Kodutöö Aine - Tarbijakaitse Õpilase nimi Alljärgnevalt on esitatud probleemsituatsioonid, millele tuleb leida lahendus tuginedes tarbijakaitseseadusele. Vastuses esitada kindlasti ka konkreetne seadusesäte (-sätted), millele lahendus tugineb. 1. Tarbija ostis kauplusest DVD-mängija. Koju jõudes avastas, et tootel puudub eestikeelne kasutusjuhend, lisatud oli vaid inglisekeelne. Tarbija pöördus poodi tagasi, kuid müüja teatas talle, et antud kaubal ei käi järelikult eestikeelset kasutusjuhendit kaasas, kuna maaletooja ei ole seda tootele lisanud. Müüja keeldus vastutusest. Kellel on õigus? Lahendus: Õigus on tarbijal. TKS § 6 lg 1 kohaselt peab Tehniliselt keerukale, ohtlikke aineid sisaldavale või kasutamisel erioskust nõudvale kaubale tootja lisama kasutusjuhendi. Kuna tegemist on DVD mängijaga, siis võib eeldada, et on tegemist tehniliselt keeruka kaubaga. TKS § 6 lg 3 sätestab, et võõrkeelne kasutusjuhend peab ol...
Kaasus nr.2 Olavi K.-l on õigus nõuda viivist töötasu mittetasumise eest õigel ajal. Viivist saab Olavi K. nõuda VÕS § 113 järgi. Kaasus nr.7 Tiina O-l tekkis tööõigussuhe VLS § 28 kohaselt 5.augustil. Kui äriühingu tegevdirektoriga on sõlmitud tööleping Tõnu P-ga siis on äriühing kohtustatud pärast tervenemist antud isiku tööle võtma, seda sätestab TLS § 88 lg 2, kus on märgitud, et kui töötaja ei ole toime tulnud tööülesannete täitmisega tervislikuseisundi tõttu, siis on õigus tööandjal leping üles öelda, kuigi Tõnu P. oli töölt eemal 10 kalendripäeva ning seadus sätestab, et lepingu lõpetamiseks peab see aeg olema vähemalt 4 kuud. Tõnu P-l tekkis äriühinguga töösuhe 20. augustil. Kaasus nr.10 Sellise tähtajalise töölepingu sõlmimine kolmeks kuuks ei ole seaduslik. Antud äriühingu direktor oleks pidanud sõlmima pigema ajalise töölepingu ning et veendud kas kandideerinud kõrgharidusega insener on sobiv antud tööle, siis panema ta ...
Ühinguõiguse kaasused 2012 AÜ 1 I Äriregister 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena B- ga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? 1.01-15.01 registreeriti A juhatuse liikmeks 15.01. A kutsuti tagasi 17.01. sai A otsusest teada 16.01. tegi A tehingu ühingu nimel B-ga 2 aspekti, sisesuhe (otsuse tegemine, ühingu ja juhatuse liikmevaheline suhe), välissuhe (A ja B tehing). Tsüs § 69 lg 1,2 § 69. Tahteavalduse tegemine (1) Kindlale isikule (tahteavalduse saaja)...
Asjaõiguse kaasused 29) Ettevõtja E ostis kontorimasinate müügiga tegelevalt osaühingult V kaks laserprinterit ja tasus nende eest pangaülekandega. Kuna E-l ei olnud endal võimalik printeritele teise linna järgi sõita, lepiti kokku, et V laseb printerid transportida E-le kuuluva saeveski kontorisse, mis asus E põhitegevuskohast mõnekümne kilomeetri kaugusel. V sai enda kätte kontori võtmed ja tõi kokkulepitud päeval printerid sinna kohale. Mõned päevad hiljem murti kontorisse sisse ja varastati muu hulgas ka mõlemad printerid. Sissemurdja F tabati, kuid selgus, et printereid tema käes enam ei ole. Kes võib nõuda F-ilt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist? Kahju hüvitamist võib nõuda E, sest printerid kuulusid tema omandisse. Omandiõigus läks V- lt E-le üle ostu-müügilepingu alusel ja AÕS § 92 alusel, mis sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse ...
000 krooni. AS Lasref kokkulepitud tähtpäevaks oma kohustusi ei täitnud, millest tulenevalt helistas TÜ Madara esindaja AS Lasrefi esindajale ja nõudis leppetrahvi tasumist summas 300 000 krooni. AS Lasrefi esindaja keeldus leppetrahvi maksmisest väites, et leppetrahvi ei ole õigus nõuda, kuna leppetrahvi kokkulepe poolte vahel on tühine. TÜ Madara esindaja küsib Teilt mida teha? Kaasuste lahendamise juhend Kõige olulisem on jälgida kaasuse teksti ja esitatud küsimusi. Kaasuse lahendamisel tuleb välja tuua probleemid, leida kohaldatavad normid ja põhjendada nende rakendusviisi ning seda juriidiliselt argumenteerida. Analüüsida tuleb iga juriidilist tähendust omavat fakti ja väidet. Tuleb osata eristada nn tarbetut infot asjaoludest, millel on lahenduse seisukohalt oluline tähendus. Ei tohi kaasuse teksti korrata ega seda laiendada faktidega, mis tekstis toodud ei ole
ESIMENE SEMINAR Varastatud jalgratta kaasus O on jalgratta omanik. O jätab jalgratta poe seina äärde selleks ajaks, kui ta poodi läheb. Samal ajal, kui O poes on, võtab varas V O jalgratta ja lahkub sellega. O näeb V tegevust poe aknast ja jookseb V-le järele ning võtab jalgratta V-lt jõuga ära. V väidab, et O tegevus oli ebaseaduslik, kuivõrd tsiviilõigusi teostatakse kohtu korras, et kui O oligi ratta omanik, oleks O pidanud kohtu kaudu jalgratta V-lt välja nõudma. Kas O tegevus oli õiguspärane? Hüpotees: Kas O võis V-lt võtta oma ratta AÕS § 41 (2) alusel ? Punkt 2 on erinorm punkti 1 suhtes. Eeldused: 1) Kas on vallasasi ? TsÜS § 50 (1) ja (2) + 2) Kas O on valdaja ? AÕS § 33 (1) + 3) Vallasasi on ära võetud omavoliliselt ? AÕS § 40 (2) + a) valdaja nõusolekuta ? + b) seadusevastaselt ? + c) rikkumine või äravõtmine ? + 4) Teolt tabatud või jälitatud ? + Ühiskonnas ei sallita, kui minnakse jõuga midagi võtma, õig...
