiate otsimine vajalik, sest ühele lahendusele panustamine ei ole otstarbekas. Rajades Eestisse tuumaelektrijaama, peame võimalikult palju kasutama meil hetkel olemasolevaid tehnoloogiaid. Soodsaim on jätkata põlevkiviga kütmist. Õnnetuseks on Euroopa Liidu normid ja ka Kyoto protokolli direktiivid sellele variandile piirangud seadnud. Samuti kannatab kaevanduste laiendamistega meie endi elanikkond. Viimasena on pööratud silmad roheliste lahenduste poole. Geograafiliste iseärasuste tõttu pole meile ei aastaringset stabiilset päikesepaistet ega kõrgeid mägesid, kustmööda vesi alla voolab. Sellest tulenevalt pakub põlevkivi ja raskete tuumade kõrval toorainena kõige enam kõneainet tuul. Eesti Energia kava näeb ette, et 2015
Protsessori käsustik on protsessori ja programmeerija ühine keel. Teisisõnu võimaldab programmeerijal protsessorile ülesandeid anda. Programmi kontrolleri põhimällu laadimiseks tuleb esmalt luua ühendus arvuti ja mikrokontrolleri vahel ning kasutada tarkvara, mis ühildub konkreetse mikrokontrolleriga. Microchip PIC mikrokontrollerite puhul on üheks selliseks tarkvaraks näiteks PBrenner. Assembler on programmeerimiskeel ja assembleri direktiivid on teisisõnu selle keele käsud. 1 3 2. Ülesannete lahendused 1. Programm, mis lülitab nupuvajutusel sisse kaheksa valgusdioodi. Algoritmi plokkskeem: Joonis 1.1. Programmi algoritmi ALGUS plokkskeem EI Kas nupp on all
[väärtus], [väärtus],... 7 Assemblerkeele laused Assemblerkeele tekst koosneb lausetest ja iga lause on jagatud väljadeks: märgendiväli käsukoodiväli operandiväli kommendi - ehk kommentaariväli Assembleri translaatori direkiivid lihtsustavad assemblerikeeles programmeerimist võrreldes masinakoodiga. Kasutusala järgi on direktiivid järgmised: Nimede defineerimise pseudokäsud Andmete defineerimise pseudokäsud Mälu reserveerimise pseudokäsud Pseudokäsud transleerimise juhtimiseks Väljatoodud tähised UMRK, ARV ja MASS on programmeerija poolt valitud konstantide või andmeobjektide nimed. 8 Omistamine ja võrdlemine
piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kasutamise ja kaitse konventsioon (1992, Helsingi) * ettevaatusprintsiip, parim kättesaadav tehnoloogia; saastaja-maksab-põhimõte * naabritevaheline koostöö piiriveekogude kaitsel Veekeskkonna kaitse EL õiguses Veekeskkonna kaitse direktiive EL õiguses palju. Kaks peamist gruppi: * vee kvaliteedieesmärke sätestavad direktiivid * heitenormatiive sätestavad direktiivid veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) * Eesmärgiks on kehtestada siseveekogude vee, rannikumere vee ja põhjavee kaitsmiseks tegevus- raamistik, mis väldib vee seisundi edasist halvenemist, kaitseb ja parandab vee ökosüsteemi seisundit. * Liikmeskriigid peavad rakendama saastaja-maksab-printsiipi veeteenuste kulude katmisel.
annaabi.ee 