(keerulisemates kaasustes on palju informatsiooni, mis ei ole relevantne). Otsi üles täiendav informatsioon (õigusaktid jm), vajadusel esita küsimusi. Paku välja erinevaid lahendusvariante. Too välja poolt ja vastuargumendid erinevate variantide puhul. Esita lõplik variant ja põhjenda seda.“2 Hindamine Kaasuste lahendamisel hinnatakse üliõpilase oskust esitada lahendus(käik) kooskõlas kaasuste lahendamise ja õigusliku sisuga küsimustes arvamuse andmise metoodikaga. Hindamisel võetakse alused juristi tegevuses olulised tegevusnäitajad3, mille kohaselt jurist: 1) lahendab õigusalaseid küsimusi iseseisvalt oma vastutusala piires; 1 Ülo Vooglaid. Valik täiskasvanute koolituses kasutatavaid meetodeid. https://docs.google.com/document/d/1xMmGG- RlqNxcsZozyc31Dzj6r5gb24R0p6G3F2UOu1M/edit# Kuvatud 10.05.2015 kell 15.15. 2 Samas. 3 Õigusnõuniku 7. taseme kutsestandard.
Äriõiguse kaasused ÜL 126: Jah, võib küll $ 13 lõige 4 ÜL 127: Jah, on kehtiv. $ 34 lõige 2 ÜL 128: Jah, vastutab. $ 34 lõige 2 ÜL 129: Ei vastautab, kuna nadest on möödas ainult 2 päeva. $ 34 lõige 2 ÜL 130: Automaatselt moodustavad. ÜL 131: Ei saa, kuna usaldusosanik ei saa tegelda juhtimisega. $ 13 lõikega 3 läheb vastuollu. Ärinimi peaks olema A TÜ. ÜL 132: Puidutöötlemise TÜ. $13 lõige 3. ÜL 133: $ 132 lõige 1 ja $ 133 lõige 1 ja $ 34 lõige 2. Bruno vastutab 9000 krooni ulatuses ($132 lõige 1) ÜL 134: $ 132 lõige 1. Ei pea kartma, et tuleb uuesti maksta ÜL 135. $. 133 lõige 2. Võivad 1000 krooni ulatuses sisse nõuda ÜL 136. $ 102 lõige 2. Vastutab, viie aasta jooksul. Vastutus lõpeb alles, siis kui on registrist kustutatud. ÜL 137. Joonatan saab osanikuks siis, kui on tehtud uus avaldus, et teha kanne Äriregistrisse. $ 83 lõige 4. $ 102 lõige 1. Vastutab küll. ÜL 138. $ 9 lõige 2. E i või, $ 86 lõige 3. Vara kuulub täisühingule ÜL...
Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldos...
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, mille...
6 Art 5(1)(f) - Bozano v France (1987) CASE OF BOZANO v. FRANCE (18 December 1986) The applicant, an Italian national, was tried in absentia by an Italian court for abduction and murder and sentenced to life imprisonment. Three years later, he was arrested in France by the police, but a formal request for extradition was refused by the Limoges Court of Appeal as the conviction in absentia was incompatible with French public policy. The applicant remained in residence in the Limoges area awaiting trial by the French courts for other offences. On the day that an order was made committing him for trial, the applicant was abducted by French policemen, served with a deportation order (which was over one month old) and forcibly taken to the Swiss border where he was handed to the Swiss authorities. Following proceedings in Switzerland, he was extradited to Italy, under a standing agreement b...
Kaasus number 1 E otsustas V kauplusest osta teleri Panasonic KV-M2180Y, mille hinna ta V-le kohe tasus. Kuna E-l ei olnud võimalik ostetavat asja samal päeval ära viia, ei hakkanud ta konkreetset telerit välja valima, vaid leppis V-ga kokku, et saab ühe vastavat marki aparaadi järgmisel nädalal laost kätte. Kui E järgmisel päeval telerit ära viima tuli, ilmnes et pankrotihaldur P oli vahepeal väljakuulutatud V pankroti asjas kõik laos olnud aparaadid ära viinud. E nõudis P-lt ühe vastavat marki teleri temale andmist põhjendusel et omand on talle üle läinud. Kas E nõue on õigustatud? Lahendust vajava lähteküsimuse sõnastamine: Kas E-l on õigus nõuda V kauplusest ostetud teleri Panasonic KV-M2180Y V pankrotihalduri P käest? Nõude aluse leidmine: Lähtudes kaasuse tekstist näeme et E eeldab et omand teleri Panasonic KV-M2180Y suhtes on temale üle läinud. Kuna E nõuab telerit V pankrotihalduri P käest, saame siin kohaldada AÕS...
TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed s...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut Kadi Pihlak VÄLISRIIKIDEST PÄRIT TÖÖTAJATE DISKRIMINEERIMINE EUROOPA LIIDU RIIKIDES PENSIONI MAKSMISEL essee Juhendaja: lektor Kari Käsper Tallinn 2015 Sissejuhatus Antud teema on valitud kuna pension on tänapäeval väga aktuaalne teema tulenevalt Euroopa Liidu rahvastiku vananemisest, mille on põhjustanud madal sündimus. Lisaks siseriiklikele pensioniga seotud muredele on Euroopa Liidu kodanikel tekkinud probleeme eri riikides töötades diskrimineerimisega pensionimaksmisel, eriti kui pensionit saadakse mitmest riigist. Kuna globaliseerumine ja ka välismaal töötamine on muutunud üha tavalisemaks ning tulevikus on väga tõenäoline, et paljud Euroopa Liidu kodanikud saavadki oma pensioni mitmest rii...
34/79 Henn & Darby House of Lords EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel mitu eelotsuse küsimust EMÜ asutamislepingu artiklite 30, 36 ja 234 tõlgendamise kohta. Küsimused kerkisid esile kriminaalmenetluse käigus, mis algatati apelleerijate vastu, kelle Ipswichi Crown Court 14. juulil 1977 teatavates õigusrikkumistes süüdi oli mõistnud (nad rikkusid teadlikult sündsusetute või pornograafiliste toodete impordikeeldu, rikkudes seega 1876. Aasta tollimaksude seadus. Punktidest 4 ja 5 tuleneb, et apelleerijate väitel ei ole Ühendkuningriigis sündsusetute või pornograafiliste toodete osas kehtestatud mitte mingeid üldiseid kõlblusalaseid põhimõtteid. Seejuures tõid nad esile riigi territooriumi kolmes ajaloolis-geograafilises osas kohaldatavate õigusaktide erinevused. Edasisaatmisotsusele lisatud õiguslike asjaolude selgituse kohaselt vastab tõele, et Ühendkuningriigi eri ajaloolis-geograafiliste osade, s.t Inglismaa ja...
Kohtuasi C-145/88 Tegemist on pühapäevase kauplemise keelduga. Oli esitatud eelotsuseküsimused artiklite 30 ja 36 tõlgendamise kohta, et hinnata, kas siseriiklikud eeskirjad, mis keelavad pühapäeval kauplemise, on kõnealuste sätetega kooskõlas. Küsimused tõstas Torfaen - B & Q plc `le, kes tegeleb ehitus- ja aianduskaupade müügidega. Linnanõukogu väidab, et avades oma ruumid pühapäeval klientidele muul eesmärgil, kui kõnealuse seaduse viiendas lisas nimetatud tehingud, rikkus B & Q Ühendkuningriigi 1950. aasta kaupluste seaduse paragrahve 47 ja 59 ja peab seetõttumaksma maksimumtrahvi 1 000 Inglise naela. Esimene küsimus Esimese küsimusega soovib siseriiklik kohus teada saada, kas asutamislepingu artikli 30 tähenduses koguseliste piirangutega samaväärse mõjuga meetmete mõiste hõlmab ka sätteid, millega jaemüüjatel keelatakse oma ruumide avamine pühapäeval, kui keeld vähendab absoluutarvudes kõnealustes ruumides ...
Art 35- vastuvõetavuse kriteeriumid Artikkel 35. Vastuvõetavuse kriteeriumid 1. Kohus võib asja käsitada ainult pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud, vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning kuue kuu jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist. 2. Kohus ei vaata läbi ühtegi artikli 34 kohaselt esitatud individuaalavaldust, mis a) on anonüümne; või b) on sisuliselt sama kohtu poolt juba läbivaadatuga või on juba esitatud läbivaatamiseks muu rahvusvahelise uurimis- või lahendamisprotseduuri raames ja ei sisalda uut olulist asjassepuutuvat informatsiooni. 3. Kohus tunnistab vastuvõetamatuks iga artikli 34 järgi esitatud avalduse, mida ta peab kokkusobimatuks konventsiooni või selle juurde kuuluvate protokollide sätetega, selgelt põhjendamatuks või kaebeõiguse kuritarvituseks. 4. Kohus lükkab tagasi iga talle esitatud avalduse, mida ta peab vastuvõetamatuks käesoleva artikli järgi...
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 III seminar Tüüptingimused, võlatunnistus 1. Kaasus „Servalkõnd“ Tudeng Ants saab suveks tööle Tallinna Teletorni servalkõnni instruktoriks. Antsu ülesandeks on kinnitada klientidele külge vajalikud trossid ning viia kliente 175 meetri kõrgusel asuvale piireteta vaateplatvormile. Kõik kliendid peavad allkirjastama ka lepingu, mille punktid 18 ja 19 ütlevad järgmist: 18. “Atraktsiooni vältel ei vastuta AS Tallinna Teletorn kliendi isikliku vara hävimise eest.” 19. “Klient võtab teadmiseks, et kannab võimalike tervisekahjustuste riski ise.” Ülesanne: hinda, kas lepingupunktid 18 ja 19 on tüüptingimused, saanud lepingu osaks ning kehtivad. Hüpotees: lepingupunktid 18 ja 19 on tüüptingimused, kuid tühised VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 1 järgi Eeldused: 1) tingimus on tüüptingim...
Moto ,,Võrdsed võimalused kõigile" on kantud ühest inimõigusest, inimesega lahutamatult seotud õigusest õigusest olla võrdselt koheldud. Mis on aga selle igaühe õiguse sisu? Seda võiks öelda Aristotelese sõnadega: võrdseid tuleb kohelda võrdselt, ebavõrdseid aga ebavõrdselt. Nends sõnades peitub mõte, et isikuid tuleb samamoodi kohelda siis, kui nad on faktiliselt samas positsioonis, siiski täpselt ühesuguseid juhtumeid ei saa olemas olla. 3) Võrdse kohtlemise kaasuste lahendamine 5 PS § 12 lõike 1 esimesest lausest tulenev õigusloome võrdsuse põhimõte nõuab üldjuhul, et seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Õigusloome võrdsus nõuab, et seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda
1.PEATÜKK 1. Sissejuhatus Tsiviilõigusesse ÕIGUSE MÕISTE TÄHENDUSED: Õigus jaguneb objektiivseks (seadus, õigusaktid- ja allikad, st kirjapandud seadused mis on vastu võetud, jõustunud ja RTs avaldatud) ning subjektiivsest õigusest (määrab ära inimeste õigused, kohustused, nõudeõidus) Sotsiaalsed normid: on õigusnormid (riiklikult tagatud üldise iseloomuga kijutatud käitumisreeglid ja põhimõtted, mille järgimise tagab riik) ja tava/moraalnormid. Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku...
Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 SEMINAR 1 Teema: Tsiviilõigussuhe ja subjektiivne tsiviil õigus. Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse Lugeda: 1. ÕPIK lk 19-81 2. ERAÕIGUSLIKE KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA (2015, ÕIS-is) Soovituslik täiendav kirjandus: 1. Kull, I. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. Juridica, 2010, 7, lk 463-472. 2. Kull, I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. Riigikohus. 2001. Lahendid ja kommentaarid. Tallinn, Juura Õigusteabe AS, 2002, lk 1158 – 1170. ÜLESANNE: Kaasuste lahendamise üldskeemi (vt juhis kaasuste lahendamiseks ÕIS-is) ja
6. Pauli ja Liisa abielu kestel ostis Paul kinnistu ning ta kanti selle omanikuna kinnistusraamatusse. Kolm aastat hiljem, kui abikaasade suhted polnud enam endised, kinkis Paul kinnistu oma s 7. õbrannale Helenale, kes kanti ka omanikuna kinnistusraamatusse. Helena, kes oli käinud kümme aastat tagasi Pauli ja Liisa pulmas, kinkis kinnistu oma tütrele, kes samuti kanti kinnistusraamatusse. Kas asjast teada saades on Liisal veel võimalik saada kinnistu omanikuks? Juhised kaasuste lahendamiseks Põhilised materjalid kaasuste lahendamiseks on õpik, asjaõigusseadus, asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne , võlaõigusseadus ja tsiviilseadustiku üldosa seadus. 24.04.2015 toimub õigusõpetuse loeng ja harjutus. Selleks ajaks peavad olema ka ülesanded lahendatud ja need tuleb siis esitada paberkandjal õppejõule. Kuna 24.04.2015 toimub ka harjutus, siis sellest osavõtt on kohustuslik. Enno Oidermaa TTÜ ÕI lektor, Ph D 14.04.2015
Lepinguõiguse kaasused kodus lahendamiseks. Kaasuste lahendamisel kirjelda olukorda ja järelduste tegemisel põhjenda oma väiteid viidetega õigusnormidele. 1. Spordiklubi S ja keskkool K sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt S treener annab K andekatele lastele talvel kolme kuu vältel Pirita metsas suusatunde ning kool tasub tundide eest, s.h. 2/3 kokkulepitud summast makstakse ettemaksuna ja 1/3 lepinguperioodi lõpus. Ootamatult on aga kõnealusel talvel niivõrd viletsad suusailmad ja halvad lumeolud, et toimuvad ainult pooled ettenähtud tundidest, mistõttu lepinguperioodi lõpus teatab kool, et soovib lepingu hinda alandada nii, et tasumisele kuulukski vaid 1/2 ettenähtud summast. S aga väidab, et esiteks ei vastuta ta tundide ärajäämise eest, kuna ei olnud selles süüdi ning teiseks, kuna pool lepingu tasust on juba ette makstud, ei ole hinna alandamine enam võimalik. Kummal on õigus ja kuidas peaks õigustatud isik toimima? 2. Jaan so...
1 T. Kivi-Koskinen. Tööstusomandi õiguskaitse väikeste ja keskmiste ettevõtete konkurentsivõime teenistuses (Soome kogemus). Tallinn. Juura 2002, lk 2 2 K. Kurisoo, V. Kaur, P.Ant. Intellektuaalne omand. Tallinn: Äripäev 2009, lk 67 3 K. Kurisoo, V. Kaur, P.Ant. Intellektuaalne omand. Tallinn: Äripäev 2009, lk 69 4 K. Kurisoo, V. Kaur, P.Ant. Intellektuaalne omand. Tallinn: Äripäev 2009, lk 71 5 A. Kelli, P. Lätt, H. Pisuke. Intellektuaalse omandi kaasuste kogumik. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 2008, lk 42 Kaubamärgiomaniku ainuõigus on omandiga sarnane õigus, mis on kaitstav Võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 5 alusel ja kaubamärgiomanik saab nõuda oma ainuõiguse rikkumise korral muuhulgas kestva kahju tekitava tegevuse keelamist VÕS § 1055 lg 1 alusel. Kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb muuhulgas tööstusomandiõiguse rikkumises, võib
Kas sellel on alust? Võttes luubi alla rasked kuriteod ja nende toimepanemise arvu mitte vähenemist, siis tundub antud arutelul isegi mingisugune tõepõhi all olevat. Tänapäevases ühiskonnas on juhtumeid, kus näiteks inimene, kes kasvatab enda tarbeks kanepit, mõistetakse 15 aastaks vangi, kuid 61-aastane mees, kes vägistas kolmel korral 2-aastast last, mõisteti vangi vaid 6 aastaks. Samas arvan, et just selliste kaasuste inimesteni jõudmine panebki nad mõtlema, et Eesti õigussüsteem ei ole selline nagu ta võiks olla, kuigi tegelikult ei tea nad üksikasju. Teatud juhtudel võib vanglakaristus olla halvemaks variandiks kui tingimisi vangistus. Seda näiteks juhul, kui inimesel on töökoht ja perekondlikud sidemed, mida võimaldatakse seeläbi säilitada, mis on retsidiivsuse vähendamiseks väga oluline. Tingimisi vangistus võib olla
Lepinguõiguse kaasused kodus lahendamiseks. Kaasuste lahendamisel kirjelda olukorda ja järelduste tegemisel põhjenda oma väiteid viidetega õigusnormidele. 1. Spordiklubi S ja keskkool K sõlmisid kokkuleppe , mille kohaselt S treener annab K andekatele lastele talvel kolme kuu vältel Pirita metsas suusatunde ning kool tasub tundide eest , s.h. 2/3 kokkulepitud summast makstakse ettemaksuna ja 1/3 lepinguperioodi lõpus. Ootamatult on aga kõnealusel talvel niivõrd viletsad suusailmad ja halvad lumeolud , et toimuvad ainult pooled ettenähtud tundidest , mistõttu lepinguperioodi lõpus teatab kool , et soovib lepingu hinda alandada nii , et tasumisele kuulukski vaid 1/2 ettenähtud summast. S aga väidab , et esiteks ei vastuta ta tundide ärajäämise eest , kuna ei olnud selles süüdi ning teiseks , kuna pool lepingu tasust on juba ette makstud , ei ole hinna alandamine enam võimalik. Kummal on õigus ja kuidas peaks õigustatud isik toimima? ...
Õigustatud subjekt suhtest osavõttev isik. Kolm õiguse süsteemi: 1. Anglo Ameerika süsteem 2. Mandri Euroopa süsteem (kontinentaal) 3. Islami riikide õigussüsteem Tekkimise puhul aluseks ajalooline areng. Esimene tekkis Suurbritannias. Teien sündis mandril. Võeti kasutusele Vana-Rooma õigus. Õigusaktid on kindlas jõuvahekorras ja kirjalikud. Anglo Ameerika üldine õ-mõistmine toimub läbi üksikute pretsedentide, kaasuste alusel. Seal on vandemehed. Eraõigus 1. Tsiviilõigus 1. võlaõigus 2. asjaõigus 1 3. perekonnaõigus 4. pärimisõigus 2. Kaubandus- ja majandusõigus 1. ühinguõigus 2. väärtpaberiõigus 3. pangandusõigus 4. autoriõigus 5. konkurentsiõigus 6. tarbijakaitse õigus 3. Tööõigus Avalik õigus 1
autot varga käest nõuda. Mõni päev peale seda pargib V auto ühe poe ette, mille katuselt kukub auto kapotile suur jääkamakas, mis kahjustab autot. Auto väärtus langeb õnnetuse tagajärjel 10 000 eurolt 5 000 eurole. Nüüd nõuab O2 V-lt auto väljaandmist ja 5 000 euro hüvitamist. V vaidleb raha nõudele vastu, väites, et tema autot ei lõhkunud ja et tema ei ole jää kukkumises süüdi. Kas O2 saab nõuda V-lt 5 000 euro hüvitamist? Lahendada kaasus kaasuste lahendamise metoodika järgi. Iga üliõpilane peab kaasuse lahendama iseseisvalt. Kaasuse lahendus tuleb vormistada trükitud kujul, paberil, A4 formaadis ja esitada 18.03.13 hiljemalt kell 17.00 dekanaati Tallinn ruum 202. LAHENDUS Hüpoteetilise tulemuse esitamine : O2 saab nõuda varalise kahju hüvitamist V-lt AÕS § 84 lg 1 alusel. EELDUSED 1. Kas O2 on auto omanik? AÕS § 68 lg 3 O2 ei ole auto omanik. Omanikuks olemise tingimused : · Poolte kokkulepe oli
valda. Kohtuvõim · Milline roll on kohtuvõimul võimude lahususe süsteemis? Kohtuvõim. Õiguse mõistmine, on sõltumatu, iseseisev, kooskõlas põhiseadusega. MANDRI-EUROOPA ANGLO-AMEERIKA · Kohtunik on eluks ajaks ametisse valitud · Kohtunikud on kodanike poolt valitavad riigiametnik. õigusmõistjad (vandekohus ) · Kaasusi lahendatakse seadustest lähtuvalt(Inglismaa, · Kaasuste lahendamine tugineb pretsedendil USA) (varem juhtunud juhtumid) · Milline on Eesti kohtusüsteem? Eesti kohtusüsteem on 3astmeline. Põhineb Rooma õigustel. o I aste maa- ja halduskohtud maakohtud (harju, viru, tartu, pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud (tallinn, tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikuste vastu, samuti haldusõigusrikkumisi.
Seminari kaasused lahendamiseks. Kaasuste lahenduse vastust põhjendage lühidalt sisuliselt ja ka õiguslikult. 1. 04.01.2010 sõlmisid T. ja AS Nordliising liisingulepingu, mille kohaselt T. kohustus tasuma liisitud sõiduauto „Opel “ eest liisingumakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ja lepingu lisaks olevale maksegraafikule. AS Nordliising lõpetas 04.03.2011 ühepoolselt lepingu, kuna T. oli jätnud tasumata kuus järjestikust makset, kogusummas 3 600 eurot. 03.02.2012 teatas AS Nordliising T-le, et nõuab võlgnevuse tasumist koos viivisega, mille summaks on kokku 7 200 eurot. T. teatas vastuseks, et tunnistab oma võlga liisingmaksete osas ning on valmis selle tasuma, kuid mainitud viivisesumma ei ole küll põhjendatud, kuna AS Nordliising liisis lepingu esemeks olnud sõiduauto edasi juba kolm nädalat pärast T-ga lepingu lõpetamist ja seega ei ole AS-ile Nordliising tekkinud...
1. Teemaga kurssi viimine Iga võistkonna liige loeb teema kohta läbi mõned üldised artiklid ning mõtleb üldiseid argumente. 2. Ajurünnak Võistkonna või väitlusklubi liikmed tulevad kokku ja kirjutavad üles (näiteks tahvlile) üles kõik argumendid, mis neil teema toetuseks pähe tulevad. Seejärel tehakse sama eitava poole argumentidega. Ajurünnaku faasis öeldakse välja ja pannakse kirja kõik mõtted, ükskõik kui jaburad nad tunduvad, kritiseerimise aeg tuleb hiljem. 3. Kaasuste struktureerimine Nüüd vaadatakse välja pakutud argumendialgeid kriitiliselt, mõeldakse, mis neist on tugevad, mis nõrgemad ning milliseid neist saab ühe argumendi alla ühendada. Kuna eesmärk on saada kokku 2- 4 argumenti, tuleb üritada sarnaseid mõtteid koondada: erinevaid raha ja kulutustega seotud mõtteid ühe majandusliku argumendi alla jne. Üldiselt tuleks kaasuste koostamisel alustada jaatavast
kättesaamise kohta. Ostja ei teinud osamakseid. Seetõttu esitas Elisa Anule teate kogu ostuhinna tasumiseks. Anu keeldus ostuhinna tasumisest. Anu väitis, et tema ei ole Elisaga lepingut sõlminud. Lepingu sõlmis tema naaber Reinhold, kes on pätiks hakanud ning kes kasutas lepingu sõlmimiseks loata Anu ID-kaarti ning PIN koode. Ülesanne: hinnake, kas poolte vahel on leping sõlmitud. Seminariks vajalik õppematerjal 1. Eraõiguslike kaasuste lahendamise skeem: osa, mis käsitleb müügilepingu kontrollskeemi. 2. Võlaõigusseadus ning võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, sh järgmised sätted: §§ 1-13, 16-29. Seminariks vajalik kohtupraktika 1. RKTKo 3-2-1-43-16 (lepingu sõlmimine) 2. RKTKo 3-2-1-144-09, p 11 (lepingu muutmine) 3. RKTKo 3-2-1-63-15, p 13 (olulised tingimused) 4. RKTKo 2-17-101031, p 14; 2-16-10721, p-d 10-15 (lahtised tingimused) 5
Õigus on kehtestatud riigi poolt. Moraal on kehtestatud inimeste poolt. Tava on pikema ajaline käitumine. Õiglus on defineerimata. Õigus jaguneb kaheks, sest eraõiguses on erinevad põhimõtted kui avalikus õiguses. Huviteooria puudus, too näide-asjaolu, et nii era- kui avalik-õiguslikud normid peavad enamasti arvestama nii era- kui ka avalike huvidega. Paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest (riik ostab auto). esimene lõige (lg)-üldine reegel teine, kolmas, neljas-täpsustus punktid (p)-loetelu lõige on iseseisev mõte, punkt on loetelu. Seaduse nimedel on lühendid, mis on kindlaks määratud. TsÜS-Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Põhiseadus on kõige tähtsam, sest põhiseaduse on vastu võtnud rahvas. Rahvas on kõrgeima võimu kandja demokraatlikus riigis. Kui seadused lähevad vastuollu siis nad ei kehti. Seaduse tõlgendamine: Grammatiline-lähtub sõnade tähendusest, suure tähendusega on keele üldmõistete ja juri...
Lepinguõiguse kaasused kodus lahendamiseks. Kaasuste lahendamisel kirjelda olukorda ja järelduste tegemisel põhjenda oma väiteid viidetega õigusnormidele. 1.Spordiklubi S ja keskkool K sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt S treener annab K andekatele lastele talvel kolme kuu vältel Pirita metsas suusatunde ning kool tasub tundide eest, s.h. 2/3 kokkulepitud summast makstakse ettemaksuna ja 1/3 lepinguperioodi lõpus. Ootamatult on aga kõnealusel talvel niivõrd viletsad suusailmad ja halvad lumeolud, et toimuvad ainult pooled ettenähtud tundidest, mistõttu lepinguperioodi lõpus teatab kool, et soovib lepingu hinda alandada nii, et tasumisele kuulukski vaid 1/2 ettenähtud summast. S aga väidab, et esiteks ei vastuta ta tundide ärajäämise eest, kuna ei olnud selles süüdi ning teiseks, kuna pool lepingu tasust on juba ette makstud, ei ole hinna alandamine enam võimalik. Kummal on õigus ja kuidas peaks õigustatud isik toimima? ...
kompromissikultuuri juurutamisele. Kohtuniku ülesanne lepitajana seisneb mõlemapoolsete möönduste tekitamises,st et kostja nõustuks kõrgema ja hageja madalama pakkumisega kui esialgu plaanitud. Kompromissile suunamine sõltub järeleandmisele suunamise meetodite oskuslikust rakendamisest kohtuniku poolt, kohtuniku õigusteteadmisest, konkreetsest arutuluskäigust ja argumentidest, kohtulikest presedentidest ning sarnaste kaasuste lahendamise praktikast. · Menetlusega kaasnevate ebameeldivuste väljatoomine ja reaalse asjade käigu rõhutamine.Advokaadid ja kohtud peaksid enne menetluse algust informeerima hagejaid sellest, missugused võivad nende kulutused olla ja kui kaua võiks kohtuotsuseni jõudmine aega võtta · Vaidlusküsimuste konkretiseerimine. Õiguslikku tähendust omvad tõendatud asjaolud.
Tsiviilõiguse üldosa TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS 1. Loeng ÜLDMÕISTED Õigus – riik – riigi poolt kehtestatud õigusnormide kogum, mille täitmine tagatakse riigi sunniga. Moraal – inimene – arusaam õigest käitumisest, moraal võib olla õigus vastane (kurjategija annab grupeeringu välja, siis see ei ole grupeeringu eetikaga/moraaliga kooskõlas) Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumise harjumus Õiglus – defineerimata Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Eraõigus – puu Miks jaguneb õigus kaheks 3 teooriat – sest vähemaga ei saa hakkama, defineerivad eraõiguse ja avaliku õiguse 1) Huviteooria – eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku huve, avalik õigus on see mis puudutab riigi huve a. Probleemid – Ministeerium ostab auto (võlaõiguse valdkond), riik ostab auto – oleks nagu ...
Peamised muudatused: Euroopa Liidu rajamine ning kaasotsustamismenetluse kehtestamine, millega Euroopa Parlamendile antakse otsuste tegemisel suurem sõnaõigus. Uued koostöövormid ELi liikmesriikide valitsuste vahel, näiteks kaitse-, õigus- ja siseküsimustes. f. Amsterdam 1999 lepingu muudati päris palju. NT muudeti valdkonnad, vahetati artiklide numbreid (seega kaasuste lahendamisel on vaja vaatam ka aastad).Eesmärk: reformida ELi institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks.Peamised muudatused: muudeti ELi lepingut ja EÜ asutamislepingut, nende lepingute artiklite numeratsiooni, lisati kahe kõnealuse lepingu konsolideeritud versioon. Läbipaistvam otsuste tegemine (rohkem hakatakse kasutamakaasotsustamisega hääletamismenetlust). g
Hiljem kaotab preetori tegevus järk-järgult oma tähtsuse. Jurist Salvus koostab u 130.a preetorite ediktide kogu- EDICTUM PERPETUUM Silmapaistvatele juristidele hakati andma eriprivileege-ius respondendi. –õiguse anda protsessi oma otsuseid nagu imperaatori nimel. Hiljem anti nendele arvamustele seaduse jõud- legis vicem- ja juriste nim õiguse loojaiks-conditores iuris Juristide põhialaks olid õigusuhtes, mi spuudutasid omandit, lepinguid jne.Lahendused kaasuste kohta on lühikesed, täpsed ja selged.Rooma juristid-imperaatori ustavad teenrid. Rooma õigusteaduse õpetamine jaguneb: Intitutio- õpilasele esitatakse tsiviilõiguse printsiipe ühes allikate lugemisega Instructio- teadmistet täiendamine patrooni konsultatsioonidest osavõtuga. Erinevad juriidiliste teoste liigid: Esialgseks õiguse põhiprintsiipitega tutvumiseks on Lühikesed süstemaatilised
Kuidas saada eksamil hinnet juurde: Lugeda: Rooma eraõiguse alused. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadused meie õiguse võrdlemine mõne teise õigusega Riigikohtu lahendid! (paari lausega) http://tsus.kahem.ee/ Konspekt 1 Tsiviilõiguse mõiste moraal - kui rikkuda moraal, astub vastu inimestele õigus - kui rikkuda õigust, astub vastu riigile. riigi poolt kehtestatud käitumisnormid tava - harjumuspärane käitumine religioon - kui rikkuda religiooni, astub vastu jumalale õiglus - definitsioon puudub. MITTE KASUTADA. VÕIMALIK ÜMBER LÜKATA! Õigus koosneb erinevatest aspektidest. Need on kõik erinevad, ei kattu. Kuid võivad omavahel sattuda vastuollu. Kas moraal võib olla õigusevastane? (ISIS) miks eristatakse era ja avalikku õigust 3l viisil? - sest ühest lihtsalt ei piisa Õigus jaguneb era- ja tavaõiguseks Avalik õigus (avaliku võimu kandja, subord.suhe) jaguneb haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, menetlus õigus eraõigus (subjektide...
.......................................................................................9 Sissejuhatus Õigustloovad aktid, mida esimese semestri jooksul lugesin on järgmised: Euroopa Parlamendi valimise seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, Eesti Vabariigi põhiseadus, riigieelarve seadus, karistusseadustik. Lugemisvalikuid mõjutasid ained ladina juriidiline terminoloogia, kus grupitööna tuli analüüsida seadusi leidmaks neist ladinakeelseid termineid. Teiseks riigiõiguse aine, mille raames kaasuste lahendamisel oli tarvis leida erinevaid seaduse sätteid, millele kaasust analüüsides toetuda peamiselt Eesti Vabariigi põhiseadusest, aga ka näiteks riigieelarve seadusest ning vabariigi valitsuse ja Euroopa Parlamendi valimise seadusest. Samuti oli abiks õigusaktidega tutvumisel käesolev aine õiguse entsüklopeedia, kus seminari käigus leidsime õigusnormide struktuuriosi erinevate õiguslausete kohta, mis esinesid näiteks karistusseadustikus, Eesti Vabariigi põhiseaduses
Inimene ei samastanud ennast enam sugukonnaga, vaid millegi suuremaga. Algas ühiskondlik kihistumine. Ühiskonnal oli vaja uut tüüpi organisatsiooni riiki. Arhailine riik arenes kahes erinevas suunas: despotism ja piiratud monarhia. Mandri-Euroopa kultuur on välja kujunenud Rooma õiguskultuurist. Seoses sellega saamegi öelda, et Eesti õiguskultuuril on samad juured, mis Rooma õiguskultuurilgi. Õigusvaldkondi silmaspidades saab kindlaks määrata, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsust langetama. Vanimaks eristamise kriteerimuks on nn huviteooria, mis põhineb Rooma õigusteadusele. (Ulpianus: avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus lähtub üksikisiku kasust). Üldiselt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Ja vastupidi. Kaasajal on õiguse valdkondade eristamisel määravaks nn subjekti teooria. Eraõiguslikus valdkonnas on subjektid võrdses
Rikkumine on toimunud siis, kui kohtunik on enne otsust väljendanud enda seisukohta. Reegel on see, et kohtuniku subjektiivset neutraalsust tuleb eeldada. Menetlusaja asjad on ainus erand, kus kohtumenetluse kestel saab esitada iseseisva kaebuse menetlusaja rikkumise peale. Sest see rikkumine ei ole seotud põhiasja sisuga. Mõistliku menetlusajaga on seotud suur propotsioon kaasuseid. Mõistlik menetlusaeg on oluline, sest kohtumenetlus toob alati kaasa palju stressi. Mõistliku menetlusaja kaasuste hindamiseks kasutatakse järgmiseid kriteeriumeid nagu asja raskusaste, osapoolte käitumine, kas kohtu tegevus on olnud hoolas ning mis on isikule kaalul. Õiglane kohtumenetlus on väga oluline igas demokraatlikus ühiskonnas, seega on see artikkel üks tähtsamaid ja kõige sagedamini appi võetud konventsiooni sätteid. Õiglase kohtumenetluse kohta on rohkem kohtuasju kui ühegi teise teema kohta. Kohustus tagada õiglane kohtumenetlus
2. Kümnendana loetud õigusakt. Millisesse mandri-euroopalikku õiguskultuuri õigusvaldkonda loetud akt kuulub? Kümnendana lugesin Rahvaraamatukogu seadust (lühend - RaRS). Kontinentaal- Euroopa õiguskultuuris jagatakse õigus kahte suuremasse valdkonda. Seda tehti juba rooma õiguse ajal, kus õigus jagunes era- ning avalikuks õiguseks. Õiguskorra jagunemine õigusvaldkondadeks omab praktilist tähendust - saadakse teada, missugused asutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsust langetama ning missugustele õigusnormidele tuleb toetuda ja kuskohast indiviidil oma õigust otsida. Rahvaraamatukogu seadus kuulub haldusõiguse harusse ning seega on osa avaliku õiguse õigusvaldkonnast. 3. 13. töönädalal loetud õigusakt. Milline on loetud õigustloova akti õiguslik ideoloogia? Millisena näeb akti õiguslikku ideoloogiat akti juurde kuuluv seletuskiri? Isiklik arvamus ning omapoolsed täiendused. 13
a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, ant; võlaõiguses palju lepingute liike) Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune Ladina keel kui õiguskeel, mõisted (nt vis maior, delikt, testament) Terviklik alternatiivne õigussüsteem Kriitiline meel ja juriidiline mõtlemine - ka kaasuste lahendamise kaudu Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud 1. Periodiseering riigivõimu vormide alusel: a. Kuningate ehk rex'ide aeg (753-510 eKr) - enamus teadlasi pärinevad legendidest, roomlased olid eelkõige maahaldjad; õigus oli tavaõigus,kirjallike allikad pm pole, v.a must kivi, kus peal on tekst. i. Rooma oli väheste elanikega linnriik ii. Talupoegade ühiskond iii
Nimi: Organisatsioon: Tallinna Tehnikaülikool Amet: e-mail: 1. Milline on Teie varasem äriläbirääkimiste alane õppimis- ja töökogemus? Varasemad äriläbirääkimiste alane õppimis- ja töökogemus puuduvad. 2. Kaasuste hindamine Läbirääkimisjuhtum I kultuuriülene: Ameerika – Jaapan Juhtum Kohtumine toimub 16:00. Jaapanlane saabub kohtumisele juba 15:45. Esimesena vahetatakse visiitkaarte. Seejärel istutakse ning peetakse kergemat vestlust ilma üle. Ameeriklane asub ruttu oma toodet esitlema ning küsib jaapanlaselt tema arvamust. Jaapanlane vastab igale küsimustele väga üldiselt. Järsku kiirustab ameeriklane otsuse tegemisega, tuues vabanduseks, et ta peab lennukile jõudma
" Goebbels Kohtulahendid, sergei mahhov nr. 6 Rõvekas, kes ühitades tüdrikuid vägistas, jättis seinale käejälje. 2a. Hiljem saadi kätte, sest ta jäi uue asjaga vahele. Neiu kutsuti delikaatselt ülekuulamisele, et mitte ohustada tema suhteid perekonnaga. NB! Alati tuleb käituda delikaatselt, mitte bürokraatlikult. Olav Palme googelda, vaata mis tema surma kohta kirjutatakse Kuritööd, mille puhul on eluaegne vanglakaristus, ei aegu. Analoogia tähtsus kaasuste uurimisel on hästi oluline, äkki on midagi sarnast? Järvamaa praost Harald Meri (Lennu kauge sugulane) 4. aprill 1990, eluaegne kirikuõpetaja Skechy värk tema mõrvaga, siiani ei teata, kes selle koletu teoga hakkama sai. Loeng VIII 10.12.2013 Locus criminis kuriteo koht Errare humanum est O tempora, o mores oh ajad, oh kombed Per aspera ad astra läbi raskuste tähtede poole
Samad õigused ja kaitse, mis kehtis Rooma inimeste puhul, pidi kehtima ka maarahvale. Kohtunik, kes võttis vastu altkäemaksu, sai surmakaristuse. Viimane ringkonnakohus surmakaristuste asjus pidi olema Centuriate assamblee. Avalikud prokurörid pidid olema valitud "rahva poolt". Reaalsuses tähendas see aga seda, et nad valiti konsulite poolt. Öised koosolekud olid keelatud. Tänavatel teiste inimeste vastu protesteerimine oli keelatud. Lubatud oli protesteerida teatud kaasuste vastu, kuid mitte inimeste vastu. Riigireetmine (vaenlase ärritamine või roomlase vaenlasele söötmine) oli karistatav surmaga. Kedagi ei tohtinud surma saata ilma süüdimõistmiseta, mistahes kuriteoga või kellega 8 tegemist oli. (Varasemalt olid osad laenuandjad leidnud, et on sobiv anda surmakaristus võlglastele, kes ei tulnud maksmisega toime). 10 X tahvel määras, et matmised ega kremeerimine ei ole linna piires lubatud
Mida emotsionaalsem on situatsioon, seda rohkem esineb mõtlemisvigu. Esemeline mõtlemine (vahetu kokkupuude esemetega, nt pusle kokkupanek), Kujundiline mõtlemine (ollakse objektist eemal, nt kui kujutatakse ette teekonda punktist A punkti B) Loogilis-abstraktne mõtlemine (abstraksted mõisted ja loogilised konstruktsioonid). Diskursiivne mõtlemine (loogiline, arutlev, järledusreeglitele tuginev, väitelt väitele kulgev, nt kaasuste lahendamine) Keel põhineb keelemärkide kasutamisel, on välja kujunenud inimühiskonna arnemise käigus suhtlusprotsesside toimel. Keele suuline vorm on kõne. Sõnadel on objektiivne üldtunnustatud tähendus ja subjektiivne tähendus. Kõnefunktsioonid on tavaliselt vasakus ajupoolkeras Afaasia neuroogiline kõnehäire Kõne jaguneb väliseks ja sisekõneks (oluline töömälu mõtlemisvahend) 3. Motivatsioon ja emotsioonid 3.1. Vajadused ja motivatsioon
2. Poliitiline sotsiaalteadus- empiiriline distsipliin; uurib, mida inimesed arvavad, uurimismeetod on põhiliselt arvamusküsitlused. 3. Riigifilosoofia- küsimus „Miks riik? 4. Riigiõigusõpetus e riigiõigusdogmaatika- uurtakse etteantud küsimusi, mis on ära otsustatud põhiseadusega, ülesandeks on välja selgitada nende otsuste tähenduses 1. empiiriline- analüütiline dimensioon- abstraktne käsk/luba, kaasuste asjaolude kirjeldamine 2. analüütiline- juriidilise probleemi loogiline analüüs 3. normatiivne dimensioon- sõnastame normi, juriidiline hinnang on ühtlasi ka väärtushinnang Territoorium EV territoorium on PS sätestatud §122 Eestil piirileping Venemaaga- Tartu Rahuleping- EV ja Vene Föderatsiooni vaheline piirileping, algselt allkirjastati leping 2005 ning lisati sellele priambul. 27.06 võttis Venemaa oma allkirja lepingult tagasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
